Vinni-Pajusti Gümnaasiumi · 2013. 11. 14. · Vinni-Pajusti Gümnaasium – VPG (lühend). Asutatud 1. sept 1988.a. Kooli moto: Toimeta targasti! Maskott: Vinni-Puhh. Kooli logo:

1

Vinni-Pajusti Gümnaasiumi

ARENGUKAVA

2012-2014

Vinni 2011

2

Sissejuhatus

Vinni-Pajusti Gümnaasiumi eelnevad arenguetapid: I 1988-1993:

- kooli omanäolisuse loomine (traditsioonid, õppesuunad gümnaasiumis);

- kooliümbruse väljakujundamine;

- üleminek 6-klassilisele algkoolile;

- ühtse kollektiivi loomine.

II 1994-1998:

- osavõtt „Omanäolise kooli“ projektist, suured muutused kooliarenduses vabariigis,

pöördepunkt avatuse suunas ka koolis;

- gümnaasiumi staatuse taotlemine;

- oma kooli õppekava loomine;

- laiapõhjalise osaluse loomine kooli juhtimises (kooliarendustöö).

III 1998-2002:

- õpetajate ettevalmistus tööks uue õppekavaga;

- kooli kvaliteedialane tegevus;

- kooli kvaliteedi käsiraamatu kirjutamine;

- kooli MISSIOONI ja VISIOONI väljatöötamine.

IV 2002-2006:

- põhirõhk õpikeskkonna parendamisel ja õpitingimuste loomisel erivajadustega lastele;

- õpetajate kaadrialane tegevus;

- osaline kooli remont;

- kooliarenduse tegevuse hoogustumine (meeskonna väljaõpe, rühmatööd jne).

V 2007-2011:

- koolimaja renoveerimine;

- tugisüsteemi väljaarendamine;

- õpetajate ettevalmistus tööks nüüdisaegses õpikeskkonnas (IKT-vahendite kasutamine tunnis);

- ettevalmistus uuele õppekavale üleminekuks (uue õppekava loomine, õpetajate koolitused);

- gümnaasiumi jätkusuutlikkuse tagamine.

Üldisi andmeid Vinni-Pajusti Gümnaasium – VPG (lühend).

Asutatud 1. sept 1988.a.

Kooli moto: Toimeta targasti!

Maskott: Vinni-Puhh.

Kooli logo: Tammeleht, millel on tähed VPG.

Kooli missioon: Eluks ettevalmistus tahte ja töökuse läbi.

Vinni-Pajusti Gümnaasium on tervistedendav kool.

Koolihoones töötab koos põhikool ja gümnaasium.

VPG-s on lõpetanud gümnaasiumi 20 lendu.

3

1. Õpilased ja õpitöö

Õpilaste arv – 365 (1. sept 2011. a)

Klassikomplekte – 20 (1. sept 2011.a)

Algklassid on I ja II kooliaste (1.-6. kl)

Põhikool on III kooliaste (7.-9. kl)

Gümnaasium on 10.-12. klass

Tasandusklassid kaovad, sest õpilaste arv väheneb. Seoses uue PGS-iga on oluliseks muutunud IÕK

rakendumine (individuaalne õppekava on kooli või nõustamiskomisjoni poolt soovitatud õppevorm).

Tugisüsteem Eelmisel arenguperioodil kujunes välja õpiabi tugisüsteem õpiraskustega ja andekatele (tarkadele)

õpilastele.

Kooli tugisüsteem koosnes järgmistest teenustest:

- õpiabirühmad 1.-6. kl ja tasandusklassidele;

- logopeediline teenindus 1.-6. kl – grupi- ja individuaalsed tunnid, 7.-9. klassile –

individuaalsed konsultatsioonid;

- 10.-12. kl õpilastele – soovi korral konsultatsioonid;

- sotsiaalpedagoogi teenindus – 1.-12. klassile (perede ja laste nõustamine, sotsiaalsete

probleemide lahendamine);

- töö õpiraskustega ja andekate ning tarkade õpilastega – aineõpetajate konsultatsioonid ja

lisatöö (õppekava suurendatud maht andekatele);

- vestlusringid õpilase ja lapsevanemaga (õige õpikeskkonna määramiseks, soovitamiseks,

käitumisprobleemide lahendamine ja lapsevanema nõustamine);

- hooldusrühm (pikapäevarühm) õpilastele, kes kasutavad õpilasliine (koduste tööde

sooritamine, vaba aja oskuslik kasutamine, nõustamine);

- individuaalne kooli õppekava (IÕK) õpilastele, kellel on kahel või enamal veerandil

tunnistusel mitterahuldav kokkuvõttev hinne. Aineõpetajad koostavad õppekava täiendavaks

tööks, et likvideerida mahajäämus, mis on tekkinud koolist puudumise või lohakuse tõttu;

- õpiabi (endine parandusõpe) 1.-6. klasside rühmadele.

Maakonnas:

- nõustamine maakonna õppekeskuses (eripedagoogi, psühholoogi konsultatsioonid õpilasele,

õpetajale, lapsevanemale);

- psühhiaatri vastuvõtud Rakveres (lapsevanem või sotsiaalpedagoog registreerib vastuvõtule);

- ümarlaud (lapsevanema nõustamine õige õpikeskkonna leidmiseks).

Õpilaste andekuse arendamine

Käesoleval arenguperioodil on andekate laste (olümpiaadivõitjate) % tõusnud 10%-lt 15,7%-le.

Ainekomisjonides tehakse aastaringselt tõsist tööd edukate õpilastega.

Alusdokument: Tugisüsteemide rakendamise kord Vinni-Pajusti Gümnaasiumis, ÕN otsus

29.08.2008.

Õpilaste osalus ainealases klassivälises töös (andmed 2010/11):

- algklassid – 31 õpilast (1.-6. kl);

- kunstiained – 61 (7.-12. kl);

4

- matemaatika – 8 (7.-12. kl);

- loodusained – 41 (6.-12. kl);

- võõrkeeled – 21 (6.-12. kl);

- ajalugu ja ühiskonnaõpetus – 17 (6.-12. kl);

- eesti keel – (7.-12. kl);

- tööõpetus – 18 (4.-9. kl);

- kehaline kasvatus – 16 (7.-12. kl);

- kehaline kasvatus (liikumine „Terve VPG“) – u 200 (1.-6. kl).

Kokku: 370 ~92%

Koos huviringide tööga on osalus 701, st üks õpilane osaleb tunniväliselt peaaegu kahes tegevuses

(kas õppe- või huvitegevuses).

Iga õppeaasta lõpus (maikuus) tunnustatakse kõiki silmapaistnud õpilasi kiituskaartide ja meenetega

ning neile toimub direktori vastuvõtt.

Individuaalsete kohtade arvestus olümpiaadidel, võistlustel maakonnas ja vabariigis.

2006/07 2007/08 2008/09 2009/10 2010/11 Trend

Aineolümpiaadid maakonnas

(kohti 1.-3.)

31 33 44 43 54 ↑

Aineolümpiaadid vabariigis

koht 1.-10.

4 1 3 6 9 ↑

Võistlused, konkursid,

mälumängud jm maakonnas

(arv)

51 34 47 27 37 ↑

Võistlused, konkursid

vabariigis (v.a sport) arv

10 21 11 10 12 →

Kokku 96 89 105 86 112 ↑

Õpilaste arv koolis on langenud, kuid andekate laste olümpiaadidel saavutatud heade tulemuste arv on

suurenenud. Õppetöö kvaliteet on tõusnud. Andekate laste arv on 10%-lt tõusnud 15,7%-le.

Osalemine rahvusvahelistes uuringutes Viie aasta jooksul on põhikooli õpilased osalenud järgmistes EL-i uuringutes:

- PISA (2007.a tulemused kõrgemad vabariigi keskmistest, vabariiklik kokkuvõte);

Kodanikuhariduse uuring (2008 vabariiklik kokkuvõte);

- keeleoskusuuring (eeltest 2010, põhitest 2011), tulemused avalikustatakse 2012.a;

- õpetajate rahulolu uuring (vabariiklik kokkuvõte).

Õpilaste osalemine huvitegevuses Huviringide arv vaadeldava perioodi jooksul on arvuliselt vähemaks jäänud ja muutunud on ringide

nimetused.

2008 2009 2010 2011 Trend

Ringide arv 44 35 38 32 ↓

Osavõtu % 61% 68% 74% 84% ↑

Ringitundide arv 146 139 138 115 →

5

Osalemine spordiliikumises % 48,9% 50,7% 53,4% 76% ↑

Vähenenud on ringide arv, kuid õpilaste osalus huvitegevuses ja spordis on suurenenud.

Kehakultuuriga tegelemiseks on olemas vajalik füüsiline keskkond koolis või kooli juures:

- spordisaal;

- jõusaal;

- aeroobikasaal;

- jooksurada ja lasketiir;

- staadion;

- mänguväljak;

- liiklusväljak;

- suusarajad;

- ujula;

- judo-ja sumosaalid;

- virgestusala;

- sportmängude väljak.

Riigieksamite tulemused (keskmine punktide arv)

2006/07

2007/08 2008/09 2009/10 2010/11

kool vabariik kool vabariik kool vabariik kool vabariik kool vabariik

Ajalugu 77,6 64,6 75,0 58,1 - 62,3 95,0 65,6 - 64,4

Bioloogia 71,0 59,3 70,0 58,6 - 62,0 64,6 59,2 67,5 60,0

Eesti keel 79,4 56,6 67,2 57,0 66,0 58,3 66,2 58,6 67,4 59,2

Geograafia 71,2 58,3 70,3 55,0 65,4 54,5 79,5 59,3 73,0 59,4

Keemia 71,8 64,6 69,4 59,6 55,6 51,9 67,4 59,5 66,0 65,9

Matemaatika 61,5 49,5 64,1 55,0 68,1 67,1 70,7 58,4 60,5 57,1

Inglise keel 68,3 66,3 67,5 64,4 67,1 69,9 65,7 69,3 65,7 72,0

Saksa keel 64,3 69,1 63,2 72,3 62,5 76,6 85,0 78,0 85,0 77,3

Vene keel - - 70,0 75,2 - 83,8 95,0 75,9 - 72,6

Ühiskonna-

õpetus

84,6 58,0 73,3 62,4 68,2 61,5 68,1 64,0 73,4 67,7

Nr Aasta Lend Keskmine %

1. 1996-1997 6. lend 59,3

2. 1997-1998 7. lend 55,48

3. 1998-1999 8. lend 59,5

4. 1999-2000 9. lend 59,8

5. 2000-2001 10. lend 60,59

6. 2001-2002 11. lend 64,62

7. 2002-2003 12. lend 60,27

8. 2003-2004 13. lend 62,22

9. 2004-2005 14. lend 67,81

6

10. 2005-2006 15. lend 62,91

11. 2006-2007 16. lend 71,99

12. 2007-2008 17. lend 66,93

13. 2008-2009 18. lend 64,97

14. 2009-2010 19. lend 70,6

15. 2010-2011 20. lend 68,4

Riigieksamite tulemused on stabiilsed, olenevalt lennust (laste võimekusest) toimub veidi edasi-tagasi

minekut. Parimad tulemused on aastati geograafias, eesti keeles, matemaatikas ja ühiskonnaõpetuses.

Kooli keskmine 68,4 (2010/11), vabariiklik 63,0.

Õppeedukus ja klassi lõpetamine Õpiedukuse % on vaadeldava perioodi jooksul paranenud:

- probleemsete perede laste arvu vähenemise tõttu;

- tugisüsteemi laiendamise ja efektiivsuse teel;

- koolikohustuse täitmise paranemise teel.

