of 36 /36
15 : SUVI TARTU JA MAAILMA KULTUURILEHT VIIETEISTKüMNES NUMBER : SUVI 2011 KOLLEEGIUM: KAISA EICHE, INDREK GRIGOR, PõIM KAMA, MARGUS KIIS, MARTIN OJA, JOONAS SILDRE, KRISTINA PAJU, HELEN TAMMEMäE, ANNA-LIISA UNT, SVEN VABAR, BERK VAHER, KEIU VIRRO :; VäLJAANDJA: MTü TARTU KULTUURITEHAS :; TOETAJAD: TARTU LINN, TARTU KULTUURKAPITAL, EESTI KULTUURKAPITAL:; TRüKK: PRINTALL :; TIRAAž: 4000 :; TASUTA!

MÜÜRILEHT 15 : SUVI 2011

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Tartu ja maailma kultuurileht

Text of MÜÜRILEHT 15 : SUVI 2011

  • 15 : SUVI

    tartU ja maaIlma kUltUUrIleht VIIeteIStkmneS nUmber : SUVI 2011 kolleegIUm: kaISa eIche, Indrek grIgor, PIm kama, margUS kIIS, martIn oja, joonaS SIldre, krIStIna PajU, helen tammeme, anna-lIISa Unt, SVen Vabar, berk Vaher, keIU VIrro :; Vljaandja: mt tartU kUltUUrItehaS :;

    toetajad: tartU lInn, tartU kUltUUrkaPItal, eeStI kUltUUrkaPItal:; trkk: PrIntall :; tIraa: 4000 :; taSUta!

  • 2 : VIIeteIStkmneS nUmber : SUVI 2011

    Carolina Pihelgas ja Hasso Krull on kirjanikud, kes muuhulgas peavad luuletlgenduste blogi. alguse sai see 2010. aasta juulis helt poolt soovist luuletlkega aktiivsemalt tegeleda, teisalt tdemusest, et tlkeid on raske kirjandusajakirjades avaldada. blogi nimi viitab sellele, et igasugune tlkimine on samal ajal ka tlgendamine, seda eriti luule puhul. Samas on tlkijad ritanud luuletusi vimalikult tpselt edasi anda. luuletuste valik on spontaanne ja sltub ilmast, tujust ja loetud raamatutest; sellegipoolest ritavad autorid tlkida vimalikult paljudest erinevatest keeltest ja kohtadest. blogi asub aadressil luulet6lgendus.blogspot.com. Carolina ja Hasso tlgitud ja tlgendatud luuletekstid moodustavad kesoleva numbri krvaloleval lehel luulerubriigi.

    Kaasautorid:

    Triin Rebane pib tartu krgemas kunstikoolis teisel kursusel fotograafiat. triinu tegemistega saab tutvuda aadressidel www.flickr.com/photos/triinr ja kushimushi.blogspot.com.

    Mari-Liis Lvov on vabakutseline fotograaf, kes pib hetkel samal erialal tartu krgemas kunstikoolis. kige meeleprasem on talle inimeste ja rituste pildistamine. Vabal ajal meeldib talle tegeleda ka dj-nduse ning muusikaproduktsiooniga (trummi ja bassi ning dubstepi lainetel).Mari-Liis Lvov ja Triin Rebane kisid ritusel Mood-Performance-Tants jdvustamas kike, mis lava peal, selle ees ja kulisside taga aset leidis. Vaata lhemalt seltskonnarubriigist lk 5.

    Alver Linnamgi on kunstnik ja fotograaf, kes lisaks petab ka noori. kahe ndala prast saab ta ktte diplomi eesti kunstiakadeemiast ning plaanib edasi ppida, kuid eriti just loomingule keskenduda. Varem on natuke juba keskendunud ka.Alveri kaamerasilm tabas sulelisi noore kunstniku preemia vljakuulutamisel Kler Prize galal lk 6.

    Kristjan Muul on vabakutseline kriitik ja khu ori, kes lahkus hiljuti helsingisse, ent otsustas enne veel jagada proletaarlastest kolleegidega oma gurmaanikogemusi tartu sklates.Kristjan Muuli valgustusest lbi Vilde nitsli saate lugeda hedonisti rubriigist lk 28.

    KUKU NUNNUD:

    Anna Hints (s. 1982)on sndinud tartus, hetkel elab ja pib tallinnas. on lpetanud tartu krgema kunstikooli fotograafia erialal, hetkel pib tallinnas balti Filmi- ja meediakoolis reissriks. aastast 2005 teinud kaasa mitmetel grupinitustel eestis ja vljaspool. hilisemad personaalnitused on Sundmtted draakoni galeriis 2010. aastal ja nlg koos maria rhuga tallinna linnagaleriis 2011. aastal. jrgmine projekt on suvel toimuv helikunstnik maile colberti kureeritud kaasaegne audiovisuaalne ooper Portugalis.

    Eva Labotkin (s. 1982)on sndinud tartus, hetkel elab ja pib tallinnas. on ppinud tartu likoolis filoloogiat, aga lpetanud samas likoolis maalieriala. hetkel omandab eesti kunstiakadeemias vabade kunstide magistrikraadi. aastast 2006 osalenud grupi- ja kuraatorinitustel nii eestis kui vljaspool. hilisemad personaalnitused on magamajmine tallinna linnagaleriis 2010. aastal ja Intsident koos olivia Vereviga hobusepea galeriis.www.evalabotkin.com

    Marja-Liisa Plats (s. 1984)on sndinu rpinas, hetkel elab ja ttab vabakutselise kunstnikuna tartus. on lpetanud tartu krgema kunstikooli fotograafia erialal, aastast 2004 osalenud grupinitustel, esimene personaalnituse kogemus juurte juurde koos anna hintsiga Vru linnagaleriis 2010. aastal. 2008. aastast tartu noorte autorite koondise liige. www.liiso.planet.ee

    Toomas Thetloff (s. 1984) on sndinud tartus, hetkel elab ja ttab vabakutselise kunstnikuna tallinnas. on ppinud tartu likoolis pshholoogiat ja tartu krgemas kunstikoolis fotograafiat. aastast 2003 osalenud grupinitustel eestis ja vljaspool, millest hilisemad on Pariisis rivoli 59 galeriis grupinitus lack of stimulus 2010. aastal, artishoki biennaalil koos taavi Piibemanniga esitletud Schrdingeri kast tartu kunstimajas ning taas koos Piibemanniga korraldatud kunstivistlus raha, mitte armastuse prast artdepoos 2011. aastal. hetkel osaleb eha komissarovi kuraatorinitusel konfrontatsioonid ja provokatsioonid. Sissevaade kaasaegsesse eesti kunsti Poolas Varssavi rahvusmuuseumis.www.thetloff.com

    KUKU NUNNUD on Tartu kaasaegse kunsti festivali ART IST KUKU NU UT 2011 produktsioonistipendiumi laureaadid, kelle nituseprojektiga Tartust ra saate tutvuda kunstiveergudel lk 16.

    Toimetus: Helen Tammeme peatoimetaja [email protected] Virro teatritoimetaja [email protected] Sildre koomiksitoimetaja [email protected] Unt linnaruumitoimetaja [email protected] Katz kujundajaKaija M Kalvet keeletoimetaja Pille Sepp keeletoimetaja

    Reklaam [email protected]

    jlgi mrilehe tegemisi ka twitteris ja facebookis!

  • lUU

    letU

    S

    : 3

    BO CARPELAN

    htuVaata, kuidas htu itseb Vaata, kuidas maa kingib taevale,mis on tis tuhandeid kadunud thti,vaikuse

    Vaata, kuidas kik on vastupanutamhitud armastusse, vaikusesse, rnusesse.ainustki telisust pole alles.ainult uni.

    htu imeline rahu kuule, kas keegi lks just mda?ei, peale meie ei saa ju siin ollakedagi.

    Som en dunkel vrme, 1946 (Tlk Carolina Pihelgas)

    MICHAEL KRGER

    Kneleb MarxVahel, kui ilm lnes selgemaks lheb,vaatan ma sdelevaid rahavooge,mis valguvad vahutades le kallasteja ujutavad le veel puase maa.mulle teeb nalja see loba diktatuur,mida hiskonnateooria phevlja pakutakse, kui alt tulevaid uudiseidikka uskuda vib. minu ksi kib hsti.Vahel nen jumalat. ta paistab kosunud.arutame metafsilisi ksimusi, muidugi naljagapooleks, llatavalt asjatundlikena dialektikas.Viimati ksis ta minult mu kogutud teostevljaannet, vites, et ta ei olevatseda mitte kusagilt leidnud.mitte et hakkaksin sellesse uskuma, tles ta,aga ega see kahju ka ei tee.andsin talle autorieksemplari, viimasesinisest vljaandest, koos kommentaaridega.muide, ta on palju haritum kui ma arvasin,teoloogiast tiesti tdinenud, viskab liivadekonstruktsiooni masinavrki, pshhoanalson tema meelest tielik jama, ta ei vtaseda suu sissegi. tal on llatavaid eelarvamusi.niteks nietzschele annab ta andeks isegikige totramad laused, see-eest aga hegelitei kannata silma otsaski. omaenda projektistta ei rgi, on liiga hbelik. Palun,tles ta hiljuti, olles pika pilguga maa peale vaadanud, palun olge valmis.

    Wettervorhersage, 1998(Tlk Hasso Krull)

    mind hmmastab, et me peame ikka veel rkima sal-livusest ja vrdiguslikkusest. ma usun, et seda teemat ei pea enam mrilehe lugejatele leierdama, aga mul on piinlik, et mu portugallannast etioopia juurtega tuttav tuleb tartusse ja saab tnaval oma nahavrvi prast si-mata; mul on piinlik, et Psaikol peksti mned kuud tagasi pesapallikurikaga luud puruks ja et tartu linna peal jl-guvad mingisugused ebastabiilsed natsipoisid, kes meie klalislipilasi kimbutavad.

    me peame endale tunnistama, et meil on nendesama-de vrastunud maailmapildiga noorukite nol prob-leem, mida ei saa ignoreerida.

    Seda probleemi vib olla meile endile sna keeruline nha, sest kui me parajasti just ise ei satu mne vra-maalasega linna peale jalutama, pole neid olukordi eriti vimalik mrgata. Samuti on teadmatuses vimuorga-nid, sest tihtipeale ei tee vlismaalased nendest konflik-tidest ise politseisse avaldust, vaid pakivad lihtsalt kohvri ja asuvad mber mrksa sbralikematesse kohtadesse. ometi tuleks sellistele teemadele suuremat thelepanu prata, kuna kui me soovime olla atraktiivseks turismi-sihtpunktiks ja oma klalistele vastutulelikeks vrusta-jaiks, ei saa me endale selliseid vahejuhtumeid lubada.

    Selle koha pealt on tartu endiselt provints, kus kahjuks leidub mhakaid ja matse, kes ei ole ikka veel aru saa-nud, et me elame globaliseerunud maailmas.

    just selle prast on vaja tuua siia rohkem klalisi mujalt, et inimesed harjuksid ja oskaksid vrtustada multikul-tuursust. ma ei poolda massilist immigratsiooni, aga ini-mesed, kes on tulnud siia ppima vi meile klla, viksid olla teretulnud ja oodatud. Vib-olla on kasu sellest, kui kutsume siia esinema artiste mujalt maailmast ja proo-vime luua kontakte vliskunstnikega, et meil nnestuks nidata, et teistsugused inimesed on huvitavad ja meie kultuuri rikastavad. kik need inimesed, kes meil siin koha peal vaeva nevad, et praktiliselt omadest vahendi-test tuua kohale maailmakuulsaid artiste, vrivad minu arvates iseranis loorbereid.

    ma loodan, et ka te ise leiate suve jooksul piisavalt aega ja vimalusi, et ringi rnnata ja oma maailmapilti avarda-da ning tulla sgisel tagasi paljude heade mtetega, mida meie vikeses provintsiriigis ka teistega jagada, et me ei sulguks iseendasse ja oskaksime mbritsevat maailma paremini mista. ma loodan, et teid tervitatakse nendes kohtades, kuhu teie jalad iganes teid viivad, sbralikult ja soojalt ning et teisse ei suhtuta seal eelarvamustega

    Helen Tammeme

    CHARLES BERNSTEIN

    Luuletuskigepealt mningad misted.esiteks, koer neile, kes pole siit prittlen igaks juhuks, et see on pris tavaline koduloom, neli jalga ja saba.Peab mainima, etaastaajad luuletuses viitavadkirde-ameerikale,kus sgis thendab seda, et lehedlangevad, talv on aga klm ja tavaliselthall tihtikasutan ma aastaaegumetafoorselt,nagu te seda peagi nete.klaasi all pean silmas kva, lbipaistvatmaterjali, kasutatakse niteksakende jaoks. eessnu kasutan tavaliseltselleks, et anda edasi asjadevahelisisuhteid, niteks millegi kohal vivahel olemist, samas kui tegusnad viitavadtegevusele jooksmine vi nitekskokkuprkamine. kui ma kirjutan mina, siisviitab see tavaliselt minule endale, samal ajalkui dante viitab neljateistkmnenda sajandiitaalia luuletajale, kelle letamatustPrgust prineb ka selle lhikeselrilise teksti stiil. kuna te eine ksikirjalist lehte, millelt maluuletust loen, tpsustaksin veel,et iga rida algab suure thega seeannab edasi formaalsust javrikust, aga ma ei loodagi, etsee kik adekvaatselt kohale juaks,kui ma seda luuletust teilend kva hlega ette loen. olenkasutanud mitmeid vrkeelseidsnu: Pierre on prantsuse nimi, sarnane meie omaPeetriga; tristesse, samuti prantsuse keelest,thendab kurbust ja achtung onsaksa sna, mis thendab thelepanu.kaks asja veel. kahe esimeserea jooksul nimetatud kits on lihtsaltks tavaline kits. ja kui ma lpusmainin hte rohelistdiivanit, siis see on ks koht,kus mulle tihti meeldib istuda.

