Mai klubiraamat: Tiit Hundi Lne-Eesti teejuht

  • Published on
    01-Jan-2017

  • View
    221

  • Download
    3

Transcript

1SOOVITAMEPalju hid raamatuid! 05.2015Mai klubiraamat:Tiit Hundi Lne-Eesti teejuht01.2015SOOVITAMEwww.serk.ee18 HIIUMAA7 Ristna tuletornRistna tuletorni (alumine Dager-ort) krgus maapinnast on 29,5m ja merepinnast 37 m. Majakatu-li on nhtav 31,5 km (17 mere-miili) kaugusele. Tuletorn asub sna Kpu majaka lhedal, mis on ehitatud krgendikule keset soid ja on seetttu tihti uduga varjatud. Ristna tuletorn ehitati osalt seetttu, et Hiiu madalast mduvaid laevu oli tarvis ka lne suunast julgestada. Prant-susmaalt tellitud detailidest kok-ku monteeritud tuletorn valmis 1874. aastal ja oli algselt vrvitud valgeks. Majakasse paigaldati vaskne udukell. 1920. aastal valati stabiilsuse tagamiseks metallsrestikul seisvale majakale betoonist srk mber. Suvekuudel psevad uudistajad ka majakasse sisse. KLUBIRAAMAT05.20152Klubi teenindus-punktides veel 10% soodsam 12.56 18.90T A V A H I N D 13.95KLUBIHINDLne-Eesti teejuhtTiit HuntOn kosutav, kui saad end aeg-ajalt argisest rtmist lahti haakida ja lihtsalt sita ammusest ajast tuttavatesse paikadesse vi ehk avastada seni veel kimata kohti. Kui oled otsustanud heita pilgu Lne-Eesti loodusele ja ajaloolistele paikadele, on selle plaani teostamisel suurepraseks abimeheks kesolev teatmik.Vaata ja imetle, milliseks on vramatud loodusjud ning siinse rahva ja vraste ammused-hiljutised tegemised selle osa Eestimaast aegade jooksul kujundanud. Raamatus on vaatluse all nii maastikke kui ksikobjekte, mis Lne-Eesti eriliseks ja omanoliseks teevad. Kirjastus Varrak200 lk, poolpehme kide130 200 mmKOOD 30784301.2015SOOVITAME22. maiViimane ratlemise pev05.20153Suure Eesti Raamatuklubi toimetajaKevad kutsub rnnuteedele, nii see lihtsalt on. Igal aastal trkab meis uuesti mingi seletamatu rahutus: tahaks loodusele lhemale, tahaks kike kogeda nuusutada, puudutada, kuulata ja vaadata. Ning miks mitte ka jdvustada. Meie maikuu klubiraamatu autor Tiit Hunt on Eestimaa metsades, vpsikutes, soodes, saartel ja laiukestel ringi hulkunud terve teadliku elu. Kllap on suur nn, kui sinu hobi ja t niiviisi kokku langevad. Muidugi vajab see ka svenemist ja vaevangemist, et loodust teistelegi vahendada, olgu siis raamatukaante vahel vi otse metsast lbi veebikaamera. Kellele meeldiks ise koos kogenud teejuhiga Lne-Eesti looduses matkata, siis seegi on vimalik. Seniks aga head lugemist ja uurimist! Paneme oma vaimu suveks valmis!Mai valikraamat Svahavva. Teine suvi tutvustamist eriti ei vaja seda oodatakse juba pikisilmi. Oma suur fnniklubi on nii etno-pnevikul endal, telesarjal kui Indrek Harglal, Eesti populaarseimal krimi- ja ulmekirjanduse autoril.Aga pnevaid uusi romaane ja ksiraamatuid on veel terve hulk ja lastelgi on phjust rmustada.134 LNEMAA35 Puise nina Puise nina on neem Lne-Eestis Puise poolsaare tipus. Siin asuv eraktes linnutorn on suurep-rane koht mitmepevaseks lin-nuvaatlusmaratoniks. Kevad- ja sgisrndel peatub lhedastel laidudel ning rahudel tuhandeid linde ja hea nne korral vib nha ka mnda Eestis harva esinevat sulelist.36 Haeska linnutornHaeska kahe platvormiga linnutorn asub Matsalu rahvuspargis Matsalu lahe phjakaldal talu ues. Seda peetakse Phja-Euroopa parimaks linnuvaatluspaigaks, kust avaneb avar vaade madala-veelisele Matsalu lahele, Haeska rannaniidule ja rahudele.Parim aeg torni klastuseks on lindude kevadrnde ajal, kui niitudel ja lahel askeldab korraga tuhandeid Arktikasse pesitse-Lambad Puise rannaniidulPuise nina linnuvaatlustornLNEMAA 135ma suunduvaid linde. Matsalu kuulub Euroopa olulisemate arktiliste veelindude rnde-, puhke- ja peatuskohtade hul-ka ning on aastast 1971 kan-tud rahvusvahelise thtsusega mrg alade nimistusse.Soome linnusbrad hoiavad just siin tornis tehtud Euroopa rekordit hepevases tornivaat-luses, mille kigus vaadeldi 128 suleliseliiki; kokku on Matsalu rahvuspargis loendatud le 270 linnuliigi.Haeska kla on esimest korda mainitud juba 1278. aastal ja misa 1560. aastal.Haeska mis asub linnutornist umbes kilomeetri kaugusel sidutee res. Misa Lne-Eestile tpiliselt tagasihoidlik hr-rastemaja prineb 19. sajandi algusest. Prast 