MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUS

AS Sangla Turvas Sangla III turbatootmisala mäeeraldis

Tallinn 2015

SISUKORD

lk.

Maavara kaevandamise loa taotlus….….…………………………………………....……. 3 Seletuskiri.....................................…..................................................................................... 5 1. Mäeeraldise kasutamise eesmärk ja selle saamise vajaduse põhjendus………………… 6 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus………….………………….....…... 6 3. Maardla geoloogiline uuritus ning lühike geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloo- mustus……………………………………………………………………………………...

6

4. Turbavaru ja selle kasutamise võimalused…………….…………….....………………. 8 5. Mäetööde lühike kirjeldus………………….……………………………….....………... 11 6. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus…….……………………….....……….…... 11 7. Mäetööde mõju keskkonnale ja selle leevendamise võimalused …….……...…………. 11 8. Korrastamise suund ja maa-ala hilisem kasutamine…………………………...…… 12 Teksti lisad.......................................................................................................................…. 13 Lisa 1. Eesti Maavarade Komisjoni protokoll nr. 04-05 21.01.2004. (koopia) …...…… 14 Lisa 2. Keskkonnaministri 05.04.2004 käskkiri nr. 276 (koopia)……………………... 15 Lisa 3. EV Keskkonnaministeeriumi 28.11.2014 kiri nr 11-2/13/11003-14……………… 17 Lisa 4. Väljatrükk äriregistri B-osa registrikaardist……………………………………….. 21

Graafilised lisad

Graafiline lisa 1. Mäeeraldise plaan. Mõõt 1: 10 000 Graafiline lisa 2. Mäeeraldise geoloogilised läbilõiked I-II

MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUS 1.1. Ettevōtja nimi AS Sangla Turvas

1 1.2. Äriregistrikood 1.3. Aadress Puhja alevik, Puhja vald

Taotleja (isikukood) 10148132 61301 Tartu maakond 1.4. Majandustegevuse registri number ja registrisse kandmise kuupäev KA00045 12.02.2004. a. 1.5. Taotluse koostaja OÜ Eesti Geoloogiakeskus 2.1. Ettevōtja nimi AS Sangla Turvas

2 2.2. Äriregistrikood 2.3. Aadress Puhja alevik, Puhja vald

Kaevandaja (isikukood) 10148132 61301 Tartu maakond 2.4. Majandustegevuse registri number ja registrisse kandmise kuupäev KA00045 12.02.2004. a. 3.1. Maardla nimetus 3.2. Maardlaosa nimetus

Sangla turbamaardla Sangla turbamaardla keskosa 3 3.3. Maardla ( maardlaosa ) 3.4. Maardla pōhimaavara

Maardla registrikaardi number 195 turvas 3.5. Maardla tähtsus üleriigilise tähtsusega [ X ] kohaliku tähtsusega [ ] 4.1. Mäeeraldise nimetus Sangla III turbatootmisala 4.2. Mäeeraldise liik uus mäeeraldis [ X ] ümbervormistamine või olemasoleva laiendus [ ] ümberregistreerimine [ ]

4 4.3. Mäeeraldise asukoht Puhja Mäeeraldis maakond Tartu vald Rannu

4.4. Mäeeraldise pindala ha 243,11 5.1. Pindala ha 292,52 5.2. Kinnisasja omanike või valdajate ja nendele

5 kuuluvate kinnisasjade katastritunnuste ning pindalade loetelu

Mäeeraldise

Eesti Vabariik (volitatud asutus RMK), KÜ 66601:002:0346, 120,02 ha Eesti Vabariik (volitatud asutus RMK), KÜ 66601:002:0345, 30,48 ha Eesti Vabariik, riigi reservmaa piiriettepanek ATO30926041, 142,02 ha

teenindus- maa 5.3. Täiendavate nõusolekute loetelu

( vastavalt "Maapōueseaduse" §-le 33 ) ei ole

6 6.1. Geoloogilise uuringu loa omanik AS Tartu Jõujaam Geoloogiline 6.2. Geoloogilise uuringu luba loa kehtivusaeg 19.03.2005.

uuring loa väljaandja EV Keskkonnaministeerium registreerimise nr KMIN-060

6.3. Geoloogilise uuringu tegija OÜ Eesti Geoloogiakeskus 6.4. Geoloogilise uuringu aruanne R. Ramst, S. Liibert, L. Halliste, M. Ermann, 2003. Sangla turbamaardla põhjaosa geoloogi-

lise uuringu aruanne. fondi number varude kinnitamise otsus ja kuupäev 7554 EV maavarade ja põhjavee varude komisjoni

prot. nr 04-05 21.01.2004. a EV keskkonnaministri 05.04.2004. a. käskkiri nr. 276

7.1. Aktiivne varu tarbevaru reserv- ühik maavara nimetus varu

vähelagunenud turvas 426 tuh t 7 hästilagunenud turvas 503 tuh t

Maavara- 7.2. Passiivne varu varu ühik varud maavara nimetus

7.3. Kaevandatav varu varu ühik maavara nimetus vähelagunenud turvas 395 tuh t hästilagunenud turvas 477 tuh t 8.1. Maavara kasutusala aiandusturvas, freeskütteturvas, briketi tootmine

8 8.2. Maavara kaevandamise keskmine aastamäär: Maavara- kogus ühik

varu turvas 32 tuh t kasutamine 8.3. Maavara kaevandamise maksimaalselt lubatud aastamäär:

kogus ühik 45 tuh t

8.4. Taotletav loa kehtivusaeg 30 aastat 9.1.[x] Seletuskiri koos graafiliste lisadega

9 9.2.[x] Maavara varude kinnitamise dokumendi ärakiri 9.3. [ ] "Maapõueseaduse §-s 33 nimetatud täiendavate nõusolekute ärakirjad

Lisade 9.4.[ ] Eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral loetelu maakasutusõigust tõendav dokument

9.5. [ ] Eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral maavara omaniku kirjalik nõusolek maavara kaevandamisloa andmiseks,

kui maavara omanik ei ole kaevandamisloa taotleja Kalle Kivaste juhatuse liige nimi ja amet allkiri pitser kuupäev Loa taotleja