2006/07 2007/08 2008/09 2009/10 2010/11 Trend

Klassikordajate

arv

15 9 (2

suunatud

Vaekülasse)

9 (3

suunatud

Vaekülasse)

2 (1 ei täitnud

koolikohus-

tust)

4 (1 ei

täitnud

koolikohus-

tust)

↑

Õppeedukuse % 98,4 98,2 98,0 99,6 99 ↑

Kvaliteedi %

(„4-5“)

37,4 45,4 44,6 47,8 49,2 ↑

Probleemiks on III kooliastme ja gümnaasiumi õpitöö kvaliteet, mis vajab uuel arenguetapil suurt

tähelepanu. Võimakate laste arv gümnaasiumis kahaneb.

7

Õppe- ja kasvatustööd toetavad projektid (2007-2011) 1. Praktilised ja uurimuslikud tööd (igal aastal aprillikuus, alates 1994).

2. Videoromaanide konkurss – 2010, 2011.

3. Keskkonnakaitse projektid – 2007, 2008, 2009, 2010, 2011.

4. „Teeme ära“ – 2009, 2010, 2011.

5. Liikumine „Terve VPG“ – 2009, 2010, 2011).

6. Mälumängude sarjad 3.-6. kl ja 7.-12. kl (igal aastal).

7. Õuesõppimine (õueõppetunnid) – 2008, 2009, 2010, 2011.

8. Loometööd näitused (igal aastal).

9. Algklasside nädalad (leivanädal, piimanädal, tervisenädal, ohutusenädal jne) – igal õppeaastal.

10. Tuletõrjeõppused (1x õppeaastas).

11. Kooli ajalookonverents (2009, 2012).

12. „Kaitse end ja aita teist“ 6. klassidele (2009, 2010, 2011).

13. Narkoennetusprogramm 4. klassidele (igal aastal).

14. Liiklusohutuse loengud gümnaasiumile (2009, 2010, 2011).

15. Karjääriteabe programm 9. ja 12. klassile (pidev).

16. Töövarju päevast osavõtt (2010).

17. Tuleohutuse ja veeõnnetuste ennetamise loengud (igal aastal).

18. Riigikaitselaager (esmakordselt 2011, edaspidi igal aastal).

19. Ettevalmistus ja osavõtt „Seebikarbirallist“ (2007, 2008, 2009, 2010, 2011).

20. Kutse-eelõpe põhikoolis (ehitaja, keevitaja ja lukksepa erialaga tutvumine; 2007, 2011).

21. Õppimisvõimaluste tutvustamine (gümnaasiumile) välismaal – igal aastal.

Koolikohustuse täitmine Viie viimase aasta jooksul on koolikohustuse täitmine (st põhjuseta puudumine) oluliselt vähenenud.

Küll aga on suurenenud põhjusega (haigusega) puudumiste arv. Enim puuduvad koolist ühe

perekonna lapsed. On õpilasi, kes pole õppeaasta jooksul puudunud ühtegi päeva (kiidetud direktori

käskkirjaga õa lõpus).

õa põhjusega põhjuseta KOKKU

2006/07 55t 16,8t 72t

2007/08 58t 9t 68t

2008/09 48t 9t 57t

2009/10 65,4t 4,9t 61,2t

2010/11 49,2t 3,2t 52,5t

52,5t = 7,5 päeva õppeaasta vältel koolist puudumist.

Koolikohustuse täitmise üle toimub igapäevane seire. Et kogu kool on liitunud e-kooliga, on

kalendrikuu lõpus olemas automaatselt puudumiste kokkuvõtted klassiti. Nende põhjal koostab

õppealajuhataja ülekoolilise koondi. Arvestust peetakse siseveebis. Õppeaasta lõpus tehakse

aastakokkuvõte ja koolikohustuse täitmine märgitakse õpilase tunnistusele. Põhjuseta puudujatega

tegeletakse individuaalselt. Mõnikord annavad lapsevanemad kergekäeliselt loa puudumiseks, aga on

olnud ka gripipuhanguid ja muid viiruslikke haigusi, eriti 2009/10, 2010/11.

Õpilased (arvuliselt), kes pole koolist viie aasta lõikes ühtki päeva puudunud:

2006/07 – 32 õpilast

2007/08 – 35 õpilast

2008/09 – 41 õpilast

2009/10 – 37 õpilast

2010/11 – 35 õpilast

8

2. Juhtimine ja personalialane töö

Kooli juhtimise alusdokumendiks on kvaliteedikäsiraamat (KK), kooli ja riiklik õppekava (2010),

kooli põhiväärtused (2007) ja PGS (2010).

Meie eesmärgiks kvaliteedialases töös (ka arengukavas) on korrastatud organisatsioon, mis toob edu

ja rahulolu. KK toetab kooli kogu töökorralduse tõhustamist ja kooli arengut.

Juhtkonna liikmete vahel on administratiivne tööjaotus (alati välja toodud üldtööplaanides) ja teiselt

poolt laiapõhjaline juhtimine – koolimeeskonna (personali) osalus arendustegevuses. Kooli

arengukavas (2007-2011) on 5 arenguvaldkonda: õppe-kasvatustöö ja kvaliteedialane tegevus: juhib

õppealajuhataja, abi on eesti keele õpetaja; õpetajate kaadri ja personaalne töö: juhib direktor, abi on

klassiõpetaja; info-kommunikatiivne tegevus: juhib infojuht, abi on arvutiõpetaja; huvitegevus ja

õpilaste sotsialiseerumine, vaimsus ja aktiivsus: juhib huvijuht, abi käsitöö- ja inimeseõpetuse õpetaja;

kooli majanduslik tegevus ja arendus: juhib majandusjuhataja, abi on vene keele õpetaja.

Viie arenguvaldkonna peale on moodustatud 5 töörühma, töörühmade tegevuses osalevad kõik

õpetajad, rmtk hoidja, sekretär, IT-spetsialist, remondimees jt. Õppeaastas toimub vähemalt 4-5

töökoosolekut, kus tõstatatakse lahendamist vajavaid probleeme töörühmades; arutatakse

arendusplaanide koostamist ja täitmist; tehakse analüüse ja kokkuvõtteid sisehindamisest; võetakse

kasutusele meetmeid mõne olukorra lahendamiseks.

KK-s on järgmised osad: kooli arengukava; kooli põhiväärtuste loetelu; sisehindamise plaanid;

õppekava (eraldi raamatuna, kuulub KK juurde); põhikirjad, määrused; eeskirjad, juhendid;

tööülesannete kirjeldused ja ametijuhendid; klassijuhataja tööjuhendid; kantseleidokumentatsioon;

õppetöö protsesside kirjeldused; kasvatustöö protsesside kirjeldused; kooli traditsioonid ja

sümboolika.

KK on igapäevatöö abiline.

Kooli juhtkond toetub parendustegevuse planeerimisel ja üldtööplaanide koostamisel töörühmade

poolt tehtud ettepanekutele. Üldtööplaani põhjal koostatakse sisehindamise plaan. Kooli

sisehindamise komisjon teeb kevadel kokkuvõtte (väga hea, rahuldav, nõrk). Rahuldavaks ning

nõrgaks tunnistatud töölõik kuulub järgmisel aastal parendamisele (võetakse kasutusele meetmed).

Kvaliteet avaldub ka kogu kooli asjaajamise korras ja ühtsetest nõuetest (väärtustest) kinnipidamises.

Juhendid, eeskirjad ja otsused muutuvad tihti, seetõttu on neid vaja vähemalt korra aastas üle vaadata

ja personali muudatustest informeerida. KK on tervenisti uuendatud 2007. ja 2009. aastal.

Iga juhtkonna liikme isiklik roll koolijuhtimises on järgmine:

direktor: õppenõukogu, hoolekogu, direktsiooni töö juhtimine, kooli esindamine ja kooli maine

kujundamine; töö personaliga, töölepingute sõlmimine ja õpetajate atesteerimine; kooli söökla ja

majandusliku tegevuse suunamine ja kontrollimine; õpilaste transport ja med. teenindus; kooli

kantselei töö; infotehnoloogia arendamine koolis.

õppealajuhataja: õppe-kasvatustöö korraldus; kooli arendustegevus; ainealane ja metoodiline töö,

klassijuhatajate töö; täiendõpe; sisehindamine (plaanid, kokkuvõtted); sisekontroll, enesehindamine;

töö lastevanematega (üritused, koolitused); reklaam, kooli maine; kvaliteedikäsiraamat;

kooliuuenduslik tegevus (algatused, ümberkorraldused, traditsioonide juurutamine).

9

huvijuht: klassivälise tegevuse korraldamine (üritused, peod, projektid, loengud jpm); ringide ja

ringijuhtide töö; sport, matkamine, looduskaitse, patriootiline kasvatus; koduuurimine,

tervisekasvatus; ÕE töö; esteetiline kasvatus, ÜKT korraldus; pildikroonika haldamine; koostöö

koordineerimine ÕE ja õpetajate vahel.

majandusjuhataja: kooliremont ja ehitustööd; koristajate kaader ja töö; koolimaja puhtus ja kord;

laomajandus, arvepidamine; kooli transport; inventuurid; kooliümbruse puhtus ja kord; koolimaja

valve.

Kooli juhtkonnal on abiks tugiteenused: IT-spetsialist, infojuht, sekretär/ e-kooli ja EHIS-e

administraator, sotsiaalpedagoog, logopeed.

Sisehindamise andmeid koguvad lisaks juhtkonna liikmetele veel rmtk hoidja, logopeed,

sotsiaalpedagoog, klassijuhatajad ja aineõpetajad, tervisenõukogu ja koolisekretär. Sisehindamise

aastase ja kolmeaastase perioodi kokkuvõtted teeb õppealajuhataja. Ta jälgib ka pidevalt arengukava

täitmist, arengukava on täiendatud 2007., 2008., 2009., 2010 ja 2011. aastal. Kooliarendustegevus on

seotud kõikide plaanidega koolis (omavaheline sidusus): arengukava → üldtööplaan → kooliarenduse

rühmade tööplaanid → sisehindamise plaanid → klassijuhatajate tööplaanid → ainekomisjonide

tööplaanid → klassivälise tegevuse plaanid → projektid, eriplaanid, üritused → lastevanematega

tehtav töö → koostöö omavalitsusega jm. Vähemalt 2x aastas kontrollib õppealajuhataja, kuidas

üldtööplaani ja teiste plaanide täitmine edeneb.

Kõikide töötajate jaoks on 2009.a. koostatud uued tööülesannete kirjeldused.

Sisehindamise aruanne esitati Haridus- ja Teadusministeeriumile märtsis 2010.a.

Järgmine aruanne tuleb esitada 1. jaanuariks 2015, st kohe 2012.-2014.a arengukava täitmise järel.

Seega on sisehindamise periood ja arengukava viidud vastavusse.

Personalitöö aluseks koolis on „Personalipoliitika alused“ (kinnitatud käskkirjaga, ÕN otsus

06.11.2007.a). Töös on vajalik ka teine dokument „Delikaatsete isikuandmete töötlemise ja

käsitlemise eeskiri (kk 1.1-3/7, 15.09.08, ÕN otsus 29.08.08).

Personaliarendus ja koolitused on planeeritud kõikides üldtööplaanides. Koolituste plaanid on

koostanud õppealajuhataja ning neis on lähtutud õpetajate soovidest ja kooli vajadustest (hinnang

personaalsele tööle ja õpetajate täiendkoolitussüsteemile väga hea, järelevalve 2011).

Täiendkoolitus 2007-2011. Läbi viidud kursused koolis:

1. A ja O sertifikaadi (arvutiõpe) kursused (2007-2009) – 280t, kõik õpetajad (100%).

- IKT-vahendite kasutamise oskused on vajalikud nüüdisaja õppetunni läbiviimisel).

2. Keskkonnateadlik ja jätkusuutlik õpe (õuesõpe ja nüüdisaja pedagoogika ja psühholoogia–

160t, kõik õpetajad.

