32
© Swedbank Pensionifondide juhtimisest 12.04.2012 Katrin Rahe, CFA

Pensionifondide juhtimisest

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Ärikatla Rahakool -Katrin Rahe

Citation preview

Page 1: Pensionifondide juhtimisest

© Swedbank

Pensionifondide juhtimisest12.04.2012

Katrin Rahe, CFA

Page 2: Pensionifondide juhtimisest

CV

Haridus:

• 1991 - 1997 TTÜ majandusteaduskond, majanduslik andmetöötlus, tehnikamagister. Diplomi- ja magistritöö tehisintellekti (masinõppe) teemadel

• 1995 Université de Savoie, Laboratoire d’Intelligence Artificielle, uurija

• 2000 - 2002 CFA Institute, CFA Charterholder

Töötee:

• 1996 - 1998 Eesti Pank, Finantsturgude osakond. Riskihaldur. Eesti krooni kattevara (välisvaluutareservid) investeerimisega seotud riskide profileerimine ja juhtimine

• 1998 - 2009 Eesti Pank, Finantsturgude osakond. Peaspetsialist-portfellihaldur. UK, Saksamaa, Euroala riikide võlakirjaportfellide taktikaline investeerimine.

• 2009 - 2010 Nordea Pank. Privaatpangandus. Portfellihaldur. Globaalsete privaatportfellide koostamine ja juhtimine.

• sügis 2010 Swedbank Investeerimisfondid. Kohustuslike ja vabatahtlike pensionifondide fondijuht. Juhatuse liige.

Page 3: Pensionifondide juhtimisest

3© Swedbank

Õhtukava

• Kuidas juhitakse pensionifondide investeerimistegevust – Investment Policy Statement

– Strateegiline investeerimisotsus

– Taktikaline investeerimisotsus

• Pensionifondid Eesti finantsturgude maastikul– Osakuomanike huvid vs. patriotism; kuidas investeerida nii, et kompromisse

poleks vaja teha

• Kuidas leida see “ainus ja õige” pensionifond?– Mõistlik valik agressiivses müügikeskkonnas

Page 4: Pensionifondide juhtimisest

Pensionifondide juhtimispõhimõtted

Page 5: Pensionifondide juhtimisest

5© Swedbank

Investment Policy Statement• Investeerimishorisont

– Millal on investeeritavat raha vaja hakata kasutama muul (lõpp-) eesmärgil?

• Tuluootus– Millist tootlust varadelt ootame? Absoluutnumbrites või suhteliselt.

• Riskitaluvus– Millist kaotust aktsepteerime? Nt. Kapitali säilumise eeltingimus, maksimaalne lubatav

rahaline kaotus. NB! Tuluootus ja riskitaluvus on omavahel võrdelises seoses.

• Likviidsuspiirangud– Kas tuleb valmis olla ootamatuks raha väljavõtmiseks?

• Seaduslikud nõuded– Mida ütleb seadusandlus – maksud, erinevad piirangud kontode (investeerimiskonto,

investeeringud laste nimel) kasutamisel.

• Unikaalsed asjaolud– Investorikesksed eritingimused, nt. eetikapõhimõtted investeerimisel

Page 6: Pensionifondide juhtimisest

6© Swedbank

Eraportfell vs. pensionifond

Erainvestor PensionifondidInvesteerimishorisont Algselt fikseeritud suurus lüheneb ajas Algselt fikseeritud suurus ei muutu ajas

* lõpptähtaeg saabub * lõpptähtaeg ei saabu* võimalik "osta ja hoia" tüüpi investeerimine * portfelli vastavust horisondile tuleb pidevalt jälgida

Tuluootus Sõltub isiklikest sihtidest Sõltub riigi antud mandaadist (rahva hääl)* kapitali säilumine (konservatiivne)* võrdlus inflatsiooniga

Riskitaluvus Individuaalne Kollektiivne* vastavus väljalubatud tingimustele (prospekt)

