RMKAASTARAAMAT2018

RMKAASTARAAMAT2018

RMKSagadi küla, Haljala vald, 45403 Lääne-Virumaa, EestiTelefon +372 676 7500www.rmk.ee

Tekstid:Katre Ratassepp

Kujundus ja küljendus: Dada ADwww.dada.ee

Šriftid:GeogrotesqueNews Gothic BT

Paber:kaaned Constellation Snow Country 280 gsisu Munken Lynx 120 g

Trükikoda:Ecoprint AS

SISUKORD 4 Aigar Kallas: Igavesti metsane maa

5 Kümme fakti RMK kohta

6–13 Organisatsioonist 8 Kõikjal Eestis 9 Struktuur10 Töötajaskond 11 Panus majandusse12 Koostööprojektid13 Autahvel

14–31 Metsade majandamine16 RMK metsade ülevaade19 RMK metsatööd24 Taimekasvatus25 Puiduturustus28 Metsaparandus29 Prügikoristus30 Metsatulekahjud31 Jahindus

32–41 Looduskaitse34 Kaitsealad35 Kaitsealused liigid

36 Vääriselupaigad37 Looduskaitsetööd40 Põlula kalakasvandus

42–49 Looduses liikumine ja loodusteadlikkus44 Looduses liikumine46 Loodusteadlikkus46 Elistvere loomapark47 Sagadi metsakeskus48 Looduskaamera49 Jõulukuused49 Pärandkultuur

50–55 Teadustegevus52 Rakendusuuringud55 Stipendiumid

56–60 Majanduskokkuvõte58 Bilanss60 Kasumiaruanne61 Vandeaudiitori aruanne

63 Fotode register

54 RMK AASTARAAMAT 2018RMK AASTARAAMAT 2018

KÜMMEFAKTIRMK

KOHTA

47%Eesti metsadest

on RMK hoole all.

5olulisemat RMK ülesannet on metsa

kasvatamine, loodusväärtustehoidmine, riigile metsa majandadestulu teenimine, looduses liikumise

võimaluste pakkumine jaloodusteadlikkuse edendamine.

6300inimest sai aasta jooksul

riigimetsas tööd.Neist töötab ligi 700põhikohaga RMK-s,

ülejäänud on partnerettevõtetepalgal või hooajatöölised.

28,6% RMK metsamaaston range kaitse all.

Viie aastagaon ala suurenenud 11%.

31kontorit on RMK-l üle Eesti.

Peakontor asub Sagadis.

1% RMK metsamaal raiutakse

igal aastal küpseks saanud mets,kõik raiesmikud uuendatakse.

0 € maksab igaüheõigus –

RMK matkaradadel matkamine,metsaonnides ööbimine

või puhkealadel telkimine.

4sertifikaati tõestavad, et RMK lähtub

oma tegevuses kõrgetest standarditest.Nendeks on säästva metsandusesertifikaat FSC® (FSC-C022757)

ja PEFC ning keskkonna- ja kvaliteedi-juhtimissüsteemi sertifikaatISO 14001 ja ISO 9001.

2,7miljonit külastust tehti

RMK puhke- ja kaitsealadele.

21,3miljonit metsataime

pandi RMK metsa kasvama.

IGAVESTI METSANE MAA

Eesti Vabariigiga koos tähistab saja aasta täitumist ka Eesti riigimetsandus. Sajandi jooksul pole me maa olnud kunagi nii rikas kui praegu – seda nii metsa-maa suuruse, puidutagavara kui ka, paljuski just eel-nevast tulenevalt, loodusliku mitmekesisuse poolest.

Kui metsamaa pindala-miljonäriks sai RMK juba aasta varem, siis 2018. aastal suurenes RMK majandada olev metsamaa veel 17 000 hektari võrra. See on peaaegu kahe Vormsi saare suurune maa-ala. RMK metsade tagavara kosus aastaga 3 miljoni kuupmeetri võrra, ulatudes nüüd 190 miljoni kuupmeetrini. Metsa meil on, seda tuleb juurde, ning oma tööga tagame, et igas vanuses metsa jagub ka järeltulevatele põlvedele.

Puiduturul olid hinnad kõrged ja nii õnnestus vara-semast 100 000 kuupmeetri võrra väiksemagi müü-dud puidu koguse juures teenida korralikku kasumit. Riigieelarvesse, ja sedakaudu kõigi Eesti inimesteni, jõuab 2018. aastal teenitud tulust pool – 41,6 mil-jonit eurot. Teise poole suuname metsa tagasi, et ka tulevikus metsas käia saaks ja metsa majandamisest tulu tõuseks.

Kõigile Eesti inimestele on mõeldud ka meie juu-belikink – kogu Eestit kattev matkatee võrgustik, mille viimane haru suunal Penijõe-Aegviidu-Kauksi

piduliku ühismatkaga avatud sai. Oma kogemusest võin kinnitada – Põhja-Eesti pankrannik on tõesti maailmas unikaalne ja samas Eestile omasena nii kodune koht, kust on erakordselt mõnus jalgu kõlgu-tades kaugele merele vaadata ja oma Ultima Thulele jõudmisest unistada.

Looduse imetlemise kõrval tuleb teda ka kaitsta. Looduskaitsetöid sai tehtud rohkem kui varasematel aastatel, fookus on jätkuvalt elupaikade taastamisel. Majandatavas metsas viidi läbi mahukas vääriselupai-kade inventuur, mille tulemusel suurenes range kaitse alla võetud vääriselupaikade ulatus majandusmetsas 3000 hektari võrra. Metsamajandus ja looduskaitse ei välista teineteist, riigimets on heades kätes.

Ja kes seda ikka veel ei usu, soovitan lugeda vastval-minud raamatut “Sada aastat metsa lugu” (väljaandja RMK) ning külastada näitust “100 sammu metsa-teel”, mis Sagadi metsamuuseumis kõigile huvilistele avatud on. RMK Sagadi peakontor ootab teid!

Aigar KallasRMK juhatuse esimees

ORGANISATSIOONIST

RMK majandatav riigimaa

1 425 427 ha, sellest metsamaa

1 023 620 ha

Põhikohaga töötajaid

693

Käive

209,1 mln eurot

Ärikasum

88,9 mln eurot

Dividendid ja tulumaks riigieelarvesse

26,9 mln eurot

Maamaks

4,9 mln eurot

9

Kärdla

Ristna

Mändjala

Vilsandi

Pähni

Karula

ElistverePikknurme

Avinurme Kauksi

Simisalu

Rava

Kullenga

Mäe

Võru

RäpinaKiidjärve

Valga

Õisu

Aegviidu

Soomaa

Reiu

Taali

LoobuLahemaa

Ussimäe

Märjamaa

OjaäärseViimsi

Marana

Matsalu

Kihelkonna

SAAREMAA

HIIUMAA LÄÄNEMAARAPLAMAA

LÄÄNE-HARJUMAA

IDA-HARJUMAA

LÄÄNE-VIRUMAA

IDA-VIRUMAA

ALUTAGUSE

JÕGEVAMAA

JÄRVAMAA

VILJNADIMAATARTUMAA

PÄRNUMAA

VÄNDRA

VALGAMAA

PÕLVAMAA

VÕRUMAA

Oandu

Piirsalu

Osmussaare

Nõva

Varbla

Erastvere

Iisaku

Laiksaare

AhtmeSonda

Triigi

Antsla

Laiuse

Surju

Rapla

Käru

Paikuse

Kabli

RistipaloRulli

Purila

Tartu

Sagadi

Tallinn

Põlula

Metskonna piir

Teabepunkt

Taimla

Põlula kalakasvandus

RMK hallatav ala

Külastuskeskus

Loodusmaja

Kontor

Regiooni piir

Sagadi metsakeskus

Elistvere loomapark

8 RMK AASTARAAMAT 2018 | ORGANISATSIOONISTRMK AASTARAAMAT 2018 | ORGANISATSIOONIST

KÕIKJAL EESTIS STRUKTUUR

METSA-KORRALDUSE

TEGEVUS-VALDKOND

MAA-KASUTUSETEGEVUS-VALDKOND

METSA-MAJANDUSETEGEVUS-VALDKOND

ADMINIST-RATSIOON

LOODUS-KASUTUSETEGEVUS-VALDKOND

TAIMLA- JASEEMNE-

MAJANDUSETEGEVUS-VALDKOND

PUIDU-TURUSTUSETEGEVUS-VALDKOND

NÕUKOGU

Siseaudititalitus

JUHATUS

Metsakorraldus-osakond

Infotehnoloogia-osakond

Juhtimisarvestuseosakond

Kinnisvara-osakond

Kommunikatsiooni-osakond

Personali-osakond

Raamatupidamis-osakond

Riigihangeteosakond

Teabehaldus-osakond

Õigus-osakond

Metsamajandus-osakond

Metsamajandus-regioonid (3)

Metsakasvatus-talitus

Metsaparandus-osakond

Metsaparandus-talitus

Puiduenergeetika-talitus

Jahindus-talitus

Külastuskorraldus-osakond

Sagadimetsakeskus

Looduskaitse-osakond

Põlula kala-kasvatustalitus

Taimla- ja seemne-majandusosakond

(8 taimlat)

Puiduturustus-osakond

Metsaosakond(18 metskonda)

11RMK AASTARAAMAT 2018 | ORGANISATSIOONIST

TÖÖTAJASKOND

eriti oluline on mets tööandjanamaapiirkondades

PÄRNUMAA95 inimest14%

TARTUMAA70 inimest10%

VÕRUMAA36 inimest5%

PÕLVAMAA64 inimest9%

JÕGEVAMAA34 inimest5%

RAPLAMAA32 inimest5%

HARJUMAA62 inimest9%

SAAREMAA28 inimest4%

HIIUMAA23 inimest

3%

VALGAMAA28 inimest 4%

LÄÄNEMAA14 inimest

2%

JÄRVAMAA23 inimest

3%

VILJANDI-MAA

26 inimest

4%

LÄÄNE-VIRUMAA87 inimest

13%

IDA-VIRUMAA71 inimest

10%

Riigimetsassaab tööd kokku

6300inimest

693 ... neist põhi-kohaga RMK-s

Metsa- ja puidusektor pakub Eestis tööd 36 000 inimesele.