1919. aasta vran-damist seisis hoone kasutuna, kuni 1980. aastatel kohandati see Matsalu looduskaitseala majutuskeskuseks. Tnaseks on mis jlle eraktes.Ilusat raamatukevadet!401.2015SOOVITAMEwww.serk.eeKLUBIRAAMAT05.20154 Ksimustele vastab Tiit Hunt Kes Sa oled? Kuidas Sinust bioloog sai? Olen sndinud Laashoonel Pedja je kaldal. Igikestev huvi looduse ja selle pildistamise vastu tekkis juba varases lapseeas, selge suuna andis ktte siis metsalema ametit pidanud isa. Fred Jssi nime ja vanemate vahendusel ka tema tegemistest teadsin juba enne, kui lugema ppisin. Tartu Riikliku likooli lpetasin 1985. aastal bioloogina. Prast likooli ttasin viis aastat Lahemaa Rahvuspargis vanemteadurina, seejrel olin kuus aastat ajakirjas Horisont bioloogia- ja meditsiinitekstide toimetaja, 19962013 Eesti Loodusmuuseumis zooloogia osakonna juhataja. Nd kajastan looduses toimuvat looduskaamerate, foto- ja videomaterjali ning tekstide vahendusel RMK loodusblogis. Fotokonkurssi Vereta jaht olen korraldanud alates selle esmakordsest toi-mumisest 1997. aastal. Kuidas valisid vlja need kohad ja objektid, mida raamatus ksitled?Valik on subjektiivne ja balansseerib kultuuri ning looduse kok-kupuutepunktis, kus loodus on saanud inimese kaudu laiema thenduse vi kus inimeste ktetle lisab mbritsev loodus kaalukust. Olen teinud valiku enda jaoks emotsionaalselt enam pakkuvatest paikadest lootusega, et lugeja raamatust midagi uut ja huvitavat leiab vi kohtub vana hea tuttava lemmikkohaga ning saab ehk mtlemisainet sammude seadmiseks neissegi kohtadesse, millest teejuhis juttu pole. Mlgaste taga ja pat-sikutes on muidugi palju ehedat ja pnevat, kuid valikus on siiski rohkem vi vhem tuntud ja tihti ka thistatud paigad.Kellele Lne-Eesti teejuht eelkige meldud on?Teejuht on abiks neile, kes on vtnud eesmrgiks tutvuda lnepoolse Eesti loodusega ja siinsete ajalooliste paikadega. Lne-Eestis asuvad kik meie suuremad saared ning enamik viksematest saartest, laidudest ja rahudest, kogu maailmas vga haruldased loopealsed ehk alvarid ja liigirikkad puisniidud. Madalad lahed, avarad rannaniidud ning lahesoppe katvad ulatuslikud roostikualad on sobivad pesitsuskohad ja peatus-paigad tohutul hulgal siit lbirndel olevatele linnuliikidele. See on lnepoolse Eesti looduse ngu. Ja neile, kellele see kik sdamelhedane on, ongi meldud ka see raamat.Millised raamatuid loed? Kikvimalikud linnu-, looma- ja taimemrajad loksuvad rnnakutel kaasas ja ega erinevate valdkondade teatmekirjan-duski riiulis tolmu kogu. Foto Mrt Haamer501.2015www.serk.eeSOOVITAMEKLUBIRAAMAT05.20155116 LNEMAA20 Lckholmi (Saare) mis Noarootsi poolsaare kaguosas asuv Lckholmi (ka Lyckholmi; Saare) mis rajati 1662. aastal. 18. sajandi algupoolel lks see Roseni-te aadliperekonna omandusse, kes 1790. aasta paiku ehitas misa vi-kese hilisbarokse peahoone. Rose-nid jid misasdame rentnikeks ka prast 1919. aasta vranda-mist. Kahjuks hvis misahoone Teise maailmasja jrel tielikult ja selle ehitas 1990. aastate lpul uuesti les endiste omanike jrg-lane Gustav von Rosen. Taastatud hobusetallis asub praegu Lckhol-mi muuseum, mis tutvustab piir-konna kuulsusrikast ajalugu veel Phjasja ajal oli Noarootsi saar Saare misLckholmi muuseumLNEMAA 117ja Sutlepa meri praeguseks kinni kasvanud merelahe kige s-gavam koht ning 1715. aastal purjetas keiser Peeter I Kantskopli alt Haapsallu.Lckholmi misa lhedal metsas asub Kantskopli (ka Skans-kopli) nime all tuntud ajalooline paik. Selle kohta, mis see igu-poolest on, kindlad andmed puuduvad, aga oletatakse, et tegu vib olla keskaegse kaitserajatise vundamendi jnustega. Kuna Noarootsi ja mandri vaheline vin oli veel 18. sajandilgi paadi-ga lbitav, siis kaitserajatise vajalikkus Haapsalu lahe phjaosas on loogiline, aga kllap loobuti mttest, kui mrgati lahe kiiret kinnikasvamist.21 Salaje Allika rndrahnudKui enamik Eesti hiidkive koosneb rabakivist vi graniitidest, siis Lnemaal vib kohata vga iseraliku vlimuse ja kindla pritoluga gneissbreta rahne, mis kik prinevad veealusest Neugrundi metoriidikraatrist Osmussaare lhistel. Neugrundi meteoriidikraater tekkis sadu tuhandeid tonne kaaluva raud-meteoriidi kokkuprkel Maaga umbes 500 miljonit aastat tagasi. Kokkuprke plahvatusjudu