Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum

Tekivad maakoores geoloogiliste protsesside tagajärjena

Jaotatakse tard-, sette- ja moondekivimiteks

Kivimiteks ei loeta tehiskive, nt betoon

Neeruti on Põhja-Eesti ilusamaid paiku Asub Läähe-Viru maakonnas, Kadrina vallas Neeruti mäed algavad Tapa-Rakvere

maantee lähedalt, ning ulatuvad kagus Saksi Jõepere teeni

Käisime Neerutis 4. juunil

Viisime rühmaga läbi erinevaid katseid: mäe kõrguse mõõtmine pulkade ja veereva palli abil, mäe kaldenurga arvutamine jt

Korjasime erinevaid kivimeid, teokarpe

Neeruti meenutab veidi kuumaastikku

Eesti kõige esinduslikum oosistik

Kohati kolmekümne meetri kõrgused nõlvad, mille kallak võib olla isegi kuni 45º

Lamedamad lavaoosid, voored, mõhnad

Neeruti pinnavorme kutsutakse Kalevipoja künnivagudeks

Oosid on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist

Mägede absoluutne kõrgus on 126m merepinnast

Pinnavormid tekkisid mandrijää taganedes

• Külastasime reovee puhastusjaama ja veetöötlusjaama 6. juunil

• Rakvere reovee puhastusjaam Rakvere vallas Tõrremäel, Põhjakeskuse juures

• Saime teada, kuidas vee puhastamine toimub ning kuhu vesi edasi läheb

Vett puhastatakse mehaaliniselt, setitatakse, filtreeritakse ning sõelutakse

Muda eraldamiseks kasutatakse polümeerlahust, Superfloc©

Orgaaniliste ainete lagundajaks bakterid, mikroorganismid

Reovett õhustatakse aktiivmuda toimimiseks

Puhastatud vesi juhitakse Selja jõkke. Taimede vohamist veekogudes

põhjustavad fosfor ja lämmastik, mis tekivad lagunemisest

Puhastatakse 20000- 27000 m³/ööpäevas

Tegeleb ka Rakvere Lihakombinaadi vee puhastamisega

Reoveejaam puhastab Rakvere Lihakombinaadi heitvett 1300 m³/ööpäevas

Liiv võtab kinni raua reovees Muda eraldatakse mudapressiga ning

tehakse kompostiks Polümeeri kasutatakse vees sisalduva

hõljumi eemaldamiseks

Hõõrdejõud esineb masinates osakeste ja masinate vahel

Setitites toimub ühtlane ringjooneline liikumine

Aerotankides lisatakse hapnik suruõhu toimel

Pöörlemine toimus mudapressis Kogu veemass liigub laineliselt Elektrivool paneb masinad tööle, mis

edastavad impulsi veeosakestele

Veetöötlusjaamas saime teada, kuidas toimub vee puhastamine enne, kui see tarbijani jõuab

Reoveejaamas saime teada, kuidas toimuvad puhastusprotsessid

Asub Ööbiku tänaval, kuna seal piirkonnas on vee kättesaadavus parim

Vesi saadakse 5 puuraugust 200-250 m sügavuselt kambriumi -

vendi kihtidest Sisaldab raua ioone, mis settivad

aereerimisel Õhustamisel muutub vesi uduvihmaks,

raud settib plastikketastele Kvartsliiv eraldab vees lahustumatud

ained Reservuaarid on 100000l suurused Tarbitakse 1500/1600 m³ päevas

pH ligikaudu 8,16, meie põhjavesi ei sisalda muid lisandeid peale raua

Veetöötlusjaamas toimub raua eraldamine, puhastatud vesi tarbeveeks

Läbipesu korral suletakse torustikulõigu otsasiibrid ning lõik uhutakse läbi vee ja õhu seguga

Kogu veetrass on ~ 140 km ja kanalisatsioonitorustik ~99 km, kuid kasvab iga aasta

Keemilise katsega tõestasime CaCO3

sisalduse teokarpides Kaheharulise katseklaasi ühes harus

HCl ja teokarp ning teises Ca(OH)2

Teokarp lahustus ja teises harus tekkis lubjavesi

• Lindude munakoored sisaldavad kaltsiiti, veelindude munakoored valdavalt vateriiti

• Munakoored säilivad paremini aluselises ja

hävinevad happeliseskeskkonnas• Tigude kodasid hävitabpõud ja liigniiskus, ebasoodsad talvitumisolud

Rajati 1960. aastal Toorainet aastas ~1 300 000 – 1 400 000

tonni 900 000 tonni tsemendi tootmiseks, muu

killustikuks 5 pumpa põhjavee eemaldamiseks karjäärist Kivide purustamine toimub lõhkamismeetodil Karjääri alumistes lademetes leidub fossiile

