Eesti Seenestik

  • Published on
    22-Nov-2014

  • View
    302

  • Download
    12

Transcript

EESTI SEENESTIKToimetajaKUULO KALAMEES Joonised ja vrvitahvlidGeorg tukinEPM ZBI Tartu 2000Ksikirja valmimist rahastas Eesti Teadusfond ja Eesti Haridusministeerium EPM Zooloogia ja Botaanika Instituudi mkoloogia osakond Riia tn. 181, Tartu 51014 Toimetaja: Kuulo Kalamees Autorid: Mrt Hanso, Leili Jrva, Ilmar Jrisson, Kuulo Kalamees, Harry Karis, Kalju Kask, Veiko Kastanje, Bellis Kullman, Kadri Leenurm, Vello Liiv, Heino Liveke, Heino Noor, Thea Normet, Erast Parmasto, Kadri Pldmaa, Ain Raitviir, Uve Ramst, Indrek Ruubas, Jaan Sarv, Peeter Soobik, Ave Suija, Anne-Liis Smermaa, Mall Vaasma, Herman Vahter, Sven Veldre, Maarja pik. Toimetus: K. Kalamees (peatoimetaja); L. Jrva, V. Kastanje, I. Ruubas (kaastoimetajad); M. Johanson (keeleline korrektor) Joonised: Georg tukin Kujundus: Innar Kbarsepp(C) 2000 EPM Zooloogia ja Botaanika Instituut ISBN 9985-9081-9-82Vino Lastingu selle raamatu idee he tulihingelisema algataja mlestuseks3SISUKORDSissejuhatus (K. Kalamees) Eesti seenestiku uurimise ajalugu (K. Kalamees) Sstemaatika (K. Kalamees)Riik seened Fungi (K. Kalamees) Himkond viburseened, Chytridiomycota (J. Sarv, K. Kalamees) Himkond ikkesseened, Zygomycota (J. Sarv, K. Kalamees, K. Leenurm, P. Soobik, M. pik) Himkond kottseened, Ascomycota (A.-L. Smermaa, A. Raitviir, K. Kalamees, H. Karis, M.. Hanso, B. Kullman, K. Pldmaa, K. Leenurm, T. Normet, H. Liveke, M. pik, I. Ruubas, P. Soobik, A. Suija) Himkond kandseened, Basidiomycota (K. Kalamees, E. Parmasto, A. Raitviir, L. Jrva, K. Kask, M. Vaasma, V. Liiv, S. Veldre, I. Ruubas, A. Suija) Rhm teisseened, Deuteromycetes (K. Pldmaa, K. Kalamees, P. Soobik, A. Suija) Riik esiviburlased, Stramenopila (Chromista) (K. Kalamees) Himkond munasseened, Oomycota (J. Sarv, K. Kalamees) Riik ainuraksed - Protozoa (K. Kalamees) Himkond limakud, Myxomycota (V. Kastanje) Himkond ebalimakud, Acrasiomycota (V. Kastanje) Himkond nuuterlimakud, Plasmodiophoromycota (V. Kastanje) 5 6 8 18 18 24 30127 251 260 260 270 270 278 279 280 280 291 317 317 318 320 320 322 326 327 332 340 343 348 350 353 356 369 373 391 394 410 411 412koloogia (K. Kalamees)Seente toitumisrhmad (K. Kalamees, A. Suija, M. pik) Seente kasvukohad Eestis (K. Kalamees)Geograafia (K. Kalamees)Seente geograafilise leviku iserasused Eestis Arealoogiline klassifikatsioonSeened inimese elusSgiseened, nende saagikus, varud ja viljelemine Eestis (K. Kalamees) Sgiseente toitevrtus ja silitamisviisid (M. Vaasma) Seened tervisehirete phjustajatena inimesel ja loomadel Eesti mrgised suurseened (K. Kalamees, V. Kastanje) Seenemrgitused ja mkotoksikoosid inimesel (H. Noor) Mkotoksikoosid loomadel (I. Jrisson) Mkoosid inimesel (H. Vahter) Mkoosid loomadel (I. Jrisson) Seened taimehaiguste tekitajatena (K. Kask) Ravimseened (K. Kalamees) Seentega vrvimine (U. Ramst)Seenekaitse (K. Kalamees) Kirjandus Mycobiota of Estonia. Summary OskussnastikKodumaiste puu- ja psaliikide, levinumate aed- ja plluviljade, viljapuude ja marjapsaste ning mets- ja koduloomade nimestik Jooniste valmistamisel kasutatud kirjandusVrvitahvlid 4SissejuhatusSeentel on looduses oluline osa - orgaanilise aine lagundajatena on nad asendamatud kossteemide aineringes. Niiviisi osalevad seened kossteemide sekundaarses produktsioonis, luues htlasi maakera loodusressursse. Inimese praktilises tegevuses on seentel tohutu thtsus nii negatiivses kui ka positiivses thenduses. Piisab, kui melda sdavatele, sealhulgas viljeldavatele seentele, mitmesuguseid keemilisi aineid produtseerivatele liikidele, ravimseentele, mrkseentele, mkooside tekitajatele, ftopatogeensetele seentele, hallitusseentele jpt. Seeprast vrivad seened igaklgset tundmappimist ning oma igapevases tegevuses tuleb meil nendega tsiselt arvestada. Eesti territoorium pakub seente leviku uurimise seisukohast laialdasemat huvi Euroopas tervikuna. Tnu Eesti looduslikele (botaanilistele, geograafilistele, geoloogilistele) iserasustele on meie ala omapraseks ristumiskohaks boreaalsete ja nemoraalsete, mningal mral ka pontiliste seeneliikide areaalidele. Seetttu on Eesti seenestik koosseisult mitmekesine ja liigirohke. Eesti seentest on kahe sajandi vltel kirjutatud hulgaliselt nii teaduslikke kui populaarteaduslikke tid. Viimastel aastakmnetel on ilmunud rida raamatuid mitmesuguste seenerhmade kohta, sealhulgas ka levaated meie parimate sgiseente perekondadest. Kiki Eesti suurseeni ksitlev raamat Seened (koostaja K. Kalamees) ilmus juba 1966. aastal. Eesti pisiseeni laiemale ldsusele tutvustavat kirjandust on seevastu napilt, ometi on niteks seente poolt phjustatud taimehaiguste tundmine nii pllumajandus- kui metsamajanduspraktikas vga oluline. Eesti seente loend on meil kll ilmunud juba kahe raamatuna Eesti seente koondnimestik (Jrva & E. Parmasto, 1980; Jrva, I. Parmasto & Vaasma, 1998), kuid need mlemad kujutavad endast seeneliikide kommentaarideta nimestikku koos viidetega vastavale kirjandusele (kuni aastani 1990). Kesolev raamat annab levaate umbes 4/5 Eestis kasvavatest seeneliikidest, pdes seejuures neid lhidalt iseloomustada sstemaatiliselt, koloogiliselt, levikuliselt, bioloogiliselt ning kasu vi kahju seisukohast inimesele. Lisaks sellele on raamatus iseloomustatud erinevaid seente kasvukohatpe Eestis, meie seente geograafiat, koloogiat, seenekaitset ning seente osa inimese elus. Paraku ei ole probleemide ksitlus raamatus siiski tielik, kuna Eestis ei ole veel mitmeid seenerhmi nimetatud ksimustega seonduvalt lbi uuritud. Nii on niteks toitumisrhmade, kasvukohtade ja levilatpidega seotud ldistav anals meil seni tehtud vaid lehikseente osas. Kesolev raamat on teaduslik teatmeteos Eesti seentest. See ei ole ei mraja ega mkoloogia pik ning seetttu ei leia siin phjalikku ksitlemist seente ehituse, bioloogia, paljunemise ja eluviisi probleemid. Neid ksimusi vaadeldakse ksikute seenerhmade juures vaid sedavrd, kuivrd nad osutuvad vajalikuks Eestist leitud seente iseloomustamisel. Mkoloogiline oskussnastik hlbustab raamatu kasutamist. Vimalikult tpselt on raamatus seeneliikide krval viidatud ka nende peremeesorganismidele koos ladinakeelsete nimetustega. Eesti kodumaistele puu- ja psaliikidele, levinumatele kgi- ja plluviljadele, viljapuudele ja marjapsastele ning samuti kodu- ja metsloomadele on tekstis viidatud ainult eestikeelsete nimedega, vastavad ladinakeelsed nimed tuuakse eri nimestikuna raamatu lpus. Raamatu tmahukast ning aegavtvast kirjutamisest, koostamisest ja toimetamisest on osa vtnud palju kutselisi ja mitmeid harrastusmkolooge, samuti teistegi erialade esindajaid. Raamatu koostajana ja peatoimetajana avaldan siirast tnu kigile autoritele ja kaastoimetajatele, ingliskeelsete tekstide tlkijale M.Roosile ning keelelisele korrektorile M. Johansonile, CD versiooni tegijale ja kujundajale I. Kbarsepale. Raamatu failide esialgse ttlejana vrib kahtlemata tnu O Eesti Loodusfoto. Oma ksikirjaliste materjalide kasutamise vimaldamise ning samuti kaast eest mitmete erinevate likude sisulisel tiendamisel ja parandamisel plvivad lisaks neile tnu A. Jakobson, K. Jrgens, A. Kalamees, L. Kalamees, M. Laane, T. Randlane ja I. Saar. Ksikirja teksti trkkimise ja vormistamise eest vrib siirast tnu M. Vaasma. Eriline tnu kuulub posthuumselt raamatu illustraatorile kunstnik Georg tukinile, kelle sule ja pintsli alt on tulnud vrvitahvlid ning mustvalged joonised.5Eesti seenestiku uurimise ajaluguEesti seente uurimise traditsioonid on enam kui 200 aasta vanused. Esimesed kirjasnas ilmunud andmed Eesti ala seente kohta prinevad Fischerilt ja Hupelilt (1777), kelle esitatud seeneliikidest selles raamatus on kindlalt identifitseeritav niteks punane krbseseen. 18. sajandi lpul ja 19. sajandi algul ilmus veel rida tid, mis sisaldasid juba rohkem andmeid Eesti ala seentest: Fischer (1778), Grindel (1803), Friebe (1805), Drmpelmann (1810) ja Luce (1823). Tnapevaks on nimetatud tdele jnud vaid ajalooline thtsus. Teaduslikku vrtust omavad vanematest tdest juba Dietrichi (1856, 1859), Bucholtzi (19011916) ja Stolli (1923) td. 1922. a. rajas prof. Fedor Bucholtz Tartu likooli Taimehaiguste-katsejaama, mis sai seenestiku ja taimehaiguste uurimise keskuseks Eestis. 20-ndatel aastatel ttas selles jaamas seente uurimise alal ka agronoom A. Kspre (varasema nimega Ksebier). Eesti seenestiku sihikindlam uurimine algas kesoleva sajandi 30-ndatel aastatel Dr. E. Lepiku juhtimisel sellessamas T Taimehaiguste-katsejaamas, mille juhatajaks ta sai 1929. a. 1938. a. avati Tartu likooli juures taimehaiguste professuur ning E. Lepik valiti selle ppetooli erakorraliseks professoriks. Prof. Elmar Lepik (1898-1978) oli Eesti mkoloogia ja ftopatoloogia suurkuju, kelle sulest on ilmunud enam kui 250 td Eesti seente kohta ajavahemikul 1925.1943. a. (Annuk, 1998; Parmasto, 1998b). 1944. a. emigreeris ta Saksamaale, kust hiljem (1950) siirdus USA-sse. E. Lepik (a-st 1950 Elmar Emil Leppik) suri USA-s Beltsvilleis. Ta oli peamiselt ftopatogeensete seente uurija ning taimekaitse rajaja Eestis, kuid palju thelepanu pras ta ka suurseentele, sealhulgas sgi- ja mrkseentele ning puumdanike tekitajatele. Eesti ala puudutavad olulisemad uurimused olid tal jrgmised: Lepik, 1933a, 1935b, 1938b, 1940a, 1941; tde seeriad Beitrge zur Nomenklatur der ostbaltischen Pilzflora IX (19281943), Fungi Estonici exsiccati IVI (19311943), Ftopatoloogilisi mrkmeid 111 (19261943). Lepiku ja Zolki (1935) mahukas ts on kirja pandud taimekaitse alused Eestis. Prof. Lepik organiseeris Eesti seente uurimiseks teisigi inimesi. Nii llitusid 30-ndatel aastatel aktiivselt Eesti seenestiku uurimisse Taimehaiguste-katsejaama abittaja krgemate seente alal N. Witkowsky ning harrastusmkoloogid T. Leisner, A. Rhl ja V. Prtelpoeg. Nende sulest ilmusid ka esimesed ulatuslikumad td Eesti lehikseenestiku koosseisu ja liikide leviku kohta (vt. Witkowsky, 1934; Leisner, 1938; Rhl, 1939, 1940; Prtelpoeg, 1939). Eesti seenestiku uurimise temaatika laienes mrgatavalt 40-ndate aastate lpul ja 50-ndatel aastatel. Ftopatoloogidena ttasid sjajrgseil aastakmneil prof. A. Marland, M. Aksel, K. ja H. Kivi ning A. Laats. Pisi- ja suurseente sstemaatika, leviku, koloogia ja tsnoloogia sihiprasele uurimisele Eestis rakendusid tookord, sjajrgsel perioodil esimestena E. Parmasto, V. Lasting, P. Pldmaa ja K. Kalamees, kes kik omakorda laiendasid uurijate vrku ning uurimistemaatikat; amatridena jtkasid T. Leisner ja V. Prtelpoeg. 60-ndatel aastatel ja hiljem on lisaks lalnimetatud uurijatele arendanud Eesti mkoloogiat ja ftopatoloogiat M. ja S. Hanso, U. Haug, L. Jrva, U. Kalmeti, H. Karis, Kaljo Kask, A. Kollom, M. Koppel, B. Kullman, H. Laitamm, H. Liveke, L. Muiste, A. ja T. Normet, I. Parmasto, A. Raitviir, V. Rumberg, J. Sarv, P. Soobik, A-L. Smermaa, . Tamm, M. Vaasma jt.; amatridena H. Kelder, V. Liiv, I. Lumiste, G. tukin ja S. Veldre. Samblike uurimise alal on Eestis vlja kujunenud tugev trhm (prof. H. Trass, T. Randlane, A. Saag, S. Liiv, J. Martin, E. Nilson, T. Piin jt.). 1968. a. loodi Eesti Looduseuurijate Seltsi mkoloogiasektsioon (2000. aastast Eesti Mkoloogiahing), mis hendab nii kutselisi teadlasi kui amatrmkolooge (vt. Kalamees & Lasting, 1973ab; 1978). Alates 1957. a. on organiseeritud iga-aastaseid Eesti mkoloogide kevad- ja sgislaagreid (Eesti mkoloogide..., 1969; Kalamees jt., 1971, 1976). Tihedad sidemed histe uurimisretkede nol on kujunenud viimasel aastakmnel Turu Seeneseltsiga Soomes ja Uppsala Seeneseltsiga Rootsis. Viimase enam kui 40 aasta jooksul on ilmunud mitmete seenerhmade ja taimehaiguste kohta Eestis mrajaid ja pisimonograafiaid ning on tehtud kokkuvtteid seente koloogia, geograafia, tsnoloogia, ressurssoloogia ja seenekaitse kohta (vt. Parmasto, 1956, 1957, 1959ab, 1961a, 1965, 1968, 1970, 1993; Jrva, 1965a, 1971; Kalamees, 1966a, 1971, 1972, 1978ab, 1979a,c, 1980ab, 1981, 1982, 1988; Karis & Rumberg, 1966; Lasting, Kaarli & Gurfel, 1966; Kivi & Laats, 1966, 1968, 1971; Pldmaa, 1967; Raitviir, 1967ab, 1969, 1970, 1980; Kivi & Kivi, 1968, 1976; Leisner, 1973; Kalamees & Lasting, 1974; Kalamees & Vaasma, 1980, 1998; Kalamees & Kollom, 1981; Kullman, 1982; Urbonas, Kalamees & Lukin, 1986; Leisner & Kalamees, 1987; Karis, 1987, 1995; Soobik, 1988; Trass & Randlane, 1994; Liveke, 1995; Smermaa, 1995; Kljalg, 1996). 