on hinnatud sama suureks, nagu Mai klubiraamatu Lne-Eesti teejuhtautori Tiit Hundi juhatusel lheme suvel Lnemaale loodusreisile. Olete oodatud! Vt lhemalt lk 13www.serk.ee601.2015SOOVITAMEwww.serk.eeVALIKRAAMATValikraamatust ei pea ra tlema, selle saad soovi korral tellida. Iga valikraamat annab boonus punkti ja vabastab postikulust.www.serk.ee05.20156 18.35T A V A H I N D 15.60KLUBIHINDSVAHAVVA. Teine suviSvahavva triloogia II raamatIndrek HarglaSvahavva. Teine suvi on Indrek Hargla etnopneviku triloogia teine osa. Primuste jrgi varjab Svahavva talu Plvamaal iidsetest aegadest elu ja surma mistatusi ning peidab vravat surmatagusele maale. Arnika Ambros, noor neiu, kes peaks olema uus arbuja ja hakkama elavaid ja surnuid kokku viima, satub kahe vaenupoole vahele, kes mlemad tahavad Svahavva saladusi oma valdusse saada. Arnika on keerulise valiku ees: kas otsustada ise oma saatuse le vi jrgida muistset ettemratust? Muudes tegevusliinides avaneb Svahavva pnev ajalugu ja seigeldakse surmatagusel maal. Svahavva. Esimene suvi ilmus kirjastuselt Varrak 2013. aastal. uus!Svahavva. Esimene suviSvahavva triloogia I raamatIndrek HarglaKirjastus Varrak376 lk, pehme kide135 210 mmKOOD 28699INDREK HARGLA (snd 1970) on Eesti populaarseim krimi- ja ulmekirjanik, kelle apteeker Melchiori sarja raamatud troonivad jrjekindlalt raamatumgi edetabelites. Ta on vitnud korduvalt Eesti ulmeauhinna Stalker ning plvinud Tammsaare-nimelise romaaniauhinna, Tuglase novelli auhinna, Kultuurkapitali kirjanduspreemia ja Eduard Vilde kirjandusauhinna. Tema sulest on ilmunud le kmne romaani ja jutukogu; populaarse Melchiori sarja raamatud on tnaseks tlgitud ka lti, saksa, soome, ungari ja prantsuse keelde. Ta on kirjutanud nidendeid ja stsenaariumeid.Kirjastus Varrak424 lk, pehme kide135 210 mmKOOD 33884 17.90T A V A H I N D 15.75KLUBIHINDNB! Svahavva. Esimene suvi ei ole valikraamat!Kigi vahel, kes ostavad maikuus valikraamatu SVAHAVVA. TEINE SUVI lhevad loosi 3 2 piletit Indrek Hargla nidendi PATU KSK etendusele 12. juulil kell 14 Katariina kirikus. Etenduse kohta vaata lhemalt lk 13 ja www.serk.ee/uudised7www.serk.eeSOOVITAMEKLUBI SOOVITAB05.20157101 EESTI LAEVAMati un, Hanno Ojalo Eesti laevaehitus on ilmselt sama vana kui lemeremail Skandinaavias, seega le tuhande aasta. Sealtmaalt algab ka kesoleva raamatu jutustus eesti meeste laevadest. Esialgu olid merel seilavate kauba- ning sja- ja rvi-laevade tbierinevused sna vikesed, sajandite jooksul aga eriots tarbeliste laevade arv suurenes. Veelgi enam suurenes laevade spetsialisee rumine meie vetes prast aurumasinate kasutuselevttu 19. sajandil ja siseplemis-mootorite vidukiku 20. sajandil. Selles raamatus tutvustatakse mere-, je- ja jrvelaevu nende mitmekesistes ametites on kauba- ja reisilaevu, sja- ja piirivalvelaevu, teadus-, hdrograafia- ja ppelaevu, kala- ja tulelaevu ning tnapeval ha enam levinud lbusidulaevu.Kirjastus VarrakSari 101 Eesti...224 lk, kva kide, 160 210 mmKOOD27555uus!MIINILAEV SULEVEhitatud 1972Varasem nimi: KometVeevljasurve: 377 tMtmed: 52,0 7,1 2,4 mJuseade: 2 diiselmasinat koguvimsusega4400 hjKiirus: 18 slme (33 km/h)Relvastus: kaks 25 mm automaatkahurit,2 12,7-mm kuulipildujatMeeskond: 28 inimestREISILAEV VIRONIAEhitatud 1906Varasem nimi: Kong HaakonMahutavus: 2025 brtMtmed: 83,2 11,6 7 mJuseade: 2405 hjKiirus: 15,5 slme (28,7km/h)Meeskond: 44 inimestReisijakohti: 112 I klassis, 80 II klassis,20 III klassis, 100 magamiskohta vahetekil,ldse kuni 1000 reisijatwww.serk.ee 19.30T A V A H I N D 16.95KLUBIHIND801.2015SOOVITAMEwww.serk.ee05.20158KLUBI SOOVITABTAREQ. Lihtsad lemmikudTareq Taylor, Kristina TaylorRootsi kuulus telekokk ja mitmete armastatud kokaraamatute autor, humoorikas ja vluv Tareq Taylor on sellesse raamatusse kogunud oma kige sdamelhedasemad retseptid, mille juurde ta ikka ja jlle tagasi prdub. Jutt on hlpsalt valmistatavast, isuratava vljangemisega toidust, mis on inspiratsiooni saanud nii tema enda aias kasvatatud kui ka loodusest korjatud metsikult kasvavatest taimedest. Viimastega katsetamisest on saanud Tareqi suur kirg ja kaubamrk. Raamatus on esindatud traditsioonilised Skandinaavia maitsed, nagu roheline hernesupp ja vis praetud