71% 29%

Igas 17. Eestileibkonnas onmõni inimene

seotud justmetsandusega

10 RMK AASTARAAMAT 2018 | ORGANISATSIOONIST

PANUS MAJANDUSSERMK majandusnäitajad (mln eurot) 2014 2015 2016 2017 2018

Käive 163,5 165,2 178,5 178,4 209,1

Ärikasum 44,6 36,6 50,3 48,9 88,9

Dividendid ja tulumaks riigieelarvesse 18,5 18,3 24,5 28,1 26,9

Maamaks 4,5 4,6 4,7 4,8 4,9

Tööjõumaksud 5,7 6 6,1 6,9 6,6

RMK käive ja ärikasum

2014 2015 2016 2017 2018

44,636,6

50,3 48,9

88,9

209,1

178,4178,5165,2163,5

Käive Ärikasum

1312 RMK AASTARAAMAT 2018 | ORGANISATSIOONISTRMK AASTARAAMAT 2018 | ORGANISATSIOONIST

Metsandus ja puidukasutus

• MTÜ Vanaajamaja koostöös Eesti Apostlik-Õige-usu Kiriku ja kohaliku kogukonnaga restaureerib Viljandimaal Kolga-Jaani vallas Lalsi kiriku pea-kupli ja nelja nurgatorni puidust katusekonstrukt-siooni. Puitmaterjaliga abistas ka RMK.

• Eesti Puitmajaliit korraldas Räpinas käsitöö palkmajaehitajate kutsevõistlused, RMK panustas vajaliku puitmaterjaliga.

• Toimusid raiespordisarja xCUT Cup võistlused – Kevadkarikas Tartus maamessi ajal, TOP 10 Türi lillelaadal ja Eesti raiemeistrivõistlused Valgas. RMK oli toeks võistluste läbiviimisel.

• Ühislaulmist jätkas RMK toel metsameeste koor Forestalia.

• Ratastel rändnäitus „Bioajastu – puidust tulevik“ läbis RMK toel paari kuuga kõik Eesti maa-konnad ja tutvustas metsa ja puidu kasvavat tähtsust.

• Koostöös Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga ja Tartumaa Rajaleidja keskuse karjäärinõustajatega toimus õppepäev Stora Enso Imavere saeveskis. Tõsteti õpetajate ja karjäärinõustajate teadlikkust metsa- ja puidusektorist, sealsetest ametitest ja tööjõuvajadusest.

• Asenduskodud üle Eesti said RMK metsast tasuta ligi poolsada jõulupuud.

• MTÜ Raudlaeva Maja alustas kahe traditsiooni-lise Eesti rannasõidu purjepaadi ehitamist. RMK panustab vajaliku puitmaterjaliga.

• MTÜ Suitsusauna Selts Suss rajas Seljaküla külakeskusesse Läänemaal suitsusauna. Puitmaterjaliga abistas ka RMK.

• Tallinna Tehnikaülikooli rahvusvahelise doktori-kooli praktilise osa läbi viimiseks vajalikud kasevineeripakud andis RMK.

Tervislikud eluviisid ja looduses liikumine

• Aastas toimus üle Eesti 335 RMK Eestimaa orienteerumispäevakut, kus 7700 harrastajat tegi üle 55 000 stardikorra.

• Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri tudengid ehitasid Aegviitu Nikerjärve puhkeplatsile maa-märgi SILD, mis pakub matkajatele varju vihma eest ja võimalust jalga puhata.

Keskkonnakaitse ja loodushoid

• Vereta jahi fotokonkursi võitjaks kuulutati Indrek Ilometsa foto metstildrist.

• Looduse Aasta Foto ja aasta looma fotovõistlusel pandi välja RMK eriauhind.

• RMK Tallinna kontori aatriumis oli üleval näitus aasta loomast ilvesest, Kamille Saabre näitus „Õun nagu eestlane“, Haabersti hõberemmel-gast valminud õpilastööde näitus, EKA tuden-gite tööde näitus „Tosin teekonda“, vereta jahi

ÕNNETUNDE PAKKUJA

RMK on tootemark, mis panustab enim eestimaa-laste õnnetundesse. Nii selgus Havas Estonia läbi viidud uuringust Meaningful Brands, mis palus vastajatel hinnata oma subjektiivset õnnetunnet ja uuris, kuivõrd kaubamärgid sellele kaasa aitavad.

Mahuka küsitlustöö (7600 vastajat) tulemusel selgus, et lisaks rahale teevad eestimaalasi õnneli-kuks lapsed ja haridus, oskus tähtsustada õppimist ja märgata väikesi asju. Kaubamärkidest arvati kõige enam õnnetundele kaasa aitavaks RMK, järgnesid Apollo ja Rahva Raamat. Erinevaid vastutustunde aspekte hinnates saavutas RMK esikoha läbipaist-vuse ja aususe kategoorias.

parimad fotod ning maastikuökoloog Anneli Palo raamatul põhinev näitus Eesti metsadest.

• RMK varustas küttepuiduga Lastekaitse Liidu laagreid Remnikul ja korraldas laagrilistele loodus õppeprogramme.

• RMK oli kaaskorraldajaks Loodusfestivalile, mis kutsub märkama loodust linnaruumis ning edendab jätkusuutlikke tarbimis- ja käitumis-harjumusi.

AUTAHVEL

KOOSTÖÖPROJEKTID

Kõrgetel kohtadel püsib RMK ka Kantar Emori uuringutes – eelistatuimate tööandjate nimistus on RMK neljas ja mainekamate suurettevõtete loetelus üheksas.

Tunnustuse pälvis mitu RMK töötajat. Metsaparan-dusosakonna juhataja Toomas Kivisto sai maaelu-minister Tarmo Tammelt põllumajanduse ja maaelu edendaja hõbedase teenetemärgi. Uhke tiitliga pär-jati RMK Edela regiooni varumisjuhti Einart Kaske, kes valiti 2018. aasta isaks.

METSADEMAJANDAMINE

Riigimetsa tagavara

190 mln m3

Uue metsa rajamine

11 500 ha

Istutatud metsataimi

21,3 mln

Võsasaetööd

41 700 ha

Harvendusraie

8 500 ha

Uuendusraie

11 200 ha

Müüdud puit

3,7 mln m3

Tulu puidu müügist

205 mln eurot

RMK metsamaa pindala puuliigiti

Mänd421 668 ha

Kask307 137 ha

Kuusk212 143 ha

Haab38 031 ha

Sanglepp21 470 ha

Hall lepp17 844 ha

Teised5 327 ha

RMK metsamaa tagavara puuliigiti

20,7%

30%

41,2%

3,7%

2,1%

1,8%

0,5%

Mänd86 617 000 m3

205 m3/ha

45,5%

Kask51 011 000 m3

166 m3/ha

26,8%

Kuusk36 351 000 m3

171 m3/ha

19,1%

Haab7 951 000 m3

209 m3/ha

4,2%

Sanglepp4 321 000 m3

201 m3/ha

2,3%

Hall lepp3 011 000 m3

169 m3/ha

1,6%

Teised951 000 m3

179 m3/ha0,5%

RMK metsa tagavara (mln m3)

2014 2015 2016 2017 2018

174180

187 190

166

Kokku

190 213 000 m3

Kokku

1 023 620 ha

17RMK AASTARAAMAT 2018 | METSADE MAJANDAMINE16 RMK AASTARAAMAT 2018 | METSADE MAJANDAMINE

RMK METSADE ÜLEVAADERMK metsa jaotus (%) 2014 2015 2016 2017 2018

Rangelt kaitstav mets 18 18,8 19 25,3 28,6

Majanduspiirangutega mets 20,5 20,6 19,8 11 7,6

Majandatav mets 61,5 60,6 61,2 63,7 63,8

28,6% Rangelt kaitstav mets

63,8%Majandatav mets

7,6%

Majandus-piirangutega mets

RMK METSATÖÖD

Uuendusraie1,1%

Harvendusraie0,8%

Sanitaarraie0,4%

Raadamine0,2%

Uue metsa rajamine1,1%

Noorendike hooldus1,8%

Metsauuenduse hooldamine

2,3%

1 023 620 ha

RMK metsamaa

RMKmetsamaa

60 000

50 000

40 000

30 000

20 000

10 000

0

lage

–10

11–2

0

21–3

0

31–4

0

41–5

0

51–6

0

61–7

0

71–8

0

81–9

0

91–1

00

101–

110

111–

120

121–

130

131–

140

141–

150

151–

160

161–

170

171–

180

181–

190

191–

200

> 2

00

Mänd KaskKuusk

Kogu RMK metsa vanuseline jaotusH

ekta

rit (

ha)

Vanus

35 000

30 000

25 000

20 000

15 000

10 000

0

... sellest majandatava metsa vanuseline jaotus

lage > 20050 100 150

60–100-aastaste männikute rohkus on seotud esimeses Eesti Vabariigis kasvanud raiemahu ja metsa-uuendamisega, suure sõja, küüditamise ja selle järel toimunud metsauuendusega.

30–40-aastaseid männikuid on vähe, kuna tol ajal tehti vähe lageraiet ja uus mets ei saanud kasvama hakata.

Keskmiselt 25-aastaste kuusikute vähesus langeb kokku Eesti taasiseseisvumisega, kui metsade majandamiseks aega ei jagunud. Langusele järgnev tõus näitab kasvanud raiemahtu ning kasvanud metsauuendust.

60–80-aastaste kaasikute rohkus viitab inimtegevusest mahajäetud maade metsastumisele.

18 RMK AASTARAAMAT 2018 | METSADE MAJANDAMINE 19RMK AASTARAAMAT 2018 | METSADE MAJANDAMINE

21

Raie RMK metsas (ha) 2014

9 5139 394

119

9 909

10 280

680

68

Uuendusraie... sellest lageraie... sellest turberaie

Harvendusraie

Sanitaarraie

Raadamine

Kujundusraie

2015

10 47110 387

84

9 339

6 342

969

392

2016

11 92011 799

120

9 079

6 017

869

332

2017

10 86610 797

69

9 944

3 980

725

149

2018

11 22711 083

144

8 478

3 906

1 605

72

Uuendusraiega raiutakse langil olevad puud ühe aasta vältel (lageraie) või mitmejärguga pikema perioodi vältel (turberaie).

Harvendusraiet tehakse metsa eluea jooksul vajadusel mitu korda, et suunata peapuuliigi kasvu ja arengut ning parandada metsa sanitaarset seisundit.

Sanitaarraiega võetakse välja surnud, haiged, kahjurite paljunemist soodustavad või surevad puud.

Kujundusraiettehakse kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgil või kaitstava üksikobjekti või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks.

