11

MTÜ Lastekaitse Liidu ajakiriSuvine erinumber 2016

Paljude laste teadmised ohtudest ja nende vältimistest on suured

Kuidas ennetada lastega juhtuvaid õnnetusi?

Toitumisteadlane Dr. Mai Maser selgitab, millised on väikelaste toitumise peamised põhitõed

Elatisvõlgnevuse sissenõudmiseks on kasutusel uued meetmed

Lastekaitse Liit on ka tänavu Arvamusfestivalil esindatud

SISUKORD

Kuidas ennetada lastega juhtuvaid õnnetusi?

Piirkonnapolitseinik Elar Sarik: Paljude laste teadmised ohtudest ja nende vältimistest on suured

Toitumisteadlane Dr. Mai Maser selgitab, millised on väikelaste toitumise peamised põhitõed

“Kasvame koos” projekt liidab lapsi ja vanemaid

Viljandis jagati õpetussõnu läbi põnevate lugude ja muusika

Elatisvõlgnevuse sissenõudmiseks on kasutusel uued meetmed

Lastekaitse Liidu juunikuu tegemised pildis

Lastekaitse Liit on ka tänavu Arvamusfestivalil esindatud

3

8

13

16

19

20

28

32

Toimetaja:Kadi Hainas

Ajakirja kontakt: ajakiri@lastekaitseliit.eeajakiri.lastekaitseliit.ee

Kujundus:Katrin Nõu

Kasutatud pildid:https://pixabay.com

http://www.freepik.com

Väljaandja: MTÜ Lastekaitse Liit

Iga lapsevanem võiks endalt küsida: “Aga Mina, mida olen teinud, et muuta kodu lapse jaoks ohutuks?” Getter Toome, MTÜ Aga Mina juhatuse liige

33

Suvi on aeg, mil lapsed viibivad palju väljas ning võrreldes sügisest-kevadeni kestva lasteaia-koolirütmiga, on nüüd palju rohkem aega mänguks ja seiklusteks. Suviste seikluste käigus satuvad lapsed tihtilugu uutesse olukordadesse ja alati pole nad selleks ohutuse seisu-kohalt ette valmistunud.

Ajakirja kontakt: ajakiri@lastekaitseliit.eeajakiri.lastekaitseliit.ee

Väljaandja: MTÜ Lastekaitse Liit

Kuidas ennetada lastega juhtuvaid õnnetusi?

Getter Toome, MTÜ Aga Mina juhatuse liige

44

Kuna aastaga on lapse huvid ja oskused

arenenud, siis on suvi paljuski ka aeg

uute kogemuste saamiseks näiteks

õpitakse ilma abiratasteta jalgrattaga

sõitma, tehakse esimesed katsetused

rulluiskudega, sõidetakse esimest korda

paadiga, käiakse esimest korda koos

vanaisaga kalal või hoopis seenel, osale-

takse toredatel grilli- ja lõkkeõhtutel

koduaias ning looduses matkates jne.

On ka lapsi, kelle jaoks suvi tähendab

üleminekut lasteaialapse rollist

esimese klassi õpilaseks ning suve

jooksul hakkavad vanemad last suure-

ma vabadusega ja iseseisvusega harju-

tama. Kõik need uued olukorrad on

lapse jaoks tundmatud ning ta vajab

teadmisi ja lapsevanema ettenäge-

likkust, et tore suveseiklus ei

lõppeks tõsise õnnetuse ja

traumapunkti sattumisega.

“Lapsevanemad, püüdke alati olla oma silmarõõmudest mõttega sammukese ees!”

55

1) Jalgratta, tõukeratta ja rulluiskudega sõitma minnes olgu lapsel alati kiiver peas ja soovitavalt ka põlve- ja küünarnuki- kaitsmed. Liikluses on soovitav kanda erksavärvilisi riideid.

2) Paadiga sõitma minnes peab laps alati kandma õiges suuruses ja õigesti kinni-tatud päästevesti.

3) Rannas viibides olgu päikesekreem, peakate ja pudel vett alati kaasas.

4) Batuudil hüpates peaks lapsele selge olema kuldreegel “Batuudil on kõige turvalisem hüpata üksinda”.

5) Rannas ja veekogu ääres peab laps alati viibima täiskasvanu valvsa pilgu all!

6) Kui sumedal suveõhtul grillides tarvi-tavad täiskasvanud alkoholi ajal, mil ka lapsed on seltskonnas, peab alkoholi- pudelid ja topsid laste haardeulatusest eemale panema. Lapsel võib väga kergesti morsi- või limonaaditops segi minna täiskasvanu siidriga.

7) Rahvarohketes kohtades kinnita lapse randmele käepael koos enda (lapsevanema) kontaktandmetega.

8) Selgita lapsele, et ühtegi tundmatut marja, seent ega õit ei tohi suhu panna.

9) Parim koht mängimiseks on koduhoov, mänguväljak või park. Tänav ja raudtee on mõeldud liiklemiseks ja seal peab olema eriti tähelepanelik.

10) Ükskõik, kuhu satute ja mida perega teete, tutvusta lapsele teda ümbritsevat keskkonda. Ja kõige tähtsam soovitus: “lapsevanemad, püüdke alati olla oma silmarõõmudest mõttega sammukese ees!” Nii suudate ette näha lapse järgmist sammu/tegu ja sellega kindlasti palju vigastusi ära hoida. Ka eelmisel suvel meeles olnud ohutusalased tarku-sed tuleks nüüd uuesti üle korrata.

SiinKohAL 10 SooViTuST, MiDA jäLgiDA, ET LAPSE SuVi MööDuKS MänguLiSELT jA rõõMSALT:

Ligikaudu pooled väikelastega juhtu-

vad vigastused leiavad aset kodus.