SELETUSKIRI

1. MÄEERALDISE KASUTAMISE EESMÄRK JA SELLE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS

AS SanglaTurvas taotleb maavara kaevandamise luba eesmärgiga alustada lähi-aastatel Sangla III turbatootmisalalt freesturba kaevandamist katlamajade ja aiandite tarbeks ning turbabriketi valmistamiseks. Käesoleval ajal kaevandab AS Sangla Turvas Sangla turbamaardla lõunaosast 650,7 ha suuruselt Sangla kütteturba tootmisala mäe-eraldiselt turvast kaevandamisloa KMIN-071 alusel. Nimetatud kaevandamisloa kehtivus lõpeb 2018. aastal. Käesolevaks ajaks on suur osa väljakutest varu ammendumise tõttu tootmisest välja langenud. 2014. a. väljastati maavara kaevandamise luba KMIN-126 hästi-lagunenud turba kaevandamiseks Sangla II kütteturba tootmisalalt. Kuna viimase pindala on vaid 65,45 ha, vajab AS Sangla Turvas olemasolevate tootmisvõimsuste ära-kasutamiseks ning lepinguliste kohustuste täitmiseks uut mäeeraldist. Maavara kaevandamise loa taotluse turba kaevandamiseks 453,92 ha suuruselt Sangla III turbatootmisalalt esitas AS Sangla Turvas EV Keskkonnaministeeriumile 2010. a. Taotluse menetlemine oli peatatud seose kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamisega. EV Keskkonnaministeerium teatas KMH aruande heakskiitmisest oma 28.11.2014 kirjaga nr 11-2/13/11003-14 (lisa 3). Käesolevaga on Sangla III turbatootmisalalt maavara kaevandamise loa taotlust muudetud vastavalt keskkonnamõju hindamise tulemustele.

2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS Taotletava mäeeraldise pindala on 243,11 ha, mäeeraldise teenindusmaa pindala 292,52 ha. Taotletav mäeeraldis paikneb Tartu maakonna lääneosas Rannu ja Puhja vallas, üleriigilise tähtsusega Sangla turbamaardla keskosas (gr. lisa 1). Sellest vahetult edela pool paikneb AS Elva E.P.T. turbatootmisala. Taotletava mäeeraldise lääneosa paikneb Rannu vallas kahel riigile kuuluval katastriüksusel, mille valitsejaks on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus. Mäeeraldise Puhja vallas paiknevas idaosas on moodustamisel riigi reservmaa katastriüksus. Mäeeraldise keskpunkti ligi-kaudsed geograafilised koordinaadid on 58o21’15’’ pl. ja 26o15’50’’ ip. Ala kujutab endast põhiliselt puisraba, ida- ja põhjaosas esineb kase enamusega madalsoometsa keskmiselt 15 m kõrguste puudega. Taotletavast mäeeraldisest 100 m ida poolt möödub Sangla peakraav, millesse juhitakse rajatava kuivendussüsteemi vesi. Maapinna absoluutsed kõrgused jäävad vahemikku 37,5−40,5 m. Lähimateks asulateks on Saare 1km loode, ning Vihavu ja Puhja vastavalt 1 km ja 2,5 km ida pool. Taotletavast mäeeraldisest 1,5 km ida poolt möödub kruusakattega Puhja-Vihavu kõrvalmaantee nr 22114, 0,5 km põhja poolt viimaselt Saarele suunduv kohalik kruusatee ning vahetult kirde poolt Puhja-Suure-Jaani 110 kV elekriliin. Taotletava mäeeraldise keskosas paikneb geodeetiline märk (VID kood 18768), mille Maa-ameti geodeesia osakonna kooskõlastuse kohaselt võib likvideerida.

3. MAARDLA GEOLOOGILINE UURITUS NING LÜHIKE GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS.

Sangla turbamaardla hõlmab sootasandiku Võrtsjärve madaliku lõunaosas, Võrts-

järve nõo ja Kesk-Devoni lavamaa piiril. Kuna tegu on liustiku kulutusalaga, on Kvaternaari setted vaadeldaval alal suhteliselt õhukesed ning setete paksuse määrab suuresti aluspõhja pinnamood. Riikliku geoloogilise kaardistamise (Kajak jt., 1963) ning Eesti Geoloogiakeskuse 2003. a. geoloogilise uuringu (Ramst jt., 2003) andmeil jääb taotletav mäeeraldis Kesk-Devoni Aruküla lademe (D2ar) avamusalale. Aruküla lade on kuni 20 m paksune ning koosneb peamiselt punasevärvilisest nõrgalt tsementeerunud liivakivist ja aleuroliidist, milles on mergli ja domeriidi vahekihte.

Aluspõhja kivimid on kaetud karbonaatse saviliiv- või liivsavimoreeniga (gIIIvr). Värvuselt on moreenid punakaspruunid, pruunikashallid või kollakashallid. Moreenist

6

võetud proovide lõimise analüüsi andmetel on moreeni jämepurrusisaldus 7,3–27,6% ning saviosakeste sisaldus 10,7–18,4% (tekstilisa 7).

Jääjärvelistest setetest (lgIIIvr) on alal kõige laialdasema levikuga savialeuriit kihi paksusega kuni 3,5 m. Paiguti esineb ka pinnamoodi tasandav 1–5 m paksune liiva, saviliiva või savide kiht.

Soosetete (bIV) paksus ulatub taotletava mäeeraldise edelaosas 6,2 meetrini, keskmiselt on see 4,0 m.

Ala hüdrogeoloogilises läbilõikes saab välja eraldada nõrgalt survelise Kesk-Devoni veekompleksi ja vabapinnalise Kvaternaari veekompleksi. Viimane liigestub soosetete veekihiks, järve- ja jääjärvesetete veekihiks ning liustikusetete veekihiks. Soosetete veekiht (bIV) on ülemine vabapinnaline pinnaseveekiht. Veetase turbas ulatub kevadel maapinnani, suvel 0,25–1,0 m sügavuseni. Veekiht toitub põhjaveest ja sademetest. Turbalasundi veeandvus on väike. Filtratsioonikoefitsient jääb 0,1–0,7 m/d piiridesse. Keemiliselt koostiselt on veed HCO3-Ca tüüpi, väikese mineraalainete sisaldusega (0,1–0,2 g/l). Tavaliselt on soovesi happelise kuni neutraalse reaktsiooniga ning väikese karedusega. Verevi peakraavist võetud veeproov on nõrgalt happeline (pH 6,8) ja keskmise karedusega (3,30 mg-ekv), mis viitab kaltsiumirikkale keskkonnale. Sooveele on iseloomulik kõrge permanganaatne hapnikutarve. Oma füüsikaliste omaduste tõttu (pruunikaskollane värvus, spetsiifiline lõhn ja maitse) on soosetete vesi joogiks kõlbmatu.