Raadamineon vajalik siis, kui metsamaad

tahetakse kasutadamuul otstarbel.

RMK AASTARAAMAT 2018 | METSADE MAJANDAMINE20 RMK AASTARAAMAT 2018 | METSADE MAJANDAMINE

KOKKULEPPEL KOGUKONNAGA Enne, kui algavad raietööd kõrgendatud avaliku huviga metsas, tutvustab RMK selle tegevuse vaja-likkust kohalikule kogukonnale. Kõrgendatud avaliku huviga alade ehk KAH-alade majandamiseks peeti 2018. aastal 41 kaasamiskoosolekut. Haapsalu, Narva-Jõesuu ja Viimsi RMK metsades plaanitavad tööd pandi kirja ka nende piirkondade kümne aasta metsamajandamiskavades. 2018. aasta lõpu seisuga on RMK määratlenud KAH-aladena 837 ala kogupindalaga 51 100 hek-tarit. See moodustab 5% RMK metsamaast. Kõige enam on KAH-alasid Harjumaal, järgnevad Viljandi-maa, Saaremaa, Ida-Virumaa.

KAH-alade majandamiseks on RMK paika pannud kindlad põhimõtted. Näiteks kasutatakse metsade uuendamiseks valdavalt väiksemaid, maastikku sobituvaid lanke. Kohtades, kus pinnas võimaldab ja uued puud saavad hakkama ka napimate valgustin-gimustega, tehakse lageraie asemel turberaiet. Väldi-takse öösel töötamist ja kohalikud inimesed saavad kaasa rääkida säilikpuude valimisel. Uuendusraied on vajalikud, et ka järgmistele põlvkondadele jäävad metsad oleksid elujõulised, erinevas vanuses ja mitmekesised. KAH-aladeks liigitab RMK kohaliku kogukonna aktiivses kasutuses olevad metsad. Reeglina asuvad need linnades, linnade ja külade lähedal, puhke-metsas või kohaliku kogukonna jaoks kultuuriliselt, arheoloogiliselt, religioosselt või ajalooliselt tähtsate paikade lähedal.

2322 RMK AASTARAAMAT 2018 | METSADE MAJANDAMINERMK AASTARAAMAT 2018 | METSADE MAJANDAMINE

UUDNE MASINISTUTUS

RMK uuendas metsa 11 500 hektaril – valdavalt istutades, aga ka külvates või looduslikule uuenemi-sele jättes või sellele kaasa aidates. Kasvama pandi 21,3 miljonit metsataime, neist sügisel 1,4 miljonit. Mände istutati 10,1, kuuski 9,6 ja kaski 1,6 miljo-nit. Veidi pandi kasvama ka sangleppi ja tammesid. Kevad ja suvi olid erakordselt põuased, mis rasken-das metsakasvatustöid. Hoolega tehtud töö kandis siiski vilja, kuigi kohati oli vajalik metsauuendust sügisel täiendada. Lisaks kuumusele tegi metsatai-medele piirkonniti liiga männikärsakas. Ka varase-matel aastatel kasvama pandud okaspuudel jäi kasv tagasihoidlikuks.

Esmakordselt kasutas RMK masinistutust. Selle puhul tehakse ühe võttega ära nii maapinna etteval-mistus kui ka istutamine – esmalt teeb ekskavaatori noole külge kinnitatud spetsiaalkopp istutamiseks sobiliku mätta ning seejärel paigaldatakse istutus-peaga mättale potitaim. Masinaga on hea istutada aladel, kus inimesel on seda raske teha, pinnas liigniiske või ebatasase reljeefiga. Masinistutust tehti ligi 100 hektaril.

METSATAIMI KAITSTES

Metsataimede kaitseks putukate ja ulukite eest võttis RMK kasutusele mitu abinõu. 3,5 miljonit metsataime töödeldi enne istutamist taimlates vaha ja liimiga, tekkinud kaitsekiht

takistab männikärsakal noort puukest kahjustamast. Sügisel aga pritsiti üle Eesti ligi 3000 hektaril noori puid lambarasva sisaldava loodusliku vahendiga, mis peletab loomi puud söömast. Tõrjevahendi toime kestab kuus kuni kaheksa kuud, kattes kõige ohtlikuma aja hilissügisest varakevadeni.

UUENEB ILUSTI

Uuenenuks arvestati rekordpindala, 9768 hektarit. See näitab metsakasvatustöö tulemuslikkust – varasematel aastatel raiutud ja seejärel istutatud ning hooldatud aladel on täidetud metsauuenduse eesmärk, seal kasvab soovitud kõrguses, koguses ja liigis puid.

Metsauuendus 2014 2015 2016 2017 2018

Maapinna mineraliseerimine istutamiseks, ha 5 653 6 739 6 403 7 918 7 924

Maapinna mineraliseerimine looduslikule uuenemisele kaasa aitamiseks, ha

1 202 1 343 1 419 1 686 1 604

Metsakülv, ha 617 466 272 311 335

Metsaistutus, ha 5 785 6 069 6 443 7 140 7 177

Looduslikule uuenemisele kaasa aitamine istutuse või külviga, ha

408 397 261 434 705

Looduslikule uuenemisele jätmine, ha 2 017 2 089 1 455 2 021 1 680

Metsauuendamise täiendamine, ha 3 102 3 611 3 597 2 940 2 959

Istutatud metsataimi, mln 18,5 19,3 20,2 21,2 21,3

… sellest potitaimed, % 42 50 42 52 52

Metsauuenduse hooldamine, ha 23 048 24 559 23 966 24 607 23 201

Noorendike hooldus (ha) 2014 2015 2016 2017 2018

Valgustusraie 19 375 19 769 19 366 19 072 18 462

Istutus ja külv puuliigiti (ha) 2014 2015 2016 2017 2018

Mänd 3 329 3 061 3 101 2 925 3 241

Kuusk 2 885 3 197 3 015 4 046 4 267

Kask 578 631 809 469 683

24 RMK AASTARAAMAT 2018 | METSADE MAJANDAMINE 25RMK AASTARAAMAT 2018 | METSADE MAJANDAMINE

PUIDUTURUSTUSPuidu müük (m³) 2014 2015 2016 2017 2018

Palk 1 492 000 1 596 000 1 819 000 1 798 000 1 795 000

45% 44% 46% 48% 49%

Paberipuit 1 216 000 1 292 000 1 352 000 1 213 000 1 200 000

36% 36% 34% 32% 32%

Küttepuit 487 000 558 000 602 000 579 000 565 000

15% 16% 15% 15% 15%

Hakkpuit ja raidmed 138 000 148 000 183 000 205 000 150 000

4% 4% 5% 5% 4%

Kokku 3 333 000 3 594 000 3 956 000 3 795 000 3 710 000

Suuremad kliendid ostukoguse järgi m³ %

Stora Enso Eesti AS 283 000 8

Horizon Tselluloosi ja Paberi AS 229 000 6

Estonian Cell AS 205 000 6

Toftan AS 195 000 5

Graanul Invest AS 173 000 5

Osula Graanul OÜ 170 000 5

Metsä Forest Eesti AS 170 000 5

Laesti AS 148 000 4

BillerudKorsnäs Estonia OÜ 125 000 3

Aegviidu Puit AS 117 000 3

Kokku 1 815 000 49

Müüdud puidu keskmine hind (eurot/m³)

2014 2015 2016 2017 2018

44,4 44,145,9

56,3

47,2

TAIMEKASVATUSMetsataimede kasvatamine (mln) 2014 2015 2016 2017 2018

Mänd 11,6 10 11,8 10,8 10,2

Kuusk 9,5 10,1 9,1 10,7 9,6

Kask 1,1 1,6 1,9 1,2 1,6

Muu (sanglepp, tamm) 0,1

Kokku 22,2 21,7 22,8 22,7 21,5

EESTIMAISED METSATAIMED

RMK kasvuhoonetes ja avamaataimlates sai metsa-kõlbulikuks 21,5 miljonit pisikest puud. Kuuski, kaski ja peagi ka sangleppasid kasvatab RMK valdavalt pott-põld süsteemis. Mände kasvatab RMK potitaimedena.

RMK taimlad asuvad Tartu linnas, Maranal ja Reius, Räpinas, Purilas, Rullis, Kullengal ja Iisakus. Taimlapind laieneb Tartus ja Valgamaal Rulli taimlas. 2018. aastaga lõpetati Tartus ilupuude kasvatus ja vabanevat maad kasutatakse edaspidi metsataimede kasvatamiseks. Rulli taimlasse saadi metsa raada-mise tulemusel juurde 13 hektarit avamaapõldu.

RIIKLIK SEEMNEVARU TAGATUD

Aasta lõpu seisuga oli Eesti riiklik metsapuuseem-nete tagavara 8245 kg. Kuuse seemet jagub vähe-malt üheteistkümneks, männi seemet kuueks ja arukase seemet kolmeks aastaks.

JÄRGLASKATSEALAD

Tugevate tulevikupuude saamiseks rajab RMK koos-töös Eesti Maaülikooliga järglaskatsealasid. Männi katsealad on rajatud, kuuse katsealadesse istuta-takse välja valitud heade omadustega plusspuude järglasi 2020. aastani. Arukase katsealade rajami-seks valivad Eesti Maaülikooli teadlased praegu välja plusspuid, esimesed kasetaimed loodetakse mulda pista 2021. aastal.

2019. aasta alguses sõlmisid RMK ja Eesti Maa-ülikool koostöölepingu, mille alusel rahastab RMK metsapuude parendamise programmi viie aasta jooksul 300 000 euroga.

Mänd3070 kg

Eesti seemnevaru

Kuusk4934 kg

Arukask239 kg

27

Biokütus Elekter Soojus

Saematerjal Puitplaadidja vineer

Puitehitised,mööbel

ja disaintooted

Tselluloosi- ja paberitooted

Puidumass Kemikaalid ja plastik

RA

IDM

EDPA

BER

IPU

ITPA

LK

RMK AASTARAAMAT 2018 | METSADE MAJANDAMINE26 RMK AASTARAAMAT 2018 | METSADE MAJANDAMINE

HINNARALLI

RMK müüs 2018. aastal 3,7 miljonit kuupmeetrit puitu, mida on 2% vähem kui 2017. aastal. Palgid moodustasid müügimahust 49%, paberipuit 32%, küttepuit 15% ning hakkpuit 4%. Puiduturg oli võim-sas hoos ja see avaldus kerkinud müügihindades.

