November 2011Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond | Narva mnt 11E, TallinnProjektijuht: Margit Laasnurm | margit.laasnurm@lehed.ee, tel 680 4629

Kliinikute teejuht

A astal 2008 asutatud Reiki kliinik on erilise suunitlu-sega erakliinik, mis tegeleb

alternatiivseid meetodeid kasuta-des täiusliku tervisliku seisundi loo-misega. Järjekindlalt praktiseerides lähtume põhimõttest, et kõik orga-nismid on võimelised ise taastuma ning erinevate energiatega tööta-des leidsime tervendamise võtme. Tänaseks oleme avastanud mitu erinevat võimalust, kuidas muuta inimese tervislik seisund tervikli-kuks – terve olevaks. Meil on osku-sed, kuidas inimest kõikidest hai-gustest terveks teha ja meie prak-tika on neid oskusi korduvalt tões-tanud. Olulist osa etendas meie jaoks reiki avastaja, jaapanlase doktor Mikao Usui ütlemine: „Reiki on salajane meetod õnne esilekut-sumiseks ja vaimne arstim kõiki-dele haigustele.”

Tervendamise ajal kasutame unikaalseid võtteid ja meetodeid, et käivitada inimese organismis muutusi. Tervenemine toimub het-kega ja patsient tunnetab seda oma kehas kohe. Tervenemise protsess algab teadvuse tasandil,

Reiki on vaimne arstim kõikidele haigusteleluuakse uus teadvuse seisund. Muutus hõlmab inimese kõiki tasandeid ning loob rahuliku, õnneliku ja vabastava tunde. Sisu-

liselt võime seda nimetada vaim-seks tervenemiseks.

Kliiniku pakutavad tegevused mõjutavad eelkõige kesknärvisüs-

Fertilitase eesmärk on nii suurte kui ka väikeste jaoks alati olemas ollaDr Ivo Saarma sõnul on Ferti-litase personali eesmärk pak-kuda inimestele kvaliteetset sünnitusteenust, tehes seda mõnusal, kodusel moel.

„Soovin kõigepealt tänada kõiki meie patsiente, kes on hoolimata remondisaginast ning sellest tekki-nud ebamugavustest meile truuks jäänud. Nüüd hakkab maja uuendus-kuur lõppema ning suudame pak-kuda varasemast paremaid tingimusi nii tavapatsiendile kui ka sünnita-jale,” tunneb dr Saarma heameelt ning kiirustab uusi, senisest paremini sisustatud ruume näitama.

Aasta jagu saginat„Terve viimase aasta oleme töötanud remondisagina keskel ning investee-rinud uuendustesse 1,5 miljonit eurot, kuid nüüd on tõesti terve maja nii seest kui ka väljast korras ning meil on olemas kaasaegne tehnoloo-gia,” kinnitab dr Saarma ning lisab muiates: „Kes ei usu, on teretulnud vaatama-ütlema, ning kui on tõesti veel midagi, mida meil pole, siis ostame!”

Sünnitusosakonna uutes perepa-latites on olemas kõik, mida noor pere vaid oskab soovida – uus, kolme tärni standardile vastav sisustus, SAT-TV, WiFi ja külmik, kusjuures palati

saab pere oma kasutusse juba enne lapse sündi.

„Võin öelda, et Eesti naised oska-vad küsida ja soovida. Kui Eestis on keskmine sünnitaja 26,5-aastane, siis meie juures sünnitav naine on reeg-lina veidi vanem, keskmiselt 29-aas-tane. 2/3 sünnitajatest on kõrghari-dusega naised. Sünnitama tulles on reeglina juba varem maad kuulatud ning selgeks tehtud kõik pakutav ning vajalik, mille üle on meil ainult hea meel,” räägib dr Saarma.

Pakume konkurentsi suuremateleEelmisel, 2010. aastal sündis Fertili-tases 588 last ning 25–30% naistest sünnitavad reeglina vette. Selle tarvis on sünnitustoas hiigelsuur vann, kus naised sünnitades leevendust saa-vad.

„Meie jaoks ei ole sünnitus meditsiiniline protseduur vaid pere-sündmus. Nii enne sünnitust, selle ajal kui ka pärast seda on loomulik, et pere soovib olla koos, tunda end vabalt ja mugavalt nagu kodus. Meie eesmärk on tagada turvaline sünni-tus hubases keskkonnas, kus iga naise soove arvestatakse. Samas on meil olemas kaasaegne aparatuur, mis võimaldab jälgida sünnituse kulgu ja lapse seisundit ning lubab

vajadusel avastada kiiresti kõrvale-kaldeid ja anda heal tasemel arstiabi, sh teha ka keisrilõiget. Sünnituse valutuks muutmisel kasutame medi-kamente, epiduraalanalgeesiat, nae-rugaasi, kuid ka psühholoogilisi võt-teid ja massaaži,” selgitab dr Saarma. „Meie haigla ei ole oma tegevuse

poolest juba aastaid väike, oleme sünnituste arvult viiendal-kuuendal kohal 17 sünnitusosakonna hulgas Eestis.”

