Võsu komando analyys

VÕSU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.

1

Võsu päästekomando

Päästeteenistujaid:

10

Sõidukid: ametiauto-1

põhiauto -1

tulekustutusauto -1

paakauto -1

päästepaat-2

töölaev-1

veesõiduki haagis-2


2

1. Ümberkorralduse eesmärk, tulemus ja kriteeriumid

Päästekomandode võrgustiku ümberkorralduse laiemaks eesmärgiks on riikliku elupäästva

päästetegevuse kättesaadavuse suurendamine riigis eesmärgiga vähendada hukkunute ja

vigastatute arvu ning tagada päästesündmusel kiirem ja professionaalsem abi, päästeteenistujate

ohutus riskikeskkonnas ning vabatahtlike päästekomandode kaasamisel abikaugetes piirkondades

päästetöö tegemine ja kogukonna turvatunde suurendamine.

Võsu päästekomando ümberkorralduse tulemusena suurendatakse naabruses asuvate

päästekomandode päästetöö baasteenuse osutamise võimekust ning valmisolekut reageerida

päästesündmusele.

Riiklike päästekomandode võrgustiku planeerimise kriteeriumid

Päästetöö teenuste võrgustiku arendamise kriteeriumid riiklike päästekomandode võrgustiku

planeerimisel:

1) Riiklik päästekomando peab osutama päästetöö baasteenust, reageerima päästesündmusele

vähemalt 1 põhiauto ja 4-liikmelise päästemeeskonnaga (ründava taktika kasutamine,

elupäästevõime tagamine) (2011 tase 26);

2) Riiklik päästekomando peab olema piirkonnas, mille elanike arv on vähemalt 5000 (2011

aasta tase 57);

3) Riiklik päästekomando tagab väljasõiduvalmiduse kuni 1 minuti jooksul alates

Häirekeskuselt väljasõidukorralduse saamisest;

4) Riikliku päästekomando sündmuskohale jõudmise aeg on keskmiselt 9 minutit (2011 aasta

tase 8.50 minutit);

5) Riiklike päästekomandode baasteenus tagatakse kuni 15 minuti jooksul vähemalt 90%

elanikkonnale (2011 tase 4-liikmelise komando (26) piirkonnas 72,86%);

6) Elupäästevõime ja ründava taktika kasutamise tagab kuni 10 minuti jooksul sündmuskohal

olev päästeressurss, mis on üle 25 000 elanikuga piirkonnas 5- liikmeline ja 1 põhiautoga

päästemeeskond ning üle 50 000 elanikuga piirkonnas 9- liikmeline ja 2 põhiautoga

päästemeeskond;

Võsu päästekomando ümberkorraldamise kriteeriumid

Võsu päästekomando ümberkorraldamise põhjused on:

1) Päästekomando ei taga aastaringset valmisolekut (4-liikmelist valvet) (Päästetöö infosüsteem

OVA);

2) Elanike arv komando teeninduspiirkonnas on alla 5000 (SiM, Rahvastikuregister);

3) Päästekomando töökoormus ja riskide tase on madal võrreldes ülejäänud riiklike

päästekomandodega (Päästetööde valdkonna analüüs ja hindamine, ekspertarvamus);

4) Lähim ning suurem riiklik päästekomando asub 19 minuti ajatsoonis.


3

2. Analüüs

Ümberkorraldusest mõjutatud piirkond

Võsu päästekomando ümberkorraldamine puudutab peamiselt Vihula valda, aga mõjutatud on ka

Haljala ja Kadrina vallad. Muudatus puudutab ka Kuusalu valda. Nimetatud vallad jäävad,

Loksa, Rakvere ja Tapa päästekomandode teeninduspiirkonda.

Kaart: Kohalikud omavalitsused Võsu päästekomando teeninduspiirkonnas.

Vihula vald asub Lääne-Viru maakonnas, piirneb Soome lahe, Haljala, Kadrina vallaga Lääne-

Viru maakonnas ning Kuusalu vallaga Harju maakonnas. Valla pindala on 364,91 km² ja

rannajoone pikkus ca 100 km. Enamus maadest (ca 60%) paikneb Lahemaa Rahvuspargi

territooriumil- 72% Vihula vallast on kaetud metsaga. Täpsem info Vihula valla kohta

http://www.vihula.ee/.

Piirkonna ohud

I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted

Mõisted tulenevad kemikaaliseadusest ja tähistavad teatud alammäärast (ohtlik ettevõte) või

künniskogusest (A-kategooria suurõnnetuse ohuga ja B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte)

suuremas koguses ohtlikke aineid käitlevaid ettevõtteid. Nimetatud ettevõtetele on viidatud ka

hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Ulatuslik tulekahju, plahvatus või varing

http://www.lahemaa.ee/

http://www.vihula.ee/


4

tööstus-või laohoonetes“ riskianalüüsis. NB! Andmed pärinevad Maa-ameti ohtlike ainete

kaardirakendusest. 1. oktoobrist 2011 muutusid teatud ohtlike ainete kemikaaliseadusest

tulenevad alammäärad, mistõttu näiteks tanklad ei kuulu enam kemikaaliseaduse mõistes ohtlike

ettevõtete alla. Seda uuendust Maa-ameti kaardirakenduses veel ei ole ja tulemus annab hetkel

ka tanklate ohu kategooriaks ohtlik. Samas jäävad ka tanklad hädaolukorra „Ulatuslik tulekahju,

plahvatus või varing tööstus-või laohoonetes“ mõistes ohtlike ainete käitlejateks ning seetõttu on

nende äratoomine ohtliku objektina siinkohal ikkagi põhjendatud.