Õnnetusteks pole õige neid nimetada,

sest sõna “õnnetus” tähendab mida-

gi juhuslikku ja paratamatut. Sõna

“vigastus” tähendab juhtumit, mida on

võimalik vältida. Väga paljud kodused

vigastused on just sellised, mille puhul

saab öelda “Õnnetus siiski hüüab

tulles!” Põhjuseks on tihti täiskasva-

nute hooletus ja tähelepanematus

ning oskamatus lapse jaoks ohtlikke

olukordi ette näha. Iga lapsevanem

võiks endalt küsida: “Aga Mina, mida

olen teinud, et muuta kodu lapse jaoks

ohutuks?”

Siinkohal 10 reeglit, mida iga lapse- vanem, vanavanem ning teised lastega kokkupuutuvad täiskasvanud peaksid endale ütlema ja sellest lähtuvalt käituma:

AgA MinA...

...hoian ravimid lapsele kättesaamatus kohas ja väldin nende jätmist kapinurgale või lahtiselt käekotti.

AgA MinA...

... kontrollin regulaarselt suitsuanduri töökorrasolekut.

AgA MinA...

... hoian kodukeemia lapsele kättesaama-tus kohas (sh pesugeeli kapslid ja nõude-pesumasina tabletid).

AgA MinA...

... kinnitan riiulid, kapid, kummuti ja tele-viisori seina külge, vältimaks, et laps võiks need endale peale tõmmata.

AgA MinA...

... väldin kuuma tee või kohvi joomist laps süles.

66

AgA MinA...

... tõstan veekeetja, kohvikannu ja kuumad potid kapi servast alati võimali-kult kaugele.

AgA MinA...

... väldin maas vedelevaid juhtmeid ja katan pistikupesad kaitsmetega.

AgA MinA...

... tagan küttesüsteemide puhtuse ja regulaarse kontrolli.

AgA MinA...

... tagan beebile ja väikelapsele pideva järelevalve (eriti kui laps on mähkimis-laual, vannis või istub söögitoolis).

AgA MinA...

... paigaldan akendele avamise vastased kaitsed.

Aga SinA? Kas võid öelda: “AgA MinA hoolin oma lapse turvalisusest!”

Kuidas on lasteaedadel ja koolidel võimalik “Aga Mina?” traumaennetus-projektiga liituda?

Eesmärgiga suurendada väikelaste teadmisi võimalikest ohtudest ja nende vältimise võimalustest, on MTÜ Aga Mina koostöös eriala- spetsialistidega loonud toreda ja lõbusa lasteetenduse “Aga Mina” ning õppevahendina “Aga Mina põrandamängu”, mis aitab laste-aedade õpetajatel mänguliselt läbi viia ohutusalaseid vestlusringe. Põrandamängus on teemadena kajastatud kukkumised, põle-tused, mürgistused, liiklusohutus, tule- ja veeohutus, raudtee- ohutus ja muud vigastused ning nende ennetamise võimalused.

Lisainfot nii etenduse kui põrandamängu kohta leiab

kodulehelt www.agamina.ee ja võttes ühendust aadressil

info@agamina.ee.

88

1. juunil toimus Võru Spordikeskuses kooli- eelikutele suunatud ohutusprojekti „Tunnen. Tean. oskan“ kokkuvõttev üritus. Projektiga alustati 2016. õppeaasta alguses ja selles osales 350 Võrumaa 6-7 aastast koolieelikut. uurisime projekti eestvedajalt Võru politseijaoskonna piirkonna- politseinikult Elar Sarikult nii projekti kui ka laste üldist ohutust puudutavate teemade kohta.

Piirkonnapolitseinik Elar Sarik:

Paljude laste teadmised ohtudest ja nende vältimistest on suured

Küsis: Kadi Hainas

99

Piirkonnapolitseinik Elar Sarik:

Paljude laste teadmised ohtudest ja nende vältimistest on suured

1010

M i l l i s e d o n p e a m i s e d tähelepanekud ja kokkuvõtted, mida saate projekti kohta teha peale esimest õppeaastat?

Pole kahtlustki, et läbiviidud projekti

toel kasvas igal juhul laste teadlik-

kus erinevate ohuolukordade osas.

Kes rohkem ja kes vähem, ent nüüd-

seks oskavad neist enamus ise abi

anda või abi kutsuda ning teha

endast olenev, et kõikvõimalikke ohte

üleüldse ennetada ja vältida. Väga

positiivne on see, et paljude laste tead-

mised ohtudest ja nende vältimisest

on juba niisamagi üllatavalt suured.

Kelle poolt tuli idee esialgne mõte ning miks sellega alustati just Võrumaal?

Idee pärineb minult endalt ning kuna

töötan Võru politseijaoskonnas ning

paiknen Võrumaal, sai stardipauk

taolisele ohutuspäevale ja lasteaialaste

harimisele antud ka just seal.

Kas ettevõtmine jääb pilootprojek-tiks või on plaanis seda laiendada ka teistesse maakondadesse?

Plaanime augustikuus kokku saada

kõigi projektis osalenutega ning arutada

võimaluste üle, kas ja kus projektiga

jätkata. Kuna partnereid on palju, siis

ei sõltu projekti järjepidevus ainult

politsei soovist, vaid kõigi ühisest

koostööst. Näiteks kuulusid minu

kõrval projektimeeskonda veel Mailis

Koger Võrumaa omavalitsuste liidust,

Aira Udras Võru maavalitsusest ning

Kerli Tallo maanteeametist.