    With Strings, 2001(Tlk Carolina Pihelgas)

    GARY SNYDER

    Augusti keskpaik Sourdough melSuitsuvine all oruskolm peva palavust prast viiepevast vihmavaik helgib kuusekbidelkivide ja aasade kohaluute krbeste parved.

    ma ei mleta enam asju, mida kunagi lugesinmned sbrad, aga nad on linnades.joon plekktassist klma lumevett vaatan alla lputu kaugelelbi vaikse hreda hu

    Riprap & Cold Mountain Poems, 1959(tlk carolina Pihelgas)

    Foto

    d: R

    enee

    Altr

    ov

  • 4 : VIIeteIStkmneS nUmber : SUVI 2011

    arV

    am

    US

    mina ei kirjuta alla tartu kunstnike liidu leskutsele toeta-da tartu likooli maalikunsti osakonda. rge saage minust valesti aru see ei thenda sugugi, et ma ei toetaks maali-kunsti eriala petamist tartu likoolis, vastupidi, kuid oma viimase kolme aasta kogemusest maalikunsti eriala krvale-riala pilasena tartu likooli maalikunsti osakonnas olen ma judnud nii mnegi tdemuseni.

    mte maalikunsti petamisest tartu likoolis on ilus ja hea, aga kaua me oma olemasolu Pallase najal argumenteerime?! muidugi on ka viimase aastakmne jooksul siit mned nimed vrsunud, aga kui paljud neist ise tunnistavad, et nende lbi-lk just tnu maaliosakonna toetavale lale on teoks saa-nud? toetuskiri vidab, et kui haridusministeeriumi plaan eriala sulgeda justub, tekib sgisest auk mitte ainult jud-salt tuure koguvasse tartu kunstiellu, vaid eesti maalikunsti arengusse ldisemalt. ma tahaksin selle peale ksida, et mis rolli on viimase kolme aasta jooksul mnginud maalikunsti osakond tartu judsalt tuure koguvas kunstielus?! ehkki ma annan endale aru, et ma liigun pigem alternatiivkultuuri rada-del, ei ole ma theldanud maaliosakonna mittemingisugust aktiivset osalust kohalikus kunstielus.

    kogu selle avalduse rhuasetus on vale ja ilmselt kirjutatud ja allkirjastatud inimeste poolt, kes maaliosakonna hetke-seisuga pris tpselt kursis ei ole. ka osakonnast endast on silmakirjalik enne lppu hakata mingit mrterlikku vitlust pidama, kui tegelikkuses ollakse juba mitu aastat ilmselgelt he koha peal tallanud.

    Mida ma siis igupoolest maaliosakonnale ette heidan?

    ppinud aasta-pooleteise jagu maaliosakonnas, taipasin ma, et sellel kohal pole iseloomu. ksikuid tegijaid on ikka ja pii-sava tahtmise korral on vimalik ennast teostada igal pool, aga mingit histunnetust vi motiveerivat inspiratsiooni ma kll ei tundnud. mind see esialgu vga ei kigutanud, kuna minu inspiratsioon, motivatsioon ja revolutsioon elasid tei-ses seltskonnas, aga mind hirisid rohkem osakonna kasuta-mata jetud potentsiaal ja initsiatiiv.

    ppekava maaliosakonnas on aegunud ja isegi kui jtta kr-vale ppekava struktuuriline lesehitus, siis see, mis tege-likku sisu li, ei olnud kindlasti mitte, mida see endas lubas. ma ei taha olla tnamatu nende ppejudude ees, kes mind seal palju petasid ja ma olen neile jtkuvalt tnulik, kuid ppekorralduses tuli palju ette igasuguseid mdalaske ja tegematajtmisi.

    kige suuremaks probleemiks kujunes minu jaoks aga see, et luuakse justkui mingit alternatiivi, kuid sellist, mis mbrit-sevaga absoluutselt ei suhestu. mis dialoogist me rgime, kui kogu see tegevus ennast isegi omades raamides kehtes-tada ei suuda?!

    kuidas saab ldse miski toimida, kui puuduvad initsiatiiv, motivatsioon ja tulemus?

    ks kige suurem kuritegu on minu mee-lest olla ignorantne

    See on he mehe riik ja stagneerunud institutsioon. eluju-line ssteem peab olema jtkuvas dialoogis end mbritsevaga ja olema jrjepidevalt uuenev selleks, et psida. Paratamatus on, et sellised endassesulguvad ssteemid surevad varem vi hiljem vlja.

    maalikunsti erialal tartu likoolis olnuks tohutult potent-siaali olla alternatiiviks kunstiakadeemiale, pakkuda dialoogi ja esindada akadeemilist kunstipetust kui eraldi vrtust. Seda kike on jtkuvalt vaja ja selle vajalikkust viksid nha

    ka riigiisad, aga sellega oleks pidanud tegelema likool juba varem. kes teab, vib-olla likooli juhtkond lasi teadlikult sellel asjal vaikselt kokku kuivada, sest ka likool proovib viimasel ajal ha enam lhtuda majanduslikult kasulikest ot-susest, viitsimata probleemidesse sveneda.

    2010. aasta kevadel tlesin ma vlja eba-mugavaid asju

    detailidesse laskumata rkisime me eelnevast ka osakon-na sees juba poolteist aastat tagasi. kui seda saab rkimi-seks nimetada. kogu see kommunikatsioon kukkus meil seal sna halvasti vlja.

    tleme nii, et pd algatada diskussiooni pdis sellega, et maaliosakonna juht jaan elken sdistas mind siis ja ilmselt sdistab siiani selles, et mu taga seisab mingi tallinna insti-tutsioon, kes haub tema vastu vandenud ja on mu ilmselt palganud selleks, et maaliosakond kinni pandaks. ta teadis juba siis elda, et tusev skandaal oleks heaks vabanduseks, et likoolis kokkuhoiu ettekndel struktuurimuutusi teha. niisiis, mind llatab, et kui seda juba siis vga hsti teati, siis miks selle osas midagi juba kohe ette ei vetud?

    mina ei kirjutanud mdunud ndalal alla tartu kunstnike liidu leskutsele videlda tartu likooli maaliosakonna eest. mitte seetttu, et ma ei usuks, et tartu likooli maaliosa-kond ei viks olla krgtasemel klassikalist maalikunsti pe-tav asutus, mis viks pakkuda dialoogi teistele kunstikoolide-le ja olla tartu kunsti lipulaev, vaid seeprast, et see lihtsalt tnases pevas ei ole seda. kui likool ise ei vtnud maali-osakonna ppekava reformimiseks midagi ette ning pigistas osakonnasiseste kitsaskohtade ees silma kinni, pole kesolev tulemus kuigi llatav.

    ka riikliku tasandi suhtumine panna kik nrgemad ksu-sed kinni, selle asemel et nende arendamiseks midagi ette vtta, on ilmselgelt vangerdus eelarve lappimisel. ja siin ei ole tegelikult ka enam vahet, mida keegi arvab vi kuidas as-jad tegelikult on. Siin ei tahetagi probleemi nha, rkimata sellega tegelemisest.

    niisiis kokkuvtvalt sdistan ma osakonna enese suutma-tust areneda, selle lipilasi suutmatuses ennast kehtestada ja oma iguste eest seista, likooli, et see on probleemi ees juba aastaid silma kinni pigistanud ja lpuks ka ministeeriu-mi, et see eelistab asju vaadata ainult mustvalgelt ja lheb lihtsama vastupanu teed mittetoimivaid struktuure lihtsalt sulgedes, selle asemel et nendega tegeleda.

    DissiDenDina TarTu li-kooli maaliosakonnas

    Helen Tammeme

  • : 5

    SelStko

    nd

    Mis? Mood-Performance-TantsMillal? 7. mai 2011

    Pildistasid: Triin Rebane ja Mari-Liis Lvov

  • 6 : VIIeteIStkmneS nUmber : SUVI 2011

    Selt

    Sko

    nd

    Mis? Noore kunstniku preemia Kler Prize gaala EKKM'isMillal? 28. mai 2011

    Pildistas: Alver Linnamgi

    Kollektiivne hgustumine Jevgeni Zolotko Kler Prizei laureaadiks kuulutamise puhul (vasakult Timo Toots, Sigrid Viir, juubeldavad KIWA ja Kaisa Eiche, kummituse varju jb Dnes Farkas, kelle krval Tnis Saadoja ja vidu puhul laialihajunud Jevgeni Zolotko ise)

    Noore kunstniku preemia nominendid rittaseatuna (vasakult: Timo Toots, Sigrid Viir, Jevgeni Zolotko, Dnes Kalev Farkas ja Tnis Saadoja)

    Ootusrevuses publik

    Visible Solutioni poisid Taaniel Raudsepp ja Karel Koplimets (tagaplaanil) ning Anneli Porri

    Pidulik vljakuulutamine (vasakult: Dominic Skathanas, Anders Hrm ja Olga Temnikova)

    Etteaste toruga

    Tundmatud kunstnikud Leene Nola ja Art Yom

    Tuntud kunstnikud Marge Monko ja Maria-Kristiina Soomre

    ritusega ilmselgelt rahule jnud publik joovastunult tantsuhoos, teiste seas hus Neeme Klm

  • : 7

    UU

    dIS

    Mis on Sadhu ja mida seal huvitavat snnib?Sadhu koffik on selline hubane kohake kuressaare sda-

    mes, kus iga rndaja saab jalga puhata ja midagi head hamba alla. ja teelolijad (vi siis eluteel olijad) oleme me ju kik. Sadhud on mstilised hindu rndmungad ja sna sadhu t-hendab sanskriti keeles midagi, mis on hsti tehtud. Sadhu koffik ongi pisut irreaalne ja mstiline koht selles mttes, et oleme siin n- kik ise teinud, kujundusest ja vrvimisest ja mbliparandusest kuni retseptide ja rituste ja pillimngu-ni vlja. ja usume siiralt, et ise tehtud, hsti tehtud. ehk siis lhidalt Sadhu koffik on vahva ja ilusa aiaterrassiga h sgikoht kuressaare linnas, kus aeg-ajalt toimub ka pne-vaid kultuuriritusi. Kust tuli inspiratsioon Sadhu loomiseks?kuna kuressaare on meie arust konkurentsitult eestimaa

    ilusaim linn, siis tundsime, et siin on sellise boheemlasliku ja sbraliku ning vaba olemisega koha jrgi lausa karjuv vajadus:). Samuti tahtsime pakkuda kaaskodanikele alternatiivseid toi-duelamusi vahelduseks traditsioonilisele pubisgile. aga eks inspiratsiooni on aastatega saadud le maailma rnnates. lugesin kskord kokku, et siiani on mind erinevad tegemi-sed viinud umbes 40sse eri riiki le maailma ja Sadhu ongi vist segu nendest emotsioonidest. Mis on Sadhu Jmm? Millised muusikud astuvad les

    Sadhu Jmmidel?Sadhu jmmid said alguse 2009. aasta detsembris ja on

    oma esialgsed juured saanud kusagilt Indiast, hipide jam sessionitelt goas. kuna maailm on tis raha nimel tehtud muusikat ja raha juhitud muusikatstust, siis kipub ra ka-duma tegelik muusika tegemise mte: et oleks lahe esineda ja et oleks lahe kuulata! See ongi Sadhu jmmide moto. Siin saavad esineda nii noored ja rohelised kui ka tegijad profid ja ilma piletiraha maksmata saavad muusikanautlejad kik seda kuulata! anrid varieeruvad rokist iiri folgini ja heavy metalist bljuuusini. esinejaid on tiesti seinast seina, on hu-vitavaid noortebnde ja sooloartiste, samas ka oma ala ab-soluutseid tippe, nagu niteks Villu Veski vi jr. klalisi on olnud nii brasiiliast, Prantsusmaalt kui tiilist ja Soomest. kige noorem solist oli vist 8-aastane ja kige vanem roki-taat 81-aastane.Mille poolest kohvik peale muusikalembuse veel silma

    paistab? Kas on mens vi atmosfris midagi, mil-le prast tuleks tingimata vhemalt korra suve jooksul Kuressaarde sita?

    kuressaarde tuleks suvel tulla kindlasti rohkem kui korra, sest siin on omamoodi eriline atmosfr ja hingus. Sadhusse vib aga igal aastaajal sisse astuda. meil on vga chill ja m-nus aiaterrass nii smiseks kui lihtsalt veininautlemiseks. eriti hinnatud on meie kalavalik. Igal hommikul ostame turul saadaolevat vrsket kala! linask, tuulehaug, ahven ja rim on praegused hitid! Suve poole lisanduvad veel lest ja siig. ja kindlasti kaob mni hooajaline kala ra. Pole kuulda ol-nud, et sellist asja eestis keegi veel teha viitsiks. Igal pool on norra lhe vi klmutatud hbeheik. Samas on mujal maail-mas see nii tavaline. aga jah, selleprast tasub tulla. Iga pev vrske kala ja kui mingi kala saab peval otsa, siis ongi otsas ja jrgmine hommik tuuakse vrskelt turult uut kraami.Kui palju on Kuressaares inimesi, kes kivad pidevalt

    alternatiivmuusikaritustel? Palju on Sadhu Jmmil ta-valiselt publikut?

    tpselt on keeruline elda, kuna piletit meil ei ole, aga hin-nanguliselt kib he jmmi htu jooksul lbi vast paar-kolm-sada klalist. nii et melu on vgev ja liikumine tihe. Vlja on kujunenud lausa seltskonnad, kes tallinnast ja Prnust selleks ajaks kohale tulevad ja neid ei ole vhe. Samas kasvab pide-valt ka populaarsus kohalike muusikagurmaanide hulgas.Kas Sadhu on Saaremaal oma kategoorias esimene ja

    ainulaadne vi on tal eelkijaid, teisi alternatiivkultuu-rile orienteeritud klubisid?

    ei oskagi niimoodi elda. aga midagi sarnast kll keegi ei korralda ja sellisel kujul ei tee.