Turvaline rasedusaegne jälgimineIga kuu esimese nädala neljapäeval

toimub haiglas tasuta infopäev. Kõik tulevased emad on oodatud haiglaga tutvuma ning küsimusi esitama. Kogu raseduse vältel jälgib Fertilitase personal lapseoootel naise tervist ning valmistab pere sünnituseks ette.

„Töötab perekool, kus informat-siooni jagavad ämmaemandad ja teised spetsialistid. Pöörame tähele-panu sünnituse psühholoogilistele aspektidele, tutvustame ja pakume erinevaid alternatiivseid sünnitamise võimalusi,” loetleb dr Saarma tule-vastele emadele mõeldud teenuseid, mis peaksid lapseootuse mugava-maks muutma.

Alates 2000. aastast on Fertili-tasel UNICEF’i rahvusvaheline serti-fikaat „Baby friendly hospital” – beebisõbralik haigla. Siin pakutakse ööpäev läbi imetamise nõustamist nii telefoni teel kui ka kohale tulles. Kaks Fertilitase ämmaemandat on aastate jooksul valitud aasta ämmaemandaks ning haigla on per-sonaliga hästi varustatud. Lisaks pakub haigla uuest aastast alates rasedusaegset võimlemist. Doktor Saarma kinnitab, et naistele suude-takse pakkuda kõike, mida turvali-seks lapseootuseks ning ka noortel emadel vaja võib minna, ning kut-sub kõiki huvilisi järgmisele info-päevale.

Noor ema Iris Arge-Lepalind kin-nitab, et temal jätkub Fertilitase kliiniku ning sealse personali kohta ainult kiidusõnu. „Olen sünnitanud oma kaks last alles hiljuti Fertilitase kliinikus ning sealne õhkkond on mulle väga positiivsena meelde jäänud,” rää-gib ta. „Sünnitused ei olnud kõige kergemate killast, kuid sellest hoolimata muutis hubane kesk-kond laste sünnid meie pere jaoks mugavaks ning perekesk-seks. Abikaasa sai mulle toeks olla ning tundsin, kuidas minust tõesti hooliti ja püüti kõiki minu soove täita. Seepärast ei pane ma paljuks sõita väikeste lastega ars-tile ka väljastpoolt Tallinna. Siin-kohal soovin südamest tänada dr Merike Ploomi, kes on lihtsalt suurepärane pediaater, väga sõb-ralik ja tore inimene!”

Fertilitas ASKaluri tee 5a74001 Haabneeme, Viimsi valdRegistratuuri tel 605 9600, 605 9601, 605 9023Ööpäevaringne valvetelefon 605 9605, 605 9607Fertilitasel on filiaal nii kesklinnas kui ka MustamäelVaata lähemalt: www.fertilitas.ee

Urmo ja Heneli Aava teine poeg Tristan tuli eelmisel nädalal just Fertilitase haiglas ilmale.

Minust tõesti hooliti

teemi. Massaaži kasulikud omadu-sed närvisüsteemile on teada juba aastatuhandeid. Pingetest vabasta-mine taastab organismi loomuliku

talitluse ja energia vaba liikumine algatab iseenesliku tervenemise protsessi, mida inimene tajub alati oma enesetundest.

Reiki Meistrite Kool on Reiki klii-niku koolitusüksusena asutatud 11.11.11 ja see korraldab tradit-sioonilisel Jaapani viisil reiki I ja II astme ning meistri kursusi. Kursus-tel jagame reikiga tervendamise kogemusi, räägime reiki ajaloost ja praktiseerime külluslikult.

Maatriks Transformatsiooni ja Tervendamise seminaridel õpe-tame tervendamist kõrgemal tase-mel. Seminaridel osalemine annab põhjalikud teadmised transformat-siooni tehnikatest ja igaüks saab nende kasutamise oskused.

Kliiniku vaibasaalikeses toimu-vatele grupitegevustele – jooga-tunnid, vabastav hingamine, vabas-tav venitus, Maatriksi seminarid ja praktikaõhtud – soovitame eelne-valt registreeruda.