II Metsatulekahjud

Hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Ulatuslik metsa- või maastikutulekahju“

riskianalüüsis on kajastatud kahte metsade tuleohuga seotud kaarti:

A Metsatulekahjude esinemissagedus – metsatulekahjude esinemissagedust arvestades on

vastavalt keskkonnaministri 21.02.2007 a määrusele nr 14 „Suure, keskmise ja väikse tuleohuga

maakondade jaotus“ jaotatud Eesti erineva tuleohuga maakondadeks. Tegemist on maakonna

täpsusega, sellest tulenevalt on kõik ühe maakonna vallad ühesuguse tuleohuga.

B Tuleohtlik mets – tulenevalt metsade kasvukohast, vanusest ja seal kasvavatest puuliikidest on

Eesti vallad jagatud metsade tuleohtlikkuse osas kolme kategooriasse (madal, keskmine ja

kõrge).

III Üleujutusalad

Hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Üleujutus tiheasustusalal“ riskianalüüsis on

toodud üleujutusohuga seotud olulised riskipiirkonnad Eestis, kus üleujutus võib mõjutada

rohkem kui 500 inimest. Ükski nimetatud valdadest ei kuulu olulise riskipiirkonna hulka.

Mõnedes toodud valdades võib küll esineda üleujutusi (eelkõige kevadisest suurveest

põhjustatud), kuid kuna seeläbi mõjutatud inimeste hulk ei ole suur, ei ole neid olulise

riskipiirkonnana nimetatud.

IV Rannikureostus

Kõik rannikul asuvad vallad on ära nimetatud potentsiaalse rannikureostuse riskipiirkonnana,

mida saab seostada ka hädaolukorra seadusest tuleneva hädaolukorra „Ulatuslik

rannikureostus“ riskianalüüsiga.

V Raudteeõnnetused

Kõik vallad, mida läbib raudtee on ära nimetaud potentsiaalse raudteeõnnetuse kohana. Antud

oht on seotud hädaolukorra seadusest tulenevate hädaolukordade „Paljude kannatanutega

õnnetus reisirongiga“ ja „Paljude kannatanutega või suure looduskeskkonna kahjuga õnnetus

ohtlikke aineid vedava rongiga“ riskianalüüsidega.

VI Maanteed

Ära on toodud põhimaanteede (nimeliselt) ja tugimaanteede olemasolu vallas. Oht seotud

hädaolukorra seadusest tuleneva hädaolukorra „Paljude kannatanutega õnnetus maanteel“

riskianalüüsiga.

Vihula vald

I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted – EI


5

II Metsatulekahjud:

A Metsatulekahjude esinemissagedus – Keskmine tuleoht

B Tuleohtlik mets - Kõrge

III Üleujutusalad:

A Oluline riskipiirkond - EI

IV Rannikureostus - JAH

V Raudteeõnnetus - EI

VI Maanteed:

A Põhimaantee – EI

B Tugimaantee – EI

Haljala vald

I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted

Ett

evõtt

e nim

i

Ohu

kat

egoori

a

Kem

ikaa

lid

(t)

Aad

ress

Asu

la

Om

aval

itsu

s

Maa

kond

AS Viru

Õlu Ohtlik

Mix100BPRD43(1);

lämmastikhape(0,5);

P3OxoniaAktiv(0,9);

P3trimetaHC(1,5); veeldatud

ammoniaak(2); P3Lubodrive(1,5);

Soolhape(0,6); seebikivi(5);

P3mipFL(1);

Naatriumhüpoklorit(0,3);

lämmastik(5); propaan(0,6);

süsihappegaas(18); hapnik; argoon;

atsetüleen; süsinik Rakvere

mnt 7 Haljala Haljala

vald Lääne-Viru

maakond Premium

7 Ohtlik bensiin(50); diislikütus(50);

propaan-butaan(0,3) Rakvere

mnt 26 Haljala Haljala

vald Lääne-Viru

maakond

II Metsatulekahjud:


B Tuleohtlik mets - Keskmine

III Üleujutusalad:


IV Rannikureostus - EI

V Raudteeõnnetus - EI

VI Maanteed:


6

A Põhimaantee – JAH, E20 1 Tallinn-Narva

B Tugimaantee – JAH

Kadrina vald

I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted:

Ett

evõ

tte

nim

i

Oh

u

kat

ego

ori

a

Kem

ikaa

lid

(t)