Järve- ja jääjärvesetete vesi moodustab ühtse veekihi (lIV-lgIII), mille lamami moodustab suhteliselt vettpidav moreen. Veekiht toitub peamiselt sademete ja pinnavee arvel, vähesel määral ka survelisest aluspõhja veekihist. Setete veeandvus on väike, kaevude deebitid 0,004–0,02 l/sek. Veed on keskmiselt karedad (3–6 mg/ekv). Oma füüsikaliste omaduste tõttu (värvitu, maitsetu, lõhnatu) kõlbavad nad joogiveeks. Keemiliselt koostiselt on vesi HCO3-Ca-Mg või HCO3-Cl-Ca-Mg tüüpi. Veekiht toitub peamiselt sademete, pinnavee ning vähesel määral ka survelise aluspõhja veekihi arvel. Veekihi praktiline tähtsus on väikese paksuse ja veeandvuse ning ebapüsiva veetaseme tõttu tühine.

Liustikusetete veekiht (gIII) on tavaliselt seotud moreenis sporaadiliselt levivate liiva- ja kruusarikkamate läätsedega ja toitub peamiselt sademetest. Sangla turbamaardla piires võib seda lugeda suhteliseks veepidemeks. Veepinna sügavus moreenis kõigub 0,0–7,0 m vahemikus, põhiliselt on see 2,0–4,0 m. Veeandvus on väike, deebit 0,002–0,03 l/s, vee mineraalainete sisaldus on 0,4–1,6 g/l piires. Keemiliselt koostiselt on moreenis esinevad veed HCO3-Ca-Mg või HCO3-Cl-Ca-Mg tüüpi. Veekihti kasutatakse suhteliselt vähe.

Kesk-Devoni veekompleks (D2) koosneb uuringualal Aruküla lademe liivakivist ja aleuroliidist mergli ja domeriidi vahekihtidega. Veepidemeks sellele veekompleksile on suhteliselt vettpidavad Narva lademe alumise osa merglid, savid ja massiivsed dolomiidid paksusega 25–35 m. Veekompleks on kaetud suhteliselt vettpidava moreeniga. Põhjavee liikumise suund on Emajõe ja Võrtsjärve poole. Kompleksi vabapinnaline või nõrgalt surveline veetase lasub keskmiselt 4–10 m sügavusel maapinnast. Veekompleksil on väike veeandvus. Deebit on maksimaalselt 6,6 l/s, filtratsioonikoefitsient 0,68–10,42 m/d (keskmine 7,0 m/d). Veed on keskmise karedusega (3–6 mg-ekv), harvem karedad (6–9 mg-ekv), keskmine mineraalainete sisaldus 0,24–0,37 g/l. Keemiliselt koostiselt on vesi HCO3-Ca-Mg tüüpi. Veekompleksi veed toituvad sadevetest, mis infiltreeruvad läbi kvaternaarisetete.

Elanikkonna veevarustuseks kasutatakse kõige enam Narva lademe all lasuvat Kesk-ja Alam-Devoni veekompleksi (D2-1), mis koosneb Pärnu lademe liivakivist ja aleuroliidist. Ala turbavaru on uuritud ENSV Geoloogia Valitsuse 1979. a eeluuringu (Nõmm-salu, Salo, 1979) ning 1980. a. otsingutööde (Allikvee, 1980) ning Eesti Geoloogiakeskuse 2003. a. geoloogilise uuringu käigus. Viimatinimetatud uuringu tulemusena on taotletava mäeeraldise turbavaru võetud arvele Keskkonnaregistri maardlate nimistus (registrikaart

7

nr. 195) osana aktiivse tarbevaru plokkidest 37 (vähelagunenud turvas) ja 38 (hästi-lagunenud turvas).

4. TURBAVARU JA SELLE KASUTAMISE VÕIMALUSED Taotletav mäeeraldis hõlmab Sangla turbamaardla aktiivse tarbevaru 37. plokist (vähelagunenud turvas) 170,52 ha ja 38. plokist (hästilagunenud turvas) 243,11 ha. Turbalasundi keskmine paksus vaadeldaval alal on 4,0 m, maksimaalne paksus taotletava mäeeraldise edelaosas 6,2 m. Vähelagunenud rabaturvas (peamiselt fuskumi-, magella-nikumi- ja villpea-sfagnumiturvas) moodustab poole lasundi kogupaksusest (gr. lisa 2). Vähelagunenud turba lamamis ning mäeeraldise äärealadel esineva hästilagunenud turba kihi moodustavad siirdesoo- (puu-rohu, puu-, tarnaturvas) ja madalsooturbad (puu-, puu-rohu-, pilliroo-, puu-pilliroo-, pilliroo-tarnaturvas). Turba keskmised kvaliteedinäitajad Eesti Geoloogiakeskuse 2003 a. uuringu andmeil on antud tabelis 1.

Tabel 1 Taotletava mäeeraldise turbalasundi keskmised kvaliteedinäitajad

Keskmised kvaliteedinäitajad

Varu jaotus Looduslik Tuhasus, Happesus, Lagunemisaste niiskus, % %

kuivainest pHKCl % Von Post

Plokk 37, vähelagunenud turvas Plokk 38, hästilagunenud turvas

93,23 88,19

3,19 8,67

3,09 4,63

16 29

H3 H4

Turba kändudesisaldus on väike (vähelagunenud turbas keskmiselt 0,22%, hästi-lagunenud turbas 0,30% lasundi mahust). Õhkkuiva hästilagunenud turba kütteväärtus taotletava mäeeraldise piires on eelnimetatud uuringu andmeil 2333 kcal/kg, vähelagu-nenud turbal sellest isegi mõnevõrra suurem (2462 kcal/kg). Raskemetallide sisaldus turbas on väike- Cd vähelagunenud turbas 0,08 mg/kg ja hästilagunenud turbas 0,06 mg/kg, Cr vastavalt 0,37 mg/kg ja 1,99 mg/kg, Ni 0,6mg/kg ja 3,8 mg/kg, Pb 8,1 mg/kg ja 5,4 mg/kg, Hg 0,080 mg/kg ja 0,091 mg/kg, U 3,4 mg/kg ja 6,4 mg/kg ning Sr 16 mg/kg ja 63 mg/kg.

Mäeeraldise turbalasundi keskmiste paksuste arvutus Eesti Geoloogiakeskuse 2003 a. uuringu andmeil on antud tabelis 2. Mäeeraldise alumiseks piiriks on võetud absoluutne kõrgus 36,0 m.