1980. a. ilmus L. Jrva ja E. Parmasto koostatud raamat Eesti seente6koondnimestik ning 1998.a. L. Jrva, I. Parmasto ja M. Vaasma koostatud 1. tienduskide sellele. Neis vljaannetes on esmakordselt ties ulatuses kokku vetud Eestis kuni 1990. aastani ilmunud mkoloogiline kirjandus ning selles publitseeritud seeneliigid. Ilmunud on mitmeid populaarteaduslikke raamatuid (vt. Lasting, 1958a; Kalamees, 1969, 1976, 1979b, 1986; Raitviir, 1972a; Kalamees & tukin, 1996) ja voldik seenefotodega (vt. Feodorov jt., 1998). Holmbergi & Marklundi raamatu soomekeelses vljaandes (1998) esitatakse sgi- ja mrkseente eestikeelsed nimed ning ka levikukaardid Eesti kohta. 1992. a. loodi Tartu likooli Botaanika ja koloogia Instituudi juurde mkoloogia professuur ning vastava ppetooli korraliseks professoriks valiti Kuulo Kalamees. Tihedas koosts Zooloogia ja Botaanika Instituudi mkoloogia osakonnaga asuti teostama noorte vljapet ning kujundama teadustd kaasaegsel tasemel. Praeguseks ongi kujunemas uus, noorte teadlaste plvkond, mille teerajajaiks on viimastel aastatel doktorikraadi omandanud Urmas Kljalg ja Kadri Pldmaa. Traditsiooniline, klassikaline uurimissuund mkoloogias on asendumas uuega geneetilisel ja molekulaarsel tasandil. Mkoloogilise uurimist keskuseks on meil Eesti Pllumajanduslikooli (EPM) Zooloogia ja Botaanika Instituudi (ZBI) mkoloogia osakond, mida 1998.aastast juhatab dr. phil. U. Kljalg. Mkoloogilist ja ftopatoloogilist uurimistd tehakse Eestis praegu veel EPM Metsakasvatuse Instituudis ja Taimekaitse Instituudis, Tartu likooli Botaanika ja koloogia Instituudis (T BI), Tallinna Botaanikaaias (TBA), Jgeva Sordiaretuse Instituudis (JSI), Eesti Maaviljeluse Instituudis (EMI). Uurimistemaatika ktkeb endas kigepealt suurseente taksonoomia, leviku ja koloogia uurimist (EPM ZBI) ning mkoriisauuringuid (EPM ZBI, T BI), ftopatogeensete pisiseente ning taimehaiguste leviku, koloogia ja trje probleeme (EPM, TBA), resistentsuse uuringuid (JSI), prmseente viljelemist ja mullaseente uurimist (EMI), samblike sstemaatika ja koloogia uurimist ning lihhenoindikatsiooni (T BI, TBA). Inspekteeriv ja analsiv tegevus taimekahjurite (sh. seenhaiguste) leviku piiramiseks Eestis kuulub praegu Pllumajandusministeeriumi ssteemis Taimetoodangu Inspektsiooni ning Taimse Materjali Kontrolli Keskuse kompetentsi. Nimetatud uurimisasutuste seenekogudes on praeguseks talletatud ligi paarsada tuhat eksemplari suur- ja pisiseeni (keskne kollektsioon ca 159000 eksemplari asub ZBIs), kultuurikollektsioonides le 1600 seenetve. Eesti seenestiku uurimise ajaloo vltel on publitseeritud ligi 2000 uurimust (vt. Jrva & E. Parmasto, 1980; Jrva, I. Parmasto & Vaasma, 1998). Tnaseni on Eestis registreeritud ligi 4000 liiki seeni, munasseeni ja limakuid (vrdl. Jrva, 1982; Parmasto, 1989). Praegu tegutseb Eestis umbes 30 kutselist ja harrastusmkoloogi ning ftopatoloogi.7SstemaatikaTraditsiooniliselt on seeni pikka aega loetud taimeriiki kuuluvateks. Esimene, kes seente heterotroofset eluviisi silmas pidades eristas seened taimedest ja pstitas omaette seeneriigi (Mycetalia) miste juba 1939. a., oli Conrad. Viimase viiekmne aasta jooksul on see mte kll vga aeglaselt, kuid kindlalt arenenud ning ndseks maailmas tunnustuse leidnud. Eestis oli seeneriigi idee veendunud arendaja T professor A. Vaga. Tnapeval aga on mindud veelgi kaugemale orgaanilise maailma jagamisel riikideks ning loodud omaette riigid ka alamal arenguastmel olevatele organismirhmadele. Niteks eristab Whittaker (1969) 5 riiki: taime-, seene-, looma-, protistide ja moneeride (eeltuumsete) riik. Selles klassifikatsioonis jagunevad seni seentena ksitletud organismid seeneriigi (Fungi) ja protistide riigi (Protoctista) vahel (Mller & Lffler, 1992). Kesolevaks ajaks on see ssteem krvale heidetud, kuna htse protistide riigi olemasolu ei ole flogeneetiliselt phjendatud (Hawksworth jt., 1995; Alexopoulos jt., 1996). Geneetiliste, molekulaarsete ja ultrastruktuursete uurimismeetodite edendamisega viimasel aastakmnel on ndseks phjalikult mber hinnatud erinevate seenerhmade ning seenetaoliste organismide pritolu ning nende jaotumine orgaanilise maailma riikide vahel. ldtunnustatud on krgemate taksonoomiliste rhmade (himkondade, seltside) polfleetiline pritolu ja paralleelne evolutsioon (vt. Drfelt, 1988; Hawksworth jt., 1995; Alexopoulos jt., 1996). Praegu on poolehoidjaid vitmas Cavalier-Smithi (1981) 79 orgaanilise riigi ideele rajatud, Pattersoni ja Sogini (1992) poolt modifitseeritud 7 riigi ssteem: rgbakterid (Archaea), bakterid (Bacteria), ainuraksed (Protozoa), esiviburlased (Chromista, Stramenopila), seened (Fungi), taimed (Plantae) ja loomad (Animalia) (vt. Barr, 1992; Hawksworth jt., 1995; Alexopoulos jt., 1996). Kaasaegse ettekujutuse jrgi jagunevad kik senised seened nd 3 riigi ainuraksete, esiviburlaste ja seeneriigi vahel (Hawksworth jt., 1995). Seeneriigis ksitletakse ka samblikke kui lihheniseerunud seeni. Kesolevas raamatus on aluseks vetud Hawksworthi jt. (1995) ssteem, mida on ksikute sstemaatiliste rhmade juures suuremal vi vhemal mral muudetud, kasutades vastavate rhmade kohta kivat spetsiaalset kirjandust. Samblikke meie raamatus ei vaadelda, kuna nende kohta on ilmunud omaette raamat (vt. Trass & Randlane, 1994); siiski on thtsamad samblike seltsid ja sugukonnad T. Randlase ksitluses leidnud koha kesoleva raamatu ssteemi konspektis (samblikke sisaldavad taksonid on thistatud trnikesega *); raamatus ksitletud taksonite arvudes samblikke ei ole arvestatud. Krgemate taksonite (kuni seltsideni) flogeneetiline jrjestus on uusimatele, geneetilistele, molekulaarsetele ja ultrastruktuursetele meetoditele tuginevana esitatud Alexopoulose jt. (1996) jrgi. Sugukonnad ja perekonnad tuuakse thestikulises jrjestuses.8Alljrgnevalt esitatakse kesolevas raamatus kasutatud ssteemi konspekt, milles on htlasi ra nidatud autorid, kes osalesid vastavate taksonite kirjutamisel.RIIK SEENED FungiHimkond VIBURSEENED - Chytridiomycota (J. Sarv, K. Kalamees)KLASS Viburseened ChytridiomycetesSELTS Tmpviburseenelaadsed Spizellomycetales SELTS Viburseenelaadsed ChytridialesSUGUKOND Olpiidilised Olpidiaceae SUGUKOND Tmpviburseenelised Spizellomycetaceae SUGUKOND Viburseenelised Chytridiaceae SUGUKOND Tppviburseenelised Cladochytriaceae SUGUKOND Liitviburseenelised SynchytriaceaeSELTS Jnksviburseenelaadsed BlastocladialesSELTS Munasviburseenelaadsed MonoblepharidalesSUGUKOND Helmesviburseenelised GonapodyaceaeSUGUKOND Lliviburseenelised Catenariaceae SUGUKOND Krnviburseenelised PhysodermataceaeHimkond IKKESSEENED Zygomycota (J. Sarv, K. Kalamees)KLASS Ikkesseened ZygomycetesSELTS Nutthallikulaadsed MucoralesSUGUKOND Kduhallikulised Mortierellaceae SUGUKOND Nutthallikulised Mucoraceae SUGUKOND Snnikuhallikulised Pilobolaceae SUGUKOND Psashallikulised Thamnidiaceae SUGUKOND GlomaceaeSELTS Glomales (M. pik)SELTS Putukahallikulaadsed EntomophthoralesSUGUKOND Putukahallikulised Entomophthoraceae9Himkond KOTTSEENED Ascomycota RGKOTTSEENED (K. Kalamees)SELTS Luudikulaadsed Taphrinales SELTS Esmasseenelaadsed Protomycetales SELTS Kriseenelaadsed SchizosaccharomycetalesSUGUKOND Esmasseenelised Protomycetaceae SUGUKOND Kriseenelised Schizosaccharomycetaceae SUGUKOND Luudikulised TaphrinaceaePRMKOTTSEENED (K. Kalamees, I. Ruubas)SELTS Prmkottseenelaadsed SaccharomycetalesSUGUKOND Hiidkotilised - Dipodascaceae SUGUKOND Endomycetaceae SUGUKOND Prmikulised - Metschnikowiaceae SUGUKND Prmkottseenelised SaccharomycetaceaePRISKOTTSEENEDSELTS Eurootsialaadsed Eurotiales (K. Kalamees) SELTS Keratiiniseenelaadsed Onygenales (K. Kalamees) SELTS Helekottseenelaadsed Hypocreales (A.-L. Smermaa,K. Kalamees, K. Pldmaa) SUGUKOND Tungalteralised Clavicipitaceae SUGUKOND Helekottseenelised Hypocreaceae SUGUKOND Komuseenelised NectriaceaeSUGUKOND Cephalothecaceae SUGUKOND TrichocomaceaeSUGUKOND Arthrodermataceae SUGUKOND Keratiiniseenelised OnygenaceaeSELTS Microascales (K. Kalamees) SELTS Musttpptvikulaadsed Phyllachorales (A.-L. Smermaa,K. Kalamees) SUGUKOND Musttpptvikulised Phyllachoraceae SELTS Siugsuudmelaadsed Ophiostomatales (A.-L. Smermaa, K. Kalamees) SUGUKOND Siugsuudmelised OphiostomataceaeSELTS Musttvikulaadsed Diaporthales (A.-L. Smermaa, K.Kalamees)SUGUKOND Magnaporthaceae SUGUKOND Melanconidaceae SUGUKOND Koonikulised Valsaceae SUGUKOND Amphisphaeriaceae SUGUKOND Clypeosphaeriaceae SUGUKOND Ssikulised Xylariaceae SUGUKOND DiatrypaceaeSELTS Ssikulaadsed Xylariales (A.-L. Smermaa, K. Kalamees)SELTS Diatrypales (A.-L. Smermaa, K. Kalamees)10SELTS Snnikukeralaadsed Sordariales (A.-L. Smermaa,K. Kalamees, K. Leenurm) SUGUKOND Tumekottseenelised Ceratostomataceae SUGUKOND Karuskeralised Chaetomiaceae SUGUKOND Harjaskeralised Coniochaetaceae SUGUKOND Karvakeralised Lasiosphaeriaceae SUGUKOND Snnikukeralised Sordariaceae*SELTS Mustlaikpletikuliselaadsed Dothideales(A.-L. Smermaa, K. Kalamees, K. Leenurm, M. Hanso, T. Normet, H. Liveke, P. Soobik, A. Suija) *SUGUKOND Svisamblikulised - Arthopyreniaceae SUGUKOND Botryosphaeriaceae SUGUKOND Tahmkirmelised - Capnodiaceae SUGUKOND Kobarkeralised Cucurbitariaceae SUGUKOND Kerakilbikulised Didymosphaeriaceae SUGUKOND Mustlaikpletikulised Dothideaceae SUGUKOND Dothioraceae SUGUKOND Elsinoaceae SUGUKOND Pisikeralised Leptosphaeriaceae SUGUKOND Harisuudmelised Lophiostomataceae SUGUKOND Laikseenelised Mycosphaerellaceae SUGUKOND Mytilinidiaceae SUGUKOND Phaeosphaeriaceae SUGUKOND Mustkarvikulised Phaeotrichaceae SUGUKOND Pleospoorilised Pleosporaceae SUGUKOND Polystomellaceae SUGUKOND Prleoselised Sporormiaceae SUGUKOND Krntvikulised Venturiaceae*SELTS Thnsamblikulaadsed Arthoniales*SELTS Kirmesamblikulaadsed - VerrucarialesSUGUKOND Pigisululised Cryptomycetaceae SUGUKOND Pigilaigulised Rhytismataceae*SUGUKOND Thnsamblikulised Arthoniaceae *SUGUKOND Chrysothricaceae *SUGUKOND Kiiriksamblikulised - Opegraphaceae *SUGUKOND Roccellaceae *SUGUKOND Kirmesamblikulised - VerrucariaceaeSELTS Pigilaigulaadsed Rhytismatales (M. Hanso) *SELTS Jalgsamblikulaadsed - Caliciales (A. Suija)*SUGUKOND Jalgsamblikulised - Caliciaceae *SUGUKOND Coniocybaceae *SUGUKOND Microcaliciaceae *SUGUKOND Mycocaliciaceae *SUGUKOND Korallsamblikulised - Sphaerophoraceae11*SELTS Lichinales *SELTS Ostropales (K. Kalamees)*SUGUKOND Lichinaceae *SUGUKOND narsamblikulised - Peltulaceae *SUGUKOND Kirisamblikulised Graphidaceae SUGUKOND Stictidaceae *SUGUKOND Koobassamblikulised - Thelotremataceae *SUGUKOND Seensamblikulised Baeomycetaceae *SUGUKOND Nahktiksikulised Dermateaceae SUGUKOND Maakeelelised Geoglossaceae SUGUKOND Harjastiksikulised Hyaloscyphaceae *SUGUKOND Rabasamblikulised Icmadophilaceae SUGUKOND Tiksikulised Leotiaceae SUGUKOND Orbiliaceae SUGUKOND Lumehallikulised Phacidiaceae (M. Hanso) SUGUKOND Mgarliudikulised Sclerotiniaceae *SUGUKOND Kauss-samblikulised - Gyalectaceae*SELTS Tiksikulaadsed Leotiales (A. Raitviir)*SELTS Kauss-samblikulaadsed - Gyalectales *SELTS Kilpsamblikulaadsed Peltigerales*SELTS Liudsamblikulaadsed Lecanorales*SUGUKOND Kopsusamblikulised Lobariaceae *SUGUKOND Neersamblikulised Nephromataceae *SUGUKOND Kilpsamblikulised Peltigeraceae *SUGUKOND Placynthiaceae*SELTS Lumisamblikulaadsed - Pertusariales*SUGUKOND Acarosporaceae *SUGUKOND Tuustsamblikulised Alectoriaceae *SUGUKOND Mhnsamblikulised Bacidiaceae *SUGUKOND Leeksamblikulised Candelariaceae *SUGUKOND Porosamblikulised