- (Õuesõpe on vajalik õpikeskkonna sisukamaks muutmiseks ja sotsiaalse keskkonna

tundmaõppimiseks).

3. Klassijuhataja töö.

- Vajalik toimetulekuks raskete ja erivajadustega lastega.

4. Hariduslike erivajadustega laste õpetamine – 160t, 9 klassiõpetajat.

5. Uue õppekava kursused.

10

- Põhikooli õpetajatele – 8t, kõik õpetajad.

- Gümnaasiumi õpetajatele – 8t, gümnaasiumi õpetajad.

6. Digitiiger ja lisakursused (virtuaalsed õpikeskkonnad). 60t, 10 õpetajat.

7. Õppeekskursioonid vaadeldaval perioodil:

- õppepäev tarbekunsti- ja disainimuuseumis;

- turismitalud Lääne-Virumaal;

- Järva-Jaani mõis;

- Lahemaa mõisad;

- Olustvere mõisakompleks;

- Läänemaa loodusrajad;

- Otepää ja Pühajärve;

- Purtse linnus ja Valaste juga.

Õpetajad on individuaalselt osalenud ainealastel ja metoodikakursustel, maakonna ainekomisjonide ja

aineliitude töös.

Õpetajate kvalifikatsioon (1. sept 2011.a seisuga).

Nooremõpetaja – 2

Õpetaja – 17

Vanemõpetaja (+ logopeed) – 16

Kesk-eriharidus – 1

Kõrgem haridus – 34

Õpetajaid kokku – 35

5 aasta jooksul on kõrghariduse omandanud 5 õpetajat, neist lahkunud 1 (sots. töötaja).

2007.a-2011.a on iga õpetaja osalenud täiendkoolitusel keskmiselt 427 tundi (nõutud 160t).

Õpetajate vanuseline koosseis (EHIS-e andmed)

Kuni 29.a – 3

30.-39.a – 8

40.-49.a – 10

50.-59.a – 20

Üle 60.a – 3

Koosseisu on arvestatud ka Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli õpetajad, kes meil tunde annavad.

Täiendkoolituse kasutegur: - õpetaja oskab kasutada nüüdisaegseid IKT vahendeid;

- tunneb õuesõppe metoodikat;

- oskab abistada õppetöös erivajadustega lapsi;

- on kursis riikliku õppekava uuendustega (uus õppekava 2010).

2007.a atesteeriti õpetajaid, vanemõpetaja

kvalifikatsioon omistati 17 õpetajale (1 õpetaja

lahkunud koolist). Õpetajate vastavus

kvalifikatsioonile on 100%.

11

Täiendkoolituse eesmärk oli anda õpetajale teadmisi ja oskusi nüüdisaegse õppetunni läbiviimiseks

vastavalt ühiskonna nõudmistele – on täidetud.

Personali saavutused erinevates valdkondades:

Olümpiaadid,

võistlused,

konkursid,

näitused jm

% õpetajate

koguarvust

aasta jooksul

45,2 66,6 71,4 70 ↑ trend

Õpetajate arv,

(kelle

õpilased on

saavutanud

auhinnalisi

kohti)

19 28 30 28 ↑ trend

Nende õpetajate arv, kelle lapsed on edukalt osalenud olümpiaadidel ja võistlustel on oluliselt

suurenenud, sest algklassid on liitunud vabariikliku pranglimise võistlusega (peastarvutamise

võistlusega), mis on veebipõhine). Tulemuslikult töötavaid õpetajaid, kes on edukalt juhendanud

andekaid ja tarku õpilasi (saavutanud olümpiaadidel maakonnas 1.-3. kohti ja vabariigis 1.-10. kohti),

saavutanud häid tulemusi riigieksamitel, teinud järjekindlalt tööd mahajääjatega, on premeeritud:

- meenetega;

- aukirjadega;

- täiendõppereisidega;

- ning avaldatud kiitust ja tänu direktori käskkirjadega.

Kõige tulemuslikumalt töötanud õpetajad on osalenud igal aastal vallavanema vastuvõtul.

3. Koostöö huvigruppidega

Kooli koostöö huvigruppideks on: maakonna haridus- ja sotsiaalosakond – info vahetamine,

nõustamine, abistamine; Vinni vallavalitsus – volikogu, haridus- ja kultuurikomisjon, vallavanem,

haridus-, kultuurinõunikud, sotsiaaltöötaja, noorsootööspetsialist; lastevanemad; hoolekogu;

ajakirjandus (vallaleht, VT); klubid (Pajusti, Roela); lasteaiad (3); käsitöötare Tudus; Vinni

Spordikompleks; politsei- ja päästeamet; nõustamis- ja alaealiste asjade komisjon; teised vallakoolid;

raamatukogu; Vinni Perekodu (varem Inju Lastekodu); maakonna teised koolid ja Lääne-Viru

Rakenduskõrgkool.

Välispartnerid: Soome Kallavee põhikool (7.-9. klass), Saksamaa Plöni Gümnaasium.

Koostöö huvigruppidega on kavandatud läbiva teemana kõikides, eriti klassivälise tegevuse plaanides.

Huvijuht jälgib ja korraldab vastastikuste kohustuste ja kokkulepete täitmist. Kool on kohaliku elu

keskuseks ja suunanäitajaks. Koolis kinnistunud ja kujunenud väärtused levivad kogu keskkonnas.

Kõige suuremaks ja tähtsamaks koostööpartneriks on lastevanemad.

Töö lastevanematega on planeeritud üldtööplaanis. Info koolielu korralduse kohta on üles pandud

12

kooli veebilehele: kooli missioon, visioon, põhiväärtused, õppeaasta eesmärgid; hindamisjuhend;

kooli tugisüsteemi kirjeldus; kooli õppepäeva korraldus; söökla töö ja menüüd; eeskirjad, määrused

jm; info koolikohustuse täitmise kohta; pikapäevarühmade (hooldusrühma) päevakava; kooli tegevuse

jooksev ülevaade; ürituste pildialbum; kooli vastuvõtu tingimused jm.

Õppeaasta jooksul toimub lastevanematele traditsiooniliselt kaks suuremat üritust: isadepäev

(loengud, sportlikud üritused koos lastega, laadad, loteriid, viktoriinid, töötoad, näitused jpm);

emadepäev (kooli lahtiste uste päev, infotund, tundide külastamine, üldkoosolek, emadepäeva

kontsert, näitused, kodunduse ringi toodete müük jm).

Koolil on kasutusel e-päevik, kuid tähtis osa kodu ja kooli vahelise koostöö sujumisel on ka

õpilaspäevikul. Päevik on kohustuslik 1.-9. klassi õpilastele.

Rõhutame päeviku tähtsust: õpilane harjub koduseid töid üles kirjutama (kohuse- ja vastutustunde

kasvatamine oma kohustuste täitmise läbi); õpilane kannab päevikusse (7.-9. klass) oma hinded ise

(aususe kasvatamine); päevik on ametlik dokument (lugupidava suhtumise kasvatamine

dokumentidesse: edaspidi pass, ID-kaart jne).

Side kodudega: e-maili ja telefoni teel (klassijuhatajatel on vanemate kontaktandmed); e-kooli kaudu;

teated koju, kui laps pole kooli tulnud (pole teatatud); teatamine halvast teost, probleemsest olukorrast

(koostöö sotsiaalpedagoogiga); hinnetelehed kodudesse neile õpilastele, kes pole liitunud e-kooliga.

Raskemate probleemide korral tehakse omavahelist koostööd (võrgustikutöö). Lapsevanema ja

lapsega vestlevad juhtkonna liige, klassijuhataja, aineõpetaja, logopeed, sotsiaalpedagoog ja ka valla

lastekaitsetöötaja. Võrgustikutöö on viimastel aastatel häid tulemusi andnud lapsevanema nõustamisel

ja abistamisel. Lastevanemate koolitamiseks raha ei ole, aga oleme igal aastal püüdnud 1,5 t loengu

organiseerida. Viimased loengud nt olid narkosõltuvuse ennetamisest ja kriiside ületamisest laste ja

vanemate endi elus.

Lastevanemate nõustamisega tegeleb logopeed (lapse erivajadused) ja sotsiaalpedagoog

(koolikohustus, käitumishäired jm). Neile on abiks klassijuhatajad. Oleme kohaldanud igale lapsele

sobiva õpikeskkonna (koduõpe, individuaalõpe, tasandusklass, õpilaskodu, erikool jm).

Koostöös lastevanematega on teiseks suureks õnnestumiseks koolikohustuse täitmine (on oluliselt

paranenud). Koolikohustuse mittetäitjate ja põhjuseta puudumiste arvu oleme suutnud viia väga

madalale (vt koolikohustuste täitmine).

Koostöö toimub ka lasteaedades vanematega, kelle lapsed tulevad I klassi:

detsembris, jaanuaris:

- koolitulijate nimekirjade täpsustamine;

- teadete saatmine lasteaedadesse kooli registreerimise kohta;

- klassijuhatajate osalemine lasteaia koosolekul;

veebruaris:

- I klassi tulijate arenguvestlused koos vanemaga koolis;

- I klasside komplekteerimine;

- 2010/11.õa oli arenguvestluste asemel KOOLIKÜPSUSMÄNG.

märtsis:

- kirjalik info lastevanematele selle kohta, mida kooliks osta;

aprillis, mais:

13

- I klassi tulevate laste tutvumine kooli ja õpetajaga.

Logopeed teeb koostööd lasteaedade logopeedidega. Nad annavad vajadusel soovitusi lapsevanemale

lapse sotsialiseerumiseks ja üldiseks arendamiseks.

Lapsevanemad osalevad ka matka-alases tegevuses, aitavad läbi viia algklasside sportlikke üritusi.

Rahulolu küsitluse tulemused (õpilased)

Õpilased on kooliga rahul (rahulolu küsitluse võrdlused kahel järjestikusel aastal).

1. Klassijuhataja abistab õpilast (mõni laps ei vajagi abi, tal on tugev kodu): 80% → 94,4%

2. Õpilasi kiidetakse ja tunnustatakse piisavalt: 97% → 99,3%

3. Õpetajad osutavad õpiabi: 92% → 95,4%

4. Koolis on turvaline: 88,1%→98,2%

5. Tulen kooli hea tundega, koolis on hea olla: 89% → 94,4%

6. Mul on koolis sõpru, kaaslastega saan hästi läbi 96,8% → 96,8%

7. Õpilaste ja õpetajate vahelised suhted on head: 83% → 86%

normaalsed: 15% → 14%

halvad: 2% → -

8. Meie kooli tase on hea, lapsed saavad hea hariduse: 93% → 97,2% ↑

Parandamist vajavad suhted õpilaste ja õpetajate vahel.

4. Ressursside juhtimine

Arengukavas oli planeeritud kooli kapitaalremont. Tänu valla ettevõtlikkusele raha taotlemisel saigi

remont teoks 2010/11.a vahetusel (2010. mai – 2011. jaanuar).

Koolis on korda tehtud:

- katus;

- kooli siseõu, talveaed;

- elektrisüsteem;

- ventilatsioonisüsteem;

- vahetatud aknad ja uksed;

- remonditud kõik klassid, koridorid ja teised üldkasutatavad ruumid;

- remonditud tööõpetuse ja kodunduse klassid;

- remonditud võimla, söökla ja köök;

- ehitatud uus jõusaal;

- arvutiklassid (A ja O keskus);

- 2010.a suvel avati koolistaadion.

Kõikidesse klassidesse on paigutatud rulood, tahvlivalgustus, videoprojektorid ja ekraanid (hinnang

väga hea).

Järgmisel arenguperioodil on veel ees palju töid kooliümbruses:

- teemapargi rajamine (maskott Vinni-Puhh);

14

- vilistlaste pargi taastamine;

- istutustööd kooli ümbruses (kuuseheki täiendamine);

- siseõuepoolse fassaadi parandustööd (puhastamine, pahteldamine, värvimine).