Tabel 2 Turbalasundi paksus taotletava mäeeraldise piires Eesti Geoloogiakeskuse 2003. a. uuringu andmetel

Uurin- Piketi Maapinna Turbalasundi paksus uuringupunktides, m

Turba Min. põhja

gusihi nr. abs. kõr- Kok- Vähelag. sellest Hästilag. sellest lamami abs. iseloomus-

nr. gus, m ku turvas mäeeraldises turvas mäeeraldises kõrgus, m tus

48 11 40,05 5,60 3,50 3,50 2,10 0,55 34,45 aleuriitliiv

49 10 40,43 6,10 4,10 4,10 2,00 0,33 34,33 liivaleuriit 11 40,19 5,80 4,00 4,00 1,80 0,19 34,39 liivaleuriit

50 8 40,57 6,20 4,20 4,20 2,00 0,37 34,37 liivaleuriit

9 40,51 6,00 4,00 4,00 2,00 0,51 34,51 liivaleuriit 10 40,43 6,00 4,75 4,43 1,25 0,00 34,43 liivaleuriit

8

Tabel 2 järg

Uurin- Piketi Maapinna Turbalasundi paksus, m Turba Min. põhja gusihi nr. abs. kõr- Kok- Vähelag. sellest Hästilag. sellest lamami abs. iseloomus-

nr. gus, m ku turvas mäeeraldises turvas mäeeraldises kõrgus, m tus

51 3 39,45 4,70 3,50 3,45 1,20 0,00 34,75 aleuriit 4 39,90 5,20 3,00 3,00 2,20 0,90 34,70 aleuriit 6 40,28 5,60 3,50 3,50 2,10 0,78 34,68 aleuriit 7 40,43 5,80 3,80 3,80 2,00 0,63 34,63 aleuriit 8 40,50 5,80 4,00 4,00 1,80 0,50 34,70 aleuriit 9 40,32 5,10 3,50 3,50 1,60 0,82 35,22 aleuriit 10 40,33 5,60 3,80 3,80 1,80 0,53 34,73 liivaleuriit

52 0 36,91 2,00 0,00 0,00 2,00 0,91 34,91 savialueriit

1 36,98 2,30 0,00 0,00 2,30 0,98 34,68 savialueriit

2 38,02 2,25 1,25 1,25 1,00 0,77 35,77 aleuriitliiv 3 39,18 4,30 2,60 2,60 1,70 0,58 34,88 aleuriitliiv 4 39,76 4,90 2,30 2,30 2,60 1,46 34,86 aleuriitliiv 5 40,05 5,20 3,90 3,90 1,30 0,15 34,85 aleuriitliiv

6 40,06 5,40 4,00 4,00 1,40 0,06 34,66 aleuriit

7 40,09 5,50 4,00 4,00 1,50 0,09 34,59 aleuriit 8 40,26 5,40 3,90 3,90 1,50 0,36 34,86 aleuriit 9 40,18 4,80 3,20 3,20 1,60 0,98 35,38 aleuriit 10 40,01 5,30 3,30 3,30 2,00 0,71 34,71 aleuriit 11 39,85 5,30 2,40 2,40 2,90 1,45 34,55 aleuriit 12 39,30 2,70 0,90 0,90 1,80 1,80 36,60 aleuriit 13 38,28 2,70 0,00 0,00 2,70 2,28 35,58 aleuriit

53 0 36,70 2,40 0,00 0,00 2,40 0,70 34,30 savialueriit 1 37,08 2,50 0,00 0,00 2,50 1,08 34,58 aleuriitliiv 2 37,48 3,00 0,50 0,50 2,50 0,98 34,48 aleuriitliiv 3 38,90 4,00 1,00 1,00 3,00 1,90 34,90 liivaleuriit 4 39,22 4,10 2,50 2,50 1,60 0,72 35,12 liivaleuriit 5 39,44 3,70 2,40 2,40 1,30 1,04 35,74 aleuriit 6 39,66 4,70 2,50 2,50 2,20 1,16 34,96 aleuriitliiv 7 39,83 4,70 2,80 2,80 1,90 1,03 35,13 aleuriitliiv 8 39,88 5,10 2,20 2,20 2,90 1,68 34,78 aleuriit 9 39,92 4,60 1,80 1,80 2,80 2,12 35,32 aleuriit 10 39,85 4,70 2,00 2,00 2,70 1,85 35,15 aleuriit 11 39,58 4,80 2,20 2,20 2,60 1,38 34,78 aleuriit 12 39,05 3,80 1,00 1,00 2,80 2,05 35,25 aleuriit 13 38,42 2,90 0,00 0,00 2,90 2,42 35,52 aleuriitliiv

54 0 36,56 2,00 0,00 0,00 2,00 0,56 34,56 savialueriit 1 36,99 2,70 0,00 0,00 2,70 0,99 34,29 savialueriit

3 37,98 2,70 0,60 0,60 2,10 1,38 35,28 savialueriit 4 38,38 3,70 0,80 0,80 2,90 1,58 34,68 aleuriit 5 38,73 3,90 0,90 0,90 3,00 1,83 34,83 aleuriit 6 39,04 3,70 1,10 1,10 2,60 1,94 35,34 aleuriit

7 39,20 3,90 1,00 1,00 2,90 2,20 35,30 aleuriit 8 38,99 4,10 0,70 0,70 3,40 2,29 34,89 savialueriit 9 38,92 3,90 0,70 0,70 3,20 2,22 35,02 aleuriit 10 38,69 3,80 0,60 0,60 3,20 2,09 34,89 aleuriit 11 38,15 3,10 0,30 0,30 2,80 1,85 35,05 aleuriit

9

Tabel 2 järg

Uurin- Piketi Maapinna Turbalasundi paksus, m Turba Min. põhja

gusihi nr. abs. kõr- Kok- Vähelag. sellest Hästilag. sellest lamami

abs. iseloomus-

nr. gus, m ku turvas mäeeraldises turvas mäeeraldises kõrgus, m tus

55 0 36,33 1,90 0,00 0,00 1,90 0,33 34,43 savialueriit 1 36,81 2,60 0,00 0,00 2,60 0,81 34,21 savialueriit 6 37,44 2,60 0,00 0,00 2,60 1,44 34,84 aleuriit 7 37,81 2,70 0,00 0,00 2,70 1,81 35,11 aleuriit 8 37,69 2,00 0,00 0,00 2,00 1,69 35,69 aleuriit 9 37,75 2,60 0,00 0,00 2,60 1,75 35,15 aleuriit 11 37,68 2,60 0,00 0,00 2,60 1,68 35,08 aleuriit

56 8 37,40 2,10 0,00 0,00 2,10 1,40 35,30 aleuriit 9 37,41 1,60 0,00 0,00 1,60 1,41 35,81 aleuriit 11 37,75 2,50 0,00 0,00 2,50 1,75 35,25 aleuriit

Paksuste summa : uuringupunktides 247,25 109,00 108,63 138,25 71,80

Punktide arv: 62 44 44 62 62

Turbalasundi keskmine paksus taotletava mäeeraldise ringpiiriga piiritletud ala on seega:

vähelagunenud turbal 109,00 : 44 = 2,48 m, ilma sugekihita 2,28 m hästilagunenud turbal 138,25 : 62 = 2,23 m, ilma sugekihita 2,20 m

Hästilagunenud turba puhul arvestatakse sugekihti (0,1 m) ainult nendes punktides, kus hästilagunenud turvas ei ole kaetud vähelagunenud turbaga.

