Upload
mtue-aerikatel
View
224
Download
6
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Ärikatla Rahakool -Katrin Rahe
Citation preview
© Swedbank
Pensionifondide juhtimisest12.04.2012
Katrin Rahe, CFA
CV
Haridus:
• 1991 - 1997 TTÜ majandusteaduskond, majanduslik andmetöötlus, tehnikamagister. Diplomi- ja magistritöö tehisintellekti (masinõppe) teemadel
• 1995 Université de Savoie, Laboratoire d’Intelligence Artificielle, uurija
• 2000 - 2002 CFA Institute, CFA Charterholder
Töötee:
• 1996 - 1998 Eesti Pank, Finantsturgude osakond. Riskihaldur. Eesti krooni kattevara (välisvaluutareservid) investeerimisega seotud riskide profileerimine ja juhtimine
• 1998 - 2009 Eesti Pank, Finantsturgude osakond. Peaspetsialist-portfellihaldur. UK, Saksamaa, Euroala riikide võlakirjaportfellide taktikaline investeerimine.
• 2009 - 2010 Nordea Pank. Privaatpangandus. Portfellihaldur. Globaalsete privaatportfellide koostamine ja juhtimine.
• sügis 2010 Swedbank Investeerimisfondid. Kohustuslike ja vabatahtlike pensionifondide fondijuht. Juhatuse liige.
3© Swedbank
Õhtukava
• Kuidas juhitakse pensionifondide investeerimistegevust – Investment Policy Statement
– Strateegiline investeerimisotsus
– Taktikaline investeerimisotsus
• Pensionifondid Eesti finantsturgude maastikul– Osakuomanike huvid vs. patriotism; kuidas investeerida nii, et kompromisse
poleks vaja teha
• Kuidas leida see “ainus ja õige” pensionifond?– Mõistlik valik agressiivses müügikeskkonnas
Pensionifondide juhtimispõhimõtted
5© Swedbank
Investment Policy Statement• Investeerimishorisont
– Millal on investeeritavat raha vaja hakata kasutama muul (lõpp-) eesmärgil?
• Tuluootus– Millist tootlust varadelt ootame? Absoluutnumbrites või suhteliselt.
• Riskitaluvus– Millist kaotust aktsepteerime? Nt. Kapitali säilumise eeltingimus, maksimaalne lubatav
rahaline kaotus. NB! Tuluootus ja riskitaluvus on omavahel võrdelises seoses.
• Likviidsuspiirangud– Kas tuleb valmis olla ootamatuks raha väljavõtmiseks?
• Seaduslikud nõuded– Mida ütleb seadusandlus – maksud, erinevad piirangud kontode (investeerimiskonto,
investeeringud laste nimel) kasutamisel.
• Unikaalsed asjaolud– Investorikesksed eritingimused, nt. eetikapõhimõtted investeerimisel
6© Swedbank
Eraportfell vs. pensionifond
Erainvestor PensionifondidInvesteerimishorisont Algselt fikseeritud suurus lüheneb ajas Algselt fikseeritud suurus ei muutu ajas
* lõpptähtaeg saabub * lõpptähtaeg ei saabu* võimalik "osta ja hoia" tüüpi investeerimine * portfelli vastavust horisondile tuleb pidevalt jälgida
Tuluootus Sõltub isiklikest sihtidest Sõltub riigi antud mandaadist (rahva hääl)* kapitali säilumine (konservatiivne)* võrdlus inflatsiooniga
Riskitaluvus Individuaalne Kollektiivne* vastavus väljalubatud tingimustele (prospekt)
Likviidsuspiirangud Valmisolek ootamatusteks Regulaarne valmisolek ootamatusteks* 3 korda aastas võimalus fondist lahkuda
Seaduslikud nõuded Üksikud piirangud Investeerimisfondide seadus Kogumispensionide seadusFinantsinspektsiooni (soovituslikud) juhendidRahandusministri määrused
Unikaalsed asjaolud Varia Varia
7© Swedbank
Pensionifondide tüüpstrateegiad• Konservatiivne: 0% aktsiaid, kõrgema kvaliteediga võlakirjad (7 fondi)• Tasakaalustatud: kuni 25% aktsiaid (5 fondi)• Progressiivne: kuni 50% aktsiaid, kõige populaarsem strateegia (6 fondi)• Agressiivne: kuni 75% aktsiaid (5 fondi) Regulatsioon: Uue teise samba pensionifondi loomiseks peab selle lubatav
maksimaalne aktsiaosakaal olema vähemalt 25% erinev, kui olemasolevatel fondidel.