Sademeterohkest 2017. aasta teisest poolest tingi-tuna oli Läänemere-äärsetes riikides tekkinud töös-tusliku puidu defitsiit. Puudus kindlus ja teadmine, kas ja kuidas kehvad ilmastikutingimused puidu varumise võimalusi talvel parandavad. Tööstuste laovarud olid väikesed ja agressiivsust turul palju. Kõikide sortimentide nõudlus ületas pakkumist. Suvi ja sügis olid kuivad ja soojad, mis tõi kaasa tuleohu. Rootsis keelati suurte metsatulekahjude tõttu metsa-raie mitmeks kuuks sootuks. See ei lasknud turul normaliseeruda.

Sügisel alanud üleüldine hinnaralli vältas terve esimese poolaasta. Okaspuupalkide keskmine hind tõusis aasta esimesel poolel eelmise aasta teise poolega võrreldes 13,2%, kasepalkidel 7,8%. Tõus jätkus teisel poolaastalgi, aasta kokkuvõttes kerkis okaspuupalgi hind 17,1% ja kasepalgil 11,8%.

Paberipuidu turul püsisid Eesti sadamates kõrged hinnad ühtlaselt terve aasta ning sellest kujunes viimaste kümnendite pikima kestusega hinnaano-maalia. Kuiv suvi ja kõrge hinnatase motiveerisid metsaomanikke tegema rohkem harvendusraiet. Põhiliselt Rootsi, vähem Soome eksportööride init-siatiivil kõrgel hoitud hind ületas kohalike töötlejate

võimalused ning raiutud paberipuidu ekspordi osakaal kasvas. Aastaga tõusis kuuse- ja männi-paberipuidu keskmine hind 64,6% ja kasepaberi-puidu hind 63,1%.

Küttepuidu turul jätkus läbi aasta positiivne areng. Müügilepingute täitmine oli 2017. aasta sügisel ebaõnnestunud ning nende täitmist pikendati 2018. aastasse. Tänu talvele ja hilisemale kuivale perioo-dile õnnestus müügiga suveks järje peale jõuda. Hinnatase tõusis piisavalt ning metsaomanikele jõudis lõpuks kätte aeg, mil küttepuidu varumine muutus tasuvaks. Küttepuidu keskmine hind tõusis aastaga 11,8%.

Hakkpuit oli ainus kaubagrupp, mille müügimaht oluliselt langes ja seda olukorras, kus nõudlus tegelikult kasvas. Põhjuseks liigniiske 2017. aasta, mistõttu kasutati raidmeid sügisel rohkem kokkuveo-teede tugevdamiseks ja vähenes hakkpuidu tootmi-seks varutav kogus. Suurenenud nõudlus kajastus klientidega uute lepingute sõlmimisel, kui 2018. aasta teise poole hinnatase kujunes esimesega võrreldes 18,9% kõrgemaks. Hakkpuidu keskmine hind kerkis aastaga 12,7%.

RMK jätkas küttepuidu varumiseks eraisikutele kasvava metsa raieõiguse müüki sanitaarraiena. Samuti müüdi raieõigust kujundusraieks poolloodus-like koosluste taastamiseks ja raadamiseks mitmete turba alade tarvis. Raieõigust müüdi 20 000 kuup-meetrit keskmise hinnaga 14,7 eurot/m³.

2928 RMK AASTARAAMAT 2018 | METSADE MAJANDAMINERMK AASTARAAMAT 2018 | METSADE MAJANDAMINE

HOMO LOHACUS TEGUTSEB JÄTKUVALT RMK metsast koristati aasta jooksul 290 tonni prügi, mis on kaheksa tonni rohkem kui aasta varem. Maksma läks see 100 000 eurot. Probleemsemate piirkondadena eristuvad Ida-Virumaa, Harjumaa, Läänemaa ja Raplamaa.

Metsa alla viiakse olme- ja ehitusjäätmeid, mööblit, aga ka näiteks klaasi, metalli, ohtlikke jäätmeid. Agarad riisujad kipuvad loodusesse viima ka kilekottidesse pakitud lehti.

Laiali puistatuna võiks orgaaniline materjal metsa all kõduneda, ent kilekottides läheb see haisema ja riivab silma. Mööbli ja ehitusjäätmete viimine prügi-lasse tundub paljudele olevat liialt kallis ja keeruline.

Korraldatud jäätmeveoga võib olla probleeme kohta-des, kus ühel kinnisasjal, nt suvilakooperatiivis, elab palju peresid. Aladele, kuhu kiputakse massiliselt prügi tooma, on RMK üles seadnud valvekaamerad. Nelja aasta jooksul, mil kaamerad prügistajaid püüdnud, on nii mõnigi seeläbi oma teenitud karistuse saanud. Eraisikust prügi metsa alla viijat saab karistada kuni 1200-eurose rahatrahviga, juriidilise isiku puhul on summa kuni 3200 eurot. Prügikaameraid üles pannes leiutas RMK koos keskkonnaeetik Mattias Turovskiga uue inimliigi – harilik prügistaja ehk Homo lohacus jobuensis. Kahjuks tuleb tõdeda, et see õnnetu liik on endiselt üsnagi elujõuline.

PRÜGIKORISTUSPrügikoristus RMK metsas 2014 2015 2016 2017 2018

Kogus (kg) 270 600 572 000 247 000 281 800 290 200

Kulu (eurot) 52 000 145 000 53 000 92 000 100 000

METSAPARANDUSMetsaparandusnäitajad 2014 2015 2016 2017 2018

Ehitatud, rekonstrueeritud ja uuendatud metsateed (km)

268 495 361 348 316

Rekonstrueeritud ja uuendatud kuivendussüsteemid (ha)

7 100 23 800 13 200 22 600 25 700

Investeering metsateedesse ja kuivendussüsteemidesse (mln eurot)

23,2 22,9 23,5 23 23,5

KORRAS TEEDEVÕRK

RMK omab 9080 km metsateid, millele lisandub umbes 2000 kilomeetrit teiste omanike maal olevaid teid, mida RMK kasutab ja seetõttu ka hooldab. Metsateed lihtsustavad metsa- ja looduskaitsetöid, kergendavad tulekahjude kustutamist ning muuda-vad mugavamaks looduses liikumise. Metsateid kor-rastatakse pidevalt ja rajatakse vajadusel ka juurde.

Kuivendussüsteeme on RMK maadel 500 095 hektarit ja neid enam juurde ei rajata. Küll aga tuleb olemasolevaid hooldada ja rekonstrueerida. Kuiven-datud on ligi pool RMK metsamaast, mis suurendab igal aastal RMK metsade juurdekasvu pool miljonit tihumeetrit.

3130 RMK AASTARAAMAT 2018 | METSADE MAJANDAMINERMK AASTARAAMAT 2018 | METSADE MAJANDAMINE

TAGASIHOIDLIKUM JAHINDUSTULU

RMK teenis jahindustegevusest 178 000 eurot, millest suurema osa moodustas avalikel enampak-kumistel saadud tasu jahilubade müügist. Aasta võrdluses kahanes jahindustulu kolmandiku võrra, selle põhjus peitub Aafrika katku tõttu metsast pea kadunud metssigades ja põdra küttimismahu oluli-ses vähenemises Kilingi-Nõmme jahipiirkonnas.

Keskmiselt tasuti RMK-le jahipidamise eest 2,26 eurot hektari kohta. Oma maal jahipidamist lubavate eraomanikega jagas RMK enampakkumise tuludest 9500 eurot.

RMK haldab Kilingi-Nõmme, Kuressaare ja Väätsa jahipiirkonda. Nendel aladel, kus RMK jahitegevust ei korralda, on RMK riigimaa jahindusliku kasutuse lepingud sõlminud 329 jahipiirkonna kasutajaga. Muu hulgas sätestab leping ka selle, millal peavad jahimehed kompenseerima ulukite tekitatud kahju metsale.

2018. aasta eest esitas RMK ulukikahjude nõude 33 jahi-ühendusele. Kokku puudutab see 80 hektarit, kus ulukid on kahjustanud metsauuendust sellisel määral, et ala tuleb uuesti uuendada või metsa-

uuendust oluliselt täiendada. Kahjunõude kogusuu-rus on 24 833 eurot ja maksmise asemel võivad jahimehed istutustöö ka ise ära teha. Sellist soovi on avaldanud seitse jahiühendust. Jahimeeste poolt tehtud töö arvestatakse nõutavast kahjunõudest maha ja nii on sissenõutav lõplik summa 20 333 eurot. Varasemate aastatega võrreldes on oluliselt kahjustatud metsauuenduse pindala kasvanud.

JAHINDUSRMK jahimaa kasutushind 2014 2015 2016 2017 2018

Keskmine hind (eurot/ha kohta) 2,16 3,02 2,93 3,76 2,26

METSATULEKAHJUDTulekahjud RMK metsas 2014 2015 2016 2017 2018

Arv (tk) 24 10 9 1 45

Pindala (ha) 37,8 15 96,7 4 269

Keskmine põleng (ha) 1,6 1,5 10,7 4 6

SUURIM PÕLENG MAJANDUSMETSAS

Punane kukk tegutses kuival suvel aktiivselt, RMK metsa laastas 45 tulekahju kogupindalaga 269 hektarit. Sellest suuremad põlengud jäävad kümne aasta tagusesse aega, ent kunagi varem pole tule-roaks langenud nõnda palju majandatavat metsa.

Aegviidu lähedal majandatavas metsas juunikuus puhkenud tuli levis 11 päevaga 180 hektarile. Põles igas vanuses metsa, olukorra muutis hullemaks harvaesinev ladvatuli. Tulekahju kustutamises osales 37 komandot ning sadu vabatahtlikke.

Selleks, et tules kannatada saanud puitu raiuda, läbisid metsamehed spetsiaalse koolituse. Tahmu-nud ja tahmumata puit sorteeriti eraldi ja alalt saadi 17 400 tihumeetrit puitu.

Uued männid ja kuused pan-nakse põlengualale kasvama 2019. aasta kevadel, kase-võrsed ajasid end tuhmunud mullakamarast välja juba paar nädalat pärast tulelõõma. Tule-vikus hakkab Aegviidu kandis

kasvama ligi 150 hektarit ühevanust metsa, mis pole just tavapärane vaatepilt.