    Mida kujutab endast Sadhu stipendium? jmmil saavad phimtteliselt osaleda kik

    soovijad, kellel on midagi head ja hingest pak-kuda. alates 2011. aastast paneb Sadhu kof-fik vlja kuressaare seltsielu edendamiseks ja Saaremaa noorte muusikute motiveerimiseks Sadhu jmmi aastastipendiumi, mille suuruseks on 1500 eurot. Vimalusel ja koosts spon-soritega vib lisanduda veel eriauhindu. Sadhu jmmi aastastipendium ja muud auhinnad an-takse pidulikult le detsembris, Sadhu koffi-ku snnipeva galal ja aasta viimasel jmmil. nominente saavad mrata kik ja lpliku va-liku teeb auvrt rii, kuhu kuuluvad kristo ko, Villu Veski, toomas leis, tarmo berens ja heli jalakas. tpse statuudiga saab tutvuda Sadhu koffiku feisspuki lehel.Kui noor muusik tahab Sadhu Jmmil les

    astuda, siis mida ta selleks tegema peaks? tuleb kohale tulla :)... aga vahel on soovijaid

    pris palju, nii et veel parem oleks natuke ette teada anda, siis on kindel, et lavaaega saab. aga ldiselt siiani on kik saanud oma etteasted ra tehtud. ja peab tlema, et vga lahedat ja kvali-teetset muusikat on kuuldud. nneks selliseid joobes llepruulijatpe pole kordagi olnud ja see pole ka see koht. eeldame ikka, et esine-ja teeb asja siiralt ja on ka pisut vaeva ninud. niisama jaurata vib krtsis vi metsas vi pa-rem ldse mitte...Mis asi on SadhuTape?Pevast peva htesid ja samu hitte keeru-

    tavad raadiod tekitavad mrafooni, millest lbi-hammustamine vib ajada suu lhki. Usun, et igasugustest gagadest ja biiberitest on paljudel krini, aga on olemas rhm inimesi, kellele lheb korda teline, ilma mginumbrite ja klubide tantsuprandate meigita, otse maapue sga-vustesse ulatuvatest juurtest toituv muusika.

    Sadhutape on ellu ratatud just selliste ini-meste hendamiseks. erinevate resident-dj-dega koosts sndinud projekt toob iga n-dala reedel interneti vahendusel kuulajateni kige ainulaadsema, seni avastamata ja oma headuses juba tuntud maailmamuusika. ja toimetab selle otse teie kodu-des olevatesse klaritesse. Igal ndalal, ksitledes eelnevast erinevat stiili, teeme maakerale mitu tiiru peale, haarates kikjalt vaid parimaid rtme ja helisid: reggae, funk, soul, afro-beat, balkani muusika, idamaised araabia ja aasia rtmid jne muusikat meditatsiooniks ja tantsuks. Sadhutapei resi-dent-dj-d ei rahuldu pelgalt hea muusikaga. Sooviga muuta meie tunniajaseid mixtapeisid veelgi sisutihedamaks tuuakse neisse lbivaid jooni, segades omavahel erinevaid muusi-kastiile (nt araabia funk, reggae-jazz jne), avaldades austust suurkujudele (nt bob marley tribute), pannes kokku stiilisi-seseid covereid juba kuulsust kogunud lugudest ja kompides kikvimalikke maailmamuusika avaruste piire. Sadhu jaoks aitab Sadhutapei kokku panna ja n- asja vaimseks isaks on Ivar Piterskihh, kes on kll saare juurtega, aga paikneb ja ajab praegu kultuuriasja hoopis Viljandis.

    nii et iga ndala reedel kell 12.00 avaldame uue Sadhutapei. Seda siis Sadhu koffiku feisspuki lehel ja ka aadressil www.sadhu.ee/jam. Seal saab ennast lisada ka meililisti, nii et Sadhutape igal reedel sulle postkasti potsatab.Milline on sinu enda (Toomas Leisi) taust? Kas koh-

    vikupidamine ja kultuuri arendamine thendab eduka rimehe jaoks omamoodi kursimuutust?

    endal pikalt ei tahakski peatuda. lhidalt ma arvan, et see on maa peale ja juurte juurde tagasitulek, mis on igati nauditav.

    meelieruTav peaTus-paik kigile, kes Teel...Ksib Mrileht, vastab Toomas Leis

  • 8 : VIIeteIStkmneS nUmber : SUVI 2011

    UU

    dIS

    baalne tendents nitab seda, et lauatennis on hakanud en-nast klassikalisest kontekstist vlja rebima ja urbanistlikku linnaruumi koonduma, pakkudes inimestele sotsiaalset mn-gulusti. Sellise lauatennise kontseptsiooni autorid euroo- pas saavad olla vaid sakslased, sest just neil leidub linnaruu-mis enim laudu, seega ka huvilisi. Pinksiklubi vib aga pidada kahe viimase aspekti miksiks, mis propageerib sotsiaalset pingpongi nii klubides kui avalikus linnaruumis, olles selle ni ikultuuri eestvedaja eestis. kui olete korra seda tunnet ko-genud, mis sotsiaalse lauatennise puhul tekib, siis on sellest juba raske loobuda.

    Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011Pinksiklubi kujutab endast lauatennisele ja muusikale kes-

    kenduvat urbanistlikku projekti, mille kontseptsiooniks on luua euroopa kultuuripealinna tallinn 2011 raames avalikku linnaruumi sotsiaalset kokkukuuluvust, tegevust, jtkusuut-likkust, disaini ja kunsti. Vastavalt lauatenniselaua asukohale vib ritus aset leida nii pargis, klubis kui ka mujal avalikus linnaruumis. mng ise kulgeb melomaanide poolt valitava muusika saatel ringliikluse printsiibil mber lauatenniselaua, mille raames saab korraga osa vtta kas vi 1020 huvilist.

    Lauatennise tahud ja urbanism

    lauatennist saab vaadelda kolme moodi. esimene on klassi-kaline, mille inglased 1880. aastal videtavalt enda kodumaal avastasid, st esimesed mngud tegid kuigi ajaloos leidub ka fakte, mis viitavad hiinlaste kasuks. need, kes vhegi reisinud on, tunnevad teist varianti eelkige euroopa pealinnadest, nagu berliin, kopenhaagen ja Stockholm, kus sotsiaalsed lauatennise klubihtud eriti populaarsed on. loomulikult ei koosne need vaid pingpongist, vaid tervest elementide pere-konnast, mis he indiviidi heaolu garanteerivad muusika, sbrad ja rohke dialoogikeskne mngurm. kolmas variant puudutab avalikku linnaruumi, kus lauatennist nii parkides kui vljakutel mngida saab. Selleks on linna paigutatud spetsiaa-lsed, vastavalt disaineri rangemisele valmistatud statsio-naarsed lauatenniselauad, mis hooajati igapevaselt kasutust leiavad. niteks on analoogne mentaliteet linnaruumist isegi new Yorgi tompkins Square Parki east Villages kolinud, kus iga huviline pev lbi mngida saab. Isegi reketite laenu-tamisele on meldud, neid saab lhimast kohvikust ja ikka tasuta. loomulikult on kesolevaga raske elda, kes avaliku lauatennise idee peale esimesena tuli, kas USa vi euroopa, kuid ega selle vljaselgitamine polegi omaette eesmrk. glo-

    Pinksiklubi on sndinud globaalse alatooniga kasutamata vi surnud linnaruumi vastu tekkinud krgeltarenenud krii-tikast, mille eesmrgiks on parandada inimesi ja neid mb-ritsevat avalikku ruumi, mjutades seelbi ka kodanikke en-did. nagu rahvatarkus on elnud: paljud ritavad parandada maailma, kuid keegi ei rita parandada iseennast. Selleks ongi Pinksiklubi valinud spordiala, mis pimub erinevate valdkondade kultuurikihtidesse, parandades eelpool maini-tuid, kuid jdes ise siiski vankumatuks lauatenniseks, mis teaduprast on maailma populaarseima spordiala jalgpalli jrel teisel kohal.

    kui hakata rkima mastaapsemast lauatennisekultuurist maailmas, selle vimalustest kas vi diplomaatias ja spet-siifikast ldiselt, ei viitsiks ilmselt keegi seda artiklit pike-malt lugema hakata. Seega tuleb juba alguses juttu sellest, mis see Pinksiklubi tpsemalt on. kui Pinksiklubi oleks uus film ja lugeja oleks terav kriitik, kes esimese poole tunniga peab filmist vlja lugema, kas tegemist on kvaliteetse asja vi mttetu amatrlusega, vaataksite ilmselt selle filmi lpuni. Vhemalt need, kellele meeldib londoni, berliini vi new Yorgi muusikakultuur.

    Pinksiklubi ideeIdee valdkondadevahelisus on antud projekti puhul ise-

    enesestmistetav, sest vastasel juhul see ei toimiks, st ei pakuks inimestele huvi. Selleks, et luua uut standardit ei saa luua asja, mis on veidike uus, selleks tuleb luua mida-gi totaalselt ainulaadset ja uut, rkis 90ndate alguse hel pressikonverentsil microsofti boss bill gates, vihjates otse-selt apple computer, Inc.-ile. mingis mttes on Pinksiklubi nagu apple, pdes eestis luua midagi enneolematut ja uut, kuid selle jtan teie otsustada. kuna teame, et geniaalsuse ja hulluse vahel on vaid hkrn piir, siis on raske klassifit-seerida, millega tpsemalt tegu. kindel on see, et ks ei v-lista teist. Pinksiklubi koondab kokku parimad melomaanid ja linnakunstnikud, kes kogu ritusele vundamendi loovad. Selleks on loodud kolm tasandit, mis rituse raames ks-teist toetama hakkavad. edasiviivad mootorid muusika, disain ja lauatennis. kui 2010. aastal sndis katusekino, mis muutus sedavrd populaarseks, et igale seansile pidi pool peva varem koha rotilksuga kinni panema, siis 2011. aasta epohhiloovaks linnaruumifenomeniks saab avalik lauatennis Pinksiklubi, lbi mille sotsiaalne lauatennise mootor alles hoogu koguma hakkab. korraga on vimalik mngida mitte kahel, vaid kahekmnel inimesel, seega pole sellises mn-gus klassikalisi reegleid kuigi lpuks selgub vitja, sest igal mngijal on ks lgivimalus igas ringis.

    pinksikluBi Globaalne vs. lokaalne avalik lauatennise revolutsioon

    1316. JUULI, TALLINNROTERMANNI KVARTAL / EKKM / SKOONE BASTION / F-HOONE

  • : 9

    UU

    dIS

    reeglid: kes mda lb langeb vlja st jb uut mngu ootama.

    Siiani on Pinksiklubi ritused toimunud ainult klubides, j-des pimedatesse madala laega siseruumidesse, kuid euroopa kultuuripealinna raames kolib Pinksiklubi 13.16. juulil tal-linna tnavatele, et seal melomaanide ja pinksispradega ked la ning sdasuvine eksperiment kivitada. Peale seda jvad kaks statsionaarset lauatenniselauda terveks suveks linna, mis hakkavad lbustama esialgu kesklinnas liikuvaid inimesi. ks laud paigutatakse rotermanni kvartalisse, teine Skoone bastionile. Pinksiklubi laudade graafilise poole eest kannavad hoolt andekad multistabi kutid (multistab.poste-rous.com), kellega totab tulla unikaalne koost. Idee ja kontseptsiooni autoriks jb siiski Pinksiklubi, kuid suur osa nii Pinksiklubi kui terve kultuuripealinna ettevtmiste reali-seerumisel lasub kultuuripealinna loomenukogu lul, sest just nemad valisid projekti ametliku euroopa kultuuripealin-na programmi 251 projekti sekka.

    See ei ole lihtsalt hekordne ritus peale mida kik kaob vastupidi. See on alles lauatennise revolutsiooni algus. nagu muutuvad eestlased, sedasi muutub ka linn ja ruum. hea or-gaanilise kollektiivi nide on vastvalminud no99 Phuteater, kes Pinksiklubi sbralikult enda tiiva alla vttis (http://pohu-

    jtkub lehekljel 10 >

    teater.no99.ee/programm/pinksiklubi-64).alates juulikuust avaneb igal lauatennisehuvilisel vimalus

    just Skoone bastionil lauatennist mngida. Selleks ei pea ise-gi mnguvahendeid kaasa vtma, sest no99 vlikohvikust ksides saate neid laenata titsa muidu.