II samba fondide konkurentsimaastik Eestis on väga korrastatud: - lihtne võrrelda - vähe fonde - tüübilt täiesti ühesugused (defined contribution)
Puudused: - fondid ei eristu üksteisest kuigi selgelt - võlakirjastrateegiate erisused pole kuigi nähtavad, kuid võivad fondi
käitumist olulisel määral mõjutada- regulatiivne keskkond väga noor ja Eesti õhukese finantsturu taustal
sageli pigem kunstlik kui praktiline
8© Swedbank
Investeerimisprotsess
Finantsturgude käitumist ja eri varaklasside hinnatasemeid mõjutavad kaht tüüpi tegurid:
1) Pikaajalised: makromajanduse näitajad, koht majandustsüklis, demograafilised trendid jpm.
2) Lühiajalised: laekunud majandusstatistika vastavus ootustele, vaba raha olemasolu turgudel, turuosaliste soov investeerida – riskikartlikkus või -armastus, usalduskeskkond, poliitiline olukord (valimistulemused, rahutused), loodusnähtused, ilmastikuolud jpm.
(Lühiajaliste) tegurite olulisus muutub ajas kiirelt. Lühi- ja pikaajalised tegurid annavad üsna sageli VASTANDLIKKE signaale.
Seetõttu kasutatakse väga tüüpiliselt investeerimisportfellide juhtimisel kahte erinevat üksteisest SÕLTUMATUT otsustustasandit:
1) Pikaajalised otsused ehk strateegiline tase – milline on optimaalne varade paigutus 1-3 a. horisondis
2) Lühiajalised otsused ehk taktikaline tase – milline on optimaalne varade paigutus 1 minuti - tunni – päeva – kuu horisondis
Optimaalne, s.t. riskiprofiilile vastava vähima riskitaseme juures tulutoovaim.
11© Swedbank
Milleks benchmarkportfell hea on?
2) Sunnib olema investeeritud “hirmu” perioodidel
3) Aitab säilitada kainet meelt “ahnuse” perioodidel
4) Kui ei tea, mida teha, siis hoia benchmark-i – annab aega lühiajaliste investeerimisotsuste tegemiseks ja nende vahepeal
1) Annab investeerimistulemusele juurde objektiivsema hinnanguNäiteks: portfell teenis aasta jooksul tulu 5%? On see hästi või halvasti?
Seega on normportfell taktikalise investeerimistegevuse juures mõõdupuuks ja otsuste headuse hindamise aluseks – kas tegeliku investeerimisportfelli tootlus oli parem või halvem kuibenchmark-il ja millise võetud riskitaseme juures. Meie hindame taktikaliste otsuste headust nädalase regulaarsusega. Väga tüüpiline on kuine hindamise intervall.
12© Swedbank
Strateegia muutub ajas koos maailmaga
Strateegilist otsust
• Tuleb kindla regulaarsusega monitoorida – tavapäraselt kord aastas– Kas pikaajalised eeldused, mis otsuse aluseks olid, kehtivad endiselt
– Turule tulnud uute varaklasside sobivuse hindamine
– Kaduma hakkavate varaklasside õigeaegne märkamine
– Sagedasem monitoorimine viib taktika ja strateegia vahelise piiri ähmastumiseni
• Tuleb plaaniväliselt monitoorida oluliste struktuursete muutuste puhul – nt. Eesti liitumine eurotsooniga.
13© Swedbank
Strateegia ja taktika: palju eri võimalusi, kuidas funktsionaalselt jagada
Fondijuht: Katrin RaheAlternatiivsed investeeringud
(Eestis): Sille PettaiSIF
STRATEEGIA/Pikaajaline inv. vaade
K1: Christian Leonhard ja Pertti Rahnel, CFAK2-V3: Pertti RahnelROBUR
TAKTIKA/Lühiajaline inv. vaade
* Varade strateegiline paigutus e. Benchmark
* Riskilimiidid
Fondide varade tegelik paigutus
Tootlus Kontroll
14© Swedbank
Taktikalised otsused
Pensionifonde puudutava regulatsiooni kohaselt peab üks kahest - kas strateegilised otsused või taktikalised otsused - olema tehtud Eestis.
Taktika: mida ootame lähiajalt ja kuidas seda ootust kokkulepitud piiride raames võimalikult tulutoovalt realiseerida.