Pärast tulekahju võttis RMK põlengualal ja selle piiril kaitse alla kaks uut vääriselupaika. Tuli lisas aladele isegi väärtust, sest lõi sobivad elutingimused liiki-dele, kes armastavad surnud puitu ja põlengujärgset looduskeskkonda.

Kaitse all olevaid liike

490

Kaitsealuste liikide leiukohti

36 254

Vääriselupaikade kogupindala

18 617 ha

Hooldatavaid poollooduslikke kooslusi

21 585 ha

Looduskaitsetööde maksumus

4,9 mln eurot

LOODUSKAITSE

3534 RMK AASTARAAMAT 2018 | LOODUSKAITSERMK AASTARAAMAT 2018 | LOODUSKAITSE

KAITSEALAD RMK metsas asuvad kaitsealad (ha)Kaitseala sihtkaitsevöönd 165 904

Kaitseala piiranguvöönd 70 344

Püsielupaiga piiranguvöönd 29 605

Püsielupaiga sihtkaitsevöönd 23 788

UUED KAITSEALAD

2019. aasta alguses kinnitas keskkonnaministee-rium 58 uue looduskaitseala moodustamise laane-, salu- ja soovikumetsade kaitseks. Alad pakkus 2017. aastal välja RMK, et aidata kaasa riigi ees-märgile tagada range kaitse kõikides Eesti metsatüü-pides sellises ulatuses, mis loob eeldused nendele metsatüüpidele omaste vanametsa liikide säilimiseks ja metsade üldise elurikkuse kasvuks. Kaitse alla võeti 26 715 hektarit RMK metsa. Kaitsealad kuuluvad kõik sihtkaitsevööndisse, kus majandustegevus on keelatud. Sisuliselt arvestas RMK kõnealused metsad rangelt kaitstava metsa hulka juba 2017. aastal ja peatas seal igasuguse majandustegevuse. Lisaks uutele kaitsealadele kehtestatakse rangem kaitsekord ka olemasolevate kaitse- ja hoiualade salu- ja laanemetsades. Piiranguvööndite kaitse-režiimi muudetakse sihtkaitsevööndiks ligikaudu 13 000 hektaril ja nii suureneb RMK rangelt kaits-tavate metsade osakaal edaspidi eelkõige majandus-piirangutega metsa arvelt.

LOODUSKAITSEMAADE OST

2018. aasta alguses sai RMK kohustuse osta eraomanikelt looduskaitsepiirangutega maad. Aasta jooksul omandas RMK 22 kinnistut kogupindalaga 89 hektarit, raha kulus selleks 570 000 eurot.

Seni tegeles kõrge loodusväärtusega maade riigile ostuga Maa-amet, kes tegi tehinguid talle riigieel-arves selleks eraldatud summa piires. Nii ei olnud eramaaomanikele avalike huvide kompenseerimine piisavalt tõhus ja kiire. RMK-le anti õigus teenida raha looduskaitsemaade ostuks, müües maatükke, mis ei ole RMK põhitegevuseks vajalikud. Näiteks võivad sellised maatükid olla raske ligipääsetavu-sega, liiga väikesed, muust RMK maast eraldatud või asuda hoonestatud kinnistute vahel.

2018. aastal korraldas RMK selliste maade müü-giks viis kirjalikku enampakkumist. Uue omaniku leidis 139 kinnistut kogupindalaga 1178 hektarit, peamiselt oli tegu metsamaaga. Müügist teeniti 5,6 miljonit eurot.

Tehingute vormistamiseks vajaliku eeltöö teeb Kesk-konnaamet. Süsteemi muutusest tingituna ei olnud 2018. aastal tehingute maht nii suur, kui RMK raha-line võimekus seda lubas.

KAITSEALUSED LIIGIDUUED LIIGID

RMK maadel on registreeritud 490 kaitsealust liiki. Kõige rangemini kaitstavasse I kategooriasse kuulub 53 liiki, II kategooriasse 231 ja III kategooriasse 206 liiki.

Aastaga suurenes kaitsealuste liikide arv RMK maadel kuue liigi võrra. Mitmel juhul on tegemist perekonna tasemel vaatlusega, mille täpne liik veel määratlemata. Uute liikidena saab välja tuua II kate-gooriasse kuuluva kääv-neersambliku (Nephroma resupinatum), mõru kivipuraviku (Boletus radicans) ja nokktarna (Carex rhynchophysa).

Kaitsealuste liikide leiukohti on RMK maadel 36 254, aastaga suurenes see näitaja 4403 võrra. Leiukoha all mõeldakse liigi ühe isendi või grupiti kasvavatel taimedel grupi kasvukohta, lindude pesakohta jne.

EUROPROJEKT LENDORAVA KAITSEKS

RMK liitus lendorava elutingimuste parandamiseks algatatud Eesti-Soome ühisprojektiga. Selle käigus inventeeritakse lendoravale sobivaid elupaikasid, paigaldatakse ja hooldatakse tehispesasid ning koostatakse metsakujunduskavasid ja kisklussurve vähendamise kava.

RMK on lendoravale kõrgendatud tähelepanu pööra-nud juba aastaid. RMK metsas on kaitse alla võetud liikumiskoridorid, mis ühendavad teadaolevaid lendoravate elupaiku. Koostööprojektist loode-takse täiendavat infot lendorava elupaigaeelistuste ja levimisökoloogia kohta, samuti paigaldatakse lendoravale uusi pesakaste, korraldatakse talguid ja pannakse üles lendoravat tutvustav püsieksposit-sioon Iisaku külastuskeskusesse.

Lendorav kuulub Eestis I kaitsekategooriasse, Euroopa Liidu riikidest elutseb ta ainult Eestis ja Soomes. Ühisprojekt kestab aastani 2025 ning selle põhirahastajaks on Euroopa Liidu LIFE-programm.

Hoiuala 20 124

Kaitseala loodusreservaat 3 316

Kaitse-eeskirjata kaitseala 699

Looduse üksikobjekt 115

3736

Elupaikade taastamine (ha)

Kokku 2023

Kokku 384

Kokku 1148

Kokku 727

Kokku 3283

2014 2015 2016 2017 2018

38 162 40321

1007

388 505

69 47 0

184

1662

72

291

2778

Koosluse taastamine

Poolloodusliku koosluse taastamine

Sookoosluse taastamine

RMK AASTARAAMAT 2018 | LOODUSKAITSERMK AASTARAAMAT 2018 | LOODUSKAITSE

LOODUSKAITSETÖÖDLooduskaitsetööde maksumus 2014 2015 2016 2017 2018

RMK omarahastus 1 037 200 1 447 300 665 000 901 000 1 126 000

Muu rahastus (riigieelarvest, eurofondid)

1 722 000 1 403 000 1 417 000 2 351 000 3 767 000

Kokku 2 759 200 2 850 300 2 082 000 3 252 000 4 893 000

REKORDMAHUS TAASTAMISTÖID

Loodusliku mitmekesisuse tagamiseks on kõige olu-lisem, et liikidel oleks piisavalt heas seisus elupaiku. Sobilike koosluste loomine ja nende hooldamine on RMK looduskaitselise tegevuse nurgakivi.

VÄÄRISELUPAIGAD

ULATUSLIK INVENTUUR

RMK maadel on kaitse alla võetud 18 617 hektarit vääriselupaiku, aastaga suurenes ala 23% võrra. Suure kasvu taga oli 2017. aastal alanud ulatuslik inventuur.

Esimeses järgus inventeeris 65 vastava vääris-elupaiga litsentsiga RMK metsakorraldajat kõige vanemaid metsasid. Selle tulemusel kanti keskkon-naregistrisse 3128 hektarit uusi vääriselupaiku. Inventuur jätkub.

Vääriselupaigad on haruldastele ja ohustatud liiki-dele sobivad elukohad majandataval metsamaal, kus on säilinud loodusmetsadele omaseid struk-tuure, nagu näiteks väga vanad puud, suured lama-vad ja surnud puud või põlenud puud, ning nendel aladel puudub oluline inimmõju (raied, kuivendus). Kuna majandatavates metsades esineb selliseid metsaalasid vähe ja hajusalt, on haruldaste ning ohustatud liikide püsimajäämiseks oluline taoliste tunnustustega metsaosad säilitada.

Vääriselupaigad liigituvad rangelt kaitstava metsa alla, mis kokku moodustab 28,6% RMK metsast.

2015

14 784

2014

14 584

2016

14 712

2017

15 160

2018

18 617

Vääriselupaigad RMK metsas (ha)

2018. aastal tehti elupaikade taastamistöid ligikaudu 3300 hektaril.

3938 RMK AASTARAAMAT 2018 | LOODUSKAITSERMK AASTARAAMAT 2018 | LOODUSKAITSE

SOOELUPAIGAD

Soode taastamistööd lõpetati 2778 hektaril. Suure-matel objektidel kestsid tööd mitu aastat – näiteks Endla looduskaitsealal (700 ha), Rubina looduskait-sealal (500 ha), Soomaa rahvuspargis (600 ha) ja Sookuninga looduskaitsealal (447 ha). Jääksoodest ehk turba kaevandamisega rikutud soodest taastati Hiiumaal Määvli rabas asuv 60 hektari suurune endine turba kaevandusala.

2018. aastal alustati suuremate sooelupaikade taastamistöödega Tolkuse ja Maarjapeakse rabas Luitemaa looduskaitsealal ja Kikepera rabas Soomaa rahvuspargis. Koosöös Eestimaa Looduse Fondiga algas tegevus Lahemaa rahvuspargis Laukasoo rabas ning Sirtsi looduskaitsealal, kus RMK kor-raldada on eelkõige raietööd. Senisest suuremas mahus võetakse ette kunagiste turba kaevandus-alade veerežiimi taastamine.

Soode taastamiseks sulgetakse kunagi rajatud kuivenduskraavid ning vajadusel raadatakse soole kuivendamise tõttu kasvanud mets. Taastamise tulemuslikkuse hindamiseks seirab RMK veetaseme muutust.

Sood on üliolulised, sest aitavad tagada elurikkust, säilitada puhast vett, võidelda üleujutuste ning põuaga ja siduda atmosfäärist süsinikku.

LIIGIKAITSETÖÖD

2018. aastal tehti spetsiifilisi töid 20 looduskaitse-aluse liigi elupaiga seisundi parandamiseks. Suuri-maks objektiks oli 14-hektariline kõre püsielupaik Pärnumaal Võidukülas. Harivesiliku ja mudakonna kudemisveekogude seisundit parandati 11 kohas ja erinevate taimeliikide elupaiga seisundit 14 kohas. Kurtna maastikukaitsealal võeti ette tõrjetööd metsa levinud võõrliigi, suure läätspuu vastu. Neid põõsaid freesiti 36 hektaril.