lest, aga ka rahvusvaheliste mjudega retseptid, niteks tagliatelle ngesepesto, rstitud mandlite ja kslauguga vi vrsked kevadrullid magushapu dipikastmega. Autori snul on need toidud meldud kige lihtsamates tingimustes valmistamiseks, kik on tehtud tema vanas uekgis he pletiga gaasipliidil vaja on vaid nuga, likelauda, pliiti, potti ja panni, ei mingit luksvarustust ega erimasinaid. TAREQ TAYLOR on 25-aastase staaiga kokk ja armastatud saatejuht. Alates sellest hooajast neb saatesarja Tareq Taylori Phjamaade kokakunst ka Eesti Televisioonist. www.serk.eeuus!8568 PORTSJONITFalafel id kg (kuivkaal) kuivatatud kollaseid herneid, mida on vhemalt 12 tundi leotatud mugulsibulat50 g peterselli12 kslauguknt12 tl soola1 tl musta pipart1 sl (risti)kmneid sl kpsetuspulbrit tl sgisoodatfrittimiseks pevalille- vi rapsiliTomatisalat400 g erinevat vrvi tomateid3 kevadsibulat1 sidruni mahl3 sl oliivili tl soola tl koriandriseemneid vi 1 tl sumaki (makse araabia toidupoes)2030 (pipar)mndilehteSega kollased herned, sibul, petersell ja ks-lauk ning preesta kgikombainis.Sega hulka lejnud koostisained ja maitsesta vajaduse korral enama soolaga. Jta segu 15 minutiks seisma.Vormi lusika abil u 4 cm lbimduga pallid ja friti neid lis 34 minutit, kuni need on muutu-nud kuldpruuniks. li temperatuur peaks olema u 170 C.Haki tomatid ja kevadsibul ning lisa tomatisalati lejnud ained.FALAFELID KOLLASTE HERNESTE JA TOMATISALATIGAFalafelid ehk frititud hernepallid maitsevad kogu perele ja on meie jaoks klassikaks kujunenud! igupoolest sisaldab retsept kikerherneid, kuid nende asemel kasutan ma kuivatatud kollaseid herneid. Falafelid on nendega valmistades tpselt sama maitsvad, minu venna meelest koguni paremad. Katseta ja otsusta ise. Pea ainult meeles, et neid ei saa teha keedetud vi konservitud hernestest ja kikerhernestest. Kasutada tuleb kuivatatud herneid vi kikerherneid, mis on lbi leos olnud.Kirjastus VarrakRootsi keelest tlkinud Kadri Papp192 lk, kva kide, 168 240 mmKOOD 33839 21.25T A V A H I N D 18.70KLUBIHIND901.2015www.serk.eeSOOVITAMEILUKIRJANDUS05.20159www.serk.eeTantsupetaja tagasitulekHenning Mankellhel 1999. aasta oktoobrikuu peval leitakse endine politseinik Herbert Molin oma Hrjedalenis asuvast metsa talust surnuna. Nib nii, et mees on surnuks piinatud. Molini maja prandal on nha selgeid veri-seid jalajlgi. Juhtumi uurijale tun-dub, et jlgede asetus moodustab kummalise mustri. kitselt taipab ta, mida need thendavad: selles toas on keegi ohvriga tangot tantsinud.Kirjastus VarrakRootsi keelest tlkinud Ene Me380 lk, pehme kide, 145 203 mmKOOD 33327KriidiringimeesFred VargasJuba neli kuud on istele Pariisi knni teedele ilmunud sinise kriidiga joonistatud ringid. Neisse ringidesse on kokku kuhjatud kikvimalikku prahti ja kaotatud asju. Komissar Adamsbergi meelest on joonistused ja nende kirev sisu halvaendelised. Adamsberg ei eksi. hel hommikul leitakse jrjekordsest sinisest srist naine, kellel on kri lbi ligatud.Kirjastus VarrakPrantsuse keelest tlkinud Madis Jrviste200 lk, pehme kide, 130 200 mmKOOD 33341Vabaduse hindLiza MarklundNoor ema leitakse he Stockholmi lasteaia tagant surnult. Vib aimata, et tegemist on sarimrvariga. Annika Bengtzon on prast korrespondendi-td USA-s tagasi Stockholmi lehetoi-metuses. Tema abikaasa Thomas si-dab konverentsile, kus ringsidu ajal Somaalia piiri res rvitakse kogu delegatsioon. Annika tmmatakse vgivaldsesse pantvangidraamasse.Kirjastus VarrakRootsi keelest tlkinud Maaris Aas312 lk, pehme kide, 130 200 mmKOOD 32412Nelja tee rist Tommi Kinnunen Jlgime he Phja-Soomes elava pere-konna saatust 20. sajandi muutustes. Kinnunen oskab kirjeldada inimeste sotsiaalseid ja pshholoogilisi pingeid sooviga jda truuks oma sisemisele hlele kaasnevad peaaegu letama-tud raskused seda hlt kuuldavaks teha ja teistega jagada. Romaani pee-takse Soome viimaste aastate heks kige mrkimisvrsemaks proosa-debdiks. Kirjastus VarrakSoome keelest tlkinud Jan KausSari Moodne aeg 256 lk, kva kide, 143 200 mmKOOD 33846Saare vimalikkusMichel HouellebecqRomaan koosneb 21. sajandi algu-poolel elava Danieli peviku sissekan-netest ja tema kloonide kommentaa-ridest neile sissekannetele kahe tuhande aasta kaugusest tulevikust. Nimelt