Suvi juuni 2016

teemalehes:Meri ootab puhkajaid. Lk. 4–5Räätsad aitavad avardada rabamaailma. LK 12–13Kubja ürditalu jagab taimetarkust. LK 16Jalgrattamuuseumis näeb uunikume. Lk 23

7. juuni 2016suvi teemaLeht

loone ots:tahan, et rahvas hakkaks

meie mineviku suurkujusid armastama sama tuliselt kui

ma ise. teatri abil on lihtne armastust äratada. lK 11

2 || suvi postimees, 7. juuni 2016

I segi need, kes muidu ei soo-vi teha midagi ekstreemset, nõustuvad minema loodu-sesse või mis veelgi hullem, tulema massidega koos

vabaõhuüritusele!SUVE eriilmeliste sündmus-

te nimekirja koostades adusin, kui palju toredaid, ainukordseid tege-vusi üle Eesti tehakse. Paljud mee-lelahutused on isegi tasuta, tule ai-nult ning naudi päeva. Hea meel on tõdeda, et mitmedki kontserdid ja vabaajaüritused on kõigile kohale-tuleku kaugusel.

Mereaasta egiidi all toimub kõik-sugu koolitusi, pidusid ja rannarah-vaga kohtumisi – ikka selleks, et ka kaugema kandi inimesed saaksid merega rohkem lähedaseks. Mulle meeldib meremuuseumi rahva mõte, et Eestis on meri kõigile paari tun-ni tee kaugusel ja me oleme mere-rahvas. Lihtsalt vahepeal panevad igapäevatöö ja -tegemised meid seda unustama.

Mererahva taustale lisaks ei tasu suvel unustada sidet teatrimängu ja muusikaga. Neist esimest pakutak-se sel suvel eriti ohtrasti. Käesolevas lehes olen eraldi välja valinud kaks tosinat uut suvelavastust, mida soo-vitaksin vaadata. Sekka rahvateatri tegijate koomuskit, et me enda juuri ei unustaks ning tunnustaksime omakandi rahva tegemisi. Võib-olla saab teiste tegemistest nii mõnigi julgustust ja sügise saabudes seab osa inimesi end kohaliku näiteringi manu. Seda mängulusti võiks meis kõigis rohkem olla!

Need, kes koduteatrisse mängi-ma ei kipu, saavad ennast välja ela-da festivalidel jämmides. Eriilmelisi üritusi on nii muusika- kui vanava-raarmastajatele. Oluline on, et ini-mesed liiguksid mööda Eestimaad ringi ning külastaksid neid paiku, millest nii palju veel ei teata. Nau-diksid kasvõi toiduelamusi kodu-kohvikutes üle Eesti. Nii tekib meis emotsionaalne seos teiste paikkon-dadega ja järgmisel aastal on juba tore tulla tagasi tuttavasse kohta või avastada järgmist põnevat maakonda.

Siis võime pärast teguderohke suve möödumist öelda, et oleme ko-gemustepagasina kaasa saanud mi-dagi palju rohkemat kui lihtsalt suveüritustel hängimise. Oleme saa-nud aimu, kui rikkad me rahvana oleme.

Tuleme suvel kodudest välja, lii-gume hoolivalt Eestimaa looduses ja naudime mitmekülgset seltsielu, siis ehk kurdame sügise saabudes palju vähem kaamose ja pimeda aja üle.

SUVEMOSAIIK

teemalehe toimetaja: Juuli Laanemets, [email protected], tel 666 2194

Reklaamitoimetaja: Anneli Teppo, [email protected], tel 666 2329

Keeletoimetaja: Triin Ploom-Niitra

Kujundaja/küljendaja: Kristiina Sillandi

Väljaandja: AS Postimees Grupp, Maakri 23a, Tallinn

Suvi vallutab eesti- maalaste meeled

Juuli laanemetsteemalehe toimetaja

lk 3 ReisimineVäekad paigad ootavad külastamist.

lK 4–5 mereaasta suviSuvekuudel on merekultuuriaasta fookuses puhkus ja elamus, seega räägime merest kui vaba aja veetmise kohast.

lK 6 hiidlased ja saarlased veavad köit üle mereRammukatsumine naabersaarte rahva vahel tõotab tulla tasavägine ja pingeline. Iga eestimaalane saab oma lemmikule pöialt hoida ja vajadusel minna köit sikutama.

lK 6–7 FestivalidVõimalusi on seinast seina – süvamuusikast kaasa-aegse tantsumuusikani, tuleb ainult sobiv sündmus välja valida ning muusikarütmis end välja elada.

lK 11 suveteatri kroonimata kuningannaSuveteatrite produktiivne näitekirjanik Loone Ots räägib, mis teda inspireerib ja innustab kirjutama nii eriilmelisi näitemänge.

lK 12–13 Räätsadega raba avastamasKogenud giid annab nõu, millega rabamatkal arvestada.

lK 17 muusikaelamused toidavad kõrva ja meeliSumedad suveõhtud on nagu loodud kontsertide nautimiseks. Seekordne valik sisaldabmaakondade lauluväljakutel toimuvat ja mõisates pakutavat kammerlikku õhkkonda.

lK 18–21 Kaks tosinat suvetükki vallutavad meeliTundub, et eestlane armastab vaadata näitemängu heinamaal ja küünis, varemetes ja golfikeskuses, ta on valmis sõitma tunde, et jõuda etendusele «Sirtsu sohu».

lK 22 sündmuste tuulest kantud suviSuvi pakub imetabaseid ettevõtmisi. Siin jagub igale maitsele toredaid ja meeldejäävaid sündmusi, kus osaleda.

lK 14 suveköögil on teine mekk juuresSuveaja söömisi ilmestavad mitmed tänava- söögifestivalid. Lisaks saavad nautlejad osaleda toidukunsti maitsereisidel, mis toimuvad suurtest massidest eraldi.

lK 15 hiiumaa on eestimaa avastamata maitsete aare

lK 16 Kubja ürditalu oma teadmisi ei peida

lK 8–9 Kesk-eesti pärl Eesti suurim sisejärv Võrtsjärv peidab endas mitmeid puhkealasid, mis on suuresti veel avastamata.

lK 23 Jalgrattamuuseum avab maailma mitmel moel

postimees, 7. juuni 2016 suvi || 3

Politseimuuseumi, kus saab ke-hastuda täiemõõduliseks polit-seinikuks: võtta sõrmejälgi, tu-vastada valeraha, lahendada kri-minaalseid mõistatusi jpm.

Kultuurisündmustest an-nab Rakverele näo alates 1994. aastast üle aasta peetav festi-val Baltoscandal, mille raames on hea kogeda veidi hullumeel-set Euroopa väikseima teatri-linna atmosfääri. Samuti on Rakvere üle Eesti pildil igasu-vise punklaulupeo ning meeste tantsupeoga.

narva ja narva-jõesuuNarva meelitab Baltikumi ja Põhjamaade ühe võimsama kindluse ja sealsete põneva-te programmidega. Narva-Jõe-suus saab lisaks kaunile ran-nale imetleda puitpitsiga kau-nistatud ehitisi, nautida männi-metsa vaikust ja rohelust ning tunda spaamõnusid.

Juulis toimuvad Narva linna päevad on populaarsed. Lähedal asuvatest paikadest tasub külas-tada Toila Oru parki ja Kuremäe nunnakloostrit.

sUVI PaneB lIIKUma. Portaal puhkaeesti.ee jaotab Eestimaa kaardi tinglikult neljaks osaks: Põhja-, Lõuna-, Lääne-Eesti ning saared. Loetelu kõikidest võimalikest vaatamisväärtustest võtab silme eest kirjuks. Teen lühiülevaate paikadest, mida sellel suvel tasuks uudistama minna, need siis looduses või Eestimaa külades ja alevikes.

Väekad paigad ootavad külastamistJuuli laanemetsteemalehe toimetaja

PÕhJa-eestILahemaa RahvusparkTallinnast vaid tunnise autosõi-du kaugusele jäävast rahvuspar-gist kolmandiku moodustab me-ri, kaks kolmandikku rahvuspar-gi maismaaterritooriumist katab mets, kus elab palju loomi.

Lahutamatud on Lahemaa rannad ja ajaloopärand. Kalurid käisid Soome saartel kala ja hül-geid püüdmas, üle lahe kaubeldi. Kuulsaimad rannakülad on kap-tenite küla Käsmu, Altja kaluri-küla ning salapiirituse vedajate küla Viinistu. Piirkonnas asuvad ka suured mõisakompleksid, mis on renoveeritud ja pakuvad kü-lastajatele mitmekesist teenust.

Nõukogude ajal oli Lahemaa suletud piiritsoon, seetõttu on nii metsad kui ka rannad inim-tegevusest vähe mõjutatud, kuid militaarrajatiste jälgi leiab seal seniajani.

Rahvuspargi looduskeskus ja infopunkt asuvad Palmses, Sa-gadis saab tutvuda metsamuu-seumiga, Oandul osaleda loodus-keskuse programmides ja min-na loodusradadele. Rannapuhku-seks sobib hästi kunagine kuu-rort Võsu.

Kõrvema maastikukaitseala

Hoolimata paiga nimest on Kõr-vemaal üle 100 järve ning Sood-la ja Paunküla veehoidla. Soodla jõgi on armastatud kalastuskoht, Paunküla ümbruse metsad jälle head seenekohad. Käänuline Val-gejõgi kobraste tammide ja väi-keste kärestikega on populaarne kanuu- ja süstasõitjatele.

Maastikukaitseala pindala-ga 3130 ruutkilomeetrit hõlmab haruldasi karstialasid, mis kui-vemal ajal oma koobastikega on põnev uurimispaik. Eeskätt rää-gitakse Kõrvemaast aga suurte rabade ning mõhnade ja oosi- dega seoses – matkaja pane-vad liivased rajad ja kõrgustes-se küündivad künkavallid mõ-nusasti proovile.

RakvereAjaloolise maamärgina kõrgub linna kohal võimas linnus, mida mainib juba Läti Henrik 13. saj kirja pandud kroonikas ja mil-le varemetest on saanud Rakve-re peamine turismiatraktsioon, kus saab maitsta keskaegseid toi-te, külastada keskaegsete relva-de näitust ja piinakambreid ning proovida kätt vibulaskmises.

Perepuhkuse veetjad ei to-hiks kindlasti vahele jätta Eesti

reisimine

Porkuni paemuuseumis saab kivi süüa Porkuni paemuuseumi juht Ella Vikk tuli suurepärasele mõtte-le valmistada paekivist söödav versioon. Selleks ei tulegi palju muud teha kui kivi korralikult ära jahvatada.

Muuseumis kuulete kividest väga huvitavaid lugusid. Näiteks saate vastuse, millised elusolen-did moodustasid paleosoikumi ajal tekkinud iidse mere muda-kihi, mis aegade jooksul kivis-tus ja muutus meile tuntud rah-vuskiviks?

lÕUna-eestIKuigi lõunaalasid lahutab põh-ja omast ainult kolm tunnikest, on tajutav vahe pigem elustiili ja vaimsuse muutuses.

SetomaaSetomaale minek tasub sätti-da mõnele pidupäevale: Seto Kuningriigi päevale, Seto Lee-lo päevadele, kirikupühade-le, kirmaskile ehk simmanile. Kindlasti on imetlemist väärt ka Setomaa ilus loodus. Kuu-lata saab arhailise keele kõla, nautida põnevaid traditsiooni-dega seotud sündmusi ja erilist toidukultuuri.

Peipsi-äärne alaPeipsi-äärne ala on üks Eesti traditsioonilise kultuuri piir-kondadest. Vene ortodokssest kirikust eraldunud vanausuli-sed saabusid Eestisse 17. sajan-dil ja elavad praegugi Peipsi jär-ve kaldal. Sibulakasvatajatena tuntud vanausulisi on läbi ae-gade peetud ka headeks kalu-riteks ja ehitajateks. Kohaliku ehituskunsti vaatamisväärsus-teks on piirkonna palvemajad, kus saab osaleda jumalateenis-tusel. Näiteks kuulub teenistu-se juurde rohke kummardami-ne, ristimärki tehakse kahe (re-formitud õigeusu kirikus kol-me) sõrmega, kasutatakse ai-nult bütsantsi ikonograafiat ja lauldakse ühehäälselt.

Eksootiline jalutuskäik viib jalutaja läbi kilomeetritepikku-se Raja, Kükita, Tiheda ja Kase-pää tänavküla, kus tihedalt paik-nevad koos majad, aedviljapeen-rad ja kilekasvuhooned ning väi-kesed põiktänavad viivad järve äärde.

Vanausuliste ajalugu ja ese-meid tutvustavad Kolkja ja Varn-ja muuseum. Kohalikust kala- ja sibulakultuurist saab osa, eines-tades Kolkja kala- ja sibulares-toranis.

tartuLinnas asub lisaks kaheküm-nenele muuseumile ka gootika hinnatumate mälestiste hulka kuuluv Jaani kirik oma kogu Euroopas ainulaadse terrako-taskulptuuride koguga.

OtepääMeelitab suvel künklike metsa-radade ja järvesilmadega nii ka-lastajaid kui ka rannaelu nau-tijaid. Päikesepaistelise ilmaga on hea suve nautida Eesti ühe kaunima järve, Pühajärve kal-lastel, mis paistab silma puhta ja hoolitsetud ranna, heas kor-ras rannapargi ja -hoone, uju-missildade, veeatraktsioonide ja mänguväljakutega.

ViljandiLinn ei meelita mitte ainult kultuuri ja festivalidega, vaid sobib kõigile, kes armastavad kauneid loodusvaateid ning väärika ajalooga õdusa väi-kelinna õhustikku. Külaskäik Viljandisse tähendab rohelust, võimsa linnuse varemeid, kää-nulisi munakivitänavaid, huba-

seid kohvikuid ja kaunist järve, mille ääres asuvad tennisevälja-kud, mänguplatsid, vettehüppe-torn ja paadilaenutus.

SoomaaViie suure raba tõttu nimeta-takse paikkonda ka Eesti met-siku looduse pealinnaks. Look-levate jõgede kallastel on tra-ditsioonilise maakasutuse käi-gus kujunenud liigirikkad jõelu-had ja puisniidud. Tänu nende-le suurtele puutumatutele ala-dele kuulub Soomaa Euroopa põlislooduse võrgustikku PAN Parks.

lÄÄne-eestIPiirkond uhkeldab kõige sooje-ma mereveega. Pärnu kannab õigusega suvepealinna tiitlit ja Haapsalus Paralepa rannas võib vesi vahel olla soe nagu järves.

matsalu rahvuspark See on tõeline paradiis linnuhu-vilistele, sest siin asub üks Eu-roopa tähtsamaid veelindude peatuspaiku rändeteel Arktika ja Lääne-Euroopa vahel. Rah-vuspark hõlmab madalavee-list Matsalu lahte, ligi 50 saart ja laidu ning neid ümbritsevat Väinamerd.