Aad

ress

Asu

la

Om

aval

itsu

s

Maa

kon

d

AS Kadrina

Soojus Ohtlik

diislikütus(5);põlevkiviõli(200);r

audsulfaat(0,8); propaan;

atsetüleen; hapnik Kadrina Kadrina

vald

Lääne-

Viru

maakond

Heti Pere

OÜ Ohtlik

hapnik;lämmastik;argoon;propaa

n(1,1); süsinikdioksiid(0,4);

atsetüleen(0,1); diislikütus(10);

vesinik; mison 18/Freoon 11;

värvid(1,5) Raua 1 Kadrina Kadrina

vald

Lääne-

Viru

maakond

OÜ Galo

Gaasid Ohtlik

hapnik(2);propaan(2);propaanbut

aan(2); atsetüleen(0,2);

süsihappegaas(0,7) Lootusvälja

talu Võduvere

k Kadrina

vald

Lääne-

Viru

maakond OÜ Telfer

Grupp

Hulja tankla Ohtlik bensiin(75);diislikütus(25);kerge

kütteõli(25) Rakvere tee

6 Hulja Kadrina

vald

Lääne-

Viru

maakond OÜ Telfer

Grupp

Kadrina

tankla Ohtlik bensiin(75);diislikütus(25);propa

an(20 bal); kerge kütteõli(25) Kadapiku

k Kadrina

vald

Lääne-

Viru

maakond

Premium 7 Ohtlik bensiin;diislikütus Kadapiku

k Kadrina

vald

Lääne-

Viru

maakond

II Metsatulekahjud:


B Tuleohtlik mets - Keskmine

III Üleujutusalad:


IV Rannikureostus - EI

V Raudteeõnnetus - JAH

VI Maanteed:

A Põhimaantee – JAH, E20 1 Tallinn-Narva, 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru

B Tugimaantee – JAH

Tuleohutusjärelevalve poolt kontrollitavad piirkonna objektid


7

Käesolevas analüüsis on toodud objektide loetelu, mis kujutavad riski tulekahju sündmuse puhul

ning seavad ohtu rohkem elanikke ja võivad põhjustada suurema varalise kahju. Nimetatud

objektidele viiakse päästeasutuse poolt tuleohutusülevaatusi vastavalt riskihindamistele kord ühe

kuni viia aasta jooksul.

Objekt Vald Aadress Kasutusala

Aasere Vanadekodu Haljala vald Aaspere küla Hooldusasutus III

Haljala Gümnaasium Haljala vald Haljala Rakvere mnt 10 Haridusasutus IV

Haljala lasteaed Haljala vald Haljala Võsu mnt 2 Haridusasutus IV

Haljala rahvamaja Haljala vald Haljala Tallinna mnt 13 Kogunemishoone IV

Maheda Palkmaja OÜ Haljala vald Haljala Rakvere mnt 15 Tööstus VI

Essu mõis Haljala vald Haljala essu küla Kogunemishoone IV

OÜ Bellus Furniture Haljala vald Haljala Rakvere mnt 23a Tööstus VI

Halver puit Haljala vald Haljala vanamõisa küla Tööstus VI

AS Haljala ehitus Haljala vald Haljala Rakvere mnt 17 Tööstus VI

Valdepol OÜ Haljala vald Haljala Vanamõisa küla Tööstus VI

OÜ Baltic Fibres Haljala vald Haljala Tallinna mnt 25 Tööstus VI

Kadrina hooldekodu OÜ Kadrina vald Kadrina Undla küla Hooldusasutus III

AS Hoolekandeteenused Udriku

hooldekodu Kadrina vald Kadrina Udriku küla Hooldusasutus III

As Reideni plaat Kadrina vald Kadrina Tööstuse 29 Tööstus VI

Kadrina Keskkool Kadrina vald Kadrina Rakvere tee 4 Haridusasutus IV

Kadrina lasteaed Sipsik Kadrina vald Kadrina Pargi 5 Haridusasutus IV

Kadrina lasteaed Sipsik Hulja

rühmad Kadrina vald Kadrina Hulja Haridusasutus IV

Kadrina spordikompleks+ hostel+

vallamaja Kadrina vald Kadrina Rakvere tee 14 Kogunemishoone IV

OÜ Viitna Puhkekeskus Kadrina vald Kadrina Viitna Kogunemishoone IV

AS Plokk Kadrina vald Kadrina Pargi 7 Tööstus VI

AS Aru grupp Kadrina vald Kadrina Hulja Tööstus VI

OÜ Pixner Kadrina vald Kadrina kauba 27 Tööstus VI

Flexa Eesti AS Kadrina vald Kadrina Rakvere tee 14 Tööstus VI

Vohnja lasteaed-algkool Kadrina vald Kadrina Vohnja Kogunemiskoht IV

RMK Sagadi metsakeskus Vihula vald Vihula Sagadi küla Kogunemiskoht IV

OÜ Lainela Vihula vald Käsmu Neeme tee 70 Kogunemiskoht IV

Tallinna huvikeskus Kullo Vihula vald Vihula Karepa küla Kogunemiskoht IV

MTÜ Viking-Tiigrid Vihula vald Võsu Karja 9 Kogunemiskoht IV

Virumarket OÜ Vihula vald Võsu Lääne 11, 13 Kogunemiskoht IV

AS Parkkontakt Vihula vald Vihula Palmse küla Kogunemiskoht IV

Võsu põhikool Vihula vald Võsu Kooli1 Haridusasutus IV

Võsu põhikooli Võsupere

lasteaiarühm Vihula vald Vihula Võsupere küla Haridusasutus IV

Vihula lasteaed algkool Vihula vald Vihula küla Haridusasutus IV

Tabel: Kõrgendatud riskitasemega objektid Vihula, Kadrina, Haljala valla piirkonnas


8

Tulekahju häireedastusteenusega liitunud objektid

Häireedastusteenus on mõeldud kõrgendatud riskiga objektidele. Kõrgendatud riskiga

objektideks loetakse objekte, kus tulekahju korral võivad ohus olla inimeste elu ja tervis ning

võivad tekkida suured varalised kahjud. Sellisteks objektideks on näiteks laste- ja

majutusasutused, ravi- ja hooldusasutused, büroohooned, kaubanduskeskused, tööstusobjektid ja

laohooned, kultuuriasutused, jne. Vastavalt siseministri määrusele "Nõuded automaatsele

tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, millelt tuleb automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse" on teatud objektidel

kohustuslik tulekahjuteadete edastamine Häirekeskusesse.