PARGID JA MAASTIKUVAATED

Hooldus- ja taastamistöid tehti 14 pargis. Keila-Joa mõisa pargis raiuti külastajatele ohtli-kud puud ning freesiti kännud. Teistes parkides hekseldati üldilme säilitamiseks rohurinnet ja raiuti võsa ning võeti maha külastajatele ohtlikuks muutu-nud üksikuid puid.

Maastikku hooldati 40 hektaril, suurimaks kujunes vaate avamine Kuressaare lähedal asuvale Linnulahele.

POOLLOODUSLIKUD KOOSLUSED

Rendile antud maad poollooduslike koosluste hooldamiseks (ha)

2014 2015 2016 2017 2018

Kokku 18 266 21 000 22 462 23 355 23 962

...neist aasta jooksul rendile antud uued maad 3 757 2 734 1 462 893 607

Poollooduslikke kooslusi taastas RMK 773 hektaril. Raie- ja freesimistöödega muudeti hooldamiskõl-bulikuks 505 hektarit. Juba varem taastatud alade seisundi parandamiseks hekseldati rohurinnet või niideti 268 hektaril.

Kõige rohkem taastati lamminiite, loopealseid ehk alvareid ja puisniite. Enim taastati poollooduslikke kooslusi Saaremaal (203 ha) ja Alam-Pedja loodus-kaitsealal (119 ha).

Poollooduslike koosluste hooldamiseks on RMK sõlminud maakasutuslepingud 378 füüsilise või juriidilise isikuga. Lepingutega on kaetud 23 962 hektarit, poollooduslikke kooslusi on seal 21 585 hektaril. Koosluste rentimist hõlbustab veebiraken-dus (www.maaamet.ee/rmk), mille kaudu saab teavet vabade ja väljarenditud alade kohta ning anda teada oma rendisoovist.

RMK hooldab poollooduslikku kooslust ise Pirita jõe ürgoru maastikukaitseala 29 hektaril.

Pärandkoosluste paremaks hooldamiseks valmis 14 teed. Suuremas mahus rekonstrueeriti ja uuendati teid Abruka saarel, Saaremaa kaitse-aladel ja Alam-Pedja looduskaitsealal. Paranes ligipääs rohkem kui 2000 hektari suuruse ala hooldamiseks.

Poollooduslikud kooslused on Eesti maastikupildile iseloomulikud alad, mida on pikalt kasutatud karja- ja heinamaana ning mille liigirikkuse säilimiseks on vajalik mõõdukas inimtegevus.

4140 RMK AASTARAAMAT 2018 | LOODUSKAITSERMK AASTARAAMAT 2018 | LOODUSKAITSE

PÕLULA KALAKASVANDUSPõlulast jõgedesse asustatud kalad

Aasta Liik VastneÜhe-

suvineÜhe-

aastaneKahe-suvine

Kahe-aastane

Kokku

2014 Lõhe 97 750 107 154 15 368 9 442 35 394 265 108

2015 Lõhe 98 500 127 541 40 638 3 580 41 885 312 144

2016 Lõhe 86 157 44 755 5 393 36 796 173 101

2017 Lõhe 54 682 60 851 21 186 42 795 179 514

2018 Lõhe 75 000 118 355 79 497 9 256 32 767 314 875

2014 Meriforell 9 569 6 978 5 403 21 950

2015 Meriforell 10 308 3 617 5 686 19 611

2016 Meriforell 3 247 3 247

2017 Meriforell 2 467 2 467

2018 Meriforell Taastootmine lõpetati

2016 Siig 33 810 33 810

2017 Siig 6 885 6 885

2018 Siig 43 774 43 774

MERIFORELLIGA KORRAS

Aastatega kosunud meriforelli asurkond Soome lahe jõgedes lubas Põlulas selle kalaliigi kasvata-mise lõpetada. Vabanenud basseinid on lõhe ja siia päralt, kelle arvukus Põhja-Eesti ja Pärnu jõgedes pole veel piisav. Kokku asustati mais ja oktoobris jõgedesse ligi 315 000 Põlulast pärit lõhe noorkala. Lõhed lasti Valgejõkke, Pühajõkke, Pärnu, Loobu, Purtse, Selja, Jägala ja Pirita jõkke. Ühe- ja kahesuviste ning ühe- ja kahe-aastaste kalade kõrval viidi Purtse ja Jägala kärestikele ka vastseid, sest marja inkubeerimine oli nii edukas, et kõikide vastsete edasikasvatamiseks ei olnud haudemajas piisavalt ruumi. Looduslikes tin-gimustes jääb lõhevastsetest ellu küll väike osa, kuid see-eest on need kalad suureks saades osavamad ellujääjad kui kasvanduse turvaliste tingimustega harjunud kalad. Siigade kasvatamisega on Põlulas tegeletud kolm aastat ja neid asustati Pärnu jõkke ligi 44 000. Põlula kalakasvandus on ainus kalavarude taastami-sega tegelev riiklik kalakasvandus Eestis. Paremaks tegutsemiseks on Põlulasse loodud krüogeenipank ja alustatud ettevalmistusi karantiinihoone rajamiseks.

Karantiinihoone on vajalik, sest kui sugukarja värs-kendamiseks tuuakse jõgedest kalu või marja, võivad koos nendega kaasa tulla ka kalahaigused. Sisse toodud kalade kontrolliks saab neid edaspidi hoida karantiinis. Karantiinihoone ehitusprojekt on valmis ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist on taot-letud hoone ja taristu rajamiseks 1,3 miljonit eurot. Ehitusega saab loodetavasti alustada 2019. aastal. Krüogeenipank rajati Põlulasse ohustatud kalaliikide niisa sügavkülmutamiseks, et nende algupärane geneetiline materjal oleks olemas ka tulevikus. Vede-las lämmastikus on külmhoiustatud esimesed Keila jõe päritolu lõhede niisad.

Krüogeenipangas saab sügavkülmutatud niiska hoiustada mitu aastakümmet.

Külastusi RMK puhke- ja kaitsealadel

2,7 mln

Külastajaid teabepunktides

96 000

Külastajaid Elistvere loomapargis

61 400

Külastajaid Sagadi metsamuuseumis

34 600

Osalejaid loodusõppe- programmides

51 600

Kulutused külastustaristule ja loodusteadlikkuse edendamisele

7,8 mln eurot

LOODUSES LIIKUMINE JA LOODUSTEADLIKKUS

45

Oandu

Aegviidu

Peraküla

Penijõe

IklaÄhijärve

Kauksi

RMK AASTARAAMAT 2018 | LOODUSES LIIKUMINE JA LOODUSTEADLIKKUS44 RMK AASTARAAMAT 2018 | LOODUSES LIIKUMINE JA LOODUSTEADLIKKUS

METSARAHVAS JUUBELDAS MATKATES

RMK puhke- ja kaitsealasid külastati 2,7 miljonil korral, mis on eelmisest aastast lausa 300 000 võrra rohkem. Inimesed tõi loodusesse soe ilm, vabariigi juubeliaasta ning sellega seotud üritu-sed – eeskätt suur ühismatkamine, aga ka näiteks esmakordselt tähistatud Eesti looduse päev.

Augustis toimunud ja 20 päeva kestnud suurest Eesti juubelile pühendatud ühismatkamisest võttis osa 369 inimest. Noorim matkaline oli kõigest aasta ja üheksa kuu vanune ja eakaim käis 74. eluringi. Kuuel matkatee lõigul liikunud seltskonnad said kokku matkapealinnas Aegviidus.

Juubelikingitusena valminud RMK pika matkatee kolmas haru kulgeb 614 kilomeetril Penijõelt Kauksisse.

Koos kahe teise haruga katab matkatee nüüd kogu mandri-Eesti ja pakub elamust 1800 kilomeetril.

RMK pakub looduses liikumise võimalusi 13 puhke-alal, viies rahvuspargis ja kaitsealadel üle Eesti.

LOODUSES LIIKUMINEKülastusi RMK puhke- ja kaitsealadel

2 700 000

2018

2 400 000

2017

2 300 000

2016

2 200 000

2015

1 900 000

2014

KÜLASTUSTARISTU KORDA

Külastustaristu parandamiseks tehti rekonstrueeri-mistöid 36 objektil. Valmis sai neist 14: Majakivi- Pikanõmme õpperaja II etapp, Majakivi vaatetorn, Ojaäärse metsarada, Riisa õpperada ja vaatetorn, Iisaku vaatetorn, Seljamäe õppematkarada koos lõkkekohaga, Selisoo matkarada koos lõkkekohaga, Kurtna matkarada koos lõkkekohtadega, Ema-jõe õpperada ja Luhasoo õpperada, Pühjärve ja Murru metsa loodusrajad ning Elistvere loomapargi hundiaed.

AJALOOLINE ILU

Lõpule jõudis Soome-Eesti ühisprojekt „Lights On!“, mille käigus sai korrastatud ilme neli ajaloolist vaatamisväärsust. Vaateid avati ja ligipääsetavust parandati Keila-Joa mõisa pargis, Neeruti linnamäel ning Lõhavere ja Varbola muinaslinnusel. Projekti lõppemist tähistanud valguspeol Keila-Joa pargis osales 7500 huvilist.

328kattega lõkkekohta

224looduses liikumise radakokku 3100 kilomeetril

59telkimisala, kokku 455

telkimisvõimalusega objekti

27metsaonni

20metsamaja

3maastikusõiduala

4746 RMK AASTARAAMAT 2018 | LOODUSES LIIKUMINE JA LOODUSTEADLIKKUSRMK AASTARAAMAT 2018 | LOODUSES LIIKUMINE JA LOODUSTEADLIKKUS

LOODUSTEADLIKKUS SAGADI METSAKESKUSLoodusõppeprogrammid ja nendes osalejad 2014 2015 2016 2017 2018

Läbi viidud loodusõppeprogrammid 2 455 2 695 2 766 2 667 2 594

Loodusõppeprogrammides osalejad 47 500 48 500 52 800 52 000 51 600

Sagadi metsakeskuse külastatavus 2014 2015 2016 2017 2018

Metsamuuseumi külastajad 34 000 28 500 32 800 31 400 34 600

Majutuskliendid 9 800 9 500 9 100 7 100 8 200

RMK külastuskeskustes, loodusmajades ja Sagadi looduskoolis viidi aasta jooksul läbi 2594 loodus-õppeprogrammi 51 600 inimesele. Kolm korda aastas korraldatavatest kampaaniaprogrammidest saavad lasteaia- ja koolilapsed osa vaid sümboolse 1-eurose osalustasu eest.