Palun tooge projektis käsitletud teemade põhjal välja mõningaid nõuandeid, mida võiks soovitada nii lastele kui ka lapsevanematele, et suvisel ajal õnnetusi vältida?

Politsei keskendus oma loengutes

kahele peamisele teemablokile, millest

üks oli, kuidas laps peaks käituma,

kui ta ära kaob ning seda eriti suvistel

suurüritustel, kus palju rahvast liikvel.

Lisaks teine teemablokk, mis käsitles

kiusamist ja vägivalda.

Kuna suvisel ajal on suurüritused

populaarsed, siis on ohuks ka, et lapsed

rahvarohketes kohtades kaotsi lähe-

vad. Juhtumid, kus kaduma on läinud

1111

väike laps, nõuavad kiiret sekkumist.

Laste kaotsiminek pole kaugeltki

seotud ainult kooliga. Näiteks läksid

kaks 4–5-aastast last suvel kahekesi

järve äärde ujuma, eksisid ära ega

osanud anda infot oma vanemate

kohta. Sündmus lahenes tänu teistele

rannasolijatele, kes teavitasid eksinud

lastest politseid.

Lapsevanematel on oluline teada, kes

on tema lapse sõbrad ja nende vanemad

ning kuidas nendega kontakti saada.

Samuti on oluline lapsele õpetada,

et külaskäigud tuleb ema-isaga enne

kokku leppida ning eesootav päevap-

laan võiks juba hommikul selge olla.

Lapsevanemale on hea infoallikas ka

klassijuhataja ning e-kool.

Halvimaks valmistudes tuleb lapsega

selgeks rääkida, kuidas äraeksimise

korral käituda. Näiteks kaubandus-

keskuses minna müüja või turvatöötaja

juurde, bussis juhilt abi paluda jne.

Vanemate nimed ja kontaktandmed

võib kirjutada lapse koolikoti sisse,

jopesildile või mujale kindlasse kohta,

kust laps neid vaadata oskaks. Lapsele

peaks ka õpetama, et iga võõra käest

abi küsida ei tohiks, vaid võimalusel

leida just mõni usaldusväärsem

kontakt näiteks müüja, suurüritu-

ste turvatöötaja või muu teenindaja

näol. Üldjuhul on nad tuvastatavad

riietuse järgi, turvatöötajad on enam-

asti näiteks helkurvestis.

Enamikul lastest on mobiiltelefonid.

Kui telefon on sisse lülitatud, saab

lapsevanem operaatorfirma kaudu

telefoni asukohta positsioneerida.

Kindlasti tasub endale need võima-

lused varakult selgeks teha ja proovida

positsioneerimine harjutamise mõttes

läbi. See võib eeldada telefoni seadis-

tamist, mida on aga hilja teha siis, kui

laps juba kadunud on.

“Lapsele peaks ka õpetama, et iga võõra käest abi küsida ei tohiks, vaid võimalusel leida just mõni usaldus- väärsem kontakt näiteks müüja, suurürituste turva- töötaja või muu teenindaja näol.”

1212

1313

Väikelapseiga on täis aktiivset liikumislusti ja väga kiiret, lausa päevade jooksul nähtavat muutumist. Selleks on

vaja tagada väikesele inimesele piisavalt liikumisruumi, kasvamist ning arenemist toetavat toitu. Toidusoovitused aga peavad tagama kõigi toitainete vajadust kindlustavat

mitmekülgset ja tarka toiduvalikut.

Toitumisteadlane Dr. Mai Maser selgitab, millised on väikelaste toitumise

peamised põhitõed

Toit on vajalik energiahulga saamiseks,

mis kindlustab põhiainevahetuse,

kasvamise, lihastöö, jõu ja annab

vajalikus hulgas soojust. 1-3-aastased

lapsed kulutavad kasvamisele ener-

giat ligikaudu 3% kogu energiavaja-

dusest (nt kui päevane energiavajadus on 1000 kcal, siis kasvamisele kulub

sellest 30 kcal). Toiduenergia vaja-

dus kehakaalu kilogrammi kohta on

väiksematel lastel suurem – kuni

3-aastastel tüdrukutel keskmiselt

1000 kcal ja poistel kuni 1220 kcal või

rohkem. Toiduenergia põhilised allikad

on süsivesikud ja rasvad. Valke hakkab

organism kasutama energiaallikana

alles süsivesikute ja rasvade nappu-

sel ning valgud on rohkem ehitus-

materjaliks.

MiTMEKüLgnE ToiDuVALiK TuLEb hArjuTADA ELuSTiiLiKS

Tervisliku toitumise lahutamatu osa

on aktiivne liikumine. Lapsed peavad

iga päev vähemalt 60 minutit liikuma,

kuid parem kui nad teevad seda veelgi

rohkem. Väikelastel tuleb teadlikult

vähendada televiisori ees mööduvat

aega ja püüda neil igati võimaldada

õues olemist, jooksmist, liikumismän-

gude mängimist, jalgrattaga sõitmist,

hüppamist ja kargamist . Al la

2-aastastele ei ole üldse soovitatav

teleka ees olla. 2-4-aastastel aga võib

lubada maksimaalselt üks tund päevas

vaadata lemmiksaateid või mängida

arvutimänge.

Ainult ronides, joostes ja hüpates aren-

dame lastel südame-veresoonkonda,

liikumisaparaati, painduvust, koordi-

natsiooni. Ühtlasi tugevneb luustik.

Tulevikus on need lapsed ka enesekind-

lamad, rõõmsamad ja omandavad

kergemini haridust.