Maakond Linn-vald Aadress Objekti nimetus

Lääne-Virumaa Kadrina Kadrina Udriku küla Hooldusasutus

Lääne-Virumaa Kadrina Kadrina Tööstuse 27 Tööstus

Lääne-Virumaa Kadrina Kadrina Rakvere tee 4 Haridusasutus

Lääne-Virumaa Kadrina Kadrina Tööstuse 29 tööstus

Lääne-Virumaa Kadrina Kadrina Hulja tööstus

Lääne-Virumaa Haljala Haljala Rakvere mnt 23a Tööstus

Lääne-Virumaa Haljala Haljala Rakvere mnt 10 haridusasutus

Lääne-Virumaa Haljala Haljala tallinna mnt 13 Kogunemiskoht

Tabel: Piirkonna kõrgendatud riskiga objektid Vihula, Kadrina ja Haljala, milledel on

kohustuslik tulekahjuteadete edastamine Häirekeskusesse

Piirkonna elanikud

Vihula rahvaarv on 1970. Vallas on 52 küla ja üks alevik. Suuremad keskused on Võsu, Käsmu,

Võsupere, Vergi ja Vihula. Püsielanike tihedus on 5,4 in/km2

(Eesti keskmine 31,3 in/km2

),

suured tiheasustusega alad puuduvad. Tähtsamad objektid Vihula vallas on Sagadi ja Palmse

mõisakompleksid, 2 kooli, 5 raamatukogu, 5 rahvamaja, Võsu spordikompleks.

Võsu päästekomando on esmareageerija piirkonnas, kus on vähem kui 5000 elanikku. Võsu

päästekomando on lähimaks komandoks 2074 püsielanikule, mis jaotub järgmistesse

ajatsoonidesse:

- 5 minuti tsoonis elab 513 inimest;





9

- 23 minuti tsoonis elab 2074 inimest.

Peale Võsu päästekomando ümberkorraldamist teenindavad riiklikud päästekomandod elanikke

elupäästeteenusega järgmistes ajatsoonides:




- 32 minuti tsoonis elab 2074 inimest.