PärnuSuvel toovad valge liivaga rand, soe merevesi, klubid, kohvikud ja kontserdid kokku tuhandeid inimesi. Majutus tasub bronee-rida aegsasti, sest rannahooajal on Pärnus kuus korda rohkem inimesi kui muidu.

Kultuuri-Pärnus toimuvad festivalid: dokumentaal- ja ant-ropoloogiafilmide festival, Järvi Akadeemia, orelifestival, bluu-si- ja hansapäevad, kunstide öö Augustiunetus.

haapsalu See mereäärne linnake on ideaalne sihtkoht nii peredele, romantikat otsivatele paaride-le kui ka terviseturgutajatele, kes soovivad ilusas kuurortlin-

nas jalutada, piknikke pidada, ujuda ning kultuurisündmusi ja spaasid külastada.

Põhjamaade Veneetsiaks kutsutud linnakeses toimub su-viti mitmeid rahvusvaheliselt hinnatud kultuurisündmusi: Augustibluus, Haapsalu Vana-muusikafestival, Joogafestival, Valge Daami Aeg.

noarootsi ja nõva Mööda rannikut reisides on see kohustuslik peatuspaik – ideaal-ne surfamiseks, purjetamiseks, marjakorjamiseks, kalastami-seks ning muidugi lihtsalt rahu ja vaikuse nautimiseks.

saaReDSaaremaa ja muhuLoodushuvilise reisimenüüsse kuulub Kaali kraatri, Euroopa esimese teaduslikult tõestatud meteoriidikraatri külastami-ne, jalutamine Panga pangal ja Kübassaare laialehises metsas, päevitamine Järve ranna luide-tel. Kalapüügiplaaniga tuleks võtta suund Kalaküla, Pähkla või Pidula poole.

Kultuurihuvilist ootavad Saaremaal keskaegsed kirikud, Maasilinna ordulinnuse vare-med, mitmed mõisad, Sõrve mi-litaarrajatised, Mihkli talumuu-seum ja Kuressaare vanalinn. Piiskopilinnus on omataoliste hulgas kõige terviklikumalt säi-linud ehitis Baltikumis. Angla kõrgendikul seisavad piirkonna tuntuimad tuulikud, kus saad omandada käsitööoskusi.

Kuressaare, üks Eesti pik-kade traditsioonidega kuurort-linnadest, on tõenäoliselt kogu-ni kõige spaatihedam linn maa-ilmas ühe spaakohaga kümne elaniku kohta.

Muhu pärlid on Koguva kü-la ja Eesti üks vanemaid püha-kodasid Katariina kirik oma pa-ganlike hauakividega.

Suurematest sündmustest on valida Saaremaa ooperipäe-vade, merepäevade, Saaremaa ralli ja Muhu festivali Juu Jääb vahel.

hiiumaaPaik on enim tuntud Ees-ti kuulsamate majakate poo-lest. Neist Kõpu on üks maail-ma kolmest vanimast katkema-tult töötanud majakast, Ristna ja Tahkuna tuletorn aga projek-teeritud maailmakuulsa insene-ri Gustave Eiffeli enese büroos.

Hiiumaa peamised vaata-misväärsused nii looduse kui ka kultuuri vallas on koonda-tud nn tuletorniringi. Saarel lei-dub palju mõnusaid väikeseid turismitalusid ja puhkemaju.

Külastada tuleks kindlas-ti ka Hiiumaaga teetammi abil ühendatud Kassari saart, mis on kuulus looduskauni kada-kametsa poolest. Saar on äär-miselt liigendatud: 15 ruutki-lomeetri suuruse pindala juu-res on sel tervelt 56 kilomeet-rit rannajoont.

Populaarseteks kultuuri-sündmusteks on saanud Hiiu-maa kammermuusikapäevad ja Hiiu folk, kohalik melu on kõi-ge elavam augustis kohvikute päeval.

Kas teadsid?

Peipsimaa pärliks on Alatskivi loss, mis valmis 19. sajandil ja on inspireeritud Šotimaal asu-vast kuninglikust Balmorali los-sist. Hoone on üks uhkemaid neogooti stiilis ehitisi Balti riikides.

Kas teadsid?

Narva jõgi on Eesti veerohkeim jõgi, mida linnas ääristab kogu pere puhkealaks kujundatud promenaad. Jõel saab purjeta-des ja süstaga sõites nautida kauneid vaateid linnale.

Kas teadsid?

Baltikumi suurim loomaskulp-tuur on Rakvere linnuse lähe-dal seisev Tauno Kangro ürgpii-sonit kujutav skulptuur Tarvas, mis viitab linna kunagisele ni-mele Tarwanpe. Seitse tonni kaaluv kuju avati 14 aastat ta-gasi linna 700. sünnipäevaks ja on 7 meetrit pikk, 4 meetrit kõrge.

Kas teadsid?

Oma nime on Lahemaa saanud poolsaarte vahel asuvate lah-tede järgi. Meie suurimal rah-vuspargil täitub 45 aastat, see oli esimese rahvuspark Eestis ja kogu endises Nõukogude Liidus.

Foto: EEsti MErEMuusEuM


vad kõik erinevaid merespor-diga seotud vaba aja veetmise võimalusi omal käel proovida tänu merekultuuriaasta pop-up merekoolile «Meresõber».

Pop-up kool jõuab seitsmes-se erinevasse paika üle Ees-ti ning annab võimaluse proo-vida purjetamist, SUP-lauaga sõitmist, lohesurfi ning kajaki-ga sõitmist. Suve jooksul jõuab merekool suurematesse Eesti linnadesse, kus sajad noored

Kristi HürriEesti Meremuuseum

Pop-up merekool «meresõber»Merel liikumiseks on lisaks paadisõidule veel teisigi võima-lusi, näiteks purjetamine, ka-jakiga ja SUP-lauaga sõitmine ning surfamine. Sel suvel saa-

puHKus saavad vahetu kogemuse merel käimisest ning tutvuda merega seotud vaba aja veetmise või-malustega. «Meresõpra» võid kohata Narvas, Pärnus, Tallin-nas, Tartus, Haapsalus, Kures-saares ja Lohusalus.

Retked mööda merekultuuripäranditPea igal laupäeval avab üks ko-halik merekultuuriasula oma uk-sed kõikidele uudistajatele ning

tutvustab kohaliku rannaküla ajalugu, kombeid ja traditsioone. Rannaretkel on võimalus kohtu-da kohalike inimeste ning nende jaoks oluliste tegevustega. Saada vahetut kontakti elava merekul-tuuripärandiga ning tõsta foo-kusesse nende rolli ja tähtsust meie kultuuriloos. Igal külal ja piirkonnal on oma rikkalik tra-ditsioon, oskused ja merega seo-tud eluviis, mille tähtsustamine on merekultuuriaasta üheks ees-

RohKelt VÕImalUsI. Juunis-juulis-augustis on merekultuuriaasta fookuses puhkus ja elamus ning seega räägime merest kui vaba aja veetmise kohast – meri pakub mitmeid erinevaid võimalusi, mida sel viisil ka laiemalt tutvustame.

Merekultuuriaasta suvi«meresõber»

• 1.–12.juuniniNarvas

• 13.–26.juuniniPärnus

•4.–17.juuliniTallinnas

• 18.–31. juuliniTartus

• 1.–7.augustiniHaapsalus

•8.–21.augustiniKuressaares

•22.–28.augustiniLohusalus

Rannaretked

•EismajaKarepa–11. juuni•Suurupi,Rannamõisaja Naage–18.juuni

•Lindi–2. juuli•Muhu–9.juuli•NoarootsijaRiguldi–16. juuli•Ruhnu–23.juuli•VõsujaKäsmu–30.juuli•Jumindapoolsaar–6.august•Viinistu,MohnijaPärispeapoolsaar–13.august

•Saaremaa–27.august

Viikingid

• 16.–17.juulil«Viikingiajaaar-ded Eestist» näituse avamine koos perepäevadega

• 13.–14.augustil«Viikingid:elu legendide taga» näituse avamine koos perepäevaga

merefestivalid

• 11. juunilHiidlastejasaarlasteüle mere köievedamise võistlus

• 1.–3.juulilPärnuHansapäe-vad

•4.juulilMeieKülapiduLindisadamas

•8.–10.juulilKihnuMerePidu•8.–10.juulilKundaSõbralaat•9.–16.juulilMuhuväina

regatt• 14.–17. juulilHiiufolk• 15.–18.juulilTallinnaMere-

päevad • 16.juulilEestiparimateme-

relaulude kontsert Lennusa-damas

•30.juulilRannarahvaFestivalViimsis

•6.augustilKalevipojakala-javeefestival

• 11.–13.augustilKuressaareMerepäevad

• 12.–14.augustilVirufolk•27.augustilmuinastuledeöö

kõikjal Eestis

Fotod: EEsti MErEMuusEuM


nusadamas avatakse 13. augustil Rootsi Ajaloomuuseumi koosta-tud rahvusvaheline näitus «Vii-kingid: elu legendide taga». Pak-sus Margareetas on aga alates 15. juulist näitusel «Viikingiaeg-sed aarded Eestist» võimalik nä-ha seni suurimat valikut Eestist leitud viikingiaegseid leide.

merefestivalidSuvi toob mere äärde palju sündmusi ja rahvast. Meri on ju suvel üks peamisi vaba aja veet-mise kohti. Erinevaid sündmu-si, festivale, töötubasid, võist-lusi, kontserte, kogupereüri-tusi on mererand suve jooksul paksult täis. Pakutakse merega seotud mänge ja võistlusi, kont-serte ja värskes õhus valmista-tud toitu.

merekohin ja rannahääled vallutavad kogu eesti Omanäolise algatusega paistis silma Mere-kultuuriaasta meeskond, kes alates juunist varustab merehäälega kaubanduskeskused ja -ketid. Igas Eesti maakonnas, kokku um-bes 150 kaupluses saavad poes viibivad ini-mesed heliklipi kaudu kuulata lainete loksu-mist, puupaatide kriginat, kajakate laulu ja ka pillimängu.

Artist Siseraadiote muusikapsühholoogi Dali Kase sõnul tekitab kuuldav heliklipp mõ-nusa suvetunde ning loob inimestesse puh-kusemeeleolu.«Suveltulebikkaaegmahavõtta ning mere ääres viibimine on selleks üks paremaid viise, sest mere lähedus ning merekohin mõjub enamikele rahustavalt,» ütles Kask ning lisas, et inimesed kipuvad stressist taastuma kõige kiiremini just laine-te loksumise ja loodushelide saatel. Kase sõ-nulonmererahustavefekttingitudosaliseltkasellesuurusestjavõimsusest.«Mereää-res istudes ja mere piiritust hoomates jääb argielu tahaplaanile ning see aitab meil het-kes viibida ja rahuneda,» lisas Kask.

Merekultuuriaasta projektijuhi Karen Ja-godini sõnul soovitakse selle klipiga kutsuda kõiki mere äärde aega veetma ja puhkama, sest hoolimata asupaigast ei ole meri meist kunagi kaugel.

Suvel on mere ääres alati vahva aega veeta, kuid merekultuuriaastal toimub Eesti rannikul eriti palju. Kõik merekultuuriga seotud sündmused on kirjas www.merekultuur.ee kalendris. lI

saK

s

märgiks. Juunis jõuavad ranna-retked Vormsile, Eismale ja Ka-repale ning Suurupisse, Ranna-mõisasse ja Naagele.

Juuli laupäevadel toimuvad retked Lindi külas, Muhu saa-rel, Noarootsis ja Riguldis, Ruh-nu saarel ning Võsul ja Käs-mus. Augustis on eriprogramm Juminda poolsaarel, Viinistus, Mohnis ja Pärispea poolsaarel ning Saaremaal.

Viikingid tallinnasKuigi nad elasid juba tuhat aas-tat tagasi, ümbritseb neid vap-ruse, sõjakuse ning müstilisuse aura, mis paneb neist rääkima veel tänagi. Vähe sellest – nad on andnud nime tervele ajastule Euroopa ajaloos: vahemikku 8.–11. sajandini nimetatakse viikin-giajaks. Laialt on levinud ka le-gend viikingitest kui jõhkratest vallutajatest, kuid võib kindlalt öelda, et sarvedega kiivreid kan-navad nad küll vaid multifilmis ja koomiksis. Ent mida me neist põhjaeurooplastest õigupoolest veel teame? Ning mida me õie-ti teame iseendist? Kas muist-seid eestlasi võib samuti pidada viikingiteks?

Tänavu suvel asub Eesti Me-remuuseum tutvustama viikin-gite ühiskonda ja kultuuri. Len-


sünDmUste KeeRIses. Seekordne valik pakub huvilisele võimalusi seinast seina – süvamuusikast kaasaaegse tantsumuusikani. Enesearengule pühendujad saavad nautida mitmeid hõrku sündmusi keset loodust, linnamelu eelistaja saab tantsida rannaliival koos tuhandepealise publikuga.

Festivalid suveajal on nautlejate maiuspalaSõru Jazz 16.–19. juunil Sõru ja Orjaku sadamas hiiumaal

Juba üheksandat korda toimuv festival keskendub Eesti noorele džässile. Lisaks kõlab palju muud eriilmelist ja värvikat muusikat. Progressiivse roki austajate hea-meeleks esineb legendaarne Pee-ter Volkonski ja Rosta Aknad.

Looduse- ja matkahuvilistele korraldavad RMK ja Ristna Loo-duskeskus matkaja lillepäeva, et turgutada muusikasõpru läbi lii-kumise ja värske õhu.

Viimsi Valgete Ööde Festival 17.–23. juunil Viimsis harjumaal

Taas toob festival Viimsi Vaba-õhumuuseumi kokku hea muu-sika ja muhedad inimesed, kohal on Eesti parimad artistid. Võrra-tu vaatega mererand ootab nauti-ma aasta valgemaid õhtuid ja öid.

Pärimuspidu Baltica: Mooste pärimuspäev22. juunil mooste mõisas Põlvamaal

Tähistatakse Balti riikide ühist 29. rahvusvahelise Baltica folk-loorifestivali ja kümnenda Bal-tica peo toimumist Eestis. Moos-te mõis muutub tõeliseks pä-rimuskülaks, kuhu tulevad üle Eesti kokku erinevad folkloori-rühmad, rahvamuusika ansamb-lid, lauluseltsid, jutuvestjad ja pil-limehed. Päeva jooksul toimuvad ühistegevused, meisterdamised ja muusika nautimised kulmineeru-vad Mooste Folgikojas kell 17 pee-tava Pärimuspeo Baltica avamise ja selle järgneva simmaniga.