Likviidsuspiirangud Valmisolek ootamatusteks Regulaarne valmisolek ootamatusteks* 3 korda aastas võimalus fondist lahkuda

Seaduslikud nõuded Üksikud piirangud Investeerimisfondide seadus Kogumispensionide seadusFinantsinspektsiooni (soovituslikud) juhendidRahandusministri määrused

Unikaalsed asjaolud Varia Varia

Page 7: Pensionifondide juhtimisest

7© Swedbank

Pensionifondide tüüpstrateegiad• Konservatiivne: 0% aktsiaid, kõrgema kvaliteediga võlakirjad (7 fondi)• Tasakaalustatud: kuni 25% aktsiaid (5 fondi)• Progressiivne: kuni 50% aktsiaid, kõige populaarsem strateegia (6 fondi)• Agressiivne: kuni 75% aktsiaid (5 fondi) Regulatsioon: Uue teise samba pensionifondi loomiseks peab selle lubatav

maksimaalne aktsiaosakaal olema vähemalt 25% erinev, kui olemasolevatel fondidel.

II samba fondide konkurentsimaastik Eestis on väga korrastatud: - lihtne võrrelda - vähe fonde - tüübilt täiesti ühesugused (defined contribution)

Puudused: - fondid ei eristu üksteisest kuigi selgelt - võlakirjastrateegiate erisused pole kuigi nähtavad, kuid võivad fondi

käitumist olulisel määral mõjutada- regulatiivne keskkond väga noor ja Eesti õhukese finantsturu taustal

sageli pigem kunstlik kui praktiline

Page 8: Pensionifondide juhtimisest

8© Swedbank

Investeerimisprotsess

Finantsturgude käitumist ja eri varaklasside hinnatasemeid mõjutavad kaht tüüpi tegurid:

1) Pikaajalised: makromajanduse näitajad, koht majandustsüklis, demograafilised trendid jpm.

2) Lühiajalised: laekunud majandusstatistika vastavus ootustele, vaba raha olemasolu turgudel, turuosaliste soov investeerida – riskikartlikkus või -armastus, usalduskeskkond, poliitiline olukord (valimistulemused, rahutused), loodusnähtused, ilmastikuolud jpm.

(Lühiajaliste) tegurite olulisus muutub ajas kiirelt. Lühi- ja pikaajalised tegurid annavad üsna sageli VASTANDLIKKE signaale.

Seetõttu kasutatakse väga tüüpiliselt investeerimisportfellide juhtimisel kahte erinevat üksteisest SÕLTUMATUT otsustustasandit:

1) Pikaajalised otsused ehk strateegiline tase – milline on optimaalne varade paigutus 1-3 a. horisondis

2) Lühiajalised otsused ehk taktikaline tase – milline on optimaalne varade paigutus 1 minuti - tunni – päeva – kuu horisondis

Optimaalne, s.t. riskiprofiilile vastava vähima riskitaseme juures tulutoovaim.

Page 9: Pensionifondide juhtimisest

11© Swedbank

Milleks benchmarkportfell hea on?

2) Sunnib olema investeeritud “hirmu” perioodidel

3) Aitab säilitada kainet meelt “ahnuse” perioodidel

4) Kui ei tea, mida teha, siis hoia benchmark-i – annab aega lühiajaliste investeerimisotsuste tegemiseks ja nende vahepeal

1) Annab investeerimistulemusele juurde objektiivsema hinnanguNäiteks: portfell teenis aasta jooksul tulu 5%? On see hästi või halvasti?

Seega on normportfell taktikalise investeerimistegevuse juures mõõdupuuks ja otsuste headuse hindamise aluseks – kas tegeliku investeerimisportfelli tootlus oli parem või halvem kuibenchmark-il ja millise võetud riskitaseme juures. Meie hindame taktikaliste otsuste headust nädalase regulaarsusega. Väga tüüpiline on kuine hindamise intervall.