Nimi Vald Komando Võsu PK aeg

(min) 2 komando

2 komando aeg

(min) Elanike arv

Võsu alevik Vihula VÕSU 2 Loksa 18 455

Koljaku küla Vihula VÕSU 4 Loksa 18 38

Lahe küla Vihula VÕSU 5 Loksa 23 20

Sagadi küla Vihula VÕSU 7 Loksa 22 51

Koolimäe küla Vihula VÕSU 7 Loksa 25 5

Käsmu küla Vihula VÕSU 8 Loksa 18 133

Lobi küla Vihula VÕSU 8 Loksa 26 18

Ilumäe küla Vihula VÕSU 9 Loksa 14 25

Palmse küla Vihula VÕSU 9 Loksa 18 77

Natturi küla Vihula VÕSU 9 Loksa 27 6

Pihlaspea küla Vihula VÕSU 9 Loksa 27 10

Muike küla Vihula VÕSU 10 Loksa 16 23

Villandi küla Vihula VÕSU 10 Rakvere 21 5

Kakuvälja küla Vihula VÕSU 10 Loksa 24 17

Oandu küla Vihula VÕSU 10 Loksa 24 15

Tepelvälja küla Vihula VÕSU 10 Rakvere 25 19

Vergi küla Vihula VÕSU 10 Loksa 28 93

Tõugu küla Vihula VÕSU 11 Loksa 12 10

Eru küla Vihula VÕSU 11 Loksa 15 20

Adaka küla Vihula VÕSU 11 Rakvere 20 21

Altja küla Vihula VÕSU 11 Loksa 26 21

Võhma küla Vihula VÕSU 12 Loksa 16 44

Korjuse küla Vihula VÕSU 12 Loksa 19 9

Võsupere küla Vihula VÕSU 12 Loksa 20 129

Joandu küla Vihula VÕSU 13 Loksa 14 17

Metsiku küla Vihula VÕSU 13 Rakvere 19 25

Lauli küla Vihula VÕSU 13 Rakvere 27 5

Salatse küla Vihula VÕSU 14 Rakvere 18 11

Viitna küla Kadrina VÕSU 14 Rakvere 18 79

Paasi küla Vihula VÕSU 14 Rakvere 21 22

Vihula küla Vihula VÕSU 14 Kunda 24 104

Pedassaare küla Vihula VÕSU 14 Loksa 32 14

Kavastu küla Haljala VÕSU 15 Rakvere 17 60

Uusküla küla Vihula VÕSU 15 Loksa 21 13

Sakussaare küla Vihula VÕSU 15 Rakvere 22 18

Karula küla Vihula VÕSU 16 Rakvere 21 78

Metsanurga küla Vihula VÕSU 16 Loksa 25 29

Vila küla Vihula VÕSU 16 Rakvere 28 6

Tiigi küla Vihula VÕSU 17 Rakvere 25 39


10

Loobu küla Kadrina VÕSU 18 Tapa 19 43

Pajuveski küla Vihula VÕSU 18 Kunda 20 15

Rõmeda küla Kadrina VÕSU 18 Rakvere 20 25

Kosta küla Vihula VÕSU 18 Rakvere 27 0

Mustoja küla Vihula VÕSU 18 Loksa 32 15

Läsna küla Kadrina VÕSU 20 Tapa 21 36

Aasumetsa küla Vihula VÕSU 21 Loksa 21 5

Noonu küla Vihula VÕSU 21 Rakvere 21 17

Haili küla Vihula VÕSU 21 Rakvere 30 6

Ama küla Kadrina VÕSU 23 Rakvere 23 128

Tabel: Võsu päästekomando piirkonna asustusüksuste ajaline katmine riiklike päästekomandode

poolt.

Riiklike ja vabatahtlike päästekomandode võrgustik

Lähimad riiklikud päästekomandod Võsule on:

- Loksa (21 km, 19 min);

- Rakvere (37 km, 35 min);

- Kunda (45 km, 37 min);

- Tapa (46 km, 36 min);

Lähimad vabatahtlikud päästekomandod Võsule on:

- Kolga (25 km, 20 min);

- Kadrina (33 km, 28 min).

Võsu päästekomandol on iseseisev teeninduspiirkond ning ümberkorraldus toob kaasa

piirnevate päästekomandode teeninduspiirkondade suurenemise. Endine Võsu päästekomando

teeninduspiirkond jaotatakse Loksa, Rakvere, Tapa ja Kunda päästekomandode

teeninduspiirkondade vahel. Baasteenuse osas ümberkorraldamine muudatusi kaasa ei too.

Riiklikele päästekomandodele lisanduvad piirkonnas kaks vabatahtlikku (Kolga ja Kadrina)

päästekomandot ning planeeritav uus Võsu vabatahtlik päästekomando.

Piirkonna päästesündmuste analüüs

Peamised sündmused Vihula vallas 2008 - 2010 olid loodusjõududest põhjustatud sündmused

(82) ja tulekahjud (37). Nimetatud perioodil hukkus tulekahjudes (2008) – 1 ja (2010) – 2

inimest ning veeõnnetustes uppus (2010) - 2 inimest.

Vald Sündmuse liik 2008 2009 2010 Kokku

Vihula TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL 6 7 5 18

LÕHKEKEHA 7 7 2 16

POMMIKAHTLUS 1 0 0 1 LIIKLUSÕNNETUS 6 6 6 18

ÕPPUS 0 0 1 1

ÕNNETUS VEEKOGUL 0 2 3 5 LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS 21 16 45 82


11

KOMMUNAALAVARII 0 0 1 1

MUUD 10 5 6 21 TULEKAHJU 14 11 12 37

ELEKTRIVÕRKUDE AVARII 0 0 1 1

LOOM/LIND 3 5 1 9

Vihula vald kokku 68 59 83 210

Tabel: Päästesündmused Vihula vallas perioodil 2008-2010

2010 aasta suuremad päästesündmused Vihula vallas:

- II astme sündmus 2.01.2010, tulekahju Tiigi külas;

- II astme sündmus 7.01.2010, liiklusõnnetus Altja külas;

- II astme sündmus 26.02.2010, avariipäästetööd Sagadi külas;

- II astme sündmus 18.07.2010, metsa- ja maastikutulekahju Sakussaare külas;

- II astme sündmus 24.07.2010, õnnetus veekogul Vergi külas;

- II astme sündmus 26.07.2010, tulekahju Annikvere külas;

- II astme sündmus 14.08.2010, õnnetus veekogul Võsu alevikus.

Peamised sündmused Kadrina vallas 2008 - 2010 olid tuletõrje alarmid (60), tulekahjud (45) ja

liiklusõnnetused (41). Nimetatud perioodil hukkus tulekahjudes 2010 – 1 inimene ning

veeõnnetuses uppus 2010 - 1 inimene.


Kadrina LIIKLUSÕNNETUS 14 10 17 41 RAUDTEEÕNNETUS 1 1 LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS 7 7 23 37 ELEKTRIVÕRKUDE AVARII 3 3 LÕHKEKEHA 6 3 4 13 MUUD 7 5 14 26 LOOM/LIND 1 2 5 8 NAFTASAADUSTEGA SAASTUMINE 1 1 ÕNNETUS VEEKOGUL 1 1 TULEKAHJU 17 17 11 45 ÕPPUS 2 1 3 TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL 4 5 2 11 TULETÕRJE ALARM 12 19 29 60

Kadrina vald kokku 68 70 112 250

Tabel: Päästesündmused Kadrina vallas perioodil 2008-2010

2010 aasta suuremad päästesündmused Kadrina vallas:

- II astme sündmus 8.02.2010, hoone tulekahju Võipere külas;

- II astme sündmus 11.02.2010, liiklusõnnetus Viitna külas;

- II astme sündmus 11.08.2010, hoone tulekahju Kadapiku külas;

- III astme sündmus 28.09.2010, hoone tulekahju Udriku külas.