    Lauatennis ja tehnoloogiaUrbanistlikus lauatennisekultuuris esineb veel teisigi aren-

    gutendentse, mis kneainet pakuvad. Peale selle, et tege-mist on nn kogukondliku spordialaga, mida saab harrastada vga lai spekter inimesi, on vimalik mngida nii spontaan-selt vrastega kui ka seda eelnevalt veebis kas tuttavate vi muidu asjahuvilistega kokku leppides. olgu selleks siis Facebook vi mni teine sotsiaalne veebiplatvorm.

    niteks new Yorgis toimuvad lisaks igakuised avalikud tur-niirid, kus pingpongi teema ka asjakohaseid ettepanekuid avaliku linnaruumi korraldusele pakub.

    mnguvahenditest rkides vtab iga vanakooli inimene isikliku reketi kindlasti kaasa, kuid olemas on ka alternatiive. kindlasti on lugejate seas nn iPhonei generatsiooni esinda-jaid hoidke silmad lahti. just teile on ks ameerika ette-vte nimega Incase (www.incase.com ) disaininud iPhone 4

  • 10 : VIIeteIStkmneS nUmber : SUVI 2011

    UU

    dIS

    < algus lehekljel 8

    Samas leidub veel phimtetega inimesi, kes lennuliiklust ei poolda. niteks ks selline eeskuju on brian eno, keda iga melomaan ja vib-olla isegi kunstnik teadma peaks. tema on vtnud endale eesmrgiks liikuda vaid mda maad ja vett. htpidi on see koloogiliselt hea, teistpidi jlle halb, kuid eks see ongi erinevate generatsioonide ja plvkondade erinevus.

    meie plvkond, kus kasutatakse igapevaselt internetti, mo-biiltelefone, lennatakse lennukiga, sakse kiirtoitu ja kantak-se kiirmoodi, sellist kinnisideed tenoliselt ei oma. See aga thendab seda, et igal muusika- vi arhitektuurisbral on vimalik vhemalt korra aastas ra kia londonis, berliinis, barcelonas vi kopenhaagenis. miks just nendes linnades? loomulikult seetttu, et just nendes pealinnades on avali-kule ruumile enim rhku pandud. berliin ja london on nii vi teisti gedad multikultuursed metropolid, kuid veelgi ah-vatlemaks teeb asjaolu lauatennisekultuur, mida nende lin-nade parkides kohata vib. See vis olla 10 aastat tagasi, kui berliini linnaruumi esimesed statsionaarsed lauatenniselauad pandi. ndseks on terve linn nendega kaetud. Ping londoni nimeline projekt otsustas sgisel 2010 viia enne 2012. aasta suveolmpiamnge lbi sotsiaalse linnaruumi projekti, mille raames paigutati le linna avalikesse kohtadesse, isegi lennu- ja rongijaamadesse, pinksilauad, mida iga saabuv klaline vi kohalik kasutada vis. tulemus oli igatahes muljetavaldav.

    ka Pinksiklubi perspektiivsemaks kinnisideeks on saanud lokaalsel tasandil tallinna ja tartu katmine avalike lauaten-niselaudadega, mis nii hooajati kui ka selle vliselt linlastele mngurmu tooksid. Seejrel paneb Pinksiklubi tuuri pai-ka ning hakkab korra kuus spontaanselt sotsiaalse pinksi ja melomaanide juhitavat ritust korraldama. Seniks tasub aga kannatlikult ootele jda.

    www.tallinn2011.eepinksiklubi2011.tumblr.compohuteater.no99.ee/programm/pinksiklubi-64

    mber kiva pinksireketit imiteeriva katte, mis on loodud spetsiaalselt lauatennise mngimiseks. ehk ndsest saavad kik itelefoni kasutajad reketit kaasa vtmata nii linnaruu-mis kui kultuuripealinna Pinksiklubi ritustel telefoniga pink-si mngida. allikad rgivad, et ka nokia nutitelefonidele on analoogne toode tsse suunatud, eks nis.

    Samal aastal ehk 1997, kui Incase asutati, li see toode-te kaitsmiseks tehnoloogia, mis on kogu meie elus oluline. disainitud selleks, et rahuldada individuaalselt kikide ini-meste huvisid, elukutseid ja kirgi. Incasei toodete eesmrk on edendada disaini lihtsust, pakkudes samas intuitiivseid ja funktsionaalseid tooteid, suurendades seelbi thustatud kasutajakogemusi.

    Globaalne ja lokaalne Pinksiklubi on enda loo pealkirjas vlja toonud globaalsuse

    ja lokaalsuse aspekti, mis viitab ilmselgelt maailma kokkukui-vamisele. Siinkohal surfiksingi sellel teemal nd lhemalt. kik teavad, et ndisajal on lennupiletite hinnad aina tas-kukohasemad, seega on vimalik kigil, kes vhegi erinevate riikide kultuuridest huvitatud on, suhteliselt soodsa hinnaga lbi lennata peamised sihtkohad euroopas. tutvusringkonnas on kuulda olnud isegi materiaalselt vrreldavaid klakaid, la lendan enne londoni, kui sidan tallinna. ei tea, kas selline info ka adekvaatselt paika peab. Videtavalt kujunevad lp-likud reisikulutused vastavalt perioodi pikkusele mlemas eelmainitud linnas enam-vhem samaks tundub naiivne.

  • 12 : VIIeteIStkmneS nUmber : SUVI 2011

    mU

    USI

    ka juba mned aastad on mu lemmikleibeliks vi vhemalt

    heks kindlaks favoriidiks ninja tune (nt). kuigi pris igat uut artisti ja vljalaset kuulata ei jua, proovin suuremate ja huvitavamate nimedega end ikkagi kursis hoida. Selleprast on vheke piinlik tunnistada, et Wagon christ, kes tegutseb nt ridades juba pea kmme aastat, on minust kuidagimoodi mda linud, mistttu on tema viimane, jrjekorras kuues (nt vljastatutest kolmas) album, toomorrow minu jaoks esimene kokkupuude mehega, keda mni vib teada ka luke Viberti vi Plugi nime all.

    tegelikult on hrra Vibertil mis on tema kodanikunimi varjunimesid veelgi. erinevad aliased annavad Vibertile va-baduse eksperimenteerida erineva muusikaga. ja tema amp-luaa on kirju, koosnedes mitmesugusest elektroonilisest muusikast.

    enamiku toomorrowst moodustab hiphop. just selli-ne mnus 90ndate maiguga instrumentaalhop. koheselt tuleb meelde ks ninja tunei enda grupeering sellest ajast london Funk allstars. erilisteks prliteks on minu jaoks harmoney ja mr. mukatsuku mlemad ideaal-sed hommikulood. kuid lisaks hiphopile vib siit leida ka breakbeati (manalyze this!) ja dubstepiga eksperimen-teerimist (Wake Up).

    Wagon christ ei kasuta mc-sid ega soliste, kuid see ei t-henda, et tegu oleks puhtalt instrumentaalmuusikaga ja et tema lugudel puuduks vokaal. Vibert kasutab ohtralt vokaa-lsmpleid. Isegi nii palju, et tema enda snul on see viinud pidevatesse vaidlustesse plaadifirmade inimestega, kes pole neist sugugi nii vaimustuses. ma loodan, et need kogemused on seotud teiste leibelitega ja nt siiski selles osas talle pii-ranguid ei sea. Sest minu jaoks on need smplid midagi vga nt-likku. Vokaalsmplite tihe kasutamine on iseloomulik ka nt oma raadiosaatele Solid Steelile.

    kogu toomorrow album on kuidagi nt-lik. Seda on ras-ke seletada. Vib-olla on asi viimati nimetatud vokaalligu-kestes, vib-olla just selles, et see meenutab mulle varase-maid nt asju. mis iganes seda phjustab, on toomorrowl kindel vaib. ja see vaib on hea.

    Wagon Christ Toomorrow (Ninja Tune, 2011)

    Kuulas: Mihkel Rafu Teemaa

    DJ-ANKEET

    Vastab: Martin Jela DJ-debt: 2007. aasta jaanuaris kutsus Seksound mind mngima Ulrich Schnaussi kontserdile Von krahlis. tore, et nd olengi igal Ulrichi klaskigul ka plaate mnginud. olin nnelik oma unistuse titumise prast ja pdsin kik oma sbrad peole saada. lpuks ei kuulnud neist mind keegi kes seisis piletijrjekorras, kes ootas garderoobis, kes ju-tustas seltskonnas Wc uste ees, kes magas lasnamel oma kavaleri juures.Muusikas oluline: et mul tekiks hea tunne seda kuuldes.oluline on ka ausus. Igas mttes.Muusikas ebaoluline: liigne tantsuprandasbralikkus. ma ei kannata remikse ega editeid, mis on tehtud aastaid hil-jem, loo kaasaegsete eri versioonide vastu ei ole mul midagi. kui ma ise tantsuprandal olen, siis ei hiri, aga ise ma kll ei taha sundida ennast mngima lugu, mida on muudetud paremaks.Mida mngin: tunnen huvi paljude stiilide vastu, mngin vastavalt peole. mu taust on ikkagi indie-muusikas ja sellest lhtuvalt mngin tihti enam vi vhem tantsitavaid indie-sette lbi indie-popi, sntpopi, postpungi jne. Suur kirg on vanema muusika vastu ja hea meelega mngiksin rohkem souli, funki ja disco stiilis sette vi hoopis ki modpsychdancereid.Mida ei mngi: moodsaid elektroonilise tantsumuusika stii-le ega muud ebameeldivat muusikat.Eredamad mngumlestused: Viimane jazz lessons gen-klubis suureprane muusika ja publik.honey Poweri tuuri-dj oli ka tore olla. Valga rokiklubi, kus pidi rahuldama nii kohalike punkarite kui ka lti indie-popi sprade isu, vi festival jyvskyls, kus teises ruumis mn-ginud eesti ansamblis (nimesid nimetamata (ei olnud honey Power)) pettunud muusikafnne pidin lbustama: Se yhtye oli niin lattea, ett voisitko soittaa jotain energist musaa.toredad on ka erapeod trkikodades ja projektiruumides. loomulikult ei saa unustada ka kiki neid kordi, kui olen th-jale saalile mnginud.Tehnilist: olen vinlihoolik, nagu hiljuti kirjutati, kuid mis-tan korraldajaid ja tehnika kttesaadavuse vimalusi. muidu ei ole ma tehnikainimene. keeratavate nuppudega mikser on muidugi ilusam!Nuanne: kui jlle tuleb muusika hest klarist, tuleb cd-mngija kaablid le kontrollida.Viis klassikut: eva Pilarov lto, ltobelle & Sebastian legal manthe human league dare lPlcd Soundsystem get Innocuous! (Soulwax remix)Valerie dore the nightViis hetkekummitajat: craig douglas dont mind If I crymichael Farneti eSP Switchhana & dana autumn leavesodyssey Inside outdonald byrd Stepping Into tomorrow

    Lppsna: kuulake rohkem erinevat muusikat.Vaadake mu blogi ka: heliplaadistuudio.blogspot.com!

    tnavu varakevadel ilmus one Sense leibeli alt jrjekorras kolmas vinli-vljalase, mille a-poolel kali briisi ja hommiku koostprojekt ning b-poolel hislooming ki en raga. tegemist pole kergesti paigutatava heliloominguga, mida hlpsasti mingitesse vljakujunenud anrilistesse piiridesse istutada. kuigi ma ldiselt proovin igasuguseid postulaate vltida, siis pan siinkohal mingid mrksnad ikkagi poe-tada. tegemist on elektroonilise taustaga spoken wordiga, mille hiphopilikud rtmitaustad loovad mnusalt vabas vor-mis jooksvad mttekigud. kali briisi snadevool jb ku-sagile rpi ja spoken wordi vahepeale, meenutades kergelt neurootilist sisemonoloogi, kus mtted kipuvad ringiratast loopima jma. kogu eP on julge eksperiment, luues siiski kergelt nihkes popilikku kla. kiki lugusid (seda lbivalt nii a- kui ka b-poolel) lbib kindel kekiri, mis nitab, et autorid on iseendale kindlaks jnud ja tallavad oma sissetallatud ra-dadel, ning plaadile judnud lood on pikaajalise ja jrjepideva loomingulise tegevuse tulem. kla on helge ja puhas isegi nihestatud rtm on suures plaanis tpselt vlja mdetud. See muusika on atmosfr see on terviklik ja sidus, muu-tumata sealjuures platooniliseks. kik kihid mngivad vlja.

    kigi kolme plaadil figureeriva artisti jaoks on esiplaanil nen-de muusika, poisid ise eelistavad pigem varju jda ja lasta heli-del enese eest kneleda muusika muusika prast. tunnetus on aus ja kogenud, emotsionaalselt intelligentne heli.

    ma ei saa mainimata jtta ka plaadikujundust, kus iga plaa-dikaane puhul on eraldi vaeva nhtud ja mis on kshaaval abloonide abiga valmis vrvitud. Seda enam vib iga plaa-diomanik kindel olla, et tema plaat on vrtuslik ainuek-semplar, millesugust pole kellelgi teisel.

    breakfast eP / headshot eP mngib muusikat, mis on vlja videlnud erilise koha minu plaadiriiulil ja sdames ma arvan, et mu krvad on armunud. ja paistab, et see pole pelgalt he-fling.

    Kali Briis x Hommik / Kali Briis x Ki En Ra Breakfast EP/Headshot EP (One Sense, 2011)

    kuulas: leene nola

    Foto

    : Joh

    anna

    Nur

    m

    ewert and the two dragonsi teine kauamngiv good man down on olnud ilmumisest peale eesti plaadimgi edetabelite lemmiklaps. ja mitte ainult eesti. ka albumi relii-sinud plaadifirma I love You recordsi kodumaal ltis saada-vad meie poisse heakskiitvad muhelused. Selle le tasub ai-nult rmus olla, et eriliste mainstream ambitsioonideta rn, rahumeelne ja folki armastav indie-pop suudab vankumatult raadiosldile ra teha.