LugupidamisegaToomas Piik

www.reiki-kliinik.eeinfo tel. 51990988info@reiki-kliinik.eeRävala 8, Tallinnas

Lehe valmimist toetasid: Fertilitas AS, Reiki Kliinik OÜ, Center for Clinical and Basic Research AS (Pärna Kliinik), EELK Tallinna Diakooniahaigla, Artroskoopia OÜ (Artrosportkliinik), Dna Test OÜ, MM Kirurgia OÜ (MM Kliinik), Tallinna Tehnikaülikooli Biomeditsiinitehnika Instituut

Kliinikute teejuht

D NA Test OÜ pakub esime-sena Eestis kergesti kasu-tatavaid koduseid DNA

isadusteste, mille abil on võimalik välja selgitada, kas konkreetne mees on lapse bioloogiline isa. Lisaks DNA isadustestile on võima-lik vanavanemate ning õdede ja vendade vahelise testiga määrata ka muid sugulussidemeid.

Oleme teinud kogu isaduse tuvas-tamise protsessi kliendi jaoks võima-likult mugavaks, säilitades samas

DNA-testi saab ka kodus tehatäieliku konfidentsiaalsuse. Testi saab tellida meie koduleheküljelt, mille aadress on www.dnatest.ee, ja täiendavate küsimuste korral võib helistada meie kontakttelefonile 523 2189.

Kõik inimesed pärivad geenid ehk DNA oma bioloogilistelt vane-matelt. DNA-testi käigus võrrel-dakse lapse DNA-struktuuri väide-tava isa DNA-struktuuriga, et saada kinnitust, kas laps ja väidetav isa on bioloogiliselt seotud või mitte.

DNA-testi tulemus on kas välistus (väidetav isa ei saa olla vastava lapse isa) või kinnitus (väidetav isa on lapse bioloogiline isa). Kinnitava vastuse puhul garanteerib DNA Test OÜ laboripartner DDC tule-muse vähemalt 99,99% täpsusega ja välistava vastuse puhul 100,00% täpsusega.

DNA Test OÜ laboripartneriks on DNA-de testimises rahvusvahe-liselt tunnustatud ja maailma üks suuremaid DNA-laboreid DNA

Diagnostics Center (DDC). DDC on pakkunud DNA-teste terves maail-mas juba üle 15 aasta. DNA Test OÜ on Eesti turul tegutsenud üle aasta ning selle perioodi jooksul on aida-tud lahendada enam kui 100 sugu-lussidemete küsimust.

„Igal ravimiuuringul on oma värv ja igal uuritaval on oma mahukas kaust,” näitab Pärna kliiniku juhataja ja reumatoloog doktor Ivo Valter ümmargusi punaste-roosade-hal-lide kaustadega täidetud riiuleid. Kümne aastaga on niisuguseid kaustu kogunenud arvukalt – Pärna kliinikus on läbi viidud 40 erinevat rahvusvahelist ravimiuuringupro-jekti, mille tulemusena on jõudnud kasutusele kuus täiesti uut ravimit. Just Pärna kliinik süstis esimesena Euroopas seitse aastat tagasi üht osteoporoosi bioloogilist ravimit, mida nüüd juba ka haigete ravimisel kasutatakse ning apteegist osta saab.

Kliinilised uuringud ongi Pärna kliiniku põhitegevusala, samuti on nende erialaks reumatoloogiliste haiguste ja osteoporoosi ravi. Ka ravimid, mis Pärna kliiniku abiga kasutusele jõudnud, on mõeldud just eelnimetatud haiguste raviks. „Osteoporoos, reumatoidartriit, osteoartriit, diabeet, arteriaalne hüpertensioon, kõrge kolesterool, dementsus,” loetleb doktor Valter haigusi, mille jaoks on Pärna klii-niku kaasabil uusi ravimeid katseta-tud.

Kõik uuringud ei ole alati seotud uute ravimite katsetamisega, uuri-tud on ka näiteks juba kasutusel oleva ravimi uue vormi imendumise aega jms ehk siis ravimite farmako-kineetikat.

Ravimiuuringud aitavad leida uusi raviviise

„Uuringute tegemine on oluline ja neis osalemine on oluline,” tõdeb doktor Valter. „Ainult nii sünnib inno-vatsioon meditsiinis.”

Arsti tähelepanuDoktori sõnul osalevadki inimesed uuringutes eelkõige altruismist – kuigi uuringuga võib haige oma tervi-sehädale leevendust saada, ei pruugi see nii minna. Uuringuga võib kaas-neda ka platseebokontroll ning uuringu ajal patsient ei teagi, kas tegu on ravimi või hoopis plat-seeboga. See on vajalik, et saada sel-

gemalt teada ravimi igakülgset mõju, sh võimalikke kõrvalmõjusid.

Kõigest, mis uuringuga seondub, informeerib kliinik uuringus osalejat eelnevalt põhjalikult ning otsuse uuringus kaasa lüüa teeb ainult pat-sient ise.