Metodoloogia: mitmesugused mudelid, tehniline analüüs, subjektiivne analüüs (mosaiigiteooria), kogemus-tunnetuslikud otsused, investeerimiskomiteed jpm. Võib olla rangelt formaliseeritud (investeerimisprotsess) või täiesti formaliseerimata ja toetuv võtmeotsustusisikutele.
Globaalsetel finantsturgudel väga võistlev taktikaline keskkond: - mudelite positiivne eluiga sageli lühike- võib põhjustada samalaadsete investeerimisotsuste kuhjumist – mullid turul- muudab turgu efektiivsemaks, teenimisvõimalust pakkuvad anomaaliad ei püsi kaua
15© Swedbank
Näide: Structured services – meeskond Roburis, mis juhib Eesti pensionifondide taktikalist investeerimist
15
Portfellihaldurid (5 inimest)
Investeerimiskomitee (5)
Poliitika-analüütik Makrostrateegid (4) Kvantitatiivanalüütikud (4)
Toodete struktureerimine (3)Fondivalik (3)
16© Swedbank
Näide: Taktikaliste otsuste jaoks on oluline sisend “scoreboard”
16
17© Swedbank
Näide: Debatid Roburis: Millises tsükli faasis me praegu oleme?
17
2007-10-09 --> Nuvarande cykel - USA
40
50
60
70
80
90
100
110
120
5.0
10.0
15.0
20.0
25.0
30.0
okt-07 apr-08 okt-08 apr-09 okt-09 apr-10 okt-10 apr-11 okt-11
PE - ha
EPS/PE - VA
PI - ha
EPS - va
Nedgång Återhämtning Tillväxt Nedgång??
Meeleheide Taastumine Kasv Optimism või uus meeleheite faas?
Eesti finantsturud ja pensionifondid
19© Swedbank
Pensionifondide investeeringud Eestisse
% Pensionifondide varade kogumahust 31.12.2011 (v.a. hoiused)
0%
5%
10%
15%
20%
25%
Sw edbank SEB LHV Sampo Ergo Nordea
Eesti investeeringute maht 31.12.2011 (v.a. hoiused)
0
5 000 000
10 000 000
15 000 000
20 000 000
25 000 000
30 000 000
35 000 000
Sw edbank SEB LHV Sampo Ergo Nordea
Skaala
Meie II samba fondimaht € 528 mln (07.04.12)
Tallinna Börsi Balti põhinimekirja 2011. aasta käive oli € 187,2 mln.
Kas meie oleme liiga suured või... on turg väga pisike?
Kas Swedbanki pensionifondid investeerivad Eestisse?
Kahtlane... Või siiski?
20© Swedbank
Pensionifondid skaalal
€ mln.
1234,31
527,992
6116
475
1426
0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000
II samba pensionivaradkokku 07.04.12
II samba pensionivaradSwedbankis 07.04.12
Eesti riigi eelarve 2012
Tallinna linna eelarve2012
Tallinna börsiturukapitalisatsioon
05.04.12
21© Swedbank
Pensionifondide investeeringud Eestisse - turuosad
Eesti investeeringute turuosa (31.12.11, hoiused v.a.)
Sw edbank; 39%
SEB; 7%
LHV; 42%
Sampo; 1%
Ergo; 9%
Nordea; 1%
Kaugem eesmärk
Ei ole turuosa kasvatamine, vaid kasvamine koos turuga.
Kumb oli enne, kas muna või kana?
22© Swedbank
Eesti investeeringute hajutatud portfell: näide
Tallinna börs
Börsil noteeritud ettevõtted ei esinda kokkuvõtlikult SKP-sse panustavaid majandusharusid.
Esindusliku investeerimisportfelli koostamiseks tuleb laialdaselt investeerida börsiväliselt.
Erainvestoril on praktiliselt võimatu koostada minimaalselt optimaalsel määral hajutatud (kaubeldavat) kodumaist investeerimisportfelli.