    Peale seda, kui ma mned aastad tagasi ewert and the two dragonsit esimest korda esinemas kuulsin, tundus mul-le, et see on ks selline eesti bnd, mis pole justkui nagu

    Ewert And The Two Dragons Good Man Down(I Love You Records, 2011)

    Kuulas: Penny Lane

    pris ige bnd. ppinud muusikute ja telesaadetest tuntud ngude mekk oli kljes mne mnederi kokku pandud peamiselt ruudulisi srke kandvate ilusate poiste ansambel. tekkis ksimus, et kas nad on ikka head sbrad, kes tahavad koos pilli mngida ja laulda vi on see lihtsalt ks jrjekordne lhike, ajutine projekt. aga muusika, mida see mitte justkui pris ige bnd tegi, klikkis esimesest taktist peale. meeldis. meeldib siiani.

    ajapikku on nad suutnud mulle testada, et nad pole pel-galt lihtsalt projekt, vaid nende poiste vahel on tunda hise suuna poole liikumist, hes rtmis hingamist, hiseid arusaa-mu. ja minu arust on neil koos lbus. mulle meeldib, et ma kuulen albumilt good man down veel enam kui debt-plaadilt kikide liikmete suurt panust iga loo sndimisse ja koosklasse. ja praegu taipan, et mul polnud kahtlustki, et dragonsite ketas viks mind hegi kandi pealt alt vedada. kik kmme lugu on htviisi head. aga siit ehk tuleb ka pois-te suurim nrkus vimetus millegagi llatada.

  • : 13

    mU

    USIk

    a

    Philip jeck ttab vanade vinlide ja nende mngijatega, kuid ta teeb seda olulises mttes hoopis sgavamal tasan-dil kui niteks the caretaker, kes lihtsalt vtab vana plaadi pealt kena meloodia ning keerab selle tontlikuks. jeck leiab oma lugematutelt vinlidelt tihti ige tillukesi jupikesi, mida originaalis kuulates normaalne inimene ldse thelegi ei pane, ning ttleb neid luupides ja nagu kassipoeg lngakera sassi ajades tundmatuseni. jah, lpp-produktis midagi tuleb veel vahel tuttav ette, miski kummitab, aga sellisel mral, et sndiv emotsioon vi kogemus on midagi tiesti muud kui kunagises originaalis. Sand ilmus tegelikult juba 2008. aas-tal, aga jrgneva kolme aasta jooksul on see olnud tasakesi teel klassikalise staatuse suunas. Plaati lbivaks motiiviks on emerson, lake and Palmeri algselt vidukas-pateetilised fan-faarihelid. omal kombel vga levalt klab ka jecki album, see kulgeb nagu mingi heade judude revolutsiooniline ma-sin vastupandamatult ja vitmatult le maastike ja linnade, aga jecki interpretatsioonis on see vaatamata lippudele ja fanfaaridele ks ratlemata ambivalentne, paljuthenduslik ja kummaline supermasin, mis koosneb lugematutest sr-realistlikult, auru- ja agropungilikult kokku klopsitud veidra-test, omavahel tuhandes eri keeles intensiivselt vestlevatest ja ksteist peegeldavatest ellurganud agregaadikestest, kellest igahel on oma maailmavaade. kas ja kuidas sel su-permasinal saab olla mingit phimist Suurt thendust, on mistatus. Sand on terve omaette mikrouniversum. Seda kuulates ei ole kunagi priselt aru saada, miks ta ktkestab. Versioone on palju.

    Philip Jeck Sand(Touch, 2008)

    Kuulas: Sven Vabar

    Sohrab on noor Iraani muusik, 1984. aastal sndinud. eelmisel aastal lasi ta Iraanist jalga ning taotles Saksamaal poliitilist varjupaika, aga seda talle ei vimaldatud, mistt-tu kogub ta nd raha, et juristide abil kohtus varjupaiga mitteandmist vaidlustada. kui te teda toetada tahate, ost-ke touchi kodulehelt (www.touchmusic.org.uk) tema mP3 Shouting at dictators, kogu raha lheb tema pha rituse hvanguks.

    miks ma seda rgin? kogu maailm on kurjust tis ja see siin on muusikaarvustuste rubriik. aga selleprast, et Sohrab on tsiselt hea ja andekas artist, kuigi veel sna tundmatu. ega muidu ei korjanud teda les touch, briti kige vanem sltu-matu label, kes ei suvatse isegi kunagi htki neile saadetud demo kuulata, nad teevad ise ettepanekuid artistidele, kes on ldiselt juba tunnustatud. heas muusikas (nagu igasu-guses heas kunstis) peab olema saladus, ta peab rgitama snesteetilist kujutlusvimet, ning Sohrabi debtalbum a hidden Place (lP) tidab need tingimused erakordsel mral (nagu juba albumi nimigi lubab loota). ei saa elda, et Sohrabi ambient klaks nagu filmi soundtrack; pigem on see plaat sedavrd ruumiline ja assotsiatsioonitihe, et loob filmi kuulaja peas pelgalt muusika juga. kohati meenutab see film tarkovskit, kohati rustikaal-hubast kaasmaalast abbas kiarostamit, siis jlle vib-olla miskit pris ulmelist, niteks Solarist... ja kogu selle ulmelise, poolkrbelise maasti-ku taustal hljub mingi udujas, pilvjas, tilluke ja rn olend vljastpoolt meie maailma. Sellelt artistilt tahaks kll veel midagi olulist kuulda. oleks rmiselt kahetsusvrne, kui Iraani autoritaarsed pmmpead ta lihtsalt pokri pistaksid.

    Sohrab A Hidden Place(Touch, 2010)

    Kuulas: Sven Vabar

    mrilehe kesoleva numBri kaaneTDruk schilling sraB 2. juulil kilingi-nmmes!

    Suveaia lavalaudadel astuvad les oddfellows casino (Uk), Ultima thule (eSt) ja If We (rUS).

    Schillingu heks vlismaiseks tmbenumbriks on Inglismaalt tulev ansambel oddfellows casino, brightoni linnas tegutsev bnd, mis mngib pehmeklalist folgi ja jazzi elementidega poppi, mida on kirjeldatud kui robert Wyatti, king crimsoni mahedamate hetkede ja ansambli america tumedama poole kohtumist. bndi liider, laulja ja laulukirjutaja david bramwell on varem teinud koostd muuhulgas ansamblitega, nagu Stereolab, the go! team, grasscut ja Fujiya & miyagi. eestis-se juab muutuva koosseisuga oddfellows casino kvarteti-na. (kuula: www.myspace.com/oddfellowscasino)

    Festivali kodumaiseks peaesinejaks on legendaarne rock-ansambel Ultima thule. lbi 80ndate ja 90ndate oli Ultima thule ks eesti olulisemaid ja mjukamaid rock-bnde, olles selle staatuse suuresti silitanud siiani. Ultima thule tun-tusele pandi alus laulva revolutsiooni aegadel, mil sndisid ka paljud eesti rocki-ajalukku linud lood (tung ja torm, aed, liivimaa pastoraal, Vgev vhk, lennelda priiks, kassitapp, Ilmarine ja dvigatel jpt). loorberitel puhka-mise asemel llitas ansambel 2010. aasta lpus vrske albu-mi nimega jlgede jlgedes, mis on toonud ansamblile uue hingamise ja leidnud suurt poolehoidu nii kriitikute kui ka nooremate melomaanide seas. (kuula: www.myspace.com/uthule)

    Idanaabrite juurest saabub eesti publikut rmustama vrske Peterburi duo nimega If We. bndi kuuluvad vennad aleksandr ja mihhail, kes alustasid ansambliga alles sellel talvel. tnaseks Vene indie-taevas kiiret thelendu teinud If We mngib kaunist meloodilist indie-rocki ning laulab ainult vene keeles. bnd on avaldanud kaks tasuta veebi-eP-d, mil-le lugudes kohtub beach Fossilsi ja Wild nothingi mjude-ga nostalgiline ameerika uus-indie eheda nukogude pop-rockiga, la -, vi . (kuula: www.soundcloud.com/ifwe)

    Samuti vrustab Schilling londoni bndi design a Wave, mille muusikat vib nimetada synth-waveiks ehk sndipo-piks, mis ei karda eemalduda poploo struktuuridest ja ek-sida 80ndate b-filmide heliribade maailma. daW tunneb hingesugulust ka james Ferraro, ariel Pinki vi john mausi taoliste lo-fi-artistidega. lti undergroundi seniavastamata prl Starmetis tegutseb vikelinnas csises ja viljeleb me-loodilist soojade kladega shoegaze-sntesaatoripoppi. Pia Frausi liikmete rein Fuksi ja eve kompi 2010. aastal alus-tanud projekt Imandra lake mngib mra- ja kajarohket shoegazei elementidega muusikat, lisades sellele sgava-maid meeleolusid ning tumedama folkmuusika elemente. luuperiga esineva sooloartisti Pastacas loomingut viks kirjeldada kui eksperimentaalset folk-poppi, kus kohtuvad flt, akustilised instrumendid, elektroonika ja isikuprane laulmislaad. muusika, mis on alati seikluslik, mnglev ja hea meloodiatunnetusega. tartu ansambel Superliustik loob muusikat valdavalt jmmides, kuid puhta improvisatsiooni krval on nende eesmrgiks valada spontaanselt sndinud lood vormi, mis lubaks neid esitada ka edaspidi.

    klubis toimuval jrelpeol esinevad karismaatiline kontsert-bnd kreatiivmootor oma juba Inglismaalgi laineid lnud uhiuue kavaga ja humoorikat eestikeelset elektroonilist pop-pi mngiv show-grupp laulan Sinule. tantsupeo eest vastuta-vad Yn Syke dj-d Soomest ja dj Super luks, lisaks tmista-takse tantsubiiti rando Sule hausitoas.

    Schillingu piletimk on kimas Piletilevi mgipunktides, internetis aadressil www.piletilevi.ee ja Statoili bensiinijaa-mades. Pilet 16 eurot ja toimumise peval 20. Pilet Schillingu klubile maksab 4 eurot, seda saab osta ainult klubi uksel.

    Valmimas on ka kiki festivali esinejaid sisaldav muusikako-gumik nimega Schampler 2011. kogumik ilmub mni ndal enne festivali nii cd kui kasseti kujul ja seda on vimalik vi-leiva hinna eest soetada ka festivaliplatsilt.

    Festivalile eelnevalt nitab riigitelevisioon kahte lhisaadet kilingi-nmmest. Saade Schillingi-nmme kujutab endast ringvaadet lbi Schillingu prisma. Sna saavad tnavamuusik, vinlikollektsionr ja saunalised. Sna antakse ka tnavuse festivali esinejatele. Saate esimene osa on eetris jrgmistel kuupevadel ja kellaegadel:

    21.06 etV2, kl 20.45; 22.06 etV1, kl 22.25; 23.06 etV2, kl 23.25Saate teist osa saab nha:28.06 etV2, kl 21.00; 29.06 etV1, kl 23.05; 30.06 etV2, kl 23.20

    Lisainfo aadressil www.schilling.ee.

    nime the caretaker taga seisab inglise pritolu helikunst-nik james kirby, kes 1990. aastate lpul sai kuulsaks oma teise projektiga V/Vm, remiksides popmaailma meganime-de hitte veel brutaalsemalt kui mike Patton, seejuures s-litades vimalikult krge kaarega copyright-vrgile. haipi ja toredat lrmi on V/Vm-i mber olnud kvasti rohkem kui caretakeri mber, aga praegu niteks last.fm-i vaadates sel-gub, et caretakerit on kuulatud kaugelt palju enam kui V/Vm-i, mis lppude lpuks ju oligi ks pigem kontseptuaalse kunsti kui muusika valda kuuluv ritus.

    ka john Peeli ks lemmikuid the caretaker remik-sib ja thistab midagi, mis on juba ammu olnud nimelt ballroomide jazzi , kuid teeb seda hoopis teisel viisil. 20. sajandi esimese poole smokingute, ballikleitide, ampanja ja kuursaalide muusika juab meieni ohtra vinliragina, kaja, feedbacki, tontliku tempoaeglustamise jmt hauntoloogiliste (vi hea kll, miks ka mitte tontoloogiliste) heliefektide ar-senali kaasabil. kohati suubub see igatsev-siirupine jts pris pikaltkestvasse ja vikalt amneetilisse, dementsesse m-rasse. ka caretakeri-vrgiga seoses on james kirbyl kont-septuaalseid phjendusi, mis seostuvad mlu, unustamise, vanadusntruse ja noores eas titumata jnud igatsuste-ga, aga caretakeri muusikat on kuidagimoodi vga meeldiv kuulata ka ilma igasuguste kontseptsioonideta. ma tean, et mulle titsa meeldiks kuulata seda vanaaegset, heplaanilist tantsujtsu ka ilma igasuguse tontliku lisakeemiata, aga ome-ti tean, et ma siiski ei viitsiks seda teha. caretakerit viitsin ma aga kuulata kll ja mitte vhe. miks see nnda on, on ieti huvitav ksimus, mida siinkohal pole ruumi lahkama ha-kata. Piisab sellest, kui elda, et kesolev album pole kll nii hea kui a Stairway to the Stars (2002) vi recollected memories from the museum of garden history (2008, ne-tist muuseas tiesti tasuta allalaaditav), aga siiski caretakeri parimate hulgas. james kirbyl on kalduvus kohati tiesti prasele produktiivsusele (ka see on kuidagi kontsep-tuaalsusega seotud). muuhulgas teeb ta veel leyland kirby nime all vga sirgjoonelist ambienti ning andis sja niteks sna viletsa 12'' plaadi vlja. Seda rmustavam on, et the caretaker on tagasi oma parimas igatsevas ilus. Vahest ehk veidi liialt ennastkordavana, aga mis siis.