Toiduvalikul on esmatähtis mitme-

külgsete toiduvalikute tegemine ja

nende harjutamine elustiili juurde

kuuluvaks. Mitmekülgse toiduvaliku

tagame lapsele ainult siis, kui võimal-

dame tal süüa iga päev toite viiest

olulisest toidugrupist:

1. Tärkliserikkad toidud – teraviljatooted ja kartul

Need on lapsele vajalikku energiat andvad toidud ja siit grupist on eelistatav süüa iga päev viil või kaks täisteraleiba, putru (kaera-, tatra-, kartuli-, hirsi-, riisiputru jm) või pastat. Tärklis on oluline süsivesik lihasenergia andmiseks, teraviljatooted on aga eriti B-grupi vitamiiniderikkad.

2. Puu- ja köögiviljad ning marjad

Lastele meeldivad rohkem marjad ja puuviljad, kuid neid tuleks harjuta-da sööma ka hautatud köögivilju, toor-salateid, aedviljasuppi jm. See toidugrupp peaks olema iga päev esindatud vähemalt 5 peotäiega. Siit saab vitamiine, mineraal- aineid, taimseid toitaineid, mis kõik aitavad olla lapsel terve.

3. Piim ja piimatooted.

Need on lapsele kasvamiseks vajalikud ning kõrge bioväärtusega valguallikana asendamatu toidugrupp. Lisaks on piima-tooted parimaks kaltsiumi allikaks ning luude kasv ja tugevnemine saab alguse juba lapseeas. Piimatoodete suures vali-kus on erinevaid kodujuustu sorte, bakter-itega rikastatud jogurteid, juustu jm.

1414

1515

Juhul kui piim tekitab väikelastel seede- häireid, sobivad asenduseks ka hapen-datud võ i p i imhappebakter i tega rikastatud piimatooted ning ka vita-miniseeritud väikelaste piimasegud.

4. Kala, liha, linnuliha ja muna-tooted.

Need on asendamatud loomse päritoluga valguallikad. Valk aga on ehitusmaterjal, mida organism vajab ainevahetuse toimimiseks, kasvamiseks ja kaitsekehade valmistamiseks. Üks suurepäraseim toit lastele on muna ning munaroogade valik võiks olla mitmel korral nädalal laste toidulaual.

5.Lisatavad toidurasvad.

Neid kasutame üldjuhul toiduvalmistami-sel, võileibadel ning salatitel. Nendest saab olulisi vitamiine ja asendamatuid rasvhappeid nii organismi tugevdamiseks, ainevahetuse korrastamiseks kui ka energiaks.

Peale toidu on äärmiselt vajalik puhas

joogivesi. Väikelaste veevajadus on

tunduvalt suurem kui täiskasvanutel.

Lapsele on vaja tagada päevas piisav

vee joomine – väikelastele vanuses 2-3

aastat 100-120 ml kg kehakaalu kohta

(nt 12 kg kaaluvale lapsele kuni 1,5

l). Tuleb meeles pidada, et joogijanu

kustutamiseks sobib kõige paremini

puhas vesi, mahlad ja teised magusad

joogid ei aita lapsel janu kustutada.

Janujoogiks ei sobi ka piim, kuna piim

on toit.

Soola väikelapse toitudele ei ole vaja

lisada.

1616

hiiumaa Lastekaitse ühing on „Kasvame koos“ projektidega olnud seotud alates 2013. aastast. Kõik projektid on kandnud ühist eesmärki – tagada lapse sujuv üleminek lasteaiast kooli. Selleks on tuginetud lapse arenguvajadustele ning positiivsele kasva-tusele koostöös pere, lasteaia, kooli ja kogu- konnaga.

“Kasvame koos” projekt liidab lapsi ja vanemaid

Ingrid Pikk, Hiiumaa Lastekaitse Ühingu liige,

Hiiu Valla Lasteaia õppealajuhataja

1717

A a s t a t e l õ i ke s o n p r o j e k t i d e l

olnud erinevad alapealkirjad: 2013 -

„Turvaliselt kooli“, 2014 - „Lasteaiast

kooli“, 2015 - „Sujuv üleminek lasteaiast

kooli“, 2016 - „Laps alustab kooliteed“.

Hiiumaal on projektidest osa saanud

nii Käina kui ka Hiiu Valla koolieelikud.

Projektide käigus on vanemad saanud

praktiseerida ja suunata oma lapse

käitumist nii, et lapsel oleks turvaline

olla. Oleme saanud teha koostööd

mitmete spets ia l i s t idega nagu

psühholoog, loovterapeut-eripedagoog

ja sotsiaalpedagoog. Vanemad rõhuta-

sid kui ühest suust, et väga oluline on

lapse ärakuulamine ja temaga arves-

tamine. Piirid, positiivsus ja empaatia

said märksõnadeks laste toetamisel.

Vanemad osalesid lastega erinevatel

ühistegemistes (eneseväljendus-luule-

tuste koostamine ja nende esitamine,

liikumine, meeskonnamängud, orien-

teerumine, sportlikud tegevused,

ristsõnade ja mõistatuste lahendamine,

käelised tegevused ning tsirkuse-

elementide kasutamine, mis on seotud

draamapedagoogikaga). Läbi ühiste-

gevuste paranes osapoolte väljenduso-

skus ja sportlikud tegevused arendasid

meeskonnatöö oskusi.

Projekti tulemusena õppisid vanemad

oma lapsi paremini tundma, said tead-

likumaks lapse arengupsühholoogiast,

mis aitab mõista käitumise eripärasid.

Psühholoog ja sotsiaalpedagoog pöör-

dusid vanemate poole perekeskse

lähenemisviisi põhimõttel. Perede

esmane ülesanne ongi luua lapsega

usalduslik positiivne suhe, sest kooli-

aeg toob kõigile osapooltele kaasa

suured muudatused. Grupitöödes

keskendusid sotsiaalpedagoog, psüh-

holoog ja eripedagoog-loovterapeut

koostööle vanem-laps-kool, mille puhul

arvestati laste huvidega ja toetati lapse

enesekindlust.