Säästlikkus ja kokkuhoid (seire ja meetmed)

1) õpilaste ülesanded: õppevahendite valmistamine koolile, aineõpetajatele/ praktiline uurimistöö

alates 1994.a, kaasatud 10. ja 11. klassi õpilased; tulede kustutamine klassides vahetunniks ja

koridorides tundide ajaks; paberi säästlik kasutamine (prügi sorteerimine, paberiautomaadid, mis

piiravad kasutamist); vee kokkuhoid (korralikult kinnikeeratud kraanid); lapsed söövad toidu ära,

ülejääke ei ole; kooli ja lähiümbruse loodusalade korrastamine õpilaste abiga (2x aastas).

2) personali töö: säästliku ja keskkonnahoidliku eluviisi propageerimine (projektid, uurimistööd,

esitlused jm); paberi kokkuhoidlik kasutamine õppetöös; internetipõhise info kasutamine (kulub

vähem paberit); tootmisjääkide kasutamine (tööõpetus, käsitöö); elektritarbimise jälgimine koolis

ja õpilaste suunamine kokkuhoidlikkusele (õpilaste tehtud uuring ja tulemuste avalikustamine);

taaskasutamine (mahakantud seadmete ja mööbli kasutamine tööõpetuse tundides); taaskasutatud

esemetest valmistatud näituse korraldamine (2x aastas) ja osavõtt vabariiklikust võistlusest

„Seebiralli“ (õpilased + tööõpetuse õpetajad ja meesõpetajad).

5. Õpikeskkond

Võrreldes eelmise arenguperioodiga on aastatel 2007/2011 erilist rõhku pandud õpikeskkonna

parendamisele ja laiendamisele.

Õppetöö ei pea toimuma ainult klassiruumis, vaid nüüdisaegse õpikeskkonna mõistet on tunduvalt

laiendatud. Õppetunnid toimuvad väljaspool koolimaja, näiteks kooliõues (pargis, metsas, muuseumis,

veekogu ääres jne). Viimastel aastatel on suurepäraseks keskkonnaks saanud:

- kooliõu ja tammik;

- raamatukogud;

- muuseumid, näitused, töötoad;

- arvutiklassid;

- pühapaigad;

- töökojad;

- matkarajad;

- riigikogu;

- Tudu käsitöötare;

- veepuhastusjaam;

- laboratooriumid;

- teaduskeskused jm;

- Viru-Jaagupi muuseum ja kirik.

Tähtsaks on muutunud õppeainete- ja aineõpetajatevaheline lõiming.

Õpikeskkonna parendamisel remondi käigus ja õpetajate väljaõppes ning koostöös on kollektiiv teinud

ära suure töö.

15

Igal õppeaastal hinnatakse klassiruumide hoidmist ja korrashoidu. 2010/11.õa toimus metoodilise töö

ja klassiruumide esteetilise kujundamise konkurss, kus selgitati välja kaunimad klassid, kabinetid ja

õpetajate tööruumid.

Kabinetid ja aineklassid. Õpilastel on koolis piisavalt ruumi, keskkond on rahulik.

2007-2011 on sisustatud lisaks olemasolevatele aineklassidele:

- eesti keele klass;

- geograafiaklass;

- ajalooklass;

- matemaatikaklass;

- võõrkeeled (3);

- algklasside õppevahendite ruum;

- ringiruum;

- kunstipesa.

Raamatukogu sai juurde lisaruume. Praegu on olemas ka lugemissaal. Uuel arenguetapil on kindlasti

vaja sisustada uus ajalootuba (väike koolimuuseum).

6. Arengukava (2007-2011) täitmine

6.1. Vinni-Pajusti Gümnaasium on täielikult remonditud ja lastele on loodud eeskujulik

õpikeskkond. TÄIDETUD.

6.2. Igale lapsele on olemas tema võimetele vastav õpivorm ja tugiteenused (tugiõpe, LÕK,

koduõpe, õpiabi, logopeediline ja sotsiaalpedagoogiline teenindus. TÄIDETUD JA JÄTKUB.

6.3. Kool annab jätkuvalt head haridust ja väärtustab headust, inimlikkust, töökust, kohusetunnet ja

ausust (väärtuskasvatuse programm, koostatud ja kinnitatud ÕN-s 30.08.2010). TÄIDETUD JA

JÄTKUB.

6.4. Lõpetajad saavad edukalt hakkama järgmises koolis. TÄIDETUD JA JÄTKUB.

6.5. Vinni-Pajusti Gümnaasium on e-kool. TÄIDETUD.

6.6. Koolil on õpilaskodu (on perekodu). TÄITMATA.

6.7. Vinni-Pajusti Gümnaasium on jätkusuutlik kool. TÄIDETUD JA JÄTKUB.

6.8. Kool väärtustab töökasvatust (kohuse- ja vastutustunde kasvatamine). TÄIDETUD JA

JÄTKUB.

7. VI arenguetapp koolis 2012-2014

7.1. Arengu põhisuunad (kooli põhieesmärgid 2012-2014).

1. Ühiskonnas hästi toimetuleva, tolerantse, ausa, ettevõtliku, hooliva ja teadliku inimese

kasvatamine.

2. Koolis on tähtsad teadmised ja väärtuskeskne kasvatus.

3. Koolis on ainetevaheline ja aineteülene lõimuv õpetus.

4. Kool on jätkusuutlik (gümnaasiumiosa säilitamine).

5. Koolis on eeskujulik riikliku õppekava nõuetele vastav füüsiline, sotsiaalne ja vaimne

keskkond. Kooli keskkond on turvaline.

6. Kooli ümbrus on esteetiliselt kaunis: valmis on Vinni-Puhhi teemapark, taastatud on vilistlaste

park ja muu haljastus.

16

7. Koolil on uus ajalootuba.

8. Kooli 25. aastapäeva ettevalmistamine ja läbiviimine 2013.a.

9. Jätkub kooli sisehindamine. Kokkuvõtteanalüüs valmib 2015.a 1. jaanuariks.

8. Tegevuskava (2012-2014)

Kooli tegevuskava tuleneb kooli sisehindamise parendusvaldkondadest, kooli tugevustest ja

nõrkustest ning arendusmeeskonna poolt üles seatud ettepanekutest ja analüüsidest.

8.1. Strateegiline juhtimine.

Jrk nr Tegevus ja tähtajad 2012-2014 Vastutajad, läbiviijad

1. Eeskirjade, juhendite, kodukorra vastavusse viimine uue

põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega.

direktor

direktori asetäitjad

2. Strateegilise plaani (arengukava) eesmärkide täitmine –

koolikollektiivi suunamine eesmärkide täitmisele ja

juhendamine.

direktor

3. Taktikaliste eesmärkide (üldtööplaani) koostamine

õppeaastateks 2012-2014.

õppealajuhataja

4. Kooli sisehindamissüsteemi toimumine (sisehindamise

aruanne 2015).

Sisehindamise õppeaasta plaanide koostamine.

õppealajuhataja,

Sisehindamise andmete

kogujad

5. Meeskonnatöö. Töökoosolekud (5) õppeaastas.

Kooliarenduse töörühmade tegevuse juhtimine.

Probleemide tõstatamine (koolikeskkonna uuringud).

Parendustegevuse planeerimine iga-aastastesse

tööplaanidesse.

juhtkond

6. Kooli põhitegevuse (õppe-kasvatustööalane)

püsikontroll (seire).

juhtkond,

ainekomisjonide esimehed,

töögruppide esimehed

7. Sisehindamise kokkuvõtte tegemine (iga õppeaasta

lõpus).

õppealajuhataja

8. Parendustegevuse seire (valupunktid). juhtkond

9. Õppe-kasvatusprotsessi analüüsimine 2x õppeaastas

õppenõukogus.

Tugevuste ja nõrkuste määratlemine.

õppealajuhataja

10. Töötervishoiu nõuete täitmise jälgimine, turvalisuse

tagamine. Koolitöötajate, õpilaste instrueerimine ja

õppused.

majandusjuhataja

11. Uute eeskirjade ja juhendite väljatöötamine lähtuvalt

uuest PGS-ist: „Kooli hädaolukorra lahendamise plaan“.

majandusjuhataja

12. Kooli kodukorra, seaduste, määruste – kehtestatud

normide järgmise seire.

juhtkond

13. Lastevanemate informeerimine kooli tegevusest:

juhendid, eeskirjad, uus õppekava, uus PGS. Uue

õppekava üldosa ja ainekavade ülesseadmine

veebikeskkonda.

juhtkond

infojuht

17

14. Uue õppekava rakendamisprotsessi juhtimine

2011-2014

õppealajuhataja

15. Toitlustamise ümberkorraldused (kaks söögiaega –

a’20min.

majandusjuhata

16. Õpetajate kaasamine koolijuhtimisse – kooliarenduses

osalevad kõik100%-liselt.

direktor

8.2. Personalijuhtimine.

Jrk nr Tegevus ja tähtajad Vastutajad

1. Personali juhtimisel lähtutakse eeskirjast

„Personalipoliitika alused koolis“.

direktor

2. Personalivajaduse planeerimine 5 aastat ettepoole. direktor

3. Tööjuhendite täiendamine, uute töötajate instrueerimine,

juhendaja-mentori määramine.

direktor

4. Uute töötajate väljaõpetamine ja toetamine, töökohaga

tutvumine ja vajalike töötingimuste tagamine. Uue

õpetaja kaasamine kooli arendusprotsessi.

direktor

õppealajuhataja

majandusjuhataja

5. Täiendkoolituste organiseerimine:

- Üldarendavad, metoodika ja kasvatustöö kursused

eesmärgiga kujundada ühesuguseid arusaamu

hariduspoliitikast praegu ja tulevikus.

- Ainealased ja uue õppekava koolitused (üldosa,

ainekavad, töökavad ja uued õppematerjalid).

- Individuaalsete täiendkoolituse plaanide

koostamine).

- Koolisiseses metoodilises töös pearõhk ainete- ja

õpetajatevahelisel lõimingul: projektinädalate

läbiviimine, uurimistööde juhendamine,

õppekäikude ja õuesõppe toimumine.

õppealajuhataja

6. Õpikeskkonna kujundamine vastavalt uuele PGS-ile ja

õppekavale. Uute õppevahendite ostmine.

Igal õpetajal on koolis oma klassivälise töö lõik, mida

oskab suurepäraselt.

Suurem tähelepanu kodukoha kultuuri ja ajaloo

õppimisele (õppeaineteülene lõiming). Viia läbi 1x

aastas õppeekskursioon õpetajatele.

majandusjuhataja

huvijuht

õppealajuhataja

7. Uue õppekava alane tegevus koolis:

- ainekavade koostamine (2011-2013);

- õppekava üldosa väljatöötamine (2010-2013);

- õppekava üldosa kirjastamine (2013-2014);

- õppekava avalikustamine (2014).

õppealajuhataja

8. Infotehnoloogia arendamine õpikeskkonnas:

18

- Digitiigri kursuste korraldamine kohapeal (2010-

2013);

- IKT vahendite kasutamine õpikeskkonnas

9. Õpetajate ja õpilaste osaluse organiseerimine

rahvusvahelistes projektides.

huvijuht

10. Talveaia osa õpikeskkonnas (taimede

süstematiseerimine, osakondade loomine).

Talveaed avatud puhkeruumina (2010).

õppealajuhataja

majandusjuhataja

11. Õpetaja analüüsib oma tööd ja esitab kokkuvõtva

aruande igal kevadel. Kokkuvõtted õpetaja tööst

septembrikuus.

õppealajuhataja

12. Klassijuhataja töö tõhustamine, klassijuhatajate väljaõpe

ja klassijuhatajatundide sisseviimine gümnaasiumisse.

Väärtuskasvatuse parendamine.