Cladoniaceae *SUGUKOND Limasamblikulised Collemataceae *SUGUKOND Hymeneliaceae *SUGUKOND Liudsamblikulised Lecanoraceae *SUGUKOND Nsasamblikulised Lecideaceae *SUGUKOND Vistarsamblikulised Mycoblastaceae *SUGUKOND Lapiksamblikulised Parmeliaceae *SUGUKOND Rosettsamblikulised Physciaceae *SUGUKOND Jahusamblikulised - Phlyctidaceae *SUGUKOND Rihmsamblikulised Ramalinaceae *SUGUKOND Kaartsamblikulised Rhizocarpaceae *SUGUKOND Tinasamblikulised Stereocaulaceae *SUGUKOND Krvsamblikulised Umbilicariaceae *SUGUKOND Lumisamblikulised - Pertusariaceae12*SELTS Vasksamblikulaadsed - Teloschistales *SELTS Patellariales*SUGUKOND Fuscidiaceae *SUGUKOND Vasksamblikulised - Teloschistaceae *SUGUKOND Arthrorhaphidaceae*SELTS Luulissamblikulaadsed - Pyrenulales *SELTS Trichotheliales *SUGUKOND Trichotheliaceae SELTS Hirvephklilaadsed Elaphomycetales (A. Raitviir) SELTS Liudikulaadsed PezizalesSUGUKOND Hirvephklilised Elaphomycetaceae(A. Raitviir, B. Kullman, K. Leenurm, M. pik) SUGUKOND Paskliudikulised Ascobolaceae SUGUKOND Kogritsalised Helvellaceae SUGUKOND Mrklilised Morchellaceae SUGUKOND Krvliudikulised Otideaceae SUGUKOND Liudikulised Pezizaceae SUGUKOND Tuhakulised Pyronemataceae SUGUKOND Karikseenelised Sarcoscyphaceae SUGUKOND Limatnnikulised Sarcosomataceae SUGUKOND Thelebolaceae SUGUKOND Trhvlilised Tuberaceae*SUGUKOND Luulissamblikulised - PyrenulaceaeSELTS Jahukasteliselaadsed Erysiphales (H. Karis) SELTS Sitikaseenelaadsed Laboulbeniales (K. Kalamees)SUGUKOND Sitikaseenelised Laboulbeniaceae SUGUKOND Jahukastelised Erysiphaceae13Himkond KANDSEENED BasidiomycotaKLASS Tsiskandseened TeliomycetesSELTS Platygloeales (K. Kalamees, A. Suija)SUGUKOND Platygloeaceae SUGUKOND Sporidiobolaceae SUGUKOND SeptobasidiaceaeSELTS Prmkandseenelaadsed Sporidiales (K. Kalamees) SELTS Septobasidiales (K. Kalamees) SELTS Roosteliselaadsed Uredinales (K. Kask)SUGUKOND Okkaroostelised Chrysomyxaceae SUGUKOND Pisroostelised Coleosporiaceae SUGUKOND Viltroostelised Cronartiaceae SUGUKOND Pigiroostelised Melampsoraceae SUGUKOND Roostelised Pucciniaceae SUGUKOND Laikroostelised PucciniastraceaeKLASS Pungkandseened UstomycetesSELTS Paisseenelaadsed Exobasidiales (K Kalamees) SELTS Ngiliselaadsed Ustilaginales (K. Kask) SELTS Graphiolales (K. Kask, K. Kalamees)SUGUKOND Graphiolaceae SUGUKOND Kvangilised Tilletiaceae SUGUKOND Ngilised Ustilaginaceae SUGUKOND Paisseenelised Exobasidiaceae*KLASS Eoslavaseened HymenomycetesSELTS Pisarseenelaadsed Dacrymycetales (A. Raitviir) SELTS Khrikulaadsed Tremellales (A. Raitviir)SUGUKOND Khrikulised Tremellaceae SUGUKOND Tulasnellilised Tulasnellaceae SUGUKOND Ceratobasidiaceae SUGUKOND Pisarseenelised DacrymycetaceaeSELTS Tulasnellilaadsed Tulasnellales (K. Kalamees) SELTS Ceratobasidiales (K. Kalamees)SELTS Krvtarrikulaadsed Auriculariales (A. Raitviir)SUGUKOND Krvtarrikulised Auriculariaceae SUGUKOND Sldikulised Exidiaceae SUGUKOND dikulised Hyaloriaceae SUGUKOND Sebacinaceae14*SELTS Kukeseenelaadsed Cantharellales (E. Parmasto, K. Kalamees)SUGUKOND Kukeseenelised Cantharellaceae *SUGUKOND Tlvikulised Clavariaceae s.l. SUGUKOND Maksakulised Fistulinaceae SUGUKOND Narmikulised Hydnaceae SUGUKOND Seenikulised Scutigeraceae SUGUKOND Khrikulised Sparassidaceae SUGUKOND Vurrikulised GomphaceaeSELTS Vurrikulaadsed Gomphales (E. Parmasto, K. Kalamees) SELTS Korallnarmikulaadsed Hericiales (E. Parmasto, K. Kalamees)SUGUKOND Kbinarmikulised Auriscalpiaceae SUGUKOND Dichostereaceae SUGUKOND Gloeocystidiellaceae SUGUKOND Korallnarmikulised HericiaceaeSELTS Lehternahkiselaadsed Thelephorales (E. Parmasto, K. Kalamees) SUGUKOND Lehternahkiselised Thelephoraceae SELTS Torikulaadsed Polyporales (K. Kalamees, E. Parmasto) SUGUKOND Torikulised Polyporaceae s.str. SELTS Poorialaadsed Poriales (E. Parmasto, K. Kalamees, A. Suija) SUGUKOND Koorikulised Corticiaceae SUGUKOND Vaabikulised Ganodermataceae SUGUKOND Ebatorikulised Polyporaceae s.l. SELTS Puravikulaadsed Boletales (K. Kalamees)SUGUKOND Puravikulised Boletaceae SUGUKOND Mdikulised Coniophoraceae (E. Parmasto) SUGUKOND Liimikulised Gomphidiaceae SUGUKOND Lepapuravikulised Gyrodontaceae SUGUKOND Kukeseenikulised Hygrophoropsidaceae SUGUKOND Vahelikulised Paxillaceae SUGUKOND Juurephklilised Rhizopogonaceae (L. Jrva) SUGUKOND Soomuspuravikulised Strobilomycetaceae SUGUKOND Limanutilised Hygrophoraceae SUGUKOND Taelikulised HymenochaetaceaeSELTS Taelikulaadsed Hymenochaetales (E. Parmasto, K. Kalamees)SELTS Limanutilaadsed Hygrophorales (K. Kalamees)SUGUKOND Sametheinikulised Dermolomataceae SUGUKOND Kobarheinikulised Lyophyllaceae SUGUKOND Nbikulised Marasmiaceae SUGUKOND Vrkheinikulised Rhodotaceae *SUGUKOND Heinikulised Tricholomataceae*SELTS Heinikulaadsed Tricholomatales (K. Kalamees)15SELTS ampinjonilaadsed Agaricales SELTS Krbseseenelaadsed Amanitales (M. Vaasma, K. Kalamees) SELTS Napsikulaadsed Pluteales (M. Vaasma) SELTS Punalehikulaadsed Entolomatales SELTS Vdikulaadsed CortinarialesSUGUKOND Punalehikulised Entolomataceae (V. Liiv, K. Kalamees) SUGUKOND Kurgiseenelised Macrocystidiaceae (K. Kalamees) SUGUKOND Torujalalised Bolbitiaceae (K. Kalamees, S. Veldre) SUGUKOND Vdikulised Cortinariaceae (K. Kalamees) SUGUKOND Pisiservikulised Crepidotaceae (K. Kalamees) SUGUKOND Vrvikulised Strophariaceae (K. Kalamees) SUGUKOND Pilvikulised Russulaceae SUGUKOND Napsikulised Pluteaceae SUGUKOND Krbseseenelised Amanitaceae SUGUKOND ampinjonilised Agaricaceae (K. Kalamees) SUGUKOND Tindikulised Coprinaceae (S. Veldre)SELTS Pilvikulaadsed Russulales (K. Kalamees) SELTS Tanuseenelaadsed Phallales (L. Jrva)SUGUKOND Tanuseenelised PhallaceaeSELTS Maamgaralaadsed Hymenogastrales (L. Jrva) SELTS Murumunalaadsed Lycoperdales (L. Jrva)SUGUKOND Maathelised Geastraceae SUGUKOND Murumunalised Lycoperdaceae SUGUKOND Hlmikmunalised Mycenastraceae SUGUKOND Pigipugulised Melanogastraceae SUGUKOND Maamgaralised HymenogastraceaeSELTS Pigipugulaadsed Melanogastrales (L. Jrva) SELTS Murukeralaadsed Sclerodermatales (L. Jrva) SELTS Luiteseenelaadsed Tulostomatales (L. Jrva) SELTS Vakkseenelaadsed Nidulariales (L. Jrva)SUGUKOND Vakkseenelised Nidulariaceae SUGUKOND Thtkuulikulised Sphaerobolaceae SUGUKOND Luiteseenelised Tulostomataceae SUGUKOND Murukeralised SclerodermataceaeRhm TEISSEENED Deuteromycetes (K. Pldmaa, K. Kalamees,P. Soobik, A. Suija)Avateisseened (hfomtseedid) Hyphomycetes Peitteisseened Coelomycetes Mtseelsed teisseened Aganomycetes*Rhm TEISSAMBLIKUD Deuterolichenes16Riik ESIVIBURLASED StramenopilaHimkond MUNASSEENED Oomycota (J. Sarv, K. Kalamees)KLASS Munasseened OomycetesSELTS Vesihallikulaadsed Saprolegniales SELTS Ebajahukasteliselaadsed PeronosporalesSUGUKOND Piimliketvelised Albuginaceae SUGUKOND Ebajahukastelised Peronosporaceae SUGUKOND Tusmepletikulised Pythiaceae SUGUKOND Llihallikulised Leptomitaceae SUGUKOND Vesihallikulised SaprolegniaceaeSELTS Llihallikulaadsed LeptomitalesRiik AINURAKSED ProtozoaHimkond LIMAKUD Myxomycota (V. Kastanje)KLASS Limakud MyxomycetesSELTS Echinosteliales SELTS LicealesSUGUKOND EchinosteliaceaeSELTS TrichialesSUGUKOND Dictydiaethaliaceae SUGUKOND Enteridiaceae SUGUKOND LiceaceaeSELTS PhysaralesSUGUKOND Arcyriaceae SUGUKOND Dianemataceae SUGUKOND Trichiaceae SUGUKOND Didymiaceae SUGUKOND Physaraceae SUGUKOND StemonitaceaeSELTS StemonitalesKLASS Protosteliidid ProtosteliomycetesHimkond EBALIMAKUD Acrasiomycota (V. Kastanje)KLASS Ebalimakud AcrasiomycetesSELTS Ebalimakulaadsed AcrasialesHimkond NUUTERLIMAKUD Plasmodiophoromycota(V. Kastanje)KLASS Nuuterlimakud Plasmodiophoromycetes17Riik Seened, FungiPristuumsete organismide hulka kuuluv riik, maailmas > 56 tuhande liigi (Hawksworth jt., 1995). Plastiidid puuduvad. Toitumine absorbtiivne (osmotroofne), pole kunagi fagotroofne; amboidne (pseudopodiaalne) faas puudub. Mitokondrid lamendunud, Golgi aparaat olemas. Rakukest sisaldab kitiini ja -glkaane. Somaatiline faas ksikrakkudena (tihti risomtseeliga) (Chytridiomycota), pungrakkudena (Saccharomycetales; mitmete teiste rhmade punguvad faasid) vi valdavalt seeneniitidena (hfidena), mis enamasti moodustavad seeneniidistiku (mtseeli). Seeneniidid vivad olla herakulised ja siis paljutuumsed ning vaheseinteta (Chytridiomycota, Zygomycota) vi hulkraksed, vaheseintega (igas rakus ks vi mitu tuuma). Viburiga staadiumid enamasti puuduvad, esinevad vaid rgseimal himkonnal (Chytridiomycota); vibur paikneb alati zoospoori tagumises otsas ja on ehituselt lihtne klgharudeta piitsvibur. Paljunemine mittesuguline ja suguline; diploidne faas lhiajaline, kll aga vib sugulise protsessi jrel esineda kestev kaksiktuumaline (dikarootne) faas. Saproobid, parasiidid, poolparasiidid, mutualistid vga erinevatel loomsetel, taimsetel ja seensetel substraatidel vi peremeesorganismidel. Riigis 4 himkonda (Chytridiomycota, Zygomycota, Ascomycota, Basidiomycota) ja teisseente (Deuteromycetes) rhm, kik Eestis esindatud kokku ligi 3500 liigiga.Himkond VIBURSEENED, CHYTRIDIOMYCOTATallus kerajas kuni munajas rakk (risomtseeliga vi ilma) vi vaheseinteta hulktuumne lihtne seeneniit, harva seeneniidistik. Ainsana seente hulgas esinevad viburseentel elutsklis liikuvad, he tagumise piitsviburiga (harvem kahe viburiga) varustatud staadiumid; rhutamaks tagumise viburi olemasolu on neid seeni varem nimetatud ka tagaviburseenteks; vrdl. esiviburlaste (Stramenopila) riigi esindajatega. Rakukestad sisaldavad kitiini ja glkaane. Sugulise paljunemise lppstaadiumis tekivad puhkesporangiumid. Saproobid vi taimede, seente ja loomade parasiidid vees ja mrgades vi niisketes tingimustes maismaal. Himkonnas 1 klass.Klass Viburseened, CHYTRIDIOMYCETESMittesuguline paljunemine zoosporangiumides arenevate zoospooridega (joon. 1.1.). Suguline protsess valdavalt gametogaamia, milles sgoot moodustub planogameetide hinemisel. Harvem esineb gametangiogaamia, somatogaamia vi oogaamia. Sgoodist areneb puhkesporangium, mnel juhul aga esmalt diploidne tallus, mis alles hiljem moodustab puhkesporangiume. Viimased idanevad otse haploidsete zoospooride moodustumisega vi vljutavad protoplasti, mis entssteerub ja jaguneb alles seejrel zoospoorideks. Viburseente kaasaegse klassifitseerimise aluseks on zoospooride ultrastruktuur (Barr, 1990). Eestis vheuuritud klass, seni teada 4 seltsi esindajaid. Kuna klass on suhteliselt hsti lbi uuritud Naumovi (1954) poolt meie lhinaabruses, Leningradi oblastis, vib paljude sealsete liikide esinemist Eestis pidada tenoliseks.Joon. 1.1. Piitsviburiga zoospoor viburseentel (Chytridiomycetes). [15].18Selts Tmpviburseenelaadsed, SpizellomycetalesHolo- vi eukarpsed monotsentrilised endobiondid. Risoidid, juhul kui esinevad, tmbitipulised. Mittesuguline paljunemine entssteerumisvimeliste zoospooridega, viimased mningatel liikide osaliselt amboidsed. Zoospoorid enamasti mitme lipiidkehakesega. Sugulist paljunemist ei tunta. Saproobid vees ja mullas vi taimede ja seente parasiidid. Eestis 2 sugukonda.Sugukond olpiidilised, OlpidiaceaeValdavalt holokarpsed monotsentrilised endobiondid, tallus areneb tielikult zoosporangiumiks. Vabanev zoospoor liigub peremeheni, entssteerub selle pinnal, lahustab rakuseina ava ja imendub raku sisse. Seal areneb zoosporangium, mille valmimisel vabanenud zoospoorid lahkuvad peremehest inoperkulaatselt. Sugulist tsklit ei tunta. 