Pärimuspäeva sisustavad 34 pärimuskultuuri seltskonda ja üksikisikut üle Eesti, kokku üle 350 inimese ning 10 külalisrüh-ma meie naaberriikidest nagu Lä-ti, Leedu, Soome, Poola, Venemaa, Valgevene, kaugemad külalised Ukrainast, Gruusiast ja Šveitsist.

Juu Jääb – Muhu tulevikumuusika festival28. juunist – 3. juulini muhu saarel ja Kuressaares SaaremaalRahvusvaheline muusikafesti-val toimub sellel aastal juba 20. korda. Muhu saarel, iidsete puude, kivi-aedade ja rookatuste sünergias astuvad üles tipptasemel džässi, elektroonilise- ja maailmamuu-sika artistid.

Festival pakub võimalust muusika saatel õõtsuda, tunda rõõmu muusikast ja loodusest, veeta aega uute ja vanade sõp-radega, kaasa laulda ja tantsida.

Juubelifestivali üks pea-esinejatest on maailmakuu-lus džässmuusika taaselusta-ja ja legendaarne Raadio BBC 6Music saatejuht Gilles Peter-son Londonist.

Rapla 24. Kirikumuusika festival1.–15. juulil

Festival tutvustab maailma rik-kalikku muusikapärandit, sellel astub üles enamik Eesti muu-sikaeliidist ning välisesinejaid on Rootsist Jaapanini. 1997. aas-tal väljus festival Rapla Maarja-Magdaleena kiriku müüride va-helt, selle haare ulatub nüüd teis-tesse Eesti linnadesse ja maakon-dadesse.

Festivali peakülaliseks on Ameerika Riikide Orkester YOA, kelle kontsertturneel osaleb solis-tina Eesti üks väljapaistvamaid ja omanäolisemaid pianiste Iri-na Zahharenkova. Publikul ava-neb võimalus kuulata üht hetkel maailma tunnustatuimat tšellisti Gautier Capuconi. Festivali raames toimuvad YOA kontserdid Raplas, Tallinnas, Tartus ja Narvas.

Festivali kunstiliseks juhiks on ooperilaulja ja omanimelise muusikute fondi looja Pille Lill.

Iidsete puude, kiviaedade ja rookatuste sünergias on võimalus muusika saa-tel kaasa õõtsuda, laulda ning tantsida. Foto: Juu Jääb Erakogust

Lätlaste valmistatud köis on rammukatsumiseks valmis. Foto: Jaana LEpaMaa

Juuli laanemetsteemalehe toimetaja

Teadaolevalt esmakordselt maa-ilmas proovivad kahe saare ela-nikud teha üle mere köieveo-võistlust. Hiidlaste ja saarlaste vahelist võistlust jälgivad koh-tunikena Vormsi saare mehed. 10-kilomeetrist köit oodatakse si-kutama tuhatkond inimest.

11. juunil algab kell 20.30 Hiiumaal Sõru ja Saaremaal Soe-la sadamas saartevaheline köie-vedu. Köieveo algataja Tanel Lips ütles, et merele on selleks tar-

beks veetud kümne kilomeetri pikkune köis, mis ujuvpoidega veepinnale on fikseeritud, ku-na vee all on tugev hoovus. «Li-saks paneme kummalegi kalda poolele veel juurde 500 meetrit köit, millest kõik osavõtjad saa-vad kinni haarata, et köieveole oma panus anda,» rääkis Lips, kes eelmisel nädalal kilomeetrise köiega testveo tegi. Kumb võist-kond võidu endale sikutab, seda ei osanud Lips küll prognoosida.

«Tulemust on raske ennusta-da, suurt rolli mängib vee hõõr-detakistus. Võib juhtuda, et köie keskpunktis olevatel kohtunikel ei õnnestu piisavat tulemust nä-ha. Ka võib juhtuda, et köis kat-

keb mingis punktis. Merel jälgi-vad võistlust kohtunikena Vorm-si mehed. Loodame, et nad saa-vad oma tööd teha ning kõik su-jub kenasti. Igal juhul on hiidlasi ja saarlasi end võistlusele sama-palju kirja pannud,» sõnas Lips.

Vajalik köis telliti kohaliku kalastusfirma kaudu Lätist. Pä-rast võistlust saavad Hooand-ja kaudu ettevõtmist rahaliselt toetanud inimesed mälestuseks jupikese köiest, nagu ka ettevõt-mist korraldada aidanud inime-sed.

Pärast köievedu toimub õh-tul mõlemal poolel simman, Sõ-rus esinevad Untsakad ja Soelas Saaremaal ansambel LUX.

Hiidlased ja saarlased veavad köit üle mere

Köieveo mõte oli erinevatel inimestel

varasemalt peast läbi käinud. Mina lihtsalt korjasin selle heade

mõtete maailmas üles ja teen teoks.

tanel lips

idee


vu ühises pikas reas jõeparaa-dil kulgemas. Suur-Emajõgi, mis saab alguse Võrtsjärvest ja jõuab pärast 100 km pikkust teekonda Peipsisse. Emajõe kui loodusliku piiriga puutuvad kohalikud ini-mesed kokku pidevalt. Mitmesu-gustel põhjustel on vaja jõge üle-tada, jõel liigelda, suurvee aegu karta üleujutusi. Emajõe mõõ-dukas vool sobib hästi laevata-miseks, kalarikas jõgi meelitab kallastele kalamehi.

Viru Folk 2016 – Põhjala saarte aasta12.–14. augustil

Juba üheksandat aastat kaunis Käsmu kaptenikülas publikule rõõmu valmistav festival on see-kord tutvustamas saarte kultuu-ri. Olgugi, et ilmselgelt on igal saa-rel või saarestikul oma korduma-tu nägu, on saarte kultuurid siiski

kõik mõnevõrra sarnased, eristu-des mandril kujunenust. Käsmus saab kuulata muusikat Islandilt, Fääri saartelt, Shetlandi saartelt, Ahvenamaalt ja Gotlandilt ning mõistagi meie oma saartelt.

Birgitta festival 14. augustil Flamenko-ballett «Carmen by Bizet»

18. ja 19. augustil W. a. mozart «Reekviem … ja elu enne»

21. augustil S. Prokofjev «Romeo ja julia»Festival ühendab keskaegse kloostri hämara võlu tänapäeva muusikateatri viimase sõnaga. Muusikasündmusel on välja ku-junenud lojaalne publik, kes tu-leb Birgittale otsima uusi suun-di pakkuvat ja kõrgetasemelist rahvusvahelist muusikateatrit.

Schilling festival2. juulil Kilingi-nõmmel PärnumaalVäikese, kuid palavalt armas-tatud Edela-Eesti indie-festivali jaoks on tänavune aasta eriline. Kätte on jõudnud juubelihõngu-line 10. toimumiskord. Korralda-jad teevad kõik selleks, et Schil-ling oleks jätkuvalt seest suurem kui väljast, mahutades ühte päe-va ja väikesesse aeda uskumatud esinejad, suurepärase õhkkonna ja võimsad elamused.

Pärnu muusikafestival ja Järvi akadeemia11.–17. juulil Pärnus

Pärnu Muusikafestival ja Järvi Akadeemia jätkavad aastaküm-nete pikkust Pärnu heade muu-sikafestivalide traditsiooni, ol-les eelkõige orkestrifestival, ku-hu tullakse mängima kõikjalt üle maailma. Festivali kunstiliseks nõustajaks on Paavo Järvi.

Viljandi vanamuusika festival 12.–17. juulil Viljandis

Vanim eesti vanamuusikafesti-vali traditsioon sai alguse 1982. aastal. Kontserdid toimuvad lin-na kirikutes, erinevates saalides ja muudes Viljandi põnevates paikades.

XXIV Viljandi pärimusmuusika festival NAISTE HÄÄL28.–31. juulil

Seekordne Viljandi pärimusmuu-

sika festival on pühendatud ühe-le kaunimale ja väljendusjõulise-male looduslikule helile maailmas – naise häälele. Selle kaudu tahavad korraldajad pöörata tä-helepanu naiste eneseväljendu-sele laulu ja pillimängu kaudu, nii siinkandis kui mujal maailmas – nüüd ja ennemuiste.

Mil viisil puudutab meid tä-napäeva Eesti naislauljate loo-ming? Milliseid sõnumeid nende hääled meieni kannavad? Kuidas kõnetavad meid kaugete külalis-te hääled, näiteks Vanuatu saa-rel lauluga veeriitusi pidavad nai-sed, või hoopis Mauritaania nais-telaul, millel on kohalike arva-tes raviv jõud? Läbi aastakümne-te on Gruusia kuulus meestelaul festivalikülaliste südameid hul-lutanud, seekord on käes Gruu-sia naiste kord.

Võsu Rannafestival 201630. juulil

Rannafestival Power on the Beach toob Võsule tõelise staaride paraadi. Otse liivarannas astu-vad lavale Tanel Padar & The Sun, Shanon, Ott Lepland & Band, Genka & Paul Oja, Elisa Kolk.

Võsu Rannafestivali peaesi-nejad on Euroopa tantsumuusi-ka viljeleja Alexandra Stan ning superstaar Inna.

Weekend Festival Baltic 4.–6. augustil Pärnu rannas

Festivalil astuvad üles praeguse hetke tõelised superstaarid: maa-ilma edetabeleis trooniv Rootsist pärit DJ ja produtsent Avicii, het-ke maailma nr 1 DJ-duo Dimitri Vegas & Like Mike ning Hollan-di tantsumuusika raskekaalla-

ne Afrojack. Lisaks saab näha ja kuulda kõige kuumemaid tant-su- ja popmuusikaartiste. Festi-vali neljal laval astub kolme päe-va jooksul üles u 80 artisti.

Intsikurmu Muusikafestival5.–6. augustil Põlva intsikurmu metsapargis ja laululaval Põlvas

Festival kutsub inimesi pöördu-ma tagasi metsapõue, et leida end ja oma juuri läbi muusika. Laiahaardelisest muusikaprog-rammist õhkub soojust, mis mõ-jub kaasaegse müra keskel ter-vendavalt. Videoinstallatsioonid, rahvusvahelised esinejad ning mõttega muusika on see, mis fes-tivali iseloomustavad. Uskuma-tult ürgne, tugeva energiaga peo-koht taevasse kõrguvate puude all pakub esteetilist ilu silmale.

Augustibluus 5.–6. augustil haapsalu piiskopilinnuses

23. korda toimuva Augustibluu-si visiitkaardiks on eriliselt po-sitiivne õhkkond, mis muudab Haapsalu linna hea muusika sõb-ra jaoks justkui paradiisiks. Fes-tivali põhikontserdid toimuvad selgi korral iidse piiskopilinnu-se õuel, tuues lavale tippartis-te bluusi sünnimaalt Ameerika Ühendriikidest, virtuoose Euroo-past ning loomulikult põnevaid kodumaiseid eriprojekte. Festiva-li päevasesse programmi mahu-vad õpitoad, näitused ning tra-ditsiooniline akustiline kontsert Haapsalu vanas raudteejaamas. Kokku toimub festivali 8 laval üle 30 kontserdi, mõnusat muu-

sikat on võimalik nautida ka vä-likohvikutes ning linnatänavail.

Esoteerikafestival Leia End – Naidi Sebja5.–7. augustil Vana-Veski puhkekeskuses Paide vallas järvamaal

Festivali teemadeks on vaim-ne areng ja enesetäiendamine, suhtlemine loodusega, tervenda-vad ning psühholoogilised prak-tikad, mille eesmärgiks on iseen-da ja meid ümbritseva maailma mõistmine ning vaimse tasakaa-lu saavutamine.

Emajõe Festival5.–6. augustil tartu kesklinnas emajõe peal

Emajõgi väärib festivali, et kord aastas kokku tulla ja vaadata lae-

Ürgne, tugeva energiaga peokoht taevasse kõrguvate puude all pakub esteetilist ilu silmale. Foto: intsikurMu Erakogust, HEndrik osuLa


eestImaa aaRe. Eesti suurim sisejärv Võrtsjärv peidab endas mitmeid puhkealasid, mis on suuresti veel avastamata. Järve ääres leidub sadamaid ja telkimiskohti, kus on hea peatuda ning nautida järve lahket ilu.

Kesk-Eesti kauneim pärl

Rannapuhkus Võrtsjärve külastuskeskuse juures annab suvele uue mõõtme. Fotod: EvELi JürgEnson


eveli JürgensonVõrtsjärve Sihtasutus

Tartumaa ja Viljandimaa piiril iidse veetee ääres olev Võrtsjär-ve külastuskeskus asub telkimis-võimalusega Jõesuu puhkealal, kust avaneb harukordne või-malus sulistada liivarannas jär-ve soojas vees või valida Emajõe lähtes suplemine. Suvisel ajal on siin eriti hea pidada seminare või koosviibimisi koos väljasõiduga kalepurjekal.

Kaletamine oli Võrtsjärvel iseloomulik ja põline kalapüügi-viis. 1960. aastatel liikus Võrtsjär-vel kümneid kalepurjekaid, mis olid osaks rannarahva kultuu-rist. Lõbusõidud nendega muutu-sid nauditavaks ja populaarseks

mitte ainult rannarahva hulgas – korraldati mainekaid kalepur-jekate võidusõite – regatte, tu-ristidele tehti lõbusõite. Täna kannavad seda pärandkultuuri edasi kolm kalepurjekat. Huvi-lised saavad põimida lõbusõidu ka teadusliku programmiga, tel-lides loodusgiidi või isegi järve-teadlase.

Lisaks kaledele on veel mit-meid veeturismivõimalusi – par-vesaunaga saab saunatada kasvõi keset järve, võimalik on rentida purjekad ja minna iseseisvalt jär-ve avastama.

Suve sündmusedLähiajal peetakse merekultuu-ri aasta raames 11. juunil Võrts-järve kala- ja käsitöölaata ja 12. juunil toimub Võrtsjärve Vee-paraad, kus on võimalus kasu-

satöll. Võrtsjärve ümbruses toi-muvad üritused leiate ka aadres-silt vortsjarv.ee/sundmused.