Kui inimene leiab, et uuringus osalemine talle ei sobi, on tal või-malik loobuda. Raha uuringutes osalemise eest ei maksta, küll aga korvab kliinik uuringuga seotud kulutused, näiteks transpordikulu. Ning muidugi on uuringus osale-vale inimesele garanteeritud pidev

arsti tähelepanu. Uuringus osale-vate inimeste rutiinsete läbivaa-tuste käigus on ilmsiks tulnud hoo-pis teisi haigusi, mis pole üldse uuringuga seotud. Näiteks on avas-tatud kõrvalkilpnäärme healoomu-lisi kasvajaid, erineva paikmega vähke, kõrgvererõhutõbe, kõrget veresuhkrut.

Tänuväärne tööDoktor Valter tõdeb, et on inimesi, kes on osalenud isegi mitmes projek-tis. „Inimestel on tahe osaleda ja neil, kes on varem osalenud või kelle tut-

tav on osalenud, on ind uuringus kaasa lüüa väga suur,” on doktor kogenud. „See on inimeste tasuta annetus tervishoiu heaks ja nad tee-vad väga tänuväärset tööd. Uuringus osalemine pole lihtne otsus.”

Inimesi, kes on päri uuringutes kaasa lööma, leiab kliinik oma and-mebaasi kaudu, perearstide või teiste reumatoloogide kaasabil või kuulutuste kaudu.

„Ega iga inimene, kes siit uksest sisse tuleb, ei satu kohe ravimiuurin-gusse,” rõhutab doktor Valter. „Ini-mesed tulevad meile ka näiteks luuti-hedust mõõtma ja eriarstide vastu-võtule ning kui tema näidud uurin-guks sobivad, võidakse talle teha ettepanek osaleda.”

Mõnesse uuringusse võib sobida näiteks vaid üks inimene 150-st. „Kri-

Silvi (74) osaleb hetkel Pärna klii-nikus kolmandal uuringul – kõik need on seotud osteoporoosira-viga.„Sattusin siia juhuslikult ühe sõbranna kaudu luutihedust mõõtma,” räägib Silvi, kuidas temast uuringuosaline sai. Kuna mõõtmisel selgus, et naise luud on juba üsna hõredad ning ta vajab ravi, kutsuti teda ka ravimi-uuringusse.„Pärast esimest katsetustesee-

Pärna kliiniku juhataja doktor Ivo Valter näitab ravimiuuringute kaustu – igal uuringul on oma värv ja igal uuritaval on oma mahukas kaust.

Juba kolmas uuring käsil

riat oli luutihedus paranenud,” pajatab naine, lisades, et vaevusi ei ole ühegi uuringu puhul tekki-nud. Lisaks uuringuravimile saab naine ka kaltsiumi ja D-vitamiini.„Siin tehakse hulgaliselt tervise-uuringuid, nii et perearsti juures pole mul vaja olnud mitu aastat uuringuid tehagi,” sõnab Silvi. „Kuna midagi halba ei ole juhtu-nud, olen nõus ka edaspidi uuringutes osalema.”

teeriumid on keerukad, sest andmed peavad olema võrreldavad,” selgitab doktor.

Uuringute periood võib kokku-võttes olla päris pikk, kesta isegi aas-taid, sest vaja on ka teada saada, kas ja milline on ravi pikaajaline tulemus. Osalejal tuleb regulaarselt käia kliini-kus vastuvõtul, mõne uuringu puhul täidab patsient päevikut jms.

Uuringutest väljalangejate hulk on suhteliselt väike, umbes 3%. Sel-lele võib lisanduda neid patsiente, kes jätavad osalemise pooleli, kuna ravim ei sobi talle.

„Ega kõik ole lillepidu,” möönab doktor Valter. „Meil on olnud näiteks kaks projekti, kus osteoporoosi ravi ei ole õnnestunud. Samas on mitme uue ravimi apteeki jõudmine siiski väga positiivne tulemus.”

www.dnatest.ee

3 |

Kliinikute teejuht

M are Malva on esimene Eesti plastikakirurg, kes on läbinud plastikakirur-

gia residentuuri ja saanud plastika-kirurgi kutse Tartu Ülikoolist. Iga-päevane pidev praktika, laialdane kogemustepagas ning viimaste plastikakirurgia alaste uurimis-tööde ning suundadega kursis olek teevad Mare Malvast oma ala tun-nustatud spetsialisti.

Mare Malva juhitavas MM Klii-nikus tehakse kõiki plastilise ja esteetilise kirurgia operatsioone ning protseduure. Nende hulka kuuluvad rinnaproteeside paigalda-mine, rinnasuurendus- ja vähen-dusoperatsioonid, kõhuplastika, rasvaimu ning näopiirkonnas üla- ja alasilmalaugude plastika ja näo ringlõikus. Lisaks aitab dr Malva vabaneda patsientidel soovimatu-test sünnimärkidest.