Page 10: Pensionifondide juhtimisest

12© Swedbank

Strateegia muutub ajas koos maailmaga

Strateegilist otsust

• Tuleb kindla regulaarsusega monitoorida – tavapäraselt kord aastas– Kas pikaajalised eeldused, mis otsuse aluseks olid, kehtivad endiselt

– Turule tulnud uute varaklasside sobivuse hindamine

– Kaduma hakkavate varaklasside õigeaegne märkamine

– Sagedasem monitoorimine viib taktika ja strateegia vahelise piiri ähmastumiseni

• Tuleb plaaniväliselt monitoorida oluliste struktuursete muutuste puhul – nt. Eesti liitumine eurotsooniga.

Page 11: Pensionifondide juhtimisest

13© Swedbank

Strateegia ja taktika: palju eri võimalusi, kuidas funktsionaalselt jagada

Fondijuht: Katrin RaheAlternatiivsed investeeringud

(Eestis): Sille PettaiSIF

STRATEEGIA/Pikaajaline inv. vaade

K1: Christian Leonhard ja Pertti Rahnel, CFAK2-V3: Pertti RahnelROBUR

TAKTIKA/Lühiajaline inv. vaade

* Varade strateegiline paigutus e. Benchmark

* Riskilimiidid

Fondide varade tegelik paigutus

Tootlus Kontroll

Page 12: Pensionifondide juhtimisest

14© Swedbank

Taktikalised otsused

Pensionifonde puudutava regulatsiooni kohaselt peab üks kahest - kas strateegilised otsused või taktikalised otsused - olema tehtud Eestis.

Taktika: mida ootame lähiajalt ja kuidas seda ootust kokkulepitud piiride raames võimalikult tulutoovalt realiseerida.

Metodoloogia: mitmesugused mudelid, tehniline analüüs, subjektiivne analüüs (mosaiigiteooria), kogemus-tunnetuslikud otsused, investeerimiskomiteed jpm. Võib olla rangelt formaliseeritud (investeerimisprotsess) või täiesti formaliseerimata ja toetuv võtmeotsustusisikutele.

Globaalsetel finantsturgudel väga võistlev taktikaline keskkond: - mudelite positiivne eluiga sageli lühike- võib põhjustada samalaadsete investeerimisotsuste kuhjumist – mullid turul- muudab turgu efektiivsemaks, teenimisvõimalust pakkuvad anomaaliad ei püsi kaua

Page 13: Pensionifondide juhtimisest

15© Swedbank

Näide: Structured services – meeskond Roburis, mis juhib Eesti pensionifondide taktikalist investeerimist

15

Portfellihaldurid (5 inimest)

Investeerimiskomitee (5)

Poliitika-analüütik Makrostrateegid (4) Kvantitatiivanalüütikud (4)

Toodete struktureerimine (3)Fondivalik (3)

Page 14: Pensionifondide juhtimisest

16© Swedbank

Näide: Taktikaliste otsuste jaoks on oluline sisend “scoreboard”

16

Page 15: Pensionifondide juhtimisest

17© Swedbank

Näide: Debatid Roburis: Millises tsükli faasis me praegu oleme?

17

2007-10-09 --> Nuvarande cykel - USA

40

50

60

70

80

90

100

110

120

5.0

10.0

15.0

20.0

25.0

30.0

okt-07 apr-08 okt-08 apr-09 okt-09 apr-10 okt-10 apr-11 okt-11

PE - ha

EPS/PE - VA

PI - ha

EPS - va

Nedgång Återhämtning Tillväxt Nedgång??

Meeleheide Taastumine Kasv Optimism või uus meeleheite faas?

Page 16: Pensionifondide juhtimisest

Eesti finantsturud ja pensionifondid

Page 17: Pensionifondide juhtimisest

19© Swedbank

Pensionifondide investeeringud Eestisse

% Pensionifondide varade kogumahust 31.12.2011 (v.a. hoiused)

0%

5%

10%

15%

20%

25%

Sw edbank SEB LHV Sampo Ergo Nordea

Eesti investeeringute maht 31.12.2011 (v.a. hoiused)

0

5 000 000

10 000 000

15 000 000

20 000 000

25 000 000

30 000 000

35 000 000

Sw edbank SEB LHV Sampo Ergo Nordea

Skaala

Meie II samba fondimaht € 528 mln (07.04.12)

Tallinna Börsi Balti põhinimekirja 2011. aasta käive oli € 187,2 mln.