Ümber järve ringreisil saab peale külastuskeskuse juures asuva liivaranna liivast randa nautida veel näiteks Tartumaa-le jääval Trepimäe puhkealal, Valgamaal Pikasilla puhkeala-le lisaks ööbimisvõimalusega kämpingus. Looduskaunis vaa-de avaneb Valgamaal Vooremäe puhkealalt. Viljandimaal külas-ta kindlasti Suislepa, Kivilõppe, Tarvastu poldri, Valma, Ulge ja Jõesuu puhkealasid.

hea teadaEttetellimisel on võimalik nauti-da Võrtsjärve kalaroogi ja muid toite nii järvel kui rannas. Lähe-ma info saamiseks võta ühen-dust [email protected]

Parvesaun Pikasilla puhkealal võimaldab otse lavalt järve hüpata.

Kalepurjekas Paula sõidutab kalalaada külastajaid Jõesuus.

tasub teada

Võrtsjärve kalepurjekad onEesti100aardeesikohatiitliomanikud.«Eesti100aaret»onainu-laadneinteraktiivneavastusmäng,misluuakseEestiVabariigi100.aastapäeva tähistamiseks ning see kutsub kõiki inimesi mõtlema tä-henduslike paikade ja objektide peale Eestimaal. Mäng töötatakse välja mobiilirakendusena ning mängu eesmärk on avastada Eesti kultuuripärandi 100 olulisemat aaret, mis valiti välja Eesti rahva ja muinsuskaitseametikoostöös2015.aastal.Sellemängugaloodetak-se Eestit avastama tuua ka välisturiste.

Kalarikkus on muljetavaldavVõrtsjärvonolnudkalarikasveekoguläbisajandite.TänapäevaVõrts-järvestjatemasissevooludestonpüütud36kalaliiki.Võrtsjärvekesk-minekalasaakonüle400tonniaastas,sellest60–70%moodustabheatoidukala. Peamisteks töönduskaladeks on koha, angerjas, latikas ja haug. Palju on ahvenatjasärge,pidevadasukadonrääbis,Peipsitint,säinas.Viie-jakuuekümnendailaastailoliVõrtsjärvelkiisajärvekurvavõitukuulsus,sest valdava osa kalasaagist andis väheväärtuslik prügikala. Tänu lim-noloogiajaama teadurite ettepanekute (traalpüügi lõpetamine, kalakait-se tõhustamine, angerjamaimude regulaarne sissetoomine) rakendami-sele on nüüd püügis ülekaalus suured ja hinnalised kalad. AngerjaüliväikestlooduslikkupopulatsiooniVõrtsjärvesonalates1956.aastastüsnapidevalttäiendatud, lastesigalaastal järvetillu-kesi klaasangerjaid.

Võrtsjärve Väravad

Võrtsjärveunikaalsusetutvustamiseksonerinevatessejärveäärsetes-sepunktidesseloodudmitmeidinfo-jakülastuskeskuseid,midakutsu-takseVõrtsjärveVäravateks.VõrtsjärvelõunatipusPõdralavallasasuvPikasilla puhkeala on hästi li-gipääsetavningstrateegiliseltheaasupaigagaveeteeääresVäike-Emajõe suudmes. Puhkealal on olemas erinevad spordirajatised ja puh-kekeskuse olmemajas on külastajatele tagatud pesemis- ning söögite-gemisvõimalus, ka asuvad seal kaks kämpingmaja.Kohalike elanike sõnul on tavaks pärast Pikasilla külastamist ka Voore-mäel käia. Kui Pikasilla puhkeala toob külastajaid kohale ürituste toimu-miskohana,siisVooremäepuhkealavõimaldabkülastajatelrahvamas-sistajutiselteraldudaningkohalikupiirkonnaloodustnautida.Voore-mäe ja Pikasilla vahe on maismaad pidi viis kilomeetrit, üle vee aga poolteist kilomeetrit.Võrtsjärveidapoolseksväravaksonjärvemuuseum, mis asub Rannu val-lasVehendikülasLimnoloogiakeskuses.Muuseumisonvee-elustikueks-positsioon, alates suurtest akvaariumitest paljude meie järvedes ja jõge-des esinevate kalaliikide, veetaimede ja põhjaloomadega, lõpetades või-malusega vaadata mikroskoobis kõige väiksemaid planktonorganisme. ViljandivallasasuvValma küla on üks väheseid kompaktseid asulaid vahe-tultVõrtsjärvekaldal.ValmaonolnudVõrtsjärveäärseksvanimaksjaoluli-semakskalurikülaksningkapraeguontegemistühesuurimaVõrtsjärveäärse kalasadamaga. Küla pärineb III aastatuhande teisest ja II aastatuhan-deesimesestpooleste.m.a.Väljakaevamistekäigusonleitudmitmeidaja-looliselt olulise väärtusega ning vaatamisväärseid esemeid (olulisemad just nnValmamehematmispaikjakarupeiederituaalijäljedjne).VõrtsjärveläänepoolseksväravaksonTarvastuvallasasuvpolder. Te-gemist on poldritammiga, mis piirneb ühelt poolt paarikümne aasta eest rajatudheinamaadejakogujakanaliteganingteiseltpooltVõrtsjärvega.Tarvastu jõe suudmesse rajatud sadamakanal võimaldab paatide ja väiksemate laevade randumist. OiujaLeievahelVõrtsjärveääresasubulge puhkeala. Kolga-Jaani vald on puhkeala omanikuna ehitanud sinna võistluspaigad ja abihooned, puhkajaid ootavad telkimis- ja spordiplatsid.jõesuu on järjest enam populaarsust koguv puhkekoht, seal on lisaks 15 meetri kõrgusele vaatetornile atraktiivne kividest muul, mis kulgeb piki EmajõgeVõrtsjärveninguus10-kohalinepaadisild.Kaldaalaleonrajatudteed ning parklad. Emajõe algusesse Kolga-Jaani ja Rannu valla piiril asuvale Rannu-Jõesuu puhkealale on ehitatud turistide tarbeks ökoloogilistest materjalidest (puit,puitlaast,savi,põhk)hoone–Võrtsjärvekülastuskeskus. Ehitis on rajatud järve ümbritseva seitsme valla koostöös. Ajalooliselt asus sealVõisikumõisalekuulunudkõrtsihoone.

aLLikas: www.vortsJarv.EE

tada juhust erinevate üle järve kokku sõitvate purjekate, par-vede, paatide ja laevadega tutvu-miseks ning lõbusõiduks. Sõitu saab alustada isegi Tartust, kust 8 tunni pikkuse veeretke võtab mööda kaunist Emajõge ette vii-kingilaev Turm. Veeparaad viib erinevad alused Jõesuust Vaib-lasse, kus saab teha veel banaa-nisõitu ning jalutada rannapro-menaadil. Lõpetatakse sel keva-del avatud Oiu sadama kalares-toranis õhtusöögiga.

Uudne puhkamisvõimalus avaneb ka Suislepa puhkealal, kus uksed avab laululava-mo-tell. Üks traditsioonilisi üritusi on ka 25. juunil toimuvad Suis-lepa paadipäevad. 19. augus-til toimub samas kohas ka teist aastat Võrtsjärve tulemuusika-öö, sel aastal on esinejaks Met-

paiKKond



millised näitemängud või projektid sul peale «Katariina mõrsjaliniku» ja «julie ja tähtede» veel publiku ette tulemas on?2. juulil esietendub Pärnu Hansa-päevadel minu järjekordne teos Karl Ristikivi ainetel. Nimelt suur vanamuusikadraama «Rõõmu-laul». See räägib laulik Davidi seik-lustest saja-aastases sõjas, põhitee-madeks armastus ja kurjus. Ajas-tu muusika on osalt ehtne, osalt on selle loonud Tõnu Sepp. Esitab stuudio Vaikuse Muusika. Nemad on väljaspool Eestit ehk isegi tun-tumad kui kodumaal ja «Rõõmu-laul» on tänuväärt võimalus, et ka meie publik nende sära nauti-da saaks. Tuttavate nimede kõr-val astuvad üles ka imeilusad ja häälekad noored lauljad. Etendu-sed on Pärnus, Tartus ja Tallinnas.

Lisaks ajab mitu asja võrseid. Aga neid ei tohi ette ära sõnuda. Kindlasti valmib sügiseks raamat, kus meenutan eredamaid juhtu-meid oma loomakaitsjaelust. Il-mub ka lasteraamat «Lugusid kuulsatest eestlastest». Usun, et väga vajalik teos, sest räägib meie suurvaimudest ka nende lapse-põlves.

persoon millest sa oma näidenditele ainest ammutad või mis sind inspireerib kirjutama?Minu kui dramaturgi kolm vaala on romantiku hing, armastus kul-tuuriloo vastu ja suur tung seda teistega jagada. Tahan, et rahvas hakkaks meie mineviku suurku-jusid armastama sama tuliselt kui ma ise. Teater on emotsioon. Teat-ri abil on lihtne armastust äratada.

Üleilmses kogukonnas pea-me oma juuri topelt hästi tund-ma. Ja muidugi on meie suurused võimsad isiksused, keda tasub lä-hemalt tundma õppida.

Kas suvetükki kirjutada on kergem või raskem, miks?Minu jaoks pole vahet, kas teos tuleb lavale suvel, talvel või aas-ta ringi. Ei maksa publikut ala-hinnata. «Suvetükk» on mõne-de arvates midagi kerget ja natu-ke allpool «tõelist» teatrit. Tegeli-kult võib hea suvetükk olla tõsi-ne, miks mitte lausa tragöödia – meenutame Rakvere teatri suvist «Hamletit».

Suveloo pluss on võimalus mängida seal, kus talvel ei saaks. Vanade paikade võlu on mind ala-ti paelunud. Ja iidsetes hoone-tes, isegi varemeis, on uskuma-tu akustika.

«Julie ja tähed ehk abikaasa portree»

VanemuisesuveprojektimängitakseTartutähetornijalamilalates 10. augustist. See on lugu astronoomilisest armastusest. Nimitegela-ne on väljapaistev kunstnik Julie Hagen-Schwarz, akadeemiku tiitliga pärjatud naine, kel jäi maailmakuulsusest puudu vaid kröömike. Just suure tähelennu hakul tegi ta täispöörde, abiellus tartlasega ning jäi oma pika elu lõpuni maalima kohalikku pisiseltskonda. Selle uskuma-tu valiku põhjus oli armastatud mees. Aga näidendis toimetavad veel kaksTartusuurkuju:kaksiktähtedeuurijaastronoomStruvejaMaameridiaani mõõtja kindral Tenner. Nähtamatu tegelane on veel Tartu vaim–seekord19.sajandibiidermeierirüüs.Teateküll,meelespealil-led, krinoliinid ja sentimentaalsus. Aga Julie Hagen-Schwarz ei olnud müürililleke, vaid tahtejõuline ja kirglik naine. Lavastaja Margus Kas-terpalu paneb Julie siis biidermeierile vahvasti vastanduma.

aRmastatUD aUtoR. Selle suve üks produktiivseim näitekirjanik loone ots vahendab meile oma näitemängude kaudu kultuuriloolisi juhtumisi ning tegelasi ammustest aegadest. Otsa kirjutatud kolm eriilmelist suvelavastust mängitakse maha Eestimaa põnevates paikades.

Suveteatri kroonimata kuninganna

millised näitemängud veel sinu kir-jutuslaual ootavad arvutis valmis küpsemist?Haa! Elagu suvi, ütleksin ma sel-le peale. Tõmbasin just joone alla näidendile «Vürst ja tantsijanna», mis viib ulmelises ruumis kok-ku Venemaa hõbeajastu tantsu- ja teatriuuendaja vürst Sergei Mih-hailovitš Volkonski ning esime-se eesti kutselise tantsijatari El-la Ilbaku.

Mängupaigaks oleme kavan-danud Keila-Joa mõisahoone, mis kuuluski Volkonskite soo-le. Kirjutades üllatusin, kui pal-

«Katarina mõrsjalinik. Risti ja kivi tee»9. juunil esietenduv ajalooline lu-gu jutustab Euroopa ajaloos oluli-sest tegelasest, Siena Katarinast, tüdrukust, kes muutis Euroopat ja kellest tänaseks on saanud Eu-roopa kaitsepühak.

Näidendi autor Loone Ots sõnas, et ka täna, mil maailmas ja Euroo-pas valitsevad vägagi ärevad ajad, on põhjust vaadata tagasi, et osata edasi minna. Samuti on lavastuse oluliseks elemendiks romaani «Mõrsjalinik»autorKarlRistikivijatema päevikud. Ristikivi on olnud Otsa kahe näidendi tegelane ja näi-tekirjanik on dramatiseerinud ka temaromaanid«Põlevlipp»ja

(muusikalitekstina)«Rõõmulaul».«JaanikirikTartusonsobivaim

koht selle loo ja legendi lahtimängi-miseks mitmel põhjusel, üheks neist kindlasti see, et kirik on ehita-tud sama ajaperioodil, mil ka Kata-rina elas ja tegutses,» selgitas Ots. «Mõrsjalinikut»ahvatlesteda

kirjutama Heiti Pakk, ent samavõrd romaani armastuse, isetuse ja jul-gusesõnum.«Tänapäeva«arene-

nud maailmas» vohab endakesk-sus ning aplus, liigtarbimine, keha ehtimine vaimu arvelt. Samad mu-redolidka14.sajandi«arenenudItaalia» ühiskondades. Ka romaanis kujutatud poliitilised võitlused on justkuimeieajaomadekloonid–ainult21.sajandiinimenevõitlebtsiviliseeritumalt, hävitab mitte mõõga abil keha, vaid meedia abil mainet,» rääkis Ots.

ju puutepunkte neil kahel pealt-näha nii erineval inimesel oli.

Kaugemas tulevikus kasvab suvedraama «Kõrboja kirjamees». Arusaadavalt Tammsaarest, kes kirjutas Birkenruh ́ suvemõisas romaani «Kõrboja peremees». Esi-kirjaniku värvikast abielust teame palju. Aga kuidas Tammsaare naise võttis ja kas Käthe Veltmann oli te-ma esimene valik, on laiemale üld-susele üpris tundmatu teema.

Eesti kultuuri ja kohapärimu-se varamud on aardeid nii täis, et aines ei saa iial otsa. Näitekirjani-ku suureks rõõmuks.


KÕnDIDes aVastaD. Räätsad on heaks abivahendiks ebakindlal pinnasel kõndimisel, veel sobivad need lumes paterdamiseks. Enamikes maades, kus leidub lund, täidavad nad lumes kõndimise funktsiooni. Kuna meil on ka palju soid ja rabasid ning maastik «vedel», siis sobivad räätsad Eestis aastaläbi matkamiseks.