Peamised sündmused Haljala vallas 2008 - 2010 olid tuletõrje alarmid (60), tulekahjud (48) ja

liiklusõnnetused (30). Nimetatud perioodil hukkus tulekahjudes 2010 – 1 inimene ning

veeõnnetuses uppus 2010 - 1 inimene.


12


Haljala LIIKLUSÕNNETUS 10 5 15 30 LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS 10 3 13 26 LÕHKEKEHA 4 1 6 11 LOOM/LIND 5 1 3 9 MUUD 6 5 4 15 GAASIAVARII 1 1 NAFTASAADUSTEGA SAASTUMINE 3 3 TULEKAHJU 24 14 10 48 TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL 2 3 2 7 TULETÕRJE ALARM 2 25 33 60

Haljala vald kokku 63 57 90 210

Tabel: Päästesündmused Haljala vallas perioodil 2008-2010

2010 aasta suuremad päästesündmused Haljala vallas:

- II astme sündmus 24.01.2010, hoone tulekahju Essu külas;

- II astme sündmus 27.01.2010, hoone tulekahju Auküla külas;

- II astme sündmus 4.08.2010, hoone tulekahju Põdruse külas;

- II astme sündmus 17.12.2010, hoone tulekahju Sauste külas.

Võsu päästekomando väljasõitude analüüs

Kuu keskmine väljakutsete arv perioodil 2008-2010 oli 9,4 väljasõitu. Eesti keskmine antud

perioodil oli 35,4 väljasõitu kuus.

Joonis: Võsu piirkonna riiklike päästekomandode töökoormus 2008-2010.

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

0 4 8 12 16 20 24 28 32 36

KUNDA PÄÄSTEKOMANDO LOKSA PÄÄSTEKOMANDO RAKVERE PÄÄSTEKOMANDO TAPA PÄÄSTEKOMANDO VÕSU PÄÄSTEKOMANDO


13

SÜNDMUSE LIIK HA

LJ

AL

A V

AL

D

KA

DR

IN

A V

AL

D

KU

US

A

LU

VA

LD

RA

KV

E

RE

VA

LD

VIH

UL

A

VA

LD

KO

KK

U

ABITUS SEISUNDIS LOOM/LIND 3 5 1 23 1 33 ELEKTRIVÕRKUDE AVARII 3 5 1 9 GAASIAVARII 1 3 4 KOMMUNAALAVARII 1 1 2 LIIKLUSÕNNETUS 16 20 17 33 6 92 LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS 15 28 21 54 46 164 LÕHKEKEHA 6 4 19 7 2 38 MUUD 3 7 8 62 7 87 MUUD TOIMINGUD 2 2 NAFTASAADUSTEGA REOSTUMINE 3 4 1 13 21 PLAHVATUS 1 1 POMMIKAHTLUS 13 13 POMMIÄHVARDUS 7 7 RAUDTEEÕNNETUS 2 2 TRANSPORT 1 1 TULEKAHJU 39 36 94 292 24 485 TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL 4 3 47 22 13 89 TULETÕRJE ALARM 33 40 27 92 192 UPPUMINE 1 1 ÕNNETUS VEEKOGUL 8 6 14

ÕPPUS 3 1 28 6 38

KOKKU 123 156 244 659 113 1295

Tabel: Pääste väljasõidud Vihula ja ümberkaudsete valdade sündmustele 2010.

Võsu päästekomando oli 2010. aastal esmareageerija (st jõudis esimesena sündmuskohale)

Vihula valla 83 sündmusest 63 korral. Kuusalu ja Rakvere valda Võsu päästekomando esimene

reageerija ei olnud.

VALLA NIMETUS VÕSU 11 VÕSU 31 VÕSU 66 KOKKU

HALJALA VALD 1 1 2

KADRINA VALD 21 1 22

VIHULA VALD 49 13 1 63

KOKKU 71 15 1 87

Tabel: Võsu päästekomando esmareageerimine Vihula, Haljala ja Kadrina valda 2010.

VALLA NIMI VÕSU 11 VÕSU 21 VÕSU 31 VÕSU 66 KOKKU

HALJALA VALD 4 1 5 KADRINA VALD 23 1 5 29 KUNDA LINN 1 1 2 KUUSALU VALD 13 3 1 17 LOKSA VALD 11 2 13

VIHULA VALD 54 3 14 1 72

KOKKU 106 9 21 2 138


14

Tabel: Võsu päästekomando sõidud ümberkaudsetesse valdadesse 2010.

Võsu päästekomando väljasõitude arv viimase 8 aasta jooksul on olnud vahemikus 61 kuni 166.

Keskmine väljasõitude arv sel perioodil on 102.

Aasta 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Väljasõitude arv 77 61 71 166 105 89 111 138

Tabel: Võsu päästekomando väljasõidud perioodil 2003-2010.

Võsu päästekomando tööpiirkond kuulub Eesti mõistes väikse väljasõidukoormusega piirkonda.

Võsu päästekomando väljasõitude arv perioodil 2008-2010 oli 338 väljasõitu. Lähimatel Loksa

päästekomandol oli antud perioodil 422, Rakvere päästekomandol 2954, Tapa päästekomandol

945 ja Kunda päästekomandol 560 väljasõitu. Eesti keskmine näitaja perioodil 2008-2010 on

1045 väljasõitu.