Kas meie oleme liiga suured või... on turg väga pisike?

Kas Swedbanki pensionifondid investeerivad Eestisse?

Kahtlane... Või siiski?

Page 18: Pensionifondide juhtimisest

20© Swedbank

Pensionifondid skaalal

€ mln.

1234,31

527,992

6116

475

1426

0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000

II samba pensionivaradkokku 07.04.12

II samba pensionivaradSwedbankis 07.04.12

Eesti riigi eelarve 2012

Tallinna linna eelarve2012

Tallinna börsiturukapitalisatsioon

05.04.12

Page 19: Pensionifondide juhtimisest

21© Swedbank

Pensionifondide investeeringud Eestisse - turuosad

Eesti investeeringute turuosa (31.12.11, hoiused v.a.)

Sw edbank; 39%

SEB; 7%

LHV; 42%

Sampo; 1%

Ergo; 9%

Nordea; 1%

Kaugem eesmärk

Ei ole turuosa kasvatamine, vaid kasvamine koos turuga.

Kumb oli enne, kas muna või kana?

Page 20: Pensionifondide juhtimisest

22© Swedbank

Eesti investeeringute hajutatud portfell: näide

Tallinna börs

Börsil noteeritud ettevõtted ei esinda kokkuvõtlikult SKP-sse panustavaid majandusharusid.

Esindusliku investeerimisportfelli koostamiseks tuleb laialdaselt investeerida börsiväliselt.

Erainvestoril on praktiliselt võimatu koostada minimaalselt optimaalsel määral hajutatud (kaubeldavat) kodumaist investeerimisportfelli.

Investeeringute jaotus Swedbank Pensionifondid (31.12.11)

Võlakirjad

Aktsiad (fondid)

Kinnisvara (fondid)

Noteerimata aktsiad(fondid)

Page 21: Pensionifondide juhtimisest

24© Swedbank

Status quo

• Käsitleme Eesti investeeringuid (v.a. rahvusvahelistel turgudel kaubeldavad võlakirjad) kui portfelli ebalikviidset osa – Sobilik pensionifondide iseloomuga

– Väljakutseks tihedam võimalus fonde vahetada ja sellest tulenevad rahavood

• Praegused investeeringud alternatiivide varaklassis hakkavad alates 2013 I pa. tasapisi jõudma väljumisfaasi – monitooring uute investeerimisvõimaluste leidmiseks käib– Kinnisvara ja private equity on suhteliselt liikumatut tüüpi investeeringud, valikute

tegemisel pole mõistlik kiirustada

– Väljakutseks on hajutatud investeerimisportfelli koostamine ja hoidmine – nii investeeringute valiku kui fondivalitsejate/meeskondade osas

• Tallinna börsil puhul saavad pensionifondid reaalselt osaleda vaid likviidsuse pakkuja rollis– Ka börsil noteeritud aktsiad on mõistlik käsitleda kui ebalikviidseid ja pigem

private equity tüüpi

Page 22: Pensionifondide juhtimisest

25© Swedbank

Sündmuse risk – Eesti investeeringud

Page 23: Pensionifondide juhtimisest

Kuidas leida “see ainus ja õige”?

Page 24: Pensionifondide juhtimisest

27© Swedbank

Mõttekohad fondivalikul või -vahetamisel

• Vahetamine on muutunud paindlikumaks – endise 1 korra asemel 3 korda aastas• Maksete suunamine teise fondi on muutunud oluliselt paindlikumaks – enne 1 kord

aastas, nüüd T+3– enne seadusemuudatust tehtud Rahandusministeeriumi analüüs näitab, et on enamasti

kahjulik otsus – vt. Järgmised slaidid– Vahetusotsus realiseerub viitajaga – pole õige koht lühiajaliseks väärtusekorjeks:

• Detsember – märts vahetused toimuvad 1. mail• Aprill – juuli vahetused toimuvad 1. septembril• August – november vahetused toimuvad 1. jaanuaril

– Fondide investeeringute analüüsivõimalused väljaspoolt vaadatuna paremad kui varem –2011 sügisest on kohustuslikud igakuised aruanded. Kuid siiski on need ca. kuise viitajaga.