Räätsad aitavad avardada rabamaailma


Rabanipid

•Räätsadegatee pigem väiksemad sammud, jõuad kaugemale.•Kõigelihtsamonräätsadegasiis kõndida, kui unustad ära, et nad jalas on. Nii hakkavad need kõige paremini tööle.•Tagurpidivõibräätsadegakõndida talendi-show’s, rabas käiakse õigetpidi.•Selleks,etendalesobivatradaleida, jälgi kohti, kus kasvab taimestik. Kuna turbasamblal juuri pole, siis see ei kanna. Juurtega taimestikust tekib jalge alla nagu ujuv, kandev vaip, mis kannab.•Äraminemudasejaerkrohelise samblaga laikudele, need on älved. Seal on hästi tunda, kuidas raba jalge all vajuma hakkab, kuid vahepeal võib väljasaamine katsumuseks osutuda. Kui oled mülkasse kinni jäänud, lase sõbral ulatada omale roigas või tuulekas, mille abil sind välja tõmmata.•Ärarabeleegasõtkujalgadega asjatult. Kui jaks on otsas ja sa ei jõua jalgu välja tõmmata, viska kõhuli ja proovi välja roomata samamoodi nagu jääaugust.•Matkalevõtakaasaelementaarsedvahendid:kaart,kompass või GPS.•Loomulikultonkaasaslaetudtelefon(kanutitelefonigasaabnavigeerida, kuid tulemus pole nii täpne), vesi ning natunene nosimist.

Rajad, nagu räätsasid vanasti kutsuti, on reketit meenutavad plaadid, mis kinnitatakse rihma-de või klambritega jalanõude kül-ge. Räätsad ei lase jalal läbi tur-basambla vajuda, mis kahjustaks pinnast, vaid suur räätsaplaat jääb samblale inimest kandma. Räätsad annavad rabas palju va-badust minna sinna, kuhu mui-du mööda laudteed ei satu. Ime-lised laukad ja älved, suurepära-sed marjakohad ning meelieru-tav vaikus ja privaatsus on ai-nult mõned privileegid, mis saa-vad osaks räätsamatkajale.

mida teha, kuhu minna? Esimese hooga, kui tuleb isu räätsadega rabasse minna, oleks mõistlik endale need riistapuud rentida või ise teha. Osta jõuab neid hiljem, kui kogemusi juba rohkem.

Võta lahti mõni kaardiraken-dus või atlas, otsi välja raba, ku-hu minna tahad. Uuri nimi välja, vaata, et seal ei oleks piiranguid liikumiseks ning siis: minekut. Või võta lahti Kai Kimmeli raa-mat «Eesti sood», kus iga raama-tus oleva raba kohta on asjalik ülevaade. Rabamatkale lisavad laukad alati vürtsi juurde, need imepärased tumedad ja soojad veesilmad, kus suvel saab ujuda. On ütlus, et pärast laukas uju-mist oled seitse aastat noorem, no kes ei tahaks proovida? Kuid pea ees ei tasu laukasse sisse hü-pata, vette minnakse ikka rahu-

loodus

likult ja jalad ees. Kui lauka ser-val pole purret või laudteed, siis tasub paralleelselt kaldaga pan-na mõni puunott, kuhu ennast toetades saab veest välja tõuga-ta, muidu võib väljasaamine mu-dase jätku saada.

mida vaadataKui rabas on olemas suured lau-kad ja älved, õitsev taimestik, on vaatamist ja ahhetamist küll. Tihtipeale leiab pärleid, kui ava-da Maa-ameti kaardirakendus. Valima peaks pärandkoosluste kaardikihi, nii leiab vanu punk-rikohti ning taliteid.

Suve algus on rabas tärka-mise aeg – kui päike pole liiga intensiivseks läinud, on enamik maastikust rohekat tooni. Vaiku-ses saab kuulata linnulaulu ning nuusutada sookailu lõhna, mil-lega ei tasu liiale minna, kuna taim võib tekitada peavalu. Mar-jahuvilistele on kindlasti juuli ja august magus aeg, kuna siis on aeg mustikate, sinikate ja mura-kate noppimiseks.

Enne rappa minekut uu-ri, kuidas näevad välja kõige ta-valisemad rabataimed: sookail, küüvits, huulhein (putukaid sööv taim), kanarbik, mustikas, jõh-vikas – nii muudad omsa matka meeldejäävaks. Suurema pundi-ga minnes kutsu endaga kaasa kogenud giid, kes juhatab teed ja räägib põnevaid lugusid. Kui aga tunned, et giid ei ole «päris see», siis variant on minna rap-pa koos self-guided räätsamatka programmiga.

Tahvelarvutis on olemas punktid, kuhu võiksid minna, marsruudi saad ise valida, tahv-list näed oma liikumist reaalajas. Nii saad põnevat infot ning mat-kamine on lihtsam ja vägevam, oled oma aja peremees.

raimo sindonen Seiklusfirma 360 KRAADI

Kuna rabas leidub vähe taimeliike, elutsevad seal mitmed putukad ja ämblikud, neist toituvad enamasti konnad, kellest jälle omakorda rästikud, soolinnud ja pisikiskjad. Fotod: sEikLusFirMa 360 kraadi

Rabasuplus. Kui lauka serval pole purret või laudteed, siis tasub paralleelselt kaldaga panna mõni puunott, mille naja-le toetudes saab ennast veest välja tõugata. Foto: tõnis rüütEL


Suvesöögil on teine mekk juures

gURmeemaItseD. Suveaja söömisi ilmestavad mitmed tänavatoidufestivalid. Lisaks saavad nautlejad osaleda toidukunsti maitsereisidel, mis toimuvad suurtest massidest eraldi. Olgu selleks siis väikeste maakohtade suvekohvikute terrassid või üksikul saarel valge linaga kaetud lauad. Õnneks oleme hakanud väärtustama head, maitsvat toitu – seda kinnitavad kevadel mitmes linnas toimunud avatud restoranide nädalad.

Huvilisi neis söögikohtades oli kui murdu. Loodame, et suve-ajal on inimesed nagu aardekü-tid, kes leiavad igas maakonnas üles lahked ja mõnusad söögi-kohad ning vahetavad meeleldi oma raha maitseelamuse vastu.

Toidukunsti maitse-reisid Väike-PakrilReisid toimuvad kuni 15. augustini (Pihla, Kurkse küla, Padise vald, harju maakond)

Avastamata saarel ootab toidu-nautijaid imeline viiekäiguline õhtusöök ja ekskursioon Väike-Pakri saarel. Reisi algus kell 16

toit Kurkse sadamast, tagasi Kurk-sesse jõutakse hiljemalt kell 21.

Ühel õhtusöögil saab osale-da 11–14 või 22–25 inimest. Toi-dukunsti maitsereis sisaldab viiekäigulist õhtusööki, paa-disõitu Kurkse–Väike-Pakri–Kurkse ja ekskursiooni saarel. Osalemiseks tuleb reis ette bro-neerida.

Hea Toidu Festival – Grillfest 201610.–11. juunil Pärnu Vallikääru aasal

Grillfestil saab peale hea toidu söömise näha, kuidas töötab maailmaklassi lihakunsti tipp-lihunik Marco Peerdeman Ja-mie Oliver’ meeskonnast ja Ees-ti oma grilliguru Enn Tobreluts.

Pärnu tänavatoidufestival4.–6. augustil Pärnus Supeluse tänaval

Linnas toimub samal, Weekend-festivali nädalavahetusel Pärnu Maitsete Uulitsa nime kandev festival. Kuna Pärnus on ajaloo-liselt tänavaid nimetatud uulit-sateks, jäigi selle ürituse tarbeks sama nimi.

Korraldajad lubavad linnarah-vale, et festivali külastajad pole varem kindlasti selliseid toidu-pakkumisautosid näinud, esin-datud on Korea, Liibanoni, Meh-hiko, Ungari köök. Stockholmist tuleb India kööki tutvustav ratas-tel liikuv India Karri ja ka India veganiköök on esindatud. Lisaks on kohal Pannkoogikäru.

Soomaa marjaretkedmarjaretkede hooaeg algab juunikuus ja lõpeb oktoobris.Eestlased armastavad nii loo-duses marjul käimist kui met-samarjade varumist talvekuu-deks. Tutvustatakse erinevate marjade säilitamise viise nagu kuivatamine, konserveeri-mine, hoidiste ja keedis-te valmistamine. Marja-matkad sobivad ka las-tega peredele.

Soomaa.com koha-lik giid viib huvilised talle tuttavatesse marjasoodesse ja -metsadesse, et maitsta ja korja-ta erinevaid looduses kasvavaid marju ning õppida tundma ka marju, mida ei sünni süüa. Kor-jatud marjadest valmistatakse päeva lõpuks maitsev roog.

Tänavatoidufestival Haapsalu Maitsete Promenaad13. augustil haapsalu vanalinnas

Tänavatoidu liidu üks looja, Tii-na Treumann on käivitanud

mitmeid tänavatoidufes-tivale. Juba mitmendat aastat toimub niisu-gune Haapsalus. Treu-manni sõnul soovivad nad tutvustada värske,

külmutamata toiduaine-test valmistatud söögi võ-

lusid. Pakkudes tervislikke va-likuid erinevate rahvaste roo-gadest ja tuues Eestisse välis-maalt mitmeid tänavatoiduval-mistajaid koos liikuvate eine-laudadega. Külalised ja linna-

rahvas saab tänavaid pidi jalu-tades mekkida kõiksugu küllus-likke toite ja suupisteid. Mida ühest suvepäevast saaks roh-kem tahta!

Tartu Toidufestival13. augustil kell 10–21

Tartus toimub suur Eesti toidu pidu, kus pakutakse ja tutvus-tatakse kohalike väikeettevõte-te toodetud toitu.

Saadaval on Tartu kohvi-kute-restoranide poolt koha-likust toorainest valmistatud, maitseelamusi pakkuvad suu-pisted ja road. Rahvuskööke ei kaasata ja välistatud on n-ö ta-vapärane suurürituste toitlus-tus, näiteks friikartulid või pa-jaroad.


Eestimaa maitsete avastamata aareEesti Avastamata Aarete konkur-si projektijuhi Monika Karu sõnul valiti Hiiumaa välja seetõttu, et tema toit ei hüüa maitsjat nagu üksik majakas keset tühja merd. Hiiu toit meenutab pigem kihavat küla, kus üks maitse viib teiseni, mõnusast kohvikust on võima-lik astuda ehedasse kõrtsi ning seda saadab muhe hiiu jutt, tra-ditsioone austav ja äravahetama-tu ümbrus ning võimalused lähe-dal muugi põnevaga aega veeta.

Järgnevalt soovitab Karu, kus auhinnatud Hiiumaal tra-ditsioonilise gurmee reisil kind-lasti peatuda või mida kaasa os-ta. Enne reisileminekut on tark uurida lahtiolekut, sest mitmed kohad on avatud ettetellimisel.

Vetsi tallTrahteri au ja uhkus on oma suitsukala ja -liha, soojad talulei-vad suitsuliha, küüslaugu-ploo-mi ja muu hea paremaga ning vanaemade retseptid. Tooteid müüakse ka kaasa.

Roograhu sadama restoranLisaks suurepärastele pitsadele, mille kattes kasutatakse peami-selt kohalikku toorainet, on vali-kus maitsvad supid, salatid ja põ-hiroad. Menüüs ei puudu ka ko-halik hooajaline kala.

VÄÄRIB PRooVImIst. Hiiumaa toit on nii hea, et esindab Eestit Euroopa Avastamata Aarete (EDENi konkurss) seas.

söögiKoHt

Kõpu tuletorni kohvikPakutakse suppe, Hiiumaa ma-heveise lihast burgereid, koha-like kalurite püütud kalast val-mistatud roogi. Magustoitude hulgas on traditsiooniline lem-mik ahjuõuna-jogurtitort.

Vaemla villavabriku kohvikKui oled vanas villavabrikus vaadanud, kuidas lambavil-last valmib lõng, siis külasta ka kohvikut. Naudi õdusat ole-mist paekivimüüride vahel või maitse jooke ja suupisteid õues.

hõbekala kalakohvikMenüü vaheldub, sõltudes ilmast ja koka meeleolust. Põhirõhk on koostööl kohalike kalameeste-ga, keda võib näha ka kohviku kõrval suitsuahju juures toime-tamas. Värsket suitsukala saab kaasagi osta.

Kassari puhkekeskus Õllekoda ning restoran Grill Lest & Lammas. Puhkekeskus on taaselustanud kohaliku õlle-tootmise, mis toetub vanaisade tarkusele. Uude Kassari õllekot-ta on koondatud kõik õllenipid ja traditsioonid, naabrite ja küla-rahva õpetused. Oodatud on nii omal käel külastajad kui ka gru-pid. Juurde võib kuulata Hiiu õl-le lugu, kus majaõlle ja Hiiu amp-sude kõrvale räägitakse muheda hiiu huumoriga lugu õlleteotra-ditsioonidest.

Restoran pakub värskest toorainest valmistatud kohaliku-le köögile omaseid toite. Samuti valmistatakse täpselt tellija mait-se järgi vorste, suitsu- ja hakkliha.

aLLikas: www.puHkaEEstis.EE

Lisaks Hiiumaa kaunitele randadele leiab saarel hulganisti häid söögikohti, mida tasub rannamõnude kõrval avasta-ma tulla. Foto: priit puLLErits

Hõrgud kalaroad on teinud söögikoha kuulsaks. Foto: vEtsi taLL

Foto: priit puLLErits


Taimetarkust saab Kubja ürditalustVÄega taImeD. Suvi on ideaalne aeg, et viia end kurssi ravimtaimemaailmaga. Selleks on parim võimalus külastada Eesti suurimat ja vanimat ürditalu – Kubja ürditalu, kus omi teadmisi ja kogemusi jagab perekond Sander.

rein sanderKubja ürditalu

asume järvamaal Tihti otsitakse Kubja talu Võ-rumaalt Võru-Kubijalt. Aga te-gelikult on Kubja-nimelisi ta-lusid Eestis palju. Meie Kubja asub päris keset Eestit, tunnise autosõidu kaugusel Tallinnast, Tartust, Pärnust ja Kohtla-Jär-velt. Täpsemalt Järvamaa kir-desopis, Järva-Jaani alevist um-bes 7 km kaugusel Karinu kü-las. Kubja talu kaubamärk on üle kümne aasta «Kubja Ürdi-talu», selle nime all tuntakse Kubjat isegi rohkem.

Külalised oodatudSuviti on Kubja ürditalu külas-tajatele alati avatud ja rahvaroh-ke. Tulla võib nii üksi kui grup-pidega, nii tööpäeviti, aga ka nä-dalavahetusel on ikka keegi ko-dus. Suuremad rühmad peaksid oma tuleku muidugi varem kok-ku leppima – telefoni- ja e-pos-ti aadressi leiab meie kodulehelt www.kubja.ee.

