Kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse alane teadus-

ja arendustegevus Tallinna Tehnikaülikoolis

Sulev Mäeltsemees

Tallinna Tehnikaülikooli professor

15. veebruar 2007, Tallinnas

Tänuväärne sektsioon, seda enam, et puudub avalik arutelu kohaliku omavalitsuse põhimõttelise olemuse ja võimalike muudatuste üle, kuigi Euroopa regionaliseerub (arutelu puudus ka KOV volikogude viimaste valimiste eelselt!). Kas XXI saj-l KOV olemus muutub seoses innovaatilisuse nõudega, e-omavalitsusega, rahvusvahelistumise arenguga jms? (Soome linnapoliitika põhisisu on linnade rahvusvahelise konkurentsivõime tagamine)

Kohaliku omavalitsuse koht avalikus halduses?

Põhimõtteline küsimus on:

Milline on riikliku juhtimise ja milline kohaliku omavalitsuse osatähtsus avaliku halduse funktsioonide täitmises?

Kohaliku omavalitsuse kulude osatähtsus riigivalitsemise üldkuludes (%des) 2001. aastal transformatsiooniriikides: Eesti 24,4 Leedu 21,7 Läti 25,8 Poola 22,2 Slovakkia 7,3 Sloveenia 11,6 Tšehhi 20,8 Ungari 23,7

Kohaliku omavalitsuse kulude osatähtsus riigivalitsemise üldkuludes (%des) 2001. aastal mõningates Euroopa Liidu riikides 2001. aastal Hispaania 37,3 Holland 36,7 Iirimaa 39,9 Itaalia 30,0 Rootsi 44,3 Soome 37,9 Taani 54,6

Akadeemilise keskkonna seos praktikaga? Alati probleemne, kuid nüüd eriti (CC

publikatsioonid on ülikoolides kvaliteedi näitaja. Aga kes tegeleb EL ja EN projektidega, rääkimata riikluse seisukohalt oluliste uurimistööde teostamisest?)

Tallinna Tehnikaülikoolis on kõigi kolme tasandi (bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe) õppekavades kohaliku omavalitsuse ja regionaalse juhtimisega seotud õppeained. Haldusjuhtimise õppekavadele omaselt on neis püütud ühitada õiguse, majanduse, juhtimise jms teadusharud.

Teaduskonna teadus- ja arendustegevuse üks prioriteete (kajastub teaduskonna arengukavas) on kohalik omavalitsus ja regionaalhaldus ning vastavaalase ka rahvusvahelist tuntust omava uurimiskeskuse väljaarendamine.

On eraldi magistriõppekava spetsialiseerumisega kohalikule omavalitsusele (valmis koostöös Sisekaitseakadeemiaga, kohaliku omavalitsuse üksuste liitudega ja teiste ekspertidega)

Vähegi arvestatavat uurimistööd ilma doktorantideta ei tee. 3+2 magistriõppe peale panustamine ei saa olla eriti tulemuslik. TTÜs õpib haldusjuhtimise doktorantuuris veerandsada üliõpilast, kellest enam kui kolmandiku teema haakub käsitletavate valdkondadega.

Eriti olukorras, kus doktori- ja magistriõpe toimub õhtuti (Tallinnas tavapärane), on tingimata vaja ka täiskohaga teadureid. See omakorda nõuab stabiilset teadustöö finantseerimist.

Kavandatavaid doktoritööde teemasid:

Interneti teel hääletamise olemus ja õigustatus Eesti erakondliku demokraatia ja parlamentarismi probleemide taustal

Innovatsiooni ja kohaliku omavalitsuse ülesandeid mõjutavaid faktoreid innovatsioonivõimelise ühiskonna kujundamisel

Koostöö kohaliku omavalitsuse tasandil Haldusreformide sotsiaalne mõju Soomes aastatel 1990-2005 E-valitsemine kui kommunikatsioon kodanike ja riigi vahel.

Juurdepääs tehnoloogiale ja sotsiaalne sidusus - turvalisus (õiguslikud aspektid)

Regionaalne innovatsioon

Regionaalne omavalitsuslik juhtimine ja selle täiustamise suundi Kohaliku omavalitsuse järelevalve, kontroll ja audit Kohaliku omavalitsuse sisene detsentraliseerimine Kohaliku omavalitsuse roll ettevõtluse arendamisel Kohaliku omavalitsuse ülesannete ja korralduse eristamine

omavalitsuse liigi ja omavalitsusülesannete suuruse järgi Efektiivne kohaliku omavalitsuse juhtimise mudel Eesti avalikus

halduses Eesti haridussüsteemi kvaliteedi hindamine ja standardite süsteem

Kümne tegevusaasta jooksul on TTÜ haldusjuhtimise erialal kaitstud ligi poolsada magistritööd, mille teemad on olnud otseselt või tihedalt seotud kohaliku omavalitsusega ja regionaalhaldusega.

On meeldiv, et Eesti Linnade Liidu portaalis on võimalik kaitstud töödega tutvuda. Portaali tarbeks oleme siiski esitanud üksnes paremad tööd, mis võiksid ka laiemat huvi pakkuda.

