VANA-MESOPOTAAMIAKUNST

Aime Peever

Vana-Mesopotaamia u.4000-600.a.e.Kr.

Vana-Mesopotaamia asus Lähis-Idas Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. Tänapäevaste Süüria ja Iraagi territooriumil.

Ajalooline jaotus:

Sumer – 4000 – 23050.a.e.Kr.

Akad – 2350 – 2150.a.e.Kr.

Babüloonia – 1830 – 1530.a.e.Kr.

Assüüria – 1360 – 605.a.e.Kr.

Uus-Babüloonia – 625 -539.a.e.Kr.Ehituskunsti suurimateks saavutusteks on templid, valitsejate

lossid ,

linnakindlustused. Leiutati kaared ja võlvid.

Sumerid

Sumerid on järelmaailmale pärandanud kaks väga olulist asja.

1) maailma vanima kirjasüsteemi – kiilkirja

2) maailma esimesi tehnilisi leiutisi - ratta

Silinderpitsatid ja pitsatkivid – need valmistati marmorist ja kalliskividest. Pitsatkivi savisse vajutades tekkis reljeefne kujutis.

Tsikuraat – astmeline torntempel

Templikompleks polnud ainult pühamu, vaid ka ühiskondlike tööde juh-timise ja arvepidamise keskus. Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat,kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemiseltasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Selleni viis sakme-liste käänakutega tee, nii et igal astangul oli trepp torni erineval küljel.

Uri tsikuraat – 3600 -2370.a.e.Kr.Kõige paremini säilinud tsikuraat tollest ajast (sumerid). Tsikuraaditipus asus kuujumal Nannale pü-hendatud tempel. Hoone on ehita-tud savitellistest ja kõik kihid onseotud bituumeniga ning niinmat-tidega. Seintes olid nn. “nutuavad”et võimalik veeaur ära juhtida jarennid vihmavee jaoks.

Kujutav kunst Kujutavas kunstis on juhtivaks alaks skulptuur – reljeefid ja kujud

Traditsioonipäraselt kujutati kuningad jt. tähtsad isikudlihtinimestest palju suurema-tena. Reljeefidel ja steelidelkujutati võitlusstseene ning sündmusi Gilgameši eeposest,veeupututusest ja teistest müü-tidest.

Hammurapi jumala ees Vana-Babüloonia

Figuuridele on tihti lisatudornament ja kiri

Kuningas Gudea kuju

Kuningas Ur

Kuningas Urnammu

Keraamika – sumerite, akadite ja Babüloonia linnakohtadest on leitud arvukalt keraamilisi nõusid

AssüüriaAsüüria kunsti õitseaeg algas kuningas Assurnasirpal II ajal 9.saj.e.Kr.

Arhitektuuris on juhtiv koht lossiehitusel. Väliselt sarnanesid lossid

kindlusega.

10 h suurusele ter-rassile ehitatud losskoosnes 210 ruumistmis paiknesid 30 pise-ma ja suurema siseõueümber. Lossi juurdekuulusid 3 templit koostsikuraatidega. Lossi seinad ja müürid olidkaetud reljeefidega,seinamaalidega ja alabasterplaatidega.

Kuningas Assurnasirpal II palee troonisaal

PersepolisPalee ehitamist alustas Dareios I 518.a.e.Kr. on selle ajastu kõige muljetavaldavam näidis. Persepolise treppid ja terrassid olid ääristatud reljeefidega. Figuurid kujutavad Pärsia ja võõramaa aadlike, hõimupealike, vahisõdurite jt. ametlikku protsessiooni.

Persepolise reljeefid

Persepolise lossi rekonstruktsioon

Uus-Babüloonia

• 612.a.

taastas Babü-

lon oma ise-

seisvuse. Linn

ümbritseti

müüridega.

Müüris oli mitu

väravat ja iga

50m järel vahi-

torn. Peavä-

rav oli pühen-

datud juma-

lanna Ištarile.

Ištari värav

Üks kaheksast Babüloni peasissekäi-gust – Ištari värav – asub praegu Ber-liinis Pergamoni Muuseumis. Ehitisviidi Iraagist ära 20.saj alguses.Saddam Hussein lasi väravast teha2/3 mõõdus koopia.Värav on laotud vedela asfaldiga glasuuritud ahjus põletatud madalaprofiiliga tellistest.Draakonid sümboliseerivad linna jumalat ja igavese elu andjat MardukitLõvid on jumalanna Ištari sümboliks.Värav juhatas külalised linna tähtsama-le protsessioonide-alleele, mis viisNebukadnetsari lossini

Semiramise rippaiad

Semiramise rippaiad on üks antiikmailma maailmaimedest.Valitseja Nebudkadnetsar IIlasi aiad ehitada u.487.a.e. Kr.oma naisele, Pärsia pritsessile,et korvata oma sagedast eemal-olekut ja luua kõledal Eufratimadalikul muljet Pärsia metsaga kaetud mägedest.

Babüloni linn

Babüloni kutsuti oma toretsevate pidustuste pärast “Patuseks Paabeliks”.Ühe säilinud kiilkirja kohaselt oli Babülonis 53 suurt jumalate templit,55 väiksemat Marduki templit, 300 maajumalatele ja 600 taevajumalatelepühendatud väiksemat templirajatist ning 180 Ištarile ja 200 muudele jumalatele pühendatud altarit.

Paabeli torn

Piiblis räägitakse Paabeli tornist. See oli Babüloni jumala Marduki templitsikuraat , mille nelinurkse aluse külg oli üle 90 m pikk ja kõrgus 90 m.

Paabeli torn