Investeeringute jaotus Swedbank Pensionifondid (31.12.11)
Võlakirjad
Aktsiad (fondid)
Kinnisvara (fondid)
Noteerimata aktsiad(fondid)
24© Swedbank
Status quo
• Käsitleme Eesti investeeringuid (v.a. rahvusvahelistel turgudel kaubeldavad võlakirjad) kui portfelli ebalikviidset osa – Sobilik pensionifondide iseloomuga
– Väljakutseks tihedam võimalus fonde vahetada ja sellest tulenevad rahavood
• Praegused investeeringud alternatiivide varaklassis hakkavad alates 2013 I pa. tasapisi jõudma väljumisfaasi – monitooring uute investeerimisvõimaluste leidmiseks käib– Kinnisvara ja private equity on suhteliselt liikumatut tüüpi investeeringud, valikute
tegemisel pole mõistlik kiirustada
– Väljakutseks on hajutatud investeerimisportfelli koostamine ja hoidmine – nii investeeringute valiku kui fondivalitsejate/meeskondade osas
• Tallinna börsil puhul saavad pensionifondid reaalselt osaleda vaid likviidsuse pakkuja rollis– Ka börsil noteeritud aktsiad on mõistlik käsitleda kui ebalikviidseid ja pigem
private equity tüüpi
25© Swedbank
Sündmuse risk – Eesti investeeringud
Kuidas leida “see ainus ja õige”?
27© Swedbank
Mõttekohad fondivalikul või -vahetamisel
• Vahetamine on muutunud paindlikumaks – endise 1 korra asemel 3 korda aastas• Maksete suunamine teise fondi on muutunud oluliselt paindlikumaks – enne 1 kord
aastas, nüüd T+3– enne seadusemuudatust tehtud Rahandusministeeriumi analüüs näitab, et on enamasti
kahjulik otsus – vt. Järgmised slaidid– Vahetusotsus realiseerub viitajaga – pole õige koht lühiajaliseks väärtusekorjeks:
• Detsember – märts vahetused toimuvad 1. mail• Aprill – juuli vahetused toimuvad 1. septembril• August – november vahetused toimuvad 1. jaanuaril
– Fondide investeeringute analüüsivõimalused väljaspoolt vaadatuna paremad kui varem –2011 sügisest on kohustuslikud igakuised aruanded. Kuid siiski on need ca. kuise viitajaga.
SEETÕTTU: 1) Nii finantsilise kui psühholoogilise säästu aspektist on mõtet kulutada rohkem aega
esmakordse fondivalikuotsuse tegemiseks, et tõenäosus hilisema fondivahetuse vajaduse järele oleks väiksem.
2) Pensionifond ei ole sobiv koht investeerimishasardi realiseerimiseks – 100%-l juhtudest jääd sündmustest maha.
3) Leia enda jaoks sobiv otsuse headuse hindamise regulaarsus (nt. kord poolaastas või aastas) ja pea sellest kinni.
28© Swedbank
5563485658Nn „kaotajate” osakaal (%)
-1595-3294300-845-334Nn „võitjate” ja „kaotajate” vahe
94508204392639441260Osakuomanikud, kes saavutasid uues
fondis väiksema tootluse
7855491042263099926Osakuomanikud, kes saavutasid uues
fondis suurema tootluse
1730513114815270432186Pensionifonde vahetanud osakuomanikud
20082007200620052004Aasta
Võitjad ja kaotajad osakute vahetamisel
Allikas: (EVK) Seaduse eelnõu 870 SE III Lisa 3 vahendusel
29© Swedbank
Võitjad ja kaotajad sissemaksete suunamisel
Allikas: (EVK) Seaduse eelnõu 870 SE III Lisa 3 vahendusel
5459455961Nn „kaotajate” osakaal (%)
-3536-78953475-7060-7269Nn „võitjate” ja „kaotajate” vahe
26575,525441158272355819617Osakuomanikud, kes saavutasid uues „aktiivses” fondis väiksema tootluse
23039,517546193021649812348Osakuomanikud, kes saavutasid uues „aktiivses” fondis suurema tootluse
4961542987351294005631965Sissemaksete suunajad
20082007200620052004Aasta
30© Swedbank
Riskide hindamisestValides endale sobiva riskiastmega (aktsiaosakaal, 24 kuu STD) fondi:1) Vaata peeglisse – fondi valid endale, mitte teistele ja tehtud valik ei tohi
häirida unerahu2) Oodatav tootlus ja risk käivad käsikäes. NB! Risk pole mitte tunnetuslik
suurus, vaid rahas mõõdetav väärtus. Vt. Järgmine slaid. 3) Mida pikem on investeerimishorisont, seda suurem on oodatav kasu
võetud riskist – lühiajalised kõikumised muutuvad ajapikku ebaolulisteks. 4) Kui oled lühiajalistel kaalutlustel valinud teistsuguse fondi, kui pikaajaliselt
sobilik on, siis pea argumendid meeles ja jälgi nende edasist kehtimist. Fondivahetus sama fondivalitseja eri strateegiate vahel on tasuta.