Läbi aastate on projektide osapoolte

tegevus oma eesmärke täitnud, mis on

aidanud laste sujuvamaks üleminekuks

lasteaiast kooli. Kõik tegevused on

toimunud pingevabas õhkkonnas ja nii

suudetakse üksteist paremini mõista.

Projekt liidab lasteaia- ja kooliõpeta-

jaid ning lapsi ja vanemaid.

Projekti tulemusena õppisid vanemad oma lapsi paremini tundma, said teadlikumaks lapse arengupsühholoogiast, mis aitab mõista käitumise eripärasid.

1818

1919

Margit PajoViljandi Lastekaitse Klubi

Viljandis jagati õpetussõnu läbi põnevate lugude ja muusika

Viljandi Lastekaitse Klubi tähistas last-ekaitsepäeva ja kutsus lapsed kuula-ma õpetlikke lugusid, mida rääkis jutuvestja Piret Päär. Lugude vahel tutvustas ja mängis erinevaid pille Johannes Ahun. Lapsed said kuul-da, kuidas kõlab eriline pill - hang ja kuidas mängitakse hiiu kannelt. Piret Pääri õpetlikud lood aitasid last-el mõista, kuidas olla hea ja hooliv sõber; mis juhtub, kui oled liiga ahne või ebaõiglane ja millal on lubatud ka väike kavalus.

2020

1. märtsil 2016 jõustus täitemenetluse seadustiku muudatus, mis annab võimaluse kehtestada lastele elatist mittemaksvatele vanematele mitmeid piiranguid nagu näiteks sõiduki juhtimisõiguse ja jahipidamisõiguse peatamine, kalastuskaarti, relvaloa ja relvasoetamisloa kehtivuse peatamine. Kohtutäituritele on seevastu antud täiendavaid võimalusi elatisvõla sissenõudmisel koos lisakohustustega elatisnõude sissenõudmisel. Lisaks on justiitsministeeriumis väljatöötamisel veel mitmeid teisi meetmeid.

Elatisvõlgnevuse sissenõudmiseks on kasutusel uued meetmed

Ene Ahas, vandeadvokaat

2121

Muudatused seadusandluses olid häda-

vajalikud, kuna elatise sissenõudmis-

eks kasutusel olevad meetmed ei ole

efektiivsed, elatise koguvõlgnevus ei

ole aastatega vähenenud ning võlgnike

suhtes algatatud nii täite- kui ka krimi-

naalmenetlused pole andnud tulemust.

Kokkuvõttes on seeläbi paljude laste

elustandard langenud ja laste vaesus

süvenenud.

Käesoleva artikli peamiseks eesmärgiks

on anda ülevaade sellest, milliseid

meetmeid on seadusandlikul tasandil

käesoleva artikli avaldamise ajaks

vastu võetud ning millised täiendavad

meetmed võidakse tarvitusele võtta

lähitulevikus.

Nagu eespool öeldud, siis kehtiva

seadusega on tõhustatud elatisvõla

sissenõudmist selleks kohustatud

vanematelt. Alustuseks on kohtutäitu-

ritele sätestatud kohustus välja selgita-

da põhjused, miks lapse elatise võlgnik

ei täida lapse ülalpidamise kohustust,

millised on vanema sissetulekud ning

kuidas ta kavatseb elatise võlgnevust

likvideerida. Samuti on kohtutäiturile

pandud kohustuseks regulaarselt

(vähemalt iga kahe kuu tagant) kontakti

võtta võlgnikuga ja võlgniku vastused

märgitakse täitetoimikusse. Võlgnik

võidakse kutsuda selleks kohtutäituri

büroosse või küsitletakse teda telefoni

teel. Vahetu suhtluse kaudu on võima-

lik võlgnikku suunata järjepidevalt

läbi mõtlema kas ja mida ta on teinud

ning saab teha selleks, et täita nõuete-

kohaselt elatise tasumise kohustust.

LubATuD on VõLgniKu VALDuSTE rEguLAArnE LäbioTSiMinE

Kohtutäiturile on antud õigus võlgniku

valduses olevaid ruume ja maatükki

regulaarsemalt (vähemalt kord aastas)

läbi otsida arestitava vara leidmiseks

ning selle müümiseks, kui muud täite-

toimingud pole pika aja jooksul võimal-

danud elatist sisse nõuda. Ka kehtiv

õigus lubab kohtutäituril läbiotsimist

teha, kuid ei kohusta seda tegema regu-

laarselt. Võlgniku kodu läbiotsimine

on eelduslikult ebameeldiv seda enam,

et pole ette teada millal kohtutäitur

läbiotsimise ette võtab ja kui sagedasti

seda vajalikuks peab.

Laste positsiooni täitemenetluses

parandab ka muudatus, mille kohaselt

välistatakse elatisabi maksmise tõttu

riigile üle läinud lapse elatisnõude

arestipandiõiguse eelisjärjekoht. See

tähendab, et kui võlgniku konto ares-

timisel ei ole sellel piisavalt vahendeid

22

2323

nii riigi (elatisabi andmisel läheb

riigile selles osas nõue üle) kui lapse

elatisnõude täitmiseks, siis muudatuse

tulemusel rahuldatakse kõigepealt

lapse elatisnõue.