1912. a. Kusano kirjeldatud suguline tskkel gametogaamia nol hiireherne-olpiidi (Olpidium viciae) nitel, mis on viburseente klassikalise paljunemistsklina linud sisse paljudesse pikutesse (vt. ka Parmasto, 1970), ei ole leidnud hilisemat kinnitust (Alexopoulos jt., 1996). Parasiidid vetikatel mage- ja riimvees, vette sattunud tolmuteradel ja seeneeostel, harvem krgemate taimede juurtes (Olpidium), ka viiruste edasikandjad (vektorid). Eestis 1 perekond 4 liigiga. Perekond olpiid, Olpidium (A. Braun) J. Schrt. [sn. Asterocystis De Wild., Olpidiaster Pascher] Krgemate taimede juureparasiidid. Eestis 4 liiki. Tavaline on tavaolpiid (O. brassicae (Woron.) P.A. Dang.) (joon. 1.2.) kapsa-tusmepletiku e. kapsa-mustjuure tekitajana kapsal ja teistel ristielistel (Brassicaceae) (Jaama jt., 1973; Kivi & Kivi, 1976; Liveke, 1995); liblikieliste-olpiid (O. viciae Kus.) kahjustab hiireherneste (Vicia spp.) jt. liblikieliste (Fabaceae) liike, ristikuolpiid (O. trifolii J. Schrt.) valget ristikut (Trifolium repens L.); linaolpiid (O. radicis (De Wild.) Pascher phjustab lina-juuremdanikku harilikul linal (Linum usitatissimum L.). Olpiidiliigid ohustavad A B esmajoones jahedas vhehustatud liigniiskes Joon. 1.2. Tavaolpiid, Olpidium brassicae. mullas trkmete juurekaelu (Ksebier jt., 1926).(A) kahjustatud kapsa tuse. (B) Zoospooride vljumine sporangiumist toru kaudu. [17].Sugukond tmpviburseenelised, SpizellomycetaceaeTallus eukarpne, monotsentriline. Tihti saproobid mrjas mullas, kuid tuntud ka krgemate taimede mkokompleksides. Eestis 1 perekond 1 liigiga. Perekond Rhizophlyctis A. Fisch. Risomtseel silmapaistvalt arenenud. Eestis leitud 1 liik R. rosea (de Bary & Woron.) A. Fisch. 5 krreliseliigil (Soobik, 1988); tekitab roosat kirmet niiskel mullal.19Selts Viburseenelaadsed, ChytridialesHolo- vi eukarpsed, mono- vi poltsentrilised epi-, endo- vi interbiondid; tihti hstiarenenud risomtseeliga, risoidid teravneva tipuga. Zoospoorid enamasti he lipiidkehakesega. Suguline protsess gameto- vi somatogaamia. Mittesugulise ja sugulise plvkonna vaheldumist ei esine. Enamasti veeseened saproobid vi parasiidid vetikate, seente vi loomade rakkudes; osa liike mrjas mullas saproobidena vi krgemate taimede parasiidid (ka ietolmuterades). Eestis 3 sugukonda.Sugukond viburseenelised, Chytridiaceae[sn. Phlyctidiaceae, Rhizidiaceae] Eukarpsed monotsentrilised epi-, endo- vi interbiondid enamasti hstiarenenud risomtseeliga. Parasiidid vi saproobid vetikatel, seentel, krgematel taimedel ja loomadel. Eestis teada 3 perekonda 3 liigiga. Leningradi oblastis on leitud mnni (Pinus sp.) ietolmuteradel epibiont Phlyctidium pollinis-pini (A. Braun) J. Schrt. [sn. Rhizophydium pollinis A. Braun] (Naumov, 1954) (joon. 1.3.), mis viks olla ka Eestis suhteliselt tavaline.Joon. 1.3. Phlyctidium pollinis-pini. Zoosporangiumid mnni ietolmuteradel. [23]Perekond Phlyctochytrium J. Schrt. Epibiondid vetikatel ja krgematel taimedel, risomtseel hsti arenenud. Kahel krreliseliigil on Eestis leitud Ph. spectabile Uebelm., krreliste mull-liktve tekitaja (Soobik, 1988). Perekond risiid, Rhizidium A. Braun Endo- vi interbiondid vetikatel ja putukatel. Esineb ks, tavaliselt inoperkulaatne zoo- vi puhkesporangium. Viimased vivad moodustuda nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Eestist on mratud kitiinirisiid (R. chitinophilum Sparrow) vette langenud kahetiivalistel (Diptera) ja nende vastseil (Koval, 1974). Perekond Rhizophydium Schenk Epibiondid vetikatel, vikestel veeloomakestel ja krgematel taimedel. Risomtseel hsti arenenud. Eestis 1 liik 9 krreliseliigil kasvav R. graminis Leidy (Soobik, 1988).Sugukond tppviburseenelised, CladochytriaceaeTallus eukarpne, poltsentriline, hstiarenenud risomtseeliga. Suguline plvkond puudub. Paljud liigid on saproobid kduneval taimsel materjalil, mned parasiidid vetikatel, krgematel taimedel vi loomadel. Eestis 1 perekond 1 liigiga. Perekond tppviburseen, Cladochytrium A. Braun Endobiondid vetikatel ja krgematel taimedel. Eesti rabades parasiteerib harilikul soopihlal (Comarum palustre L.) lehe-tppviburseen (C. comari Lagerh.), mis tekitab lehtedel pisikesi, ca 0,5 mm suurusi tppe, phjustades lehtede kolletumist ja punetust (Pldmaa, 1967).20Sugukond liitviburseenelised, SynchytriaceaeHolokarpsed endobiondid. Zoosporangiumid moodustavad peremeestaime kudedes soorusi, mis tekivad otse tallusest vi prosooruse kaudu. Suguline tskkel gametogaamia, esinevad puhkesporangiumid. Vetikate ja istaimede parasiidid. Mningad liigid on peremehe valikul kitsalt spetsialiseerunud. Eestis 1 perekond 7 liigiga. Perekond liitviburseen, Synchytrium de Bary & Woron. Liigirikas perekond, kuhu kuulub le 100 istaimede parasiidi. Enamiku liikide elutskkel halvasti uuritud. Hsti on tuntud kartuli-liitviburseene elutskkel: zoospoori sissetungimise jrel peremeestaime rakus tekkinud tallus areneb prosooruse kaudu sooruseks; olenevalt vee likllusest vi defitsiidist funktsioneerib zoosporangium edasi vastavalt kas zoosporangiumina (vabastab zoospoorid) vi gametangiumina (vabastab planogameedid); planogameetide hinemise tagajrjel tekkinud planosgoot areneb paksukestaliseks diploidseks puhkesporangiumiks, mis talvitumise jrel muutub inoperkulaatseks zoosporangiumiks. Eestis teada 7 liiki. Kartuli-liitviburseen (S. endobioticum (Schill.) Percival) (tahvel 146; joon. 1.4.) tekitab kartulivhki, pannes vohama ka nakatunud rakkude naaberrakud. Seen nakatab stooloneid, varsi, lehti ja mugulaid, kuid mitte juuri (Liveke, 1995). Vhivohandid meenutavad lillkapsast ja on mugula sordiomast vrvi. Mugulad lagunevad silitamisel pudrutaoliseks massiks, milles ujub rikkalikult zoosporangiume ja puhkesporangiume.ABCDJoon. 1.4. Kartuli- liitviburseen, Synchytrium endobioticum. (A) Zoosporangium. (B) Soorus 5 zoosporangiumiga. (C) 2 viburiga planosgoot. (D) Paksukestaline puhkesporangium peremehe rakus. [5].Kartulivhk on vga ohtlik karantiinhaigus. Seene algkodu on Karpaatides, kust ta levis II maailmasja jrel ida poole. Alates 1949.a. on teda Eestis juhuslikult sissetooduna mrgatud vhemalt neljal korral. Kik nakkuskolded (Krus, Missos, Keilas, Vrus) likvideeriti avastamisel koosklas taimekarantiini tolleaegsete stetega. Peamiseks preventiivseks trjeks on vhiresistentsete sortide kasvatamine. Vhile vastuvtliku sordi korral vib mugulasaak nakatumisjrgse talve jooksul tielikult hvida. Teistest liitviburseene liikidest on Eestis levinud lase-liitviburseen (S. anemones (Fr.) Woron.) vsalasel (Anemone nemorosa L.) ja kollasel lasel (A. ranunculoides L.); muskuslille-liitviburseen (S. anomalum J. Schrt.) muskuslillel (Adoxa moschatellina L.); kannikese-liitviburseen (S. globosum J. Schrt.) pisikannikesel (Viola pumila Chaix) ja mlgaskannikesel (Viola persicifolia Roth); seljarohu-liitviburseen (S. mercurialis (Lib.) Fuckel) seljarohul (Mercurialis perennis L.); peetrilehe-liitviburseen (S. succisae De Bary & Woron.) harilikul peetrilehel (Succisa pratensis Moench); heinputke-liitviburseen (S. aureum J. Schrt.) harilikul heinputkel (Angelica sylvestris L.) ja ojamlal (Geum rivale L.). Nende liikide tekitatud kahju on thine (Pldmaa, 1967).21Selts Jnksviburseenelaadsed, BlastocladialesTallus mono- vi poltsentriline, seeneniidistik reeglina vhe arenenud, vaheseinteta vi harva ebavaheseintega. Seeneniidistik kannab hukeseseinalisi zoo- vi paksuseinalisi puhkesporangiume. Zoospoori tuumal vib nha varuainetest mtsi (joon. 1.5.). Lipiidkehakesed zoospooris puuduvad. Talluse alusrakk tavaliselt hsti eristunud, kinnitub substraadile risoidide abil. Suguline tskkel gametogaamia. Osa esindajaid iseloomustab mittesugulise ja sugulise plvkonna vaheldumine: haploidne gametotallus vaheldub diploidse sporotallusega; sporangiumid ja gametangiumid tekivad jnksjate seeneniitide paindekohtades; Eestis sellised sugukonnad puuduvad. Enamik esindajaid on saproobid mullas ja vees vi taimsetes ja loomsetes jnustes, osa parasiidid putukates, nematoodides, seentes vi krgemates taimedes. Eestis 2 sugukonda.Joon. 1.5. Zoospoorid tuuma tipul asetseva varuainetest "mtsiga" jnksviburseenelaadsetel (Blastocladiales). [5].Sugukond lliviburseenelised, CatenariaceaeTallus poltsentriline, risoididega, koosneb ebavaheseintega harunevatest vi harunemata seeneniitidest. Zoosporangiumid ja puhkesporangiumid tekivad seeneniitidel paksenditena, mis llistavad hfi. Plvkondade vaheldust ei esine. Parasiidid loomades vi seentes vi saproobid loomsel ja taimsel substraadil. Paljud esindajad vrivad thelepanu biotrje seisukohast. Eestis esindatud 1 perekond 1 liigiga.Joon. 1.6. Kotlase-lliviburseen, Catenaria anguillulae. 4 puhkesporangiumit ja mitu thjenenud sporangiumit lamba maksakakssuulase kotlases. [5].Joon. 1.7. Ubalehe- krnviburseen, Physoderma menyanthis. [23].Perekond lliviburseen, Catenaria Sorokin Eestis 1 liik kotlase-lliviburseen (C. anguillulae Sorokin), mis on meil seni leitud saproobina mardikalistel (Coleoptera) (Koval, 1974). Sama liik on maailmas aga hoopis rohkem tuntud kariloomade ja vahel ka inimese ohtliku parasiidi eessuu-imiusside (Prosostomata) hulka kuuluva maksakaani e. maksakakssuulase (Fasciola hepatica (L.)) kotlases areneva seenparasiidina (joon. 1.6.);maksakaani kotlase arengujrgu vaheperemeheks on mudatigulased (Lymnaeidae); seene esinemise kohta mudatigulastel Eestis andmed seni puuduvad.22Sugukond krnviburseenelised, PhysodermataceaeMonotsentrilised epibiondid zoosporangiumide tekkel, poltsentrilised endobiondid aga puhkesporangiumide moodustumisel. Plvkondade vaheldust ei esine. Krgemate taimede parasiidid, phjustavad lehtedel vrvimuutusi, tppe, kublakesi, harva ka halle kuni helepruune laike. Eestis 1 perekond 3 liigiga. Perekond krnviburseen, Physoderma Wallr. Eestis esinevad: konnakapsa-krnviburseen (Ph. calthae Bucholtz) harilikul varsakabjal (Caltha palustris L.) (Bucholtz, 1916); krreliste-krnviburseen (Ph. graminis A. Fisch.), mida on mrgatud vhemalt 5 krreliseliigil viies piirkonnas (Soobik, 1988); ubalehe-krnviburseen (Ph. menyanthis de Bary) ubalehel (Menyanthes trifoliata L.) (Pldmaa, 1967) (joon. 1.7.).Selts Munasviburseenelaadsed, MonoblepharidalesTallus eukarpne, enamasti vaheseinteta hstiarenenud seeneniidistikuna. Puhkesporangiumid puuduvad. Mittesuguline paljunemine tavaliste hukeseseinaliste zoosporangiumidega. Zoospoorid alati arvukate lipiidkehakestega. Suguline paljunemine oogaamiana (sellisena ainuke rhm viburseente hulgas); mnel esindajal sugulist paljunemist ei tunta. Saproobid vette sattunud orgaanilisel materjalil. Eestis 1 sugukond.Sugukond helmesviburseenelised, GonapodyaceaeSeeneniidistik ebavaheseintega vi ilma. Sgoot entssteerumise eel teatud perioodil liikuv isasgameedi viburi abil. Oogoonis ks vi rohkm oosfre. Veeseened. Eestis 1 perekond he, seni mramata liigiga. Perekond helmesviburseen, Gonapodya A. Fisch. Seeneniidistik haruneb korrapratult vi dihhotoomselt. Seeneniidid nrdunud, moodustades ebavaheseinu; pikad ja peened. Gametangiumid tavaliselt prolifereeruvad. Eestis Tartu lhedalt Luunja silla alt Suur-Emajest ptud perekonna esindaja on seni jnud liigini mramata helmesviburseen (Gonapodya sp.) (Laane, 1971).23Himkond IKKESSEENED, ZYGOMYCOTATallus hstiarenenud hulktuumne rakuvaheseinteta seeneniidistik, tihti risoididega. Liikuvad, viburitega staadiumid puuduvad tielikult. Rakukestades kitiin. Sugulise paljunemise lppstaadiumis tekivad sgospoorid. Maismaal, harva ka vees elunevad saproobid vi taimede, loomade ja seente parasiidid vi poolparasiidid; arbuskulaarsete mkoriisade moodustajad; mkooside tekitajad; paljud liigid on tuntud krimisprotsesse phjustavate seentena. Eestis 1 klass.Klass Ikkesseened, ZYGOMYCETESMittesuguliselt paljunevad sporangiumides vi sporangioolides tekkivate sporangiospooridega, erandina teliste koniididega koniidikandjatel (Entomophthorales), samuti artrospooride, oiidide ja klamdospooridega. Suguline paljunemine sgogaamia teel. Sgoodist moodustub sgospoor, mis tpiliselt areneb sporangiumikandjal tekkivaks sporangiumiks. Tuntud partenogeneetiline paljunemine, mille tulemusena tekib ebasgospoor. Vhestel esindajatel seltsis Endogonales tekivad sporokarbid, milles arenevad sgospoorid ja klamdospoorid, kuid sporangiume ei teki. Saproobid, poolparasiidid ja mkoriisaseened; tuntakse mkooside tekitajaid ja kritajaid. Eestis teada 3 seltsi esindajad. Naabruses, Ltis on kunagine Tartu likooli professor F. Bucholtz (1912) uurinud seltsi Endogonales esindajana liiki Endogone