    The Caretaker An Empty Bliss Beyond This World(History Always Favours The Winners, 2011)

    Kuulas: Sven Vabar

  • 14 : VIIeteIStkmneS nUmber : SUVI 2011

    hel

    I

    Rokkarid laulsid noorte vrandumisest nukogude hiskonnast, mida nad tajusid silmakirjaliku ja vaenulikuna, nende usaldama-tusest ametliku vrtushinnangute ssteemi vastu ja rahutuist alternatiivse enesevljenduse otsingutest.

    /---/Vaatamata ametlikele rnnakutele (kllap paljuski aga ka tnu

    neile) levis rokkarite mju Leningradi noorsoo seas kui metsatule-kahju. Suur osa selles laviinisarnases protsessis, mis lpuks pea-aegu tielikult riigi kontrolli alt vlja murdis, oli mangnitizdatil, nagu analoogselt samizdatiga nimetati kodumaise rokkmuusika lindistustega isetehtud kassette. Leningrad muutus sel perioodil vene prandaaluse magnitizdati keskuseks vib-olla sellele linnale omase vastupandamatu pdluse tttu oma loomingulisi saavutusi kigi kttesaadavate vahenditega kinnistada ja seda intensiivselt kajastada.1

    3kui lugejal tekkis nd isu magnitizdati saaduste vi j-

    nuste jrele, siis pean kurvastusega tdema, et lviosa selli-sest kaubast liigub tnapeval ringi vaid vene vrguturgudel ja -kaubamajades. Vimalus mne rariteetse muusikariista vi eriti veidra vinli, kasseti, maki, raadio vms otsa m-nes vanakraami poes koperdada on kaduvvike. kui selline vimalus ldse peaks esinema, siis vaid Peterburi kirbutur-gudel. ks neist asub Phja-Peterburis Udelnaja metroojaa-ma juures, teine, veel metsikum, loode-Peterburis marala kazakova tnaval ning kannab nime junona. Viimasele on kige lhem metroopeatus avtovo, kuid arvestada tuleb pooletunnise jalutuskiguga. kirbukatel mvad oma reliik-viaid maha memmed ja taadid, kes internetti ei tunne ega kiida ning vrtustavad tikat kui elustiili. rge siis nina kirt-sutage, kui teie jaoks 400 rubla (10) mne vinli vi snte-saatori eest liiga palju tundub need inimesed visid nende asjade eest kunagi terve kuu palga vlja kia!

    1

    antud kirjat on mtteliseks jrjeks eelmises mrilehes ilmunud Peterburi raamatupoodide artiklile. nagu eelmises numbris, nii pan ka kesoleva popurrii kaudu lugeja-le meelde tuletada, et Peterburi asub meile palju lhemal, kui me arvame. aga kui hea lugeja kord Peterburi judma peaks, siis ta avastab, et see linn asub meist palju kaugemal, kui me arvatagi oskaksime. eelneva lausega ei pea ma silmas mitte seda, et linn oleks arusaamatu, ohtlik vi vras, vaid seda, et Peterburi (nagu kik lejnud kohad maal) on nii-vrd eriline ja isemoodi, et temast palja silmaga aru ei saa. arusaamiseks tuleb sukelduda uuritavasse paika kogu hin-gega aastakmneteks ning kll siis uurimisobjekt aja jooksul veel kige paremas mttes kaugemaks jb. Seda eldes usaldan mrilehe uudishimust plevate lugejate huvi ning kutsun teid rnnakule Piiteri muusikapoodidesse, millest ma, tsi kll, vaid blukest osa tunnen. aga nii palju, kui tunnen, selle annan teile meeleldi kaardiks. Sissejuhatuseks viksid seejuures olla Solomon Volkovi snad roki vidukigust len-ingradis. lugege hoolikalt, sest just selline krbev raevukus iseloomustab tnaselgi peval Peterburi rokist hingestatud muusikapoode.

    2Vin kinnitada, et The Beatlesi heliplaadid, mis judsid Len-

    ingradi kllalt kiiresti tnu valgustust kalduvusega lne tu-ristidele ja ettevtlikele meremeestele, vapustasid muusikale vastuvtlikku noorsugu neil sna otseses mttes ajusid puhtaks loputades.

    The Beatlesi mood haaras kaasa ka Brodski, kes tlkis 60nda-te lpul vene keelde nende Kollase allveelaeva.

    Leningradi rokkarid-maadeavastajad, kuidagiviisi omandanud isetehtud instrumentaariumi (nende kitarride klakaaned olid mnikord jhvsaega vlja saetud vanemate voodite peatsitest) ja orjameelselt lne gruppe jljendades, esinesid peamiselt koolides, tudengite hiselamutes ja kohvikutes, kuid muutusid tajutavaks sotsiaalseks nhtuseks alles 70ndate algusest, mil nad hakkasid looma originaalmuusikat ja, mis peamine, peva-kajalisi venekeelseid tekste. Pioneeriks oli siin prase Vladimir Rekani juhitud, ennast Venemaa esimeseks teliseks rokk-muusika theks kuulutanud ansambel Sankt-Peterburg, millele ametlikud propagandistid, haaranud kinni tolle aja jaoks vlja-kutsuvalt klavast nimetusest, omistasid kohe monarhistlikke meeleolusid.

    Leningradi tollase rokilava uskumatut ekspansiooni kirjeldas Rekan jrgmiselt: Rokk-gruppe on siginud nagu klikuid; igal laupeval esineti kmnetes paikades. Fnnide kangelaslikud salgad ilmutasid teliselt partisanlikku leidlikkust, pdes kont-sertidele pseda... Kige edukamad tungisid sisse naiste tua-lettruumide kaudu. Mnikord roniti sisse vihmaveetorusid pidi. Mnikord tuli katus lammutada ja lbi pningu sisse tungida.

    Innustatuna noorsoo-auditooriumi vaimustatud vastuvtust tu-lid Leningradi rokkansamblid lagedale ha vljakutsuvamate lauludega, mis kajastasid nende aastate maitset vnget, vastasseisu kibedusevarjundiga, mille kaudu suurlinnade ellu-astuv plvkond pdis padrikutes ekseldes ennast tunnetada.

    peTerBuri muusikapoeD

    Gregor Taul

    4Peterburi kige suurem ja sngem rokkmuusika pood

    castle rock2 asub aadressil ligovski prospekt 47. nende muusikavalik ei ole vga lai, kuid see-eest mvad nad he-liplaatide krval tohutul hulgal t-srke, aksessuaare ( ozzy lennona), kirsasid, korsette, plakateid, trum-mipulkasid jne. neil on ka eeskujulik raamaturiiul, mis koos-neb enamasti lne rokilegendide elulugude venekeelsetest tlgetest. Poeesine kangialune on kohalike kontserdikorral-dajate jaoks kohustuslik plakatisein, mis annab hea levaate rokiplakatite hetkeseisust. muide, nevski prospekti teises otsas, balaja morskaja 15, asub metal music, mis on oma-moodi vike ssar castle rockile. nemad mvad ohtralt vene rokki, aga ka kiksugust rokiinventari, alates plakatitest (1050 rubla!) ning lpetades kepaelte ning kettidega.

    5castle rocki lhedal asub Pukinskaja 10 (sisseps aad-

    ressil ligovski prospekt 53), kunstikeskus3, mille rpes te-gutseb pisike raamatupood nimega kultprosvet, mis mb leningradi undergroundiga seonduvat muusikat. le ue asub vinlipood baza4, mis mb tnapevast klubimuusi-kat. Valik on kaunis sarnane Viru keskuse rahva raamatu vinliletile. hinnad 200450 rubla (511). mulle vga meel-dib, et nad mvad vaid 15 rublaga (40 senti) vinlidele mbriseid. mber nurga, nd juba tepoolest aadressil Pukinskaja 10, asub muusikapood kailas5, mis on melomaa-nidele absoluutselt kohustuslik. nagu paljude teiste Peter-buri muusikapoodide puhul, pole siingi vimalik aru saada, mis loogika jrgi heliplaadid siin ksteise krvale topitud on. cheri krvalt leiab Schuberti, Schuberti krvalt bjrki, tema krvalt meat loafi, viimase krvalt Sophia loreni, tema kr-valt aga kogumiku jazz for lovers only. hinnad vrdlemisi odavad, vahemikus 150300 rubla (48). nii vinl- kui

    Kailase uks. Fotod: Gregor Taul

    Foto

    d: G

    rego

    r Tau

    l

    Castle Rock

  • : 15

    helI

    cd-plaate on vimalik kohapeal kuulata ning seda vimalust soovitan ka kasutada. kahmake kokku paarkmmend tund-matu nimega vene muusika plaati ning mnega ikka nkkab. kailase krval asub ethno, mis on Peterburi vaste Universaal Universumile. kik asjad enam-vhem samad, ainult et poo-le odavamad kui meil

    6Fontanka poole jalutades astuge lbi kauplusest Fonoteka6,

    aadressil marata 28, kust leiate eest laia valiku rokk- ja jazz-muusika plaate. nende vinlplaatide kogu on tenoliselt linna kige ulatuslikum, kuna nad ttavad koosts inter-neti-vinlipoega Plastinka7. Fonoteka on kige lnelikum muusikapood Piiteris ning htlasi ka kige vastutulelikuma teenindusega. hinnad aga vastavalt ka kallimad kui mujal, alates 600 rublast (15) lpetades kmnete tuhandetega.

    7kilomeeter eemal, Zagorodni prospekt 9, asub Interes,

    mis on nagu meie lasering, ainult et kesisema valikuga. kik n- kohustuslik ja konventsionaalne on neil ausa hinna eest olemas (nt radioheadi albumid 700 rubla (17) tkk), kuid sekka satub ka naljakalt odavaid prleid. nii mdi seal ni-teks 98 rubla eest (2,4) Fischerspooneri albumit odyssey vi 58 rubla (1,4) eest soome polka kogumikku. olgu veel eldud, et sellega, et turvamees teist antud poes kordagi le paari meetri maha ei j, tuleb Venemaal lihtsalt harjuda.

    8Zagorodni 22 asub Sinema, mis on igati korralik piraa-

    dilaev. esimesest ruumist leiate esindusliku valiku hend-riikide viimaste aastate arvutimngu- ja filmitstuse pro-duktsioonist (orienteeruvalt 150 rubla tkk), tagumine ruum on aga allahinnatud piraatplaatide pralt. nii vite niteks 100 rubla eest omandada mP3-formaadis kaksikplaadi, mil-lele on kirjade jrgi mahutatud kogu inglise duo autechrei looming. Samamoodi lugu ka Pink Floydi, jethro tulli, manic Street Preachersi vi kronos Quartetiga. enda suureks l-latuseks leidsin teiste seast ka lindstrmi & Prins thomase hisplaadi reinterpretations, mille eest ksiti 50 rubla. Uskumatu lugu kll, et keegi otsustab Venemaal musta raha kokkuajamise eesmrgil norra diskomeeste plaadi vlja anda.

    9Viimasele sarnane discland asub aadressil ukovskovo

    11. Sealne cd-plaatide osakond on orienteerunud puhtalt mP3-kogumikele. nii vib sealt poest 100 rubla eest soeta-da endale nii the clashi, the Smithsi, morrissey, the curei, cocteau twinsi, bob dylani, airi, massive attacki, brian eno vi kelle iganes artisti 8-tunnise helikogumiku. minul, kes ma tnaseni cd-mngijaga ringi kin, tekkis kll kuri tahtmine mni neist kogumikest omastada teeks elu ju niivrd kergeks.

    10

    nevski prospekt 32 asub klassikalise muusika pood mir muzki, mille esimene ruum on phendatud vene heliloo-jatele ning teine ruum vlismaa heliloojatele. cd-plaatide hinnad jvad 200 ja 1000 rubla vahemikku. neil on ka -rike raamatulett, kust leidsin boris bernsteini mlestuste-raamatu Stari kolodets. ma loodan, et autor teab seda, sest tal oleks rm seda teada. nevski prospekt 26 asub teine klassikalisele muusikale keskenduv pood Severnaja lira, mida viks pidada kohustuslikuks Peterburi vaatamis-vrsuseks neilegi, kes muusikast midagi ei pea. Selles mak-simaalselt 50-ruutmeetrises poes on kogu kaup lettide alla ja taha peidetud. aga milline kaup parmupillid, partituu-rid, noodivihikud, kontrabassid, tellod, tuubad, trompetid, harmooniumid! kassiir rgib teiega aga klaasist vaheseina tagant lbi hiireaugu. kokkuvttes on tegemist vast leldse nevski kige smpaatsema kauplusega. jah, muide, klassika-list muusikat makse ka Peterburi Filharmoonia turistipoes aadressil mihhailovskaja 2.

    11diskaunt, aadressil lomonossova tnav 1, meenutab mulle

    londonis notting hill gateis asuvaid muusikapoode, mil-le riiulid on armutult tidetud valitud muusikaga. aga ka diskaunt tegeleb piraatriga. nende filmivalikusse kuulub suur osa XX sajandi thtsaimatest edvritest (150 rub-la tkk). heliplaatide seast leiate tom Waitsi, Philip glassi, kraftwerki jt mP3-kogumikke. aga sealne valik ei piirdu pelgalt lne thtedega, samamoodi makse seal ka vene legendide kogumikke: Splin, kalinov most, chaif, mummiy troll, Zamfira, tequilajazz, bz, Iva nova, leningrad, korol and Shut, animal jazz. Fotograafiahuvilistel tasuks aga kiiga-ta nurga taga asuvasse gostini dvori kasutatud fototehnika poodi.

    12heinaturu putkades asub paar-kolm piraatplaatidega kaup-

    levat muusika- ja tubakakioskit. 150 rubla eest makse siingi mP3-kogumikke led Zeppelini, edith Piafi, daft Punki, caf del mari, mc hammeri, jean michel jarrei jt muusikaga.