Peale ravimtaimede kasva-tamise ja kasutamise saab Kub-jalt teadmisi ja nõuandeid kodu-aia puude-põõsaste ning ehistai-mede valiku kohta. Reinult on ilmunud neil teemadel mitmeid raamatuid ja kohe on ilmumas looduslilli tutvustava raamatu «Metsast aeda» kordustrükk. Kubja ürditalu aias kasvab ka paarkümmend viinamarjasorti, varajased huvilised võivad järg-miseks aastaks tellida istikuid.

Taimetarkust jagavad kaks meest – isa Rein ja poeg Kristian, neile sekundeerivad ema Merike, väimees Erki ja minia Heli. Pea-le nende kuuluvad Kubja tööpere hulka üliusinad «töömesilased»

liku elulaadi meenutamine. Ka see on üks meie eesmärke.

Võimalus osta otse tootjaltMaist oktoobrini on Kubjal ava-tud väike talupood, kust talu-toodangut saab soodsa hinna-ga kaasa osta. Poekeses on müü-gil kogu tootevalik, alates ravim-teedest ja lõpetades igapäevaste nautimisteede ning maitsesegu-dega. Osa meie maitsesegusid on soolavabad, soola saame toidu-ga niigi liiga palju. Aga tõsistele soolasõpradele on ka mitu vürt-sikat meresoolaga segu – nendes on maitseandjaks kas karulauk, küüslauk, sibul või seller.

Lisaks pakume erinevaid kinkepakke, taimekreeme ja -tõmmiseid.

tervis

Liiliad ürdiaias on heaks kontrastiks kas-vavale ravimtaimede-le. Foto: MEELika sandEr-sõrMus

Eva, Aase, Astrid ja Eve. Nendelgi on aastatega kogunenud arves-tatav praktiline teadmistepagas.

eelistame loodusravi Kristian räägib meelsasti taim-setest antibiootikumidest – tih-ti on tablettide asemel mõistli-kum teha mõjus ravikuur loo-duslike preparaatidega. Kultuu-ri pidevuse tagabki meie esiva-nemate looduspärase ja tervis-

tervis paremaks

üKs sooVItUs

Sel hooajal on enim küsitud seedimist pa-randavate ravimtaimede kohta.

Meiesoovitameselpuhul:- tedremaranat; - kassinaerist;- kummelit;- aedvaaki;- paakspuud;- peterselli jt.

Kubja ürditalu teesegudest soovitame aptee-gisarjast mao- ja maksateed, poesarjast sale-duseteed ja alati saab meie oma müügipunk-tist osta hetkel väga moes olevat sennat.

KlIentIDe lemmIK

Paar viimast aastat on meie klientide lem-mikteeseguks olnud igapäeva joogiteede sarjast«KuumVürtsikas».Selleteeteebvastupandamatuks sidrunheina, piparmün-dilehe, kibuvitsaõie, lagritsajuure, sidruni- ja apelsinikoore ning ingveri sobiv kooslus.

UUs Ja hUVItaV

Kubjal on pakkuda väga hea kvaliteediga musta teed ja rohelist teed ning matet.Lisaks ka muid eksootilise päritoluga taimi nagu näiteks lapatšo, mungapipar, muira puama, senna, tsistus jne.

tuntust tõid kollased teekarbid Kubja talu on juba üle 25 aasta tegelenud ravim- ja maitsetai-mede kasvatamise ning turus-tamisega. Ega neil ei olegi kerge vahet teha, sest enamik maitse-taimi on ka ravimtaimed.

Küllap on igaüks apteegis käies tähele pannud rapsikol-laseid karbikesi – nurmenu-kuembleemiga kollane karp on Kubja tunnus. Seda on alati lihtne märgata.

Peale apteekide on Kub-ja teesegud müügil näiteks ka kõikides COOPi ja Prisma ke-ti kauplustes. Nende hulgas on ka marja- ja õie- ning ürditeed, mis sobivad igapäevaseks tee-joomiseks.


Lõuna-Eesti suve suur Avapidu 2016 11. juunil Põlva intsikurmu lauluväljakul

Suve avavad armastatud artis-tid Virus (RU), Genka, Hellad Velled, Patune Pool jpt.

Maailmamuusika laulupidu

14. juunil tartus Küütri tn 1

3. juulil Viljandis tallinna tn 5

Vabas õhus toimuv kogupere-kontsertsari, kus saab kuulata, kaasa laulda ja -tantsida. Maa-ilmamuusikat, reggae-, latiino- ja aafrika rütme, eesti regilau-le, mantraid ja ülemhelisid esita-vad üle maailma tuntud latiino-legend ja 2015. aasta Viru Folgi publiku suurim üllataja Fantuzzi ning ülemhelide ja kõrilaulja Igor Ezendam Itaaliast. Veel astuvad üles Triinu Taul ning mantrate ja väelaulude lauljad Tom Valsberg ja Jane Kruus.

Laulud Sõdurile 201622. juunil Võru spordihallis

Esinevad Jüri Pootsmann, Tanel

Padar, Ott Lepland, Lenna Kuur-maa, TradAttack ja paljud teised. Kaastegev Eesti Kaitseväe orkes-ter Peeter Saani juhatamisel.

Carolin Illenzeeri Fondi hea-tegevusliku kontserdi eesmär-giks on raha ja mitterahaliste vahendite kogumine teenistu-ses langenud või raskelt vigas-tada saanud Eesti kaitseväelas-te laste toetamiseks.

Õhtut juhib Madis Milling.

Linnuse Öömuusika 2. juulil Vastseliina piiskopilinnuses Võrumaal

Kontsertsarja peaesineja on Tõnis Mägi.

Popkooripidu2. juulil tartu laululaval

Tänavusel 5. Popkooripeol astu-vad koos kooridega üles bändi-de tervikkoosseisud, sh mõned neist ühendavad jõud uute põ-nevate kooslustena. Lauldakse ja tantsitakse ühiselt koos an-samblitega Apelsin, Mahavok, Fix, Traffic, Karavan, Kuker-pillid, Justament ja Põhja-Tal-linn. Ühendkoori saadab Esto-nian Dream Big Band.

Pärnu kontserdisari Raepromenaad3. juulist – 14. augustini

Raepromenaad on juba tradit-siooniline ja populaarne kont-sertide sari, mis toimub suveõh-tutel pühapäeviti kell 20 hubases ja omanäolises Pärnu Raehoovis. Kontserdisari tutvustab erinevaid koosseise ja muusikastiile, samal ajal hoides klassikalisema ja kam-merlikuma muusika raame.

Melanhoolsed meestelaulud 5. juulil Luke külas Luke mõisas tartumaal

6. juulil Vihula külas Vihula mõisas

7. juulil Pärnus ammende villas

8. juulil Viljandis Sakala keskuses

Margus Põldsepp ja Jaanus Jantson ansamblist Untsakad ning Marko Matvere Väikeste Lõõtspillide Ühingust on ühine-nud trioks, mis esitab eelmise sa-jandi alguse külamaastikelt päri-nevaid lüürilisi laule kolmehääl-selt. Sellisel kujul kõlasid sageli

võõrsilt laenatud meloodiad kii-geplatsidel ja igasugu muudel kü-larahva pidustustel siis, kui pilli-mees puhkas.

Vihula mõisa suvemuusika Lääne-Virumaal

7. juulil ivo Linna ja antti Kammiste

14. juulil Koit toome ja jorma Puusaag

21. juulil hanna-Liina Võsa

28. juulil juss haasma & trikster

Pärnu 12. ooperipäevadArvult juba kaheteistkümnen-dad Pärnu ooperipäevad on sündmus igale ooperigurmaani-le, kes soovib näha midagi eri-list ja Eestis varem mitte- või üli-harva esitatut. Tänavu on küla-listeatriks mainekas ja uuendus-meelne Peterburi Ooperiteater.

7. juulil G. Donizetti koomiline me-lodraama «Peeter I ehk Vene tsaari uskumatud seiklused», mida etendati esmakordselt Ve-neetsia karnevalil 1819. a.

8. juulil R. Štšedrini lüüriline ooper «Mitte ainult armastus» on hel-ge ja särav lavastus, mis sarna-neb žanrilt pigem muusikalile ning võlub vaba vokaalikäsitlu-se ja rohkete tantsudega.

9. juulil lõpetab traditsiooniline gala-kontsert Peterburi Ooperiteat-ri solistide ja orkestri esituses Ooperipäevad.

Luunja suvekantri9. juulil Luunja mõisa roosiaias Luunja alevikus tartumaal

Esinevad ansambel Ummamuu-du, Kantrimees (endine Beer-grass/Meie Mees), Hot Shot Country, Sonimuusikud, Inerts, line-dance trupid Tiia Suurtee ja Kaie Segeri juhendamisel, rah-vusvahelisust lisab ansambel Tšehhist – Real American Count-ry Revival ja päriskantri hõngu toovad ema ja tütar Ameerikast – Joni Harms ja Olivia. Päeva lõ-petab kantri-videodisko, lastele on eraldi programmiga lasteala. Rahvast sõidutab Luunjas Sak-sa tallide pererahvas. Võimalus telkida.

Tuletorni Kontsert8.–9. juulil Rannapungerjas tudulinna vallas ida-Virumaal Kesksuvine Peipsi õitseb ja sil-lerdab. Otse Rannapungerja jõe suudmes plingib laine tasase loksumise taktis vana majakas – ta ootab taas siia kõiki muusi-kasõpru, et pidada maha järje-kordne Tuletorni Kontsert. Ran-napungerja tuletorni jalamil as-tuvad kahel päeval üles erine-vad esinejad.

Ruja keelatud kontsert 43 aastat hiljem

9. augustil Viinistu Kunstimuuseumi õues

10. augustil tartu hansa hoovis

11. augustil Pärnus ammende villa aias

12. augustil Keila laululaval

13. augustil tallinnas Kultuurikatla aias

14. augustil Vihula mõisa aias

Rannap koos rokkbändi ja Kristjan Kannukesega.

ImelIseD hetKeD. Sumedad suveõhtud on nagu loodud kontsertide nautimiseks. Seekordne valik sisaldab maakondade lauluväljakutel toimuvat ja mõisates pakutavat kammerlikku õhkkonda. Lisaks veel tohutult palju kohalikke pisisündmusi, mida piirkonnas elavad inimesed teavad ja väärtustavad. Nii saab kokku oma suve sündmustest kirjuks maalida nagu oskab ja tahab.

Muusikaelamused toidavad kõrva ja meeli


mÄngUlUst. Selle aasta suveteatri saak on mitmekesine ja külluslik. Tundub, et eestlane armastab vaadata näitemängu heinamaal ja küünis, varemetel ja golfikeskuses, ta on valmis sõitma tunde, et jõuda etendusele «Sirtsu sohu». Valikus on surematud armastuslugusid, põnevaid trillereid, naerutavaid komöödiaid – tuleb endal ainult valida sobiv koht ja aeg ning selga ilmastikukindel riietus, et nautida suvetetri kordumatut võlu kasvõi kaevanduses või mere ääres.

Saadaval on kaks tosinat suvetükki1 «KataRina

mõRSjaLiniK. RiSti ja KiVi tee» emajõe Suveteater tartu jaani kirikus

9., 10., 11., 28., 29., 30. juunil, 1. ja 2. juulil

Lavastus jutustab eesti kirja-niku Karl Ristikivi nägemuse kaudu loo Euroopa kaitsepüha-ku Siena Katarina elust.Autor Loone Ots. Lavastaja A. DvinjaninovOsades Guido Kangur, Marika Barabanštšikova, Külliki Sald-re, Karin Tammaru, Ingrid Iso-tamm, Riho Kütsar, Margus Jaanovits, Märt Koik jt

2 teater Vanemuine suvelavastus «OBinitSa» Obinitsa külas

meremäe vallas Võrumaal 30. juunil, 1., 2., 3., 6., 8., 9., 10. juulil

Eepiline lugu ühest seto perest läbi 100 aasta. Igal etenduse päeval 2 tundi enne algust väl-

jub Vanemuise teatri alumisest parklast teatribuss Obinitsasse, tagasi Tartusse väljub buss 15 minutit pärast etenduse lõppu. Bussipileteid on piiratud kogus.

3 Sadolini vabaõhu-lavastus

«SaLamandeR» 1., 7., 13., 14., 20., 21., 24., 27. ja 31. juulil jõelähtme golfikeskuses manniva külas, umbes 20 km tallinna piirist.