SEETÕTTU: 1) Nii finantsilise kui psühholoogilise säästu aspektist on mõtet kulutada rohkem aega

esmakordse fondivalikuotsuse tegemiseks, et tõenäosus hilisema fondivahetuse vajaduse järele oleks väiksem.

2) Pensionifond ei ole sobiv koht investeerimishasardi realiseerimiseks – 100%-l juhtudest jääd sündmustest maha.

3) Leia enda jaoks sobiv otsuse headuse hindamise regulaarsus (nt. kord poolaastas või aastas) ja pea sellest kinni.

Page 25: Pensionifondide juhtimisest

28© Swedbank

5563485658Nn „kaotajate” osakaal (%)

-1595-3294300-845-334Nn „võitjate” ja „kaotajate” vahe

94508204392639441260Osakuomanikud, kes saavutasid uues

fondis väiksema tootluse

7855491042263099926Osakuomanikud, kes saavutasid uues

fondis suurema tootluse

1730513114815270432186Pensionifonde vahetanud osakuomanikud

20082007200620052004Aasta

Võitjad ja kaotajad osakute vahetamisel

Allikas: (EVK) Seaduse eelnõu 870 SE III Lisa 3 vahendusel

Page 26: Pensionifondide juhtimisest

29© Swedbank

Võitjad ja kaotajad sissemaksete suunamisel

Allikas: (EVK) Seaduse eelnõu 870 SE III Lisa 3 vahendusel

5459455961Nn „kaotajate” osakaal (%)

-3536-78953475-7060-7269Nn „võitjate” ja „kaotajate” vahe

26575,525441158272355819617Osakuomanikud, kes saavutasid uues „aktiivses” fondis väiksema tootluse

23039,517546193021649812348Osakuomanikud, kes saavutasid uues „aktiivses” fondis suurema tootluse

4961542987351294005631965Sissemaksete suunajad

20082007200620052004Aasta

Page 27: Pensionifondide juhtimisest

30© Swedbank

Riskide hindamisestValides endale sobiva riskiastmega (aktsiaosakaal, 24 kuu STD) fondi:1) Vaata peeglisse – fondi valid endale, mitte teistele ja tehtud valik ei tohi

häirida unerahu2) Oodatav tootlus ja risk käivad käsikäes. NB! Risk pole mitte tunnetuslik

suurus, vaid rahas mõõdetav väärtus. Vt. Järgmine slaid. 3) Mida pikem on investeerimishorisont, seda suurem on oodatav kasu

võetud riskist – lühiajalised kõikumised muutuvad ajapikku ebaolulisteks. 4) Kui oled lühiajalistel kaalutlustel valinud teistsuguse fondi, kui pikaajaliselt

sobilik on, siis pea argumendid meeles ja jälgi nende edasist kehtimist. Fondivahetus sama fondivalitseja eri strateegiate vahel on tasuta.

5) Teadvusta riske, mida võtnud oled. Kui oled valinud aktsiastrateegia, siis ära jälgi mitte absoluuttootlusi, vaid seda, kuidas käitub valitud aktsiaportfell nt. maailma aktsiaindeksiga võrrelduna. S.t. 1) Langusperioodil on hästi, kui portfell on käitunud paremini kui võrdlusbaas,

ehkki mõlemad on miinusmärgiga.2) Tõusuperioodil on halvasti, kui portfell on käitunud kehvemini kui võrdlusbaas,

ehkki mõlemad on plussmärgiga.