    13rmiselt smpaatne muusikapood on karavanna 1 asuv

    Play, mis meenutab samuti kodumaist laseringi. Play on Peterburi plaadifirma bomba-Piter8 ametlik edasimja. nimetatud kompanii annab vlja nii Peterburi alternatiivi kui ka soppa (mis esimese mgiedutust peaks korvama). kui suvel karavannaja kanti satute, heitke pilk malaja Sadovaja tnavale, mis on paljude tnavaorkestrite meelispaik. ent l-diselt on nii, et tnavamuusikuid ei pea Peterburis otsima, nad leiavad sind ise les. mulle tundub, et mingisuguseid ees-kirju siin avalikult musitseerimise suhtes ei ole ning seetttu on titsa tavaline, et mni tegelane krutab nevskile oma ki-tarrivimu ja hakkab siis le kogu kitarri tinistama. ja-jah, aga muide, Peterburi vahest kige parema valikuga muusikapood toP1009 asub Pestelja 13/15. Sealt leiate suu-reprase valiku rokkmuusika vinle ja cd-plaate. Vinlid on enamasti lne originaalid ja seetttu kallid (alates 800 rublast).

    14aga siinkohal lppeb minu kaardi kaardistatud osa.loodan, et nii paljukest, kui seda siia sai, see endale ka vl-

    jundi leiab. Soovin mrilehe lugejatele judsat Peterburi lbikammimist.

    Baza

    1Solomon Volkov Peterburi kultuuri lugu, 612614. Ilo, Tallinn, 20072www.castlerock.ru3www.en.p-10.ru4www.p-10.ru/guide/baza5www.kailas.ru6www.phonoteka.ru tingimata vaadake eeskujulikku lehte!7www.plastinka.com8www.bomba-piter.ru9www.top100rocks.ru

    Tuned CiTy Tallinn Sonic LandmarkS a Sonic path through taLLinn 4 10 JuLY 2011

    Workshops / installations Ttoad / Installatsioonid lukas khne (D/URG), Ren Rissland / JRgen leh-meieR (DE), FloRian TueRCke (D), unsWoRn TeleCom (SE), PieRRe-lauRenT CassiRe (BE), Raul kelleR (EE), sound maP Tallinn gRouP (EE), udo noll (DE), John gRziniCh (US/EE) PaTRiCk mCginley (UK/EST), deRek holzeR (US/DE), andReas TPFeR (DE), FeliCiTy FoRd (UK), mads BeCh PaluszeWski (DK)

    Conference and lecture program Konverents ja loenguprogramm eduaRdo aBRanTes (PT), CaRloTa daRo (CA), louise k Wilson (UK), maRk m smiTh (US), david miChael klein-BeRg-levin (US), FloRian sedmaRk + anaTol BogendoRFeR (AT), CaRlo CuBeRo (EST), max dixon (UK), andRes BosshaRd (CH), sam auingeR (A/D), PeTeR CusaCk (UK), JusTin BenneTT (NL), saBine von FisCheR (CH) maRTa gaRCia Quinones (E), CaRsTen seiFFaRTh (D), eRnsT kaRel (US), ann goossens (BE), loRenzo BeReTTa (I), aaRon WaTson (UK), davide Tidoni (I)

    site specific projects and performances Kohaspetsiifilised projektid ja performanceid ChaRles CuRTis (US), ChaRlemagne PalesTine (BE), Tho-mas ankeRsmiT (NL/D), maJa RaTkJe (NO), FloRian TueRCke (DE), PieRRe-lauRenT CassiRe (F), udo noll (DE), Julien Clauss (FR), mads BeCh PaluszeWski (DK), Pom BouvieR B. (FR), FaBien aRTal (FR), maksims shenTelevs (LTV), sound maP Tallinn gRouP (EST), Ren Rissland / JRgen lehmeieR (DE), valeRia meRlini (I/D), ae-RnoudT JaCoBs (BE), els viaene (BE) ...

    Please find more information about the program on our website Rohkem infot ja programm aadressil

    www.tunedcity.net/tallinn Tuned City Tallinn builds on ideas developed during the first ever event of its kind, held in Berlin in summer of 2008. // Tuned City is part of the official program of the European Cultural Capital Tallinn 2011 and is co-produced with MoKs - center for art and social practice and is supported by the Tallinn 2011 Foundation, Estonian Cultural Endowment - architecture, visual and applied arts endowments, Gambling Tax Council, Eesti Vabariigi Ministry of Culture, British Council, The Danish Embassy, The Embassy of the Kingdom of the Netherlands and The Goethe Institut. In cooperation with The Estonian Academy of Arts, Kunshogskoleutdanninger i Norden KUNO, KUMU, von Krahl, Kultuurikatel, Maerz Project Space, Ptarmigani and The Estonian Maritime Museeum. Tuned City Tallinn on vrsunud ideedest, mida arendati esimesel Tuned City sndmusel Berliinis 2008. aasta suvel. Tuned City kuulub Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi ja on valminud koosts Mooste Kunsti ja Sotsiaalpraktika Keskusega (MoKS). Tuned City Tallinna toetajad on Sihtasutus Tallinn 2011, Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri ning kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitalid, Hasartmngumaksu Nukogu, Kultuuriministeerium, Briti Nukogu, Taani Saatkond, Hollandi Kuningriigi Su-ursaatkond ja Goethe Instituut. Projekt valmib koosts Eesti Kunstiakadeemia, Kunshogskoleutdanninger i Norden KUNO, KUMU, von Krahli, Kultuurikatla, Ptarmigani, Projektiruum Mrzi ning Eesti Meremuuseumiga.

    ML_110518.indd 1 18.05.11 22:23

  • 16 : VIIeteIStkmneS nUmber : SUVI 2011

    kU

    nSt

    kaasaegse kunsti festivalil art ISt kUkU nU Ut oli hiljuti rm kuulutada kUkU nUnnU produktsioonistipendiumi vitjaks nitusprojekt pealkirjaga tartust ra, milles osale-vad kunstnikud anna hints, eva labotkin, marja-liisa Plats ja toomas thetloff.

    Me lubame vaatajale Tartust lahkumist, kuid selle asemel sulgeme ta Tartu kesklinna keldrisse. Tuleb vlja, et Tartust ra-minek polegi nii kerge. Pisike kunstimaailm, pisike vikeriik, kus knitus on iseseisva vrtusega akt, mida peab harrastama. Oleme phendunud (ra)knitusele, kuid oleme oma pingutu-sest hoolimata keldris kinni. Vaatame aknast igatsevalt teisi ning ootame jrjekorras luba lahkuda.

    knitus eva labotkini video kikivarvul inimesed ainetel

    nituse tartust ra esmaesitlus toimub kaasaegse kuns-ti festivali art ISt kUkU nU Ut raames 2011. aasta sep-tembris tartus Y galeriis (ktri 2).

    Kaisa Eiche: Kui ART IST KUKU NU UT ritab oma PR-tegevusega inimesi Tartusse meelitada, siis teie projekti pealkirjaks on vastupidiselt festivali kavatsustele ni-tuseklastajate Tartust ra saatmine. Kik te olete Tartus ppinud, nitusetegevust alustanud, aga kus ja millega te hetkel tegelete ja millega see festivali ja teie nituse hiselt pstitatud probleem kige teravamalt seostub?Marja-Liisa Plats: tartust ra on minu jaoks iroonilise

    alatooniga, sest see klabki nagu oleks tartus probleem. tegelikult sltub siia tulemine vi siit lahkumine ikka inime-sest ja tema huvidest.

    mulle seostub pstitatud probleem rahulolematusega, mis harva on tingitud keskkonnast ja ldse vlisest. Pigem on tegu sisemiste pdlemistega ja otsingutega. eks ikka on liht-sam rkida sellest, milline tartu on, selle asemel, et rkida otse, milline sa ise oled. alles millegi vi kellegi suhtes on vimalik aru saada, kes me ise oleme ja mida tahame.

    nii et tegelikult on teema palju laiem, kui kskik millise geograafilise kaardi peale mahuks.

    kitsamalt seostub see kunstniku elukutsega. minnakse tal-linna, et end eesti kunstiilmas kehtestada, et tutvuda ring-konnaga, mille aktiivsem enamik pesitseb just seal. art ISt kUkU nU Ut festival on selles suhtes vga positiivne nide vooluga mittekaasaminemisest, vaid otsusest teha midagi t-siseltvetavat kohapeal. Seega ma ei arva, et ka meie nitus tegelikult soovitaks siit ra minna. Pigem on see ikka soov kUkU nU Ut-iga dialoogi pidades midagi siin tartus teha.

    niisiis esindan meie nitusel seda poolt, kes ei ihale siit ra ega oska selles probleemi nha. Selles suhtes, et kui tartu on end ammendanud, siis keegi ei hoia sind siin ju kinni. mine ja viibi mujal.

    minule meeldib tartus elada ja tulge ka kik kohe siia. mu phit on illustreerimine, aga tegelen ka kaasaegse kunsti ja helikunstiga, laulan, kujundan, pildistan.Toomas Thetloff: Probleem seostub kige teravamalt tartule

    omase kohatise nridusega.Anna Hints: kui rkida tartust, siis kultuurivaldkonnas on

    tartu ks paras iseendasse sumbunud kohake. on tallinn ja siis kuskil seal on ka tartu. likooli koha pealt on asjad teised ja kui likoolis kia, siis vib-olla sellist temaatikat ldse ei teki. mina tulin eelmisel sgisel tallinnasse filmi p-pima, sest seda vimalust mul tartus polnud. osa minust igatseb tagasi ja pole siiani teatud tallinna-okist le saanud. Samavrd tugevalt mletan tlpimust tartust, mis tugevdas mu otsust minna ra.

    ma arvan, et meie nituse phituum ongi ra soov, pidev rahulolematus, mis ei lase psida paigal ning mis vljendub tartu puhul eriti selgelt. raminek on tartusse sisse kodee-ritud, tartu on vahepeatus. nagu vana armuke vi vanemad, kes on armsad, aga keda liiga kaua vlja ei kannata. Sa pead vanematest teatud hetkel lahti laskma, et iseseisvaks saada. Vib-olla on tartuga sama lugu. ma arvan, et tartu meie nitusel on asendatav miste. Sa vid selle tartu asendada ka eesti vi Ida-euroopaga. ra on pidev kahevahelolek. osa sinust tahab minna, osa sinust jda. kokkuvttes oled parajas skisofreenilises seisus. enamik eestlasi on parajas ski-sofreenilises seisus. meile eldakse lapsest peale, et eesti pole piisav. kuskil on euroopa ja me kuulume sinna, peame prgima rikaste ja kultuursete keskele. mulle vga meeldib, et meie nitus on vastuolus festivaliga, sest ra kui miste seisund ongi vastuoluline.Eva Labotkin: hetkel elan tallinnas ja lpetan just praegu

    eka magistripet. leiba teenin peamiselt arvutigraafikuna.

    Pgenen ikka aeg-ajalt tartusse, kuna pean seda linna endi-selt oma priskoduks. Viimasel ajal olen kinud harvemini, ei teagi miks. kogu aeg on kuidagi liiga kiire...K. E.: Kas Tartust ra on lahendus?T.T.: ei.M.-L. P.: nagu iga teinegi nitus, pole tartust ra kellegi

    lahendus. nitused tavaliselt osutavad probleemidele, mitte ei lahenda neid.

    lahendus on see minu jaoks ma ei pea minema ra, et teha seda, mis meeldib.A. H.: ra viitab soovile muutuse jrele. aga mille jrgi

    muutus on? mida peab muutma? tundub, et vahet polegi, muutumine on justkui vrtus omaette, seda illustreerivad kas vi muutumise seriaalid, kus tulevad profid suurest lin-nast ning muudavad su korteri vi su vlimuse sobivaks. huvitav on see vajadus mitte olla rahul. miskiprast pole pii-sav see, mis sa oled ja kus sa oled. tuleb minna edasi, kr-gemale ja kaugemale. rahulolu thendab justkui sumbumist, allaandmist. tartust ra on sport, vistlemine. kes saab enne ja kaugemale. tartust ra iseenesest pole kindlasti mingi vrtus. Pigem ldine vidujooks, kus sa kaasa jooksed. aga tartust ra vib olla lahendus, kui see muutus on vajalik ning soov muutuse jrgi tuleb sinust endast, mitte vljast-poolt. minu jaoks on oluline olla kohal seal, kus sa parajasti oled, aga seda on miskiprast keeruline teha. me oleme har-va kohal. olles eestist ra, mtleme eestile, olles siin, igat-seme rakimist. kas meie, kui me oleme tartust ra linud, saame sinna tagasi vi, vastupidi, ei saa sealt tegelikult kunagi ra? nii et ksimus on, kas raminek on tegelikult vimalik ja mis on ramineku hind. ma lksin tartust ra, sest hel hetkel liikus liiga palju mlestusi tartu tnavatel, millele ei tahtnud iga pev silma vaadata. nd lhen ma tartusse, et neid mlestusi mletada. Vga veider paradoks.E. L.: kindlasti vib tartust kuhugi suuremasse kohta koli-

    mine pakkuda lahendust vga konkreetsetele probleemide-le, nagu t leidmine vi nhtavus-kuuldavus kunstnikuna. nitus tartust ra ei tegele aga minu meelest lahenduste otsimise vi hinnangute andmisega minemisele/jmisele. Pigem on nituse teemaks minu meelest seisund, olukord, tunne. tahaks nagu kuhugi ra, rohkem, krgemale, kau-gemale... aga see muutumine vi minemine on raske. olles juba linud, jb alati kummitama salajane soov tagasi tulla.K. E.: Kas eksisteerib ja milles seisneb Tartu vs. Tallinn