See on eluline lugu armastu-sest, eneseusust, aususest ja unistustest – olulistest asja-dest, mis muudavad meie hal-li argipäeva värviliseks, lootus-rikkaks ja elamisväärseks.Eaka pimeda professori värvili-ne maailm hakkab vägisi must-valgeks muutuma. Kunagisest vaimukast intellektuaalist on saanud sarkastiline ja teravusi pilduv vanamees, kelle arvates varem oli elu ilusam, inimesed lahkemad ja taevas sinisem. Oo-tamatult kohtub ta Anitaga, nai-

sega, kes teeb vanamehe igava suremise võimatuks ning mehe maailmapilt hakkab taas värve omandama, vaimustus ja vai-mukus tulevad tagasi. Garry Marshall & Lowell Ganz, Wrong Turn At LungfishLavastaja Erki Aule. Osades Raivo Rüütel, Marika Korolev, Veikko Täär ja Lauri Pedaja

4

«KõRBOja PeRenaine» ugala suur vabaõhu-

lavastus Vargamäel. esietendus 1. juulil

Ainult 15 etendust juulis ja au-gustis Tammsaare vabaõhu-muuseumis Vargamäel. Lugu inimestest, kes uskusid, elasid ja armastasid. Aga nii nagu elus ikka – jääb armastust väheks. Ikka jääb ta hiljaks. Ikka kipub ta katki minema. Ja ikka peab tema pärast sabas seisma.Lavastaja Vallo Kirsile ja Uga-la teatri näitlejatele mõeldes on Tammsaare romaani «Kõrboja peremees» põhjal näidendi kir-jutanud Eesti teatrisõpradele hästi tuntud Tammsaare tõlgen-daja-lavastaja Urmas Lennuk.Lavastaja Vallo Kirs. Osades Kadri Lepp, Ott Aardam, Adee-le Sepp, Luule Komissarov, Egon Nuter, Andres Tabun, Tanel Ingi, Janek Vadi, Marika Palm, Rait Õunapuu ja paljud teised

Vargamäe vabaõhumuuseum. Foto: HEigo tEdEr Lavastuse Katarina mõrsjalinik proov Jaani kirikus. Pildil Guido Kangur ja Annabel Rootsmaa. Foto: siLLE annuk/postiMEEs


5 Vihti teatri muusikaline komöödia «ViimaSe

hetKe ReiS taLLinna» 2. juulil Otepää külas Villa müllerbeckis

Üks soomlaste elustiiliime on kruiisikultuur. Erinevad sot-siaalsed klassid seilavad rõõm-salt üheskoos, karaokelauljad möirgavad, nii et hirmutavad nõrgemaid. Reisile läheb esma-kordselt ka Unski, töötu vana-poiss, koos sõbra Kale’ga. Ni-melt on Unski hiljuti surnud isa jätnud mehele päranduse, aga pärimise tingimus on kõva pähkel pureda. Hirmu trotsides minnakse saatusele vastu. Uue laevandusettevõte Smile oma-pärase personali ja kaasreisija-tega reis on segane ja naljakas. Autor ja lavastaja Markku Hyvö-nen

6

«aLeKSei KaRenin» esietendus

8. juulil kell 19.30 tapa raudteejaamas etendused 9., 10., 14., 15., 16., 20., 21., 22., 23., 24., 26., 27., 28., 29. juulil

Ilmselt ei kahtle ükski eestlane, et Lev Tolstoi «Anna Karenina» lugu sobib Tapa vanas raudtee-jaamas mängimiseks nagu ru-sikas silmaauku. Vene klassiku

romaanis on raudteel ju tähtis osa. See andis ja annab mastaa-bi ja liikumisvõimaluse, peata-des samas mõtted ja aja ...Siberi lavastaja Aleksei Pesse-gov, kes on Vene suurima teat-riauhinna Kuldne Mask üks tä-navusi nominente, tuleb suvel Tapale ja räägib seal publiku-le koos Eesti näitlejatega loo, kus näitab, mida tunneb Anna mees Aleksei Karenin.Lavastuse tekst ja dramatisee-ring Vassili SigarevPeaosas Aivar Tommingas Osades Elina Purde, Raimo Pass, Roland Laos, Jekaterina Novosjolova, Terje Pennie jt

7 «KaRdemOni Linna RahVaS ja RööVLid» Kaagna külas

alle-Saija teatritalus Põlvamaal 9., 10., 16., 17., 23., 24. juulil ning 20. ja 21. augustil

Norra kirjaniku ja helilooja Thorbjörn Egneri lustakat muu-sikalist koguperelugu mängib Alle-Saija Teatristuudio.Kardemon on tore linn, kus ela-vad sõbralikud inimesed, kes armastavad väga muusikat. Linn nagu linn ikka, kus kõik oleks ideaalne, kui lähedal ei elaks kolme röövlit, kes aeg-ajalt linnas röövimas käivad. Kas on võimalik, et ka röövlid võivad ümber kasvada, kui neid heaga vastu võtta, õpetada ja abistada? Lavastajad Ingrid Ulst ja Ülle SillamäeOsades Meelis Vahtramäe, Hen-

nu Krukov, Imbi Pallo, Merike Ingver, Argo Peetmaa, Martin Kikerman, Jaanika Ulst, Doris Pavlov, Aivo Kikerman, Janno Rüütle, Kent Joosep, Ando Vee-bel, Karin Ulst, Steffi-Carlotta Pukk, Imre Gabriel Keldu, Kris-to Kõiv, Adele Veebel

8

«KLaRiSSa KiRjad» esietendus

12. juulil Pärnu jahtklubi ellingul 13., 14., 18., 19., 20., 21., 22., 24., 25., 26. ja 27. juulil

Suvelavastus igavesest armas-tusest ja merest, mis meid lii-dab ning lahutab. Lavastaja Tiit Palu. Osades Pi-ret Laurimaa ja Sepo Seeman

9 «GRaCe ja GLORie» 12., 13., 14.,

17., 19., 20., 21., 24. ja 26. juulil Rehe küünis Üksnurme külas Saku vallas

Tom Ziegleri leebe huumori-ga, elujaatavas, lootust ja lohu-tust jagavas lavatükis kohtu-vad kaks põlvkonda eri maa-ilmadest. Esmapilgul väga vas-tandlike naiste vahel areneb tasapisi teineteisemõistmine ja nende tärkav sõprus kasvab omamoodi eneseavastamise teekonnaks, tõstatades kõigile

tuttavaid küsimusi religioonist, inimsaatuste õiglusest või eba-õiglusest, kahtlustest elatud elu hinnates ja neid kahtlusi ületa-des. Kõik me oleme siin vajali-kud, kõik me oleme lülid ühes suures ilmaketis.Lavastaja Vilja Nyholm-PalmOsades Ülle Kaljuste ja Hilje MurelLavastuse «Grace ja Glorie» mõ-lemad näitlejad on oma rolli-ga Eesti 2016. a teatriauhinda-de nominendid – Ülle Kaljuste parima naispeaosatäitja ja Hil-je Murel parima kõrvaosatäitja kategoorias.

10«See On minu Pidu ja teen, miS tahan (SuRen Või äRa)» esietendus 12. juulil Lohusalu sadamas Keila vallas. Seejärel 19 etendust üle eesti.

Teravmeelsel ja ootamatul viisil käsitleb komöödia autor kaas-ajal vägagi levinud pealiskaud-seid ja egotsentrilisi peresuh-teid. Tegu on perekonnaga, mil-les kolm täiskasvanud last juba ammu «pesast» välja on lenna-nud ja elavad iseseisvat elu, koh-tudes vanematega ja ka omava-hel suhteliselt harva. Täna õh-tul on nad aga kõik koos – ko-gu pere. Lavastaja Ivo Eensalu.Osades Egon Nuter, Anne Vee-saar, Külli Reinumägi, Meelis Põdersoo, Linda Kolde ja Janek Sarapson


11«tee tööd ja näe VaeVa, SiiS tuLeB Ka …» 13., 14., 15. ja 17. juulil Luke mõisapargis nõo vallas tartumaal

Kontsert-lavastus räägib tööst. Eestlasi on alati peetud töö-kaks rahvaks. Töö tegemist on läbi aegade saatnud mingi kum-maline pühaduseoreool, mis muudab selle olulisemaks kui mistahes teise tegevuse. Mis saab siis, kui selgub, et tegeli-kult ei ole meil vaja üldse nii palju tööd teha? Kas me oska-me puhata ja niisama olla? Või tekitab selline olukord nii suu-re stressi, et tuleb uuesti haka-

ta tööd tegema, lihtsalt selleks, et normaalselt elada?Lavastaja Tanel Jonas Osades Maria Soomets, Ele Sonn, Priit Strandberg, Tanel Jonas, Taavi Toom

12«miLjOnite LemmiK» 14., 15., 16., 17., 26., 27., 28., 29., 30. ja 31. juulil, 3., 4., 5., 6. ja 7. augustil üle eesti

A. Ayckbourni komöödia, kus skandaalihimuline saatejuht üritab püsti panna erilise int-riigiga tele-show’d.Lavastaja Roman BaskinOsades Marko Matvere, Hend-rik Norman, Merle Palmiste jpt

13Saueaugu teatrisuvi: «meRe mäRGid» 14., 15., 16. ja 17. juulil Saueaugu teatritalus Ohtla külas martna vallas Lääne maakonnas

Gardner McKay näidend ühest väikesest saarest. Küllap on selliseid maailma eri nurka-des palju. Paigad, mis keeldu-vad muutumast, kuigi maailm nende ümber muutub järjest kiiremini.Lavastaja Margus Kasterpalu Osades Kadri Adamson ja Mee-lis Rämmeld

14alle-Saija teatristuudio esitleb: «PROua daam» 16. juulil ja 20. augustil alle-Saija teatritalus Kaagna külas Põlvamaal

Omapärane Koidu ja Hämariku lugu viib vaataja justkui must-valgesse vanasse filmi, kus läbi-vateks teemadeks on armastus ja omakasu. Mida tahab proua, kes on siin ilmas elanud juba pikki aastaid ning kelle surma ahned sugulased tema järjekord-sele sünnipäevale kogunedes in-nukalt ootavad: sugulasi kiusa-ta, järgmist sünnipäeva oodata või on tal hoopis sugulastele üks üllatus varuks?

15«meRePLeKid» 23., 30., 31. juulil ja 6., 7. augustil Prangli sadama kuuris Prangli saarelRannarahvas on kalapüügi va-hetanud tulusama piirituse-veo vastu. Tormi järel koguneb Märska pere rannale, torm vis-kab kaldale pereisa piirituse-plekid ning ühe võõra ...Pranglil toimuv rannarahva aja-loost jutustav lavastus «Mere-plekid» kirjutati ning lavastati

spetsiaalselt Prangli sadama ja Rannarahvamuuseumi tarbeks.Autor Piret Saul-Gorodilov Lavastaja Eva KalbusOsades Ene Järvis ja Külli Rei-numägi, Riina Maidre, KOKK näitlejad, 32. KK teatrimees-kond, tantsuklubi Koit

16«KuS Sa OLed, juhan LiiV?» 24., 30. ja 31. juulil ning 8., 9. augustil Liivi muuseumi rehe all Rupsi külas alatskivi vallas

Sel suvel viimast korda mängi-tav Urmas Vadi autorilavastus. Võiks arvata, et Juhan Liivi elus ei toimu midagi, sest ta on ju surnud, aga ei. Teadjamad rää-givad, et ka Juhan Liiv on tule-mas tagasi. Vajame nüüd kedagi suurt, kedagi ilusat, keda lugeda, kuulata ja armastada. Meil on sotsiaalne tellimus – Juhan Liiv.Näitlejad Raivo E. Tamm, Aar-ne Soro, Klaudia Tiitsmaa, Jaan Pehk

17«LahVKa» 29., 30., 31. juulil, 5., 6. ja 7. augustil Pääsna külas Räpina vallas

Suvekomöödia tuletab meelde tänaseks peaaegu kadunud au-topoes käimist. Värvikate tege-lastega humoorikas lugu kes-kendubki inimeste omavaheli-sele suhtlemisele: kes, mida ja kuidas ütleb ning mida ja kui-das ütlemata jätab. Kuidas sõl-tub julgusest silmast silma su-helda inimeste elusaatus. Ning kummas maailmas on ikka liht-sam ellu ja inimeseks jääda: kas selles, kus korra nädalas vajalik-ke kaupu saada on suur rõõm, või selles, kus 15 minutit tellimu-se täitmist oodata on tohutult pikk piin.Käsikiri Jan RahmanLavastaja Tarmo Tagamets Osalejad Maive Käos, Agu Trol-la, Tõnu Zernask, Vello Oper, Helje Põvvat, Tiia Kokman-Konsap, Tambet Krasnov, Siim Sareal, Liili Saar, Elina Apso-lon, Ülo Kivisild, Juulia Paul-son, Lenna Võikar, Maarja-Lill Mahlakas, Hanna Mathiesen, Robin-Sulev Mahlakas, Tormi Trumsi, Olar Tuuling, Väino Puura

18«Kui Seda metSa eeS ei OLeKS» 3., 4., 5., 6., 7., 10., 11., 12., 13. ja 14. augustil Kukruse polaarmõisas Kukruse külas ida-VirumaalNäidend on inspireeritud Juri Nagibini, Henri Toyati ja Tšai-kovski loomingust, kus pisut tšehhovlikus armastusloos lei-

«Mereplekid» jätkub lusti nii lavale kui publikule. Foto: annika prangLi


dub nii koomikat, suuri tundeid, inimlikke igatsusi kui ka traagi-list valu. Ja muidugi – muusikat.Paruness von Meck ootab pa-rasjagu kirja suurelt heliloo-jalt Tšaikovskilt, kui tema mõi-sa saabub kaupmees Zgutov. Kaupmees tahaks osta parunes-si metsa, aga paruness ei saa ju ometi laskuda labasesse ärite-hingusse, kui kohe-kohe on saa-bumas kiri suurelt Tšaikovskilt endalt. Päevast saab õhtu, õh-tust hommik ja hommikust nä-dal ... Aga mida ei tule, on kiri.Lavastaja Eili NeuhausOsades Ülle Lichtfeldt, Eduard Salmistu, Madis Mäeorg, Mar-gareth Villers

19«hÜPnOOS» 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9. ja 10. augustil Kuressaare Linnateatris Saaremaal

Ootamatute pöörete ja paraja koguse komöödiaga triller.

Lavastas Peeter TammearuOsades Triinu Meriste, Allan Noormets, Lauri Saatpalu

20«KaRLSOnSOn. LuGu meheSt, KeS ei Suutnud Lennata» esietendus 5. augustil tõstamaa mõisas tõstamaa alevikus Pärnumaal 6., 7., 10., 11., 12., 13., 14., 17., 18. ja 19. augustil

Tragikoomiline lugu mehest, kellel oli propeller ja nupp, aga kes ei suutnud lennata – must huumor andekate vanemate mitte nii andekate laste valu-sal teemal. Hargneb lahti Karli eriskummaline elukäik, otsides pööranguid, kus teistmoodi va-likut tehes oleks elu läinud hoo-pis teisiti.Autor ja lavastaja Gerda Kor-demetsOsades Kersti Tombak ja Veik-ko Täär

21«me OOtaSime teid PiKiSiLmi» esietendus 8. augustil Lohusalu sadamas, seejärel 14 etendust üle eesti.