Erinevatest loodusteadlikkust edenda-vatest tegevustest võttis osa 270 000 huvilist, mida on 30% rohkem kui aasta varem. RMK teabepunktid jagasid nõu 96 000 korral.

Sagadi mõisakompleksi här-rastemaja pööningul seati üles näitus „100 sammu metsa-teel“. See on austusavaldus Eesti metsale ja kõigile ini-mestele, kes sajandi jooksul

siinse metsanduse arengule kaasa on aidanud. Näitus annab ülevaate metsanduses toimunud tähtsamatest suundumustest ja sündmustest, kogub kokku väärtuslikud fotod, ringvaated ja lood metsast ning eksponeerib põnevaid tööriistu ja sümboleid. Näitus on avatud ka 2019. aastal.

Koostöö Vene Teatriga tõi suvel Sagadi mõisaparki klassikalise draamakunsti. Etendus vene kirjanik Ivan Turgenevi näidend “Kuu aega maal”. See sobi-tus keskkonda imeliselt ja suurendas eeskätt vene rahvusest klientide osakaalu, kellest nii mõnigi leidis tee Sagadisse tagasi ka hiljem, teiste sündmuste ajal. Lavastust “Kuu aega maal” mängiti 17 korda ning seda käis vaatamas üle 4000 inimese. Publiku-huvi tõttu näeb tükki ka 2019. aasta juunis.

Traditsiooniliste sündmustena peeti Sagadi metsa-keskuses saja kostüümi päeva, öömuuseume, looduskooli perepäevi, puupäevi, seenenäitust ja Lahemaa maitsete nädalat.

ELISTVERE LOOMAPARKHUNTIDE OOTEL

Elistvere loomapargis tegi tegusid 2018. aasta loom ilves, kahjuks sai ilusti alanud lugu õnnetu lõpu. Suur oli rõõm, kui juuli lõpus hakkasid ilveseaedikus liikuma pisikesed ilvesed. Emailves Gellal oli sün-

dinud kolm poega. Augustis suri paraku isailves Lars, kel oli kopsude väärareng, ja sep-tembris lahkusid ka pisikesed ilvesepojad. Neid vaevasid sooleparasiidid, millele saadi paraku liiga hilja jaole.

Augustis saabus Tallinna loomaaiast Elistverre amee-rika naarits ehk mink. Loomake on valge-halli-musta kirju ehk üldse mitte mingile iseloomuliku värvu-sega, ja külastajatega väga suhtlemisaldis. Aasta lõpus valmis kauane unistus, hundiaedik. Millal kriimsilmad sisse kolivad, pole veel teada, otsitakse noori sotsialiseeritud loomi. Loomaparki külastas rekordarv inimesi, 61 400.

4948 RMK AASTARAAMAT 2018 | LOODUSES LIIKUMINE JA LOODUSTEADLIKKUSRMK AASTARAAMAT 2018 | LOODUSES LIIKUMINE JA LOODUSTEADLIKKUS

JÕULUKUUSEDLOODUSKAAMERASEIKLUSED MÄGRAMAJAS

Looduskaamera vahendusel sai jälgida loomi, linde ja kalu. Hirved ja mägrad tegutsesid Saaremaal. Üheksateistkümne uruavaga mägralinnakus pol-nud kunagi varem olnud nii palju sagimist. Linnak mahutas vähemalt seitsme pojaga kährikupere ja kahe pojaga mägrapaari. Esimest korda oli võimalik näha, kuidas mägraema oma hiljuti sündinud kaks kutsikat lõugade vahel ühest urust teise viis. Mägra-linnas leidis aset ka eluohtlik juhtum, kus vana käh-rik tungis kallale ja pures raevukalt mägrakutsikat. Lähedal olnud mägraema päästis poja halvimast.

Hirvekaamera ees käis pidevalt umbes viieteist-pealine pullikari. Südatalvel jõudsid platsile silo ja porgandeid nosima ka vasikatega hirvelehmad. Sarvede heitmise aeg algas veebruari lõpust. Oleks olnud huvitav vaadata, kui ohtralt sarvi kevadel plat-

sile maha jääb, aga paraku olid sarvekratid kaamera asukoha avastanud.

Šaakalikaamera paiknes aasta esimestel kuudel Matsalu lahe kaldal Metskülas ja sügisest alates Saastna poolsaarel. Aasta algul, kui laht jäätus, jäi šaakalite liikumine kaamera ees harvemaks, kuid hilissügisel oli korraga kaadris lausa neli looma.

Haneliste ja teiste lindude kevadrännet jälgis loodus-kaamera Sassi poolsaarel, kahlajate suvist rännet Noarootsis Haversi rannas ja sügisrännet Haeska rannaniidul.

Kalakaamera oli üles seatud väikesel ojal Põlulas. Selgus, et jõeforellid püsivad koelmul jaanuari lõpuni.

Kümme aastat on RMK pakkunud võimalust valida endale jõulupuu riigimetsast. Seekord käidi järel 9700 kuusel.

Moodsale eestlasele kohaselt tasutakse puu eest meelsasti mobiiliga.

PÄRANDKULTUURMAAILMAS AINULAADNE

Aastaga lisandus RMK eestvõttel koostatud pärand-kultuuri andmebaasi 500 objekti, kokku on sinna kantud teave 38 679 objekti kohta.

2018. aastat jäävad pärandkultuuri vallas meenu-tama sada kolmekeelset infotahvlit, mis tutvusta-vad RMK matkatee äärseid kultuuriloolisi objekte. Nende valikul oli pärandkultuuri andmebaas oluline infoallikas.

Aasta lõpus korraldas RMK koos Austria metsaseltsi ja Tšehhi Teaduste Akadeemia etnoloogia instituu-diga Austrias konverentsi „Euroopa metsad – meie

kultuuripärand“. Konverents on osa maailma metsa-teadlaste organisatsiooni IUFRO metsa kultuuriliste väärtuste töögrupi tööst. Neljal päeval tutvustasid 16 riigi teadlased ja praktikud metsa kultuuriliste väär-tuste erinevaid tahke. Konverentsi ettekanded andsid muuhulgas kinnitust, et sellises mahus üleriikliku mittekaitstavate kultuuriobjektide kaardistamisega on Eesti ainulaadne ilmselt kogu maailmas.

Selleks, et teooria pärandkultuuri vallas ka praktikas rakenduks, toimusid RMK praakeritele ja metsakas-vatajatele koolitused pärandkultuuri säilitamisest metsamajandamisel.

RMK metsast toodud jõulukuused

2014

2015

2016

2017

2018

9 600

9 800

11 500

10 100

9 700

Toetatud rakendusuuringuid

17, sh töös olevaid

3

Rakendusuuringute eelarve 2008–2018

2,3 mln eurot

Metsandus- stipendiume

5

Kulutused stipendiumitele

33 000 eurot

TEADUSTEGEVUS

5352 RMK AASTARAAMAT 2018 | TEADUSTEGEVUSRMK AASTARAAMAT 2018 | TEADUSTEGEVUS

RAKENDUSUURINGUD

LÕPPENUD TEADUSPROJEKTID

Nutikas elurikkuse kaitse Eesti loodus- ja majandusmetsades: ökoinformaatika lahendused Eesti lõunaosa näitel

Kestus: 2015–2018Projektijuht: Meelis Pärtel Tartu ÜlikoolistProjekti põhitäitjad: Meelis Pärtel, Hardi Tullus, Aveliina Helm, Tiina RandlaneRMK rahastus: 146 250 eurot

Metsade elurikkuse hindamiseks töötati välja mõõdikute süsteem: koosluse täielikkuse ja tunnus-likkuse indeksid. Selleks kirjeldati tumeda elurik-kuse kontseptsiooni alusel loodusmetsade taimed, samblad ja samblikud. Hinnati metsakaitsealade seost elurikkuse jaotusega. Koosluse täielikkus oli enim mõjutatud järjepidevast metsast 2 km skaalas. Elurikkuse mõõdikuid testiti erinevates majandus-metsade süsteemides ja töötati välja nutirakenduse prototüüp. Tulemused aitavad arendada loodus-hoidlikku metsamajandamist. Projekt viidi ellu Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli koostöös.

Raiete mõju metsade süsinikuringele

Kestus: 2015–2018Projektijuht: Veiko Uri Eesti MaaülikoolistProjekti põhitäitjad: Veiko Uri, Jürgen Aosaar, Mats Varik, Hardo Becker, Gunnar Morozov, Kristiina Aun, Mai Kukumägi, Krista Lõhmus, Kaido Soosaar, Ivika Ostonen, Kaie Kriiska, Katrin RosenvaldRMK rahastus: 150 000 eurot

Teadusprojektis hinnati lage- ja harvendusraiete mõju puistute süsinikuringele, samuti mõju mõnedele lämmastikuringe olulisematele voogudele. Selgus, et edukalt uuenenud männiraiesmik muutus süsinikku siduvaks ökosüsteemiks juba seitsmendal raiejärgsel aastal. Kuna süsiniku sidumise määrab puude juurdekasv, siis on oluline kiire ja efektiivne raiesmike uuendamine. Viljaka kasvukoha raiesmik oli teisel raiejärgsel aastal nõrk süsiniku allikas ja muutus süsinikku siduvaks samuti seitsmendal raiejärgsel aastal. Erinevatel meetoditel saadud tulemused olid omavahel väga heas kooskõlas, mis tõstab uuringu usaldusväärsust. Projekt viidi ellu Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli koostöös.

Lehtpuidu konverteerimine kõrge väärtusega kemikaalideks

Kestus: 2015–2018Projektijuht: Lauri Vares Tartu ÜlikoolistProjekti põhitäitjad: Aleksei Bredihhin, Piret Villo, Ilme Liblikas, Urmas Johanson, Lauri Toom, Peter Somfai, Nicholas Gathergood, Omar ParveRMK rahastus: 190 473 eurot

Teadustöö käigus leiti lahendus puidu biomas-sist saadava isorbiidi baasil uudsete polümeeride loomiseks. Puidupõhiseid polümeere saab kasutada näiteks värvides, paber- ja kartongpakendite kait-sekihis ja kõrge temperatuuritaluvusega plastis, kus praegu on kasutusel fossiilsed stüreen ja metüül-metakrülaat. Laboris välja töötatud metodoloogiat saab rakendada ka tootmises, koostöös ettevõtetega jätkatakse lahenduse testimist erinevates toodetes. Projekt viidi ellu Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaüli-kooli koostöös.