on geenitehnoloogia areng tei-nud vimalikuks, et esiisa geneeti-line informatsioon kantakse le tema nooremasse kehasse. Lpuks ometi on saavutatud surematus. Aga kas koos sellega ka nn?Kirjastus VarrakPrantsuse keelest tlkinud Triinu TammSari Moodne aeg 380 lk, kva kide, 143 200 mmKOOD 33242Elulng Victoria HislopSee on peaaegu sadat aastat hlmav eepiline romaan sprusest ja armastu-sest. Romaani tegevustik saab alguse 1917. aastal, mil suur tulekahju Thessalonki linna hvitab. Samal aas-tal snnib ka Dimitri Komninos, kelle elu on tihedalt pimunud kodulinna saatusega. Aastate jooksul tuleb toime tulla nii tagakiusamise, Teise maa-ilma sja kui ka majanduskrahhiga. Kirjastus VarrakTlkinud Triinu-Liis LooveerSari Varraku ajaviiteromaan 400 lk, kva kide, 145 203 mmKOOD 33822 24.15T A V A H I N D 21.25KLUBIHIND 20.30T A V A H I N D 17.85KLUBIHIND 19.30T A V A H I N D 16.95KLUBIHIND 19.30T A V A H I N D 16.95KLUBIHIND 22.20T A V A H I N D 19.50KLUBIHIND 25.10T A V A H I N D 21.90KLUBIHIND1001.2015SOOVITAMEwww.serk.ee05.201510www.serk.ee10LASTELEtle mulle! Kes vi mis?!lisabeth MarrouKes on karnivoor? Mis on aevastus? Kes on mollusk? Need on vaid ksikud ksimused, mis panevad aeg-ajalt elu le pead murdma nii suuri kui vikeseid. See raamat vastab rohkem kui kahesajale lbusale ja harivale ksimusele, mida lapsed ksivad ja millele tiskasvanud alati ei oskagi vastata. Raamatus on neli kleepimislehtedega eraldatud teemat: inimkeha, loomad, taimed ja Maa. Meldud vanusele alates 4. eluaastast.Kirjastus VarrakPrantsuse keelest tlkinud Pille Kruus114 lk, kva kide, 140 204 mmKOOD 32030 14.50T A V A H I N D 12.80KLUBIHIND11www.serk.eeSOOVITAMEwww.serk.eeLASTELE05.201511Minu esimene inglise-eesti snaraamatMnguline ja pilkupdev illustreeritud snaraamat inglise keele pingute alustamiseks vanusele alates 5.7. eluaastast. Raamatus on 1000 sna, vljendit ja nidet, kuidas end igapevastes olukordades arusaadavaks teha, ennast tutvustada ja oma mbrust kirjeldada. Iga uue sna juures on ka nitelaused, mis asetavad selle konteksti ja lihtsustavad kasutamise mistmist. Vrvikirevad tahvlid, lasteprased pildid ja otsimismngud hutavad tutvuma raamatu kikide osadega.Lisaks: esmane grammatika ebareegliprased tegusnad ja mitmuslikud vormid lbusad ja harivad lood Suurbritannia ja USA kohta 20 illustreeritud tahvlit, et lihtsustada uute snade omandamist teemade kaupa: loomad, vlimus, aastaajad jne eesti-inglise minisnastik raamatu lpusKirjastus VarrakInglise keelest tlkinud Nika Brett Udras128 lk, kva kide, 192 230 mmKOOD 32573He's very brave.Ta on vga julge.I'm bored.Mul on igav.I'm really excited!Ma olen vga pnevil.I'm ashamed.Mul on hbi.She's nice.Ta on kena.I think I'm sick.Mulle tundub, et ma olen haige.I'm happy.Ma olen rmus.I'm really angry!Ma olen vga vihane!She's really mean.Ta on vga pahane.I'm sorry.Vabandust.I'm forgetful.Ma olen hajameelne. My father's chatty.Mu isa on jutukas.He's so funny.Ta on nii naljakas.Don't be scared!ra karda!I'm tired.Ma olen vsinud.I'm shy.Ma olen hbelik.My brother is naughty.Mu vend on ulakas.My cat is lazy.Mu kass on laisk.Mum's a bit stressed.Ema on pisut stressis.I'm sad.Ma olen kurb.How are you feeling?Kuidas sa end tunned?I'm unlucky.Ma olen nnetu. I'm lucky!Ma olen nnelik!Kik minu kohta62 63What are you like?Milline sina oled? 15.90T A V A H I N D 13.95KLUBIHIND12SOOVITAMEwww.serk.eeMITMESUGUSTLinnumrajaEuroopa ja Vahemere maade lindude vlimrajaL. Svensson, K. Mullarney, D. ZetterstrmTegemist on kige phjalikuma ja tnape-vasema Euroopa lindude mrajaga, mis on sobiv nii algajale kui ka kogenud linnuvaat-lejale. Teoses ksitletakse ligi 900 linnuliiki. Eestindatud vljaanne on phjalikult tien-datud ka Eesti andmetega. Kirjastus VarrakTlkinud Olav Renno448 lk, pehme kideKOOD 32870Linnuvaatleja ABCRob HumePhjalik ja sammhaaval illustreeritud ksi-raamat nii alustavale kui kogemustega lin-nuhuvilisele lindude mramiseks, vaatle-miseks ja tundmappimiseks. Raamat annab levaate Euroopa kigist tavalistest linnuliikidest ja on nitlikustatud eri liikide levikukaartidega. Kirjastus VarrakTlkinud Olav Renno224 lk, kva kide, 195 235 mmKOOD 31248Kodune idandamineRita GalchusAutor kirjutas selle raamatu, et petada