Mäeeraldise piires (abs kõrguseni 36,0 m) on vähelagunenud turba kihi keskmine paksus 108,63 : 44 = 2,47 m, ilma sugekihita 2,27 m ning hästilagunenud turba kihi keskmine paksus 71,80 : 62 = 1,16 m, ilma sugekihita 1,13 m.

Seega jääb mäeeraldisse vaadeldava ala vähelagunenud turba lasund praktiliselt kogu paksuses ning vähelagunenud turba lasundist pool. Mäeeraldise turbavaru on :

vähelagunenud turvas (osa akt. tarbevaru 37. plokist): 1705200 m2 x 2,27 m = 3871 tuh m3 ehk 426 tuh t hästilagunenud turvas (osa akt. tarbevaru 38. plokist): 2431100m2 x 1,13 m = 2747 tuh m3 ehk 503 tuh t

Mäeeraldise varust paikneb Puhja vallas vähelagunenud turvast 41,38 ha-l 27 tuh t ja hästilagunenud turvast 107,46 ha-l 277 tuh t ning Rannu vallas vähelagunenud turvast 129,14 ha-l 399 tuh t ja hästilagunenud turvast 135,65 ha-l 226 tuh t. Varu mahult kaalule üleviimiseks on kasutatud samu koefitsiente, mida kasutati Kesk-konnaregistris arvel oleva varu arvutamiseks 2003. a. uuringus (vähelagunenud turbal 0,110, hästilagunenud turbal 0,183). Mäeeraldisele on turba väljaveoks vaja rajada ca 5 km teid, mille kaitsetervikus (12,5 m tee teljest kummalegi poole) paiknev turbavaru jääb kaevandamata. Kokku paikneb mäeeraldise piires teetervikutes: vähelagunenud turvast 5000 m x 25 m x 2,27 m = 284 tuh m3 ehk 31 tuh t hästilagunenud turvast 5000 m x 25 m x 1,13 m = 141 tuh m3 ehk 26 tuh t

Väljapoole mäeeraldist jääb 37. ploki 225,08 ha suurusele osale 4397 tuh m3 ehk 483,5 tuh t vähelagunenud turvast (kihi keskmine paksus sugekihita 1,95 m). Aktiivse

10

tarbevaru 38. ploki (hästilagunenud turvas) varu väljapool taotletavat mäeeraldist 389,63 ha-l on 9528 tuh m3 ehk 1743,3 tuh t (kihi keskmine paksus 2,45 m), millest mäeeraldise piiresse jääva lasundiosa lamamis paikneb 2601 tuh m3 ehk 476 tuh t (kihi keskmine paksus 1,07 m).

5. MÄETÖÖDE LÜHIKE KIRJELDUS

Mäeeraldiselt raiutakse mets, ala ümber rajatakse piirdekraavid ning see kuivenda-

takse lahtise kraavitusega, vesi juhitakse kogumiskraavide kaudu Sangla peakraavi. Võttes aluseks 10% tagatusega suvise maksimaalse veetaseme võimaldab see eesvoole süven-damata kuivendada taotletava mäeeraldise turbalasundi isevoolselt abs. kõrguseni 35,5 m. Väljalaskudele rajatakse settebasseinid, mille täpsed asukohad määratakse projektiga. Buldooseritega eemaldatud sugekiht ning kännud ladustatakse mäeeraldise teenindusmaa piires. Kaevandamine toimub pinnaviisiliselt freesmeetodil, valmistoodang aunatatakse väljaveotee äärde. Turba väljavedu toimub aastaringselt autotranspordiga. Selleks tuleb mäeeraldisele ehitada teed ning rajada väljaveotee kirde suunas Puhja-Reku teele. Kokku rajatakse mäeeraldise teenindusmaale umbes 8 km teid, millest 3 km on võimalik paigutada mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiri vahelisele alale ning 5 km jääb mäeeraldise piiresse. Kaevandamise mahuks planeeritakse keskmiselt 32 tuh t aastas, maksimaalseks kaevandamise mahuks vihmastele suvedele järgnevatel aastatel 45 tuh t aastas.

6. MÄEERALDISE PIIRIDE JA SÜGAVUSE PÕHJENDUS

Taotletav mäeeraldis paikneb riigimaal, selle põhja-ja lõunaosas on teenindusmaa piiriks naaberkinnistute piirid, idaserval naaberkinnistute piirid ja Sangla peakraavi kalda piiranguvööndi piir, kirdenurgas Puhja-Suure-Jaani elektriõhuliini kaitsevööndi piir. Taot-letava mäeeraldise teenindusmaa läänepiir kulgeb mööda puhverala piiri, mis vastavalt Sangla III turbatootmisala kasutuselevõtuga kaasneva keskkonnamõju hindamise tulemustele tuleb jätta kaeveala ja Alam-Pedja linnuala, sh metsise püsielupaiga vahele.

Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.08.2004. a. määrusega nr. 172 vastu võetud “Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise ohutusnõuete” §217-le peab turbakaevandamisala olema ümbritsetud tulekaitseribaga, mille parameetrid määratakse projektiga. Seetõttu on taotletava mäeeraldise ja tema teenidusmaa piiri vahele jäetud 50 m laiune tulekaitseriba. Mäeeraldise edelaosa piirneb AS Elva E.P.T. mäeeraldise teenindus-maaga ning seal täiendava tulekaitseriba rajamise vajadus puudub. Mäeeraldise ja selle teenindusmaa ringpiiri käänupunktide koordinaadid on antud tabelina graafilisel lisal 1.

Taotletava mäeeraldise piiri määramisel sügavuti on paljuaastaste tootmiskoge-muste alusel lähtutud eeldusest, et freesmeetodil on selliselt pinnalt võimalik kaevandada aastas keskmiselt 30 tuh t turvast. Seetõttu on mäeeraldise alumiseks piiriks võetud abso-luutne kõrgus 36,0 m, milleni on tootmisväljakud võimalik isevoolselt kuivendada ilma eesvoole süvendamata. Mäeeraldise kaevandatav varu on 872 tuh t (395 tuh t vähe- ja 477 tuh t hästilagunenud turvast) ning planeeritud tootmismahu (32 tuh t aastas) juures ammendatakse see paar aastat enne kaevandamisloa 30 aasta pikkuse kehtivusaja lõppu. See annab võimaluse teostada mäeeraldise maa-ala korrastamine enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist nagu seda nõuab Maapõueseaduse §48.

