www.transparency.ee

A t l a n t i cO c e a n

Norwegian Sea

Barents Sea

North Sea

Mediterranean Sea

BalticSea

B l a c k S e a

Bayof

Biscay

420 Miles

420 KM

KORRUPTSIOONIVASTASE VIMEKUSE UURING EESTI

Transparency International (TI) on suurim rahvusvaheline kodanikuhiskonna organisatsioon, mis tegeleb kor-ruptsioonivastase vitlusega. Transparency Internationalil on maailmas le 90 osakonna ning sekretariaat Berliinis. Organisatsiooni eesmrgiks on tsta teadlikkust korruptsiooni kahjulikkusest ning koosts valitsuste, erasektori ning teiste kodanikehendustega ttada vlja ja rakendada tulemuslikke korruptsiooni ennetavaid meetmeid. Transparency Internationali esindaja Eestis on hing Korruptsioonivaba Eesti.

Vljaandja: MT Korruptsioonivaba Eesti

Autorid: Leno Saarniit (peatkid (inglise keeles) 1, 2, 4, 5, 6, 7.1, 7.2, 7.3, 7.4, 7.6, 7.7, 7.8, 7.9, 8), Kerly Espenberg, Tartu likooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE (peatkk 7.5), Katrin Humal, Tartu likooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE (peatkk 7.10), Maris Prii (peatkk 7.11 kokkuvtte koostas Leno Saarniit), Siim Espenberg, Tartu likooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE (peatkk 7.12). Tehnilist abi osutas Reet Roosimaa.

Toimetamine, tiendamine ning kontroll: Asso Prii ja Krt Kaljuvee

Keeletoimetaja: Reet Klettenberg

Kvaliteedikontroll: Suzanne Mulcahy, TI sekretariaat

Projekti koordineerimine: Asso Prii, MT Korruptsioonivaba Eesti, Paul Zoubkov, TI sekretariaat

Kujundus: Ore Multimedia, www.ore.ee

Esmatrkk: juuni 2012

Trkis on avaldatud Euroopa riikide korruptsioonivastase vimekuse hindamise projekti (European National Integrity Study - NIS) raames. Vastava metoodika ttas vlja Transparency Internationali. Raporti paljundamine ja kopeerimine on lubatud juhul, kui materjale kasutades viidatakse nende autoritele ja vljaandjale ning raportit vi selle osi ei mda ning ei kasutata rilistel eesmrkidel.

ISBN 978-9949-30-511-7

2012 MT Korruptsioonivaba Eesti. Kik igused kaitstud.

Autorid ning koostajad on teinud kik endast sltuva, et uuringus sisalduv informatsioon oleks tpne. Koostajatele teadaolevalt on informatsioon tpne seisuga 01.03.2012. Vaatamata sellele ei saa MT Korruptsioonivaba Eesti vtta vastutust uuringus sisalduva materjali kasutamise eest selleks mitte ettenhtud kontekstis. Uuringus tehtavad soovitused peegeldavad MT Korruptsioonivaba Eesti arvamust ja ei hti ilmtingimata intervjueeritute arvamustega.

Projekti rahastas Euroopa Komisjoni siseasjade peadirektoraat kriminaalpreventsiooni ning kuritegevuse vastase vitluse programmi raames ning Avatud Eesti Fond hingu Korruptsioonivaba Eesti tegevustoetuse kaudu. Eesti korruptsioonivastase vimekuse uuring peegeldab autorite seisukohti ning Euroopa Komisjon ja Avatud Eesti Fond ei vastuta raportis sisalduva informatsiooni vi selle kasutamise eest.

Kriminaalpreventsiooni ning kuritegevuse vastase vitluse programm. Euroopa Komisjoni siseasjade peadirektoraat

EessnaKorruptsioon on hiskondlik nhtus, mille ulatuse hindamisel on keeruline saavutada kegakatsutavaid tulemusi. On vimalik hinnata seda, kuidas mingid sihtgrupid tajuvad korruptsiooni levikut kindlas tegevussfris sellise lhene-misnurga kaudu vaatleb korruptsiooni riikide kaupa rahvusvahelise korrupt-sioonivastase organisatsiooni Transparency International korruptsioonitajumise indeks. Samuti saab vaadelda korruptsioonistatistikat ehk seda, kui paljud meie kaaskodanikest laskusid vi pdsid laskuda korruptiivsetesse suhetesse. Adek-vaatse pildi saamisel on kindlasti probleemiks korruptsioonistegude varjatud iseloom, mis tingib niteks isikuvastaste kuritegudega vrreldes suhteliselt madala avastamisprotsendi. Veelgi enam, korruptsioonialaseid rikkumisi ei peetagi tih-tilugu kellegi huve sedavrd kahjustavaks, et neist tuleks iguskaitseasutusi tea-vitada kesolev uuring nitab, et see on tendents, mis levinud Eesti erasektoris. Paraku thendab see aga seda, et igusrikkuja maine vib jda puhtaks ning tal on vimalik oma tegevust uues kohas jtkata.

Eesti korruptsioonivastase vimekuse uuringu eesmrgiks polnud aga mitte hinnata niivrd korruptsiooni levikut vi riske hiskondlike institutsioonide seas kui tuvastada kitsaskohad Eesti korruptsioonivastase vimekuse ssteemis, mis takistavad korruptsiooni tulemuslikku vhendamist. Nagu nimest vib jreldada, on korruptsiooniennetuslik ssteem tervik, mille he osa nrkus toob kaasa puudujgid teiste osade toimimisel ning he elemendi tugevdamine aitab kaasa ka teiste osade vimekuse suurendamisele. Niteks ei vimalda Eesti kodaniku-hiskonna kehv rahastatus hoida tidesaatvat vimu pidevalt vastutavana ning seelbi asendada teist ssteemi nrkust, puudulikku parlamentaarset kontrolli valitsuse le.

Eesti korruptsioonivastase vimekuse seisukohalt olulistel institutsioonidel, eesktt seadusandlikku vimu esindaval Riigikogul, erakondadel, aga ka erasektoril, on kllaga institutsionaalset suutlikkus ja sltumatust. Puudu jb aga soovist oma rolli tita mjusate korruptsioonivastaste reformide algatamisel ja elluviimisel, seda eesktt poliitikas, kus toimuv on 2012.a. kevadeks eskaleerunud kogu taasiseseis-vumise jrgse Eesti Vabariigi heks suuremaks poliitiliseks moraali- ja eetikakriisiks. Sellest kriisist vljatulekuks on vajalik ssteemi korrastamine tervikuna.

hing Korruptsioonivaba Eesti loodab, et kesolev uuring aitab paremini mista korruptsioonivastase tegevuse ssteemsust ning terviklikkust ja on heaks aluseks selle tugevdamisel.

Soovime siinkohal avaldada tnu uuringu valmimisel nu ja juga abiks olnud nuandva kogu liikmetele: Agu Laius, Airi Mikli, Aive Pevkur, Daimar Liiv, Eerik Heldna, Mait Palts, Mari-Liis St, Martin Perling, Saale Laos ning Tarmu Tammerk.

Asso Prii Tegevjuht

hing Korruptsioonivaba Eesti Transparency International

31.05.2012

Sisukord1. Korruptsioonivastase vimekuse uuringust 5

2. ldkokkuvte 9

3. Soovitused 15

4. Poliitiline, hiskondlik, majan duslik ja kultuuriline kontekst 19

5. Korruptsioon Eestis 25

6. Korruptsioonivastane tegevus Eestis 31

7. Eesti korruptsioonivastase vimekuse uuring 35

7.1. Seadusandlik vim 35

7.2. Tidesaatev vim 47

7.3. Kohtuvim 57

7.4. Avalik sektor 73

7.5. iguskaitseasutused 99

7.6. Valimiskomisjonid 119

7.7. iguskantsler 139

7.8. Riigikontroll 153

7.9. Erakonnad 169

7.10. Meedia 181

7.11. Kodanikuhiskond 197

7.12. Erasektor 213

8. Eesti korruptsioonivastase vimekuse ssteemi toimimine 233

9. Kasutatud kirjandus 239

Lisa 1. Hindamistabelid 253

51Korruptsioonivastase vimekuse uuringustMitmed avalikus tulnud korruptsioonijuhtumid nii era- kui ka avalikus sektoris viitavad vajadusele thustada korruptsioonivastast vitlust kogu Euroopas. Korruptsioon on ohtlik, sest nestab igusriigi aluseid ning head valitsemistava ja kahjustab erasektorit ning moonutab finantsturge. 78% 2009. aasta Eurobaromeetri uuringu raames ksitletud eurooplastest pidas korruptsiooni oma riigis suureks probleemiks. Kesolev uuring on osa leeuroopalisest korruptsioonivastasest algatusest, mida toetab Euroopa Komisjoni siseasjade peadirektoraat ning mille eesmrk on hinnata sstemaatiliselt 25 Euroopa riigi korruptsioonivastast vimekust ssteeme ja vajaduse korral algatada eri riikides mjusaid ning thusaid reforme. Kaasrahastuse on projektile taganud Avatud Eesti Fond hingule Korruptsioonivaba Eesti eraldatava tegevustoetuse kaudu.

Uuringuraport on algselt kirjutatud inglise keeles ning hiljem tlgitud ja toimetatud.

Aruandes kasutatud hindamisviis pakub raamistiku erinevate hiskondlike institutsioo-nide korruptsioonivastase vitluse ja ennetust thususe analsimiseks. Hsti toimiv korruptsiooni ennetusele suunatud ssteem tkestab korruptsiooni ning aitab kaasa vit-lusele vimu kuritarvitamise, ametialaste kuritegude ja avalike ressursside omastamise jm vastu. Korruptsiooni ennetusele suunatud ssteemide tugevdamisel edendatakse nii paremat juhtimist kigis hiskondlikes institutsioonides kui panustatakse iglasema hiskonna kujunemisse tervikuna.

Aruandes ksitletakse 12 sammast ehk institutsiooni, mis moodustavad Eesti korrupt-sioonivastase vimekuse ssteemi.

Valitsus Avalik sektor Valitsusvline sektor

Seadusandlik vim

Tidesaatev vim

Kohtuvim

Avalik sektor

iguskaitseasutused

Valimiskomisjonid

iguskantsler

Riigikontroll

Meedia

Kodanikuhiskond

Erakonnad

Erasektor

Kiki 12 institutsiooni hinnatakse kolme korruptsiooni ennetamise seisukohalt olulise mtme alusel. Esiteks institutsiooni ldine suutlikkus nii ressursside kui ka igusliku seisundi mttes, mis on aluseks thusale institutsionaalsele tegevusele. Teiseks selle

16

Korruptsioonivastase vimekuse uuringust

juhtimise sise-eeskirjad ja tavad, mis nitavad, kas institutsioon on lbipaistev, vastu-tustundlik ja tegutseb ausalt. Kolmandaks see, millisel mral tidab institutsioon talle mratud rolli korruptsioonivastases ssteemis, niteks valitsuse tegevuse le jrele-valve teostamine (seadusandliku vimu puhul) ja korruptsioonijuhtumite uurimine (iguskaitseasutuste puhul). heskoos hlmavad need kolm mdet institutsiooni tegutsemisvimet (suutlikkus), sisemist thusust (juhtimine) ja vlist thusust (rolli) korruptsioonivastases vitluses.

Iga mdet hinnatakse histe nitajate alusel. Hindamise kigus analsitakse iga samba igusraamistikku ning tegelikku institutsionaalset praktikat, tuues esile erinevused keh-tivate seaduste ja tegelikkuse vahel.

Mde Indikaatorid (seadus, praktika)

Suutlikkus Vahendid

Sltumatus

Juhtimine Lbipaistvus

Vastutus

Korruptsiooni ennetusele suunatud meetmed

Roll Institutsiooniphised nitajaid

Hindamisel vaadeldakse ka erinevate institutsioonide koostoimet, et mista, miks mned institutsioonid on teistest tugevamad ja kuidas nad ksteist mjutavad. Eesti korrupt-sioonivastast vimekust hinnates tuleb silmas pidada, et he institutsiooni puudus vib phjustada tsiseid probleeme ssteemis tervikuna. Sammaste koostoime vaatlemine aitab prioritiseerida reformimist vajavaid valdkondi. Oluliste kontekstuaalsete tegurite arvestamiseks analsitakse erinevate institutsioonide hindamisel kokkuvtlikult ka ldiseid poliitilisi, sotsiaalseid, majanduslikke ja kultuurilisi tingimusi, mis moodustavad sammaste vundamendi.

MetodoloogiaEesti korruptsioonivastase vimekuse uuring on kvalitatiivne uuring, mis phineb doku-mentide analsil ja svaintervjuudel. Uuringule on andnud positiivse vlishinnangu Transparency Internationali sekretariaat ning raporti koostamisse on kaasatud erinevaid sisusrhmi ja eksperte, et tagada raporti vimalikult asjakohased ja tpsed tulemused.

Hindamisel lhtutakse nn indikaatoritest, mille on koostanud Transparency Internationali sekretariaat. Need koosnevad hindamisksimusest, mida toetavad suunavad lisaksimu-sed ning suunised, kuidas anda punkte miinimumist maksimumini.

17

Korruptsioonivastase vimekuse uuringust

Eesti korruptsioonivastase vimekuse anals viidi lbi 2011. aastal ja see phineb sea-duste, dokumentide, eelnevalt tehtud uuringute, auditite ja rahvusvaheliste hinnangute analsil ning 40-l intervjuul (27 samba kohta). Intervjuude tieliku loetelu leiab kasutatud kirjanduse loetelu lpus.

Hinnang nitab Eesti institutsioonide korruptsioonivastase vimekuse hetkeseisu, kasu-tades selleks viimase 23 aasta jooksul saadud teavet. See peegeldab kiki olulisemaid seadusmuudatusi seisuga 1.03.2012.

PunktissteemKuigi erinevate Eesti institutsioonide korruptsioonivastase vimekuse hinnang on kvalitatiivne, antakse raportis punkte, et teha esitatud teabest kokkuvte ja tuua esile institutsioonide olulisemad tugevused ja nrkused. Aruande pikkus vib tervikpilti hgustada. Seega pakuvad punktides esitatud tulemused vimalust saada kiire levaade kigi 12 institutsiooni kohta. Selline lhenemine aitab lugejal vltida liigset ksikasja-desse takerdumist ja hoomata ssteemi kui tervikut.

Eksperdid andsid punkte 5 punkti skaalal 25-punktiste sammudega (0, 25, 50, 75, 100), punkte hindas uuringu nuandev kogu ja tagasisidet andis ka 17.11.2011 toimunud Eesti korruptsioonivastase vimekuse uuringu ekspertmarlaud. Lpliku otsuse punk-tisumma mramisel tegi hing Korruptsioonivaba Eesti. Iga mtme eest (suutlikkus, juhtimine, roll) saadud punktisumma on arvutatud kokku selle mtme kohta kivate ksiknitajate alusel (ksiknitajate aritmeetiline keskmine mardatud tisarvuni). Seejrel on iga samba (institutsiooni) koondhinde saamiseks vetud aritmeetiline keskmine kolme mtme (suutlikkus, juhtimine, roll) punktidest ning see mardatud tisarvuks. Igale institutsioonile on vastavalt punktisummale antud ka koondhinnang, mis kirjeldab institutsiooni kui terviku vimekust.

Vga tugev 81-100

Tugev 61-80

Keskmine 41-60

Nrk 21-40

Vga nrk 0-20

Kuna uuringul puudub rahvusvaheline hindamiskogu, kes tagaks, et erinevate riikide raportite kirjutamisel kasutatud allikad, metoodika ja hinnangute andmise protsess oleks tingimusteta sarnased, ei loo Transparency International riikide pingeridasid ega soovita riikide vrdlemist.

18

Korruptsioonivastase vimekuse uuringust

Konsultatiivne lhenemisviis ja tulemuste kinnitamine Korruptsioonivastase vimekuse hindamisprotsess Eestis sisaldas olulist kaasamiselementi ning selle eesmrk oli hlmata uuringus peamised korruptsioonivastases tegevuses osa-lejad valitsuse, kodanikuhiskonna ja erasektori tasandil. Konsultatiivsel lhenemisviisil oli kaks peamist osapoolt: krgetasemeline nuandev kogu ja Eesti korruptsioonivastase vimekuse uuringu ekspertmarlaud.

Eesti korruptsioonivastase vimekuse uuringu nuandev kogu.

Nimi Institutsioon

Airi Mikli Riigikontroll

Aive Pevkur Tartu likool

Eerik Heldna Kaitsepolitseiamet

Mait Palts Kaubandus-Tstuskoda

Mari-Liis St Justiitsministeerium

Martin Perling Kaitsepolitseiamet

Saale Laos iguskantsleri Kantselei

Tarmu Tammerk Eesti Rahvusringhling/hing Korruptsioonivaba Eesti

Agu Laius Kodanikuhiskonna Sihtkapital

Daimar Liiv Tallinna Halduskohus

Nuandva kogu liikmed kohtusid kaks korda: 02.03.2011 ja 29.09.2011.

17.11.2011 tutvustas hing Korruptsioonivaba Eesti sidusrhmade marlaual hinda-mismetoodikat ja tulemusi. Laiaphjalisel marlaual osalesid eksperdid erinevatest valdkondadest ning toimus arutelu uuringu esialgsete tulemuste le.

Uuringuraporti kvaliteedikontrolli on teostanud Transparency Internationali sekreta-riaat Berliinis.

9ldkokkuvte

2ldkokkuvteEesti korruptsioonivastase vimekuse uuring viidi lbi 2010.2012. aastal. Uuring phineb seaduste, eelnevalt tehtud uuringute, auditite ja rahvusvaheliste hinnangute analsil ning 40-l intervjuul (27 intervjuud samba kohta) ja vaatleb perioodi 2009. aastast kuni 2012. aasta alguseni. Uuring on algselt kirjutatud inglise keeles ning hiljem eesti keelde tlgitud ja toimetatud.

Raporti on le vaadanud Transparency Internationali sekretariaat Berliinis ning koha-likest ekspertidest koosnev nuandev kogu. Analsi metoodika kattub suures osas Transparency Internationali sekretariaadi vlja ttatud NIS (National Integrity Systems) standardmetoodikaga, kuid siiski on mned erinevused, mis tulenevad Eesti eriprast Eesti korruptsioonivastase vimekuse uuringust on vlja jetud korruptsioonivastast ametit (anti-corruption agency) puudutav osa, kuivrd seda Eestis ei eksisteeri, samuti ei sisalda Eesti raport valimiskomisjonide indikaatorit valimiskampaaniate reguleeri-mise kohta, kuna Eesti valimiskomisjonidel sellist funktsiooni ei ole. Lisaks eelnevale on Eesti uuringus mnevrra erinev ka avalikku sektorit ksitlev osa, nimelt on lisaks keskvalitsuse tasandile vaadeldud ka kohalike omavalitsustega seonduvat. Mnel juhul neb metoodika ette erandeid ldisest lhenemisest niteks ei hinnatud Riigikontrolli

ALUSED

POLIITIKA HISKOND MAJANDUS KULTUUR

Eesti korruptsioonivastase vimekuse ssteem

SEAD

USAN

DLIK

VI

M

TID

ESAA

TEV

VIM

KOHT

UVI

M

AVAL

IK SE

KTOR

IGU

SKAI

TSEA

SUTU

SED

VALIM

ISKO

MIS

JONI

D

IGU

SKAN

TSLE

R

RIIG

IKON

TROL

L

ERAK

ONNA

D

MEE

DIA

KODA

NIKU

HIS

KOND

ERAS

EKTO

R

rolljuhtiminesuutlikkus

210

ldkokkuvte

puhul vajalike vahendite tagatust seadusega, vaid hinnati ainult nende piisavust praktikas.

Eesti korruptsioonivastase vimekuse ssteemis on nii tugevaid kui nrku klgi. Ana-lsitud sammastest on kolm tugevaimat iguskantsler, Riigikontroll ning vali-miskomisjonid. Kahe esimese samba tugevus baseerub sarnastel aspektidel ning neid iseloomustab tegutsemine korruptsioonivastase poliitikaga tihedalt seotud valdkon-dades, lbipaistvus ning selge suunitlus eetilisele organisatsioonikultuurile. Mlemad asutused on oma tegevustes sltumatud, olgugi et eelarvelbirkimised Rahandusmi-nisteeriumiga, mille le teostatakse ka jrelevalvet, vivad kohati tstatada ksimuse mjutatavusest, ei ole nende institutsioonide sltumatus praktikas siiski probleem. iguskantsler ja Riigikontroll tidavad efektiivselt neile pandud lesandeid Riigikontroll teostab erinevaid finants- ja tulemusauditeid ning iguskantsler teostab phiseaduslik-kuse jrelevalvet ja ksitleb vimalikke phiiguste ning -vabaduste rikkumisi avalikke lesandeid titvate asutuste ja ametnike poolt ning hea halduse tava jrgimist. Riigikont-rolli ja iguskantsleri tegevus leiab tnu ajakohastele ja informatiivsetele veebilehtedele ning nende tegevusvaldkonda kuuluvate probleemide sstemaatilisele vljatoomisele ka piisavalt meediakajastust ja mlemal institutsioonil on seega avalikkuse silmis pris positiivne ning tugev kuvand.

Kolmandal kohal on valimiskomisjonide sammas. Valimiste korraldamist peetakse Eestis ausaks. Usaldus Vabariigi Valimiskomisjoni ja teiste valimiskomisjonide tegevuse vastu on ldiselt krge ning need institutsioonid on samuti lbipaistvad ja sltumatud. Vaatamata spetsiaalselt valimiskomisjonidele suunatud korruptsiooni ennetavate meet-mete puudumisele ei ole korruptsioon valimiste korraldamisel praktikas probleem ning komisjonide liikmete eetilised standardid on ldiselt krged.

Valitsusel on Eesti poliitikas vrdlemisi domineeriv roll, titevvim on sltumatu nii seaduslikust aspektist vaadelduna kui ka praktikas. Titevvimu kes on peamine init-siatiiv korruptsioonivastases tegevuses, kuid samas on mitmeid valdkondi, milles keegi juhtrolli haarata ei soovi niteks korruptsiooniriskide vhendamine kohalikes oma-valitsustes ning avalikkuse ldine korruptsiooniennetuslik harimine.

Mnevrra problemaatiliseks vib titevvimuga seoses pidada ka seadusandliku vimu suhteliselt nrka kontrolli titevvimu le ning titevvimu kesiseid kaasamispraktikaid, sest kaasamist teostatakse tihti ksnes formaalselt. Samuti tuleb nrkusena esile tuua, et korruptsioonivastane tegevus on seni olnud pigem suunatud avalikule teenistusele, mitte poliitikutega seotud korruptsiooniriskide vhendamisele. Vhene soov enesere-gulatsiooniga tegeleda on aga Eesti poliitikas ldine probleem ning ei ole omane ainult titevvimule.

211

ldkokkuvte

Nrgemad riiklikke institutsioone ksitlevad sambad on avalik teenistus, seadus-andlik vim ning erakonnad. Avaliku teenistuse puhul on peamiseks probleemiks regulatsioonide ning reaalse praktika vahelised erinevused ning samuti ressursside ja sltumatuse ksimus ja seda eriti kohalike omavalitsuste tasandil. Seadusandlikku vimu iseloomustab vhene huvi Riigikogu liikmetega seotud korruptsiooniriskide enneta-mise vastu ning leige suhtumine korruptsioonivastastesse reformidesse. Erakondade puhul on probleemid sarnased seadusandliku vimuga ning vaieldamatult suurim mure on erakondade soovimatus tegeleda poliitikuid puudutava regulatsiooniga ja algatada korruptsioonivastaseid reforme, samuti jb puudu lbipaistvusest erakondade ja vali-miskampaaniate rahastamisel. Eelnevast tingituna on ka ldsuse usaldus Riigikogu ning erakondade vastu vrdlemisi madal.

Mis puudutab korruptiivse kitumise avastamist, uurimist ja sanktsioneerimist, siis hlmavad tugevamad sambad mistetavalt iguskaitseasutusi ja kohtuvimu, mlemad sambad on oma ldvimekuse poolest samal tasemel. Meedia puhul, kes seda rolli uuriva ajakirjanduse kaudu samuti titma peaks, viks korruptsioonijuhtumite avastamine ja uurimine olla senisest thusam.

Alates 2001. aastast on kigi iguskaitseasutuste heks prioriteediks olnud korrupt-sioonivastane vitlus, kuid senini on ainult Kaitsepolitseiamet suutnud luua tugeva vimekuse korruptsioonikuritegude uurimiseks ning politsei jb selles osas Kaitsepo-litseiametist maha ja seda eriti regionaalsel tasandil. Samas annavad viimase paari aasta jooksul politseis toimunud struktuurimuudatused lootust, et ka politsei uurimisvimekus lhiajal paraneb. htlasi tuleb mainida, et kuigi iguskaitseorganite t on olnud thus ning neil on nnestunud paljastada mitmeid olulisi korruptsioonijuhtumeid, tegeletakse peamiselt he osapoolena avalikku sektorit (avalikke teenistujaid) puudutavate korrupt-sioonijuhtumitega, kuid eraettevtete vahelist korruptsiooni tuvastatakse vhe. Mlema eelpool mainitud samba puhul on probleemiks ressursside nappus, iguskaitseasutuste eelarved on piiratud ning kohtuvimu puhul on kitsaskohaks kohtute abipersonali hulk ja abipersonali puudulik tasustamine.

Avaliku sektori vlistest sammastest meedia, kodanikuhiskond ja erasektor on tugevaim meedia. Korruptsioonitemaatikat kajastatakse kigis suuremates meediakanali-tes ning samuti on uuriv ajakirjandus suutnud paljastada olulisi korruptsioonijuhtumeid. Meedia peamine tugevus seoses korruptsiooni ennetamisega ei ole aga mitte niivrd juhtumite paljastamine, kuna uuriva ajakirjanduse osakaal Eesti meedias on vrdlemisi vike, vaid avalikkuse teavitamine ning korruptsioonivastaste hoiakute kujundamine.

212

ldkokkuvte

Kahe lejnud samba roll korruptsioonivastase poliitika kujundamisel ning korruptsioo-nivastastes tegevustes on olnud pris tagasihoidlik ning kodanikuhiskond ja erasektor on senini keskendunud pigem oma sisemisele arengule. Kodanikuhiskonnas on kll organisatsioone, niteks hing Korruptsioonivaba Eesti, kes on korruptsioonitemaatikaga aktiivselt tegelenud, kuid raske on hinnata nende senise tegevuse mju ulatust. Kodani-kuhiskonna vimekust antud ksimustega tegelemisel piirab suuresti ressursinappus ning enamasti projektiphine tkorraldus ja ka kodanikuhiskonna ldiselt madal huvi temaatika vastu. Erasektori puhul jb samuti vajaka soovist korruptsioonitemaatikaga tegeleda, viksemate ettevtete jaoks ei ole see prioriteetne ksimus ning sstemaati-liselt on korruptsiooni ennetamisele organisatsioonis lhenenud vaid suuremad ning rahvusvahelised ettevtted, kellel on selleks tihtipeale praktiline vajadus ja seadusest tulenev kohustus (nt brsiettevtted).

ldiselt on pea kigi sammaste puhul tugevaimad nitajad lbipaistvus ja sltumatus. Need on tugevamad seaduse aspektist vaadelduna, kuid jtavad praktikas paraku soovida. Riigiasutuste lbipaistvuse heks oluliseks aluseks on avaliku teabe seadus, mis stestab, milline teave peab olema avalik (eelarved, palgad, dokumentide registrid jne), ja teiseks thtsaks komponendiks sstemaatiline veebilehtede kasutamine info avalikustamiseks ning info reeglina hea kttesaadavus. Negatiivse poole pealt tuleb lbipaistvuse osas aga mainida, et kohati on veebilehed lesehituselt keerukad, mistttu vib konkreetse teabe leidmine olla raskendatud ning esineb ka juhtumeid, kus teave on ebatpne, kttesaamatu vi aegunud. Oluline lbipaistvusega seotud probleem on seotud rahade kasutamise vi eraldamisega avalikus sektoris ning poliitikas, niteks ei ole praktikas piisavalt lbipaist-vad avalikud hanked ning erakondade ja valimiskampaaniate rahastamine.

Mis puudutab erinevate institutsioonide sltumatust, siis on ka siinkohal igusraamis-tik sna tugev. Sellest hoolimata esineb praktikas mitmeid kitsaskohti, niteks avaliku teenistuse mittepoliitiliste ametikohtade politiseerimine, mis esineb teravamalt eelkige kohalike omavalitsuste tasandil. htlasi on murettekitav asjaolu, et kodanikuhendused tajuvad riigilt vi kohalikelt omavalitsustelt lhiajalise rahastuse vastuvtmisel teatavat vajadust enesetsensuuriks ning ei julge seega alati tiel mral oma arvamust avaldada, kui see on rahastajate tegevuse suhtes kriitiline. Samuti on mnevrra problemaatiline ka asjaolu, et Justiitsministeerium vastutab esimese ja teise astme kohtute haldamise, sh eelarve eest ning Rahandusministeerium peab eelarvelbirkimisi tema le jrelevalvet teostavate institutsioonidega nagu Riigikontroll ning iguskantsleri Kantselei.

Mis puudutab erinevate institutsioonide finantsvahendeid, siis tuleb arvesse vtta uuringu teostamise aega: intervjuud tehti prast majanduslangust, mis phjustas riigiasutustes mitmeid suuri eelarvekrpeid ning vhendas ka meedia- ja kodanikuhiskonna organi-

213

ldkokkuvte

satsioonide ressursse. Vlja vib tuua mitmeid vahenditega seotud kitsaskohti: niteks kohtussteemi ja seadusandliku vimu abipersonali piisavusega seotud probleemid, kohalikesse omavalitsustesse kvalifitseeritud personali leidmise ja palkamisega seonduvad ksimused, avaliku teenistuse vertikaalsete karjrivimaluste piiratus, erinev juurdeps avalikele teenustele regiooniti, kodanikuhenduste rahastamine jtkusuutlikkuse ksimus ja iguskaitseasutuste ressursside nappus ning iguskaitseametnike majanduslanguse ajal vhenenud palgad ja laienenud tlesanded. Siiski tundub, et ressursside piisavus ei ole ainus ksimus ning samavrd oluline kitsaskoht on ka olemasolevate ressursside vimalikult thus ja lbimeldud kasutamine.

Korruptsiooni ennetamise seisukohalt rmiselt olulist institutsioonide vastutuse aspekti tugevdab mitme sellise institutsiooni nagu Riigikontrolli, iguskantsleri Kant-selei ning Kaitsepolitseiameti t thusus, vastutuse ssteemi nrgim lli nib aga olevat parlamentaarne kontroll tidesaatva vimu le. Esimene aspekt on osaliselt tingitud omavahel tihedalt lbipimunud tidesaatvast ja seadusandlikust vimust ning erakon-dadest, mille tttu valitsuse le teostatav parlamentaarne kontroll on tihti formaalne ega paljasta tegelikke probleeme, ning osaliselt ka parlamendi institutsionaalse vimekuse piiratusest seadusloome ja jrelevalve ksimustes (saadikute ning parlamendi komisjo-nide abipersonali piisavuse ksimus).

Eesti korruptsioonivastase vimekuse heks nrgimaks lliks on erinevate institut-sioonide korruptsiooni ennetusele suunatud meetmed: helt poolt on need seotud iganenud korruptsioonivastase seadusega, mille uuendamine on olnud pevakorras viimased paar aastat, kuid milleni ei ole siiani jutud. Olgugi et korruptsioonivastane seadus sisaldab mitmeid olulisi eeskirju korruptsiooni ennetusele suunatud meetmete kohta (niteks avalike teenistujate ametivliste tegevuste piirangud ja majanduslike huvide deklaratsioonid), vib nende kohaldamine osutuda probleemseks (niteks majanduslike huvide deklaratsioonide andmete igsuse kontrollimine, segane kingituste regulatsioon ja thusa vrkitumisest teavitajate kaitse puudumine). htlasi puuduvad eeskirjad muude korruptsiooni ennetusele suunatud meetmete kohta (niteks klalislahkust ksitletakse ainult kohtunike ja iguskantsleri Kantselei eetikakoodeksis ja puudub lobireeglite regulatsioon). Probleemsemad sambad hlmavad korruptsiooni ennetusele suunatud meetmete seisukohalt vaadelduna valimiskomisjone, kus spetsiaalsed korrupt-siooni ennetusele suunatud meetmed on peaaegu olematud, kuid mida iseloomustab siiski eetiline korraldus, ja kodanikuhiskonda ning erasektorit, kelle huvi korruptsioo-niksimuste vastu on sna vike.

Rkides erinevatest korruptsiooniteemat puudutavatest koolitustest, tuleb nentida, et seni on eetikakoolitused keskendunud pigem avalikule teenistusele, laienedes viimasel

214

ldkokkuvte

ajal jrk-jrgult ka avalikule sektorile ldiselt, mned koolitustegevused toimuvad ka meedia- ja vhemal mral erasektoris. Siiski puudub koolitustegevuste osas jrjepi-devus. Suurim kitsaskoht seoses koolitustega puudutab aga laiema ldsuse harimist. Kuigi meedia on teinud vrdlemisi head td korruptsioonijuhtumite kajastamisel, on valitsusasutuste poolne tavakodanike informeerimine korruptsiooniteemadest vhene ja sellega seonduvaid ksimusi ei ksitleta ka koolide ppekavades.

15

Soovitused

3SoovitusedMis aitaks Eesti korruptsioonivastase vimekuse ss-teemi tugevamaks muuta?

Korruptsiooni- ja eetikaksimused peaksid olema esindatud eri tasandi ppekavades (vrtusphine haridus) ning era- ja avaliku sektori ning kodanikuhiskonna koosts tuleks vlja ttada ldsuse korruptsiooni- ja eetikaalase harimise strateegiline kava.

Poliitiline kultuur vajab parandamist ning peaks tekkima poliitilise ringkonna init-siatiiv korruptsioonialaste reformide algatamisel. Erakonnad, Riigikogu ja valitsus peaksid suutma eelkige poliitikuid endid puudutavates, korruptsiooni ja lbipaist-matusega seotud ksimustes avalikkust rahuldavaid lahendusi pakkuda (erakondade rahastamine, Riigikogu liikmete eetikakoodeks, lobireeglid).

Peaks tekkima tugevam initsiatiiv erasektori ja kodanikuhiskonna koostks korruptsiooni ennetamisel ja nende kaasamiseks avaliku sektori poolt. Erasektori ja kodanikuhiskonna korruptsioonivastase vimekusega seotud probleemid ning nende lahendamine peaks olema prioriteet mitte ainult nendele valdkondadele endile, vaid ka avalikule sektorile.

Seadusandlik vim Tuleks luua Riigikogu liikmete eetikakoodeks ning mehhanismid selle justamiseks ja rik-

kujate sanktsioneerimiseks. Eetikakoodeks peaks olema avalikkusele kergesti kttesaadav. Tuleks tsta Riigikogu analtilist vimekust piiratud tugipersonali ksimuse lahen-

damise abil. See vimaldaks Riigikogul seadusloomes efektiivsemalt oma rolli tita ning suurendaks Riigikogu vimekust tidesaatva vimu le jrelevalve teostamisel.

Riigikogu peaks haarama initsiatiivi korruptsioonivastaste reformide algatamisel, prama rohkem thelepanu poliitilise sfri lbipaistvuse suurendamisele suunatud regulatsioonidele (erakondade rahastamine, lobireeglid jm) ning avalikkuse usalduse tugevdamisele Riigikogu vastu.

Tidesaatev vim Korruptsiooniennetusliku tegevuse korraldamisel peaks seadusest tulenevat keskset

juhtrolli kandma Justiitsministeerium, kes vastutaks ka korruptsiooniennetusele suunatud seaduste hetaolise rakenduspraktika kujundamise eest, pakkudes jrje-pidevalt erinevatele sihtgruppidele koolitusi ning nustamist.

Tugevamalt rakendada era- ja kolmanda sektori kaasamist igusloome ja iguspo-liitika kujundamisse.

316

Soovitused

Kohtuvim Esimese ja teise astme kohtute haldamine tuleks lahutada titevvimust ( Justiits-

ministeerium) ning luua iseseisev kohtuhalduskeskus. Tuleks saavutada stabiilsem ning motiveeritum abipersonal (kohtusekretrid, nu-

nikud) ametnike arvu tstmise ja tidetavatele tlesannetele vastava palgataseme tagamise abil.

Avalik sektor Tuleks lbi viia haldusreform ning vhendada kohalike omavalitsuste arvu. See aitaks

ressursse efektiivsemalt kasutada ning tstaks omavalitsuste vimekust ja kompetentsi korruptsiooniprobleemidega tegelemisel ning korruptsiooni ennetamisel.

Tuleks luua tugevam korruptsioonist ja muust vrkitumisest teavitajate regulat-sioon, mis tagaks piisava kaitse teavitajale ning neks ette hvitismeetmed vimaliku tagakiusamise korral.

Riigihangete regulatsioon tuleks tervikuna le vaadata ning muuta selgemaks, et vhendada korruptiivset manipuleerimisohtu. Tuleks taasalgatada arutelu hangete tsentraliseeritud korraldamise le, kuivrd hankimispdevus on (eriti kohaliku omavalitsuse tasandil) madal.

Tuleks vastu vtta uus korruptsioonivastane seadus ning avaliku teenistuse seadus. Tuleks luua avaliku teenistuse eetikanukogu. Ttada vlja selgemad suunised korruptsiooni ennetavate reeglite rakendamisel (nt

kingituste ja muude soodustuste vastuvtmine, ametiisikute ringi mratlemine jmt).

iguskaitseasutused Suurema sltumatuse tagamiseks tuleks piiritleda iguskaitseasutuste juhtide ametisse

nimetamise maksimaalne kordade arv. Sarnaselt ringkonna- ja riigikohtu esimehe ametikohaga peaks ametisse nimetamine piirduma he korraga.

Valimiskomisjonid Tuleks kaaluda valimiskomisjonide liikmetele keskse kitumiskoodeksi loomist, et

htlustada pehmete regulatsioonidega komisjonide standardeid. Koodeks peaks olema hlpsalt leitav ning kttesaadav ka avalikkusele.

Tuleks tagada e-valimiste stabiilne finantseerimine ning liikuda projektiphiselt rahastamisskeemilt stabiilsemale. See aitaks tsta e-valimiste turvalisust ning kia kaasas tehnoloogiliste arengutega.

317

Soovitused

iguskantsler iguskantsler saaks suurendada oma tegevuse mju, teavitades ldsust ning siht-

gruppe laiemalt hea haldustava kohaldamisest ning hea praktika nidetest.

Riigikontroll Suurendada Riigikontrolli sltumatust eelarvelbirkimistel ning anda Riigikontrolli

eelarve otsustamise igus Rahandusministeeriumi kest Riigikogule.

Erakonnad Tuleks thustada erakondade rahastamise jrelevalvet. Kampaaniakulude aruanded

peaks muutuma senisest detailsemaks, sisaldades ka hikukulusid. Tuleks tsta erakondade rahastamise jrelevalve komisjoni institutsionaalset vimekust

lbi tugipersonali suurendamise. Samuti tuleks antud komisjon muuta apoliitiliseks, st erakondade poolt nimetatud esindajad peaksid komisjonis moodustama vhemuse.

Keelatud annetuste vastuvtmine tuleks taaskriminaliseerida, et tagada iguskaitse-asutustele piisavad vimalused erakondade rahastamisega seotud stegude uurimisel.

Erakondadele tehtavatele annetustele tuleks seada summapiirang. Erakonnad peaksid valimisplatvormides suuremat thelepanu prama korruptsioo-

nivastastele reformidele ja tegevuste algatamisele.

Meedia Leida vimalusi meediastipendiumide loomiseks vi fondide toetuste saamiseks, et

edendada uurivat ajakirjandust. Erialaorganisatsioonid peaks prama suuremat thelepanu professionaalsema

meedia edendamisele ning oma liikmetelt krgemate standardite nudmisele, sh korraldades eetikakoolitusi ajakirjanikele.

Kodanikuhiskond Kodanikuhiskonna rahastamisel tuleks liikuda projektiphiselt finantseerimiselt

stabiilsema finantseerimisssteemi poole. See tstaks henduste jtkusuutlikkust ning seelbi ka kompetentsi.

Tagada tuleks selgem ning rohkematele vabahendustele kttesaadav tulumaksu-soodustuste saamise vimalus.

Kodanikuhenduste riigieelarvest rahastamine tuleks muuta htseks ning lbipaist-vaks, luua mh riigi ja KOV eelarvest eraldatud toetuste avalikustamise ssteem.

318

Soovitused

Senisest enam tuleks thelepanu prata kodanikuhenduste eetiliste standardite tstmisele ja arendamisele. See aitaks vhendada pettusi ja ressursside vrkasutust kolmandas sektoris.

Erasektor Ettevtted peaksid laiemalt thtsustama korruptsiooni ennetamiseks tarvitusele

vetavaid sisemeetmeid (riskide kaardistamine, korruptsioonivastane programm ning sisekontroll).

Paralleelselt vrkitumisest teavitajate kaitse tugevdamisega avalikus sektoris tuleks le vaadata kaitsemeetmete piisavus erasektoris.

Erasektori ja eesktt ettevtete vahelise korruptsiooni olemuse selgitamisele tuleks prata nii erasektori kui ka riigi poolt suuremat thelepanu ning rhutada vajadust teavitada iguskaitseasutusi avastatud rikkumistest.

Erasektor peaks haarama tugevamalt initsiatiivi riiklike korruptsiooniennetusele suunatud reformide algatamisel ja suunamisel.

Eetikat ja korruptsiooniennetust puudutavad ksimused tuleks tugevamalt sisse viia majanduse ning rijuhtimise krgkoolippekavadesse.

19

Poliitiline, hiskondlik, majanduslik ja kultuuriline kontekst

5Poliitiline, hiskondlik, majanduslik ja kultuuriline kontekst

PoliitikaTulemus: 75/100

Eesti on parlamentaarse demokraatia ning proportsionaalse valimisssteemiga riik. Vaatamata Eesti demokraatia kllaltki lhikesele ajaloole on Eestis tagatud vaba ja iglane poliitiline konkurents ning kodanikuiguste kaitse1. Rahvusvaheliste indeksite ja hinnangute jrgi on riik vabade ja iglaste valimiste2 ning hstitoimivate peamiste valitsusharudega3.

Eesti valimised viidi OSCE/ODIHRi aruande jrgi lbi phiigusi ja -vabadusi austades ning valimisi iseloomustab kodanike suur usaldus valimiste korraldajate erapooletusse4. Viimastel Riigikogu valimistel 2011. aastal kandideeris parlamenti 7 erakonda ja 31 ksikkandidaati. Riigikogus said koha aga vaid nelja erakonna esindajad5.

Kohaliku omavalitsuse valimised erinevad Riigikogu valimistest kahes olulises aspektis: esiteks vivad hletada ka mittekodanikest Eesti elanikud ja teiseks vivad oma kandi-daate esitada ka valimisliidud 6.

Valitsuse usaldamisega seonduv teave on vastuoluline: mnedes uuringutes mrgitakse ra 64%-ga suhteliselt krge7 ldine usaldus riigiinstitutsioonide vastu, teistes tuuakse esile ldine madal usaldus Eesti riigi vastu (32% eestlaste seas, 16% vene keelt kneleva vhe-muse seas)8. Legatum Institutei uuringus mrgitakse, et vaatamata krgetele tulemustele

1 USA Vlisministeerium. 2010. 2010. aasta inimiguste aruanne: Eesti, lk 1. www.state.gov/g/drl/rls/hrrpt/2010/eur/154422.htm

2 OSCE/ODIHR 2011. Estonia: Parliamentary Elections 6 March 2011. OSCE/ODIHR Election Assessment Mission Report. www.osce.org/odihr/77557

3 Bertelsmann Stiftung 2010. BTI 2010 Estonia Country Report, lk 56. www.bti-project.org/fileadmin/Inhalte/reports/2010/pdf/BTI%202010%20Estonia.pdf

4 OSCE/ODIHR 2011. Estonia: Parliamentary Elections 6 March 2011. OSCE/ODIHR Election Assessment Mission Report. www.osce.org/odihr/77557

5 Andmed on prit Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehelt; vvk.ee/riigikogu-valimised-2011/kandidaadid20116 Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse -d 5 ja 311.7 Turu-uuringute AS. 2010. Elanike usaldus riigiinstitutsioonide vastu. www.turu-uuringute.eu/index.php?ma

ct=News,cntnt01,detail,0&cntnt01articleid=39&cntnt01dateformat=%25e%2F%25m%2F%25Y&cntnt01lang=et_EE&cntnt01returnid=51

8 Tallinna likool, Kultuuriministeerium 2010. Uuringu Eesti limumiskava eesmrkide saavutamise monitooring kokkuvte. www.kul.ee/webeditor/files/integratsioon/ELK_monitooring_2010_kokkuv6te.pdf

520

Poliitiline, hiskondlik, majanduslik ja kultuuriline kontekst

valitsemise thususe osas ei ole inimesed oma valitsusega rahul9. Usaldus eri riigiasutuste vastu on vga erinev, kusjuures usaldus riigi poliitiliste asutuste (Riigikogu, valitsuse ja erakondade) vastu on kige viksem ning usaldus psteteenistuse, politsei ja Maksuameti vastu on kige suurem10. Lisaks erinevad eestlaste ja mitte-eestlaste usaldusreitingud mrkimisvrselt selged erinevused on nha usalduse osas Eesti presidendi (vastavalt 67% ja 14%), politsei (60% ja 31%) ja kohtussteemi (40% ja 29%) jt vastu11. Vrreldes teiste Balti riikidega on usaldus riigiinstitutsioonide vastu Eestis siiski palju krgem12.

Vlishinnangutes tuuakse esile asjaolu, et Eesti valitsusel on ju kasutamise monopol ning et igusriigi phimtteid austatakse13: Eesti phiseadusega stestatud vimu kontrolli ja tasakaalustatuse ning lahususe phimtted on alates phiseaduse vastuvtmisest 1992. aastal hsti toiminud. Asjaolu, et koalitsioon suutis vimule jda nii majanduslanguse ajal kui ka 2011. aasta Riigikogu valimiste jrel, vib tlgendada stabiilsuse ja kontrolli mr-gina. Ilmnenud on siiski ka mitmed probleemid. Kuigi majanduslanguse ajal kitus Eesti valitsuskulude krpimisel kiiresti ja otsustavalt, on valitsusstruktuuride vaheline koost ja koosklastamine siiski puudulik14. Lisaks tekitab riigi viksus mitmeid inimressurssidega seonduvaid probleeme, sealhulgas rollide ja lesannete personaliseerumine, mitteametli-kud struktuurid ja menetlused, juhtimise ja kontrolli piirangud15. Kuigi kodanikuigusi16 ldiselt austatakse ja igahel on vimalus oma igusi kohtus kaitsta, esineb siiski mitmeid inimiguste kaitsega seonduvaid probleeme, sealhulgas sdistused, et politsei kasutab liigset judu ja kohtueelne kinnipidamine on liiga pikk17.

hiskondTulemus: 50/100

Eesti hiskonda iseloomustab ilmalikkus (vaid 17% elanikest peab religiooni oma elu oluliseks osaks),18 mdukas sissetulekute ebavrdsus ldisel hiskondlikul tasandil

9 Legatum Institute 2011. The 2011 Legatum Prosperity Index. www.prosperity.com/country.aspx?id=EE10 Turu-uuringute AS 2010. Elanike usaldus riigiinstitutsioonide vastu. www.turu-uuringute.eu/index.php?mact=News,cntnt01,

detail,0&cntnt01articleid=39&cntnt01dateformat=%25e%2F%25m%2F%25Y&cntnt01lang=et_EE&cntnt01returnid=5111 Tallinna likool, Kultuuriministeerium 2010. Uuringu Eesti limumiskava eesmrkide saavutamise monitooring

kokkuvte. www.kul.ee/webeditor/files/integratsioon/ELK_monitooring_2010_kokkuv6te.pdf12 Pettai, V., D. Auers, A. Ramonaite 2011. Poliitiline areng, Eesti Inimarengu Aruanne 2011, lk 144164.13 Bertelsmann Stiftung 2010. BTI 2010 Estonia Country Report, lk 56.

www.bti-project.org/fileadmin/Inhalte/reports/2010/pdf/BTI%202010%20Estonia.pdf14 OECD 2011. Estonia: towards a single government approach, OECD Public Governance Reviews, OECD Publishing.15 Sarapuu, K. 2010. Comparative Analysis of State Administrations: the Size of State as an Independent Variable,

Halduskultuur, 11 (1), lk 3043.16 FreedomHouse 2011. Country Report: Estonia 2011. freedomhouse.org/template.cfm?page=22&year=2011&country=803517 US Department of State 2010. 2010 Human Rights Report: Estonia lk 1.

www.state.gov/g/drl/rls/hrrpt/2010/eur/154422.htm18 Gallup Global Reports 2009. Religion. www.gallup.com/poll/128210/Gallup-Global-Reports.aspx

521

Poliitiline, hiskondlik, majanduslik ja kultuuriline kontekst

(2010. aasta Gini indeks 0,31)19 ja suur sissetulekute erinevus erinevate etniliste ja keelegruppide likes. Eestlaste enamus moodustab 69% ning (peamiselt) vene keelt knelev vhemus 31% elanikest20. Suurem osa vene keelt knelevast vhemusest asus Eesti alale elama Nukogude okupatsiooni ajal: enne Teist maailmasda oli eestlastest elanikke umbes 88% (1934. aasta rahvaloendus) ning vaid 4% praegu Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluva ala21 elanikest olid venelased22. Nimetatud etnilisel ja keelelisel jaotusel on ka territoriaalne aspekt: suurem osa mitte-eestlaste kogukonnast elab Ida-Virumaal (ca 80% mitte-eestlasi) ja Tallinnas (ca 45% mitte-eestlasi)23.

hiskonna etniline ja keeleline lhestatus tekitab mitmeid probleeme ja takistab oluliselt ka mitte-eestlaste kaasarkimist sotsiaalsetes ja poliitilistes ksimustes. Kahe peamise etnilise rhma infovli erineb keelebarjri tttu mrkimisvrselt ning mitte-eestlased saavad oma hiskonda ja poliitikat puudutava informatsiooni peamiselt venekeelsetest meediakanalitest (sh Vene Fderatsiooni meediakanalid). Venekeelse meedia edastatav informatsioon ning vaatenurk on aga mrkimisvrselt erinevad eestikeelses meedias edastatavast ning informatsioon on pahatihti kas ebatpne vi Eesti riigi suhtes nega-tiivselt kallutatud.

Teine oluline aspekt seondub kodakondsusega: 1,34 miljoni elaniku seas on umbes 99400 kodakondsuseta isikut ning le 100000 teiste riikide kodaniku (umbes 98600 inimest on Vene Fderatsiooni kodanikud)24. See thendab, et ligikaudu 15% elanik-konnast on osaliselt poliitilisest elust krvale jnud (enamik neist vib kll hletada kohalike omavalitsuste valimistel,25 kuid mitte Riigikogu valimistel). Teine poliitilises elus osalemisega seonduv aspekt on suuremate vene erakondade puudumine: alates 2003. aastast ei ole kski vene erakond Riigikogu koosseisu kuulunud, suurem osa vene keelt knelevast elanikkonnast toetab Keskerakonda26. Vene kogukonda vib ldiselt kirjeldada kui pigem sotsiaalselt ja poliitiliselt passiivset ning individualismi silitavat kui aktiivsust ja solidaarsust arendavat etnilist rhma27.

Kik eespool nimetatud asjaolud on soodustanud eestlaste ja mitte-eestlaste kogukon-

19 Andmed on prit Eesti Statistikaameti veebilehelt: www.stat.ee20 Andmed on prit Eesti Statistikaameti veebilehelt: www.stat.ee 21 Andmed ilma Petseri maakonna ja Narva jest ida poole jvate aladeta. Need piirkonnad liideti Eesti alaga prast Tartu

Rahu 1920. aastal, kuid ei kuulu praegu Eesti Vabariigile. Kui lisada ka nimetatud kaks ala, siis oli venelastest elanikke 8,2% (Vabariigi Valitsus 2008. Eesti limumiskava 20082013, lk 5. www.kul.ee/webeditor/files/integratsioon/Loimumiskava_2008_2013.pdf).

22 Tiit, E.-M. 2011. Eesti rahvastik. Viis plvkonda ja kmme loendust. Eesti Statistika, lk 117119. www.stat.ee/publication-download-pdf?publication_id=30823

23 2011. aasta andmed on prit Eesti Statistikaameti veebilehelt: www.stat.ee24 Politsei- ja piirivalveamet. 2011 Kehtivad elamisload kodakondsuse likes seisuga 01.07.2011.

www.politsei.ee/dotAsset/61215.pdf25 Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse 5. 26 Toomla, R. 2011. Eesti erakonnad 20002011, Tartu likooli kirjastus, lk 198199.27 Aidarov, A. and W. Drechsler 2011. The Law & Economics of the Estonian Law on Cultural Autonomy for National

Minorities and of Russian National Cultural Autonomy in Estonia, Halduskultuur, kd. 12, nr 1, lk 55.

522

Poliitiline, hiskondlik, majanduslik ja kultuuriline kontekst

dade vaheliste pingete tekkimist. 2007. aastal toimus kige vastuolulisem sndmus, mis iseseisvuse taastamisele jrgnenud 20 aasta jooksul aset on leidnud: Nukogude Liidu vitu II maailmasjas smboliseeriva pronkssduri monumendi leviimisele Tallinna kesklinnast sjavekalmistule jrgnesid nn pronksi vi aprillirahutuste nime all tun-tuks saanud sndmused.

Erinev ajalootlgendamine ongi ks peamistest pingete tekitajatest kahe kogukonna vahel ning vastastikuste sdistuste allikas.

Eestis on palju kodanikuhiskonna organisatsioone, kuid probleeme esineb nende rahas-tamise jtkusuutlikkusega28 ning ohtlik vib olla ka nende sltuvus valitsusasutustest29. Kodanike osalus kodanikuhiskonna organisatsioonides on aastate jooksul suurenenud, kuigi eestlased on tavaliselt aktiivsemad kui mitte-eestlased (vastavalt 65% ja 43%)30. Vaatamata ldiselt suurele usaldusele teiste inimeste vastu (1/3 inimestest vidab, et nad usaldavad teisi) oli uuringule eelneval kuul vaid 12% Eesti elanikest annetanud hea-tegevusele ning 15% osalenud vabatahtlikus tegevuses31. Huvirhmade kaasamine on paranenud peamiselt teadlikkuse tusmise, avalike teenistujate teadlikkuse ja positiivsete kogemuste tttu, kuid huvirhmade kaasamisest ei ole veel kujunenud harjumust ning kaasamispraktikad on mrkimisvrselt erinevad32. Seega, kuigi kodanikuvabaduste ja poliitiliste iguste tase on krge, ei vljenda inimesed sageli oma muresid ega ole oma vaba valiku tasemega rahul33.

MajandusTulemus: 75/100

Eesti SKT inimese kohta on 10 674,3 eurot34 (2010),35 mis moodustab ELi keskmisest 64%36. 2011. aasta Maailma Majandusfoorumi lemaailmne konkurentsivime indeks

28 TLU RASI 2010. Kodanikualgatuse institutsionaliseerumine Eestis 2009/2010. Kodanikehiskonna uurimis- ja aren-duskeskus, Tallinna likool. kysk.ee/sisu/10_14138226_Uuringuraport_Kodanikualgatuse_institutsionaliseerumine_Eestis_20092010_uuringu_teostaja_Kodanikeuhiskonna_uurimis-ja_arenduskeskus_Tallinna_Ulikool.pdf

29 ksikasjalikuma teabe leiate kesoleva aruande kodanikuhiskonda ksitlevast peatkist. 30 Tallinna likool, Kultuuriministeerium 2010. Uuringu Eesti limumiskava eesmrkide saavutamise monitooring

kokkuvte. www.kul.ee/webeditor/files/integratsioon/ELK_monitooring_2010_kokkuv6te.pdf31 Legatum Institute 2011. The 2011 Legatum Prosperity Index. www.prosperity.com/country.aspx?id=EE32 Praxis, Balti Uuringute Instituut 2010. Valitsusasutuste kaasamispraktikate anals. Polii-

tikauuringute keskus Praxis, Balti Uuringute Instituut. www.ibs.ee/en/publications/item/104-valitsusasutuste-kaasamispraktikate-anal%C3%BC%C3%BCs

33 Legatum Institute 2011. The 2011 Legatum Prosperity Index. www.prosperity.com/country.aspx?id=EE34 Andmed on prit Eesti Statistikaametist. 35 Eurostati andmed. 36 IMFi hinnang (SKT elaniku kohta ostuju pariteedi alusel, praegune rahvusvaheline dollar) 2011. aastal 20182 dollarit,

Maailmapank 2010. aastal 20033 dollarit (databank.worldbank.org/ddp/home.do?Step=12&id=4&CNO=2), CIA World Factbook 19100 dollarit (https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2004rank.html)

523

Poliitiline, hiskondlik, majanduslik ja kultuuriline kontekst

paigutab Eesti 33. kohale (indeksiga 4,61)37, sedastades, et Eesti majandus toetub nii suureprasele algharidusele ning vga thusatele ja hstiarenenud kauba-, t- ja finantsteenuste turgudele kui ka tugevale phendumusele edendada tehnoloogilist valmisolekut ning et see peegeldab tugevaid institutsioone ja paranevat makromajan-duslikku stabiilsust, mis on eriti kiiduvrt, kui arvestada majanduslanguse suurt mju selles piirkonnas. Maailma Majandusfoorum liigitab Eesti tulemusphiselt majanduselt innovatsiooniphisele majandusele leminevate siirderiikide hulka. Kuigi 2011. aasta majanduskasv on hinnanguliselt 8%38, mis nitab majanduskriisist taastumise mrke, on tpuuduse tase siiski umbes 10,9%39 ja 2011. aasta inflatsioon 5%. Majandus-probleemide olulisust peegeldavad ka Eurobaromeetri uuringud, milles tuuakse kige olulisemate probleemidena esile inflatsioon ja tpuudus40.

KultuurTulemus: 50/100

Usaldus mngib hiskonnas olulist rolli nii demokraatia normaalse funktsioneerimise seisukohalt kui ka kodanike seadusekuulekuse aspektist. ldiselt on inimestevaheline usaldus alates 1990. aastatest jrjepidevalt kasvanud: umbes kolmandik Eesti elanikke vidab, et teisi inimesi vib ldiselt usaldada (1999. aastal 23%). Eesti on selles osas sarnane teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega, Lne-Euroopa riikides on usaldus ks-teise suhtes palju suurem41.

Ka Eesti vrtused on sarnased muude Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega: ilmalik-ratsionaal-sed. Toimetulekuvrtused on olulisemad kui traditsioonilised ja enesevljenduslikud vrtused42. Viimastel aastatel tehtud uuringud nitavad siiski, et osaliselt paremate majandustingimuste tttu liigutakse enesevljenduslike vrtuste suunas. Seda muutust vib theldada mitmete suundumuste phjal: inimesed vrtustavad sprust ja vaba aega rohkem, trahulolu mjutavateks teguriteks peetakse kolleege, t huvitavust ja sobivaid ttunde43. htlasi peetakse ausust ja iglust olulisemateks vrtusteks kui jukust, mugavat elu ja vimu44.

37 Sarnaselt seab IMD Eesti 33. kohale, indeksiga 68,264 (www.imd.org/research/publications/wcy/upload/scoreboard.pdf)38 Andmed on prit Eurostatist ja Eesti Statistikaametist. 39 Eesti Statistikaameti 2011. aasta III kvartali andmed. 40 Eurobaromeetri uuring nr 75, kevad 2011. ec.europa.eu/public_opinion/archives/eb/eb75/eb75_fact_ee_en.pdf41 Saar, A. 2009. Muutused Eesti vrtushinnangutes aastatel 19902008. Eesti Inimarengu Aruanne 2009, lk 108114.42 Inglehart, R. ja C. Welzel 2005. Modernization, Cultural Change and Democracy, New York: Cambridge University

Press, lk 63.43 Saar, A. 2009. Muutused Eesti vrtushinnangutes aastatel 19902008. Eesti Inimarengu Aruanne 2009, lk 108114.44 Kalmus, V. 2009. Eesti elanike vrtusmustrid, Eesti Inimarengu Aruanne 2009, lk 114117.

524

Poliitiline, hiskondlik, majanduslik ja kultuuriline kontekst

Meeste ja naiste vrtushinnangud erinevad mrkimisvrselt: mehed peavad tehnoloo-gia ja vimuga seonduvaid vrtusi olulisemateks kui naised, kes vrtustavad krgemalt keskkonda, turvalisust ja hingelist tasakaalu ning sotsiaalset orientatsiooni45. Teine trend on noorte meeste ja naiste suundumus materiaalsele heaolule ja hedonistlikele vrtustele46 eriti noormehed peavad oluliseks elus kergelt lbilmist, ettevtete loomist ja juhtimist ning puhtamat ja kergemat td47. Nimetatud vrtused loovad ilmselge paralleeli Eesti korruptsiooniuuringutega, mis nitavad, et nooremad inimesed, eelkige mehed, on rohkem valmis korruptiivseteks tegudeks (nt kellelegi altkemaksu andmiseks) ning suhtuvad sellesse leebemalt48.

Eesti rahva suhtumist poliitikasse iseloomustavad vastuolulised suundumused. helt poolt on poliitika thtsus vhenenud: 1990. aastal arutas 42% inimestest oma spra-dega sageli poliitilisi ksimusi, 2008. aastal tegi seda vaid 12% inimestest. Samas oli 1990. aastate kontekstis iseseisvuse taastamise ja poliitiliste reformide olulisus muidugi iseenesestmistetav. Teiselt poolt liitub 1990. aastate algusega vrreldes ha rohkem inimesi organisatsioonidega ning soovib poliitiliste otsuste tegemises rohkem osaleda49.

45 Kalmus, V. 2009. Eesti elanike vrtusmustrid, Eesti Inimarengu Aruanne 2009, lk 114117.46 Kalmus, V. 2009. Eesti elanike vrtusmustrid, Eesti Inimarengu Aruanne 2009, lk 114117.47 Rmmer, A. 2009. Eesti koolinoorte vrtused, kogumikus Sutrop, M., P. Valk ja K.Velbaum (koost.) 2009. Vrtused ja

vrtuskasvatus. Valikud ja vimalused 21. sajandi Eesti ja Soome koolis, Tartu: Tartu likooli eetikakeskus, lk 83117.48 Justiitsministeerium 2010. Korruptsioon Eestis: kolme sihtrhma uuring.

www.korruptsioon.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=50629/Korruptsioon_2010.pdf 49 Saar, A. 2009. Muutused Eesti vrtushinnangutes aastatel 19902008. Eesti Inimarengu Aruanne 2009, lk 108114.

25

Korruptsioon Eestis

5Korruptsioon EestisKorruptsiooni uurimine on Eestis sna mitmeklgne lisaks kahele peamisele rahvus-vahelisele indeksile ning rahvusvaheliste organisatsioonide hinnangutele1 korraldatakse riigis regulaarselt mitmeid uuringuid.

1) Alates 2004. aastast on kolmel korral lbi viidud kolme sihtrhma uuringut, mis keskendub avalike teenistujate, ettevtjate ja elanike hinnangutele seoses korrupt-siooniga ning mida annab vlja Justiitsministeerium.

2) Rahandusministeerium on kahel korral lbi viinud uuringu avalike teenistujate suhtumise ja rolli kohta seoses korruptsiooni ennetamisega avalikus teenistuses (2006. ja 2009. aastal).

3) Eesti Konjunktuuriinstituut on samuti teinud kahte tpi uuringuid. Esiteks uuringu ldsuse suhtumisest altkemaksu andmisesse (2006. ja 2007. aastal) ning teiseks uuringud varimajanduse kohta (iga-aastaselt alates 2004. aastast).

ldistele uuringutele lisaks on ka spetsiifilisi uuringuid, milles keskendutakse konkreet-sele teemale (nt prokurride ja kohtunike mjutamine2, meditsiinisektor3, riigihanked4, meedia5 jne).

Kolmandat liiki analsid, mis korruptsiooni temaatikat ksitlevad, on asutustephised aruanded ja levaated, sealhulgas Kaitsepolitsei ja Justiitsministeeriumi levaated kuri-tegevusstatistikast ning Riigikontrolli ja iguskantsleri Kantselei aruanded. Mitmete Riigikontrolli auditite6 krvaltulemuseks on ka korruptsiooniriskide anals, kuigi konkreetselt korruptsiooniksimust analsitakse vaid vhestes auditites.7 iguskants-leri aastaaruandeid ning hea haldustavaga seonduvaid juhtumiphiseid hindamisi ei saa kll otseselt nimetada korruptsiooniuuringuteks, kuid neid vib pidada igusriigi

1 Kuna nendes hindamistes analsitakse peamiselt Eesti iguslikku raamistikku ja selle vastavust rahvusvahelistele kon-ventsioonidele, arutatakse neid ksikasjalikumalt jrgmises likes.

2 Pors, M. 2011. Eesti kohtunike ja prokurride mjutamine. www.korruptsioon.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=53634/Eesti+kohtunike+ja+prokur%F6ride+m%F5jutamine.pdf

3 RAKE 2011. Tervishoiussteemi pettuseid ja korruptsiooniriske kaardistav uuring. www.korruptsioon.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=55833/Tervishoius%FCsteemi+pettuseid+ja+korruptsiooniriske+kaardistav+uuring.+ Tartu+%DClikool%2C+RAKE+2011.pdf

4 Klopets, U. 2009. Hangete korruptsioonitundlikkus. www.korruptsioon.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=49548/Hangete+korruptsioonitundlikkus0.1.pdf

5 Kuts-Klemm, R. ja R. Suni 2009. Lbipaistvus Eesti ajakirjanduses. www.korruptsioon.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=48114/K%F5uts-Klemm%2C+R%3B+Suni%2C+R.+ 2009.+L%E4bipaistvus+Eesti+ajakirjanduses.pdf

6 Niteks Riigikontroll 2011: Ehitustegevus kiire elanike kasvuga omavalitsustes; 2010: Kohalike teede hoiu korralda-mine; 2010: Riigihangete korraldamine valla ja linna asutatud ning osalusega rihingutes, sihtasutustes ja mittetulun-dushingutes jne.

7 Riigikontroll 2009. Korruptsiooni ennetamine linnade ja valdade tkorralduses. www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2124/OtherArea/1/language/et-EE/Default.aspx

526

Korruptsioon Eestis

phimtete rakendamise analsiks.

Enamikus uuringutes keskendutakse tavaliselt keskvalitsusele vi avalikule arvamusele, puuduvad sstemaatilised uuringud kohalike omavalitsuste kohta8 (v.a Riigikontrolli kohaliku omavalitsuse auditid) ning ka korruptsiooni tttu tekkiva rahalise kahju kohta. Samuti ei ole tehtud spetsiaalseid uuringuid era- vi kolmanda sektori korruptsiooni kohta (olemas on vaid andmed, mis on ldistes uuringutes esitatud era- ja kolmanda sektori vrdlemiseks avaliku sektoriga).

Alates 2003. aastast on kuritegevus Eestis vhenenud9 ning Eurobaromeetri jrgi ei ole avaliku arvamuse kohaselt kuritegevus alates 2008. aasta sgisest10 enam Eesti peamisi probleeme. Vaatamata ldisele kuritegevuse taandumisele on registreeritud korruptsioo-nikuritegude arv 2010. aastal veidi tusnud. Siiski vib oletada, et reaalne korruptsioon on vhenenud, kuna alates 2006. aastast on vhenenud korruptsiooniga isiklikult kokku puutunud isikute arv.11

Registreeritud korruptsioonikuritegude arv12

Aasta 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Arv 304 439 477 511 2781 326 203 223

Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeks paigutab Eesti Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonna kige vhem korrumpeerunud riikide hulka13. Maailmapanga indeks paigutab Eesti 75. protsentiilist veidi krgemale.14 Need indeksid on Eesti osas psinud stabiilsena alates 2004.2005. aastast. Seda vib pidada mnevrra muret-tekitavaks, kuna indeksite muutumatuna psimine nitab, et ldsuse ja ekspertide15 hinnang olukorrale ei ole vaatamata korruptsioonivastase tegevuse valdkonnas tehtud jupingutustele paranenud. Vaadeldes Kesk- ja Ida-Euroopat regiooni ldisemalt, vib Eesti korruptsioonitaset pidada pigem madalaks, kui aga vaadata Lne-Euroopat ning eelkige Phjamaid, kellega Eestit sna sageli vrreldakse, on korruptsioonitase siiski

8 hing Korruptsioonivaba Eesti viis 2010. aastal lbi intervjuud Tartumaa omavalitsustes. Tulemused ja soovitused on kttesaadavad: transparency.ee/cm/files/korruptsiooni_ennetamine_kohalikus_omavalitsuses_0.pdf. Lk 1115.

9 Justiitsministeerium 2010. Kuritegevus Eestis 2010, lk 7. www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=54700/KuritegevusEestis2010_web.pdf

10 2011. aasta kevadel pidas vaid 8% elanikest seda kige olulisemaks probleemiks ( Justiitsministeerium 9.2.2012. Kuritegevus probleemina Eurobaromeetri jrgi). www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=54903/Kuritegevus+probleemina+Eurobaromeetri+jargi+2011K.pdf

11 Justiitsministeerium 2010. Kuritegevus Eestis 2010, lk 85. www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=54700/KuritegevusEestis2010_web.pdf

12 Justiitsministeerium 2010. Kuritegevus Eestis 2010, lk 85. www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=54700/KuritegevusEestis2010_web.pdf

13 2011. aastal oli tulemuseks 6,4 palli 10-st, mis paigutas Eesti riikide arvestuses 29. kohale. 14 Maailmapank. lemaailmsed valitsemistavade nitajad. info.worldbank.org/governance/wgi/mc_countries.asp 15 Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeks kujuneb erinevate ekspertorganisatsioonide hinnangute phjal.

527

Korruptsioon Eestis

kllaltki krge. Eesti korruptsiooniuuringutes16 on aastate jooksul (2004., 2006. ja 2010. aastal) esile toodud mitmeid psivaid ksimusi ja suundumusi:

Kuigi inimeste arv, kes on korruptsiooniga isiklikult kokku puutunud, on aastate jooksul vhenenud (altkemaksu ksiti 2006. aastal 15%-lt ning 2010. aastal 10%-lt ettevtjatest ja 2006. aastal pakkus 8% ning 2010. aastal 4% elanikest ametnikele altkemaksu vi andis kingitusi), peetakse korruptsiooni Eestis siiski oluliseks probleemiks. Inimeste arv, kes nii arvavad, on aastate jooksul suurenenud (64% 2006. aastal ja 68% 2010. aastal).

Avalikud teenistujad on korruptsiooni osas teadlikumad ja selle suhtes ebatole-rantsemad kui ettevtjad ja elanikud. Kuigi kigi nimetatud rhmade suhtumine korruptsiooni on aja jooksul muutunud sallimatumaks, psivad kolme sihtrhma vahel mrkimisvrsed erinevused. Nende erinevuste phjusteks vib osalt pidada nii avalikele teenistujatele pakutavaid eetikakoolitusi kui ka avalikele teenistujatele kehtivate korruptsiooni ennetuse meetmete eripra.

Suhtumises korruptsiooni on etniliste gruppide likes selged erinevused. Vene keelt knelev vhemus suhtub korruptsiooni sallivamalt ning suurema tpuu-duse tttu leiavad nad, et altkemaksu antakse peamiselt selleks, et td saada. Eestlaste arvates on peamine phjus aga trahvide vi teiste karistuste vltimine vi riigihangete valdkonnaga seonduv.

Noored inimesed suhtuvad korruptsiooni leebemalt ning defineerivad seda ka kitsamalt.

Kuigi avalik arvamus on altkemaksu andmise vimalike phjuste osas aastate jooksul mnevrra muutunud (nt riigihangete valdkonnas), nhakse altkemaksu andmise peamise phjusena siiski trahvide vi muude karistuste vltimise soovi.

Korruptiivse kitumise peamised phjendused on majanduslikud (ettevte saab korruptiivsest tegevusest kasu) ja kultuurilised (korruptiivsed teod on ldine tava). Tuuakse ka selliseid phjendusi nagu see ei kahjusta kedagi.17 Peamisteks ausust ja eetilisust takistavateks tegu-riteks avaliku teenistuse valdkonnas peetakse hiskonna ldist eetilist taset ning konkreet-seid avaliku teenistusega seonduvaid probleeme (nt ebaiglane vi ebaselge palgassteem, edutamise ebaselged phjused, teatud ametikohtade politiseerumine jne).18

16 Justiitsministeerium 2010. Korruptsioon Eestis: kolme sihtrhma uuring 2010. www.korruptsioon.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=50629/Korruptsioon_2010.pdf Justiitsministeerium 2007. Korruptsioon Eestis: kolme sihtrhma uuring 2006. www.korruptsioon.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=50635/Korruptsiooniuuring+2007enne+trykki.pdf Justiitsministeerium 2005. Korruptsioon Eestis: kolme sihtrhma uuring 2004. www.korruptsioon.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=50632/Justiitsministeeriumi+korruptsiooniuuring.+KORRUPTSIOON+EESTIS.+Kolme+sihtr%FChma+uuring.+2004.pdf

17 Justiitsministeerium 2010. Korruptsioon Eestis: kolme sihtrhma uuring 2010. www.korruptsioon.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=50629/Korruptsioon_2010.pdf

18 Emor 2009. Rollid ja hoiakud avalikus teenistuses 2009. avalikteenistus.ee/public/Rollid_ja_hoiakud_avalikus_teenistuses_2009.pdf

528

Korruptsioon Eestis

2010. aastal olid peamised registreeritud korruptsioonikuriteod seotud altkemaksu andmise ja vtmisega (vastavalt 41% ja 14%). Korruptsioonikuritegusid registreeriti enim kohalikes omavalitsustes, eraiguslike juriidiliste isikute puhul19 ja politseis.20 Kui need suundumused vlja arvata, siis ei ole korruptsioonijuhtumite puhul mrgata htki selget tendentsi. Kuriteod ulatuvad suurematest poliitilise korruptsiooni21 juhtumitest kuni viksema ulatusega altkemaksu vtmiseni ametnike poolt,22 ning hlmavad eri korruptsiooniliike (huvide konflikt, onupojapoliitika, altkemaks ja pistis, vimuliial-dus, vara omastamine,23 prdukse-efekt, rahapesu jne) ja erinevaid sektoreid ning riigiasutusi. 2010. ja 2011. aastal olid kige mrkimisvrsemad kolme kohtunikuga seotud korruptsioonijuhtumid,24 tsised vead Kaitseministeeriumi riigihangetes25 ning elamislubadega seonduv JOKK poliitilise korruptsiooni juhtum.26

Korruptsiooni ning aususe ja eetilisusega seonduvate ksimuste osas tuleb arvestada Eesti hiskonna ht olulist omadust: kuigi otsene korruptiivne tegevus mistetakse hukka, on valetamine ja manipuleerimine juriidilistes piires ja olukorra maksimaalse rakasutamise eesmrgil siiski aktsepteeritud ning isegi tunnustatud. Seda suundu-must iseloomustavad kaks levinud vljendit, mida kasutatakse laialdaselt nii meedias kui ka igapevaelus. Esiteks, Andrus Kivirhki 2000. aasta romaanist Rehepapp ehk

19 Muuhulgas loeti korruptsioonikuritegude hulka omastamist ja usalduse kuritarvitamist vastavalt karistusseadustiku 201 ja 2172 jrgi.

20 Justiitsministeerium 2010. Kuritegevus Eestis 2010, lk 86. www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=54700/KuritegevusEestis2010_web.pdf

21 Niteks 2006. aastal puhkes ebaseadusliku maadevahetamise skandaal, millega olid seotud mitmed krgema tasandi poliitikud ja ametnikud (endine keskkonnaminister ja Riigikogu liige Villu Reiljan, endine pllumajandusminister ja Riigikogu liige Ester Tuiksoo, endine Maa-ameti direktor Kalev Kangur) ning rimehed (Toomas Annus). 2011. aasta detsembri seisuga ei ole kohtumenetluses veel lplikule otsusele jutud, kuid mitmed pooled (sealhulgas endised minist-rid ja ametnikud) on altkemaksu vtmises sdi mistetud.

22 Niteks 2011. aastal misteti eri juhtumites sdi Maksu- ja Tolliameti vaneminspektor ja politseinik, kes vtsid altke-maksu oma ametialaste kohustuste titmata jtmise ning asutusesiseseks kasutamiseks meldud teabe vlistele pooltele edastamise eest (andmed Kaitsepolitsei veebilehelt: www.kapo.ee/est/valik-kohtulahendeid/korruptsiooni-kuriteod).

23 Niteks 2011. aasta mrtsikuus esitati kahele Tartu Linnavalitsuse ametnikule sdistus vara omastamises; asi ei ole veel kohtusse judnud, kuid 14. detsembril 2011. aastal teatas prokuratuur, et kuriteokahtlus lasub kaheksal inimesel (Posti-mees 14.11.2011 Haridusosakonna skandaal viib kohtusse kaheksa inimest. www.tartupostimees.ee/669722/haridusosakonna-skandaal-viib-kohtusse-kaheksa-inimest).

24 Kohtunikud Vambola Olli, Jri Sakkart ja Mihhail Komtatnikov misteti 2010. aastal sdi eraldi kohtuasjades altke-maksu vtmise eest.

25 Riigikontrolli teostatud ministeeriumi aastaaruannete auditis toodi esile tsised vead riigihankemenetluses, mis hlmasid lubatud erandite kuritarvitamist ning teabe ja kontrolli puudumist (Riigikontroll 2011. Kaitseministeeriumi 2010. aasta raamatupidamise aastaaruande igsus ja tehingute seaduslikkus. www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2182/Area/25/language/et-EE/Default.aspx).

26 Ksimuse tstatas 30. novembril 2011. aastal ETV uuriva ajakirjanduse saade Pealtngija, milles analsiti kolme Isamaa ja Res Publica Liidu poliitiku (kahe Riigikogu liikme ja he Tallinna Linnavolikogu liikme) rolli vene ri-meestelt 35004000 euro nudmises Eesti elamislubade ja ID-kaartide vljastamise eest, mille abil oleks vimalik reisida tasuta kogu Schengeni alas. Elamisload vljastatakse fiktiivse liikmelisuse alusel Eesti ettevtete nukogudes. (Pealtngija 30.11.2011 Raudne ja Stelmach aitavad Vene miljardridel Eesti elamislube saada. etv.err.ee/index.php?05446627&video=2140; Postimees 30.11.2011 Eesti isamaalised poliitikud hangivad Vene miljonridele elamis-lube). Prokuratuur algatas kriminaalmenetluse karistusseadustiku mjuvimuga kauplemist ksitleva paragrahvi alusel (Prokuratuuri 2011. aasta 8. detsembri pressiteade).

529

Korruptsioon Eestis

November prit vljendist rehepaplus on saanud eesmrkide saavutamiseks pettuse ja nippide kasutamise ning teatud rikastelt varastamise igustuste snonm. Seda sna on laialdaselt kasutatud erinevate, Eesti majandusest27 ELi poliitikani28 ulatuvate olukordade kirjeldamiseks. Teiseks, akronmi JOKK (juriidiliselt on kik korrektne), mida kasutati esimest korda 2006. aastal ajalehe juhtkirjas,29 kasutatakse selliste olu-kordade, tehingute vi tegude kirjeldamiseks, mis on seaduslikud selle kige kitsamas thenduses, kuid mida ldsus ei pea eetiliseks, igeks vi auvrseks. Niteks hakati 2005. aasta oktoobris uurima ettevtte Kalev kinnisvaratehinguid, millega oli seotud ka sellel ajal majandus- ja kommunikatsiooniministrina tegutseva Keskerakonna juhi Edgar Savisaare ettevte, mis ostis Keila-Joa puhkealas kinnisvara alla turuhinna. 2006. aastal juti uurimise tulemusel jreldusele, et kuigi kinnisvara mdi alla turuhinna, ei olnud see ebaseaduslik.30

Selliste, enamasti seaduslike, kuid mitte just eetiliste vimaluste kasutamisele jrgneb tavaliselt kaks reaktsiooni: helt poolt kiitus (ri)vimaluse hea rakasutamise eest vi selle pehmem vorm see on lihtsalt ri, ja teiselt poolt kriitika, et ebaausa eelise kasutamine ei ole eetiline. Seega viitavad need kaks vljendit ebaeetilise ja/vi ebasea-dusliku kitumise teatud aktsepteerimisele, kuid samas annab nende kasutamine selgelt mrku ka probleemist inimeste hoiakutes.

27 Eamets, R. 16.12.2011 Rehepapid, tormine meri ja Eesti majandus, Postimees. arvamus.postimees.ee/673766/raul-eamets-rehepapid-tormine-meri-ja-eesti-majandus

28 ripev 11.10.2011 Euroopa riiklik rehepaplus jtab petturid karistuseta. www.ap3.ee/opinion/2011/10/11/ap-euroopa-riiklik-rehepaplus-jatab-petturid-karistuseta

29 ripev 28.03.2006. Juriidiliselt on kik korrektne asjaga j.o.k.k. www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=3173/arv_juhtkiri

30 Postimees 08.09.2006. Prokuratuur: Edgar Savisaar sai Keila-Joa suvila alla turuhinna- wwx.postimees.ee/310107/esileht/siseuudised/217164.php

530

Korruptsioon Eestis

31

Korruptsioonivastane tegevus Eestis

6Korruptsioonivastane tegevus EestisKorruptsioonivastases tegevuses on Eestis peamiselt keskendutud avalikule sektorile, kuigi mned algatused on puudutanud ka era- ja kolmandat sektorit. Avalikku sektorit ksitlev korruptsioonivastane seadus veti esmalt vastu 1999. aastal ning see hlmas regulatsioone huvide konflikti, majanduslike huvide deklareerimise ning tegevus- ja toimingupiiran-gute kohta . Alates sellest ajast on seadust mitu korda muudetud. Korruptsioonivastase seaduse esmase vastuvtmisega samal aastal muudeti ka avaliku teenistuse seadust ning lisati seadusele avaliku teenistuse eetikakoodeks, mis sisaldas avaliku teenistuse peamisi vrtushinnanguid ja phimtteid. 2001. aastal justus avaliku teabe seadus, mis stestas selged standardid teabenuetele ning teabele, mis tuleb veebilehtedel avalikustada. Kor-ruptsiooniennetusele suunatud igusraamistikus esineb siiani puudusi (nt majanduslike huvide deklareerimise ssteem, mitmetimistetavad eeskirjad kingituste osas, vrkitu-misest teavitajate kaitse ebapiisav reguleerimine, prdukse-efekti ja klalislahkust regu-leerivate eeskirjade puudumine jne), kuid ldiselt olemasolevaid regulatsioone jrgitakse. Lbipaistvusega seotud ksimuste lahendamisel vib pidada olulisimaks meetmeks teabe kttesaadavuse parandamist veebilehtedel.

Siiani on valitsus vtnud vastu kaks korruptsioonivastast strateegiat. Esimene, Aus riik, kehtis 2004.2007. aastal ja keskendus kahele peamisele tegevusvaldkonnale korruptsioo-nikuritegude ennetamisele ja nende uurimise thustamisele1; kuigi suuremat osa strateegias loetletud meetmetest rakendati, oli enamik neist ksteisest eraldatud, mistttu puudus sstemaatiline lhenemine. Strateegia kige positiivsemateks tulemusteks olid esimesed Eesti-phised korruptsiooniuuringud (2004 ja 2006), avalike teenistujate eetikakoolituste algus, korruptsiooniasjadele spetsialiseerunud prokurride ametisse nimetamine ning Rii-gikontrolli pdevuse laiendamine kohalikele omavalitsuste auditeerimiseks.2

Teine strateegia (20082012), mis kehtib siiani, pab lheneda probleemsete valdkon-dade kaupa, nagu korruptsioon kohalikes omavalitsustes, tervishoius, riigi- ja kohaliku omavalitsuse osalusega sihtasutused, mootorsidukitega seotud avalikud teenused,3 erakondade rahastamine ning korruptsioonikuritegude uurimine4. Kuigi on saavutatud

1 Vabariigi Valitsuse 2004. aasta 19. veebruari otsus Korruptsioonivastane strateegia Aus riik 20042007. 2 Justiitsministeerium 2008. Aruanne. levaade korruptsioonivastase strateegia Aus riik aastateks 20042007

meetmete rakendamisest. www.korruptsioon.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=35013/ Korruptsioonivastase+strateegia+AUS+RIIK+2004-2007+l%F5pparuanne.pdf

3 Juhtimisigus, tehniline levaatus, sidukite registreerimine. 4 Vabariigi Valitsuse 2008. aasta 3. aprilli korraldus nr. 164 Korruptsioonivastane strateegia 20082012.

www.korruptsioon.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=35767/KORRUPTSIOONIVASTANE+ STRATEEGIA+2008-2012.pdf

632

Korruptsioonivastane tegevus Eestis

mitmeid tulemusi (nt korruptsiooniriskide anals meditsiinisektoris,5 positiivsed aren-gud kartellikuritegude uurimisel, korruptsioonikuritegudega tegelevate ksuste loomine politseistruktuuris, eetikakoolituste jaoks edasiste ppematerjalide koostamine), on siiski ka palju titmata lesandeid: korruptsioonivastase seaduse uus eelnu on vastu vtmata, avaliku teenistuse eetikanukogu tulevik on endiselt ebaselge ning mootorsidukite teenustega seoses ei ole olnud mingeid selgeid arenguid. Samuti nib, et enamik era- ja kolmanda sektoriga seotud lesannetest on osaliselt vi tielikult titmata6.

Korruptsiooniksimused on Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ning Kaitsepolitsei prio-riteetide hulka kuulunud alates 2001. aastast, mil see mrgiti ra dokumendis EV julge-olekupoliitika alused. 2005. aastal veti vastu Laulasmaa deklaratsioon, mille kohaselt on kriminaaltulu ning rahapesuga seotud kuritegevus ks Kaitsepolitsei tegevuse neljast phivaldkonnast.7 Kaitsepolitsei on selle valdkonnaga seotud tegevuste avalikustamisel olnud sna aktiivne, tehes seda nii aastaaruannete8 kui ka veebilehe kaudu ja analsides suundumusi ning avaldades korruptsioonikuritegude kohtulahendite lhikokkuvtteid.9 Samuti on selge, et nii PPA kui Kaitsepolitsei on korruptsiooni tkestamisega tegelenud aktiivselt ka oma asutustes. Paljastatud on laiaulatuslikke sstemaatilisi korruptsiooni-juhtumeid niteks alustati ajavahemikus 20042006 ligikaudu 50 tolliametniku altke-maksu vtmise uurimine ja vahemikus 20082009 uuriti korruptsiooni politseis seoses 8 politseiniku ja he politseiprefekti sdistamisega vara omastamises, ebaseaduslikus jlitustegevuses ja muudes kuritegudes.10 Lisaks eelnevatele nidetele tuleb mainida, et 2011. aastal arreteeris Kaitsepolitsei ka he oma ttaja sdistatuna korruptsioonis.11 hest kljest nitab see, et korruptsiooni eest ei ole kaitstud kski asutus, kuid teisalt illustreerib, et julgeoleku- ja uurimisasutuste vime n- enesepuhastamiseks on tugev.

Alates esimese korruptsioonivastase strateegia vastuvtmisest on ks positiivsemaid arenguid olnud avaliku sektori eetikaksimustega seonduvate teabematerjalide ja koo-litusprogrammide koostamine. Kuigi avalikele teenistujatele suunatud eetikakoolituse idee esitati juba siis, kui Riigikogus arutati 1999. aastal avaliku teenistuse eetikakoodeksi vastuvtmist,12 vttis koolitusprogrammide ja materjalide tegelik koostamine mitu aastat:

5 RAKE 2011. Tervishoiussteemi pettuseid ja korruptsiooniriske kaardistav uuring. www.korruptsioon.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=55833/Tervishoius%FCsteemi+pettuseid+ja+ korruptsiooniriske+kaardistav+uuring.+Tartu+%DClikool%2C+RAKE+2011.pdf

6 Justiitsministeerium 2011. Vabariigi Valitsuse korruptsioonivastase strateegia 20082012 2010. aasta titmise aruanne. www.korruptsioon.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=54221/Aruanne2010.pdf

7 Teised valdkonnad on alaealiste suhtes toime pandud kuriteod, narkootiliste ainetega seotud kuriteod ning inimkauban-dus (Laulasmaa deklaratsioon 2005. www.just.ee/15087).

8 Vt www.kapo.ee/est/aastaraamatud9 Vt www.kapo.ee/est/valik-kohtulahendeid/korruptsiooni-kuriteod10 Andmed on prit jrgmiselt veebilehelt: www.kapo.ee/est/valik-kohtulahendeid/korruptsiooni-kuriteod11 Vt www.kapo.ee/est/pressinurk/61/kaitsepolitsei-tootajad-pidasid-kuriteos-kahtlustatavana-kinni-ameti-spetsialisti12 Saarniit, L. 2006. A Public Service Code of Ethics Applied in a Transitional Setting: The Case of Estonia,

Public Integrity, kd 8, nr 1, lk 4963.

633

Korruptsioonivastane tegevus Eestis

alates 2003. aastast on eetikamoodul aga olnud avalike teenistujate sissejuhatava koolituse osa,13 alates 2005. aastast on pakutud ka 12-pevaseid aususe ja eetikaga seonduvaid ksimusi ksitlevaid koolitusi.

Lisaks eelnevale on loodud ka DVD-kandjatel koolitusmaterjale (sh nii rahvusvahelised kui ka Eesti juhtumiuuringud) ja pidevalt tiendatud ka veebimaterjale.

Veebis on kttesaadavad eetilist otsustusprotsessi14 ja huvide konflikti (juhtumiuurin-gud koos lahendustega)15 ksitlevad sissejuhatavad materjalid ning phjalik teave kor-ruptsiooni kohta (sh nited, olemasolevad analsid, rahvusvahelised hindamised).16

Eesti korruptsioonivastastele jupingutustele on hinnanguid andnud ka GRECO ja OECD. OECD hinnangus altkemaksuvastase konventsiooni rakendamise kohta Eestis mrgiti, et kuigi on toimunud positiivne areng (teatud muudatused igusaktides, teabe jagamine konkreetsetele sihtrhmadele diplomaatidele, kohtunikele, prokurridele jne, uued koolitusmoodulid majanduskuritegusid menetlevatele politseiametnikele ja diplomaatidele), on vaja teha edasisi jupingutusi eelkige koolitamise, teadlikkuse tstmise (eriti erasektoris), vrkitumisest teavitajate kaitsemeetmete ja piirileseid altkemaksujuhtumeid puudutavate igusaktide tiendamise osas.17 GRECO 2010. aasta nuete titmise aruandes18 mrgitakse, et tielikult on seitsmeteistkmnest soovitusest rakendatud vaid ht, enamikku on rakendatud osaliselt ning kahte soovitust ldse mitte.

Lisaks avaliku sektori tegevustele esineb niteid korruptsioonivastasest tegevusest ka ri- ja mittetulundussektoris ning meedias. Aususe ja eetikaksimuste edendamisel on olulist rolli titnud ka kodanikuhiskond (hing Korruptsioonivaba Eesti) ning meedia. Transparency Internationali esindusorganisatsioon hing Korruptsioonivaba Eesti on panustanud nii uuringute kui ka teadlikkuse tstmisega ri- ja erasektorit, kohalikke omavalitsusi, mittetulundussektorit ja meediat puudutavate ksimuste lahendamisse. Teiseks on oluline roll meedial, mida iseloomustab snagi sstemaatiline lhenemine aususe- ja eetikaksimustele. Meediasektoris on vrteabe vaidlustamiseks ja vaidluste lahendamiseks ning eneseregulatsiooniks olemas selged eeskirjad ning samuti reguleeri-vad meedia t teatud aspekte ka Avaliku Sna Nukogu ja Pressinukogu. Lisaks juhib meedia pidevalt thelepanu ka avaliku- ja erasektori korruptsiooniskandaalidele, mida vib ldsuse harimise ja teavitamise seisukohalt pidada rmiselt oluliseks.

13 Koolitus on suunatud nendele uutele avalikele teenistujatele, kelle eelnev haridus ja tkogemus ei ole pakkunud piisavat teavet avaliku sektori kohta.

14 Vt www.avalikteenistus.ee/?id=1030015 Vt huvidekonflikt.just.ee16 Vt www.korruptsioon.ee17 OECD 2010. Follow-up report on the implementation of the Phase 2 recommendations.

www.korruptsioon.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=53249/OECD+2+followup.pdf 18 Greco 2010. Compliance report on Estonia: Incriminations and Transparency of Party Funding.

www.korruptsioon.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=50039/Greco+Compliance+2010.pdf

634

Korruptsioonivastane tegevus Eestis

ri- ja mittetulundussektoris on korruptsioonivastased vi aususe ja eetikaga seonduvad jupingutused olnud pigem ebakorraprased. Mittetulundushingute eetikakoodeks veti vastu juba 2002. aastal,19 kuid puuduvad nii sstemaatilised jupingutused selle rakendamiseks kui ka selge huvi korruptsiooni- ja eetikaksimuste vastu. Mittetulundus-sektoris arutatakse peamiselt rahastamise ja kaasamisega seonduvaid ksimusi. risektori korruptsiooniksimusi seostatakse tavaliselt avaliku sektoriga, st risektorit peetakse peamiselt heks korruptiivsetes tehingutes osalevaks pooleks. Kui Konkurentsiameti uuritavad kartellikuriteod vlja arvata, ei ole ksnes erasektori osapooli hlmavad kor-ruptsioonijuhtumid veel probleemiks kujunenud.20 2010.2011. aastal tehtud piiratud valimiga uuring (30 vastajat) ti esile, et mned ettevtted rakendavad vhemal mral asutusesisest korruptsioonivastast poliitikat, mille hulka kuuluvad huvide konflikti anals, eetikakoodeks vi kitumisjuhend, riskihindamised, kingituste tegemise ja vastuvtmise reguleerimine jne.21 Samuti on Eesti Kaubandus- ja Tstuskoda koosts Justiitsministeeriumi ja hinguga Korruptsioonivaba Eesti korraldanud korruptsiooni-ksimusi ksitlevaid seminare.22

Kokkuvtteks vib elda, et Eesti jupingutused korruptsioonivastases tegevuses on olnud rahuldavad positiivne areng on toimunud avalikus teenistuses (nii koolituste, teadlikkuse tstmise kui uurimise osas) ning meedias (korruptsiooni uurimine meedias ning aususe ja eetikaksimustega tegelemine meediaasutustes), kuid era- ja kolmanda sektori ning poliitilise sfri korruptsiooniennetuslik tegevus ei ole olnud samal tasemel (pigem eraldiseisvad nited kui sstemaatilised jupingutused). Kuigi poliitikud on korruptsioonivastase poliitika arendamisele kaasa aidanud (konkreetsemaid meetmeid on valimisprogrammides pakkunud Res Publica 2003. aastal, Isamaa ja Res Publica Liit 2011. aastal), on enamiku reformide ja algatuste taga olnud ksikud avalikud teenistujad. Rohkem on vaja pingutada avaliku teenistuse seaduse ja korruptsioonivastase seaduse uute eelnude vastuvtmise nimel, milleks on vaja nii poliitikute ja ametnike kui ka Riigikogus esindatud erakondade ja teiste sidusgruppide koostd.

19 Vabahenduste eetikakoodeks. emsl.ee/eetikakoodeks20 Menetlusstatistika peaaegu puudub.21 Korruptsioonivaba Eesti 2011. Korruptsiooni ennetamise ksiraamat erasektorile, lk 79.

transparency.ee/cm/files/korruptsiooni_ennetamise_kasiraamat_erasektorile_web.pdf 22 Eesti Kaubandus- ja Tstuskoda. Juhtkiri: Korruptsiooniga vitlemine ja riigihangete korralduse parendamine aren-

guruumi on mlemas. www.koda.ee/koolitused-uritused/koik-uritused/index.php?id=14916&highlight=korruptsioon

35

Seadusandlik vim

7.1Seadusandlik vim

KokkuvteKuigi seadusandliku vimu kandja Riigikogu on mitmes aspektis kllaltki tugev (sltumatus ja lbipaistvus), on siiski mitu problemaatilist valdkonda, mis seda nrges-tavad. Esiteks on Riigikogu roll titevvimu jrelevalve osas pris tagasihoidlik: kuigi Riigikogul on ametlik igus nuda teavet ja moodustada komisjone, on tema tegelik mju titevvimu jrelevalve funktsiooni teostamisel sna vike. Seda phjustavad mitu aspekti, sealhulgas tugev titevvim, titevvimu jrelevalve traditsiooni puudumine ning osaliselt ka abipersonali puudumisest tulenev madal haldussuutlikkus. Selle tagajrjel on Riigikogu nimetatud valitsuse kummitempliks. Teine suur probleem on, et Riigikogu ei ole oma liikmete puhul korruptsioonivastasest tegevusest huvitatud: korruptsiooni ennetusele suunatud meetmed on puudulikud, kontroll majanduslike huvide deklarat-sioonide le peaaegu olematu ja erakondade rahastamise jrelevalve nrk ning Riigikogu roll valitsuse reformides endiselt vike.

Struktuur ja organisatsioonEesti parlament, Riigikogu, on hekojaline ning koosneb 101-st proportsionaalsuse phimttel neljaks aastaks valitud liikmest1. Riigikogu lesanded hlmavad jrgmist: seaduste vastuvtmine (k.a riigieelarve), Vabariigi Presidendi valimine, peaministrikan-didaadile Vabariigi Valitsuse moodustamiseks volituste andmine, Riigikohtu esimehe ja kohtunike, Eesti Panga nukogu esimehe ja liikmete, riigikontrolri, iguskantsleri ametisse nimetamine, vlislepingute ratifitseerimine ja denonsseerimine2 . Prast 2011.

1 Eesti Vabariigi phiseaduse 60. 2 Eesti Vabariigi phiseaduse 65.

ldnitaja

suutlikkusjuhtimineroll

0

vga nrk nrk keskmine tugev vga tugev

10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

64

8867

38

EESTI KORRUPTSIOONIVASTASE VIMEKUSE UURING

36

Seadusandlik vim7.1

aasta Riigikogu valimisi oli Riigikogus neli fraktsiooni: Eesti Reformierakond (33 liiget), Keskerakond3 (26 liiget), Isamaa ja Res Publica Liit (23 liiget) ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (19 liiget). Riigikogu on moodustanud 11 alalist komisjoni4 ja 4 erikomisjoni5.

Riigikogu haldusjuhtimist korraldab Riigikogu Kantselei, kelle lesannete hulka kuulub Riigikogu abistamine selle lesannete titmisel, sealhulgas protokollide koostamine, Vabariigi Valimiskomisjoni asjaajamine, Riigikogu eelarve eelnu ettevalmistamine jne. Riigikogu Kantselei struktuuri, ametikohad, ametipalkade mrad jne kehtestab Riigikogu juhatus6.

Hindamine

Vahendid (seadus)Millisel mral on olemas stted, millega tagatakse seadusandlikule vimule oma lesannete thusaks titmiseks piisavad rahalised vahendid, ttajad ja infrastruktuur? Tulemus: 100/100

Riigieelarve vtab Eestis vastu Riigikogu7, kes otsustab vahendite lpliku eraldamise le. Riigikogu otsusele on seatud teatud piirangud: Riigikogu ei tohi vhendada ega kustutada kulusid, mis on ette nhtud muude seadustega ja kikidele muudatustele tuleb lisada rahalised arvestused, mis nitavad ra lisakulude katteks vajalikud tuluallikad8, ning muudatused eelarves ei vi phjustada riigieelarve puudujki, selle suurenemist vi lejgi vhenemist9. Eelarve koostamise protsess sltub aga suuresti titevvimust, kes valmistab ette riigieelarve eelnu Rahandusministeeriumi ja eri asutuste (sealhulgas Presidendi Kantselei, iguskantsleri Kantselei, Riigikontrolli, Riigikohtu, Riigikantselei jne) vaheliste lbirkimiste teel10 ning esitab selle Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust11. Riigikogu eelarve eelnu valmistab ette Riigikogu Kantselei ning ka see koostatakse lbirkimiste teel Rahandusministeeriumiga.

3 Keskerakonna riigikogu fraktsioonist lahkusid 17.04.2012 viis liiget ja seega kuulub Keskerakonnale Riigikogus nd 21 kohta, viis fraktsioonist lahkunud saadikut on parteitud riigikogulased.

4 Alalised komisjonid hlmavad Euroopa asjade, keskkonna, kultuuri, maaelu, majanduse, phiseaduse, rahanduse, riigi-kaitse, sotsiaalasjade, vlisasjade ja igusega tegelevaid komisjone.

5 Erikomisjonid on Riigieelarve kontrolli erikomisjon, Julgeolekuasutuste jrelevalve erikomisjon ja Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon. Lisaks loodi jaanuaris 2012 nn elamislubade skandaali jrgselt vlismaalastele thtaja-liste elamislubade andmisega seotud asjaolude vljaselgitamise uurimiskomisjon.

6 Riigikogu kodu- ja tkorra seaduse -d 15711573.7 Eesti Vabariigi phiseaduse -d 65 ja 115. 8 Eesti Vabariigi phiseaduse 116. 9 Riigieelarve seaduse 20.10 Riigieelarve seaduse 1.11 Eesti Vabariigi phiseaduse 115.

SUUT

LIKKU

S

37

Seadusandlik vim 7.1

Riigikogu juhatus mrab Riigikogu Kantselei ametikohtade arvu ja ametipalga mra, otsustab Riigikogu liikmete saatmise lhetustesse ja kehtestab liikmete lhetuskulude ja teiste kulude hvitamise tingimused (maksimaalselt 30% ametipalgast)12. Riigikogu liikme ametipalk on alates 2012. aasta jaanuarist koefitsiendi ning seadusega stestatud krgema astme ametnike krgeima palga 5200 eurot kuus korrutis. See indekseeritakse igal aastal inflatsiooni ja sotsiaalmaksu laekumiste alusel; kik palgad mratakse krgeima palga ja vastava koefitsiendi korrutise alusel.13 Samuti reguleerib Riigikogu liikmete palka ka