Üheks uueks muudatuseks on ka

isiku sissetuleku suuruse arvestamine

selle arestimisel. Siiani on sisse-

tuleku suurus võrdsustatud üksnes

rahas laekuva sissetulekuga. Nüüd-

sest on aga kohtutäituril võimalik

lugeda võlgniku sissetuleku hulka

kaup, teenus, boonustasu ja rahali-

selt hinnatav soodustus, mille võlgnik

on saanud seoses teenistussuhte,

juriidilise isiku juhtimis- või kontrolli-

organi liikmeks olekuga või pikaajalise

lepingulise suhtega. Kui võlgnik saab

mitterahalisi hüvesid, siis on võimalik

a r v e s t a d a m i t t e ra h a l i s e h ü v e

(nt soodustingimustel tööandja eluruu-

mi või sõiduauto kasutamine) väärtus

isiku tasu hulka, kui rahas makstav

tasu ei ületa talle seadusega ettenähtud

mittearestitava sissetuleku osa. Kui

isik saab hüve turuhinnast madalama

hinnaga, siis tuleb lahutada hüve

turuhinnast võlgniku poolt makstud

tasu selle hüve eest ning saadud

vahe loetakse isiku sissetuleku

hulka. Seaduse muutmise eelnõu

“See tähendab, et kui võlgniku konto arestimisel ei ole sellel piisavalt vahendeid nii riigi (elatisabi andmisel läheb riigile selles osas nõue üle) kui lapse elatisnõude täitmiseks, siis muudatuse tulemusel rahuldatakse kõigepealt lapse elatisnõue.”

2424

seletuskirjas on toodud näide, et kui

võlgnik elab tööandjale kuuluvas

Tallinna korteris, tasudes selle eest

üüri 50 eurot kuus, kuid analoogse

korteri üüri turuhind on 450 eurot,

siis lahutame turuhinnast võlgniku

poolt makstud tasu 450 – 50 = 400.

Saadud vahe, 400 eurot, loetakse

võlgniku sissetuleku hulka. Sisse-

tuleku hulka loetakse ka päevaraha.

EnDiSE ELuSTAnDArDi SäiLiTAMinE on VõLgniKu jAoKS KEEruLinE

Kohtutäiturile on antud õigus arestida

kolmandale isikule võlgniku eest

makstud rahaline kohustus, mille

eesmärgiks on näha ette võimalust

varjatud sissetuleku arestimiseks.

Tüüpilised on olukorrad, kus võlgnik

palub tema poolt tehtud töö või

osutatud teenuse eest tasuda oma uuele

elukaaslasele, sugulasele või sõbrale,

kelle kaudu saab võlgnik oma tööta-

su kätte. Juhul, kui võlgnik arveldab

läbi teiste isikute kontode, mh tasub

pangalaenu, autoliisingut, on siiani

olnud kohtutäituril keeruline võlgniku

sissetulekut arestida. Muudatuse

tulemusel on võlgniku jaoks kui mitte

võimatuks, siis oluliselt keerulisemaks

muudetud endise elustandardi säilita-

mine olukorras, kus ta tegelikult seda

lubada ei saaks, kui täidaks nõutaval

määral lapse ülalpidamiskohustust.

Kõige uuenduslikumaks ja suuremaks

muudatuseks saab aga kahtlemata

pidada meedet, mille kohaselt saab

kohus elatise mõjuva põhjuseta tasu-

mata jätmise korral peatada võlgni-

ku jahipidamisõiguse, mootorsõiduki

juhtimisõiguse, väikelaeva ja jeti juhti-

misõiguse ning peatada kalastuskaar-

di, relvaloa ja relvasoetamisloa kehti-

vuse. Õiguse peatamisel keelab kohus

ka nimetatud õiguse andmise. Lapse

elatise võlgnevuse puudumine sea-

takse ka tingimuseks, et saada erametsa-

omaniku toetust ja ettevõtluse alusta-

mise toetust.

Lapse elatise võlgnevuse puudumine seatakse ka tingi-museks, et saada erametsao-maniku toetust ja ettevõt-luse alustamise toetust.

2525

Elatisvõlgniku õiguste peatamine ja

keelamine on kasutusel ka teistes

riikides. Mootorsõiduki juhtimisõi-

guse peatamine on kasutusel näiteks

Ameerika Ühendriikides, Kanadas,

Tsehhis ja Slovakkias. Austraalias on

keelatud elatisvõlgnikul riigist lahku-

mine. Vastava otsuse teeb teistes

riikides kohtutäitur või elatist nõudma

õigustatud asutus, meil Eestis on see

aga antud kohtu pädevusse. Vastava

avalduse esitab kohtule sissenõudja

nõusolekul kohtutäitur ning eeldusena

on sätestatud nõue eelnevalt võlgnik-

ku hoiatada, et tema õigused ja lubade

kehtivus võidakse peatada ning

õiguste ja lubade andmine võidakse

keelata. Sissenõudja võib määrata,

kas ja milliste võlgniku eelnimetatud

õiguste ja lubade kehtivuse peatamist

ja keelamisega ta nõustub. Õiguste

ja lubade kehtivuse peatamise ning

õiguste ja lubade andmise keela-

mise lähteeelduseks on olukord, kus

võlgnik on jätnud maksmata vähemalt

kolme kuu elatise, mida kohtutäituril

ei ole õnnestunud sisse nõuda võlgni-

ku vara arvelt ning puuduvad õiguste

peatamist ja nende andmise keelamist

välistavad asjaolud.

Välistavate asjaoludena tulevad kõne alla: 1) võlgnik on asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudja-ga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähe-malt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õ iguse peatamise või õ iguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud.