7. MÄETÖÖDE MÕJU KESKKONNALE JA SELLE LEEVENDAMISE VÕIMALUSED

Sangla III turbatootmisala kasutuselevõtuga kaasneva keskkonnamõju hindamise tulemused näitasid, et kaevandamine esialgu taotletud 453,92 ha suuruselt mäeeraldiselt võib mõjutada negatiivselt Alam-Pedja loodusala seisundit. Taotletaval 243,11 ha suurusel

11

mäeeraldisel on leevendavaid meetmeid rakendades võimalik kaevandada keskkonda oluliselt kahjustamata.

Taotletaval mäeeraldisel on soosetete vesi alumistest põhjaveekihtidest eraldatud suhteliselt vettpidava moreeni ja savikate jääjärvesetetega. Seetõttu ei mõjuta kaevan-damine ümbruskonna salvkaevude veetaset (lähimad majapidamised paiknevad umbes 1 km kaugusel). Kaevandamine planeeritud sügavuseni on võimalik ilma eesvoole süven-damata, seega puudub kavandataval tegevusel oluline mõju ümbruskonna pinnaveekogude seisundile. Nimetatud mõju minimeerimiseks on kuivendusvete ärajuhtimine kaevealalt lubatud ainult läbi nõuetekohast pindala ja mahtu omavate settebasseinide, mida regulaarselt hooldatakse ja vastavalt vajadusele setetest puhastatakse. Settebasseinidest välja juhitava vee kvaliteeti tuleb regulaarselt kontrollida. Tootmisprotsessi müra ja õhku sattuva turbatolmu levikut takistab mäeeraldist ümb-ritseval alal säiliv mets. Turba väljavedu suurendab oluliselt Puhja-Reku kõrvalmaantee transpordikoormust ning sellega kaasnev tolm ja müra halvendab teega piirneva ala ja asulate keskkonnaseisundit. Selle mõju leevendamiseks on vaja reguleerida väljavedude toimumise aega ning parandada tee seisundit (mustkate). Tootmisprotsessiga kaasneb põlengute tekkimise oht. Nende vältimiseks on vajalik töötajate instrueerimine ning õigete töövõtete ja tehniliselt korras mehhanismide kasu-tamine. Tulekahjude kiireks likvideerimiseks on vajalik tuletõrjevahendite ning veevõtu-kohtade olemasolu, tule leviku tõkestamiseks rajatakse ümber mäeeraldise vähemalt 50 m laiune tulekaitseriba. Mäeeraldise väljaehitamise käigus sealne taimestik hävineb ning kaovad ka loomade ja lindude toitumis-, varje- ja pesitsuspaigad. Samuti kaotab ala kaevandamise perioodiks oma puhkemajandusliku väärtuse (marjade korjamine, matkamine). Mäeeraldise ümber säilivad soo- ja metsaalad kompenseerivad seda mõnevõrra. Pärast kaevandamise lõpetamist ala korrastatakse ning seal leiavad uuesti sobiva elukeskkonna mitmed taime- ja loomaliigid.

Taotletava mäeeraldise teenindusmaal ja selle lähiümbruses ei ole registreeritud I ja II kategooria kaitsealuste liikide kasvukohti või elupaiku. Mäeeraldisest lääne pool paikneb Alam-Pedja looduskaitseala. Et vältida kaevandamise võimaliku mõju selle seisundile, on vastavalt kinnitatud KMH aruande lõppjäreldustele vaja jätta rajatava turbatootmisala ja kaitseala vahele 1 km laiune puhvertsoon.

8. KORRASTAMISE SUUND JA MAA-ALA HILISEM KASUTAMINE.

Kaevandamise järgselt korrastatud mäeeraldise teenindusmaa kasutamise otstarbe võib kaevandamisloa väljaandja fikseerida juba kaevandamisloas. Korrastamine toimub paar aastat enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist koostatava korrastamisprojekti kohaselt. Korrastamisprojekti aluseks on Keskkonnaameti poolt väljastatavad korrastamis-tingimused. Sangla III turbatootmisalal jääb pinnasevee tase pärast kaevandamise lõpetamist ca 0,5 m allapoole maapinda. Äravoolude sulgemisega on võimalik veetaset tõsta ning taasalustada soostumisprotsesse. Kuna kaevandamise lõppedes jääb mäeeraldise teenindusmaale keskmiselt 1 m paksune hästilagunenud turba kiht, on võimalik siin ka kaevandamise jätkamine uue kaevandamisloa alusel ning ala hilisem korrastamine veekogudeks ja taassoostuvaks maaks. Kaevandamise jätkamine on võimalik ainult ees-voole süvendades või aktiivseid veeärastusmeetmeid kasutades, st. vett pumpade abil eemaldades. Seletuskirja koostas: R. Ramst OÜ Eesti Geoloogiakeskus rakendusgeoloogia ja maavarade osakonna juhtivgeoloog 30.03.2011.

12

TEKSTI LISAD

13

14

Lisa 1

15

Lisa 2

16

Hr Aivar Pajupuu Teie 16.10.2014 nr 02-2/275 Juhatuse liige Eesti Geoloogiakeskus egk@egk.ee

Meie 28.11.2014 nr 11-2/13/11003-14

Sangla III turbatootmisala kasutuselevõtuga ja Sangla kütteturba tootmisalal kaevandamismahtude vähendamisega seotud keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmine Austatud härra Pajupuu Keskkonnaministeeriumis tutvuti Sangla III turbatootmisala kasutuselevõtuga ja Sangla kütteturba tootmisalal kaevandamismahtude vähendamisega seotud keskkonnamõju hindamise (KMH) aruandega. Lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 10 lõikest 1, lõike 3 punktidest 5-6 ning § 22 lõigetest 2-3 ja 7-8 kiidame eelnimetatud aruande heaks ning määrame järgmised keskkonnanõuded: 1. Tegevuse elluviimiseks tuleb rakendada KMH aruandes toodud alternatiivi 2 ehk

kaevandamine kavandatust väiksemalt alalt; 2. Tegevuse elluviimisel tuleb arvestada kõiki KMH aruandes, sh peatükkides 2 ja 11 toodud

leevendavaid meetmeid; 3. Arendaja peab tagama KMH aruandes, sh peatükkides 2 ja 13 toodu, kaevandamise loas

sätestatu ja käesolevas kirjas määratu alusel keskkonnaseire elluviimise ja keskkonnanõuete järgimise.