Lavastus on järg Vana Baskini Teatri menukomöödiale «Nädal aega kolmekesi». Näeme jälle tegutsemas vanu armsaid sõp-ru Sophiet, Pauli ja Martinit. Millisteks on kujunenud nende suhted nüüd, seitse aastat hil-jem, kui Paul on leidnud enda-le uue elukaaslase Maria.Autor Carole Greep Lavastaja Eero SpriitOsades Anti Kobin, Taavi Tõn-nisson, Merilin Kirbits, Jekate-rina Novosjolova

22«juLie ja tähed» esietendus 10. augustil tartus toomemäel tähetorni õuel, Lossi 40 11., 12., 13., 14., 16., 17., 18., 19. ja 20. augustil

Teatriõhtu Toomemäe augus-tihämaruses annab võimaluse mõtiskleda teaduse ja kunsti muutumisest, elada kaasa ühe-le suure armastuse loole ja taju-da pea kohal tähti ka argipäe-va taevas.Tartu tähetorn on etenduse eel ja vaheajal külastajatele avatud ning etenduse pileti ettenäita-misel tasuta.Loone Otsa Toomemäe nokturnLavastaja Margus KasterpaluOsades Maria Soomets, Rain Simmul, Marika Barabanštši-kova, Margus Jaanovits, Rei-mo Sagor, Kristjan Sarv

23«KaeVuRite PäeV» Kohtla-nõmme alevis eesti Kaevandusmuuseumis 18., 19., 20., 21., 22., 23., 27. ja 28. augustil

Anita, Merle ja Rita on naised, kes armastavad liiga palju. Kah-juks pole neil kedagi, keda armas-tada ja nõnda pühendavad naised oma tunded kaevurite päeva tä-histamisele. Säärase armastuse juures kulub aga palju viina, kir-gi ja mälestusi. Neist juba naistel puudust ei ole. Minevikust kaeva-takse välja kõik, mis haiget teeb. Viinaga loputatakse valu alla ja kirelõõtsad tõmmatakse säära-se raevuga lahti, et nende sulge-miseks jääks vanajumalal endal ka rammu väheks. Ainult Merle lehm Mursilka ootab kodus.Lavastaja Eduard SalmistuOsades Anne Paluver, Ülle Licht-feldt, Terje Pennie ja Mait Joorits

24estonia teatribuss 2016: «ViiuLdaja KatuSeL» lisaetendused

23.–24. augustil ootab Rahvu-sooper Estonia teatrisõpru Tal-linnasse teatrisse – SEBE bus-sid võtavad huvilisi peale Vil-jandist, Võhmast, Türilt, Pai-dest, Narvast, Jõhvist, Koht-la-Järvelt, Rakverest, Pärnust, Pärnu-Jaagupist, Järvakandist, Raplast, Tartust, Puurmanist ja Põltsamaalt. Bussid toovad otse teatriukse ette ja viivad pärast etendust koju tagasi.

aLLikas: www.puHkaEEstis.EE

«Julie ja tähed ehk Abikaasa portree» on lugu astronoomilisest armastusest.

Kaevandusmuuseum kutsub teatrisse. Foto: MuusEuMi Erakogu


Elva Väepäevad 201611.–12. juunilInimestele pakutakse väge ja tervist andvaid tegevusi, too-teid, teavitust ja meelelahutust. Toimuvad väelaulude kontser-did, kus esinevad Fantuzzi, Tom Valsberg, Lauri Õunapuu, Ai-ri Vipulkumar Kansar ja Avo Laanemaa. Loomade ja looduse väest räägivad Aleksei Turovs-ki ja Errol Vares, liikumise väest Vello Vaher, inimese sisemisest väest Anti Kreem.

Väge otsitakse loodusmatka-dest, spordimängudest ja laske-tiirudest. Seda leiab ka kunsti ja tervisetoodete laadalt ning tervi-seteenuste töötubadest.

II Eesti Naiste Tantsupidu «MeheLugu»12. juunil jõgeva staadionil

Tantsupidu tõotab kujuneda 2016. aasta Eesti suurimaks rahvakultuuripeoks. Seekord-ne pidu on lugu Eesti mehest, sellest, kuidas mees näeb naist läbi oma silmade ja südame. Tantsulavastuses põrkuvad kaks maailma – avatud ja elu-rõõmus ning suletud ja kibestu-nud. See on lugu, milles on kir-ge ja armastust, aga ka viha ja põlgust. Lugu aitavad jutustada Ivo Linna ja Tiit Sukk.

Maarahva Laat18.–19. juunil Vastseliina alevikus VõrumaalLisaks laadamelule toimub ram-mumeeste võistlus Maarahva Vägilane 2016

Avinurme tünnilaat23. juunil avinurmes ida-Virumaal

Müügil on parim valik käsi- tööesemeid, puidutooteid, aia-kaupa, talutoitu ja palju muud. Laadalaval on kogu päeva kestev meelelahutusprogramm ja huvi-tavad tegevused igale eale.

Pärnumaa Võidupüha maraton22. juunil

Kogu pere spordipeo distantsi-valikus on kuninglik maraton, poolmaraton ja lastejooksud. Eesti Sõjameeste Mälestuskiri-kus Toris süüdatud mälestustuli

rändab jooksjate kantuna möö-da ajalooliste ja loodusvaatamis-väärustega palistatud rada Vaba-riigi sünnilinna, et juba järgmisel päeval süttida võidupüha tähis-tavaks võidutuleks.

Antiigilaat Kila-Kola 2. juulil Seidla mõisas albu vallas järvamaal

Juba 18 aastat on juuli esime-sel laupäeval Seidla mõisa pargis koos kõik Eesti antiigikaupme-hed koos Läti ametivendadega, et pakkuda vanavara huvilistele parimat kaupa.

Kihnu Mere Pidu 8.–10. juulil Kihnu sadamas

Pidu toimub igal aastal juulikuu teisel nädalavahetusel Kihnu sa-damas ja on valmis vastu võt-ma tuhandeid külastajaid, kellele meeldib kaunis looduses ja heas seltskonnas ainulaadset Kihnu kultuuri nautida. Kihnu folk-loor, käsitöö ja kombestik kanti 2003. aasta novembris UNESCO pärimuskultuuride meistriteoste maailmanimekirja.

Kihnu Mere Pidu on nime saanud Järsumäe Virve kuulsaks saanud laulu järgi. Festival läh-tub vanast heast Kaluritepäeva traditsioonist, kuid hõlmab laie-malt kõike, mis Kihnu elu-olu puudutab.

auto24 Rally Estonia 201615.–17. juulil

Taaskord saab Tartus ja Lõuna-Eesti teedel näha maailmatase-mel võidukihutamist, käimas on FIA Euroopa autoralli meistri-võistluste ja Historic-autode Eu-roopa meistrivõistluste etapp. Üksteiselt võtab mõõtu Euroopa ralliparemik nii Historic-autode kui modernsete ralliautode arves-tuses. Kohale saabub ligi 10 000 rallituristi u 20 riigist. Läbi Eu-rospordi ja tema partnerite jõuab telepilt toimuvast pea 50 miljoni televaatajani erinevatel mandritel.

Meelelahutust jagub kolme päeva vältel kogu perele: raja ää-res saab võistlust jälgida publi-kualadelt, ralli südames Tartus saab näha atraktiivset stardi- ja finišitseremooniat ning põnevat linnakatset. Laupäeva õhtul sõi-detakse teine linnakatse Elvas.

Joogafestival23.–24. juulil haapsalu linnuses ja selle lähiümbruses

Festivalil esinevad Eesti pari-mad joogaõpetajad ning eri-külalised välismaalt. Ära saab proovida kümmekond joogastii-li klassikalisematest modernse-mateni ning kuulata loenguid ja osaleda töötubades. Hommikuti

ja õhtuti saab osa kontsertidest ja mantrate ühislaulmisest. Fes-tivali pealava ja tervisliku elu-stiili laat asuvad Haapsalu piis-kopilinnuse hoovis, loengud ja töötoad kõrval asuvas kultuu-rikeskuses ja helilisemad tege-vused kirikus.

XXV Jõgevatreff 201628.–31. juulil jõgeval

Rahvusvaheline mootorrattu-rite kokkutulek. Kolmel õh-tul esinevad bändid, toimuvad võistlused ja laupäeval moto-riseeritud paraad parimatesse Eestimaa paikadesse.

Rahvusvaheline Valga Militaarajaloo Festival 5.–7. augustil

Festival eristub oma ainulaad-se programmiga: tutvustatakse jõustruktuure, toimub sõjamees-te marss, lavastatakse näidisla-hinguid, muuseumides on eri-nevad militaariaga seotud näi-tused, toimuvad vanavaralaat ja kontserdid, osalevad sõjaaja-looklubid erinevatest riikidest.

Arvamusfestival12.–13. augustil Paides

Arvamusfestival on inspireeriv ja sundimatu õhustikuga arva-

muskultuuri ning kodaniku-haridust arendav uute mõtete kohtumispaik. Poliitiliste ees-märkideta sündmusele ooda-takse kõik ärksa meelega ees-timaalasi.

Ökofestival «Rohelisem Elu»21. augustil Põlva talurahvamuuseumis Karilatsis ning Põlvamaa eri paigus

Ökofestivali perepäeval kaubel-dakse omamaise toodanguga, toimetamist jagub kogu perele.

Rohelisema elustiili teavet jagavad teabetelkide ja töötu-badega mitmed keskkonnate-maatikaga tegelevad organisat-sioonid.

Lüübnitsa sibula- ja kalalaat27.–28. augustil Lüübnitsa külas mikitamäe vallas Põlvamaal

Selleks ajaks on suvised Seto-maa saadused kauplemisküp-seks saanud. Aukohal on sibu-la- ja küüslauguvanikud ning kala. Külalisel on võimalik kaa-sa osta käsitööd ja nautida laa-damelu. Laadalaval kirju kul-tuuriprogramm erinevatelt esi-nejatelt.

laI sKaala. Imetabaseid sündmusi alates Eesti Naiste Tantsupeost laatade ja rallisõiduni leidub selle suve sündmuste loetelus. Siin on igale maitsele toredaid ja meeldejäävaid üritusi, kus osaleda. Eriti tore on kaasa võtta pere ja sõbrad ning väisata ühise seltskonnaga kauneid kohti ning saada osa Eesti kultuurisündmustest.

Foto: karLi sauL

Sündmuste tuulest kantud suvi

Foto

: MEE

Lis

MEi

Lbau

M


Jalgrattamuuseum avab maailma mitmel moel

UnIKaalseD eKsemPlaRID. Kesk-Eestis Väätsal avati 2015. aasta kevadel Eesti jalgrattamuuseum. Muuseum annab süsteemse ja tervikliku läbilõike Eestis kasutatud jalgratastest alates ratta kasutuselevõtust 19. sajandi teisest poolest kuni nõukogude ajastu lõpuni.

Tegu on eramuuseumiga, mil-le on loonud ja mida haldavad muuseumi liikmed, kellele kuu-lub ka enamik eksponaate.

Muuseumi seitsmes saalis on välja pandud kokku üle sa-ja ajaloolise jalgratta. Suurem osa rattaid on kas restaureeri-tud või vähemalt komplekteeri-tud, et näidata neid niisuguste-na, nagu nad aastakümneid ta-gasi Eesti teedel-tänavatel vu-rasid. Lisaks ratastele on välja pandud hulganisti juurdekuulu-vaid esemeid, detaile ja fotosid. Rattaid ja rataste ajalugu tut-vustavad tekstid on koostatud eesti ja inglise keeles.

Väljapaneku rõhk on 1920.–1930. aastatel – jalgrataste ka-sutamise «kuldajal», mil lisaks rataste impordile oli Eestis ole-mas märkimisväärne omamai-ne jalgrattatööstus. Muuseumis on väljas kõigi kolme siinse suu-rema rattatööstuse – Saare jalg-rattatehase, ETK metallitehase ning Endel Are masinatehase toodang. Vaadata saab ka 1940. aastal Voldemar Laanbergi töö-kojas valmistatud kaubaveora-tast ning 1930. aastate raudtee-jalgratast.

Muuseumi vanimaks ekspo-naadiks on 1880. aastate suure esirattaga ämblik-tüüpi ratas. Huvitavatest varajastest ratas-test on esindatud samast pe-rioodist daami käsiratas, 1914. a kardaanveoga Dürkopp ning puidust valmistatud veljed ja porilauad 20. sajandi algusest. 1920.–1930. aastate põnevama-test eksponaatidest on esin-datud mitmed erinevad kau-baveojalgrattad ning huvitava lahendusega varajasi käikude-ga ja esivedrustusega rattaid.

aJalugu

Kerge leida

Muuseum asub Kesk-Eestis, Paidest 7 km, Türilt 11 km kaugusel. Tü-riltjaPaidestRakvere–Pärnumaanteeltnäitavadmuuseumissesuunda teeviidad.Kõrghooajal,alates15.maistkuni30.septembrinionmuuseumregu-laarseltavatudreedeti,laupäevitijapühapäevitikell11–18,muudelpäevadel kokkuleppel. Talviti, oktoobrist kuni mai keskpaigani saab muuseumi külastada eelneval kokkuleppel.Lisakspakubmuuseumseminarivõimalustkuni25inimeseleajalooli-sesõhkkonnasning1920.–1930.aastatemööbligavarustatudruu-mis.VajaduselkorraldatakseväikeseidvanajalgratastevälinäitusiüleEesti.

Pikk9,Väätsa,Järvamaawww.velomuseum.eewww.facebook.com/velomuseum.estonia

Nõukogude perioodist on li-saks tüüpmudelitele esindatud Harkovi tehases 1950. aastatel konstrueeritud lasteistmega külgkorv, samuti mitmeid sel-le ajastu trenažööre.

Eksponeeritud on ka mit-med varajased abimootoriga jalgrattad. Neist põnevamad on 1929. a Austria päritolu ÖWA, mille mootor on valmistatud koos esiratta rummuga, 1937. a Saxonette/Presto, kus mootor asub tagaratta rummu sees ning 1950. aastate alguse Irtõš, kus vedu toimub kummirulliga vas-tu tagaratast. Viimane on mui-de 1948. a Saksa ILO F-48 täp-ne koopia.

Muuseum tegutseb Väätsa 1893. aastal valminud ajalooli-ses vallamajas. Hoone enam kui meetri paksused välismüü-rid pärinevad aga keskaegsest talimaanteekõrtsist ning nen-de vanus ulatub vähemalt viie sajandini. Enne 16. sajandit asus seal Kesk-Eesti üks tähtsamaid

teeriste: Tallinna–Viljandi–Riia suur talimaantee kulges üle suure ida-läänesuunalise suvise maantee, mis ühendas Lääne-Eestit muinas- ja keskajal Viru-maa ja Tartumaaga.

Vana vallamaja rekonst-rueerimisel muuseumi tarbeks on nii välimuses kui ruumides säilitatud vanaaja hõngu, res-taureeritud ja eksponeeritud on kõik väärtuslikud ajalooli-sed detailid. Kunagise vallama-ja algsest sisustusest on säili-nud 1909. aastal Riias valmis-tatud paaritonnine seif. Hoo-ne põhikorruse ruumid on si-sustatud 20. sajandi alguse stii-lis ja sama ajastu mööbliga, mis loob sobiva tausta sama ajas-tu jalgratastele. Muuhulgas on ekspositsiooni taustana kasuta-tud hulganisti 1920.–1930. aasta-te raadioaparaate ja grammofo-ne. Muuseumikülastajas saavad soovi korral kuulata 1920.–1930. aastate heliplaate vanal gram-mofonil mängimas.

Muuseumi vanimaks eksponaadiks on paremal näha olev 1880. aastate suure esirattaga ämblik-tüüpi ratas.

Foto: vaLdo praust

valdo praustJalgrattamuuseumi looja

Documents

Suvi juuni 2016