pisiformis Link (joon. 2.1.); see on maa-alune seen, mille sporokarbid on kll sna suured, kuni 3 cm lbimdus, kuid mullas vga raskesti mrgatavad; olemasolu Eestis limalt tenoline.Selts Nutthallikulaadsed, MucoralesKiirelt areneva vohava, rakuvaheseinteta, peamiselt substraadisisese seeneniidistikuga seened; vaheseintega eralduvad muust tallusest vaid sporangiumikandjad ning gametangiumid; tpilised on stoolonid (nn. jooksuhfid), mis kinnituvad sporangiumikandjate tekkekohal risoididega substraadile; mnel juhul stoolonite ja sporangiumikandjate juures olemas ka rikkalik humtseel. Mittesuguline paljunemine sporangiumides vi sporangioolides tekkivate aplanospooidega, mis vabanevad kesta lagunemisel; heeoselised sporangioolid talitlevad koniididena, telisi koniide ei esine; sporangiumid tihti kolumellaga vi apofsiga. Sgospoorid tihti suspensoritega. Enamasti saproobid taimsel materjalil ja mullas, harvem taimede, loomade vi seente poolparasiidid; esineb mkooside tekitajaid inimesel ja loomadel; paljud esindajad on tuntud krimist tekitavate seentena. Eestis 4 sugukonda.Joon. 2.1. Endogone pisiformis. Sporangium. [5].Joon. 2.2. Kduhallik, Mortierella sp. (A) Sporangium. (B) Osa sporangiumikandjast hfipimikuga (humtseeliga) selle jalamil. [5].24Sugukond kduhallikulised, MortierellaceaeSporangiumid valdavalt kerajad, apofsita ja kolumellata vi rudimentaarse kolumellaga; kest varakult lagunev, vahel silib vaid vaevalt mrgatava kraena sporangiumikandja tipus; tihti esinevad mitme- kuni heeoselised sporangioolid. Sporangiumikandjad lhikesed, mono- vi smpodiaalselt harunenud vi harunemata, alusel tavaliselt paksenenud, ksikult vi kimpudena, vahel risoididega. Tihti olemas klamdospoorid. Sgospoorid tuntud vhestel liikidel. humtseel enamasti suuremal vi vhemal mral olemas. Peamiselt mullasaproobid, mille osa eriti metsamuldade kujunemisel parasvtmes on mrkimisvrne; tihti ka saproobid kdunevatel taimejnustel; harva veeseened. Eestis 2 perekonda 15 liigiga. Perekond Echinosporangium Malloch Sporangiumid vga omaprase kujuga kahe sarvja sagaraga. Monotpne perekond peamiselt P.-Ameerikas vhetoitelistes muldades levinud liigiga E. transversalis Malloch, mis on nd leitud ka Eestist harilikult sinihelmikalt (Molini coerulea (L.) Moench) (Soobik, 1988). Perekond kduhallik, Mortierella Coem. (joon. 2.2.) Sporangiumid kerajad. Saproobid mullas, snnikus ja kduneval orgaanilisel materjalil, harva veeseened. Eestis 14 liiki. Meil esineb kolm vga tavalist mullaseent: soomuldadel madalsoo-kduhallik (M. isabellina Oudem. & Koning.) ja raba-kduhallik (M. mutabilis Linnem.) ning mineraalmuldadel kamara-kduhallik (M. humilis Linnem.) (Lasting, 1958b, 1963). Taimsel materjalil, krrelistel on Soobiku (1988, 1995) poolt registreeritud M. exigua Linnem., M. lignicola (Martin) Gams & Moreau, M. pusilla Oudem. ja M. stylospora Dixon-Stew. Pikame jrvest on leitud veeseen M. elongata Linnem. (Voronin, 1989). Leenurm (1995) on kindlaks teinud 2 liiki snnikusaproobe M. pilulifera van Tiegh. halljnese ja M. strangulata van Tiegh. hallhane (Anser anser (L.)) snnikul.Sugukond nutthallikulised, MucoraceaeSporangiumid kerajad, apofsiga vi ilma, alati kolumellaga, aplanospoore alati vga arvukalt. Sporangiumikandjad tavaliselt harunemata. Sporangioolid puuduvad. Iseloomulikud on stoolonid risoididega. Sgospoorid siledad vi nsalised, suspensoritega vi ilma. Saproobid taimsel, loomsel ja seensel materjalil ning mullas, harvem vees, harva seente parasiidid (Spinellus). Paljud liigid on tuntud hallitusseentena koduses majapidamises ja kritajatena; leiavad tstuslikku kasutamist eriti orgaaniliste hapete tootmises. Esineb ohtlike svamkooside tekitajaid, milliseid on avastatud ka Soomes (Issakainen, 1988; Lumio, 1988). Vga suur polfleetiline sugukond, >120 liigi (Hawksworth jt., 1995). Eestis 7 perekonda 29 liigiga. Perekond Absidia Tiegh. Selgelt eristuvate tumedate kaarjate stoolonitega, risoididega, slmekohtadel kimpudena sporangiumikandjad (25); sporangiumid lehterja apofsiga. humtseel tihti, eriti noorelt olemas. Peamiselt saproobid mullas, snnikus ja taimsel materjalil; esineb mkooside tekitajaid. Eestis 3 liiki A. blakesleeana Lendn. punasel aruheinal (Festuca rubra L.) ning odral (Soobik, 1988, 1995), A. spinosa Lendn. mullas (Lasting, 1963) ja A. corymbifera Cohn metskitse snnikul (Leenurm, 1995). Perekond Circinella Tiegh. & G. Le Monn. Smpodiaalselt harunevate sporangiumikandjate tipuharud ei kanna sporangiume, viimaseid vib leida ainult alumiste, kverdunud vi spiraalselt keerdunud harude tippudes. Eestis 1 liik C. muscae (Sorokin) Berl. & De Toni, leitud harilikul keraheinal (Dactylis glomerata L.) (Soobik, 1988).25Perekond nutthallik, Mucor Fresen. Sporangiumid apofsita, sporangiumikandjad tihti harunevad. Paljudel liikidel esinevad stoolonid risoididega. humtseel enamasti puudub. Saproobid orgaanilisel taimsel materjalil ja mullas; piirituselise krimise tekitajad, orgaaniliste hapete ja rasva moodustajad. Eestis seni teada 13 liiki.Joon. 2.3. Harilik nutthallik, Mucor mucedo. (A) Valminud sporangium. (B) Eoste ralend sporangiumist prast selle kesta lagunemist. (C) Sporangiumi kolumella. (D) Gametangiumide hinemine. (E) Valminud sgospoor. (F) Sgospoori idanemine. [5]Eestis laialt levinud tavaline liik toitaineterikkal orgaanilisel substraadil, samuti riknenud toidul koduses majapidamises on harilik nutthallik (M. mucedo Fresen.) (joon. 2.3.). Enamik Eestis teadaolevaid liike kasvab orgaanilisel taimsel materjalil, peamiselt krreliste, sealhulgas ka teraviljade teristel, phul ja surnud juurtel, niteks juba nimetatud harilik nutthallik, samuti mar nutthallik (M. globosus A. Fisch.), tina-nutthallik (M. plumbeus Bonord.), must nutthallik (M. racemosus Fresen.) (Soobik, 1988, 1995). Paljud liigid on sagedased mullas, vees ja snnikus. Dstroofsete jrvede (niteks Nohipalu Mustjrv, Viroste, Partsi Saarjrv, Pikame) kigis veekihtides alates phjamudast kaldarse veetaimestikuni on meil arvuka veeseenena kindlaks tehtud vesi-nutthallik (M. hiemalis Wehmer); mnedes teist tpi jrvedes esineb ta ainult kaldatsooni veetaimestikus (Voronin, 1989; Solntseva jt., 1990). Puu- ja juurviljahoidlates on meil sagedased puuvilja-nutthallik (M. piriformis A. Fisch.) ja lalnimetatud must nutthallik, mis phjustavad mdanikke (Lepik, 1926b; Kivilaan, 1936b). Harilik ja must nutthallik tekitavad piirituselist krimist; puuvilja-nutthallikust on vimalik toota sidrunhapet. Perekond tpphallik, Rhizopus Ehrenb. Sporangiumid madala apofsiga, sporangiumikandjad pole tavaliselt harunenud. Vga iseloomulike kaarjate stoolonitega, risoididega. Enamasti olemas rikkalik humtseel. Tallus tihti leni tume, must vi tumepruun. Vga levinud saproobid lihakatel puu- ja aedviljadel, samuti leival jt. toiduproduktidel; mitmed liigid on tuntud mullaseentena ning saproobidena taimsel orgaanilisel materjalil; tuntud ka mkooside tekitajaid. Eestis 6 liiki. Levinuim liik on must tpphallik (R. stolonifer (Ehrenb.) Lind, sn. R. nigricans Ehrenb.), mis paistab silma tumedate, vga selgesti eristuvate stoolonite, risoidide ja sporangiumidega; sporangiumikandjad tavaliselt stoolonitel 56-kaupa kimpudena risoididega slmekohtadel; sage hallitus rikneval toidul ja pllumullas (Lasting, 1958b); kutsub esile piirituselist krimist, moodustab fumaarhapet. Must tpphallik tekitab maasika-nutthallitust aedmaasikatel, tabades valminud vilju nii peenardel kui ka silitamisel; sama liik on levinud hallitusetekitaja kgi- ja puuviljadel hoidlatingimustes (Marland, 1968). Mullaseenena on tuntud ka R. arrhizus A. Fisch. (Lasting, 1963). Mitmed liigid esinevad saproobidena krreliste seemnetel, sealhulgas teraviljadel, niteks lalnimetatud must tpphallik, samuti R. atrocarpi (Berk. & Broome) Boedijn, R. cohnii Berl. & De Toni, R. delemar (Boedijn) Wehmer & Hanzawa (Soobik, 1984, 1988, 1995). Valgepsk-lagle (Branta leucopsis (Bechst.)) snnikul on Matsalu looduskaitsealal leitud R. elegans Eidam (Leenurm, 1995).26Perekond lehikuhallik, Spinellus Tiegh. Sporangiumid apofsiga; sporangiumikandjad harunemata, vaheseintega, puhetunud alusega, erilise metallilikega. Parasiidid lehikseente, peamiselt mtsikute (Mycena spp.) viljakehadel. Eestis 2 liiki. Vga sage verimtsikul (Mycena haematopus), kuid ka mitmel teisel mtsikuliigil on kveoseline lehikuhallik (S. fusiger (Link) Tiegh., sn. S. macrocarpus (Corda) P. Karst.), mille sporangiumikandjad koos nende tippudes arenevate npnelapea taoliste sporangiumidega katavad muruna seenekbaraid; aplanospoorid kvjad; humtseel puudub (Kalamees jt., 1976). Teine liik maraeoseline lehikuhallik (S. sphaerosporus Tiegh.) on leitud limanutiliigilt (Hygrophorus sp.) ja on kerajate aplanospooridega; humtseel olemas (Koval, 1983). Perekond seenehallik, Syzygites Ehrenb. [sn. Sporodinia Link] Esineb rikkalik humtseel; seeneniidid substraadimtseelis tihti vaheseintega. Sporangiumikandjad tipus korduvalt dihhotoomselt harunevad ja vaheseintega. Saproobid mitmesugustel lehikseentel. Eestis 2 liiki. Tava-seenehallik (S. megalocarpus Ehrenb., sn. Sporodinia grandis Link) esineb tavalise hallitusena mitmetel seentel (Dietrich, 1856), kera-seenehallik (S. aspergillus (Scop.) Pound) on leitud riisikaliigilt (Lactarius sp.) (Koval, 1983). Perekond Zygorhynchus Vuill. Tihti esineb humtseel. Sporangiumikandjad lihtsad vi harunenud; sporangiumid apofsita; sporangiumikesta lagunemisel jb kolumella alusele kraetaoline paksend. Saproobid mullas ja taimsel materjalil, harvem vees. Meil leitud 2 liiki: Z. exponens Burgeff odral (Soobik, 1988) ja veeseen Z. moelleri Vuill. Pikame jrves (Voronin, 1989; Solntseva jt., 1990).Sugukond snnikuhallikulised, PilobolaceaeSporangiumid mar-lamendunud, tipuosas paksu tumeda kitiniseerunud kestaga, alaosas hukese heleda, kergesti laguneva kestaga; vhemrgatava koonusja vi lamendunud kolumellaga; valminult viskuvad aktiivselt eemale, kuni 2 m kaugusele. Sporangiumikandjad fototroopsed, harunemata, alusel vimsa trofotsstiga; tipus silmatorkava, kristallidega kaetud pisja puhetisega, mis talitleb valguse intensiivsuse suurenedes turgoriaparaadina sporangiumide aktiivsel vabanemisel. Snnikusaproobid. Sporangiumide lhkemisel rohttaimedele kleepunud aplanospoorid satuvad rasdud rohuga loomade seedetrakti, lbivad selle ja idanevad taas snnikuhunnikus; loomade seedetrakti lbimine on seente edasiseks arenguks obligatoorne. Monotpne sugukond. Eestis 1 perekond 1 liigiga. Perekond snnikuhallik, Pilobolus Tode (joon. 2.4.) Eestis 1 liik hobusesnnikul pabula-snnikuhallik (P. crystallinus (Tode) Tiegh.) (Dietrich, 1856). Naabruses, Leningradi oblastis on leitud veel 6 liiki (Naumov, 1954), mille olemasolu on ka Eestis tenoline.27Sugukond psashallikulised, Thamnidiaceaehel ja samal smpodiaalselt haruneval sporangiumikandjal arenevad tavaliselt nii sporangiumid kui sporangioolid,vahel sporangiumid puuduvad; sporangiumikandja peaharu ning tihti ka esimese jrgu harude tipus paiknevad hulkeoselised kolumellaga sporangiumid, teise jrgu harude tipus vhe- kuni heeoselised sporangioolid. Saproobid vga mitmesugusel taimsel ja loomsel substraadil, tihti snnikul, sealhulgas ka inimese ekskrementidel. Eestis 1 perekond 1 liigiga. Perekond psashallik, Thamnidium Link Esinevad nii sporangiumid kui sporangioolid, viimased tekivad dihhotoomselt harunenud teise jrgu harude tipus. Monotpne perekond. Ainuke liik psashallik (T. elegans Link) (joon. 2.5.) on Eestis leitud ulukite ekskrementidelt (Dietrich, 1856) ja he tpsemalt mratlemata mittelehikseeneliigi (Polyporus sp.) viljakehadelt (Koval, 1983). Leningradi oblastis on seda liiki leitud kige erinevamatelt orgaanilistelt substraatidelt: sisalike ja orava ekskrementidelt, muude loomade snnikult, idanevatelt hernestelt, kdunevatelt ja kuivatatud seentelt, phklitelt jm. (Naumov, 1954).Joon. 2.4. Snnikuhallik, Pilobolus sp. Piekestega sporangiumikandja