toi-duks seemneid idandama ja tutvustada mitme klgset valikut idandamise abivahen-ditest. Kodune idandamine on tore retk maitsete ja tekstuuride maailma, seemned on silmale ilusad vaadata ja pakuvad ka imelisi lhna- ja maitseelamusi. Kirjastus VarrakInglise keelest tlkinud Helen Laansoo160 lk, pehme kide, 205 260 mmKOOD 32085WalemidLars TruninK ik koolis pitavad p hivalemid on siin htede kaante vahel. Lisaks matemaatikale on kambas ka keemia ja f sika. Iga valem on illustreeritud n ite lesandega. Walemid sobib lisaks k ikidele p hi- ja keskkooli pilastele ka tudengitele, et raud-vara taas meelde tuletada.Kirjastus Raudwara320 lk, kva kide, 150 150 mmKOOD 917181Eesti taimede kukeaabitsToomas Kukklevaatlik taimemraja hlmab metsa- ja niidu taimi, umbrohtusid ja prahitaimi ning soo- ja veetaimi. Raamat ksitleb le 1250 taime, mis ongi suurem osa Eestist leitud met-sikult looduses kasvavatest taimeliikidest. Lisatud on ndisajastatud levikukaardid.Kirjastus Varrak415 lk, kva kide, 165 235 mmParandatud ja tiendatud kordustrkkKOOD 18799Kohtu tn 4Soome Tallinna saatkonna ajaluguJussi PekkarinenSoome saatkonna hoone Tallinnas Kohtu tnaval on olnud erakordselt huvitava ajaloo nitelava. Teoses on kasutatud intervjuusid ja saadikute eraarhiive. See allikmaterjal on olnud Eestis tnini tundmatu. Raamat on uus pilk Eesti ajaloole kahe sja vahel.Kirjastus VarrakTlkinud Piret Saluri, Kulle Raig272 lk, kva kide, 168 240 mmKOOD 33198Jaak JoalaKa unustuse jel aeg kord silla loobPaavo KangurJaak Joala kaasaegsed kiidavad tema andekust ja harmooniataju. Jaagu srava karjri, nagu ka tema esinemiskeelu mned asjaolud on hmased. Alati vib ksida: miks just tema? Kes oli Jaak inimesena? Nendele ja teistele ksimustele saab parema vastuse seda raama-tut lugedes.Kirjastus Kunst200 lk, kva kide, 165 240 mmKOOD 486861Kohtumine Lennart MerigaAili PajuKohtumine Lennart Meriga on Aili Paju pihtimus kevadest 2014. See on dokumentaal-teos, kus pimuvad lriline loodustunnetus ja sotsiaalne nrv. Teose teljeks on aga ere ilmutuslik unengu, kus autor kohtus presi-dent Lennart Meriga ja vestles temaga olulistel teemadel.Kirjastus Petrone128 lk, kva kide, 150 225 mmKOOD 511983 24.90T A V A H I N D 21.90KLUBIHIND 28.05T A V A H I N D 24.70KLUBIHIND 23.30T A V A H I N D 20.40KLUBIHIND 19.30T A V A H I N D 16.95KLUBIHIND 17.35T A V A H I N D 15.25KLUBIHIND 21.50T A V A H I N D 19.90KLUBIHIND 19.90T A V A H I N D 18.31KLUBIHIND 16.25T A V A H I N D 14.95KLUBIHIND05.20151212Parandatud ja tiendatud kordustrkk13www.serk.eeSOOVITAMETule koos maikuu klubiraamatu autori Tiit Hundiga Lne-Eesti loodust avastama!Kahepevased loodusreisid toimuvad 18.19. ja 25.26. juulilLne-Eestis asuvad kogu maailmas vga haruldased loopealsed ehk alvarid, esineb rohkesti liigirikkaid puisniite. Madalad lahed, avarad rannaniidud ning lahesoppe katvad ulatuslikud roostikualad on sobivad pesitsuskohad ja peatuspaigad tohutul hulgal siit lbirndel olevatele linnuliikidele. Lisaks rabamaastikud, kunagistest merelahtedest tekkinud jnukjrved ja kadakavsad See on lnepoolse Eesti looduse ngu.I PEVAL sidame vlja kl 9 Tallinnast Balti jaamast. Klastame Nva looduskeskust ja jalutame matkarajal Peraklas. Vaatame Veskijrve liivakarjre, Nmmemaa kiviklvi, Lckholmi muuseumi. Lunat sme Lckholmi misas.Teeme peatuse Pgari-Sassi rannaniidul, uudistame Pgari palvemaja. Kime Puise ninal, kus on linnuvaatlustorn. bima sidame Haapsallu Promenaadi hotelli.II PEVAL alustame kl 9. Matkame Salevere salumel, naudime vaateid Matsalu lahele Keemu ja Suitsu vaatlustornidest. Haeska linnuvaatlustorni ronime samuti ja Haeska misas sme lunat. Prastlunal liigume edasi Matsalu rahvuspargis teeme jalutuskigu Karusselja kaitsealuse prna juurde ja vaatame le ka Matsalu looduskeskuse ekspositsiooni Penije misas.Tagasi Tallinna juame orienteeruvalt kl 20.Kaasa tasuks vtta mugavad ja igaks juhuks ka vihmakindlad riided ning jalatsid, veidi sgipoolist, vimalusel kindlasti binokkel ja fotoaparaat. Kndimist on kummalgi peval umbes 45 kilomeetrit.Soodushind kehtib ka klubiliikme hele kaaslasele. Tavahind 136 eurot.Info ja registreerumine kigis GO Traveli broodes kuni 22. maini vi kuni kohti jtkub.TALLINN: Reisikeskus Balti