1. ANTIVORMILINE KUNST KOOSTAJAD:Kristi, Kersti

2. ANTIVORMILINE KUNST

Tekkis Ameerikas 1960ndate lpus.

Loobuti stabiilsetest geomeetriliselt tiuslikest vormidest.

Ehk kindla vormita kunst.

Veti kasutusele kikvimalikke materjale: muld, liiv, kruus, led, saepuru, rohi, puuoksad, lehed ja kik muud jtmed.

Euroopas kutsuti seda vaeseks kunstiks, sest eelistati odavaid ja hljatuid materjale.

3. TUNTUMAD ESINDAJAD

Eva Hesse

Robert Morris

Richard Serra

Mario Merz

4. EVA HESSE

11 jaanuar 1936

Saksamaal

29 mai 1970

5. Kohe prast 6. Kontingent 7. ROBERT MORRIS

9 veebruar 1931

8. 9. 10. 11. RICHARD SERRA

2 november 1939

12. Vortex 13. 14. 15. Band 16. 17. MARIO MERZ

1j a a nuar 1925 9n ovember 2003

Itaalia kunstnik

18. Triplo igloo 19. Unreal city 20. Lingotto 21. KEHAKUNST 22. Kehakunst

Peamiseks vljendusviisiks on kunstniku keha.

Teose teemaks on keha ja selle fsioloogilised talitlused.

Kujutatakse inimkeha jlgimist, ohustamist, piinamist vi liikumist.

hekordsed kehakunsti teosed on tuntud fotode ja filmide vi video kaudu.

23. TUNTUMAD ESINDAJAD

Vito Acconci

Bruce Nauman

24. VITO ACCONCI

Sndis 1940

Ameeriklane

Ta astus oma ateljees sstemaatiliselt taburetile ja laskis endpildistada.

25. Kiss off 26. Varjude mng 27. BRUCE NAUMAN

6.detsember 1941

ameeriklane

28. MAAKUNST 29. Maakunst

Kujunes vlja 60ndate lpus ja 70ndate alguses.

Tavaliselt oli kunstil alati majanduslik, sjaline, religioosne vi ilu loomise eesmrk. Maakunstil selliseid eesmrke pstitatud ei olnud.

Maakunsti tekkel vivad olla peale kunstisisestephjuste arvesse tulla ka trkav koloogiline teadlikkus ja moes olnud huvi salapraste monumentide vi siis ka tulnukate jlgede vastu.

Teosed on enamasti rajatud krvalistesse ja metsikutesse inimthjadesse paikadesse.

30. Maakunst

Rajati kummalisi ja ebapraktilisi ehitisi.

Maakunst kujundas mber loodust ja kasutas ka loodusnhtusi.

Publikule nidati tid peamiselt ainult fotode ja filmide kaudu.

Hakati tegutsema vljaspool galeriisid. Walter de Maria laskis nituse jaoks tita oma galeriiruumi maast laeni mullaga. Seda vis vtta smboolse hvastijtuna galeriikunstiga.

Kuulsamad maakunstnikud on peamiselt olnud ameeriklased, sest looduses muudatuste vi veidruste tegemine on enamasti tmahukas ning kulukas.

31. ESINDAJAD

Walter de Maria

Robert Smithson

Michael Heizer

Christo

32. Walter de Maria

Sndis 1935

33. ikese vli 34. Robert Smithson

2. jaanuar 1938 20. juuli 1973

35. Spiraalne muul 36. 37. Broken Circle 38. Spiral Hill 39. Spiral Hill 40. Michael Heizer

Sndis 1944

41. 42. Double Negative 43. 44. Effigy Tumuli 45. 46. Complex I 47. Christo

Alustas neodadaistina

Kuulsaks sai alles maakunstnikuna.

Tema teosed valmivadrahvarikastes kohtades ning muutuvad suursndmuteks ja vaatemnguks.

Osa teoseid valmis naiseabiga : Jeanne-Claude ( - 18 nov 2008)

Mlemad sndinud 13 juuni 1935

48. Sissepakitud Saksa Riigipevahoone (1995) 49. Sissepiiratud saared (1982), Floridas 50. The Pont Neuf bridge wrapped, Paris 1985 51. Running Fence 52. KONTSEPTUALISM 53. Kontseptualism

Tekkis 1960. aastatel.

Idee vi kontseptsioon on kunstis kige thtsam, kuidas teos vlja neb, polegi oluline.

Teoste eesmrgiks on laiendada inimese tajusid,tundeelu ja intellekti. Peab panema inimesi mtlema.

Kontseptualistlik kunst on ootamatu, leidlik ja vaimukas.

Nitustele ilmusid tekste kujutavad fotod, igasugused skeemid, diagrammid ja definitsioonid.

54. Kontseptualism

Taheti vabaneda galeriide diktaadist, see tttu loodi sellist kunsti, mida ei saa osta. Kuidas osta aktsiooni: kunstnik tuleb iga pev rdule ja tstab lihtsalt srme.

Kontseptualismi mistmiseks tuleb teada tema ajalugu ja sveneda kunstnike taotlustesse.

55. Niteid kontseptualismist

Jaapanlane saatis aastate jooksul postkaarte, kuhu oli mrgitud ainult kellaaeg, millal ta rkas.

Joseph Beuys korjas esimese mai demonstratsiooni lppedes les kik maha jnud sodi: rebitud plakatid, lipud, lendlehed, toidujtmed, pudelid ja konid. Neid eksponeeris ta klaaskapis. Tatei galerii ostis t ra ja on nd hdas, kuidas seda rmpsu silitada.

56.

Pariisis Iris Clerti galeriis toimus nitus pealkirjaga Thjus. Kui nitus avati, leidsid klastajad eest valged seinad.

Ameerika helilooja John Cage ti ettekandele teose 4 33. See muusikateos seisnes tielikus vaikuses nelja minuti ja 33 sekundi jooksul. Pillimeeste kvartett istus vagusi oma kohtadel.

57. ESINDAJAD

Joseph Kosuth

Joseph Beuys

58. Joseph Kosuth

Sndinud 31. jaanuaril 1945

Maalis definitsioone entsklopeediatest.

Kosuthi arvates peab olema kunsti defineerimine tautoloogiline, sest kunst peab ennast ise testama.

59. Kunst kui idee kui idee 60. ks ja kolm tooli 61. Nimetatud 62. Thendus 63. Joseph Beuys

12. mai 1921 23 jaanuar 1986.

Tema tuntuim aktsioon on Kuidas selgitada kunsti surnud jnesele.

64. Kuidas selgitada kunsti surnud jnesele. 65. Sweeping Up 66. Ma armastan Ameerikat ja Ameerika armastab mind 67. Ma armastan Ameerikat ja Ameerika armastab mind 68.

pakk (installatsioon)

Volkswageni buss 20 kelguga, igal kelgul vilt, rasv ja taskulamp

1969