Globaalf¼¼sika - Kosmos

  • View
    46

  • Download
    0

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Globaalfüüsika - Kosmos. Mirt Gramann Tartu Observatoorium. Programm. 1. Päikesesüsteem 2. Tähed 3. Meie Galaktika 4. Galaktikad 5. Kosmoloogia 6. Universumi tekkimine ja arenemine. Meie Galaktika. Galaktika spiraalstrukuur. Maailmapildi muutus 1920. aastatel. - PowerPoint PPT Presentation

Text of Globaalf¼¼sika - Kosmos

  • Globaalfsika - KosmosMirt GramannTartu Observatoorium

  • Programm1. Pikesessteem2. Thed3. Meie Galaktika4. Galaktikad5. Kosmoloogia6. Universumi tekkimine ja arenemine

  • Meie Galaktika

  • Galaktika spiraalstrukuur

  • Maailmapildi muutus 1920. aastatelAlles vhem kui sada aastat tagasi arvati, et - Pike on maailma keskpunkt - Meie Galaktika omadusi samastati kogu maailma omadustega

    1918 H. Shapley kerasparvede jaotus > Pike ei ole maailma tsentris Galaktika mtmed - 30 kpc 1920 Shapley Curtis - Great Debate udukogude olemus 1925 Hubble Andromeda kaugus peale meie Galaktika on veel tuhandeid teisi. Maailm osutus miljoneid korda suuremaks kui varem meie Galaktika mtmeid arvestades arvati.

  • 4. Galaktikad4.1 Galaktikate omadused4.2 Aktiivsed galaktikad4.3 Galaktikate kaugused 4.4 Galaktikate ruumjaotus4.5 Vga kauged galaktikad

  • Coma parv 100 Mpc kaugusel

  • 4.1 Galaktikate omadused1. Morfoloogia2. Heledus - nrgad vs heledad3. Vrvus - punased vs sinisedElliptilised punasemad ja spiraalid sinisemad4. Gaasi sisaldus gaasi rikkad vs gaasi vaened5. Thetekke kiirus - vaikne vs thetekke pursked6. Tuumade aktiivsus normaalne vs aktiivne

  • Galaktikate morfoloogiaNeli philist tpi: Spiraalsed Varbspiraalsed Kokku: 70% Elliptilised - 22 % Irregulaarsed - 8%

    Hubble - 1924

  • Spiraalsed galaktikad - STsentraalne mhn koos keskel oleva tiheda tuumagaUlatuslik halo nrkadest ja vanadest thtedestLame ketas koos spiraalharudega

    Jagatud alamklassideks Sa, Sb, Sc vastavalt tsentraalse mhna suurusele ja spiraalide keerdumisele

  • Spiraalgalaktikad

  • Sombrero galaktika

  • Varbspiraalsed galaktikad - SbPhijoontes sarnased tavaliste spiraalidega.Erinevus tuuma ja spiraale hendava sirge varda olemasolu, mis sisaldab nii thti kui ka gaasi ja tolmu.

  • Varbspiraalsed galaktikad

  • Elliptilised galaktikad - EPuuduvad spiraalharud ja ldiselt ka ketasJagatud alamklassideks E0, E1, .., E7, vastavalt elliptilisusele

    Puudub klm gaas ja tolm.Ulatuslik kuumast (~ 106 K) gaasist koosnev halo.

  • Elliptilised galaktikad

  • Elliptilised galaktikad - EVga erinevate mtmete ja thtede arvuga.Hiidelliptilised (giant ellipticals) - ~ 200 kpc,1012 thteKbuselliptilised - ~ 1kpc, 106 thte

    Kbuseid oluliselt rohkem: 10: 1

  • Lentikulaarsed galaktikad S0Vahepealsed E7 elliptiliste ja Sa spiraalsete vahel. Neil on ketas ja mhn, kuid ei olegaasi ja spiraalharusid.

  • Lentikulaarsed galaktikad

  • Irregulaarsed galaktikadPalju thtedevahelist ainet ja noori thti, kuidpuudub regulaarne struktuur.~ 109 thteViksemad kbusirregulaarsed

  • Magalhaesi pilved - kaugus ~ 50 kpc

  • Erinevat tpi galaktikate omadused

  • Galaktikate spektrid

  • Thtede spektrid

  • Bimodaalsus galaktikate vrvide jaotuses

  • Mtmed ja heledused elliptilistel galaktikatel

  • Mtmed ja heledused spiraalgalaktikatel

  • Morfoloogia-tiheduse seos

  • 4.2 Aktiivsed galaktikadOluline osa (>40%) vga heledatest galaktikateston nn aktiivsed galaktikad 1. Spektrid erinevad enamik kiirgusest ei tule thtedelt2. Heledused vivad olla vga suuredAktiivsus seotud galaktika tuumaga. Selliseid ssteeme nimetatakse ka aktiivseteks galaktika tuumadeks (AGN). 1. Seyfert galaktikad > kiire ajas muutuvus, suur osa kiirgust IR ja raadio piirkonnas2. Raadio galaktikad -> suur osa kiirgust raadio lainetel3. Kvasarid thesarnased objektid, kuid hsti kaugel ja vga heledad.

  • Seyfert galaktika

  • Raadiogalaktika

  • Kvasar

  • Aktiivse galaktika tuum

  • 4.3 Galaktikate kaugused

  • StandardknladAstronoomilised objektid, mille heledus Lon teada (nt. heleduskvera jrgi)Vrreldes niva heledusega saame leida kauguseVga heledad objektid.Niteks: esimest tpi supernoovad.

  • Tully Fisher relationSeos spiraalgalaktikate prlemiskiiruse ja heleduse vahel. Saame leida galaktika heleduse tema prlemiskiiruse jrgi.Vrreldes niva heledusega saame leida kauguse.

  • Galaktika prlemine21-cm joon

  • Universumi paisumine

  • Hubble seadus: v = H0DH0 = 70 km/s/ Mpc

  • 4.4 Galaktikate ruumjaotusGrupid ja parved R ~ 1-3 MpcGalaktikate superparved R ~10 300 Mpc

  • 4.5 Vga kauged galaktikad

  • Vga kaugete galaktikate uurimine - HST

  • How far out in the universe, we are able to observe galaxies?We use redshift (z = (lobs- lem)/l em) as a flag for distance.(If z 20 Mpc) 1950 galaxies at z ~ 0.1; 1960 radio galaxy 2C295, z = 0.46Quasars: 1965 - z ~ 2 (3C9); 1973 - z ~ 3.7 ; 1987 - z ~41988 galaxy z ~ 3.3 and after HST (HDF) 1995 z ~ 5 2005 - first z ~ 6 quasars and galaxies identified2010 galaxies at z ~ 10 - 20

    CMB z ~ 1100 (epoch of recombination)

  • Lyman-break tehnika kasutamine kaugete galaktikate otsimiseksl obs = (1+z) l rest l rest< 1216 A toimub neeldumineja U 3600B 4400V 5400 i 7750z 8500Nt. (1+6) x 1216 = 8512

  • Viimasel ajal on lisandunud vga palju andmeid galaktikate erinevate omaduste evolutsiooni kohta:

    - morfoloogia- thetekkekiirus- heledused- vrvid- mtmed

  • Star formation history

  • Erinevat tpi galaktikate panus SFR tihedusse