Kundas valmistatakse tsementi märgtehnoloogial

Põhitooraine on lubjakivi – 60-70% (kõrge Ca sisaldus, madal Mg sisaldus)

Oluline on ka savi – kuni 40% Kundas saadakse lubjakivi Lõuna-Aru

karjäärist, lisaks olemas sinisavi karjäär

• Tsemendi tootmine saab alguse toorainete ettevalmistamisega

• Lubjakivi purustatakse lõug- ja haamerpurustites, pärast suunatakse killustikulattu

• Savi läbib samuti purustussõlme, see suunatakse savikarussellidesse ja segatakse koos veega savilobriks

• Killustik koos muude lisanditega lähevad tooraineveskisse, kus kuulikesed peenestavad segu

• Saadud aine ehk lobri pumbatakse lobribasseini, kus see seguneb savilobriga

• Valmis lobri suunatakse mõõtepaaki ja sealt edasi põletusahjudesse

• Pöördahjud on 150m-pikkused, 14 m läbimõõduga kaldu asetsevad terassilindrid (ahjus 1400 kraadi)

• Kütustena kasutatakse kivisütt, põlevkivi ja ka prügikütust

• Lobri liigub ahju seina mööda tuleleegile vastu• Tule ja lobri kohtudes tekib klinker• Ahjust tulnud klinker jahutatakse, suunatakse

klinkerahju• Klinker purustatakse löökpurustites

tolmpeeneks tsemendiks, sinna lisatakse juuurde ka kipsi, mis parandab tsemendi omadusi

• Valmis tsement suunatakse suruõhupumpade abil tsemendihoidlatesse

• Suurem osa tsementi jõuab suurtarbijateni rongiga, veoautodega või meritsi, vaid 3-4% pakendatakse väiketarbijate jaoks

• 250ºC- 500ºC Põlevad orgaanilised lisandid, eemaldub vesi

• 900ºC- CaCO3 lagunemine• 1200ºC- 1300ºC tekivad keerulised aluminaadid,

silikaadid jt ühendid• 1400ºC- 1500ºC tsemendi klinkri teke

• Elektrofiltrites tolmu liikumine raskusjõu mõjul• Masinate ja aineosakeste vahel on hõõrdejõud• Pöördahi – ühtlane pöördliikumine• Savilobri segamisel saavad osakesed kiirenduse• Tsemendi suunatakse silodesse suruõhu abil• Lobri segamine – ühtlane ringjooneline liikumine• Pöördahjudest kandub soojus ümbritsevasse

keskkonda - soojusülekanne• Kütuste põlemisel toimub energia ülekanne• Pöördahjus liikumine kaldpinnal• Klinkri jahutamisel puhuri ringliikumine

Gaasi ioniseerimisel e lagundamisel positiivseteks ja negatiivseteks ioonideks kahe elektroodi vahel

Tekkinud ioonide ja vabade elektronide tõttu muutub gaas elektrijuhiks

Ioonid ja elektronid liiguvad positiivse elektroodi poole

Kokkupuutel positiivselt laetud sadestus- elektroodiga kaotavad osakesed laengu ning sadestuvad

Osa kinnipüütud tolmust läheb tootmisse tagasi, osa põldude lupjamiseks

• Peamine probleem atmosfääri saastatus, abiks on kvaliteetsed filtrid

• Kaevandamine rikub looduslikku pinnamoodi, põhjavesi on selles piirkonnas kergesti saastuv

• Tehase ümbruses olevad mullad on tsemenditolmu tõttu tugevalt leelistunud

• Õhu saastatus kahjustab taimi ja toiduahelate kaudu ka teisi organisme

Mõõtsime südamelööke kõigil rühmaliikmetel

Seismisel10s jooksul ja mäest ülesse jooksmisel ja kõndimisel

Mõõtsime ka hingamisesagedust samade tingimustega

Mõlemal poisil oli sarnased näidud Seismisel oli Aivol 12 lööki, Jormal 13

lööki ning mõlemal 3 hingetõmmet Kõndimisel Aivol 18, Jormal 16 lööki,

hingetõmbeid mõlemal 4 Jooksmisel Aivol 22, Jormal 20, mõlemal

poisil samapalju hingetõmbeid Kui suurenes löökide arv, siis suurenes

ka hingetõmmete arv, aga ühel sissehingamisel jäid löögid samaks

Kristil lõi süda kohapeal seistes 16 korda, Laural 15 korda, hingetõmbeid oli mõlemal 3

Kõndides oli Kristil 20 südamelööki, Laural 18, Kirsti hingas 4 korda, Laura 5 korda

Jooksmisel oli Kristi südamelöökide arv 10 sekundi jooksul 25 ja Laural 23, hingetõmbed vastavalt 7 ja 9

Tüdrukutel hingetõmbed suurenesid, aga pulss vähenes 1l hingetõmbel