ja selle kaldumine valguse poole. [5].Joon. 2.5. Psashallik, Thamnidium elegans. Sporangium ja sporangioolid sporangiumikandjal. [5].Selts GlomalesMullas esinevatel vaheseinteta hulktuumsetel seeneniitidel tekivad ebasgospoorid vi klamdospoorid (30 500 m; spoori tpi on tihti keerukas mrata); sugulist paljunemist ei tunta. Mnel esindajal teada ka kuni 23 mm viljakehade (sporokarpide) olemasolu. Iseloomulik on arbuskulite teke smbioosse taime juurerakkudes; mnes perekonnas tekivad taime juurerakkudes vi nende vahel ka vesiikulid. Maailmas tuntud 3 sugukonda ja 6 perekonda umbes 160 liigiga. Varem ksitleti neid seeni seltsi Endogonales kuuluvatena ning seda jrgivad mned uurijad ka praegu (vrdl.Yao jt., 1996). Morton ja Benny (1990) eraldasid seltsi Glomales seltsist Endogonales, jttes viimasesse vaid teliste sgospooridega saproobid vi ektomkoriisaseened. Seltsi Glomales esindajad on globaalse levikuga tuntud seened arbuskulaarsete mkoriisade moodustajatena katteseemnetaimedel (Angiospermae), harvem paljasseemnetaimedel (Gymnospermae), snajalgtaimedel (Pteridophyta), sammaldel (Bryophyta) ja isegi vhestel vetikatel (Algae); teada 90% maismaataimede sugukondadest (Smith & Read, 1997). Seened on tenaoliselt laia peremeestaimede ringiga, ilmselt arenenud koos maismaataimedega ja levinud mandrite triiviga; nad on mrava thtsusega toitainete (eriti fosfori) imamisel mullast taimedesse, kaitsevad viimaseid juurepatogeenide (teiste seente, nematoodide jm.) eest, mjutavad taimede konkurentsisuhteid kooslustes ja samuti koosluste struktuuri. Arbuskulaarsed mkoriisad on nii pllumajanduslikult thtsatel kui ka looduslikel rohttaimedel ning samuti vhestel puittaimedel ka Eestis vga laialt levinud, kuid seni ei ole meil oluliselt tegeldud seltsi kuuluvate taksonite mramisega. Praegu Eestis teada 1 sugukond.28Sugukond GlomaceaeSpoorid seeneniitidel tipmiselt hekaupa vi hredate kogumikena vi mullas vi surnud taimejuurtes moodustuvad viljakehad. Maailmas 2 perekonda umbes 100 liigiga. Eestis seni teada 1 perekond 4 liigiga. Perekond Glomus Tul. & C. Tul. Eestist leitud 4 liiki aas-karukella (Pulsatilla pratensis (L.) Mill.) juurte lhedalt mullast: G. caledonium (T. H. Nicolson & Gerd.) Trappe & Gerd., G. geosporum (T. H. Nicolson & Gerd.) C. Walker, G. fasciculatum (Thaxt.) Gerd. & Trappe emend. C. Walker & Koske ja G. mosseae (T. H. Nicolson & Gerd.) Gerd. & Trappe.Selts Putukahallikulaadsed, EntomophthoralesSuhteliselt vhearenenud seeneniidistik algul rakuvaheseinteta, vananedes rohkete vaheseintega, lpuks laguneb iseseisvateks rakkudeks hfikehakesteks, mis vivad punguda ja millel arenevad koniidikandjad. humtseel olemas vi puudub. Mittesuguline paljunemine esmaste koniididega, mis paiskuvad aktiivselt laiali; neist vivad korduvalt moodustuda uued koniidid. Suguline paljunemine vhe tuntud. Valdavalt putukate (Insecta) parasiidid; harva parasiteerivad puukidel (Ixodoidea), marussidel (Nematoda), selgroogsetel (Vertebrata), snajalgtaimedel (Pteridophyta) ja ikkesvetikatel (Conjugatophytina); mned esindajad tuntud saproobidena ja poolparasiitidena koduloomadel ja inimesel. Eestis 1 sugukond.Sugukond putukahallikulised, EntomophthoraceaePutukate parasiidid. Eestis 1 perekond 4 liigiga. Perekond putukahallik, Entomophthora Fresen. [sn. Empusa Cohn] Koniidikandjad tiheda kihina putuka keha vlispinnal, harunemata vi harunenud, tihti nuijalt puhetunud. Eestis 4 liiki, neist kaks on tavalised: toakrbse-putukahallik (E. muscae (Cohn) Fresen.) (joon. 2.6.) toakrbsel (Musca domestica L.) ja rviku-putukahallik (E. megasperma (Cohn) Giard) mullas elunevatel rvikutel. Krbse-putukahalliku tabatud toakrbsed jvad sgisel hallitanult aknaklaasile, nende mbruses klaasil moodustub selgesti mrgatav uduloor laialipaiskunud koniididest. Tnu rviku-putukahalliku levikule Eestis on ndseks muutunud haruldaseks varem meil laialt levinud pllukahjur oraselane (Agrotis segetum Denis & Schiffermller) (Zolk, 1930), rahva hulgas tuntud rukkiussi nimetuse all. Mitmesuguste putukate parasiitidena on Eestis tuntud veel kveraeoseline putukahallik (E. curvispora Nowak) ja maraeoseline putukahallik (E. sphaerospora Fresen.) (Koval, 1974).Joon. 2.6. Toakrbse-putukahallik, Entomophthora muscae. (A) Koniidikandjate rhm. (B) ksik koniidikandja. [5].29Himkond KOTTSEENED, ASCOMYCOTAHstiarenenud hulkrakse seeneniidistikuga seened. Mittesuguliselt paljunevad rgsemates rhmades somaatiliste rakkude pooldumise teel, oiididega vi pungudes (blastospooridega), krgemates rhmades koniididega. Suguline paljunemine toimub tpiliselt gametangiogaamiana, mnel juhul ka spermatsiogaamia teel; vga harva esineb somatogaamiat. Sugulise paljunemise kigus ilmneb kolm tuumafaasi: haploidne, kaksiktuumaline (dikarootne) ja diploidne; paljunemise lppstaadiumis arenevad askogeensetest hfidest eoskotid (askused) nende sees olevate haploidsete kotteostega (askospooridega). Enamikule kottseentele on iseloomulik viljakehade (askoomide e. askokarpide) olemasolu. Viljakehade phitpe on neli: peiteosla (kleistoteets e. kleistoteetsium), sulgeosla (periteets e. periteetsium), lehtereosla (apoteets e. apoteetsium) ja askostrooma; viljakehad vivad areneda otse substraadil (peremeesorganismil) vi (esimese kolme tbi puhul) ka stroomades vi ebastroomades; paljudel esindajatel olemas seenemgarad (sklerootsiumid). Tpiline kottseente juures on pleomorfism mittesugulise (anamorfse) ja sugulise (teleomorfse) plvkonna vaheldumine. Maismaal, harvem vees elunevad saproobid vi taimede, loomade ja seente parasiidid; tihti smbiondid (samblikes, mkoriisades); tuntud ka palju mkooside tekitajaid. Seni viljakehade puudumise vi olemasolevate viljakehade tbi alusel traditsiooniliselt eristatud klassid (Hemiascomycetes, Plectomycetes, Pyrenomycetes, Discomycetes, Laboulbeniomycetes, Loculoascomycetes) on tielikult kunstlikud ega kajasta flogeneetilisi suhteid himkonnas, seeprast neid kaasaegses sstemaatikas ei kasutata. Kaasaegne molekulaaranals (rDNA sekveneerimine) on kottseente himkonnas piiritlenud kolm erineva pritoluga rhma: rgkottseened, prmkottseened ja priskottseened (Alexopoulos jt., 1996). Eriksson & Winka (1997) on need rhmad nimetanud alamhimkondadeks (vastavalt Taphrinomycotina, Saccharomycotina ja Pezizomycotina) ning eristanud nende piires 13 klassi. Samas mrgivad nad, et momendil veel mittekllaldane molekulaarne ja morfoloogiline informatsioon ei vimalda lpuni lahti arutada telisi flogeneetilisi suhteid nendes rhmades; 20 seltsi asukoht ssteemis niteks on veel teadmata. Kesolevas raamatus piirdume seeprast kottseente himkonna ksitlemisega seltside tasandil, grupeerides neid aga kll lalnimetatud kolme flogeneetilisse rhma selliselt, nagu seda teevad Alexopoulos jt. (l996). Seltside arvu suhtes lhevad uurijate arvamused suuresti lahku. Hawksworth jt. (1995) eristavad maailmas 46 kottseente seltsi, milline ksitlus on aluseks ka kesolevas raamatus. Eestis on praegu teada 21 seltsi.RGKOTTSEENEDrgseim rhm kottseente himkonnas. Tallus ksikrakkudena vi suhteliselt hsti arenenud seeneniidistikuna peremeestaime kudedes. Mittesuguline paljunemine pungumise teel vi somaatiliste rakkude pooldumisega. Suguline paljunemine tavaliselt somatogaamiana; vib esineda paraseksualismi. Viljakehad ja askogeensed hfid puuduvad; eoskotid arenevad tavaliselt paksukestalistest askogeensetest rakkudest. Rakukestades mitmesugused polsahhariidid; kitiin, kui esineb, siis thistes kogustes. Valdavalt saproobid ja parasiidid krgematel taimedel; mulla- ja veeseened; esineb mkooside tekitajaid. Eestis esindatud 2 seltsi.30Selts Luudikulaadsed, TaphrinalesHstiarenenud subkutikulaarse vi subepidermaalse kaksiktuumalise seeneniidistikuga parasiidid, phjustavad peremeestaime kudedes hpertroofiat tuuleluudasid puuvrades, viljade deformeerumist, lehepuhetisi jm. Mittesuguline paljunemine kotteoste pungumise teel, tihti algab see juba eoskotis; selliselt tekkinud rakkude ja rakuahelatena vib seen elada nn. prmistaadiumina saproobselt peremeestaime pinnal pikemat aega. Haploidsed blastospoorid idanevad peremeestaimel lpuks seeneniidistikuks. Suguline paljunemine somatogaamiana vi esineb paraseksualism. Askogeensed rakud esinevad, neist tekivad meioosi jrel peremeestaime epidermi all eoslava meenutavates ridades paiknevad 8-eoselised eoskotid. Parafsid puuduvad. Seltsis 1 sugukond.Sugukond luudikulised, TaphrinaceaeKirjeldus vastab seltsi omale. Seltsis 1 perekond 12 liigiga. Perekond luudik, Taphrina Fr. [sn. Exoascus Fuckel] Eestis 12 liiki. Tuntuim on ploomiluudik (T. pruni Tul., sn. Exoascus pruni Sadeb.) (joon. 3.1.), mis tekitab mrkimisvrset kahju meie puuviljanduses; ploomi-kott-tve nime all tuntud haigus deformeerib ploomi- ja kreegipuu vilju, venitades neid kotjalt pikaks ning prssides luuseemne teket (Liveke, 1995);Joon. 3.1. Ploomiluudik, Taphrina pruni. (A) Deformeerunud ploomid. (B) Eoskotid ploomipuu kudedes. [16].ploomiluudik tekitab viljade deformeerumist ka toomingal. Kirsipuudel (Cerasus spp.) tekitab kirsipuu-nialuudsust kirsiluudik (T. wiesneri (Rathay) Mix, sn. T. cerasi (Fuckel) Sadeb.) (Prtel, 1974a b). Pirnipuu lehtedel tekitab pishaigust pirniluudik (T. bullata Berk. & Broome) Tul.) (Lepik, 1938a, 1939c, 1940a). Metsapuudel on tuuleluudade tekitajana enim tuntud kaseluudik (T. betulina Rostr.), mis phjustab uinuvatest pungadest tekkinud vrsete vohamist nii soo- kui arukasel (Maavara jt., 1961). Sanglepal phjustab lehtede deformeerumist T. tosquinetii (West.) Tul. [sn. Exoascus tosquinetii Magnus] (joon. 3.2.), mis on Euroopas laialt levinud, kuid Eestis pole veel registreeritud.Joon. 3.2. Taphrina tosquinetii. (A) Deformeerunud sanglepaleht. (B) Nakatatud lehe lbilige eoskottidega. [16].31Selts Esmasseenelaadsed, ProtomycetalesHstiarenenud diploidse seeneniidistikuga parasiidid sarikalistel (Apiaceae) ja korvielistel (Asteraceae); phjustavad puhetisi taimeosadel. Anamorf esineb prmistaadiumina analoogiliselt luudikulaadsetega (Taphrinales). Suguline paljunemine somatogaamiana. Peremeestaime nakatavad ainult diploidsed rakud. Seeneniidistikul arenevad paksuseinalised siledad vi ornamenteeritud psieosed, millest tekivad askogeensed rakud ja neist omakorda eoskotid; mnel esindajal tekivad askogeensete rakkude juures erilised vesiikulid, mis arenevad snaskusteks. Seltsis 1 sugukond.Sugukond esmasseenelised, ProtomycetaceaeKirjeldus vastab seltsi omale. Eestis 2 perekonda 2 liigiga, mlemad arenevad sarikalistel. Perekond esmasseen, Protomyces Unger Eestis 1 liik esmasseen (P. macrosporus Unger), mille hiiglaslike psieoste (kuni 75 m) kogumikud tekitavad puhetisi naadi (Aegopodium podagraria L.) vartel; seen on meil vga laialt levinud, kohati esineb massiliselt; esmasseent on leitud veel kmnelt (Carum carvi L.) (Bucholtz, 1916; Pldmaa, l967). Perekond Taphridium Lagerh. & Juel Eestis 1 liik T. umbelliferarum (Rostr.) Lagerh. & Juel, mille Bucholtz (1916) leidis siberi karuputkelt (Heracleum sibiricum L.) ja Pldmaa (1967) soo-piimputkelt (Peucedanum palustre (L.) Moench).Selts Kriseenelaadsed, SchizosaccharomycetalesSeeneniidistik puudub vi on vga nrgalt arenenud. Tallus silinderjate, otstes mardunud rakkudena. Mittesuguline paljunemine toimub rakkude pooldumise teel kaheks ttarrakuks (oluline erinevus prmkottseenelaadsetest). Suguline paljunemine somatogaamiana, mille lpptulemusena tekivad eoskotid 4 8 kotteosega; eosed amloidsed. Rakukest koosneb polsahhariididest (mannaan jt.). Saproobid suhkrut sisaldaval substraadil, fermentatiivsete protsesside tekitajad. Seltsis 1 sugukond, mille esindajaid seni Eestis kindlalt teada ei ole.Sugukond kriseenelised, SchizosaccharomycetaceaeKirjeldus nagu seltsil. Perekond kriseen, Schizosaccharomyces Lindner Looduslikult ei tunta Eestis seni htegi liiki, samuti puuduvad andmed tstusliku kasutamise kohta meil. Lhinaabruses, Sankt-Peterburis on