„Levinud arusaam on, et sünni-märki ei tohi puutuda ega eemal-dada – tegelikult on nii, et kui sün-nimärk on eemaldatud ja patoloog on seda uurinud, siis ongi mure murtud,” nendib Mare Malva, kelle sõnul on suurem osa kliinikusse pöördujatest siiski rinnaproteesi soovivad patsiendid.

Rinnalõikused„Kui näiteks rinnavähi tõttu on pat-siendil eemaldatud kogu rind ning vähiravi on edukalt lõppenud, siis aasta-kahe pärast, kui kõik on kor-

MM Kliinikus saavad patsiendid kaunima välimuseras, saab patsiendile teha tema oma kudedest uue rinna. Selleks kasutatakse kas selja- või kõhuku-desid ning vastavalt vajadusele võib kudede alla paigutada ka pro-teesi. Mõnel naisel pole juba geneetilselt soovitud suurusega rinda, neil on võimalus saada soovi-tud suurusega rinnad silikoonpro-teesiga,” selgitab dr Malva.

MM Kliinik teeb ka rinnavähen-duslõikusi, mis on mõeldud nais-tele, kellel on geneetiliselt väga suured rinnad või kelle rinnad on imetamise tulemusel oma ilusa vormi kaotanud ning rippu vaju-nud. Väga suurte rindade korral tekivad naistel tihti selja-, õla- ja kaelavalud ning lihaspinged. Rin-dade vähenduse või tõstmisega saab aga olukorda parandada ning kaovad ka erinevad pinged ja valud.

Rasvast lahti„Üks uus grupp patsiente on need ülekaalulised, kes on teinud mao vähenduslõikuse. Nad on kaalust väga palju kaotanud ning nahk kõhul ja kätel-jalgadel ripub suisa põllena. Nende puhul võtan ma

üleliigse naha ära ja pärast lõikust saab patsient uue, ilusa keha,” kõneleb dr Malva.

MM Kliiniku klientide seas on ka palju mehi. Mare Malva sõnul on naiste ja meeste kehaehitus lisaks kõigele muule väga erinev selle poolest, et naistel on reie- ja puusa-piirkonnast nahaaluse rasvkoe eemaldamine rasvaimu abil lihtne. Meestel, kes põhiliselt soovivad just rasvkoe eemaldamist kõhu piir-konnast, on probleem selles, et rasvkude pole nahaalune, vaid paikneb siseelundite vahel kõhuõõ-nes ja seda ei ole võimalik rasvai-muga eemaldada.

Üks probleem, millepärast päris paljud mehed dr Malva sõnul kliini-kusse pöörduvad, on günekomastia ehk rindade suurenemine. Neid mehi aitab rinnakudede ja rinna-piirkonna rasvkudede eemalda-mine, mis annab neile hea enese-tunde ning täisväärtusliku sot-siaalse elu.

Hea enesetunneVäga levinud protseduuriks on ka Botoxi süstimine, mis põhineb botuliini toksiini toimel lihasele.

„Süst lõdvestab lihast, katkesta-des lihase ja närvi omavahelise ühenduse, ning selle tulemusena ei tõmbu lihas enam kokku. Botoxi-süsti abil on paljud patsiendid vaba-nenud oma pingepeavaludest, mis võivad olla põhjustatud näiteks sel-

lest, et autoga sõites paistab päike tihtipeale silma ning inimesed pin-gutavad lihaseid näo- ja otsmiku-piirkonnas. Tavaliselt ei pane inime-sed näolihaste pingutamist ise üldse tähele, kuid õhtuks on silmad väsinud ja pea valutab või ilmnevad muud vaevused,” nendib dr Malva.

„Ma tahaks siiski rõhutada, et plastikakirurgia on kirurgia üks osa ja iga lõikusega kaasnevad ka riskid – põletikud, verejooksud, tursed. Õnneks on neid juhuseid väga vähe ja me teeme kõik selleks, et pat-sientidel mingeid probleeme ei tekiks, aga sellega peab alati arves-tama. Kõige parema tulemuse annab see, kui patsient järgib alati pärast operatsiooni arsti antud juhiseid. Üks osa protseduurist on lõikus, aga väga olulisel kohal on ka järelravi,” osutab ta.

MM Kliiniku kõrgetasemelise plastikakirurgia ning kogemuste-rikka meeskonna abiga saavad ini-mesed tagasi oma enesekindluse ning tunnevad ennast oma kehas taas mugavalt ja õnnelikult.

MM KliinikVaata täpsemalt: www.mmkliinik.euInfo saamiseks või konsultatsiooniaja kokkuleppimiseks helistage palun 6727 000, 508 8180, 5340 0043

Mare Malva juhitavas MM Kliinikus tehakse kõiki plastilise ja esteetilise kirurgia operatsioone ning protseduure.