    vastandamine?A. H.: tartu ja tallinna vahe on kentsakas eesti viksust

    arvestades, aga see on olemas. naljatlesime omavahel, et inimesed tartust lhnavad teistmoodi kui plised tallinlased. tegelikult see on ka nii. minu puhul ksitakse, kas ma olen luna poolt, kas ma olen setu. ma ise ei saa aru, et ma kuida-gi teistsugune olen, aga ju ma siis lhnan luna-eesti jrele. Sa vid olla tartus suvalisemalt riides, elada suvalisemat elu ja see on okei. tallinnas hakkad kohe pdema, et sa pole piisavalt ilus, sale, edukas. hest kljest tartus olla thendab unistada, aga tallinn vimaldab mrksa rohkem neid unistusi ellu viia. tartu on nagu muinasjutus see koht, kuhu sa satud, oled pevakese ja sealt ra minnes avastad, et mdunud on 7 aastat vi hoopis 100. tartu aeg on kulgev, tiksuv, meenu-tab mulle Portugali vikekla aega. Sisemine kell sinus hak-kab mitu korda aeglasemalt lma. teisalt ei ole tartu nagu see Portugali vikelinn, sest ta on selleks liiga suur. tartu on liiga vike, et olla suur ja liiga suur, et olla vike. See tekitab huvitava tendentsi nt kultuuris, kus tartus toimub pidevalt midagi, aga keegi seda vljaspool ei tea. koolis tudengid sa-mamoodi tiksuvad aega on kll mentaliteedis ja ei ole ise nii aktiivsed kui nt tallinnas ollakse.T. T.: Prnu vs. Vru? jhvi vs. rakvere? tartu vs. narva? M.-L. P.: no versus kohti leiab, sest need on kaks erinevat

    linna, aga ei tahaks sellele ksimusele ldse vastata, sest see seostub mul peamiselt jagelemisega la kumb on parem kassid vi koerad, tapeet vi kardinad. Vastandamine tun-dub mulle natukene kadedusena. tartlased on tavaliselt tal-linlaste peale kadedad, et nad julgevad tegutseda ja vallutada,

    tallinlased on kadedad, et tartlane ei pea olema kogu aeg vsinud ja tal on aega.

    mulle vanasti tallinnas vga ei meeldinud, aga nd, kus mul elab seal rohkem spru-tuttavaid, naudin iga sealkiku ja tunnen end nagu kskik millises teises eestimaa klas. ma prkan ju Solarises vhemalt sama tihti tuttavaga kokku kui rpina selvehallis.

    tartut eelistan elukeskkonnana. aga tallinnas mulle meel-dib klas kia. tempovahe. tallinna inimesed on aktiivsemad ja prgivamad. neid omadusi maksab teinekord koost-partnerite puhul eelistada. Patoloogilised prgijad mulle siis-ki ei istu, kuid ka tartus on vimalik end ogaraks ttada. Vi maal.

    hesnaga, minu jaoks on kik endiselt kinni inimes(t)es.E. L.: mulle on tartu praegu justkui selline lapseplvemaa.

    Siin liigub aeg nagu aeglasemalt, ks pev kestab sada aastat ja kik on alati noored, ilusad ja muretud. Vib-olla kui ma tartusse tagasi kolin, siis muutub see minu jaoks jlle tavali-seks linnaks. Igatahes ma loodan tagasi kolida. kunagi.K. E.: Kelleks te suureks kasvades saada tahate?M.-L. P.: autorekreatsiooni korraldamine on minu kutsumus.T. T.: tartu pensionriks.A. H.: tahaksin mitte niivrd saada kellekski, vaid olla kee-

    gi. olla rohkem olemas sellisena, nagu ma parajasti olen, kus iganes ma parajasti olen.E. L.: otsustasin sna ammu, et suureks kasvamine pole

    minu jaoks kuigi oluline eesmrk, lausa vastupidi. tallinnas elamine ja asjalikuks hakkamine on minu plaani mitte tis kasvada kll veidi nestanud ning vahel tulebki juba titsa suure inimese tunne peale. Vitlen selle vastu kunsti tehes. loobusin maalimisest video kasuks just videomeediumi mit-temateriaalse ja ebamrase olemuse tttu. mulle meeldis mte, et ma teen midagi, mis ei ole objekt, teost, mida (vl-jaspool nitust) fsilisel kujul peaaegu ei olegi olemas. Pean ebapraktilisust ja lihtsalt lollitamist omaette vrtuseks.

    KUKU NUNNU stipendium on mittetulundushingu Kaasaegse kunsti festival ART IST KUKU NU UT algatus, et initsieerida ja toetada noorte kunstnike kunstiproduktsiooni Eestis ning esitleda regiooni noori kunstnikke rahvusvahelisel kunstiareenil.ART IST KUKU NU UT team pakub lisaks KUKU NUNNU produk-tsioonistipendiumile vrtuses 1000 ka igaklgset abi nituse teo-stamisel ja kommunikatsioonil.www.artistkukunuut.org

    TarTusT raKsib Kaisa Eiche

    Foto

    d: M

    arja

    -Liis

    a Pl

    ats

  • : 17

    kU

    nSthetkel rahvusvaheliselt tuntumaid eesti kunstnikke, ja elena

    Sorokina, brsselis baseeruv vabakutseline kuraator.rii esinaine Iara boubnova phjendas rii valikut jrg-

    nevalt: Zolotko osutus tihedas konkurentsis valituks oma vime tttu seada ksimuse alla kaasaegse kunsti eksistentsi kige substantsiaalsemaid elemente. ta loob subjektiivseid ja intrigeerivaid narratiive, mis on publikuga interaktsioonis ning thelepanuvrne on ka tema huvi eksperimenteerida mittetraditsiooniliste kaasaegse kunsti materjalidega, mis nuavad vga spetsiifilisi manuaalseid oskusi.

    Publikuhletuse vitis tnis Saadoja. Peaauhinna 5000 eurot pani vlja logistikaga tegelev firma Smarten logistics ning publikupreemia 1000 eurot temnikova & kasela gale-rii koosts advokaadibrooga lawin. Vitjatele anti le ka anneli tammiku ja ketli tiitsaare kujundatud meened.

    Pressiteate koostas anders hrm

    Fotod: Oleg Ivanov

    moks programm

    juuni11.06 kl 12-20avatud Stuudiod, mokS, mooste17.06 kl 21kinohtu: Sseade (oPa), mokS, mooste29.06 kl 18-20 helikoosolek, ermi nitusemaja (kuperjanovi 9, tartu), http://helikoosolek.blogspot.com/

    juuli07.-10.07 mokS tallinnas: tuned city tallinn. ruumi ja heli vahelisi seoseid lahkav rahvusvaheline sndmus konverentsi, installatsioonide, workshopide ja kontsertidega. tallinn euroopa kultuuripealinn 2011 raames www.tunedcity.net27.07 kl 18-20 helikoosolek, ermi nitusemaja (kuperjanovi 9, tartu) http://helikoosolek.blogspot.com/30.07 kl 12-20 avatud Stuudiod, mokS, mooste

    augusT01.-07.08 kunsti- ja ideedesmpoosion aVamaa, mooste06.08 aVamaa esitlused ja avatud Stuudiod, mokS, mooste31.08 kl 18-20 helikoosolek, ermi nitusemaja (kuperjanovi 9, tartu) http://helikoosolek.blogspot.com/

    MoKSi klaliskunstnikud:juuni: carolina aponte (ca), tamara Wilhelm (at);juunijuuli: mike hentz (ch-de), Patrick Farmer Sarah hughes (gb);august: matthias neumann (US), cristina david (ro), lucca Zordan (It), khosro adibi (nl-Ir)

    http://moks.eetel 5 138 599

    ekkmi ametlik pressiteadeesimese kler Prizei vitis jevgeni Zolotko30.05.2011

    laupeval, 28. mai htul anti eesti kaasaegse kunsti muu-seumis toimunud galal vlja maailma esimene kler Prize. kul- tuuripealinna aasta kunstiauhinna kler Prizei laureaadi valis viie nominendi dnes kalev Farkas, tnis Saadoja, timo toots, Sigrid Viir ja jevgeni Zolotko hulgast vlja rahvusvaheline rii. Valituks osutus tartus elav ja ttav noor skulptor ning installatsioonikunstnik jevgeni Zolotko. rii ttas jrgmises koosseisus: Iara boubnova, kauaaeg-ne Sofia kaasaegse kunsti keskuse direktriss ning mani-festa 4 ja 2. moskva biennaali kuraator; leevi haapala, kiasma kaasaegse kunsti muuseumi kuraator; Valentinas klima-auskas, Vilniuse kaasaegse kunsti keskuse (cac) kuraa-tor; mark raidpere, mitmeid kunstiauhindu vitnud ning ks

    ks pev riigiarhiivi TTaja elus

    Jevgeni Zolotko installatsioon

    Indrek Grigor

    TulmedInstallatsiooni keskmes on arhiiv, mis sisaldab arhiiviruu-mi ja arhivaari tkabiini.arhiivi on hiljuti saabunud hulk tulmeid, millest osa on arhivaari poolt juba kirjeldatud ja sstematiseeritud, osa on alles laokil

    Tlaudarhivaari tkabiin. laua kohal riiulitel seisavad arhiivkar-bid, nende vahel on raadio. mngib klassikaraadio, klab j. S. bachi...laual seisavad ksikud kaustad, karahvin veega ja mber-linud klaas.Vasakut ktt on hulk veel titmata arhiiviblankette, pare-mat ktt seisab virn juba tidetud blankettidega.

    Arhivaararhivaari ei ole.

  • Metting & Party

    Haigla is also good place to just relax after the day skating you can party in night in the peacefull place there no cars around riding only train sometimes coming, miniramp to skate in relax after rest, to show anyone your best! Foto: Rene Suurkaev

    Flying, flips, grabs!

    Now everything placed corectly you can do more then you cloud more flyes more flips and new grabs! (from the left: jan, kris, kati, martin, erki) Foto: Lauri Tht

    Dog guard

    Aswell there is dog guard who protects skate park in day and night, nothing will stoled since the dog guard protect it, dont forget to feed him, and also play with him, its kind dog guard, im sure you get along. (from the left: :tom, jan , erki , hannes, palm) Foto: Kristopher Luigend

    Food

    Now there aswell tabel and barbecju so when you get angry you can make food and restore strengh and contine skateing with more power :) (from the left: tom, jan, erki, hannes, palm) Foto: Kristopher Luigend

    Motivation Fun

    Its compact place lot people can be and lot of stuff can be putted here in celebration, but be carefull its stil skate park , you should drink carefully when you do as if water falls on the wood the wood can get damged, so be carefull! Foto: Rene Suurkaev

    Also its mystic place you can go outside and its lot of space here also its looks good from outside, miniramp around it, its great place for celbrating something, the skate competitions and skate events. Foto: Kristopher Luigend

  • Usefull things

    Some usefull things for skating, but only for sometimes to add them and make skating more specific and learn new tricks in diferent way thanks to it. Foto: Kristopher Luigend

    Haigla daylight

    Skate park look now cleaned and look like new and ready to skate, its looks much beatifulll now and sun lights make its shine. Foto: Kristopher Luigend

    Haigla night

    Now skate park been changed and its looks better by look and its improved, after hard work its ready for many competition and its will be in our memories alwayas! Foto: Timo Toots

    Skate park repairs. Haigla Skate park even getting better now, the figures placed better now, so you can ride on each one of them, and its like better now and more posibolties to do! Foto: Kristopher Luigend

    Colors

    The colors should make skate park more funny and in good mood, so people who are skating will have even more will to ska-te now, the colors affect on people mood and soul, so skaters will get more active now and achvie even more strongest and usefull tricks and special! Foto: Kristopher Luigend

    Wall

    Now skate park got better not only from inside but and also from outside, and aswell more stuff in outside now too, to make camp fire and onther diferent things. Foto: Kristopher Luigend

    www.haigla.euinglise keelsed tekstid on taotluslikult toimetamata.

  • 20 : VIIeteIStkmneS nUmber : SUVI 2011

    tea

    ter

    mrilehe festivalide eri ilmub kll alles suve lpul, aga juba praegu oleks aeg teha mningane levaade/ kokkuvt-te sellest, mis juba toimunud on. Sel aastal ujutatakse eesti pdlikult igasuguste festivalidega le, muuhulgas ei paista ka teatrifestivalidel (vi ehk oleks tpsem etenduskuns-tide festivalidel) otsa ega rt tulevat. niteks: juba toimu-nud on eesti ndistantsufestival UUS tantS 10, tallinna etenduskunstide festival Pot; tulemas on etenduskunstide festival treff, nb FeStIVal 2011, augusti tantsuFestival, s-gisel draama ja noorte ndistantsu festival hommIk. ka Phuteatri projekt on festivali mtmeis, kuigi ehk mitte pris sama atmosfriga ja konkreetse fookuse loomiseks natuke liiga hajus. Palju festivale lhikese aja jooksul nii vi-keses riigis eeldab, et igahel on ka selgelt eristuv kontsept-sioon et festivalid ei hakkaks ksteist duubeldama (mingid kattuvused programmis on kll ilmselt paratamatud). alla- kirjutanu nuuskis pikemalt ringi festivalidel UUS tantS 10 ja Pot ja leiab, et neil oli oma ngu, tegu ja phjus, ning loo-dab, et ka jrelmju. Ikka selline avardav.

    Festivale eristavad ksteisest programmi koostamise p-himtted, sihtgrupp, asukoht; ksimus, kas rhk on pigem publiku kasvatamisel festivali jaoks vi festivali tegemisel publiku jaoks. juba olemasolevale nudlusele vastu tulemine on muidug