õppealajuhataja

13. Õpetajate tunnustamine lähtuvalt väljatöötatud

personalipoliitika alustest.

direktor

8.3. Koostöö huvigruppidega ja klassiväline tegevus.

Jrk nr Tegevus ja tähtajad Vastutaja(d)

1. Politsei-ja päästeamet:

- infotunnid;

- projekt 6. klassidele „Kaitse end ja aita teist“;

- jalgratta juhiloa koolitus 3. klassidele;

- „Vigurvänt“;

- tuletõrjehäire.

huvijuht

2. Vinni Spordikompleks:

- ruumide kasutamine üritusteks ja tundideks.

huvijuht

kehalise kasvatuse õpetajad

3. Valla leht:

- ürituste ja kooli tegevuse ning saavutuste

kajastamine.

infojuht

4. Klubid ja kultuurimajad:

- erinevate kollektiivide esinemised;

- õpilaste suunamine ka klubide ringidesse.

huvijuht

muusikaõpetaja

5. Lasteaiad:

- laste kutsumine kooli üritustele;

- abi osutamine ürituste korraldamisel (helitehnika,

esinemised jms).

huvijuht

6. Raamatukogud:

- raamatukoguring;

- rmtk ruumide kasutamine üritusteks.

huvijuht

algklasside õpetajad

7. Teised koolid: huvijuht

19

- valla koolid – ülevallalised üritused (laulupäev,

jüriööjooks jms).

muusika õpetaja

kehalise kasvatuse õpetajad

8. Vinni Perekodu:

- Perekodus elavad meie kooli õpilased osalevad VPG

üritustel ja huviringides.

sotsiaalpedagoog

huvijuht

9. Üldsus (vald ja teised asutused):

- võrgustikutöö;

- koostööprojektid;

- spordiüritused;

- „Teeme ära“.

direktor

huvijuht

infojuht

10. Sõpruskoolid välismaal (Iisalmi, Kuopio ja Plöni

koolid):

- arendada koostööd võimaluste piires;

- kutsuda külalisi sõpruskoolidest kooli juubelile.

huvijuht

võõrkeele õpetajad

11. Ajakirjandus:

- kooli tegevuse kajastamine.

infojuht

12. Koostöö lastevanematega:

- e-koolile üleminek (2011). Adekvaatsem side kodu

ja kooli vahel, õpetajate- lastevanemate tihedam

suhtlemine, probleemide kiirem ja tõhusam

lahendamine jm;

- traditsioonilised üritused: isadepäeva tähistamine,

emadepäeva tähistamine, üldkoosolek;

- ühised üritused, matkad, seebikarbiralli, kooli 25.

aastapäeva tähistamine;

- klasside koosolekud 1x aastas;

- lastevanemate kaasamine uue õppekava arutelusse,

ÕK arutelu (2012);

- ÕK (üldosa ja ainekavade) avalikustamine

lastevanematele;

- ainekavade tutvustamine lastevanematele;

- lastevanemate koolitamine 1x õppeaastas;

- rahulolu-uuringud – õpilased, lapsevanemad 1x

kolme aasta jooksul.

õppealajuhataja

IT-spetsialist

administraator

I töörühm (kooliarendus)

direktor

I töörühm

III töörühm

klassijuhatajad

hoolekogu liikmed

infojuht

klassijuhatajad

aineõpetajad

õppealajuhataja

õppealajuhataja

I ja II töörühm

20

8.4. Ressursside juhtimine.


1. Kooli infrastruktuuri parendamine (riist-ja tarkvara

ostmine) õpikeskkonna (vaimse, füüsilise)

parandamiseks.

majandusjuhataja

2. Kooli eelarve kokkuhoidlik planeerimine:

- kolme aasta kulutuste võrdlemine;

- säästlik majandamine;

- taaskasutamine, jääkide muretsemine firmadest jm.

majandusjuhataja

3. Talveaia kujundamine, koolimuuseumile vajalike

vahendite soetamine, vilistlaste pargi taastamine,

kooliümbruse kujundamine, teemapargi rajamise

toetamine.

majandusjuhataja

4. Tervisekaitse, tuleohutuse plaanide koostamine,

turvalisuse tagamine koolis. Kollektiivi käitumine ohu

korral. Õppused 1x õppeaastas.

direktor

majandusjuhataja

5. Füüsilise keskkonna nõuete täitmiseks uue PGS-i alusel

on vaja:

- 50 uut klassilauda ja tooli;

- õpetajatele 35 töölauda ja tooli;

- sööklasse 20 taburetti;

- sööklasse uusi toidunõusid (200 prae- ja 400

leivataldrikut);

- aulasse uued toolid (400tk);

- kooli muuseumile mööbel (laudkapid);

- aknarulood (puuduvad osades ruumides);

- klassidesse kappe õppevahendite jaoks.

Kooli söökla töö: toidukvaliteedi parandamine,

söögivaheaegade pikkuse tervisekaitse nõuetega

vastavusse viimine.

majandusjuhataja

majandusjuhataja

direktor

8.5. Õppe-kasvatusprotsess.


1. Õppija areng ja selle toetamine.

Kooli õppekava üldosa valmimine 2013.

Ainekavade koostamine

2010/11: 1.; 4.; 7. ja 10. klass

2011/12: 2.; 5.; 8. ja 11. klass

2012/13: 3.; 6.; 9. ja 12. klass

õppealajuhataja

aineõpetajad

21

Õpetajate töökavade valmimine:

2010/2011: 1.; 4.; 7. ja 10. klass

2011/2012: 2.; 5.; 8. ja 11. klass

2012/2013: 3.; 6.; 9. ja 12. klass

aineõpetajad

2. Õpiabisüsteemi töö korraldus. õppealajuhataja

3. Töö andekate ja tarkade lastega. ainekomisjonid

4. Klasside õppeplaanide arutelud ja kinnitamine (2012). direktor

5. Projektinädalate planeerimine, koostöö ainekomisjonide

vahel, õpilaste loometööde suunamine, uurimistööde

kavandamine (11. klass), alates 2012.

ainekomisjonid

6. Uute õppeainete: joonestamine, majandus ja ettevõtlus,

uurimistööde alused, riigikaitse (2011, 2012)

sisseviimine, õpetajate ettevalmistus ja õpilaste

instrueerimine.

õppealajuhataja

7. Uue õppekava tutvustamine õpilastele. Hindamise aluste

selgitamine (igal õppeaastal).

aineõpetajad

8. Õpilaste arengu uurimisel ja toetamisel tehakse iga

veerandi lõpus õpijõudluse analüüs õppenõukogus.

õppealajuhataja

9. Õpilase klassivälise tegevuse ja huvide toetamiseks

tehakse kokkuvõte iga veerandi lõpus õppenõukogus.

huvijuht

10. Riigieksamite, põhikooli lõpueksamite ja tasemetööde

analüüs õppenõukogus.

õppealajuhataja

11. Õpilase tervise jälgimine. Tervistedendava tegevuse

planeerimine. Aktiivne tervisenõukogu töö koolis.

Analüüsid 1x aastas.

sotsiaalpedagoog, nõukogu

esimees

12. Õpilaste ja lastevanemate nõustamine (tervis,

käitumisprobleemid, õpitöö, huvitegevus,

koolikohustuse täitmine jm).

sotsiaalpedagoog

13. Käitumisprobleemide arutamine koostöövõrgustikus

(vald, kool, lapsevanemad).

õppealajuhataja

14. Klasside puhtuse ja esteetilise kujunduse seire 2x

õppeaastas.

III töörühm

huvijuht

15. Õpilaste suunamine huviringidesse ja kehakultuuriga

tegelemisele. Kõikide võimaluste ärakasutamine kooli

juures.

huvijuht

16. Karjääriõpe õppeainete kaudu. Uue õppeaine

„Karjääriteave“ sisseviimine õppekavasse (2012-2013).

õppealajuhataja

17. Õpilaste ja õpetajate tunnustussüsteemi täiendamine,

plaanist kinnipidamine.

juhtkond

18. Tulemuslik õpetamine (heade tulemuste saavutamine

õppe-kasvatustöös).

kõik õpetajad

22

8.5.1. Õppekorraldus ja meetodid


1. Tunniplaani koostamine GP-Untise abil hiljemalt 26.

augustiks.

õppealajuhataja

2. Tunniplaani analüüs: vastavus tervisekaitse nõuetele. direktor

3. Päevakava kinnitamine käskkirjaga. direktor

4. Päevakava ja tunniplaani koostamisel on aluseks

õpilaste vajadustest ja ootustest lähtuv õpilaskesksus.

õppealajuhataja

5. Aine- ja töökavade ülevaatamine ja kinnitamine – igal

õppeaastal septembris.

õppealajuhataja

6. Koolisisese metoodilise töö süsteemi olemasolu,

toimivus, mõjusus ja tõhusus. Analüüs 1x õppeaastas.

õppealajuhataja

7. Õpilaskeskne õpetamine, igale lapsele õige

õpikeskkonna loomine. Õpetaja igapäevane töö

andekate, tarkade ja mahajäävate õpilastega.

aineõpetajad

8. Õpilaste mõjutussüsteemi analüüsimine ja vajadusel

korrigeerimine.

sotsiaalpedagoog

9. Koolitraditsioonide osa õppe-kasvatustöös: moto,

visioon, missioon, ajalugu, vilistlaste tegevus, kooli

saavutused jm).

huvijuht

klassijuhatajad

8.5.2. Väärtused ja eetika


1. Kasvatustöö lähtub eeskirjast “Väärtuskasvatus koolis“, ÕN

30.09.2010.

Väärtuskasvatuse juhend on ka õppekava üldosa.

direktor

2. Klassijuhatajate juhendamine kasvatustöös (vajalike

õppematerjalide koostamine, koolitused jm).

õppealajuhataja

3. Õpetaja kutse-eetika nõuete täitmine:

- eeskuju;

- täpsus, korrektsus;

- ausus;

- suhtlemine lastevanemate ja üldsusega;

- koostöö teiste õpetajatega jm.

Analüüsid 1x õppeaastas.

õppealajuhataja

4. Koolikultuuri (kvaliteedikäsiraamatus) parandamiseks

kavandatud ühised koolitused, koostöö õpetajate,

ainekomisjonide vahel. Edu säilitamine. Koolikultuur on

praegu adaptiivses faasis (toetav, positiivne, vastuvõtlik

muutustele, edasiviiv).

direktor

23

5. Õpetajate meeskonnatöö tõhustamine kooliarendustöös:

- selge eesmärk;

- vaba õhkkond;

- osalus;

- kuulamine;

- avatud suhtlemine;

- selged rollid ja ülesanded;

- enesehindamine.

juhtkond

6. Igapäevane tähelepanu õpilaste käitumisele:

- teretamine;

- vahetusjalatsite kandmine;

- käitumine tundides ja vahetundides.

7. Kasvatustöö (väärtushinnangute kujundamine) õppetunnis:

rõhk puudustele ühiskonnas:

- moraalinormide eiramine;

- ühiskonna vähene sidusus;

- individualistlik tarbimismentaliteet;

- rahvustunde nõrkus;

- inimelu vähene austamine;

- ebastabiilne perekond;

- liigne sõltuvus meediast;

- vägivalla levik;

- madal kodanikuaktiivsus („Riigi väärtuskasvatuse

programm“ (2009-2013).

kõik aineõpetajad

juhtkond

ringijuhid

8. Kooli väärtuskasvatuse programmi täitmine. kogu kooli kollektiiv

9. Raamatukogu kui õppimiskeskus (õpikeskkond). Koostöö

ainekomisjonidega.

rmtk hoidja

10. Kooli kodukorra korrigeerimine ja täitmise jälgimine. juhtkond

11. Põhikooli ja gümnaasiumi seaduse täitmise jälgimine, kooli

eeskirjade ja juhendite vastavusse viimine PGS-iga.

juhtkond

24

Arengukava lisad

Lisa 1

Õpilaste turvalisus koolis

Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal temale vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse.

1. Vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamine.

Igas klassis (koolis) on väljas hädaabinumbrid! Õpilane on tähelepanelik, täidab kooli

sisekorra eeskirju ja hoidub ohtlikest situatsioonidest ja ohuallikatest eemale:

- ei puuduta elektrikilpe, juhtmeid, lampe; katkiseid lüliteid, teatab ohust kohe korrapidaja

õpetajale või valvetöötajale;

- ei roni aknalaudadele;

- ei ava loata suuri aknaid;

- kannab vahetusjalatseid, mis on kannakinnisega;

- kui märkab suitsu, tuld – teavitab sellest kohe täiskasvanuid;

- ei jookse treppidel;

- ei puuduta ventilatsiooni ja kustutite reguleerimiskraane;

- sulgeb ja avab uksed vaikselt.

2. Juhtumitest teavitamine.

Õpilane teatab hädaolukordadest kohe lähimale töötajale. Kui täiskasvanuid läheduses pole,

pöördub ise päästeameti poole, helistab numbril 112 ja räägib:

1) kes ta on;

2) mis juhtus;

3) kus juhtus.

3. Vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamine.

Vaimne ja füüsiline vägivald koolis on keelatud õpilaste ja õpetajate vastu:

- kaasõpilase togimine;

- tõukamine;

- löömine;

- peksmine;

- sulgemine ruumi;

- asjade äravõtmine;

- lõhkumine.

Õpilase ja õpetaja (koolitöötaja):

- norimine;

- pilkamine;

- mõnitamine.

Kaaslaste ülesässitamine teatud õpilase või õpetaja vastu;

inetute ja roppude sõnade kasutamine;

petmine ja valetamine;

varastamine.

Turvasüsteem (jälgimisseadmestik)

25

1. Õpilaste käitumist vaheajal jälgivad turvakaamerad. Kaamerad on paigutatud kõikidesse

koridoridesse. Arvuti ekraanilt jälgivad õpilaste käitumist: direktor, õppealajuhataja,

valvetöötajad.

Koridorides on ka korrapidaja-õpetajad, kes ohtlike olukordi saavad tagantjärele vaadata ja

õiglaselt lahendada. 0-tolerants ükskõik, millise vägivallatsemise vastu.

2. Õpilaste käitumist koolimaja ümbruses jälgivad turvakaamerad. Kaamerate abil tuvastatakse ka

kõik suitsetajad, loodusesse prahi loopijad, vara lõhkujad, spordiväljakul lärmajad ja murudel

jalgratastega (mootorsõidukitega) sõitjad. Koolimaja territooriumil on suitsetamine rangelt

keelatud!

3. Turvasüsteemi (jälgimisseadmestik) on ligipääsetav ainult kooli töötajatele ja vajadusel politseile.

On tagatud andmekaitseseaduse täitmine. Turvalinte ei näe kõrvalised isikud.

4. Vastavalt pahateole karistatakse õpilast kooli sisekorras sätestatud meetmetele.

Lisa 2

Kinnitatud ÕN

30. aug 2010.a.

HTM määrus 2.03.2009.a.

Kk nr. 156

Väärtuskasvatus koolis

Eesmärk:

Ühiskonnas hästi toimetuleva, tolerantse, kaasinimestest hooliva, aktiivse ja teadliku kodaniku

kasvatamine.

Eetika ja moraal

Eetika ja moraal on samatähenduslikud, mõnikord on vajadus mõistet „moraal“ siduda ühiskonnas

käibivate moraalinormidega ja mõistet „eetika“ kasutada õpetuse tähenduses.

Eetilised ja moraalsed teod on ühiskonnas ettekirjutavad ehk normatiivsed.

Eetika liigid: teoreetiline eetika

praktiline eetika (kutse-eetika)

Eetika erineb seadustest, religioonist ja etiketist.

Seaduse puhul peetakse tegutsemisviisi õigeks või vääraks. Väära teo puhul teeb otsuse kohus

(vabadusekaotus, trahv või ühiskonnakasulik töö). Religioon põhjendab väära tegu jumaliku

autoriteediga (karistab jumal).

Etiketis peetakse õigeks ja vääraks käitumiseks seda, mis on antud kultuuri tavade kohaselt sobiv või

mitte. Ebasobiva käitumise korral ootab toimijat ühiskondlik hukkamõist ning reputatsiooni kaotus.

Moraali puhul määratleb õige või väära südametunnistus või mõistus. Sanktsioonid ebamoraalse teo

puhul on kahte sorti- sisemised ja välimised. Esimesel puhul – südametunnistuse piin, sisemine

rahutus, teisel – kaasinimeste hukkamõist kuni töö kaotamiseni.

26

Eetika kui distsipliini keskseks mõisteks on VÄÄRTUSED. Väärtus on midagi, mis paneb inimest

tegutsema. Et miski on väärtuslik, tähendab seda, et tuleb selle poole püüelda, seda väärtust austada.

Näiteks õnn on väärtus. Me tahame olla õnnelikud ja teeme kõik selleks, et oleksime õnnelikud. Meie

jaoks on väärtus ka loodus ning oma käitumisega me väljendame seda.

EETIKA

eetika-alased teooria, normid

mõisted ettekirjutatud iga elukutse

käitumisnormid jaoks

Eetikakoodeks on kirjalik dokument, kus on kirja pandud eetikanormid ja väärtused, mis on teeks

teatud valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul.

Puudused väärtuskasvatuses ühiskonnas

Eesti jätkusuutlikkust ohustavad:

- moraalinormide eiramine;

- ühiskonna vähene sidusus;

- individualistlik tarbijamentaliteet;

- hedonistliku elulaadi pealetung;

- rahvustunde nõrkus;

- hoolimatu suhtumine tervisesse ja keskkonda;

- inimelu vähene austamine;

- stabiilse perekonna asendamine ajutise kooseluga;

teoreetiline

eetika

praktiline

eetika

metaeetika normatiivne

eetika

rakenduseetika kutseeetika

27

- madal iive;

- vägivalla levik;

- madal kodanikuaktiivsus;

- muulaste nõrk integreeritus jm tegurid.

Lähtudes nendest puudustest, on koolil väärtuskasvatuses tähtis roll. Riiklik programm (2009-2013)

seab tähelepanu keskmesse laste ja noorte väärtuskasvatuse.

Väärtuskasvatus on avaram mõiste kui iseloomukasvatus. Noore inimese kõlbeline suunamine ja

toetamine on aktiivse, loova, analüüsivõimelise ja ettevõtliku inimese kasvatamine.

Väärtuskasvatus on kooli kompass: pööre teadmistekeskselt koolilt väärtuskesksele koolile.

Kooli väärtuste näitajad on:

- koolikliima;

- õpilaste subjektiivne edu;

- õpilaste hinded;

- koolinõuetele vastav/ mittevastav käitumine;

- toimetulek.

Koolikultuur on oluline tegur, mis mõjutab õpilaste heaolu ja toimetulekut. Suur mõjujõud on siin

õpetajatel.

Väärtuskasvatuses on koolis 2 suunda:

a) Väärtuskasvatus õppetunnis: lõiming, läbivad teemad, diskussioonid, rühmatööd,

ettekanded, õpetamise viisid, õpetaja hoiakud, suhtumine õppijasse jm – kõik aineõpetajad.

b) Väärtuskasvatus õpikeskkonnas (koolis üldse) – kõik õpetajad, huvijuht, klassiõpetajad

(usaldus, turvalisus, hoolivus, inimväärikus, demokraatlikkus, patriotism jm).

Eesmärgiks on õpilaste rollipildi mitmekesistamine – võimalus teatud asju algatada, valida, otsustada,

luua, aga ka eksida ning võtta selle kõige eest vastutus, lähtudes arusaamast, et kool on ka õpilaste

ühine looming ja vastutusala.

Iga õpetaja peab teadvustama, et ta ei õpeta ainuüksi oma ainet, vaid tegeleb ka

väärtuskasvatusega (näiteks kas või keelekasutuseeskuju).

Väärtuskasvatuses tuleb lastega koos lahti mõtestada:

- kooli missioon;

- kooli väärtused;

- õpilase väärtushoiakud

(kuidas koolis mõistetakse seda, mida kool tahab hoida ning kuidas see peaks väljenduma õpetaja ja

õpilaste suhtes, kooli elukorralduses ja selles, millistena tahame näha oma õpilasi).

28

Puudused väärtuskasvatuses

Eetiliste probleemide esile toomine ja lahendamine

Arvuti ja informaatika – arvutiõpetajad, algklasside õpetajad, kes kasutavad arvutit õppetöös.

Uus eetika mõiste, võeti kasutusele alles 1970.a.

Inimene tegutseb küberruumis:

- suhtlemine;

- info otsimine;

- krediitkaardi kasutamine;

- isiklike andmete sisestamine andmepankadesse;

- infotöötlus;

- muusikasalvestused jne.

Arvutieetika eesmärk on analüüsida sotsiaalset mõju, mil viisil on eetiline arvutit kasutada, kuidas

siduda arvutitehnika ja inimlikud väärtused nii, et tehnika arendaks ja kaitseks inimesi, mitte ei

kahjustaks neid.

Kõikide arvutiõpetajate ülesandeks on igas klassis rääkida õpilastele

INTERNETIOHTUDEST

Bioeetika (mõiste kasutusel 1970.a.) – loodusõpetuse, bioloogia, kunstiõpetajad. Hõlmab bioloogia,

biotehnoloogia, meditsiini, keskkonna probleeme.

Bioeetikas (biotehnoloogias) käsitletakse probleeme, mis tekivad elusorganismide kasutamisel

inimeste heaks (maailma muutmine – kloonimine, eugeemika, disainerbeebid jms).

Õpetajad käsitlevad neid teemasid ainekavades.

Globaalne eetika

- geograafia õpetajad

- ühiskonnaõpetuse õpetajad

- ajalooõpetajad

- võõrkeele õpetajad

Globaalne eetika uurib probleeme, mis puudutavad riikide- ja rahvastevahelisi suhteid globaliseeruvas

maailmas. Erinevad ilmavaated, kooseksisteerimine, erinevad arusaamad õiglusest ja eetikast,

üleilmastumine, globaalne õiglus, kultuuridevahelised erinevused ja konfliktid, sõja- ja rahueetika,

terrorism jm.

Õpetajad käsitlevad neid teemasid ainekavades.

Haridus ja eetika (õpetaja kutse-eetika) – kõik õpetajad. Meie koolis on õpetaja töö aluseks õpetaja

kutse-eetika.

See eetika valdkond puudutab põhiliselt õpetajat:

- õpetaja eeskuju lastele;

- õpetaja töö eetilisus;

29

- kooli siseõhkkond ja suhted;

- juhtimine, õppekorraldus;

- hariduse ja ühiskonna väärtushinnangute vastastikmõju;

- noorte suunamine soovitavas suunas;

- moraalinormidest kinnipidamine jm.

Keskkonnaeetika – kõik õpetajad, klassijuhatajad, loodusõpetuse ja bioloogia õpetajad.

Filosoofiline distsipliin 1960.a.

Ülesandeks on inimestevaheliste suhete selgitamine ja reguleerimine, ümbritseva keskkonna

mõistmine. Inimese ja looduse vahelised suhted; regulatsioon seadustega; loomade kohtlemine;

keskkonnaprobleemid; inimtegevus jm.

Õpetajad käsitlevad teemasid ainekavades.

Kunst ja eetika

- kunstiõpetuse õpetajad

- käsitöö- ja tööõpetajad

Selle valdkonna eetika puudutab järgmisi probleeme:

- kunstiliigid ja nendega praktiseerimine (loomine, esitlemine, levitamine, vahendamine,

müümine-ostmine, tarbimine, kriitika, kollektsioneerimine, säilitamine, taastamine,

katsetamine).