FOTO: Rasmus Jurkatamm

T allinnas Hiiul asuv SA EELK Tallinna Diakooniahaigla pakub ühes kohas kõiki tee-

nuseid, mida võiks vajada eakas või rasket haigust põdev inimene, kes ise ja oma lähedaste abil enam kodustes tingimustes elamisega toime ei tule. Haiglas töötavad oma eriala pühen-dunud spetsialistid, kes tagavad pat-sientide maksimaalse võimaliku hoo-litsuse. Personalile on sageli abiks ka vabatahtlikud.

Diakooniahaiglas püütakse haigla juhi dr Jelena Leiburi sõnul toetada inimese suutlikkust omal jõul toime tulla ja väärikalt kodus elada. Kuid juhul, kui pere ei tule patsiendi hool-dusega kodustes tingimustes toime ka koduõenduse ja avahoolduse abiga, on võimalus inimene pike-maks või lühemaks perioodiks haig-lasse ravile tuua. Väikese haigla eeli-seks on võimalus pakkuda koduse-mat miljööd ja personaalsemat suht-lust, mis muudab haiglas viibimise patsientidele meeldivamaks ja pakub turvatunnet nende lähedastele.

Pakub erinevaid võimalusiHaigla pakutavate teenuste hulka kuuluvad koduhooldus, koduõendus, intervallhooldus, hooldusravi, hool-dusravi dementsusega inimestele, hoolekodu ja hospiits.

Intervallhoolduse all mõistetakse omavalitsuse toel osutatavat teenust perekonnale, kus on pidevat hool-dust vajav inimene. Vastava kokku-leppe alusel teenuse osutajaga kan-nab omavalitsus hoolduse kulud

Diakooniahaigla teenus on paindlik ja patsiendikeskne

7–14 päeva pikkuse perioodi eest. Hooldust vajav inimene viibib sel ajal professionaalide hoole all ja omak-sed saavad veidi puhata.

Koduõendusteenuse puhul osu-tab teenust koduõde, kes patsienti kodus abistab, nõustab ja hoiab vaja-dusel kontakti perearstiga. Kui ilmne-vad terviseprobleemid, millega kodustes tingimustes ei ole võimalik toime tulla või kui omaksed soovivad puhkust, on võimalik patsient ka

mõneks ajaks haiglasse tuua. Diakoo-niahaigla süsteem on väga paindlik ja perekonda ei jäeta mures kunagi omapead. Nõustamise toel on ka lähedastel kergem olukorda mõista ja vastavalt tegutseda.

Haigla toetab nii patsiente kui ka lähedasiHospiits on 12-kohaline osakond, mis on mõeldud inimestele, kellel ei ole raske haiguse tõttu jäänud enam

kuigi palju elada. Selles osakonnas töötavad vastava ettevalmistusega kogenud töötajad, kes tegelevad per-sonaalselt kõigi patsientide vajadus-tega.

Hospiitsi töös on oluline kogu perekonna toetamine ajal, kui lähe-dane on raskelt haige. Adekvaatne toetus aitab leinas perekonnal pärast lähedase surma oma eluga edasi minna.

Traditsiooniks on saanud rahvus-vahelise hospiitsipäeva tähistamine oktoobrikuu esimesel pühapäeval. Hospiitsipäeva tähistatakse koos lah-kunute lähedastega, austatakse aasta jooksul lahkunuid mälestustee-nistusega.

Oluline rõhk tegevustel ja suhtlemisel Dementsete inimeste hooldusravis on oluline suhtlus patsiendi ja tema

lähedastega. Et töös dementsete ini-meste heaks saab tugineda üksnes veel säilinud ressurssidele, on oluline tunda nende elu. Dementsete pat-sientide ja nende lähedastega koos-töös loodavad nn mälu- ehk identi-teediraamatud aitavad patsiendil mõista, kes ta on. Selline mälutöö võimaldab nii personalil kui ka lähe-dastel paremini mõista dementse inimese sageli kummalisena tunduva käitumise tähendusi.

Selleks, et hooldusravil või hoole-kodus viibivate inimeste maailm ei piirduks haiglaseintega, saavad haigla patsiendid osaleda ekskur-sioonidel ja väljasõitudel. Väljasõitu-deks on vaja kokkulepet lähedastega ja enamasti kogevad nii patsiendid, personali liikmed, vabatahtlikud kui ka lähedased seda väga positiivse kogemusena. Ka tavapäevadel ürita-takse patsientide elu-olu võimalikult paljude erinevate tegevustega rikas-tada. Haiglal on partnerite toel ehita-tud turvaline ja dementse inimese eripära arvestav aed, mis leiab aktiiv-set kasutust. Mitmeid dementsuse-alaseid koolitusi läbinud personal on nimetatud teemal kompetentne ning vastavalt vajadusele ja võimalusele jagatakse kogemusi ja koolitatakse ka huvitatud kolleege.