5) Teadvusta riske, mida võtnud oled. Kui oled valinud aktsiastrateegia, siis ära jälgi mitte absoluuttootlusi, vaid seda, kuidas käitub valitud aktsiaportfell nt. maailma aktsiaindeksiga võrrelduna. S.t. 1) Langusperioodil on hästi, kui portfell on käitunud paremini kui võrdlusbaas,
ehkki mõlemad on miinusmärgiga.2) Tõusuperioodil on halvasti, kui portfell on käitunud kehvemini kui võrdlusbaas,
ehkki mõlemad on plussmärgiga.
31© Swedbank
Riskide hindamisest
Vaata www.pensionikeskus.ee eri riskiastmega fondide käitumist eri aegadel ja proovi kujutleda, kuidas end mingil konkreetsel ajahetkel tunneksid. Hirm ja ahnus!
32© Swedbank
Standardhälve kui riskimõõtPensionikeskus: Risk = Fondi tootluse viimase 24 kuu standardhälve
33© Swedbank
Standardhälve kui riskimõõt
Standardhälve näitab andmepunktide keskmist kõikumist ümber keskmise väärtuse mõõdetuna samades ühikutes, mis andmed ise.
N äid e
0
5
10
15
20
25
1.04.2
012
2.04.2
012
3.04.2
012
4.04.2
012
5.04.2
012
6.04.2
012
7.04.2
012
8.04.2
012
9.04.2
012
10.04.2
012
11.04.2
012
12.04.2
012
13.04.2
012
K es km ine 7,78; S tandardhälve3,37
K es km ine 7,78; S tandardhälve6,32
34© Swedbank
Tootluste võrdlemisestHinnates fondide ajaloolist tootlust:1) Kas on tuvastatavad põhjused, miks oli selline või teistsugune
tootlus? 2) Kas need põhjused on rohkem tingitud finantsturgude
käitumisest (pigem loomulikud, s.t. nii pidigi olema) või varavalitseja käitumisest ja tegevuse ülesehitusest (võtmeisiku risk, struktuursed muudatused)? Kas kehtivad endiselt?
3) Eelmistele küsimustele vastust otsides peaksid ühtlasi selguma nn. pehmed väärtused – nõu küsimise lihtsus, valmisolek infot välja anda – s.t. tervikteenuse kvaliteet.
4) “Müügiprotsessi” käigus saadud info tootluse kohta vaata kriitilise pilguga üle – jälgi ajaperioodi pikkust ja valikut
5) Objektiivse pildi saamiseks vaata endale olulist ajaperioodi isepensionikeskuse lehelt – tootlused on olemas tänase kuupäevaga eilse päeva seisuga.
© Swedbank
Suur tänu!
Käesolevas materjalis annab Swedbank Investeerimisfondid AS ülevaate, mis on saadud mitmetest allikatest ja mis võivad ajas muutuda ning on seetõttu mõeldud ainult informatiivsena. Antud materjali ei saa käsitleda investeerimis-, õigusalase või muu nõuandena ega ettepanekuna osta, müüa või vahetada väärtpabereid või muid finantsinstrumente. Swedbank Investeerimisfondid AS ei vastuta kulude või kahjude eest, mis ülevaates toodud informatsiooni kasutamisega seoses võivad kasutajale tekkida. Potentsiaalsed investorid peaksid vajadusel konsulteerima vastava eriala (nt maksu-, investeerimis- või õigus-) nõustajatega.
Swedbanki investeerimis- ja pensionifondide valitseja on Swedbank Investeerimisfondid AS. Tutvuge fondide prospektidega veebilehel www.swedbank.ee/fondid või külastage lähimat Swedbanki kontorit. Lisainfo saamiseks pöörduge Swedbanki investeerimistoe poole telefonil 613 1606 või e-posti aadressil [email protected].
Fondiosaku väärtus võib ajas nii kasvada kui ka kahaneda. Fondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet fondi järgmiste perioodide tootluse kohta. Välisturgudele investeerivad fondid on tundlikud valuutakursside kõikumise suhtes, mis võib põhjustada fondiosaku puhasväärtuse kasvu või kahanemist. Kui pole otseselt teisiti mainitud, ei tähenda võrdlus teiste pensionifondidega või finantsindeksitega, et Swedbank Investeerimisfondid AS-i poolt valitsetavate pensionifondide investeerimispoliitika oleks seotud mõne teise pensionifondi tootluse või finantsindeksi järgimisega.