Kunsti moraalne mõju publikule ja moraalikasvatuses.


Meditsiinieetika – kõik õpetajad, kasvatajad, klassijuhatajad (eriti inimeseõpetuse õpetajad).

Rahvatervise eetika

- arsti ja patsiendi suhe;

- toimetulek terviseprobleemidega;

- tervisekaitse;

- igaüks õpib vastutama oma tervise eest;

- inimõiguste ja isikuautonoomia austamine;

- heategemine, mittekahjustamine;

- inimväärikuse austamine jm.


Meediaeetika – kõik õpetajad

Eriti:

- eesti keele õpetajad

- arvutiõpetajad

- psühholoogia õpetajad

Meediaeetika tegeleb ajakirjanduse eesmärkide ja väärtustega (tõese teabe edastamine, sõltumatus,

vastutus jm), hõlmates lisaks teoreetilisele arutelule ka praktilisi probleeme ajakirjanike ja

meediakanalite töös.

Ajakirjaniku eetika (tõerääkimine – meedia objektiivsus ja erapooletus, tõde ja valetamine).

Ajakirjandusvabadus (info sõnavabaduse, tsensuuri, omandisuhete ning ajakirjanduse vastutuse

kohta).

Meediapublik (meedia suhted publikuga; milliseid sõnumeid õigupoolest ajakirjandus edastama

peaks).

30

Sündmuste osalised ja allikad (infoallikate kohtlemine, info hankimise meetodid, eraellu sekkumine,

solvava sisu avaldamine, inimeste turvalisuse tagamine jm).

Kollane (tabloid) ja kvaliteetajakirjandus.


Reklaamieetika (alles 20. sajandi algus)


- kunstiõpetuse õpetajad

Käsitleb reklaami ja moraalinormide vahelisi suhteid. Reklaam kujundab miljonite inimeste hoiakuid

ja eelistusi paljudes elusfäärides (mitte ainult kaubanduses). Reklaam osaleb tarbimiskultuuri

kujunemisel, poliitikas, elustiilis, võib mõjutada inimest psühholoogiliselt, kui noor pole selleks ette

valmistatud.

Reklaamivõtted. Reklaam ja ajakirjandus. Reklaami ohver. Reklaam ja erinevad sihtgrupid.

Kujundada suhtumine reklaami. Õpetajad käsitlevad teemasid ainekavades.

Religioon ja eetika

- ajalooõpetajad


- kunstiõpetajad

- muusikaõpetajad

- võõrkeele õpetajad

Religiooni ja moraali teema käsitleb üldises aspektis religioossete uskumuste ja moraalinormide

omavahelise seotuse küsimusi.

Religioon mõjutab inimese maailmavaadet, hoiakuid, väärtusi ja seetõttu on otseses seoses eetikaga.

Usuvabadus.

Budistlik, islami, judaismi ja kristlik eetika.

Usundite eetika.


Seksuaaleetika

- kõik klassijuhatajad, vajadusel aineõpetajad, inimeseõpetuse õpetajad

- perekonnaõpetuse õpetajad

- kehalise kasvatuse eetika

Distsipliin käsitleb eetilisi küsimusi, mis on seotud seksuaalkäitumisega: armastus, iha, abistamine,

suguelu moraal, prostitutsioon, pornograafia, erootika – lubatavus nii indiviidi kui ka ühiskonna

tasandil, ohtlik seksuaalkäitumine ja vägivald, seksuaalvähemused (homoseksuaalsus, transvestism

jm).

Õige peremudeli loomine laste kujutlusse. Arutelu. Õpetajad käsitlevad teemasid ainekavades.

Õpetaja annab lastele teabe traditsioonilisest peremudelist ja seksuaalvähemustest.

Sotsiaaleetika – kõik õpetajad

Eriti:

- sotsiaalpedagoog


- klassijuhatajad

Paljud eetika valdkonnad on seotud sotsiaaleetikaga. Sotsiaaleetika on praktiline haru ja eeldab

sotsiaalsete moraaliprobleemide lahkamist: nt haridus ja ühiskond, perekond ja eetika, sotsiaalne

heaolu, sotsiaalsed probleemid, sotsiaaltöötaja eetika jm.

31

Spordieetika

- kehalise kasvatuse õpetajad

Spordieetikaga ei ole seotud ainult sportlased, vaid hulk organisatsioone, treenerid, psühholoogia,

massöörid, sponsorid jne.

Osa spordialasid on moraalselt probleemsed (poks ja võitluskunst).

Sport ja mäng. Võrdõiguslikkuse tagamine, ausa mängu eetika, soouuringud, keelatud ainete

kasutamine, geneetiliselt muundatud sportlaste võistlemine jm.

Spordialade rahastamine, sportlaste tasustamine, spordi kommertsialiseerumine, spordivõistlustest

osavõtumaks jm.

Teemasid käsitlevad õpetajad vestluse vormis ainekavade kaudu.

Teaduseetika (19. saj.)

- matem. õpetajad

- loodusteaduste õpetajad

- bioloogiaõpetajad

Teaduse saavutuste kasutamine praktikas pole ainult kasu toonud, vaid ka korvamatut kahju

(aatomipommi leiutamine jms).

Natside meditsiinilised katsetused, pestitsiidide kasutamine jm.

Teadlaste eetika (teadlase vastutus ühiskonna, oma kolleegide, õpilaste ja õpetajate ees).

Publitseerimine ja institutsioonid (teadlaste tegevus akadeemiates, artiklite publitseerimine, uurimuste

avalikustamine; teadlaste tegevusest sõltub ühiskonna areng, teadus ja poliitika (milliseid valdkondi ja

kuidas rahastada); inim- ja loomkatsete korraldamine, teaduslikud ja eetilised aspektid inim- ja

loomkatsetes jm.


Valitsemiseetika

- ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajad

- klassijuhatajad

Distsipliin koondab ühiskonna poliitilisi, õiguslikke, administratiivseid eetilisi probleeme.

Ametnikueetika (ametniku käitumine avalikus sektoris, millistest eetilistest põhimõtetest peab

lähtuma oma töös).

Kodanikueetika (kodaniku kohustused riigi ees, kodanikukohustuste täitmine, vajalikud voorused ja

motivatsioon).

Poliitika eetika (poliitiliste otsuste vastuvõtmine, eetilised valikud, millal on lubatud eetika

ületamine, kompromissid).

Õiguse eetika (seaduse ja eetika vahekord, õigusemõistmine, elualade kutseeetika, seaduserikkumised

ja karistamise viisid ja põhjendused).

Ärieetika

- majandusõpetuse õpetajad

- matem. õpetajad

- psühholoogia ja inimeseõpetuse õpetajad


32

Ärieetika on eetikavaldkond, mis reguleerib ettevõtete ja nende juhtide käitumist konfliktolukordades.

Eetika ettevõttes (ettevõtte tegevust reguleerivad seadused, äriga seotud kutse-eetika).

Töötaja ja juhi vahekorda puudutavad küsimused, diskrimineerimine, pealekaebamine,

konkurentsikeeld jne. Suur- ja väikeaktsionäride suhted ja vastutus. Investeerimine ja tehingud

väärtpaberiturul, kliendisuhete eetika, tarbijaeetika, konkurents, intellektuaalse omandi kaitse,

sotsiaalne vastutus, keskkonnakaitse, eetilised probleemid riigi ja ettevõtete suhtes jm.


ÕPPEKAVA osa väärtuskasvatuses

Koolielus sisaldub väärtuskasvatus praktiliselt kõiges:

a) õppekavas: õpetaja isiksus, õpikeskkond, õppemeetodid, õppesisu, lõiming, läbivad teemad,

arutelud, diskussioonid, rühmatööd, tagasiside andmine, hindamine, õpilaste motiveerimine

jne.

b) klassi- ja koolivälises tegevuses:

ürituste kasvatuslikud eesmärgid, ürituse sisu, traditsioonid, kõlbelise kasvatuse süsteem

(isamaaline, tervist- ja keskkonda säästev kasvatus, sport, matkamine, kodu-uurimine jne),

kogu huvitegevus koolis.

c) reeglitest, määrustest ja seadustest kinnipidamine:

seotud õppekasvatustööga, klassijuhatajatunnid, nõuete, reeglite tutvustamine ja täitmise

nõudmine igapäevases töös, järjepidevus, selgitustöö, võrgustikutöö, ennetav tegevus jms.

d) ümbritseva keskkonna mõjus:

klassi ja koolimaja puhtus ja kord, esteetiline kasvatus, korra- ja puhtusenõuete täitmine,

iseteenindus, stendid ja lilled koolimajas, puhtus WC-des, koolimaja ümbruse korrastatus ja

ilu, korrashoid, ruumide ja vara hoidmine, õpilaste suunamine ilu ja puhtuse tähtsuse

mõistmisele, isetegemine ja hoolitsemine oma lähema ümbruse eest jm.

e) koduse kasvatuse (eeskuju) mõjus:

hea koduse kasvatuse toetamine, halva mõju oskuslik boikoteerimine, koostöö

lastevanematega, halva ja hea, õige ja vale mõistmine, negatiivsete suundumuste ennetamine,

selgitustöö, loengud, koostöö ja meeskonnatöö oskuste arendamine, nõustamine jm.

ÕPETAJA OSA VÄÄRTUSTE KUJUNDAMISEL

Õpetaja on eetiline inimene.

Õpetaja on väärtuste hoidja ja kujundaja. Õpetaja on lastele eeskujuks sõnades ja tegudes. Õpetaja on

hea suhtleja; sõnapidaja; austab ja abistab õpilast; kehtestab ennast teiste huve riivamata; on nõudlik

iseenda ja teiste vastu; on korrektne, peab kinni eeskirjadest, reeglitest, määrustest ja nõuab seda ka

õpilastelt; on järjepidev esitatud nõudmistes; toetab loovuse ja vaimsuse arengut.

10 kõige tähtsamat nõuet õpetajale

Õige käitumine Vale käitumine

1. Õpetaja ei hiline tundi. Kui seda

siiski juhtub, siis vabandab õpilaste

ees.

2. Õpetaja põhjendab, kui peab tunni

1. Õpetaja hilineb pidevalt ja õpilased

on sellega harjunud.

2. Õpetaja lõpetab tunni tihti varem ja

33

varem lõpetama.

3. Õpetaja viib läbi kõik temale

tarifitseeritud tunnid.

4. Õpetaja nõuab kõikjal vahetusjalatsite

kandmist ja lahendab selle probleemi

(ka juhul, kui pole tema klassi

õpilane).

5. Korrapidaja õpetaja on alati kogu

vaheaja objektil, vastutab korra eest

koolimajas.

6. Õpetaja parandab arvestustööd/

kontrolltööd täpselt järgmiseks

tunniks (va kirjandid,

aastaarvestused).

7. Õpetaja reageerib koolis

ettetulevatele probleemidele ja

lahendab need (ka tundides).

8. Õpetajal on kindel ja lastele

arusaadav hindamissüsteem.

9. Õpetaja kehtestab ennast tunnis.

10. Õpetaja kasutab nüüdisaegseid

õppemeetodeid, tunnid on töised,

õpilased on 45 min tööle rakendatud.

õpilastel on kujunenud välja arvamus,

et õpetaja suhtub oma töösse

ükskõikselt (on laisk, ei viitsi, on

kohusetundetu).

3. Tihti jääb ära kasvatustöötund, mis

väärtushinnangute kujundamisel on

tähtis. Õpetajal pole autoriteeti laste

hulgas.

4. Õpetaja ei märka, et õpilased ei kanna

vahetusjalatseid, lubab õpilastel

manipuleerida. Tavaliselt on tema

klass räpane.