Joonis: Perioodi 2008-2010 päästekomandode töökoormuse võrdlus

Piirkonna ajalise katmise analüüs

Piirkonna ajalise katmise hindamiseks analüüsiti Eesti territooriumi kaetust päästekomandodega.

Analüüsi tulemusena hinnati, millistes piirkondades oleks vaja rajada uusi komandosid või kas

kusagil on komandopunktide teeninduspiirkonnad liialt kattuvad. Teeninduspiirkondade

560

422

2954

945

338

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

KUNDA PÄÄSTEKOMANDO

LOKSA PÄÄSTEKOMANDO

RAKVERE PÄÄSTEKOMANDO

TAPA PÄÄSTEKOMANDO

VÕSU PÄÄSTEKOMANDO


15

kattuvuse korral saab hinnata, milline päästekomando on õnnetuse toimumiskohale ajaliselt

lähemal.

Analüüsiti Eesti territooriumi kaetust päästekomandode poolt osutatavate teenustega. Analüüsi

tulemusena saab hinnata:

millistes piirkondades oleks vaja rajada uusi komandosid või kas kusagil on

komandopunktide teeninduspiirkonnad liialt kattuvad. Teeninduspiirkondade kattuvuse

korral saab hinnata, milline päästekomando on õnnetuse toimumiskohale ajaliselt lähemal

(alus väljasõiduplaani koostamisel).

Elanike (aluseks elanike arv asustusüksuses) ja piirkonna katmist päästetööde teenustega.

Päästeamet edastas AS Regiole komandopunktide loendi koos aadressi kirjega XLS kujul. Regio

geokodeeris, st sidus tabeli kaardiga, saades igale komandopunktile asukoha kaardil.

Järgnevalt genereeriti kõigile riiklikele komandopunktidele kaugustsoonid kasutades Regio

käsutuses olevat logistikamaatriksit ja MapInfoga ühilduvat tarkvara G Route. Logistikamaatriks

on teedevõrgustik, mille lõikudele on antud tunnused (laius, kate, tähtsus) ning vastavalt

tunnustele keskmised kiirused. Samuti on maatriksis kirjeldatud teede ja tänavate suund ning

eksisteerivad teesulud.

Vihula vald kaetakse riiklike päästekomandode võrgustikuga selliselt, et päästemeeskond jõuaks

sündmusele 12 - 32 minuti jooksul. Lähimad riiklikud päästekomandod on Loksa, Rakvere, Tapa

ja Kunda. Kunda ja Tapa komandode valvekoosseisu planeeritakse 2012 aastal suurendada

järjepidevalt elupäästevõimekust pakkuvateks päästekomandodeks.

Ümberkorraldamisel jaotub piirkond Loksa, Rakvere, Tapa ja Kunda päästekomandode vahel.

Suurematest asustusüksustest, näiteks Võsu alevikku teenindab Loksa päästekomando 18

minutiga, Käsmu küla 18 minuti ja Võsupere küla 20 minutiga.

Võsu piirkonna ajaline kattuvus on märgitud alljärgneval analüüsi kaardil. Helepruun värv

tähistab 15 minuti ja roheline värv 30 minuti riiklike päästekomandode kaugustsoone.

Katkendliku joonega heleroosa värv tähistab 5 minuti ja helebeež värv 20 minuti vabatahtlike

päästekomandode kaugustsoone.


16

Kaart: Piirkonna ajaline katmine lähimate riiklike ja vabatahtlike päästekomandode poolt.


17

Kaart: Piirkonna ajaline katmine riiklike ja vabatahtlike päästekomandode poolt peale

ümberkorraldamist.

3. Valvekoosseis

Võsu päästekomando isikkoosseis -10 päästeteenistujat. Päästeameti kohalike päästeasutuste

väljasõidukorra punkti 4.1.1. alusel peab I astme sündmusele reageerima vähemalt 2- liikmeline

päästemeeskond.

Päästekomando, mille valvekoosseis kokku on alla 11 päästeteenistuja, ei taga pidevalt

nimetatud nõude täitmist. 10 päästeteenistujaga ei ole võimalik tagada 2- mehelist valvet.

Komandode inimressursi arvestamine valve tagamiseks on toodud alljärgnevas tabelis:

24h valvekooseis komandos 1 2 3 4

Arvestuslik koosseis 5,2 10,3 15,4 20,5 Valvekoosseis kokku 6 11 16 21 Valvekoosseis kokku komandopealikuga 7 12 17 22

Tabel: Päästekomando koosseisu planeerimine

Päästekomando 10 - liikmelise koosseisuga ei ole võimalik tagada järjepidevat riiklikku

päästeteenust, rääkimata elupäästeteenuse osutamisest, milleks peaks päästekomando

kogukoosseisu suurus olema minimaalselt 22 päästeteenistujat.

Näiteks perioodil 1.05.2011 – 31.08.2011 (123 päeva) oli tagatud 2- liikmeline valve 122-l

ööpäeval ja 1- liikmeline valve 2- l ööpäeval. Samas, 22 päästeteenistujaga riikliku

päästekomando loomine Võsul on väljakutsete mahtu arvestades selgelt ebaproportsionaalne

ning seetõttu on otstarbekam tagada piirkonna päästealane teenindamine lähedalpaiknevate

päästekomandode baasil.