Jaam, tel 6 310 126; Kristiine Keskus tel 6 310 147, 6 310 149, 6 310 150. TARTU: Kaluri 2, tel 6 310 223, 6310 224, 6 310 225, 6310 226. PRNU: Hommiku 4 (De Lange maja), tel 6 310 217, 6 310 222. VILJANDI: Arkaadia aed 5, tel 6 310 227, 6 310 228. RAKVERE: Tallinna tn 21, tel 6 310 219, 6 310 220. JGEVA: Aia 1, tel 6 310 213. KLUBILIIKME HIND 120 eurot sisaldab: kigi mugavustega bussi giidi-matkajuhi teenust bimist Promenaadi hotellis kahekohalistes tubades koos hommikusgi ja hommikusaunaga kahte lunaskiSOOVITAMEnuga samaMinal alal ssndinpep avanudMuMuudud ssnddmus ded mmininuu pepereressd dMaMaaiailmlma a uuddiseddMilline ilm oli?Mi lKutsika kasvatamine Tuire Kaimio Jooga kgis Retsepte ja soovitusi tervemaks eluks. 1 raamat. Kadi Toompere 10 jahu soolastes ja magusates kpsetistes Silja Luide 19.90T A V A H I N D 9.90KLUBIHIND 19.30T A V A H I N D 9.90KLUBIHIND 18.35T A V A H I N D 9.90KLUBIHINDMAI ERIPAKKUMISED KIGIS RAAMATUKLUBI TEENINDUSPUNKTIDESNeid raamatuid saab osta ainult teeninduspunktides kohapeal. Asukohti vt tagakaanelt.AUHINNARAAMATUD Iga kord, kui oled kogunud viis boonuspunkti, vid endale valida tasuta raamatu! Auhinnaraamatuid vljastame ainult koos tellimusega.Vahvad heegelruududMargaret Hubert176 lk, kva kideKOOD 26015Tie hoogaJalgrattaga Iirimaalt IndiasseDervla Murphy240 lk, pehme kideKOOD 30494mmeldud kodutekstiilidVanessa Arbuthnott224 lk, pehme kideKOOD 27814Emmanuelle 1. raamatInimsuse ppetundEmmanuelle Arsan240 lk, pehme kideKOOD 29078Accra ksikiriPaulo Coelho168 lk, pehme kideKOOD 29047Bridget Jonesi pevikHelen Fielding288 lk, pehme kideKOOD 30920Betoon33 ideed koju ja aeda Sania Hedengren, Susanna Zacke200 lk, kva kideKOOD 27340TaevatreppLorna Byrne296 lk, kva kideKOOD 29351Igal hdal oma arst, igal tvel ise tohter Marju Kivupuu236 lk, kva kideKOOD 26459Tugevad luud kogu eluksKik, mida pead teadma, et hoida luude tervist ja vltida osteoporoosi224 lk, kva kideKOOD 27159Elu nagu kmnevistlus Tiit Karuks296 lk, kva kideKOOD 29245Jasmiinilhnalised dJulia Gregson424 lk, kva kideKOOD 28149Kirjastus VarrakPrantsuse keelest tlkinud Reesi-Lii Alas56 lk, kva kide195 235 mmKOOD 3219105.2015MITMESUGUST14 19.30T A V A H I N D 16.95KLUBIHINDBeebialbumSelle plskaruga albumi teevad lpuni valmis ema ja isa ning see jb lapse esimesest eluaastast eriliseks mlestuseks kogu perele. Albumisse saab talletada nii tita esimesed naera-tused-sammud-snad, kleepida fotosid kui ka peita sala-taskutesse mlestusvrseid esemeid. Ja rge unustage les mrkida oma mtteid ja thelepanekuid tulevikus ei jua te neid ra imestada!1501.2015SOOVITAMEMAI KLUBIRAAMATUSTratlemise viimane pev on22. maiKLUBIREEGLID1. Kik klubiliikmed saavad 12 korda aastas tasuta klubiajakirja, kus tutvustatakse antud kuu klubi raamatut ja uudiskirjandust Eesti kirjastustelt. Ajakirjast saab soodushinnaga raamatuid telli-da. Pakkumised kehtivad kuu likes.2. Klubiraamatuks valitud raamatut on ajakirja esimestel leheklge-del phjalikumalt tutvustatud ja selle hind on eriti soodne. Iga klubiraamatu ost annab he boonuspunkti ja vabastab paki postikulust. 3. Kui Sa klubiraamatut ei soovi, tuleb sellest kindlasti teatada enne viimast ratlemispeva, milleks on iga kuu 22. kuupev. Teata sellest hel jrgnevatest viisidest: klubi kodulehel: www.serk.ee e-kirjaga: raamatuklubi@serk.ee, lisa kindlasti oma nimi ja klubi-liikme number vi telefon telefonil 646 0218 (tpeviti 9.0017.00) SMS-snumiga numbrile 15977: SERK (thik) klubiliikme number (thik) klubiraamatu kood. SMSi hind on 0.19 eurot tida ja postita kupong, mis on ajakirja tagakaanel.4. Teatamata jtmist ksitleme tel-limusena ning klubiraamat saa-detakse vlja.5. Klubi ajakirjas tutvustatakse phjalikumalt ka valikraamatut. Iga valikraamatu ost annab samuti he boonuspunkti ning vabastab postikulust. Valikraamatust ei pea ra tle-ma, selle saad soovi korral telli-da.6. Kui pakis on klubiraamat vi valikraamat vi kui saadetise vrtus on vhemalt 51.13 eurot, saad paki ilma postikulu-ta. Muudel juhtudel on postikulu 3.13 eurot he tellimuse kohta. Kui oled valinud paki ktte-saamis kohaks mne meie tee-ninduspunktidest, ei lisandu postimaksu helgi juhul.7. Paki eest saab tasuda arve alu-sel, mis on pakiga kaasas. Tasuda