tamme-mahlaeritistest looduses isoleeritud S. octosporus Beij., mis vib esineda ka meil. Biotehnoloogias leiab maailmas kasutamist liik S. pombe Lindner, mille hte isolaati on kasutatud proteiini tootmiseks petroolist ja diisellist; liik on teaduslaborites hsti tuntud ja laialdaselt kasutusel mudelorganismina geneetilistes ja molekulaarsetes uuringutes (Alexopoulos jt., 1996); sama liik leiab ka kasutamist alkoholkrimise tekitamisel, niteks lle pruulimisel Aafrikas (Lasting, 1958a).32PRMKOTTSEENEDAinult 1 seltsina tuntud omaette pritoluga kottseente rhm. Iseloomustus vt. prmkottseenelaadsete (Saccharomycetales) seltsi juures.Selts Prmkottseenelaadsed, SaccharomycetalesSeeneniidistik puudub vi on hsti arenenud. Tallus esimesel juhul kerajate vi ellipsoidsete ksikrakkudena. Mittesuguline paljunemine rakkude pungumise teel vi seeneniidistiku olemasolu korral oiididega (artrospooridega). Pungumisel vib tekkida pseudomtseel. Suguline paljunemine somatogaamiana vi partenogeneetiliselt; dikaaron puudub. Askogeensed rakud puuduvad. Viljakehad puuduvad. Eoskott areneb otse sgoodist. Mnel esindajal ei tunta sugulist paljunemist. Rakukestades polsahhariidid (mannaanid, glkaanid jt.), kitiini esineb ainult jgina. Teliste prmidena laialdaselt tuntud seened, kasvavad looduses saproobselt suhkrut sisaldaval substraadil (niteks taimemahlades, viljade pinnal jm.), kuid esinevad ka mullas ja vees, samuti imetajate seedetraktis; tuntakse putukate smbionte, taimepatogeene, mkoparasiite, mkooside tekitajaid inimesel ja loomadel; laborites laialt kasutatavad mudelorganismid teaduslikes uuringutes. Vime tttu kasvada ja areneda anaeroobsetes tingimustes kasutatakse prmkottseenelaadseid fermentatiivsete protsesside tekitamisel ja nad on laialt kasutusel kritajatena toiduainetetstuses. Prmide miste on tnapeval laienenud, prmideks ei loeta mitte ainult prmkottseenelaadseid, vaid ka hulgaliselt teistest rhmadest prit seeni, mis kasvavad suhkrurikkal substraadil ja on omavahel sarnased ka vlisilmelt (pungrakkude olemasolu), niteks osa nutthallikulaadseid (Mucorales), ngiliselaadseid (Ustilaginales) jt. Eestis olemas 4 sugukonna esindajaid.Sugukond hiidkotilised, DipodascaceaeSeeneniidistik hsti arenenud, mittesuguline paljunemine artrospooridega. Eoskotid tekivad somatogaamselt, tpiliselt paljueoselised. Nrgad patogeenid loomadel ja inimesel. Eestis teada 1 perekond 1 liigiga. Perekond Galactomyces Redhead & Malloch Eestis 1 liik G. geotrichum (Butler & Peterson) Redhead & Malloch, mis on anamorfina Geotrichum candidum Link: Fr. [sn. Oidium pulmoneum Benn] isoleeritud hel korral terve inimese suunest (Ruubas, 1996).Sugukond EndomycetaceaeSeeneniidistik enamasti hsti arenenud; mittesuguline paljunemine oiididega vi pungumise teel. Eoskotid tekivad otse somaatilistest rakkudest, kerajad; kotteosed ebasmmeetrilised. Suguline paljunemine tihti partenogeneetiline. Looduses laialt levinud sugukond mitmesugustel suhkrurikastel substraatidel. Eestis 1 perekond 1 liigiga. Perekond Endomyces Reess Perekonnas tuntud ainult 1 liik E. decipiens (Tul.) Reess, mis meil leitud klmaseente (Armillaria spp.) viljakehadelt (Witkowsky, 1934).Sugukond prmikulised, MetschnikowiaceaeSeeneniidistik tihti hsti arenenud. Mittesuguline paljunemine pungumise teel. Eoskotid moodustuvad tihti seeneniidistiku lhikestel klgharudel; kotteosed niitjad vi kvjad. Philiselt troopiline sugukond; taimenekrotroofid, saproobid taimemahlades vi veeseened. Eestis 2 perekonda 2 liigiga. Perekond kevadprmik, Guilliermondella Nadson & Krassiln. Perekonnas 1 liik kevadprmik (G. vernalis (Ludwig), sn. Endomyces vernalis Ludwig). See on meil looduses varakevadel laialt levinud seen vrskete kasekndude (Betula spp.) likepinnal erituvas taimemahlas, mis muutub seene elutegevuse tagajrjel roosaks ja hakkab vahutama (Witkowsky, 1934).33Perekond prmik, Metschnikowia T. Kamieski Veeseened. Eestis 1 liik vesiprmik (M. pulcherrima Pitt & Miller), mis esineb Plvamaa dstroofsete jrvede taimekogumikes (Solntseva & Vinogradova, 1989; Solntseva jt., 1990).Sugukond prmkottseenelised, SaccharomycetaceaeSeeneniidistik tavaliselt puudub, seen esineb ksikrakkudena vi pungumise teel tekkinud ning ksteise klge jnud rakuahelatena (pseudomtseelina). Eoskotis 14 kerajat vi ellipsoidset kotteost. Saproobid taimemahlades ja looduslikes veekogudes; tihti tstuslike ja kommunaalheitvete asukad; krimisprotsesside tekitajad; ohtlike mkooside tekitajad inimesel ja loomadel. Sugukond on Eestis lhemalt uurimata, seni tuntud vaid 4 perekonda 4 liigiga. Anamorfina tuntud, avateisseente (Hyphomycetes) teisrhma tunnustega teisperekonnas Candida Berkhout [sn. Torulopsis Berl.], mida seostatakse prmkottseenelistega, on Eestis teada mitmeid liike, mille teleomorfe pole teada. Vga laialt on meil levinud mitmesuguste kandidoosivormide tekitaja inimesel ja loomadel C. albicans (Robin) Berkhout; seen koloniseerib domineerivalt tervete inimeste suunt ning on isoleeritud ka vga erinevast haigematerjalist T Kliinikumist; samast on isoleeritud veel C. tropicalis (Castell.) Berkhout ning C. glabrata (F.W. Anderson) S.A. Meyer & Yarrow (Ruubas, 1996). Kandidoosi tekitajana on veel laialt tuntud C. parapsilopsis (Ashford) Langeron & Talice, kuid selle esinemise kohta Eestis haigusetekitajana otsesed andmed puuduvad. hiskondliku kasutusega ruumide tolmuproovist on Eestis veel isoleeritud C. blankii, mille patogeensust inimesele pole seni nidatud (Ruubas, 1996). Tstuslikes ja kommunaalheitvetes on meil Eestis leitud kahe teisliigi prmitvesid: Candida tropicalis ja C. utilis (Henneberg) Lodder & Kreger, mis looduslikesse veekogudesse (merre ja jgedesse) judmise jrel hvivad aga sna kiiresti 860 peva jooksul (Alton, 1980). Looduslikest humiinsetest jrvedest Plvamaal on leitud tavalistena juba lalnimetatud C. tropicalis ning lisaks C. lambica (Lin.&Gen.) Uden & Buckley (Solntseva & Vinogradova, 1989; Solntseva jt., 1990). Perekond Debaryomyces Lodder & Kreger ex Kreger Eestis 1 liik D. hansenii (Zopf) Lodder & Kreger, mis on leitud mksotroofse Thela jrve ning Plvamaa dstroofsete jrvede taimekogumikest (Solntseva & Vinogradova, 1989). Perekond Issatchenkia Kudrjavtsev Eestis 1 liik I. orientalis Kudrjavtsev, mis on meil teada ainult anamorfina Candida krusei (Castell.) Berkhout. Tavaline seen Plvamaa humiinsetes jrvedes (Nohipalu Mustjrv, Viroste, Partsi Saarjrv, Pikame jrv), samuti Thela ja Porkuni jrves Jrvamaal (Solntseva & Vinogradova, 1989). Isoleeritud ka haigematerjalist T Kliinikumis (Ruubas, 1996). Svamkoosi phjustaja inimesel. Perekond Pichia E.C. Hansen Eestis identifitseeritud 1 liik P. guilliermondii Wickerh.; isoleeritud anamorfina Candida guilliermondii (Castell.) Langer & Guerra hiskondliku kasutusega siseruumide tolmuproovist (Ruubas, 1996), kuid tegemist on ka oportunistliku mkoosi tekitajaga inimesel. Perekond prmkottseen, Saccharomyces Meyen ex E.C. Hansen Eestis seni looduslikult kindlaks tehtud 1 bioloogiline liik S. paradoxus Bach.-Raich., mis on eraldatud hariliku tamme tveeritistest Valgamaal 1986. a. (Naumov, 1989). Toiduainetetstuses on meil laialt kasutusel bioloogiline liik leiva-prmkottseen (S. cerevisiae (Meyen ex Reess) E.C. Hansen, sn. S. carlsbergensis E.C. Hansen), mille tvesid kasutatakse leivaprmina taigna kergitamisel; tegevana selles protsessis on alkoholkrimisel eralduv ssihappegaas. Looduslikult see liik Euroopas ei esine, kll aga on tavaline asukas kommunaalreovetes, ka Eestis. Sattudes reovetega avatud veekogudesse, ei arene ta seal intensiivselt edasi, kuid silib vahel siiski pikka aega, sltuvalt saastatuse astmest (Alton, 1980). Leiva-prmkottseene mitmesuguseid rasse kasutatakse ka lle ja veini valmistamisel (Weber, 1993).34PRISKOTTSEENEDHstiarenenud haploidse seeneniidistikuga kottseened. Prmistaadium puudub. Mittesuguline paljunemine spetsiaalsetel koniidikandjatel arenevate koniididega. Viljakehad alati olemas, koosnevad haploidsetest seeneniitidest. Suguline paljunemine gametangiogaamiana, isas- ja emasgametangiumid diferentseerunud (vastavalt anteriid ja oogoon), esineb trihhogn; viljastumisprotsessi tagajrjel arenevad alati kaksiktuumalised askogeensed hfid, mille tipmistest rakkudest tekivad eoskotid. Rakukestades kitiin. Saproobid ja parasiidid vga mitmesugustel taimsetel, loomsetel ja seensetel substraatidel; esineb mkooside tekitajaid. Eestis 18 seltsi.Selts Eurootsialaadsed, EurotialesElutsklis valdavad anamorfid avateisseente (Hyphomycetes) tunnustega (anamorf-perekondade iseloomustus on esitatud tuntuma sugukonna Trichocomaceae juures). Suguline paljunemine vhe tuntud; esineb gametangiogaamia, alamatel esindajatel somatogaamia. Viljakehad peiteoslatena. Eoskotid viljakehades korrapratult; kotteosed vabanevad prast eoskoti lhenemist. Valdavalt saproobid mullas ja kduneval taimsel materjalil; fermentatiivsete protsesside tekitajad; tuntakse mkooside phjustajaid inimesel ja loomadel; paljud esindajad moodustavad antibiootikume; esineb mullatekkeprotsessides vga olulisi mullaseeni. Eestis 2 sugukonna esindajad.Sugukond CephalothecaceaeSaproobid puidul ja taimejnustel. Sugukonnas 1 perekond 1 liigiga. Perekond Cephalotheca Fuckel [sn. Aposphaeriopsis Died.] Eestis 1 liik C. reniformis Sacc. & Thm. [sn. Aposphaeriopsis domestica (Henn.) Died., A. fuscoatra Died.], mida on harva leitud aas-aruheinal (Festuca pratensis Huds.) ja odral (Soobik, 1988).Sugukond TrichocomaceaeHallitusseentena laialt tuntud sugukond; paljud liigid arenevad inimese koduses majapidamises toiduproduktidel, hoidlates jm., phjustades tlikat hallitamist. Peamine levimine toimub massiliselt moodustuvate koniidide abil. Suguline protsess vheoluline. Eestis seni teada 3 perekonda 3 liigiga. Sugukonnas 3 laialt tuntud anamorf-perekonda Aspergillus Link, Penicillium Link ja Paecilomyces Bainier. Esimesega on seotud 3 teleomorf-perekonda Emericella Berk., Eurotium Link ja Neosartorya Malloch & Cain, teisega 2 teleomorf-perekonda Eupenicillium F. Ludw. ja Talaromyces C.R.Benj., kolmandaga 3 teleomorf-perekonda Byssochlamys Westl., Talaromyces C.R. Benj. ja Thermoascus Miehe. Anamorf-perekonnad Aspergillus ja Penicillium on kogu maailmas ja samuti ka meil vga liigirikkad. Anamorf-perekond Paecilomyces on seotud ka tungalteraliste (Clavicipitaceae) teleomorfidega. Anamorf-perekond kerahallik (Aspergillus) (joon. 3.3.) on hsti ra tuntav koniidikandjate kerajalt puhetunud tipu jrgi, kus paiknevad radiaalselt asetunud fialiidid, neil omakorda ahelatena koniidid. Eestis 10 teisliiki, millel ei teata konkreetset teleomorfi. Peale hallitamisprotsesside mitmesugustel substraatidel on kerahalliku teisliigid osalejad paljude krreliste mkokompleksides (Soobik, 1988). Tuntumad hallituse phjustajad meil on A. fumigatus Fresen., A. flavipes (Bainier & Sartory) Thom & Church, must kerahallik (A. niger Tiegh.) (joon. 3.4.) ja roosa kerahallik (A. roseus Link.). Rohkelt leidub kerahalliku teisliike mullas, kus nad vtavad koos paljude teiste mikroorganismidega osa huumuse moodustamisest; meil on sellistena tuntud A. fumigatus ja A. versicolor (Vuill.) Tirobaschi (Lasting, 1963). Veeseentena on meil jrvedest leitud A. fumigatus ja A. candidus Link: Fr. (Voronin, 1989), saproobina toakrbselt (Musca domestica L.) jt. kahetiivalistelt (Diptera) A. rugulosus Thom. & Raper (Koval,1974). Kerahallikuid kasutatakse laialdaselt toiduainetetstuses fermentatsiooniprotsessides, niteks musta kerahallikut sidrunhappetstuses (Lasting, 1958a). Mitmed kerahalliku teisliigid on tuntud ohtliku mkoosi aspergilloosi tekitajatena, niteks needsamad lalnimetatud tavalised hallitussseened A. fumigatus ja A. niger, samuti aga ka A. flavus Link. ja A. glaucus (Mich.: Fr.) Link. Aspergilloos on Eestis laialt levinud lindudel ja mesilastel, kuid nakkab ka teistele loomadele ja inimesele (vt. mkoosid loomadel).35Joon. 3.3. Kerahallik, Aspergillus