Siinkohal viimase 2-3 aasta jooksul kaitstud tööde temaatika ilmestamiseks mõned näited :

2003 Jana Järvik. Euroopa Liidu struktuurifondide rakendamist mõjutavad tegurid

Sotsiaalministeeriumi haldusala näitel Anu Lomp. Saaremaa regionaalne areng ning selle seotus

transpordikommunikatsioonidega Viia Miil. Kohaliku omavalitsuse teenistus Eesti linnades Kristin Semm. Regionaalarengu projektide ja programmide hindamine ning

hindamissüsteemi täiustamise võimalusi Alice Lugna. Sotsiaalpartnerite kaasamise võimalikkusest regionaalsetesse

tööturu otsustusprotsessidesse Miia Raig. Poliitika tulemuslikkuse seire: RAK seiresüsteemi alused

ettevõtluse konkurentsivõime prioriteedi näitel Sander Põllumäe. Kaugtöö rakendamine riigi- ja kohaliku omavalitsuse

asutustes

2004 Anneli Kommer. Avaliku sektori ökonoomika probleemid Eesti

haridussüsteemi näitel Virve Transtok. Kutseharidusvõrgustik regionaalse arengu keskusena Lääne-

Virumaa näitel

2005 Joosep Kaasik. Soovitused piirkondliku politseitöö korraldamise

tõhustamiseks Eha Võrk. Maareform ja selle õigusliku regulatsiooni analüüs Tallinna näitel Karin Tenisson. Valla- ja linnasekretäri kompetentsid ning nende

rakendamine Silvi Ojamuru. Soovitusi Eesti regionaalhalduse reformistrateegiaks Ain Suurkaev. Lääne-Viru maakonna üldhariduskoolide perspektiivne

võrgustik

Aastas korraldame1-2 suuremat konverentsi, kus olulisel kohal kohalik omavalitsus ja regionaalne areng.

Eelmisel aastal nt “20 aastat Euroopa kohaliku omavalitsuse hartat ja selle tähendus Eestile” ning olime Põhjala Foorumi kaaskorraldajad.

Koos Tartu Ülikooli majandusteaduskonnaga ja Pärnu Kolledžiga ning paari Lääne-Euroopa ülikooliga korraldame igal aastal juuni lõpus majanduspoliitika konverentsi, kus järjest olulisemale kohale on tõusnud regionaalse arenguga, regionaalpoliitikaga jms seotud teemad.

Pean väga oluliseks terminoloogiaga tegelemist.

Ja seejuures mitte üksnes võimalike uute mõistete tõlkimisel inglise vm võõrkeelest. Palju probleeme on ka emakeelsete juba (igapäevaselt) kasutatavate terminitega.

Aga lausa kummaliseks on kujunenud pärisnimede kirjutamine Tallinna linnavolikogu, Tallinna linnavalitsus … ja nii veel 226 korda

aga miks mitte Eesti päevaleht, Eesti televisioon, Eesti raadio … Mis need on? On ju meedias Tartu ülikool, Tallinna ülikool jms

Pea igapäevane on lugeda riigikogu, vabariigi president jms. Kui juba on Eesti vabariik, siis miks ei ole Euroopa liit, Euroopa nõukogu jne?

Erilisel kohal on TTÜ humanitaarteaduskonnas Tallinnaga seonduvate probleemide uurimine. TTÜl on sõlmitud raamleping koostööks Tallinna linnaga; Paljud meie üliõpilased saavad Tallinna ametiasutustes praktikat sooritada, nende

asutuste ja probleemide baasil kirjutada lõputööd, leida töökoha; Tallinna linna eelarvest rahastatakse Jaan Poska stipendiume (aastas 10 stipendiumi

alaliselt Tallinnas elavatele ja statsionaarses õppevormis õppivatele üliõpilastele); Tallinna linna tellimusel oleme läbi viinud mitmeid uurimistöid ja mitmed on ette

valmistamisel. Oleme koos Tallinna Linnavalitsusega juba kümme aastat korraldanud pealinna

juhtimise rahvusvahelisi konverentse, mis on pälvinud laialdase tuntuse. Seonduvalt Tallinna eesistumisperioodiga EL pealinnade võrgustikus (UCUE) on ette valmistamisel septembris toimuv esinduslik rahvusvaheline konverents;

Vastastikune osalemine institutsioonides (nt linnasekretär on TTÜ humanitaarteaduskonna nõukogu liige jms)

Septembris toimub Tallinna Linnavalitsusega koostöös järjekordne Pealinna juhtimise rahvusvaheline konverents, mis sedapuhku seotud ka sellega, et Tallinn on EL pealinnade võrgustiku (UCUE) eesistuja.

Meil võib sageli kuulda väiteid, et riigil puudub regionaal-, sotsiaal-, põllumajandus- vms poliitika. Seejuures sageli liialdatakse ja kriitikat tehakse ilmselt parteipoliitilistel kaalutlustel. Üldjuhul ju nendes valdkondades mingi poliitika toimib, iseasi kui tulemuslikult.

Küll aga peab ka erapooletu teadlane tõdema meil linnapoliitika puudumist. Linnapoliitika märksõna on meie meediasse jõudnud alles viimastel kuudel ning seda Tallinna linna ja Eesti Linnade Liidu algatusel. Täpsuse huvides tuleb muidugi märkida, et Vabariigi Valitsuse poolt kiideti 19. mail 2005. aastal heaks Eesti regionaalarengu strateegia aastateks 2005-2015, mille elluviimise tegevuskavas (p 2.6) on ette nähtud riikliku linnapoliitika väljatöötamine.

Linnapoliitika põhilised printsiibid tuleksid enne välja töötada, kui tegeleda ka pealinna staatusest tulenevate erisuste seadustamisega.

Tänan tähelepanu eest!