saab ka SERKi kodulehel kohe tellimust tehes.8. Iga viie boonuspunkti eest vid endale valida tasuta auhinna-raamatu. Auhinnaraamatuid vl-jastame ainult koos tellimusega. igus auhinnaraamatule tekib prast seda, kui viienda klubi-raamatu eest on arve Raamatu-klubile laekunud. Boonuspunkte saab kasutada ka tellimuse vor-mistamisel (1 punkt = 0.64 eurot. Kuni 10 punkti he telli-muse kohta). Punktide kasuta-mise soovist tuleb teatada kohe tellimust tehes.9. Klubiraamat ja teised antud kuu pakkumises olevad raamatud on klubihinnaga saadaval ka raamatu klubi teeninduspunkti-des. Teeninduspunktidest ostes vi sinna tellides on selle kuu klubiraamat pakkumises toodud klubi hinnast veel 10% soodsam. 10. Kui oled andnud meile oma e-posti aadressi ja avaldanud soovi saada Raamatuklubi infot, informeerime Sind meili teel kesoleva kuu pakkumistest Raamatuklubis ja tuletame meelde klubiraamatust ratle-mise thtaega. Juhul, kui soovid e-kirjadest loobuda, saad seda teha kirja lpus oleval meili-aadressil. Raamatuklubi ei vljasta oma klubiliikmete kontaktandmeid kolmandatele osapooltele turundustegevuseks.11. Klubiliikmena tunnustatakse vhemalt 18-aastasi isikuid Eestis asuva aadressiga. helt aadressilt vib klubisse kuuluda ks inimene.12. Tellimuste titmise aeg on kuni 2 ndalat. Ostetud raamatuid saab tagasta-da ainult praakeksemplari vi eksliku saadetise korral. Selleks vta hendust meie klienditee-nindusega numbril 646 0218. Raamatuklubi jtab endale igu-se esitada postikulu arveid 3.83 eurot korra eest neile klubiliik-metele, kes on korduvalt jtnud raamatupaki vlja ostmata. Raamatuklubi jtab endale igu-se nuda klubiliikmelt tasumise-ga viivitamise korral viivist vasta-valt Vlaigusseadusele. Thtaegselt tasumata vlgne-vuste sissenudmisega seotud kulud 7.67 eurot on klubiliige kohustatud tiendavalt tasuma.SAAJATASUBPOSTIKULULuba nr. 1066MAKSTUD VASTUSEESTIVARRAK ASPRNU MNT 67A10134 TALLINN ERIPAKKUMINEAadress: Prnu mnt 67A, 10134 TallinnTelefon: 646 0218Koduleht: www.serk.eeE-post: raamatuklubi@serk.eeSwedbank EE282200221023684813 SEB EE70101022007601301105.2015Klienditeeninduse telefon: 646 0218Raamatuklubi teeninduspunktid:Tallinnas: Kristiine KaubanduskeskusEP 10.0021.00 Rvala maja, Rvala pst 6ER 10.0019.00 ja L 11.0016.00 Nmme Raamat, Jaama 1ER 10.0018.00 ja L 10.0016.00Tartus: Tartu likooli RaamatupoodRaekoja plats 11 ER 10.0018.00 Tartu Lunakeskus, Ringtee 75Kauplus Charlot, EP 10.0021.00Rakveres:Matsoni Raamatud, Turu plats 5ER 9.0018.00 ja L 9.0015.00 Viljandis:Viljandi Centrum, Tallinna 24Brigitta riER 9.0019.00, L 9.0017.00 ja P 9.0015.00Prnus:Port Artur 2, Lai 11Broo+ kauplus ER 10.0020.00, L 10.0018.00P 10.0016.00 Kuressaares: Kauplus Knopka, Saare SelverTallinna mnt 67ER 8.3020.00, L 10.0019.00P 10.0017.00Vrus:Kauplus Charlot, Jri tn 35 ER 9.0018.00Raplas:Rapla Raamatupood, Tallinna mnt 42 ER 9.3018.00 ja L 9.3015.00Krdlas:Hiiu Konsum, Keskvljak 1, Magnuse riER 10.0018.00, L 10.0015.0032818Emotsionaalne intelligentsusTellimiskupongOTSEPOST KOOD raamatu pealkiri tellin tk KOOD klubiraamatu pealkiri EI SOOVI tellin tehke rist tk Pakkumine kehtib kuni raamatuid jtkub!Kirjastus VarrakTlkinud Kaja Klaas152 lk, kva kide140 210 mmKOOD 32245KOODRAAMATU PEALKIRIEES- JA PEREKONNANIMIALLKIRIKLUBILIIKME NROlen kogunud vhemalt 5 boonuspunkti ja valin auhinnaraamatuks (vt lk 14) 14.45T A V A H I N D 6.90KLUBIHIND30784Lne-Eesti teejuhtKlienditeeninduse telefon: 646 0218 KOOD klubiraamatu pealkiri EI SOOVI tellin tehke rist tk Armastus taevastLorna ByrneLorna Byrnei uus raamat rgib sellest, kuidas ppida ennast uuesti armastama, armastuse thtsusest perekonnas, sprusest, armastusest vraste vastu, sellest kuidas armastada oma vanemaid ja desid-vendi, armastusest loomade ja maailma vastu, sellest, kuidas teha teadlik otsus armastada oma elu, ning sellest, kuidas armastada vaenlasi ja teisi, keda tundub raske armastada. Raamatu esmatrkk ilmus 2014. aasta aprillis ja psis neli ndalat Briti ja Iiri raamatumgi mitteilukirjanduse anri edetabelite esikohal. Lorna Byrne on Iiri mstik, kes neb ingleid sama selgelt kui inimesi enda mber, niisamuti nagu ta neb armastust fsilise juna. See annab talle erilise ja lihtsa vaate armastusele.