Võsu päästekomando töötajatele on kavas pakkuda töökohta Kunda ja Tapa jt piirkonna

päästekomandodes.

4. Komandohoone

Siseministeeriumi omandis olev hoone on kahekorruseline, mille esimesel korrusel asuvad

garaaž ja teenindusruumid ning teisel korrusel valvemeeskonna ruumid. Komandohoones on

kaks autokohta ning lisaks abihoone, kus saab hoida päästetehnikat.

Hoone asub peatänavast 200 meetri kaugusel, neid ühendav asfalttee on rahuldavas korras.

Hoone on elektri- ja õhksoojuspumba küttel, siseruumid on rahuldavas, pigem heas korras.

KOV kasutab suviti ruume vetelpäästeteenuse osutamiseks.

Võsu päästekomando hoones on planeeritud renoveerimistööd CO2 projekti raames.


18

5. Päästetehnika

Võsu päästekomandos on kasutusel alljärgnev päästetehnika:

Reg. nr Sõiduki liik Sõiduki alaliik Sõiduki mark Sõiduki

mudel Väljalaske

aasta Omanik 282 ANN Päästeauto Põhiauto SCANIA P94GB4X2 1998 IEPK 710 TFE Päästeauto Paakauto VOLVO F10 1982 IEPK 417 AOX Päästeauto Tulekustutusauto ZIL 131 1991 IEPK 826 MKK Sõiduauto Tüüp 3 Citroen Berlingo 2007 Liising

655 DG Pääste haagis Veesõiduki

haagis Tiki- Treiler BT-600 2002 IEPK

033 GG Pääste haagis Veesõiduki

haagis Starset Starset

3500 2007 IEPK

VLD 454 Pääste

veesõiduk Töölaev FasterCat FasteCat

850 2007 IEPK

Pääste

veesõiduk Päästepaat Brig Baltic B-

460 2002 IEPK

Pääste

veesõiduk Päästepaat Krõm Krõm 5420 1982 IEPK


19

Tabel: Võsu päästekomando päästetehnika 2011 seisuga

Ida-Eesti Päästekeskusele kuuluv päästetehnika on kavas rotatsiooni korras anda teistele

riiklikele ja vabatahtlikele päästekomandodele. Citroen Berlingo liising kehtib kuni 2011

6. Võsu vabatahtlik päästekomando

Võsu piirkonda on päästetöö teenuste osutamiseks vajalik edaspidi toetada ja arendada

vabatahtlikku päästekomandot, kuna piirkond asub riiklikust päästekomandost kaugemal kui 15

minutit. Võsul asub Võsu Vabatahtlik Tuletõrjeühing (esimees Valdek Kilk), kes tegeleb

päästeala noorteringi ja ennetustööga. Võsu alevikus asuvale MTÜ Võsu Vabatahtlikule

Tuletõrjeühingule võiks teha ettepaneku lepingu sõlmimiseks Võsu piirkonnas päästeteenuse

osutamiseks.

Päästetöö teenuste võrgustiku arendamise kriteeriumid uue Võsu vabatahtliku päästekomando

planeerimisel on järgmised:

- Vabatahtlik päästekomando peab osutama tulekustutusteenust, reageerima

päästesündmusele 1 tulekustutusautoga ja 4-liikmelise päästemeeskonnaga;

- Vabatahtlik päästekomando tagab väljasõiduvalmiduse kuni 10 minuti jooksul peale

väljakutse saamist Häirekeskuselt (2011 tase näiteks IEPK keskmine 7 minutit);

- Vabatahtliku päästekomando sündmuskohale jõudmise aeg on keskmiselt 10 minutit.

Päästeamet loob rahastamise tingimused Võsu vabatahtliku päästekomando tekkeks ning on

valmis toetama ka tehnika ja varustuse vabatahtlike kasutusse andmisel, vabatahtlike päästjate

koolitamisel jm toetavateks tegevusteks samadel alustel nagu seda tehakse juba täna 84

lepingulises vabatahtlikus päästekomandos üle Eesti. Võsu päästekomando hoone võimaldab

tagada vabatahtliku päästekomando aastaringse valmisoleku.

Piirkonna kogukondlik aktiivsus

Piirkonna kogukondlik aktiivsuse tulemused leiab kokkuvõtlikult alltoodud tabelist:

Pii

rko

nd

Kü

la-

ja

ku

ltu

uri

selt

sid

e h

ulk

pii

rko

nn

as

Ko

gu

ko

nn

a ü

ldis

e

ak

tiiv

suse

näit

aja

d –

laa

da

d, tu

rud

jm

s

Ko

hali

ku

om

av

ali

tsu

se

ak

tiiv

sus

ko

gu

ko

nd

lik

u

teg

evu

se t

oet

am

isel

Mu

ud

ko

gu

ko

nd

lik

ku

ak

tiiv

sust

isel

oom

ust

av

ad

nä

itaja

d

Vihula 17

külaseltsi (

nendest 12

on

Võsu alevis turg,

Viru Folk Käsmu külas.

Merepäevad. Lõõtspilli

festival. Erinevad ranna

KOV alati,

võimaluse piires

toetab

kogukondlikku

Vihula vallas

väga aktiivne

osalemine Teeme

ära talgutel.


20

aktiivsed) üritused tegevuse.

Tabel: Vihula valla piirkondlik aktiivsus

Documents

Võsu komando analyys