Mõjuva põhjusena elatise mittetasu-

misena saab kõne alla tulla näiteks

raske haigus või tervislik seisund, mis

takistab võlgnikul nõutaval määral

sissetuleku teenimist või on piirata

soovitavat õigust tarvis töö tegemiseks

või enda või oma ülalpeetava tervise-

seisundi tõttu (ei ole võimalik kasutada

ühistransporti) või sissenõudjaks oleva

lapse transportimiseks. Kas ja milliseid

põhjendusi peab kohus vabandata-

vaks jääb igal konkreetsel juhul kohtu

otsustada. Kohtutäituril on võimalik

hoiatuse järgselt esitada kohtule aval-

dus võlgniku õiguste peatamiseks ja

õiguste andmise keelamiseks kahe

2525

2626

aasta jooksul alates hoiatuse kätte-

toimetamisest. Õiguste taastamiseks

peab võlgnik aga ise esitama kohtule

avalduse.

ELATiSnõuDE AEguMiSTähTAEg PiKEnEb KoLMELT AASTALT KüMnELE

Üldisemat laadi muudatustest tasub

ära märkida, et lapse elatisnõude aegu-

mistähtaeg pikeneb kolmelt aastalt

kümnele. Laps on nii iseseisvalt kui

vanema kaudu elatisnõude esitamisel

riigi õigusabi taotlemisel vabastatud

kohustusest esitada teatis oma majan-

dusliku seisundi kohta koos muude

tõenditega majandusliku seisundi

kohta. Elatist on võimalik nõuda vane-

malt kuni 21. eluaastani, kui laps jätk-

ab pärast täisealiseks saamist põhi-,

kesk- või kõrghariduse omandamist

või õpib kutseõppe tasemeõppes.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite

Koja koduleheküljel ei avaldata enam

elatisvõlgnike nimekirja. Portaali eesti.

ee kaudu saab igaüks võimaluse teise

inimese isikukoodi või nime või sünni-

aega teades kontrollida täitemenet-

lusregistrist, kas isiku osas on käimas

elatisvõla nõude menetlus ning kui

suur on tema elatisvõlg.

Kavandatavatest muudatustest tasub

kindlasti mainida, et lähiajal on kavas

seaduse muudatused, mille kohaselt

muudetakse elatisabi andmise tingi-

musi. Plaanis on pikendada kohtu-

menetluseaegse elatisabi maksmise

perioodi 90 päevalt 150 päevale

ning tõsta menetluse ajal elatisabi

saama õigustatud laste vanusepiiri

selliselt, et elatisabi on kättesaadav

ka vanuses 18-21 ning ei lõpe lapse

18-aastaseks saamisega. Täitemenet-

luse ajal nähakse samuti ette võima-

lus elatisabi saamiseks 100 eurot kuus

lapse kohta, kuna paljud lahuselavad

vanemad ei täida kohtu poolt välja

mõistetud elatisnõudeid, mis alandab

laste elustandardit ja kahjustab seeläbi

laste huve. Elatisabi andmisel asub riik

ise elatisabi ulatuses sissenõudja rolli

ja alustab omakorda menetlust elatis-

võlgnikult viimase eest tasutud elatise

sissenõudmiseks. Lisaks on justiits-

minister meedia vahendusel aval-

danud, et võimalike täiendavate

piirangutena tulevad kõne alla näiteks

elatisvõlgniku välisriiki reisimise

piiramine, kohtutäiturile elatisvõlgnike

pangakontode vaatamise õiguse

andmine ning ümbrikupalga kahtluse

korral anda kohtutäiturile võimalus

hinnata, kui suur peaks olema õiglane

töötasu ning seejärel on õigus vastav

2727

summa tööandjalt võla katteks sisse

nõuda.

Kas ja mis ulatuses eelnimetatud

kavandatud muudatused ka seadus-

tatakse, tuleb ise jälgida. Elatisabi

andmise tingimuste osas on teave aval-

datud sotsiaalkindlustusameti kodule-

heküljel: http://www.sotsiaalkindlus-

tusamet.ee/elatisabi/.

Kokkuvõttes on eelnimetatu juba vastu

võetud ja kavandatavate seadusemuu-

datuste eesmärgiks mõjutada eelkõige

elatisvõlgnikke, kellel tegelikult on

piisavalt vara, et lapsele elatist maksta,

kuid kellel õnnestub oma sisse-

tulekuid kohtutäituri eest varjata.

Samuti motiveeritakse võlgnikke tege-

lema kiiremas korras elatisvõlgnevuse

likvideerimisega ka läbi selle, et

võlgnik on kohustatud isiklikult regu-

laarselt suhtlema kohtutäituriga, mida

enamasti välditakse ning võlgnik peab

olema valmis selleks, et kohtutäitur

võib etteteatamata tulla võlgniku kodu

ja valdusi läbi otsima. Kohtutäituri

võimalused võlgniku tegeliku majan-

dusliku seisundi kindlakstegemiseks ja

elatisnõude sissenõudmiseks on olulisel

määral suurenenud.

“Täitemenetluse ajal nähakse samuti ette võima-lus elatisabi saamiseks 100 eurot kuus lapse kohta, kuna paljud lahuselavad vanemad ei täida kohtu poolt välja mõistetud elatisnõudeid, mis alan-dab laste elustandardit ja kahjustab seeläbi laste huve.”

2828

Lastekaitse

Liidu juunikuu

tegemised pildis

1. ju

unil oli

Lastekaits

e

Liit e

sindatu

d

loom

aaias.

2929

Noored ja veel pisemad leidsid meie juurest tegevust nuputa-misülesannete ja värvimispiltide näol. Lapsevanemad said samal ajal teada liidu tegemistest ning kasulikku lugemist anti kaasa kodu-teelegi.

Kohal oli ka “Kiusamisest vabaks!” metoodika sümbol Sõber Karu, kes rõõmustas nii väikeseid kui suuri.