2018. aastal jõudis lõpule kolm RMK rahastatud teadusprojekti. Teadusnõukogu valis toetuseks välja kaks uut rakendusuuringut.

RMK alustas sihipärase teadus-tegevuse toetamisega aastal 2008. Selle aja jooksul on rahastusotsus tehtud 17 rakendusuuringule kogusummas 2,3 miljonit eurot.

RMK TEADUSNÕUKOKKU KUULUVAD

Tartu Ülikoolist• Asko Lõhmus• Krista Lõhmus • Ülo Mander

Eesti Maaülikoolist• Hardi Tullus• Kalev Jõgiste • Kalev Sepp

RMK-st• Aigar Kallas• Kristjan Tõnisson

5554 RMK AASTARAAMAT 2018 | TEADUSTEGEVUSRMK AASTARAAMAT 2018 | TEADUSTEGEVUS

ALANUD TEADUSPROJEKTID

Kaitstavate metsafragmentide eesmärgipärasuse suurendamine

Kestus: 2018–2021Projektijuht: Kadri Runnel Tartu ÜlikoolistProjekti põhitäitjad: Anneli Palo, Piret Lõhmus, Raul Rosenvald, Indrek TammekändRMK rahastus: 152 517 eurot

Arvestatav osa Eesti kaitsealustest metsadest on väikesed, alla 15 hektari suurused fragmendid, mis on ümbritsetud majandusmetsaga. Sellised metsa-killud on olulised, sest need pakuvad elupaika paljudele hajusalt levinud ohustatud liikidele. Samas ei moodusta need isereguleeruvaid looduslikke tervi-kuid ning on ohustatud välismõjude poolt, mistõttu on ohus ka sealsed loodusväärtused. Projekti käigus uuritakse, kas loodusväärtuste püsimine kaitsealus-tes metsafragmentides sõltub sellest, kuidas majan-dada neid ümbritsevaid metsasid. Töö tulemusel koostatakse majandamissoovitusi loodusväärtuste paremaks hoidmiseks. Projekt viiakse ellu Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli koostöös.

Biotõrje efektiivsus ja antagonistlike seente kasutamine juurepessu tõrjes hariliku kuuse puistutes ning erinevate taimetüüpide nakatumine viljakates kasvukohatüüpides

Kestus: 2018–2021Projektijuht: Tiia Drenkhan Eesti MaaülikoolistProjekti põhitäitjad: Kadri Põldmaa, Tiit Maaten, Kalev Adamson, Leho Tedersoo, Rein DrenkhanRMK rahastus: 194 213 eurot

Hariliku kuuse puistute kasvu viljakates kasvukoha-tüüpides pärsib juuremädanike ulatuslik levik. Juurepessu poolt tekitatavaid kahjustusi aitab leevendada biopreparaadi Rotstop® kasutamine. Projekti käigus analüüsitakse preparaadi tõhusust ja töötlemisega kaasnevaid mõjusid elustikule, lisaks uuritakse ka teisi antagonistlikke seeneliike ning nende toimet juurepessu vastu. Juuremädanike tekitajad on viljakates kasvukohatüüpides agres-siivse levikuga ning võivad noori puid nakatada juba varajases eas. Noorte puude juuremädanikega nakatumise analüüsimiseks rajatakse erinevate taimetüüpidega katsealad. Projekt viiakse ellu Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli koostöös.

STIPENDIUMIDMetsandusõppe toetamiseks jagab RMK stipendiume.

Endel Laasi nimeline stipendium

• Eesti Maaülikooli doktorantidele• 4800 eurot aastas • 2018. aasta stipendiaadid:

Kristiina Aun ja Elisabeth Rähn • jagatakse alates 2011. aastast

Heino Tederi nimeline stipendium • Eesti Maaülikooli magistrantidele • 3200 eurot • 2018. aasta stipendiaadid:

Kristjan Täll ja Marek Uri• jagatakse alates 2008. aastast

Toomas Ehrpaisi nimeline stipendium • Luua Metsanduskooli õpilastele • 1917 eurot • 2018. aasta stipendiaat:

Ralf Elfenbein• jagatakse alates 2008. aastast

TUBLI MAGISTRITÖÖ

RMK premeeris 700 euroga Eesti Maaülikooli metsatööstuse eriala magistrant Martin Kõksi, kes koostas kaugseire andmetel tugineva mudeli, mis aitab planeerida harvendusraiet.

Magistritöö eesmärk oli koostada metsa laserskan-neerimise andmetel töötav mudel, mis võimaldaks hinnata puistute harvendusraie-eelset hõredust. Eesmärgi saavutamiseks modifitseeriti olemasolevat metsaregistri andmetel töötavat raie-eelse hõreduse arvutamise mudelit, mille sisendparameetriteks on puistu keskmine diameeter ja kõrgusindeks.

Esmalt eraldati metsaregistri andmestikust metsa-tükid, mis vanuse, diameetri ja boniteedi poolest võiksid vajada harvendusraiet, ning mudel leidis puistud, mis on liiga tihedad ja vajaksid harvendus-raie planeerimisel esimesena tähelepanu. Katseta-mise tulemusena saadi 14 töötavat mudelit.

Varade väärtus

1,8 miljardit eurot

Ärikasum

88,9 mln eurot

MAJANDUSKOKKUVÕTE

5958 RMK AASTARAAMAT 2018 | MAJANDUSKOKKUVÕTERMK AASTARAAMAT 2018 | MAJANDUSKOKKUVÕTE

BILANSS

VARAD 31.12.2018 31.12.2017

Käibevarad

Raha 93 498 51 047

Nõuded ja ettemaksed 13 131 12 260

Varud 23 821 18 416

Bioloogilised varad 48 794 47 898

Kokku käibevarad 179 244 129 621

Põhivarad

Kinnisvarainvesteeringud 1 662 1 739

Materiaalsed põhivarad 536 222 524 312

Immateriaalsed põhivarad 1 391 1 520

Bioloogilised varad 1 093 838 1 348 864

Kokku põhivarad 1 633 113 1 876 435

KOKKU VARAD 1 812 357 2 006 056

(tuhandetes eurodes)

KOHUSTISED JA NETOVARA 31.12.2018 31.12.2017

Kohustised

Lühiajalised kohustised

Võlad ja ettemaksed 18 604 19 054

Lühiajalised eraldised 3 185 2 706

Kokku lühiajalised kohustised 21 789 21 760

Pikaajalised kohustised

Pikaajalised ettemaksed 9 0

Pikaajalised eraldised 766 766

Kokku pikaajalised kohustised 775 766

KOKKU KOHUSTISED 22 564 22 526

Netovara

Riigikapital 1 178 835 1 211 674

Eelmiste perioodide jaotamata kasum 750 356 620 767

Aruandeaasta kasum/kahjum koos kasumiga/kahjumiga bioloogiliste varade ümberhindlusest

-139 398 151 089

KOKKU NETOVARA 1 789 793 1 983 530

KOKKU KOHUSTISED JA NETOVARA 1 812 357 2 006 056

6160 RMK AASTARAAMAT 2018 | MAJANDUSKOKKUVÕTERMK AASTARAAMAT 2018 | MAJANDUSKOKKUVÕTE

KASUMIARUANNE VANDEAUDIITORI ARUANNE

2018 2017

Müügitulu 209 070 174 847

Muud äritulud 10 227 3 567

Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt 851 1 093

Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 5 465 1 666

Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivarade valmistamisel 117 221

Kaubad, toore, materjal ja teenused -91 082 -86 584

Mitmesugused tegevuskulud -10 393 -10 327

Tööjõukulud -25 432 -26 664

Põhivarade kulum ja väärtuse langus -9 852 -8 903

Muud ärikulud -94 -35

Ärikasum 88 877 48 881

Muud finantstulud ja -kulud -29 -29

Kasum enne tulumaksustamist 88 848 48 852

Tulumaks -5 375 -5 625

Aruandeaasta kasum 83 473 43 227

Bioloogiliste varade ümberhindlus-222 871 107 862

Aruandeaasta lõplik kasum (kahjum) koos kasumiga (kahjumiga) bioloogiliste varade ümberhindlusest

-139 398 151 089

(tuhandetes eurodes)

6362 RMK AASTARAAMAT 2018RMK AASTARAAMAT 2018

FOTODE REGISTER

Esi- ja tagakaas Vaade Tellingumäe vaatetornist. © Jarek Jõepera4 Aigar Kallase portree. © Arno Mikkor6 Voltveti metsakooli õpilased istutamise lappe valmistamas. 1934. ERM Fk 2977:818, Eesti Rahva Muuseum.6–7 Juubelimetsa istutamine Kohilas. 18.05.2018. © Stanislav Moshkov14 Tüüpiline raietöölise kaitseriietus 1980ndate esimesel poolel. RMK Sagadi metsamuuseumi kogu.14–15 Harvester lõikab noti otsa sirgeks. © Kaupo Kikkas32 Kraavinõlvade silumine Tudu metsamajandis 1950ndatel. RMK Sagadi metsamuuseumi kogu.32–33 Soo taastamine. Paisudega suletud kraavid Alam-Pedja looduskaitsealal, Soosaare soos. Oktoober, 2018. © Leevi Krumm42 Puhkajad Kauksi rannas. 1975. ERM Fk 2644:9873, Eesti Rahva Muuseum. © Viktor Salmre42–43 Alumati lõkkekoht. © Jarek Jõepera50 Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudi töötaja Anne Laas kontrollib istikuid. 1985. EFA.204.0.139154, Rahvusarhiivi filmiarhiiv. © Endel Tarkpea50–51 Ootsipalu oru hiiglase ja Kuningmänni järglaste istutamine. Juuni, 2017. © Are Tralla56 Rakvere metsamajandi metsapunkti tisleribrigaad valmistoodangut kontrollimas. Esiplaanil Ants Lutsepp, Einar Pärtna ja Jüri Valem. 1980ndate keskpaik. RMK Sagadi metsamuuseumi kogu.56–57 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri tudengite ehitatud vaatetorn Trepp Tuhu soos. Oktoober, 2017. © Päär Keedus

64 RMK AASTARAAMAT 2018