Keskkonnaministeerium peab KeHJS § 19 lõike 1 ja § 23 alusel KMH aruande heakskiitmisest teatama väljaandes Ametlikud Teadaanded ning kirjalikult menetlusosalistele 14 päeva jooksul heakskiitmise otsuse tegemisest arvates. Seetõttu tuleb arendajal väljaandes Ametlikud Teadaanded aruande heakskiitmisest teatamise eest tasuda riigilõiv 6,39 eurot hiljemalt 10 päeva jooksul käesolevast otsusest arvates. Riigilõivu on võimalik maksta ühele järgmistest Rahandusministeeriumi pangakontodest: SEB Pank, 10220034796011; Swedbank, 221023778606; Danske Bank A/S Eesti filiaal, 333416110002; Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, 17001577198. Riigilõivu tasumisel tuleb maksekorraldusel märkida viitenumbri lahtrisse 2900078680 ning selgituste lahtrisse, et tasu on Sangla III turbatootmisala kasutuselevõtuga ja Sangla kütteturba tootmisalal kaevandamismahtude vähendamisega seotud KMH aruande heakskiitmise teate eest. Riigilõivu tasumise maksekorralduse koopia palume saata Keskkonnaministeeriumile.

17

Lisa 3

2

Käesoleva otsusega seotud kaalutlused on esitatud järgnevalt. Otsuse põhjendused:

1. Õiguslik alus ja pädevus Keskkonnaministeerium on KeHJS § 10 lõike 1 alusel Sangla III turbatootmisala kasutuselevõtuga ja Sangla kütteturba tootmisalal kaevandamismahtude vähendamisega seotud KMH järelevalvaja, kuna Keskkonnaministeerium on tegevusloa andja. KMH aruande heakskiitmise või heakskiitmata jätmise üle otsustamiseks peab KMH järelevalvaja hindama aruande sisu ja KMH menetluse vastavust seadusest tulenevatele nõuetele. Anda tuleb üldine hinnang KMH aruande kvaliteedile ja menetluse õiguspärasusele. Otsus kõnealuse KMH aruande heakskiitmise üle on tehtud KeHJS § 10 lõike 1, lõike 3 punktide 5-6, § 22 lõigete 2-3 ja 7-8 alusel. 2. Menetluse senine käik

Keskkonnaministeerium algatas 28.04.2011 kirjaga nr 12-9/2042-6 Sangla III turbatootmisala kasutuselevõtuga ja Sangla kütteturba tootmisalal kaevandamismahtude vähendamisega seotud KMH, kuna tulenevalt Sangla Turvas AS 12.08.2010 ja 10.03.2011 esitatud kaevandamise lubade taotlustest, KeHJS § 6 lõike 1 punktist 28 ning § 6 lõike 1 punktist 35 on kavandatav tegevus olulise keskkonnamõjuga. Arendaja soovis nii turba kaevandamiseks loa saamise kui juba olemasoleva loa muutmise jaoks teha ühise KMH. Keskkonnaministeerium kiitis Sangla III turbatootmisala kasutuselevõtuga ja Sangla kütteturba tootmisalal kaevandamismahtude vähendamisega seotud KMH programm heaks oma 06.01.2012 kirjaga nr 11-2/137-1. Kõnealuse KMH aruanne esitati Keskkonnaministeeriumile esmakordselt heakskiitmiseks 04.04.2014. Kuna KMH aruandes oli puuduseid, tagastas järelevalvaja 08.05.2014 kirjaga kõnealuse aruande ning palus seda täiendada. Arendaja saatis 21.07.2014 kirjaga täiendatud aruande uuesti heakskiitmiseks. Kuna järelevalvaja ei nõustunud kõigi täiendustega, tagastati aruanne 15.09.2014 veelkord korrigeerimiseks. Lõplik KMH aruanne esitati heakskiitmiseks 16.10.2014. Tulenevalt KeHJS § 29 lõike 1 punktist 2 edastas järelevalvaja 29.10.2014 kirjaga nr 11-2/13/11003-10 KMH aruande ja käesoleva otsuse eelnõu Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonile kooskõlastamiseks. Keskkonnaamet vastas 12.11.2014 kirjaga, et kooskõlastab KMH aruande ja selle heakskiitmise otsuse eelnõu täiendavate eritingimusteta. Lisaks soovitas Keskkonnaamet kaaluda olulisemate leevendusmeetmete, mis vältimatult peaksid keskkonnaloasse jõudma, ära nimetamist keskkonnanõuetena KMH aruande heakskiitmise otsuses, kuna viide aruande vastavale peatükile jätab küllaltki laia kaalutlusruumi loa väljaandjale keskkonnanõuetega arvestamisel. Heakskiitmise otsuses on täpsustatud, et arvestada tuleb kõiki KMH aruandes toodud leevendusmeetmeid, seega ei saa tegevusloa andja osasid keskkonnanõudeid välistada (välja arvatud KeHJS § 24 lõikes 2 nimetatud juhul). Lisaks on antud juhul nii järelevalvajaks kui loa andjaks sama asutus (Keskkonnaministeerium). 3. KMH aruande avalikustamine

3.1. KMH aruande avalikustamisest teatamine KeHJS § 16 lõiked 2, 3 ja 4 ning § 21 sätestavad KMH aruande avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest teatamise tingimused ja viisid.

18

3

Sangla III turbatootmisala kasutuselevõtuga ja Sangla kütteturba tootmisalal kaevandamismahtude vähendamisega seotud KMH aruande avalikustamise teade ilmus 30.12.2013 ajalehes Postimees ning 03.01.2014 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kirjalik teade saadeti 31.12.2013 vastavalt KeHJS § 16 lõikele 3 kõikidele menetlusosalistele. KMH aruande avalikustamise teade sisaldas KeHJS § 16 lõikes 4 nõutud teavet. 3.2. KMH aruande avalik väljapanek ja avalik arutelu KeHJS § 16 lõike 1 ja § 21 kohaselt korraldatakse kavandatud tegevuse ja KMH aruande tutvustamiseks vähemalt 14-päevase kestusega aruande avalik väljapanek ning seejärel avalik arutelu. Aruande avalik väljapanek kestis 29 päeva, st 03.01.-31.01.2014. Aruandega oli võimalik tutvuda Keskkonnaministeeriumis, Puhja ja Rannu vallavalitsustes ning Keskkonnaministeeriumi kodulehel. Ettepanekuid ja vastuväiteid oli võimalik Keskkonnaministeeriumile esitada kuni 31.01.2014. a. KMH aruande avalik arutelu toimus 06.02.2014 Puhja Vallamajas. Arutelul osales 16 inimest, sealhulgas arendaja ning KMH ekspert. 3.3. KMH aruande kohta esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning nendega

arvestamine

KeHJS § 16 lõike 5 alusel on igaühel õigus aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal tutvuda aruande ning muude asjakohaste dokumentidega, esitada aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ning saada neile vastuseid. KMH aruande avaliku väljapaneku jooksul esitasid kirjalikult ettepanekuid ja arvamusi Tartu Maavalitsus, Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon ja Puhja Vallavalitsus. Ekspert ja arendaja vastasid laekunud ettepanekutele ja märkustele kirjalikult. Aruande avalikul arutelul tutvustas ekspert kavandatavat tegevust ja KMH tulemusi. Avalikul arutelul vastati esitatud küsimustele suuliselt. Lähtudes eelnevast on KMH aruande avalikustamise menetlus olnud õiguspärane. 4. KMH aruande ja KMH eksperdi vastavus kehtestatud nõuetele

Sangla III turbatootmisala kasutuselevõtuga ja Sangla kütteturba tootmisalal kaevandamismahtude vähendamisega seotud KMH koostas OÜ Eesti Geoloogiakeskus Rein Ramst-i juhtimisel (KMH litsents KMH0146, mis kehtib kuni 07.11.2017). Lisaks kuulusid ekspertgruppi Heli Milvek, Mall Orru, Elar Põldvere, Reet Kivisild, Margus Ots, Tarvo Valker, Andreas Schmied ja Silvi Merilo. KMH programmi etapis oli juhteksperdiks Mall Orru ning ühtlasi oli programmis nimetatud rohkem eksperte, kui KMH aruande koostamises osales. Arendaja on oma 04.07.2014 saadetud kirjas põhjendanud, miks oli vajalik vahetada juhteksperti ning selgitas, miks vähenes ekspertrühma koosseis. KMH eksperdirühm on viinud Sangla III turbatootmisala kasutuselevõtuga ja Sangla kütteturba tootmisalal kaevandamismahtude vähendamisega seotud KMH käigus läbi Natura hindamise ning andnud KMH aruandes muuhulgas ülevaate kavandatava tegevuse eesmärgist ja selle alternatiividest, kirjeldanud eeldatavalt mõjutatava keskkonna seisundit ning hinnanud kavandatava tegevuse ja selle alternatiividega kaasnevat keskkonnamõju. Samuti on võrreldud alternatiive, toodud nende paremusjärjestus ning esitatud negatiivset keskkonnamõju leevendavad meetmed ja seiretingimused. Ühtlasi on antud ülevaade KMH avalikustamisest. KMH aruandele on lisatud avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ning vastused neile, samuti aruande avaliku arutelu protokoll.

19

4

KMH aruanne vastab heakskiidetud KMH programmile ning sisaldab KeHJS § 20 lõikes 1 nimetatud teavet. Samuti on KMH aruanne sisult piisav kavandatava tegevuse ja maavara kaevandamisloa andmise üle otsustamiseks. Alljärgnevalt toome välja tähelepanekud aruande korrigeerimiseks. Esitatud märkused ei mõjuta kõnealuse KMH tulemust, kuid ekspert saab neid arvesse võtta edasiste KMH aruannete koostamisel. Kõnealune KMH aruanne on struktuurilt raskesti jälgitav, kuna Natura hindamise osas (peatükis 2) ei ole kogu olulist informatsiooni (nt leevendusmeetmeid puudutavas osas), vaid see on leitav aruande üldpeatükist 11. Näiteks puudutavad peatükis 11.2 toodud leevendusmeetmed ka mõju leevendamist loodus- ja linnualade kaitse-eesmärkidele, mistõttu peaksid need olema esitatud ka Natura hindamise osas. Palume edaspidi analoogsete KMH-de puhul esitada kogu Natura hindamist puudutav informatsioon Natura hindamise peatükis ja vaid vajadusel tuua sama info ära ka KMH üldosas. Korrektne struktuur on vajalik muuhulgas selleks, et otsustajal oleks loa väljaandmisel KMH aruandest selge ülevaade. Keskkonnaministeerium on kontrollinud KMH aruande ja KMH menetluse vastavust kehtestatud nõuetele ning on leidnud, et puuduvad KeHJS § 22 lõikes 3 nimetatud aruande heakskiitmist takistavad asjaolud. Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Mati Raidma Minister Teadmiseks: Sangla Turvas AS, info@sanglaturvas.ee Maris Malva 626 0742; maris.malva@envir.ee

20

Äriregistri kehtivate andmete väljatrükk seisuga 01.04.2015 kell 09:36 Sangla Turvas AS (registrikood 10148132) kohta on avatud Tartu Maakohtu registriosakonnaäriregistrikaart nr 1: Ärinimi ja aadress

1. kanne: Ärinimi on Sangla Turvas AS13. kanne: Aadress on Järvaküla, Puhja alevik, Puhja vald, Tartu maakond, 61301

Kapital

13. kanne: Aktsiakapital on 181 440 eurot8. kanne: Aktsiad on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris

Esindusõigus

10. kanne: Juhatuse liige on Kalle Kivaste, isikukood 36511222734, elukoht Puhja vald, Tartu maakond* Aktsiaseltsi võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige.

Õiguslik seisund

1. kanne: Õiguslik vorm on aktsiaselts14. kanne: Põhikiri on kinnitatud 21.10.201314. kanne: Majandusaasta algab 01.05 ja lõppeb 30.0412. kanne: Sangla Turvas AS on ühendanud endaga osaühingu Konestone, registrikood 10428118, aadress Puhja

alevik, Puhja vald, Tartumaa. Ühinemisleping on sõlmitud 25.05.2010, heaks kiidetud ühinemisotsusega28.06.2010.a.

Märkused

1. kanne: Ettevõtteregistris aktsiaselts SANGLA reg. nr. 640048632. kanne: Sangla Turvas AS kohta on avatud kommertspandi registrikaart.

Kannete loeteluTartu Maakohtu registriosakonnas tehtud kanded:

1. kanne: Kinnitatud 13.03.19972. kanne: Kinnitatud 18.03.19978. kanne: Kinnitatud 26.03.2002 (märkus). Kanne on tehtud ÄS § 61 alusel.

10. kanne: Kinnitatud 25.05.2005 (muutmiskanne)12. kanne: Kinnitatud 28.10.2010 (teine, konstitutiivne ühinemiskanne (ühendava isiku registrikaardile))13. kanne: Kinnitatud 11.01.2012 (muutmiskanne)14. kanne: Kinnitatud 18.11.2013 (muutmiskanne)

Väljatrüki lõpp

21

Lisa 4

lk 6Sangla IIISangla III uus taotlusLisa 1Lisa 2Lisa 3Lisa 4Sangla_III_plaanSangla_III_loige