Sõber Karul oli võimalus teiste osalistega koos paraadis sammuda.

Lastefestivali avaparaad kulges mööda tädi Laine majast, kes väljendas oma rõõmu tänase toreda sündmuse üle ning kinkis Sõber Karule kimbu värskelt nopitud lilli.

Lastekaitse Liidu tegevuste vastu tundsid huvi paljud.

4 . juunil toimus Kärdla Sadamas juba 12. korda Hiiumaa

Lastefestival, kuhu olime meie hea liikme Hiiumaa

Lastekaitse Ühingu kutsel osalema palutud.

3131

5. juunil olime esindatud Saarmaal,

kus toimus võistlussarja Talendid

Rajale Kuressaare etapp. Lastekaitse Liit osaleb

juba teist aastat algajate autospordihuvilistele

mõeldud hobikardisajas ning teeb etappidel

noortele töötubasid.

3232

Me kõik ei saa olla üksteisega parimad sõbrad, aga me saame olla üksteisele head kaaslased. Kuidas luua kiusamisvaba eluteed ja kellest see algama peaks?

Reedel, 12. augustil kell 17.00 – 18.30

toome Arvamusfestivali Õpioru

„Väärtuspõhise hariduse laval“ väär-

tuskasvatuse lasteaedade ja koolide

seinte vahelt välja ning näitame

igaühe võimalusi ja vastutust osale-

da kiusamisvaba elutee loomi-

sel. „Peame väga oluliseks, et metoo-

dika väärtuseid ei käsitletaks ainult

lasteaedades ja koolides vaid lastega,“

selgitab „Kiusamisest vaba lasteaed ja

kool“ programmi koordinaator Marie

Tammsaar teema vajalikkust.

Tammsaar lisab, et üldiselt räägitakse

kiusamisest peamiselt koolikeskselt, kuid

soovime, et seda tehtaks ühiskonnas

laiemalt ning et igaüks leiaks sellega

kokkupuutepunkti ja mõistaks, et ka

tema saab omalt poolt kiusamisvaba

elutee loomisse panuse anda. „Otseselt

või kaudselt mõjutab aga laste eluteed iga

teda ümbritsev inimene. Mida vahetum

on kokkupuude lapsega, seda tugevam

on mõju, kuid oma roll ühiskonnas on

iga selle liikmel ja seda tuleb mõista.“

Oma kogemusi ja mõtteid jagavad

inimesed, kes mõjutavad lapsi ja nende

eluteid erinevatel tasanditel ja erine-

vatel viisidel ning kellel on kogemused

ühiskonna kõnetamisest. Meiega on

peresid nõustav ja toetav psühholoog

Kadri Järv-Mändoja, kõige lähedasemaid

suhteid suunav ämmaemand Kristi

Sims, autospordi järelkasvu eest hoolit-

sev Martin Harak ja Rain Tamm, kes on

isa mitmele lapsele. Vestlust juhib Kaja

Kallas.

Lastekaitse Liit on ka tänavu Arvamusfestivalil esindatud

Arvamusfestival 2015

Tutvu erinevate Lastekaitse Liidu projektidega

www.lastekaitseliit.eeajakiri.lastekaitseliit.ee

www.targaltinternetis.eewww.kiusamisestvabaks.ee

uuri ka Lastekaitse Liidu lastelaagrite kohta

www.lastelaagrid.eu

Arvamusfestival 2015

3434

MEiE VäärTuSEDMTÜ Lastekaitse Liit lähtub oma tegevuses ÜRO lapse õiguste konventsiooni neljast üldpõhimõttest: ebavõrdse kohtlemise keeld, lapse huvide esikohale seadmine, lapse ellujäämise ja arengu tagamine ning lapse seisukohtade-ga arvestamine.

Meie väärtused on õnneliku lapse silmades!

MEiE MärKSõnAD• Märka last!

• Ära löö last – ka sõnadega!

• Kasvame koos!

• Samal poolel – lapse poolel!

• Targalt internetis!

• Lapse hääl!

• Kiusamisest vabaks!

KASuLiK TEADAKülasta kodulehte:www.lastekaitseliit.ee

Vaata kasulikku infot:www.targaltinternetis.ee www.kiusamisestvabaks.ee

Loe veebiajakirja „Märka Last“:http://ajakiri.lastekaitseliit.ee/

Liitu ja ole kursis:www.facebook.com/Lastekaitseliit

Tutvu lastelaagritega:www.lastelaagrid.eu

MTü LASTEKAiTSE LiiT Aadress: Endla 6-18 Tallinn 10142 Telefon: 631 1128

Kodulehekülg: www.lastekaitseliit.ee

Toeta meie tegevusi: EE652200221001192369 Swedbank

MTü Lastekaitse Liit on katus- organisatsioon, mis aitab kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapse- sõbraliku ühiskonna kujundamisele. MTü Lastekaitse Liit, mis on asutatud 2. oktoobril 1988, tegutseb aktiiv-selt paljudes siseriiklikes ja rahvus-vahelistes võrgustikes. Liikmes- organisatsioonid tegutsevad üle Eesti.

MEiE TEgEVuSED: • tegeleme aktiivselt huvikaitsega lapse õiguste edendamisel

• mõjutame ühiskonda, sh osaledes õigusloome- protsessis

• viime läbi erinevaid programme ja projekte (sh rahvusvaheliselt)

• koostame ülevaateid ja analüüsime laste olukorda ning arvamusi

• teavitame ja nõustame • korraldame koolitusi ja teavitusüritusi • anname välja infomaterjale ja trükiseid

MTÜ LASTEKAITSE LIIT