SA EELK Tallinna DiakooniahaiglaHiiu 42, Tallinn 11619Informaatori tel 651 0330Vaata lähemalt: www.diakooniahaigla.ee

Diakooniahaigla patsiendid haigla aias

FOTO: erakogu

Üks osa protseduu-rist on lõikus, aga väga olulisel kohal on ka järelravi.

Kliinikute teejuht

A rtrosportkliinik on Tallinna kesklinnas asuv tugi-liiku-misaparaadile, eriti liigeste

ravile keskendunud päevakirurgia erakliinik. Sõna „sport” kliiniku nimes tähendab, et palju tähelepanu pööratakse spordiga tegelevate ini-meste, sh rahvaspordiga tegelevate inimeste ravile.

Päevakirurgia on ravisuund, kus haige pääseb koju samal päeval, mil operatsioon tehti. Päevakirurgia pat-siendid peavad olema üldiselt ter-ved, nad ei tohi olla põdenud raskeid haigusi nagu infarkt, insult vms.

Artrosportkliinik avas uksed 1997. aasta lõpul. Käesolevaks ajaks on kliinik saavutanud optimaalse töörütmi – aastas külastab meie arste ambulatoorsel vastuvõtul 6000–7000 haiget ning aastas teeme 800–900 operatsiooni (s.o ühes opi-saalis), millest põhilise osa moodus-tavad artroskoopilised ehk telekirur-gilised liigeselõikused. Patsiente on meil käinud kindlasti igast Eestimaa nurgast ja maailmakaardile vaadates ei ole ka pilt kehv – meile on sõitnud ravile patsiente 42-st riigist.

Meie kliiniku põhimoto on osu-tada haigele kõige paremat ravi.

Artrosportkliinikus töötavad suurte kogemustega tasemel arstid ja meditsiiniline personal ning meil on kasutada kaasaegne meditsiini-line aparatuur. Samuti on kliinik sisse seadnud kõigiti head tingimused hai-getele.

ArtroskoopiaNagu juba eelnevalt öeldud, pöörab kliinik oma põhitähelepanu liigeste

Artrosportkliinik on pühendunud liigeste ravileravile. Oleme Eestis pioneerid uue tänapäevase liigeskirurgiameetodi – artroskoopia – väljaarendamisel.

Artroskoopia on liigeskirurgia-meetod, kus operatsioonil ei tehta tüüpilisi haavu, vaid lõikus toimub läbi 2–3 väikese augukese, millest ühe kaudu viiakse liigesesse optiline süsteem ja teise kaudu spetsiaalne instrument, millega tehakse vajali-kud protseduurid. Meil on vastavaid kogemusi hankimas käinud nii Eesti kui välismaa kirurge ja meie kliiniku kirurgid on ka ise kümnetes riikides õpetusi saamas käinud.

Haigekassa lepingRavimine haigekassa lepingu alusel toimub artrosportkliinikus kahel eri-alal:•• ortopeedilised operatsioonid – põhiline on liigeste artroskoopia;•• kõrva-nina-kurgu haigused.Lisaks võtame vastu haigeid ka kirur-gia, manuaalteraapia (sh seljahaigu-sed), plastilise kirurgia ja psühhiaat-ria alal. Need teenused on tasulised.

Kaidu Meitern, Artrosportkliiniku rajaja, kirurg

ArtrosportkliinikPärnu mnt 67A (vana ajakirjandusmaja) II korrusTallinn 10134Tel 646 1436Fax 646 1285e-mail: artro@infonet.eeVaata lähemalt: www.artrosportkliinik.ee

Artosportkliiniku rajaja ja kirurg Kaidu Meitern.

FOTO: Rauno Volmar

Artrosportkliinikus tehakse põhiliselt järgmisi päeva-kirurgilisi operatsioone:

Ortopeedia•• õla-, põlve-, randme-, küünar- ja hüppeliigeseartroskoopia•• küünarliigese epikondüliit (tenniseküünarnuki ravi)•• „hüppaja põlve” lahtine ja art-roskoopiline meetod•• Achilluse kõõlusepuhastus•• kruvide, plaatide eemalda-mine

Üldkirurgia•• veenilaiendid•• songad•• ganglionid, tsüstid

Käekirurgia•• karpaalkanali vabastamine•• käekõõluse ja -liigese lõikused•• õlaliigese manipulatsioon („kinnikülmunud” õla ravi)

Lisaks ülaltoodule tehakse Artrosportkliinikus ka muid operatsioone.