5. Õpetaja ei ole korrapidajana kohal ja

õpilased kasutavad selle ära. Õpilased

teavad hästi, kes õpetajatest on hoolas

ja kes mitte.

6. Õpetaja venitab tööde

tagasiandmisega. Korrektsus puudub.

7. Õpetaja ei julge lapsi korrale kutsuda.

Ei taha endale probleeme, toetub

juhtkonnale ja hirmutab sellega.

Õpetajal tuleb elukutset vahetada.

8. Õpilastel tekib kahtlusi ja konflikte

õpetaja hindamise suhtes.

9. Kui õpetaja ei suuda ennast

kehtestada, tuleb minna

täiendkoolitusele.

10. Õpetajal on igavad tunnid, õpetaja on

mugav ega valmista tunde ette.

Õpilased pole rahul.

Väärtuskasvatuse programm vabariigis ja eeskiri meie koolis suunab õpetajaid teadvustama eri

aspekte, mis õpikeskkonna kujunemist mõjutavad, ning märkama ja teadlikult arendama väärtusi,

mida koolikeskkonnas edastatakse. Õpikeskkonna moodustavad nii füüsiline keskkond kui ka

inimestevahelised suhted, mis koolikeskkonnas tekivad, ning eelkõige hoiakud ja väärtused, mis

nendega kaasnevad. Õpikeskkonna osaks on klassivälised tegevused, kommunikatsioonitavad

(konfliktide lahendamine, tunnustamine, kooli identiteet jm), rituaalid, kooli reeglid, erinevate

inimeste vastutus ja õigused jne.

34

Kõige olulisem on koolis sõnastatud väärtuskontseptsioon ja koolis toimuvate igapäevaelu

seikade kriitiline reflektsioon väärtuste aspektist.

Väärtuskasvatus aine- ja klassijuhatajatunnis

Väärtuskasvatus on väga kompleksne:

käsud → keelud → eeskuju → reflektsioon → arutlemine

indoktrineerimine täiskasvanu mõistmine kasvataja

(kehtestab lapsevanem vanem (arusaamine) vanema

1.-2. a lapsele) õpetaja õpetaja

kasvataja juhtimisel

Väärtuskasvatus peab täitma nelja ülesannet:

1) õpetama enda ja teiste väärtusi ära tundma, märkama (kus väärtused avalduvad –

arutlemine);

2) suunama reflekteerima väärtuste üle (kas need on head väärtused ja millised võivad

olla nende väärtuste tagajärjed);

3) võimaldama voorusi praktiseerima (harjutades kujuneb iseloom – kooli tähtis

ülesanne);

4) olema peegliks (andma pidevat tagasisidet ja toetades moraalset arengut).

Õpetaja on oma käitumisega jäljendavaks EESKUJUKS. Seetõttu peavad õpetajad kriitiliselt

reflekteerima selle üle, milliseid väärtusi nad edasi kannavad ja õpilastes kujundavad. Õpetaja

väärtustest oleneb õpimeetodite, hindamismeetodite valik, õpilaste ja kolleegidega suhtlemise viis.

Igas õppeaines on võimalik panna õpilasi mõtlema ja arutlema teatud oluliste väärtuste üle.

Käitumiskalduvused e voorused kujunevad läbi praktika. Näiteks: demokraatia kogemus saadakse

koolis valitsevate suhete läbi, mitte mõiste selgitamise teel.

Väärtuskasvatus ainetunnis sisaldab kahte liiki tegevusi (mis võivad olla omavahel seotud). Ühelt

poolt – õpetame väärtusi märkama ning nende üle reflekteerima, teiselt poolt – väärtustest teadlik

olemine ei tähenda veel, et nende järgi elatakse.

Näiteks levinud näide: teatakse, et hea tervis on väärtus, aga ikkagi harrastatakse ebatervislikke

eluviise. Põhjus on selles, et mingi teine väärtus (mitteväärtus) on hierarhias kõrgemal ja inimest

takistab TAHTENÕRKUS. Väärtuskasvatuses on seega tähtsal kohal ka tahte kasvatamine.

Humanitaarained ja ühiskonnaõpetus – õppeained, mis annavad häid võimalusi reflektsiooniks nii

enda kui ka ühiskonnas kehtivate väärtuste ja valikute üle. Keel on oluline inimeste

sotsialiseerumisel ühiskonda.

35

Tervisekasvatus ja kehaline kasvatus – füüsilise ja vaimse tasakaalu saavutamine (harmoonia

inimeses), oskus elada harmoonias teiste inimeste ja keskkonnaga, seda kujundada, nautida ja hingele

kosutust saada.

Muusika- ja kunstiõpetus, kodundus on suurepärased ained sallivuse õpetamiseks. Erinevuste

väljatoomine, erinevuste toleerimine, sallivuse õpetamine (erinevad stiilid, liigid jne).

Käitumine ja etikett kunstimuuseumides, kontserdil, pidulikul õhtusöögil. Lugupidamise

väljendamine teiste vastu (hoolivus, õiglus). Eristuma peavad pidulikud ja argielu sündmused.

Kodundus ja käsitöö – genereerivad soolisi stereotüüpe. Samas on üks elukutse ka nii meestele kui

ka naistele. Loovuse ja individuaalsuse väljakujunemine, meeldiva keskkonna loomise vajadus ja

oskus, eetilised tõekspidamised, käeline oskus ja osavus.

Füüsika, keemia, matemaatika – aususe, täpsuse, ratsionaalsuse, efektiivsuse ja järjekindluse

arendamine. Matemaatika on aine, kus järjepidevus on tulemusega otseses seoses. Ülesannete

lahendamise rõõmu ja eduelamus on väärtused, mis on seotud lapse vaimse arenguga.

Loodusteaduslikud ained – käsitletakse teaduse ja eetika suhteid ning teadlaste sotsiaalse vastutuse

temaatika, arutlemine nende rolli ja eetilisuse üle. Bioloogia on seotud ökoloogia ja meditsiiniga.

Füüsika ja keemia, rääkimata bioloogia (loodusõpetus) seovad läbi katsete ja looduse tundmisega

meid igapäevase eluga.

Väärtused on õppekava läbiv teema.

Väärtuskasvatus klassivälises töös

Väärtuskasvatus-

isiksuse arengu toetamine klassivälise tegevuse kaudu: õpilasel aidatakse saavutada

emotsionaalne, sotsiaalne ja kõlbeline küpsus

soodustada selliste väärtuste kujunemist, mis on isikliku õnne ja ühiskonna eduka

koostoimimise aluseks

I Koolis tegutseb õpilasesindus.

Õpilasel on tähtis saada demokraatia kogemus:

1. ta saab pidevalt oma arvamuse välja öelda

2. teda kuulatakse ja ta saab koos teistega osaleda otsustamises ning selle tulemusena

ka midagi muutub

Õpilasesinduse koosoleku läbiviimine on väärtuskasvatuse seisukohalt mõjukas.

II Koolis anname õpilastele võimalusi:

1. ise valida

2. ise otsustada ja vastutada

3. kaasa mõelda

4. oma arvamust välja öelda

5. esitada küsimusi

36

6. oskust töötada grupis

7. koosolekuid läbi viia

8. arendada neid iseloomuomadusi, mida me neis näha tahame tulevases elus.

III Väärtuskasvatuse eesmärgiks koolis on õpilaste rollipildi mitmekesistamine:

1. võimalus teatud asju algatada

2. valida, luua, aga ka eksida

3. võtta eksimuste eest vastutus, lähtudes arusaamast, et kool on ka õpilaste ühine

looming ja vastutusala

IV Noort inimest peame valmistama ette mitte ainult häid käitumistavasid järgima, vaid ka

oma väärtuste ja valikute üle arutlema:

tähtsal kohal on:

1. tahte kasvatamine

-erinevad spordiringid, koorid, ansamblid, tantsu-

ringid, pilliõpetus

2. sallivuse kasvatamine

-kunstiring, meisterdamine, tööõpetus, kodundus

3. käitumine ja etikett

-käitumine erinevatel üritustel, muuseumides, kontserdil, pidulikul õhtusöögil

jm.

-lugupidamine teiste vastu

V Ürituste kaudu tuleb õpilastes arendada kõlbelist kasvatust:

isamaalisus-kodanikupäeva tähistamine, vabariigi aastapäeva aktused,

sõjalise algõpetuse laager, kodu-uurimine

tervisesäästlikkus, sport- „Terve VPG“ üritused, erinevad spordiringid, judo, sumo,

line- ja kõhutants, matkamine, osalemine “Suitsuprii klassi“ projektis, meelemürkide

loengud jms.

keskkonnasäästlikkus-erinevad üritused jäätmekäitlusprogrammi

raames, veepuhastusjaama külastus, loodus-

kaitsealased viktoriinid, loodusfotode konkurss.

VI Säilitada tuleb vanu traditsioone ja luua ka uusi:

1. õpetajate päeva tähistamine

2. gümnasisti päev

3. jõulupeod

4. sõbrapäev

5. kooli sünnipäevanädal

6. kooli logoga (Vinni Puhh) seotud tegevused ja üritused

7. ainenädalad

VII Ainenädalate kaudu saame arendada erinevaid väärtusi:

kunstiainete nädal- sallivus

käitumine ja etikett

loovus

musikaalsus

puhtus

teravmeelsus

matemaatika nädal-ausus

täpsus

ratsionaalsus

37

efektiivsus

järjekindlus

eduelamus

loodusainete nädal-tervisesäästlikkus

keskkonnasäästlikkus

hoolivus

ajaloo- ja ühiskonna

nädal-õiglus

kultuuriline mitmekesisus

õiguspõhisus

ettevõtlikkus

isamaalisus

demokraatia

eesti keele nädal -võrdõiguslikkus

rahvuslus

rahvuslikkus

patriotism

traditsioonid ja jätkusuutlikkus

väärikus

keel

võõrkeele nädal -kultuuriline mitmekesisus

võrdõiguslikkus

demokraatia

keeled

lugupidamine

kehakultuurinädal-heasoovlikkus

meeskonnatöö

sallivus

kannatlikkus

visadus

järjekindlus

VIII Klassivälise tegevuse kaudu tuleb tähelepanu pöörata ka ühis-

konna puudustele:

moraalinormide eiramine, vägivalla levik, käitumine liikluses, käitumine

tulega, hoidumine õnnetustest

(kohtumised politsei- ja päästeameti töötajatega, projekt „Kaitse end ja aita

teist“)

hoolimatu suhtumine tervisesse ja keskkonda

(projekt „Kaitse end ja aita teist“, osalemine „Suitsuprii klassi“ liikumises,

“Terve VPG“ aktiivsusvõistlus, jäätme-

käitlusprogramm, seksuaalloengud, meelemürkide loengud)

IX Üheks väärtuseks on sõprus

Koolil on sõprussuhted Saksamaa Gymnasium Schloss Plön,

Soome Iisalmen Lyseo ja Kuopio Kallaveden koulu´ga.

Väärtuskasvatus klassivälises töös aitab kujundada aktiivset, loovat, analüüsivõimelist ja ettevõtlikku

inimest.

38

KOOSKÕLASTATUD:

1. õppenõukogu (ÕN otsus 28. 10. 2011, 1.1-6/ 1);

2. õpilasesindus (ÕE koosoleku protokoll nr 128, 4.11.2011);

3. hoolekogu ( hoolekogu koosoleku protokoll nr 5, 30.11.2011).

KINNITATUD:

Vinni Vallavalitsuse 27.12.2011 määrus nr 21 „Vinni-Pajusti Gümnaasiumi arengukava

kinnitamine“

Documents

Vinni-Pajusti Gümnaasiumi · 2013. 11. 14. · Vinni-Pajusti Gümnaasium – VPG (lühend). Asutatud 1. sept 1988.a. Kooli moto: Toimeta targasti! Maskott: Vinni-Puhh. Kooli logo: