92
Endokriinsüsteem Endokriinsüsteem Anu Ambos Anu Ambos SA PER Mustamäe korpus SA PER Mustamäe korpus

Endokriinsüsteem

  • Upload
    ashley

  • View
    227

  • Download
    0

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Endokriinsüsteem. Anu Ambos SA PER Mustamäe korpus. Kilpnääre. Koosneb kahest sagarast ja neid ühendavast koesillakesest – istmus ´est Asub kaela eespinnal fossa jugularise kohal kõri ees Kaalub täiskasvanud 15-25g - PowerPoint PPT Presentation

Citation preview

EndokriinsüsteemEndokriinsüsteem

Anu AmbosAnu AmbosSA PER Mustamäe korpusSA PER Mustamäe korpus

KilpnääreKilpnääre Koosneb kahest sagarast ja neid Koosneb kahest sagarast ja neid

ühendavast koesillakesest – ühendavast koesillakesest – istmusistmus´est´est Asub kaela eespinnal Asub kaela eespinnal fossa jugularisefossa jugularise

kohal kõri eeskohal kõri ees Kaalub täiskasvanud 15-25gKaalub täiskasvanud 15-25g Jaotub õhukeste fibroossete septide abil Jaotub õhukeste fibroossete septide abil

lobuluslobulus´teks, mis koosnevad omakorda 20-´teks, mis koosnevad omakorda 20-40 folliklist40 folliklist

Follikulaarse epiteeli rakud sisaldavad Follikulaarse epiteeli rakud sisaldavad spetsiifilist valku – türeoglobuliinispetsiifilist valku – türeoglobuliini

Parafollikulaarsed rakud (C-rakud) – Parafollikulaarsed rakud (C-rakud) – toodavad kaltsitoniinitoodavad kaltsitoniini

Kilpnäärme hormoonid ja Kilpnäärme hormoonid ja talitlustalitlus

Hüpofüüsi rakkudest vabanev TSH seondub Hüpofüüsi rakkudest vabanev TSH seondub retseptoriga follikulaarse epiteeli rakkude retseptoriga follikulaarse epiteeli rakkude pinnalpinnal

TSH retseptor kuulub G-proteiiniga TSH retseptor kuulub G-proteiiniga seonduvate retseptorite perekonda seonduvate retseptorite perekonda

G-proteiini aktiveerumine G-proteiini aktiveerumine → rakusisese → rakusisese cAMPcAMP→ kilpnäärme kasvu, hormoonide → kilpnäärme kasvu, hormoonide sünteesi ja vabanemise stimuleerimine cAMP sünteesi ja vabanemise stimuleerimine cAMP sõltuvate proteiinkinaaside kaudusõltuvate proteiinkinaaside kaudu

Kilpnäärmehormoonide sisalduse tõus veres Kilpnäärmehormoonide sisalduse tõus veres pärsib negatiivse tagasiside mehhanismiga TSH pärsib negatiivse tagasiside mehhanismiga TSH sünteesi ja vabanemist hüpofüüsi eessagaras (ka sünteesi ja vabanemist hüpofüüsi eessagaras (ka TRH sünteesi ja vabanemist hüpotaalamuses)TRH sünteesi ja vabanemist hüpotaalamuses)

Kilpnäärmehormoonide Kilpnäärmehormoonide sünteessüntees

Jodiid transporditakse aktiivselt Jodiid transporditakse aktiivselt follikulaarsetesse rakkudesse follikulaarsetesse rakkudesse naatrium-jodiid sümporteri (NIS) pooltnaatrium-jodiid sümporteri (NIS) poolt

Jodiid oksüdeeritakse kilpnäärme Jodiid oksüdeeritakse kilpnäärme peroksüdaasi (TPO) pooltperoksüdaasi (TPO) poolt

Toimub türosüüljääkide iodinatsioon Toimub türosüüljääkide iodinatsioon → monojoodtürosiin (MIT) ja dijoodtürosiin → monojoodtürosiin (MIT) ja dijoodtürosiin (DIT)(DIT)

Jodotürosüülid ühinevad moodustades Jodotürosüülid ühinevad moodustades türoksiini (T4) ja trijoodtüroniini (T3)türoksiini (T4) ja trijoodtüroniini (T3)

Kilpnäärmehormoonid ja Kilpnäärmehormoonid ja talitlustalitlus

Follikulaarse epiteeli rakkudest vabaneb Follikulaarse epiteeli rakkudest vabaneb türoksiin (T4) ja trijoodtüroniin (T3), mis türoksiin (T4) ja trijoodtüroniin (T3), mis veres seonduvad plasmavalkudega (TBG)veres seonduvad plasmavalkudega (TBG)

Toimiv on hormoonide nn. vaba fraktsioon Toimiv on hormoonide nn. vaba fraktsioon (FT4 ja FT3)(FT4 ja FT3)

Kudedes dejodineeritakse enamus FT4-st Kudedes dejodineeritakse enamus FT4-st FT3-ks, viimase afiinsus on TR suhtes 10 FT3-ks, viimase afiinsus on TR suhtes 10 korda suuremkorda suurem

Seondumisel TR-ga (tuumaretseptor) tekib Seondumisel TR-ga (tuumaretseptor) tekib hormoon-retseptor kompleks, mis hormoon-retseptor kompleks, mis omakorda seondub kilpnäärmeretseptori omakorda seondub kilpnäärmeretseptori vastuselementidega (TRE) vastuselementidega (TRE) märklaudgeenides mõjutades nende märklaudgeenides mõjutades nende transkriptsioonitranskriptsiooni

Klein I and Ojamaa K. N Engl J Med 2001;344:501-509

Kilpnäärmehormoonid ja Kilpnäärmehormoonid ja talitlustalitlus

Kilpnäärmehormoonid suurendavad Kilpnäärmehormoonid suurendavad süsivesikute ja rasvade katabolismi süsivesikute ja rasvade katabolismi ja soodustavad valkude sünteesi ja soodustavad valkude sünteesi → → ainevahetus kiirenebainevahetus kiireneb

Kilpnäärmehormoonid on olulised aju Kilpnäärmehormoonid on olulised aju arengus, normaalses kasvamisesarengus, normaalses kasvamises

Kilpnäärmehormoonid suurendavad Kilpnäärmehormoonid suurendavad südame-veresoonkonna tundlikkust südame-veresoonkonna tundlikkust endogeensetele katehhoolamiinidele endogeensetele katehhoolamiinidele

Kilpnäärme patoloogia Kilpnäärme patoloogia Mahulisedmuutused

TalitlushäiredAutoimmuunnepatoloogia

Mahulised muutusedMahulised muutused Palpatsioon – suurus vastab pöidla Palpatsioon – suurus vastab pöidla

lõppfalangi suuruselelõppfalangi suurusele UltraheliuuringUltraheliuuring Maht N: 18ml (N)Maht N: 18ml (N) 25ml (M)25ml (M) KompuutertomograafiaKompuutertomograafia Pahaloomuline kasvajaPahaloomuline kasvaja Retrosternaalne struumaRetrosternaalne struuma

Struktuursed muutusedStruktuursed muutused Ebaühtlane kogu ulatuses – viitab Ebaühtlane kogu ulatuses – viitab

autoimmuunsele haiguseleautoimmuunsele haigusele Sõlmelised struktuurid – tsüstidSõlmelised struktuurid – tsüstid adenoomidadenoomid kartsinoomidkartsinoomid

PNB näidustatud, kui sõlme läbimõõt PNB näidustatud, kui sõlme läbimõõt >>

10mm10mm

Hegedus L. N Engl J Med 2004;351:1764-1771

Hüpoehhogeenne sõlm Hüpoehhogeenne sõlm kilpnäärme paremas sagaraskilpnäärme paremas sagaras

Difuusne struumaDifuusne struuma Endeemiline struumaEndeemiline struuma joodivaeguse joodivaeguse

piirkondades või piirkondades, kus piirkondades või piirkondades, kus süüakse goitrogeene sisaldavat toitu, süüakse goitrogeene sisaldavat toitu, kus kus >>10% elanikkonnast kilpnääre 10% elanikkonnast kilpnääre suurenenudsuurenenud

Sporaadiline struuma – põhjuseks Sporaadiline struuma – põhjuseks goitrogeenid, pärilikud goitrogeenid, pärilikud ensüümdefektid või tundmatud ensüümdefektid või tundmatud põhjused (enamasti noortel naistel)põhjused (enamasti noortel naistel)

Sõlmeline (multinodulaarne) Sõlmeline (multinodulaarne) struumastruuma

Esinevad nii endeemilistes piirkondades kui Esinevad nii endeemilistes piirkondades kui sporaadiliseltsporaadiliselt

Kujunevad difuussetest struumadest pikema Kujunevad difuussetest struumadest pikema aja jooksul follikullrsete rakkude omaduse aja jooksul follikullrsete rakkude omaduse tõttu erinevalt vastata mitmetele mõjuritele tõttu erinevalt vastata mitmetele mõjuritele (TSH)(TSH)

Koos eksisteerivad nii polü- kui Koos eksisteerivad nii polü- kui monoklonaalsed sõlmedmonoklonaalsed sõlmed

Iseloomulik kolloidi ebaühtlane kogunemine, Iseloomulik kolloidi ebaühtlane kogunemine, hemorraagiad, kaltsifikatsioonidhemorraagiad, kaltsifikatsioonid

Multinodulaarne struumaMultinodulaarne struuma Sage patoloogia: USA 49-58a naised Sage patoloogia: USA 49-58a naised

teadaoleva patoloogiata – teadaoleva patoloogiata – ultraheliuuringul sõlmed kilpnäärmes ultraheliuuringul sõlmed kilpnäärmes 36% 36% (Brander et al, Radiology 1989)(Brander et al, Radiology 1989)

Aja jooksul võib üks või mitu sõlme Aja jooksul võib üks või mitu sõlme muutuda autonoomseteks ja muutuda autonoomseteks ja põhjustada kilpnäärme ületalitlustpõhjustada kilpnäärme ületalitlust

Multinodulaarne struumaMultinodulaarne struuma Jälgimine – TSH, sono 1 kord aastasJälgimine – TSH, sono 1 kord aastas Radiojoodravi – multinodulaarsete Radiojoodravi – multinodulaarsete

toksiliste ja suurte eutüreoidsete toksiliste ja suurte eutüreoidsete struumade korral (maht väheneb aasta struumade korral (maht väheneb aasta jooksul 40%, pikema aja jooksul 50-jooksul 40%, pikema aja jooksul 50-60%)60%)

Operatiivne ravi – lõikuse näidustuseks Operatiivne ravi – lõikuse näidustuseks maht maht >>50ml, trahhea dislokatsioon 50ml, trahhea dislokatsioon ja/või kompressioonja/või kompressioon

Kilpnäärme healoomulised Kilpnäärme healoomulised kasvajadkasvajad

Follikulaarsed adenoomidFollikulaarsed adenoomid ● ● hormonaalselt inaktiivsedhormonaalselt inaktiivsed ● ● toksilised – sageli põhjuseks toksilised – sageli põhjuseks

aktiveerivad somaatilised aktiveerivad somaatilised mutatsioonid TSH-retseptori signaali mutatsioonid TSH-retseptori signaali ülekande süsteemis ülekande süsteemis → monoklonaalne → monoklonaalne kasv ja hormooni liigproduktsioonkasv ja hormooni liigproduktsioon

KolloidtsüstidKolloidtsüstid

Hegedus L. N Engl J Med 2004;351:1764-1771

Stsintigramm parema sagara Stsintigramm parema sagara “kuumast” sõlmest“kuumast” sõlmest

Kilpnäärme kartsinoomidKilpnäärme kartsinoomid Papillarne kartsinoomPapillarne kartsinoom 75-85% juhtudest 75-85% juhtudest Follikulaarne kartsinoomFollikulaarne kartsinoom 10-20% juhtudest 10-20% juhtudest Medulaarne kartsinoomMedulaarne kartsinoom 5% juhtudest 5% juhtudest

(lähtub parafollikulaarsetest rakkudest)(lähtub parafollikulaarsetest rakkudest) Anaplastiline kartsinoomAnaplastiline kartsinoom <<5% juhtudest5% juhtudestMoodustavad ca 1% kõikidest Moodustavad ca 1% kõikidest

halvaloomulise kasvaja juhtudest, halvaloomulise kasvaja juhtudest, suhteliselt hea prognoosigasuhteliselt hea prognoosiga

Kilpnäärme kartsinoomidKilpnäärme kartsinoomid Soodustavaks keskkonnateguriks Soodustavaks keskkonnateguriks

ioniseeriv kiirgus (Tsernobõli kogemus)ioniseeriv kiirgus (Tsernobõli kogemus) Follikulaarne kartsinoomFollikulaarne kartsinoom on seotud 50%-l on seotud 50%-l

juhtudest RAS onkogeeni mutatsioonidega, juhtudest RAS onkogeeni mutatsioonidega, papilaarne kartsinoompapilaarne kartsinoom RET, BRAF, RAS RET, BRAF, RAS mutatsioonidegamutatsioonidega

Medulaarne kartsinoomMedulaarne kartsinoom on 25%-l juhtudest on 25%-l juhtudest perekondlik ja seotud MEN 2 sündroomiga, perekondlik ja seotud MEN 2 sündroomiga, mis on põhjustatud RET protoonkogeeni mis on põhjustatud RET protoonkogeeni (10q11.2) (10q11.2) germ-linegerm-line mutatsioonidega mutatsioonidega

Papillaarne kartsinoomPapillaarne kartsinoom Kliiniliselt presenteerub valutu tiheda Kliiniliselt presenteerub valutu tiheda

sõlmenasõlmena Stsintigraafial “külm” sõlmStsintigraafial “külm” sõlm Metastaseerub eelkõige Metastaseerub eelkõige

regionaalsetesse lümfisõlmedesse, regionaalsetesse lümfisõlmedesse, kaugmetastaase harvakaugmetastaase harva

Prognoos hea – 10 a. elulemus 95%Prognoos hea – 10 a. elulemus 95% Enamasti diagnoositavad sõlme PNB-l Enamasti diagnoositavad sõlme PNB-l

saadud materjali tsütoloogilisel uuringulsaadud materjali tsütoloogilisel uuringul

Follikulaarne kartsinoomFollikulaarne kartsinoom Sagedasemad endeemilistes Sagedasemad endeemilistes

joodivaeguspiirkondadesjoodivaeguspiirkondades Sõlmed võivad olla nii “külmad” kui Sõlmed võivad olla nii “külmad” kui

“kuumad”“kuumad” Metastaseerub nii lümfo- kui Metastaseerub nii lümfo- kui

hematogeenselt ja annab hematogeenselt ja annab kaugmetastaase suhteliselt varem – kaugmetastaase suhteliselt varem – luudesse, kopsu, maksaluudesse, kopsu, maksa

Prognoos sõltub levikust ja on Prognoos sõltub levikust ja on suhteliselt kehvem kui papillaarsel vähilsuhteliselt kehvem kui papillaarsel vähil

TalitlushäiredTalitlushäired Hüpertüreoos e. türeotoksikoos Hüpertüreoos e. türeotoksikoos

(ületalitlus) 2,5-4,7/1000 naise kohta, (ületalitlus) 2,5-4,7/1000 naise kohta, meestel 10 korda harvemmeestel 10 korda harvem

Hüpotüreoos (alatalitlus) Hüpotüreoos (alatalitlus) Wickham survey: 1,5% naistest ja Wickham survey: 1,5% naistest ja

<<1% meestest1% meestest Eutüreoos - normtalitlusEutüreoos - normtalitlus

Hüpertüreoosi põhjusedHüpertüreoosi põhjused Difuusne toksiline struuma Difuusne toksiline struuma

(autoimmuunne haigus)(autoimmuunne haigus) Multinodulaarne toksiline struumaMultinodulaarne toksiline struuma Türeotoksiline adenoomTüreotoksiline adenoom Joodist põhjustatud hüpertüreoosJoodist põhjustatud hüpertüreoos Subakuutne türeoidiitSubakuutne türeoidiit Iatrogeenne türeotoksikoosIatrogeenne türeotoksikoos

Hüpertüreoosi kliiniline Hüpertüreoosi kliiniline sümptomaatikasümptomaatika

Südame-veresoonkonna pooltSüdame-veresoonkonna poolt • •pidev südamepeksleminepidev südamepekslemine • •süstoolse vererõhu tõussüstoolse vererõhu tõus • •süstoolne kahin tipu piirkonnas süstoolne kahin tipu piirkonnas Närvisüsteemi pooltNärvisüsteemi poolt • •väikeseamplituudiline treemor kätesväikeseamplituudiline treemor kätes • •emotsionäälne labiilsus, unehäiredemotsionäälne labiilsus, unehäired Lisaks eelnevale •kaalulangus Lisaks eelnevale •kaalulangus • •higistaminehigistamine • •subfebriliteetsubfebriliteet • •kõhulahtisuskõhulahtisus

Klein I and Ojamaa K. N Engl J Med 2001;344:501-509

Kilpnäärmehormoonide mõju Kilpnäärmehormoonide mõju kardiovaskulaarsüsteemilekardiovaskulaarsüsteemile

Laboratoorsed ja Laboratoorsed ja instrumentaalsed uuringudinstrumentaalsed uuringud

HormoonanalüüsidHormoonanalüüsid TSHTSH FT4FT4 FT3FT3 J131-neeldumine 24t - eelkõige vajalik J131-neeldumine 24t - eelkõige vajalik

radiojoodravi planeerimiseksradiojoodravi planeerimiseks Stsintigraafia – eelkõige vajalik nn. Stsintigraafia – eelkõige vajalik nn.

kuumade sõlmede lokaliseerimisekskuumade sõlmede lokaliseerimiseks

Difuusne toksiline struumaDifuusne toksiline struuma Perekondlik eelsoodumus (seos HLA- ja Perekondlik eelsoodumus (seos HLA- ja

CTLA-4 süsteemiga)CTLA-4 süsteemiga) Naiste/meeste suhe 7/1Naiste/meeste suhe 7/1 Autoimmuunne haigus (TPOAutoimmuunne haigus (TPOja/või ja/või

TRAKTRAK)) Olemuselt krooniline, kuid Olemuselt krooniline, kuid

manifesteerub ägedaltmanifesteerub ägedalt Esimene ägenemine enamasti noorelt Esimene ägenemine enamasti noorelt

(20-40a.)(20-40a.)

Difuusne toksiline struumaDifuusne toksiline struuma

Difuusse toksilise struuma patogenees

Endokriinne oftalmopaatiaEndokriinne oftalmopaatia Kahjustub retrobulbaarne ja Kahjustub retrobulbaarne ja

silmaümbruse sidekude ja silmaümbruse sidekude ja silmaliigutajad lihased, mitte silm isesilmaliigutajad lihased, mitte silm ise

Võib olla ühepoolne ja avalduda enne Võib olla ühepoolne ja avalduda enne kui türeotoksikooskui türeotoksikoos

Sagedam suitsetajatelSagedam suitsetajatel Kulg suurtes piirides paralleelne Kulg suurtes piirides paralleelne

kilpnäärmehaiguse kuluga, kuid võib kilpnäärmehaiguse kuluga, kuid võib ägeneda sõltumatultägeneda sõltumatult

Endokriinse oftalmopaatia Endokriinse oftalmopaatia patogeneespatogenees

Difuusse toksilise struuma Difuusse toksilise struuma raviravi

MedikamentoosneMedikamentoosne • •merkasoliil (metimasool)merkasoliil (metimasool) • •tiotiil (propüültiouratsiil)tiotiil (propüültiouratsiil) RadiojoodraviRadiojoodravi Radiojoodi annus valemist:Radiojoodi annus valemist: kilpnäärme maht X 100kilpnäärme maht X 100 J131-neeldumine X 10J131-neeldumine X 10 Operatiivne ravi (subtotaalne Operatiivne ravi (subtotaalne

türeoidektoomia)türeoidektoomia)

Alaäge türeoidiit (de Alaäge türeoidiit (de Quervain)Quervain)

Viirusliku etioloogiaga haigusViirusliku etioloogiaga haigus Avaldub ägedalt palaviku, kaela Avaldub ägedalt palaviku, kaela

piirkonna valude ja kilpnäärme piirkonna valude ja kilpnäärme suurenemisegasuurenemisega

SR, CRVSR, CRV, TSH, TSH, FT4 (FT3), FT4 (FT3), samas J131-, samas J131-neeldumine neeldumine <<5%5%

Ultraheliuuringul hüpoehhogeensed Ultraheliuuringul hüpoehhogeensed piirdumata koldedpiirdumata kolded

Ravi glükokortikoididega 2-6 kuudRavi glükokortikoididega 2-6 kuud

Pearce E et al. N Engl J Med 2003;348:2646-2655

Hormonaalsed nihked ja J123-Hormonaalsed nihked ja J123-neeldumine subakuutse türeoidiidi neeldumine subakuutse türeoidiidi

korralkorral

Hüpotüreoosi kliiniline Hüpotüreoosi kliiniline sümptomaatikasümptomaatika

Unisus, väsimus, apaatiaUnisus, väsimus, apaatia KülmakartlikkusKülmakartlikkus Tursed näos, kätel-jalgadelTursed näos, kätel-jalgadel Naha kuivusNaha kuivus Kalduvus bradükardiasseKalduvus bradükardiasse KõhukinnisusKõhukinnisus Hääle muutusedHääle muutused Aneemia (kahvatus)Aneemia (kahvatus)

Primaarse hüpotüreoosi Primaarse hüpotüreoosi põhjusedpõhjused

Krooniline autoimmuunne türeoidiitKrooniline autoimmuunne türeoidiit Radiojood- või operatiivne raviRadiojood- või operatiivne ravi Kilpnäärme aplaasia või hüpoplaasiaKilpnäärme aplaasia või hüpoplaasia Subakuutne türeoidiitSubakuutne türeoidiit Äärmuslik joodidefitsiitÄärmuslik joodidefitsiit

Sekundaarse hüpotüreoosi Sekundaarse hüpotüreoosi põhjusedpõhjused

Hüpofüüsi puudulikkus (tuumor, Hüpofüüsi puudulikkus (tuumor, operatsioon või kiiritusravi, trauma, operatsioon või kiiritusravi, trauma, Sheehani sündroom, kaasasündinud Sheehani sündroom, kaasasündinud puudulikkus)puudulikkus)

Laboratoorsed ja Laboratoorsed ja instrumentaalsed uuringudinstrumentaalsed uuringud

Hormoonanalüüsid:Hormoonanalüüsid: • •primaarne hüpotüreoos primaarne hüpotüreoos TSHTSH, FT4, FT4,FT3 Nv,FT3 Nv • •sekundaarne hüpotüreoossekundaarne hüpotüreoos TSH NvTSH Nv, FT4, FT4, FT3 Nv, FT3 Nv J131-neeldumine J131-neeldumine << 10% 10%

Hüpotüreoosi raviHüpotüreoosi ravi Asendusravi sünteetilise Asendusravi sünteetilise

kilpnäärmehormooniga (L-türoksiin) kilpnäärmehormooniga (L-türoksiin) 50-200 mcg päevas50-200 mcg päevas

Väljendunud hüpotüreoosi puhul Väljendunud hüpotüreoosi puhul alustatakse ravi 25-50 mcg-st päevas alustatakse ravi 25-50 mcg-st päevas ja suurendatakse kuni eutüreoosi ja suurendatakse kuni eutüreoosi saavutamise või taluvuse piirinisaavutamise või taluvuse piirini

Hea kompensatsiooni puhul Hea kompensatsiooni puhul jälgimiseks hormoonuuring 1 kord jälgimiseks hormoonuuring 1 kord aastasaastas

Krooniline autoimmuunne Krooniline autoimmuunne türeoidiittüreoidiit

Esineb pärilik eelsoodumus (HLA)Esineb pärilik eelsoodumus (HLA) Seos joodisaadavusega regioonisSeos joodisaadavusega regioonis Naistel sagedamini kui meestel (8-9/1)Naistel sagedamini kui meestel (8-9/1) Kilpnääre võib mahult suureneda, Kilpnääre võib mahult suureneda,

väheneda või püsida normisväheneda või püsida normis Palpatsioonil tihe, difuusne, valutuPalpatsioonil tihe, difuusne, valutu Ultraheliuuringul diffuussed Ultraheliuuringul diffuussed

muutused, hüpoehhogeensusmuutused, hüpoehhogeensus Normist kõrgem TPO-AKNormist kõrgem TPO-AK

Kroonilise autoimmuunse Kroonilise autoimmuunse türeoidiidi alavormidtüreoidiidi alavormid

Hashimoto e. krooniline Hashimoto e. krooniline lümfotsütaarne türeoidiitlümfotsütaarne türeoidiit

Postpartum türeoidiitPostpartum türeoidiit Valutu sporaadiline türeoidiitValutu sporaadiline türeoidiit Ravimitekkeline (amiodaroon, liitium, Ravimitekkeline (amiodaroon, liitium,

interferoon interferoon αα, interleukiin-2), interleukiin-2)

KõrvalkilpnäärmedKõrvalkilpnäärmed Tavaliselt 4-8 kilpnäärme tagumisel Tavaliselt 4-8 kilpnäärme tagumisel

pinnal sagarate ülemise ja alumise tipu pinnal sagarate ülemise ja alumise tipu piirkonnaspiirkonnas

Produtseerivad parathormooni (PTH) – Produtseerivad parathormooni (PTH) – 84AH polüpeptiid84AH polüpeptiid

PTH retseptor on 7 transmenbranoosse PTH retseptor on 7 transmenbranoosse linguga G-proteiiniga seonduv linguga G-proteiiniga seonduv retseptor retseptor →adenülaattsüklaasi vahendusel →adenülaattsüklaasi vahendusel cAMP sisalduse tõus rakkudescAMP sisalduse tõus rakkudes

PTH toimedPTH toimed Aktiveerib osteoklaste ja sellega Aktiveerib osteoklaste ja sellega

mobiliseerib kaltsiumi luudestmobiliseerib kaltsiumi luudest Suurendab kaltsiumi reabsorptsiooni luudesSuurendab kaltsiumi reabsorptsiooni luudes Stimuleerib D-vitamiini Stimuleerib D-vitamiini

dehüdroksüleerumist aktiivseks dehüdroksüleerumist aktiivseks metaboliidiksmetaboliidiks

Suurendab fosfaadi eritumist uriinigaSuurendab fosfaadi eritumist uriiniga Soodustab kaltsiumi imendumist soolestSoodustab kaltsiumi imendumist soolest

Marx S. N Engl J Med 2000;343:1863-1875

Kõrvalkilpnääre ja luu Kõrvalkilpnääre ja luu ainevahetusainevahetus

HüperkaltseemiaHüperkaltseemia Primaarne hüperparatüreoosPrimaarne hüperparatüreoos Maligniteet (kopsuvähk, rinnavähk, Maligniteet (kopsuvähk, rinnavähk,

hematoloogilised maligniteedid)hematoloogilised maligniteedid) SarkoidoosSarkoidoos Endokriinpatoloogia (hüpertüreoos, Endokriinpatoloogia (hüpertüreoos,

krooniline neerupealiste puudulikkus, krooniline neerupealiste puudulikkus, feokromotsütoom, akromegaalia)feokromotsütoom, akromegaalia)

Perekondlik hüpokaltsiuuriline Perekondlik hüpokaltsiuuriline hüperkaltseemiahüperkaltseemia

Iatrogeenne hüperkaltseemiaIatrogeenne hüperkaltseemia

Hüperkaltseemiast lähtuvad Hüperkaltseemiast lähtuvad vaevusedvaevused

Janu ja polüuuriaJanu ja polüuuria DehüdratatsioonDehüdratatsioon Isutus, iiveldus ja oksendamineIsutus, iiveldus ja oksendamine KõhukinnisusKõhukinnisus Valud kõhusValud kõhus Peavalu, uimasusPeavalu, uimasus Segasusseisund, psühhoosSegasusseisund, psühhoos

Marx S. N Engl J Med 2000;343:1863-1875

Kaltsium ja PTHKaltsium ja PTH

Hüperkaltseemia + PTHHüperkaltseemia + PTH

Primaarne hüperparatüreoosPrimaarne hüperparatüreoos Perekondlik hüpokaltsiuuriline Perekondlik hüpokaltsiuuriline

hüperkaltseemiahüperkaltseemia Tiasiididest või liitiumist põhjustatud Tiasiididest või liitiumist põhjustatud

hüperkaltseemiahüperkaltseemia Tertsiaarne hüperparatüreoos Tertsiaarne hüperparatüreoos

lõppstaadiumi neerupuudulikkusega lõppstaadiumi neerupuudulikkusega patsiendilpatsiendil

Primaarne Primaarne hüperparatüreooshüperparatüreoos

Haigestumus 0,04-0,4/1000 aastas, naistel 2-3 Haigestumus 0,04-0,4/1000 aastas, naistel 2-3 korda sagedasem kui meestelkorda sagedasem kui meestel

Ainult 20% patsientidest on selgelt Ainult 20% patsientidest on selgelt sümptomaatilised sümptomaatilised neerukivitõve, radioloogiliselt visualiseeruvate neerukivitõve, radioloogiliselt visualiseeruvate luumuutuste või proksimaalsete lihaste luumuutuste või proksimaalsete lihaste nõrkusega (kaltsium nõrkusega (kaltsium >> 3 mmol/l) 3 mmol/l)

Luu hõrenemine eeskätt kortikaalsetes luudes Luu hõrenemine eeskätt kortikaalsetes luudes (radiuse distaalne kolmandik), lülisambas (radiuse distaalne kolmandik), lülisambas muutused väiksemad muutused väiksemad

Primaarne Primaarne hüperparatüreooshüperparatüreoos

Põhjuseks enamasti kõrvalkilpnäärme Põhjuseks enamasti kõrvalkilpnäärme adenoomadenoom

Adenoomi visualiseerimiseks võimalus Adenoomi visualiseerimiseks võimalus teha stsintigraafia spetsiifilise teha stsintigraafia spetsiifilise isotoobigaisotoobiga

Ravi on operatiivne (kerged Ravi on operatiivne (kerged asümptomaatilised juhud võivad asümptomaatilised juhud võivad jääda jälgimisele)jääda jälgimisele)

Marx S. N Engl J Med 2000;343:1863-1875

Kõrvalkilpnäärmete Kõrvalkilpnäärmete visualiseerimine tehneetsium visualiseerimine tehneetsium

99-sestamibiga99-sestamibiga

D-vitamiini tootmineD-vitamiini tootmine

25(OH)D=25-hüdroksüvitamiin D; 1,25(OH)2D=1,25-dihüdroksüvitamiin DAdapted from Holick MF Osteoporos Int 1998;8(suppl 2):S24–S29.

Nahk

Maks

Neerud

ToitVitamiin D3

Vitamiin D2

Soolestik

Luud

ProD3 PreD3 Vitamiin D3

25(OH)D

1,25(OH)2DPTH (+)

UVBPäike

(+) Low PO2–

4

Kaltsiumi ja fosfori

suurenenud imendumine

Kaltsiumi-varude

mobiliseerimine

Seerumi kaltsiumi- ja fosforisisalduse säilitamine

Metaboolsed funktsioonid Luude tervis Neuromuskulaarsed funktsioonid

Neuro-muskulaarne

funktsioon

D-vitamiini vaeguselD-vitamiini vaegusel* * on on tõsised tagajärjedtõsised tagajärjed

* D-vitamiini vaegust defineeritakse kui seerumi 25(OH)D sisaldust <30 ng/ml.Adapted from Parfitt AM et al Am J Clin Nutr 1982;36:1014–1031; Allain TJ, Dhesi J Gerontology 2003;49:273–278; Holick MF Osteoporos Int 1998;8(suppl 2):S24–S29; DeLuca HF Metabolism 1990;39(suppl 1):3–9; Pfeifer M et al Trends Endocrinol Metab 1999;10:417–420; Lips P. In: Draper HH, ed. Advances in Nutritional Research. New York, Plenum Press, 1994:151–165.

Luu mineraalnetihedus

Parathormoon

Kaltsiumi imendumine

Luumurrurisk

Kunstipärane tõlgendus

HüpoparatüreoosHüpoparatüreoos Kõrvalkilpnäärmete kirurgiline Kõrvalkilpnäärmete kirurgiline

eemaldamine või kahjustamine lõikuse eemaldamine või kahjustamine lõikuse käiguskäigus

Perekondlik hüpoparatüreoos (APS1)Perekondlik hüpoparatüreoos (APS1) Idiopaatiline (oletatavasti Idiopaatiline (oletatavasti

autoimmuunne)autoimmuunne) KaasasündinudKaasasündinud Põhiliseks sümptomiks krambivalmidus Põhiliseks sümptomiks krambivalmidus

(hüpokaltseemia)(hüpokaltseemia)

2003 2025

Ülemaailmne suhkurtõve Ülemaailmne suhkurtõve epideemiaepideemia2003-20252003-2025

M = million, AFR = Africa, NA = North America, EUR = Europe, SACA = South and Central America, EMME = Eastern Mediterranean and Middle East, SEA = South-East Asia, WP = Western PacificDiabetes Atlas Committee. Diabetes Atlas 2nd Edition: IDF 2003.

NA

23.0 M36.2 M57.0%

19.2 M39.4 M105%

EMME48.4 M58.6 M21%

EUR

43.0 M 75.8 M 79%

WP

39.3 M

81.6 M 108%

SEA

7.1M15.0 M111%

AFR

14.2 M26.2 M85%

SACA

World2003 = 194 M2025 = 333 M

72%

Endokriinne pankreasEndokriinne pankreas Langerhansi saarekesed (ca 1 milj)Langerhansi saarekesed (ca 1 milj) Koosnevad Koosnevad αα-, -, ββ-, -, δδ- ja PP- rakkudest - ja PP- rakkudest

(20%, 68%, 10% ja 2%)(20%, 68%, 10% ja 2%) ΑΑ-rakud produtseerivad glükagooni, -rakud produtseerivad glükagooni, ββ- -

rakud insuliini, rakud insuliini, δδ- rakud somatostatiini - rakud somatostatiini ja PP-rakud pankrease polüpeptiidija PP-rakud pankrease polüpeptiidi

Vähesel arvul veel D1 ja Vähesel arvul veel D1 ja enterokromafiinseid rakkeenterokromafiinseid rakke

SuhkurtõbiSuhkurtõbi Rühm metaboolseid häireid, mis Rühm metaboolseid häireid, mis

manifesteeruvad veresuhkru tõusugamanifesteeruvad veresuhkru tõusuga Pikaajaline hüperglükeemia ja sellega Pikaajaline hüperglükeemia ja sellega

seonduvad metaboolsed häired seonduvad metaboolsed häired kahjustavad organeid ja kudesid – eriti kahjustavad organeid ja kudesid – eriti silma võrkkesta, neerupäsmakesi, silma võrkkesta, neerupäsmakesi, perifeerseid närve, veresoonte endoteeliperifeerseid närve, veresoonte endoteeli

Suhkurtõbi on lõppstaadiumi Suhkurtõbi on lõppstaadiumi neerupuudulikkuse, täiskasvanueas neerupuudulikkuse, täiskasvanueas tekkiva nägemiskaotuse ja tekkiva nägemiskaotuse ja mittetraumaatiliste amputatsioonide mittetraumaatiliste amputatsioonide kõige levinum põhjuskõige levinum põhjus

Glükoosi homeostaasGlükoosi homeostaas Glükoosi produktsioon maksasGlükoosi produktsioon maksas Glükoosi omastamine ja kasutamine Glükoosi omastamine ja kasutamine

perifeersetes kudedes perifeersetes kudedes (skeletilihased)(skeletilihased)

Insuliini ja kontrainsulaarsete Insuliini ja kontrainsulaarsete hormoonide (glükagooni) mõjuhormoonide (glükagooni) mõju

Insuliini süntees ja Insuliini süntees ja vabaneminevabanemine

Preproinsuliin Preproinsuliin → insuliin + C-peptiid→ insuliin + C-peptiid Insuliini sekretsioon on plasma Insuliini sekretsioon on plasma

glükoosisisalduse kontrolli all (glükoos glükoosisisalduse kontrolli all (glükoos siseneb siseneb ββ-rakku GLUT2 abil → glükolüüs -rakku GLUT2 abil → glükolüüs → ATP→ ATP → ATP-tundlike K-kanalite → ATP-tundlike K-kanalite sulgemine → menbraani depolarisatsioon sulgemine → menbraani depolarisatsioon → Ca2+ sissevool rakku → granuleeritud → Ca2+ sissevool rakku → granuleeritud insuliini vabanemine)insuliini vabanemine)

GLP-1 ja GIP (ka mõned aminohapped) GLP-1 ja GIP (ka mõned aminohapped) simuleerivad insuliini vabanemistsimuleerivad insuliini vabanemist

Langin D. N Engl J Med 2001;345:1772-1774

Insuliini sekretsioon on plasma glükoosisisalduse kontrolli all

Shepherd, P. R. et al. N Engl J Med 1999;341:248-257

Insuliinretseptor ja glükoosi transport rakku

Insuliini toimeInsuliini toime SkeletilihasSkeletilihas ●●glükoosi omastamineglükoosi omastamine ● ●glükogeeni ja proteiini sünteesglükogeeni ja proteiini süntees MaksMaks ●●glükoneogeneesi pärssimineglükoneogeneesi pärssimine ● ●glükogeeni sünteesglükogeeni süntees ● ●lipogeneeslipogenees RasvkudeRasvkude ●●glükoosi omastamineglükoosi omastamine ● ●lipogeneeslipogenees ● ●lipolüüsi pärssiminelipolüüsi pärssimine

Suhkurtõve klassifikatsioonSuhkurtõve klassifikatsioon 1. tüüpi suhkurtõbi1. tüüpi suhkurtõbi 2. tüüpi suhkurtõbi2. tüüpi suhkurtõbi Teised suhkurtõve tüübid Teised suhkurtõve tüübid

(pankreatogeenne diabeet, (pankreatogeenne diabeet, steroiddiabeet, MODY jt.)steroiddiabeet, MODY jt.)

GestatsioonisuhkurtõbiGestatsioonisuhkurtõbi

1. ja 2. tüüpi diabeedi 1. ja 2. tüüpi diabeedi võrdlusvõrdlus

Insuliini defitsiitInsuliini defitsiit NormkaalulisusNormkaalulisus Äge algusÄge algus Vanus Vanus <<35a.35a. Kalduvus ketoosiKalduvus ketoosi AK-d posit.AK-d posit. Vastus tablettravile Vastus tablettravile

puudulikpuudulik Insuliinravi Insuliinravi

möödapääsmatumöödapääsmatu

InsuliinresistentsusInsuliinresistentsus ÜlekaalulisusÜlekaalulisus Hiiliv algusHiiliv algus Vanus Vanus >>40a.40a. Ketoosi ei kalduKetoosi ei kaldu AK-d negat.AK-d negat. Vastus tablettravile heaVastus tablettravile hea Insuliinravi vajalik Insuliinravi vajalik

teatud tingimustelteatud tingimustel

Suhkurtõve diagnoosmise Suhkurtõve diagnoosmise kriteeriumid (WHO 1999)kriteeriumid (WHO 1999)

Diabeedi sümptomid ja juhuslik Diabeedi sümptomid ja juhuslik plasma glükoosisisaldus plasma glükoosisisaldus >>11,1mmol/l11,1mmol/l

Tühjakõhu glükoosisisaldus Tühjakõhu glükoosisisaldus venoosses plasmas venoosses plasmas >>7mmol/l 7mmol/l vähemalt kahel erineval päevalvähemalt kahel erineval päeval

2 tundi peale OGTT-d plasma või 2 tundi peale OGTT-d plasma või kapillaarse täisvere glükoosisisaldus kapillaarse täisvere glükoosisisaldus >>11,1mmol/l11,1mmol/l

1. tüüpi suhkurtõbi1. tüüpi suhkurtõbi Autoimmuunse geneesiga (T-lümfotsüüdid, Autoimmuunse geneesiga (T-lümfotsüüdid,

autoantikehad, lokaalsed tsütokiinid)autoantikehad, lokaalsed tsütokiinid) Määratavad ICA, GAD65, IA-2A jt. tüüpi AK-dMääratavad ICA, GAD65, IA-2A jt. tüüpi AK-d Seos HLA süsteemigaSeos HLA süsteemiga Esineb ka nn. LADA-vormEsineb ka nn. LADA-vorm Manifesteerub, kui Manifesteerub, kui >>90% 90% ββ-rakkudest -rakkudest

hävinudhävinud Insuliin on elutähtis asendusraviInsuliin on elutähtis asendusravi

MODYMODY 2-5% diabeetikutest2-5% diabeetikutest Primaarne Primaarne ββ-raku talitlushäire-raku talitlushäire Autosoom-dominantne pärilikkusAutosoom-dominantne pärilikkus Haigestumine alla 25-aastaseltHaigestumine alla 25-aastaselt ΒΒ-raku vastaste AK-de ja -raku vastaste AK-de ja

insuliinresistentsuse puudumineinsuliinresistentsuse puudumine MODY 1-6 (MODY 2 – glükokinaasi MODY 1-6 (MODY 2 – glükokinaasi

defekt jne)defekt jne)

2. tüüpi suhkurtõbi2. tüüpi suhkurtõbi Põhjuseks geneetiliselt Põhjuseks geneetiliselt

determineeritud insuliini sekretsiooni determineeritud insuliini sekretsiooni defekt ja häiritud insuliintundlikkusdefekt ja häiritud insuliintundlikkus

Keskkonnategurite oluline rollKeskkonnategurite oluline roll Seos metaboolse sündroomigaSeos metaboolse sündroomiga Insuliin vajalik haiguse Insuliin vajalik haiguse

progresseerudes normoglükeemia progresseerudes normoglükeemia säilitamisekssäilitamiseks

DM 2 patogenees DM 2 patogenees

Insuliin-resitsentsus

Insuliin-defitsiitsus

DM2

Hüper-glükeemia

MetaboMetaboolsedolsed ddefeefekkttidid DM2 DM2 puhulpuhul

PANKREASPANKREAS

MAKSMAKS LIHASLIHAS

Glükoosi tootmine

maksas

Glükoosiutiliseerimi

Progresseeruv insuliin sekretsiooni defekt

Võimalikud defektidVõimalikud defektid Preretseptortasandil – kudede Preretseptortasandil – kudede

verevarustuse häired, kapillaarse verevarustuse häired, kapillaarse perfusiooni häred, insuliini molekuli perfusiooni häred, insuliini molekuli defekt jt.defekt jt.

Retseptortasandil – retseptorite arvu Retseptortasandil – retseptorite arvu ja/või afiinsuse langusja/või afiinsuse langus

Postretseptortasandil – tõenäoliselt Postretseptortasandil – tõenäoliselt kõige sagedasem kõige sagedasem

2. üüpi suhkurtõve 2. üüpi suhkurtõve geneetikageneetika

Hüpotees-põhised kandidaatgeenidHüpotees-põhised kandidaatgeenid ●●PPARPPARγγ ● ●Kir 6.2Kir 6.2 Genoomiülesel skenneerimisel leitudGenoomiülesel skenneerimisel leitud ●●TCF7L2TCF7L2 ● ●CDKAL1CDKAL1 ● ●FTOFTO

HOMA=homeostasis model assessment.UKPDS Group. Diabetes 1995;44:1249―58. Adapted from Holman RR. Diabetes Res Clin Pract 1998;40(suppl 1):S21―5.

ββ-raku funktsiooni langus -raku funktsiooni langus 2.tüüpi suhkruhaigel2.tüüpi suhkruhaigel

-ra

ku fu

nkts

ioon

(%

nor

mis

t HO

MA

järg

i)

Aeg (aastates)

0

20

40

60

80

100

―10 ―8 ―6 ―4 ―2 0 2 4 6

Diagnoosimine?

Β-raku funktsioon= 50% normaalsest

Insuliini sekretsiooni Insuliini sekretsiooni faasidfaasid

Suhkurtõvega seotud Suhkurtõvega seotud erakorralised seisundiderakorralised seisundid

Diabeetiline ketoatsidoosDiabeetiline ketoatsidoos Hüperosmolaarne mitteketootiline Hüperosmolaarne mitteketootiline

seisundseisund Raske hüpoglükeemiaRaske hüpoglükeemia

DKA ja HMS patogeneesDKA ja HMS patogeneesStress,infektsioon ja/või insuliinipuudus

Täielik insuliinipuudus glükagoon,katehoolamiinid, Osaline insuliinipuudus kortisool,kasvuhormoon

lipolüüs proteolüüs valgu süntees ketogenees

VRH maksa glükoneogeneesi substraat puudub/minimaalne

ketogenees glükoosi utiliseerimine glükoneogenees glükogenolüüs

alkaalne reserv

Hüperlipideemia

glükosuuriavee,elektrolüütide kadudehüdratatsioon Hüperosmolaarsushäirunud neerufunktsioon

triglütserool

Ketoatsidoos Hüperglükeemia

DKAHMS

Suhkurtõve kaugtüsistusedSuhkurtõve kaugtüsistused Diabeetiline retinopaatiaDiabeetiline retinopaatia Diabeetiline nefropaatiaDiabeetiline nefropaatia Diabeetiline polüneuropaatiaDiabeetiline polüneuropaatia Diabeetiline makroangiopaatia Diabeetiline makroangiopaatia

(südameisheemiatõbi, aju veresoonte (südameisheemiatõbi, aju veresoonte ateroskleroos, alajäsemete arterite ateroskleroos, alajäsemete arterite ateroskleroos)ateroskleroos)

Suhkurtõve kaugtüsistuste Suhkurtõve kaugtüsistuste tekkemehhanismidtekkemehhanismid

AGE-de moodustumine – intra- ja AGE-de moodustumine – intra- ja ekstratsellulaarsete proteiinide ekstratsellulaarsete proteiinide mitteensümaatiline glükosüleeruminemitteensümaatiline glükosüleerumine

Proteiinkinaas C aktiveerimine Proteiinkinaas C aktiveerimine rakusisesest hüperglükeemiast rakusisesest hüperglükeemiast tingitud diatsüülglütserooli (DAG) tingitud diatsüülglütserooli (DAG) sünteesi stimulatsiooni kaudusünteesi stimulatsiooni kaudu

Polüooltee aktiveerumine ja Polüooltee aktiveerumine ja rakusisese NADPH ärakasutaminerakusisese NADPH ärakasutamine

Diabeetiline retinopaatiaDiabeetiline retinopaatia Taustaretinopaatia esineb peaaegu Taustaretinopaatia esineb peaaegu

kõigil 1. tüüpi diabeetikutel ja 80%-l kõigil 1. tüüpi diabeetikutel ja 80%-l 2-tüüpi diabeetikutel, kes on 2-tüüpi diabeetikutel, kes on põdenud 20 aastatpõdenud 20 aastat

Proliferatiivne retinopaatia esineb Proliferatiivne retinopaatia esineb kuni 50% 1. tüüpi diabeetikutest ja kuni 50% 1. tüüpi diabeetikutest ja kuni 10% 2. tüüpi diabeetikutest , kuni 10% 2. tüüpi diabeetikutest , kes on põdenud 15 aastatkes on põdenud 15 aastat

Klein et al., 1984, 1995, 1998

Frank R. N Engl J Med 2004;350:48-58

Diabeetilise retinopaatia Diabeetilise retinopaatia patogeneespatogenees

Frank R. N Engl J Med 2004;350:48-58

Fluorstsiinangiograafia proliferatiivse Fluorstsiinangiograafia proliferatiivse retinopaatiaga patsiendi vasakust retinopaatiaga patsiendi vasakust

silmastsilmast

Diabeetiline nefropaatiaDiabeetiline nefropaatia Markeriks albumiini sisaldus uriinis Markeriks albumiini sisaldus uriinis

>>300mg/l300mg/l Kumulatiivne intsidents 20 Kumulatiivne intsidents 20

põdemisaasta järel nii 1. kui 2. tüüpi põdemisaasta järel nii 1. kui 2. tüüpi diabeetikutel sarnane – 26-27%diabeetikutel sarnane – 26-27%

ESRD patsientidest diabeetikuid:ESRD patsientidest diabeetikuid: Soome – 31%Soome – 31% Saksamaa – 36%Saksamaa – 36% USA – 43,5%USA – 43,5%

US Renal Data System 2003

MikroalbuminuuriaMikroalbuminuuria 30-300mg/l30-300mg/l 20-20020-200μμg/ming/min Albumiin/kreatiniin MAlbumiin/kreatiniin M>>2,3; N2,3; N>>2,8 2,8

mg/molmg/molNB! Mikroalbuminuuria on piisavaks NB! Mikroalbuminuuria on piisavaks

näidustuseks AKEI või ARB lisamiseks näidustuseks AKEI või ARB lisamiseks raviskreemiraviskreemi

NB! Mikroalbuminuuria staadium on NB! Mikroalbuminuuria staadium on pöörduv!pöörduv!

Perifeerne diabeetiline Perifeerne diabeetiline polüneuropaatiapolüneuropaatia

Esineb 30-50 (7-80) % suhkruhaigetestEsineb 30-50 (7-80) % suhkruhaigetest Krooniline valu esineb 11-26% Krooniline valu esineb 11-26%

suhkruhaigetestsuhkruhaigetest Polüneuropaatia risk suureneb 4-10% Polüneuropaatia risk suureneb 4-10%

iga 5 aastagaiga 5 aastaga ENMG-s tekivad muutused 5-10 aastaga ENMG-s tekivad muutused 5-10 aastaga

olenemata polüneuropaatia kliinikustolenemata polüneuropaatia kliinikust Meestel suurem riskMeestel suurem risk

Perifeerne diabeetiline Perifeerne diabeetiline neuropaatianeuropaatia

Distaalne sümmeetriline Distaalne sümmeetriline polüneuropaatiapolüneuropaatia

Sagedasem!Sagedasem! Domineerivad sensoorsed kaebused, Domineerivad sensoorsed kaebused,

motoorne düsfunktsioon motoorne düsfunktsioon tagasihoidlik tagasihoidlik

““suured kiud” – valutud paresteesiad, suured kiud” – valutud paresteesiad, süvatudlikkuse häiredsüvatudlikkuse häired

““väikesed kiud” – tugev neuropaatiline väikesed kiud” – tugev neuropaatiline valu, valu- ja temperatuuritundlikkuse valu, valu- ja temperatuuritundlikkuse häire, sageli autonoomsed häiredhäire, sageli autonoomsed häired

DIABEET

Liigeste jäikus Neuropaatia Angiopaatia

Motoorne AutonoomneSensoorne Mikroangiopaatia Makroangiopaatia

Asendi,koordinatsiooni

häire

↓ valu,propriotseptiivne

tundlikkus↓ higistamine Muutunud vereringe

regulatsioon

Kuiv nahk,lõhed

Isheemia

Gangreendeformatsioonid,

liigse rõhu ja nihkesurve

jalahaavand

kallus

Amputatsioon

Trauma

infektsioon

Trauma Trauma

infekt

Sumpio B. N Engl J Med 2000;343:787-793

Jalahaavandite kujunemise biomehhanismid

Sumpio B. N Engl J Med 2000;343:787-793

Näited diabeetilisest Näited diabeetilisest jalakahjustusestjalakahjustusest

Perifeerse diabeetilise Perifeerse diabeetilise neuropaata arengneuropaata areng

tunnused

närvijuhtivuse häired

↓ puutetundlikkus

subkliiniline kliiniline

kliinilinediabeet

vibratsioonitundlikkus

↓ refleksid

sümptomid

7

9

HbA 1

c (%

)

8

Eesmärgistatud ravi*

Adapted from Riddle M. Endo Metab Clin NA 1997;26:659―77.Riddle M. Am J Med 2004;116:35―95.

*Individualiseeritud

STEP 1

STEP 2

STEP 4

OHA monoteraapia

OHA kombinatsioon

STEP 3

Elustiili muutmine

Basaalinsuliin

Basaal+prandiaalne

2.Tüüpi suhkurtõve 2.Tüüpi suhkurtõve raviastmestikraviastmestik

Hüperglükeemia

PanPankkreasreas

MaksMaks LihasLihas

Maksa glükoosi tootmine Glükoosi kasutamine

DM2 tablettravimite DM2 tablettravimite ründepunktidründepunktid

Metformiin Rosiglitasoon

Α-glükosidaasiinhibiitorid

SulfonüüluureadMeglitiniidid

Süsivesikute imendumine

SeedetraktSeedetraktInsuliini sekretsioon