Kliinikus töötavad dr Kaidu Meitern, dr Madis Rahu, dr Armin Heinman, dr Eldur Hannus, dr Tauno Kalvet

Artrosportkliinik

T allinna tehnikaülikooli Teh-nomeedikumi biomeditsii-nitehnika instituut osaleb

aastatel 2011–2013 aset leidvas kolmepoolses uuringuprojektis „Töövõime ja selle sotsiaalne toime”, mille eesmärk lühidalt lahti seletatuna on arvutiga töötavate inimeste töökeskkonna paranda-mine tööstressi tegurite välja selgi-tamise ja minimaliseerimise teel.

Tööstresse on küsitluste abil mõõdetud väga palju, aga nimeta-tud uuringut eristab neist asjaolu, et sel puhul on appi võetud Metal Age metoodika, mille töötasid välja Soome töötervishoiu spetsialistid. Metoodika on nime saanud selle järgi, et sai 1990. aastatel alguse metallitööstuses vanemaealiste töötajate heaolu uuringuna, ent hiljem selgus, et see metoodika töötab ka teiste ametite ja vanuse-gruppide puhul.

Selle metoodika alusel iseloo-mustatakse töökoha psühhosot-siaalseid tegureid esmalt töötaja seisukohalt, siis töötavate inimeste grupi (näiteks ühes ruumis tööta-vate inimeste) seisukohalt ja kok-kuvõttes ka kogu organisatsiooni tasemel.

Projekti osapoolteks on Eesti, Läti ning koordinaatorina Soome. Projekt koosneb küsitlustest, mõõtmistest, töökeskkonna voli-nike koolitamisest ning tulemuste

Metal Age metoodika aitab töökeskkonda parandadaanalüüsimisest. Küsitlustes osaleb kokku 1500 inimest, igast projektis osalevast riigist 500.

Eesti hindab tööelu kvaliteetiProjekti mõte on selles, et ühe ja sama metoodika abil hinnata ära psühhosotsiaalsete tegurite toime inimese tööelu kvaliteedile, kuna tööl viibitav aeg moodustab peaaegu ühe kolmandiku inimese elust. Ühtede ja samade metoodikate abil üritatakse võrrelda Soome, Eesti ja Läti arvutiga töötavate inimeste töö-elu kvaliteeti ja neid tegureid, mis seda halvendavad või mis ei anna võimalust nimetada seda heaoluks tööl.

Uuringu aluseks on tööpsühho-loogide abiga töögruppides osaleva-tele inimestele koostatud küsimusti-kud, mille abil üritatakse välja selgi-tada, millised on kitsaskohad – kas need tulenevad töökeskkonnast, omavahelistest suhetest või psüh-hosotsiaalsetest pingetest. Kui need on ära kaardistatud, minnakse edasi konkreetsete lahenduste otsimiseni, mis tehakse selgeks arutelude käi-gus.

Eesti osapoole ülesanne on hin-nata tööelu kvaliteeti, arvestades ka töökeskkonna ohutegureid. Hinnata-vate tegurite hulka kuuluvad näiteks töökoha valgustus ja ergonoomilised näitajad.

Projekti teine oluline osa on ohu-

tegurite hindamine töökohtadel, mida tehakse Lätis ja Eestis. Seejärel koolitatakse Metal Age´i programmi kestel projektis osalevates ettevõte-tes välja töökeskkonna volinikud, kes peaksid aitama hinnata programmist saadavat reaalset majanduslikku tulu.

Metal Age koolitusprogramm viiakse läbi Soomes kahel suuremal üritusel. Seejärel viiakse läbi uued küsitlused ja mõõtmised töökohta-del, et analüüsida Metal Age metoo-dika efektiivsust.

Vähendada tööga seotud haigestumistProjekti eesmärgiks on lisaks psüh-hosotsiaalsete ohutegurite toime vähendamisele vähendada arvutiga töötavatel inimestel ka luu- ja lihas-konna pingetest tingitud haigusi või haiguseelseid seisundeid, mis samuti häirivad inimeste tööd ja vähenda-vad töövõimet.

Eesti poolel on projektis osalejate üheks ülesandeks lisaks küsitluse tar-vis arvutikeskkonna loomisele välja töötada ka kompleksse preventiivse ravi ja vajadusel taastusravi meeto-did luu- ja lihaskonna haiguste välti-miseks arvutiga töötavatel inimestel. Sellesse protsessi on kaasatud ka taastusravi arst ja arvutitöökohtade individuaalse disainimise meetmed. Projekt jõuab lõpule 2013. aasta det-sembrikuus.

Tallinna tehnikaülikooli Tehnomeedikumi biomeditsiinitehnika instituut osaleb projektis, mille eesmärk on arvutiga töötavate inimeste töökeskkonna parandamine.

FOTO: EPL-i arhiiv