Page 28: Pensionifondide juhtimisest

31© Swedbank

Riskide hindamisest

Vaata www.pensionikeskus.ee eri riskiastmega fondide käitumist eri aegadel ja proovi kujutleda, kuidas end mingil konkreetsel ajahetkel tunneksid. Hirm ja ahnus!

Page 29: Pensionifondide juhtimisest

32© Swedbank

Standardhälve kui riskimõõtPensionikeskus: Risk = Fondi tootluse viimase 24 kuu standardhälve

Page 30: Pensionifondide juhtimisest

33© Swedbank

Standardhälve kui riskimõõt

Standardhälve näitab andmepunktide keskmist kõikumist ümber keskmise väärtuse mõõdetuna samades ühikutes, mis andmed ise.

N äid e

0

5

10

15

20

25

1.04.2

012

2.04.2

012

3.04.2

012

4.04.2

012

5.04.2

012

6.04.2

012

7.04.2

012

8.04.2

012

9.04.2

012

10.04.2

012

11.04.2

012

12.04.2

012

13.04.2

012

K es km ine 7,78; S tandardhälve3,37

K es km ine 7,78; S tandardhälve6,32

Page 31: Pensionifondide juhtimisest

34© Swedbank

Tootluste võrdlemisestHinnates fondide ajaloolist tootlust:1) Kas on tuvastatavad põhjused, miks oli selline või teistsugune

tootlus? 2) Kas need põhjused on rohkem tingitud finantsturgude

käitumisest (pigem loomulikud, s.t. nii pidigi olema) või varavalitseja käitumisest ja tegevuse ülesehitusest (võtmeisiku risk, struktuursed muudatused)? Kas kehtivad endiselt?

3) Eelmistele küsimustele vastust otsides peaksid ühtlasi selguma nn. pehmed väärtused – nõu küsimise lihtsus, valmisolek infot välja anda – s.t. tervikteenuse kvaliteet.

4) “Müügiprotsessi” käigus saadud info tootluse kohta vaata kriitilise pilguga üle – jälgi ajaperioodi pikkust ja valikut

5) Objektiivse pildi saamiseks vaata endale olulist ajaperioodi isepensionikeskuse lehelt – tootlused on olemas tänase kuupäevaga eilse päeva seisuga.

Page 32: Pensionifondide juhtimisest

© Swedbank

Suur tänu!

Käesolevas materjalis annab Swedbank Investeerimisfondid AS ülevaate, mis on saadud mitmetest allikatest ja mis võivad ajas muutuda ning on seetõttu mõeldud ainult informatiivsena. Antud materjali ei saa käsitleda investeerimis-, õigusalase või muu nõuandena ega ettepanekuna osta, müüa või vahetada väärtpabereid või muid finantsinstrumente. Swedbank Investeerimisfondid AS ei vastuta kulude või kahjude eest, mis ülevaates toodud informatsiooni kasutamisega seoses võivad kasutajale tekkida. Potentsiaalsed investorid peaksid vajadusel konsulteerima vastava eriala (nt maksu-, investeerimis- või õigus-) nõustajatega.

Swedbanki investeerimis- ja pensionifondide valitseja on Swedbank Investeerimisfondid AS. Tutvuge fondide prospektidega veebilehel www.swedbank.ee/fondid või külastage lähimat Swedbanki kontorit. Lisainfo saamiseks pöörduge Swedbanki investeerimistoe poole telefonil 613 1606 või e-posti aadressil [email protected].

Fondiosaku väärtus võib ajas nii kasvada kui ka kahaneda. Fondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet fondi järgmiste perioodide tootluse kohta. Välisturgudele investeerivad fondid on tundlikud valuutakursside kõikumise suhtes, mis võib põhjustada fondiosaku puhasväärtuse kasvu või kahanemist. Kui pole otseselt teisiti mainitud, ei tähenda võrdlus teiste pensionifondidega või finantsindeksitega, et Swedbank Investeerimisfondid AS-i poolt valitsetavate pensionifondide investeerimispoliitika oleks seotud mõne teise pensionifondi tootluse või finantsindeksi järgimisega.