sp. Koniidikandja koniididega. [16].Joon. 3.4. Must kerahallik, Aspergillus niger. (A) Koniidikandja koniididega. (B) Koniidikandja pisjalt paksenenud tipuosaga (vesiikuliga- v) ja viimasele kinnituva meetulate (m) kihiga. (C) Meetulad (m) ja fialiidid (f) koniididega (k). [12].Anamorf-perekond pintselhallik (Penicillium) (joon. 3.5.) eristub koniidikandjate tipu pintselja harunemise alusel, igal harul on 14 fialiidi, millel paiknevad koniidide ahelad. Koniidikandjate kogumikud on liigiti vga erinevalt vrvunud kollased, sinised, rohelised jne. Eestis on selles teisperekonnas registreeritud 27 teisliiki mitmesuguseid hallitusetekitajaid, millel seni ei tunta kindlat teleomorfi. Palju teisliike osaleb krreliste mkokompleksides (Soobik, 1988), tavalisemad neist on meil P. brevicompactum Dierckx, P. digitatum Sacc., P. expansum Link, P. funiculosum Thom, P. verrucosum Dierckx. Pintselhallikud on olulised mullaseened, nad aitavad moodustada humiinaineid, niteks P. citreonigrum Dierckx [sn. P. roseopurpureum Dierckx] nii turvaskui mineraalmuldadel (Lasting, 1975, 1978), P. canescens Sopp, P. nigricans (Bainier) Thom ja P. chrysogenum Thom [sn. P. notatum Westling] pllumuldades (Lasting 1958b, 1962, 1963, 1978; Lasting jt., 1966); P. spinulosum Thom rabamuldades (Lasting & Laitamm, 1977). Tuntud rohehallituse tekitaja produktidel ladudes, Joon. 3.5. Pintselhallik, hoidlates ja keldrites on P. expansum (Lepik, 1926b; Penicillum sp. Kivilaan, 1936b; Lamp, 1967). Eesti jrvedes on kindlaks tehtud neli Koniidikandja pintselhalliku teisliiki: P. canescens, P. citrinum Thom, koniididega. [16]. P. funiculosum Thom ja P. verrucosum (Voronin, 1989). Pintselhalliku teisperekonda kuulub vga ohtlik, tavaliselt surmaga lppeva svamkoosi penitsilloosi tekitaja P. marneffei Segretain et al. See mkoos on Kagu-Aasia troopiliste alade haigus, mida nneks Eestis ei esine. Pintselhalliku teisperekond on klassikaliselt tuntud antibiootikumide moodustajana. Teiste mikroorganismide ja seente kasvu pidurdavate ainete - antibiootikumide - esmasavastaja au kuulub inglise teadlasele A. Flemingile, kes 1928.a. tegi kultuuris kindlaks pintselhalliku teisliigi P. notatum (nd tuntud nimetuse P. chrysogenum all) prssiva toime bakteri Staphylococcus aureus arengule. Pintselhalliku teisliikidest saadud antibiootikumid said nimetuseks penitsilliin, mida esmakordselt kasutati raviotstarbeks 1941.a. Praeguseks ajaks on kujuteldamatu paljude haiguste ravimine ilma antibiootikumideta. Nende nomenklatuur on kaasajal linud rmiselt laiaks ning enamikku neist toodetakse nd juba snteetiliselt. Meie pllumuldade tavaline teisliik P. nigricans snteesib antibiootikumi nimetusega griseofulviin, mida kasutatakse mkooside raviks ja ka taimekaitses ftopatogeensete seente trjeks.36Anamorf-perekonnas Paecilomyces on Eestis registreeritud 3 teisliiki, millel ei teata teleomorfe. P. marquandii (Massee) S. Hughes ja P. lilacinus (Thom) R.A. Samson (sn. Penicillium lilacinum Thom) levivad kamardunud muldades (Lasting, 1978); viimane teisliik on meil kindlaks tehtud ka krreliste mkokompleksides (Soobik, 1988). P. variotii Bainier on leitud turbas (Lasting, 1975), jrvedes (Voronin, 1989; Solntseva jt., 1990) ning samuti sdavilja kahjustajana (Linnutaja & Laitamm, 1986, 1988). Perekond Eupenicillium F. Ludw. Eestis seni teada 1 liik - E. crustaceum F. Ludw., mille anamorf Penicillium gladioli L. McCulloch & Thom phjustab gladioolidel (Gladiolus spp.) penitsilloosi (Normet, 1970). Perekond eurootsia, Eurotium Link: Fr. Levinud mitmesugustel orgaanilistel substraatidel. Eestis 1 liik herbaariumieurootsia (E. herbariorum Link: Fr.); anamorf Aspergillus glaucus Link: Fr. on tuntud teaduslike taimekogude (herbaariumide) kahjustajana, kuid vib kasvada hallitusena ka leival, viljadel, keldrites jm. (Dietrich, 1856; Lepik, 1926b). Perekond Talaromyces C.R. Benj. Eestis seni teada 1 liik T. luteus (Zukal) C.R. Benj., mis on leitud leetunud muldadest ainult anamorfina Penicillium luteum Zukal (Lasting jt., 1988).Selts Keratiiniseenelaadsed, OnygenalesViljakehad peiteoslad, tihti omavahel agregeerunud, vahel jalakesega. Stroomad puuduvad. Anamorfid hsti arenenud, avateisseente (Hyphomycetes) teisrhma tunnustega: Chrysosporium Corda; Histoplasma Darling; Microsporum Gruby; Trichophyton Malmsten. Saproobid sarvainest substraadil vi tselluloosilagundajad, mullaseened ja palju mkooside tekitajaid inimesel ja loomadel. Eestis 2 sugukonda. Seltsi mlema sugukonnaga seotud anamorf-perekonnas Chrysosporium Corda [sn. Rhinocladiopsis Kamyschko] on Eestis leitud 1 teisliik, millel seni puudub teleomorf mullas ja kdunevatel taimejnustel harva esinev Ch. olivaceum (Link) J. Taylor [sn. Rhinocladiopsis vesiculosa Kamyschko] (Soobik, 1988).Sugukond ArthrodermataceaePeiteoslad jalakeseta. Kotteosed polaarse vi ekvatoriaalse paksendusega, tihti nrgalt ornamenteeritud. Saproobid mullas ning loomsetel jnustel; mkooside phjustajad inimesel ja loomadel; lagundavad sarvainest substraati ja tselluloosi. Mkooside phjustajatena tuntakse ainult anamorf-perekondi Trichophyton ja Microsporum; neile vastab teleomorf-perekond Arthroderma. Nende seente poolt esilekutsutud dermatomkoosid inimesel ja loomadel on ka Eestis vga laialt levinud ja tlikad haigused (vt. mkoosid inimesel), kuid andmeid nende kohta on meil vhe avaldatud. Perekond Arthroderma Curr. [sn. Nannizia Stockdale] Dermatomkooside tekitajad inimesel ja loomadel; mkoose tekitavad ainult anamorfid Trichophyton ja Microsporum. Eestis vimalik 3 liigi olemasolu - Arthroderma benhamiae Ajello & Cheng, A. vanbreuseghemii Takashio ja A. otae (Hasegawa & Usui) McGinnis et al. Kahele esimesele nimetatud teleomorf-liigile vastab teisliik Trichophyton mentagrophytes (Robin) Blanchard, kolmandale - teisliik Microsporum canis Bodin. Anamorf-perekonnas Trichophyton on levinumad dermatomkooside tekitajad, millel teleomorf teadmata, jrgmised teisliigid: T. rubrum (Castell.) Sab., T. tonsurans Malmsten ja T. violaceaum Sab. Anamorf-perekonnas Microsporum on tuntumad dermatomkooside phjustajad, millel teleomorf teadmata, jrgmised teisliigid: M. audouinii Gruby, M. ferrugineum Ota ja M. gypseum (Bodin) Guiart & Grigorakis.37Sugukond keratiiniseenelised, OnygenaceaeViljakehad jalakese otsas areneva peaja peiteoslana (1-3 mm). Saproobid loomsel sarvainest substraadil sarved, kabjad, suled; ohtlike svamkooside tekitajad. Eestis 1 perekond 2 liigiga. Sellesse sugukonda kuulub ka perekond Ajellomyces McDonough & A.L. Lewis, mille teleomorf-liigile A. capsulatus (Kwin-Chung) McGinnis & Katz vastav teisliik Histoplasma capsulatum Darling on troopilistes maades vga ohtliku svamkoosi - histoplasmoosi tekitaja. Eestis ja naabermaades histoplasmoosi esinemise kohta andmed puuduvad. Perekond keratiiniseen, Onygena Pers. Eestis 2 haruldast liiki - sule-keratiiniseen (O. corvina Alb. & Schwein.) ja kabja-keratiiniseen (O. equina Pers.) (joon. 3.6.); esimene liik kasvab linnusulgedel, teine loomade kapjadel ja sarvedel. Mlemaid liike on esmakordselt maininud Dietrich (1856), kabja-keratiiniseene ksikleide on teada ka hilisemast ajast (Kelder, 1965; Parmasto, 1958a; Kalamees & Kalamees, 1973).AJoon. 3.6. Kabja- keratiiniseen, Onygena equina. (A) Eoskotid eostega. (B) Viljakehad (peiteoslad) kabja pinnal. [16].BSelts Helekottseenelaadsed, HypocrealesStroomad ja sulgeoslad eredalt vrvunud, harva tumedad; lihakad vi vahajad. Sulgeoslad ksikult vi rhmadena substraadi pinnal vi sees, mtseelipimikul (subiikulumil) vi stroomades. Prisparafsid puuduvad; esinevad pseudoparafsid, mis valminud sulgeoslates lagunevad. Eoskotid silinderjad vi pikliknuijad, tipmise avaga; kotteosed kerajad vi niitjad, heledad, harva pruunid, he-, kahe- vi mitmerakulised, mnikord lagunevad osadeks. Anamorfid silmapaistvad, enamasti vga tuntud ja laialt levinud, seostuvad morfoloogiliselt hfomtseetide (Hyphomycetes) teisrhmaga. Thtsamad anamorf-perekonnad on jrgmised: Acremonium Link (sn. Cephalosporium Corda); Cladobotryum Nees; Cylinrocarpon Wollenw. (sn. Fusidium Link); Fusarium Link; Gliocladium Corda; Isaria Fr.; Microdochium Syd. (sn. Gerlachia W. Gams & E. Mll.); Mycogone Link; Paecilomyces Bainier; Sepedonium Link; Sphacelia Lv.; Trichoderma Pers.: Fr.; Tubercularia Tode; Verticillium Nees; Volutella Fr. Parasiidid vi saproobid katteseemnetaimedel (Angiospermae), seentel (Fungi, sh. samblikel), sammaltaimedel (Bryophyta), putukatel (Insecta), mblikulaadsetel (Arachnoidea). Eestis 3 sugukonda. Sugukond Nectriaceae on siinkohal ksitletud lahus sugukonnast Hypocreaceae (vt. Alexopoulos jt.,1996; Rossman jt., 1999). Anamorf-perekonnas Acremonium (sn. Cephalosporium) (joon. 3.7. ja 3.8.), mis seostub seltsi kige kolme sugukonna mitmesuguste teleomorfidega, leidub saproobe ja krreliste poolparasiite, mis eriti tihti esinevad ka endoftsetena; vivad esineda mullas, vees, puidul, taimsetel eritistel ja paljudel taimse pritoluga tehismaterjalidel (paberil, kangastel jm.). Eestis seni leitud 9 sellist teisliiki, millel pole teada teleomorfe; ilmselt on neid rohkem, sest maailmas teatakse selles anamorf-perekonnas le 100 teisliigi. Tavaline poolparasiit krrelistel on A. charticola (Lindau) W. Gams (sn. Cephalosporium acremonium Corda), mis kahjustab teravilju ja heintaimi (Soobik, 1988, 1995). Mullaseentena on meil tuntud A. alternatum Link, mis esineb ka paljudel krrelistel (Soobik, 1988), ja A. vitis Catt (Alton, 1990; Lasting, 1978). Jrvedest on leitud A. potronii Vuill., A. strictum W. Gams ja A. implicatum (Gilman & Abbot) W. Gams (Voronin, 1989). A. persicinum (Nicot) W. Gams (sn. Cephalosporium asperum Marchal) esineb murunurmikal (Poa annua L.), A. roseogriseum (Saksena) W. Gams (sn. Cephalosporium roseogriseum Saksena) - odral, A. luzulae (Fuckel) W. Gams (sn. Fusidium viride Grove) - mitmel krreliseliigil (Soobik, 1988).38Joon. 3.7. Acremonium sp. (A) Koniidikandjad peajate koniidikogumikega. (B) Lagunevad koniidikogumikud. [2].Joon. 3.8. Acremonium (Cephalosporium) sp. (A) Koniidikandjad peajate koniidikogumikega. (B) Lagunevad koniidikogumikud. (C) Koniidide teke. [18].Anamorf-perekond Gliocladium on seotud kahe sugukonna esindajatega - teleomorf-perekonnaga Hypocrea helekottseeneliste (Hypocreaceae) ja teleomorf-perekonnaga Nectria komuseeneliste (Nectriaceae) sugukonnast. Meil on leitud 2 teisliiki, millel teleomorfi ei tunta - G. penicilloides Corda (Alton, 1990); poolparasiidina krrelistel, sealhulgas nisu ja odra teristel - G. zaleskii Pidopl. (Soobik, 1988). Anamorf-perekond Verticillium on seotud teleomorf-perekondadega kahest sugukonnast - perekonnaga Cordyceps tungalteraliste (Clavicipitaceae)ja perekonnaga Nectria komuseeneliste (Nectriaceae) sugukonnast. Vaadeldav teisperekond on maailmas hsti tuntud ja kllalt liigirohke (40 teisliiki); siia kuuluvad teisliigid on saproobid ja poolparasiidid vga laial peremeestaimede ringil; esineb vga ohtlikke haigustekitajaid. Eestis on anamorf-perekonnast Verticillium seni teada 8 teisliiki, millel ei tunta teleomorfi. Kaks kogu maailmas kige ohtlikumat taimehaiguste tekitajat - V. alboatrum Reinke & Berthold (joon. 3.9.) ja V. dahliae Kleb. on ka Eestis laialt levinud, tekitades vertitsilloosset nrbumistbe (hadromkoosi) (rahvusvahelise terminiga - "vilt") vga paljudel pllu- ja aiakultuuridel ja ilutaimedel: tomatil, kartulil, kurgil, krvitsal, maasikal, lutsernil, ristikutel, gerberal jpt.(Lepik, 1933c, 1939c; Prtel, 1974c; Pallum, 1975; Kikas & Prtel, 1968; Jaama jt., 1979; Liveke, 1986, 1995) ning isegi puudel ja psastel, niteks astelpajul (Kask, 1983) ja vaarikal (Prtel, 1974a); mlemad nimetatud liigid, lisaks neile V. album (Preuss) Pidopl., V. glaucum Bonord. ja V. terrestre (Link: Fr.) Lindau on leitud krrelistel, sealhulgas teraviljade teristelt ja kigilt vegetatiivorganitelt (Soobik, 1988, 1995). V. album, samuti V. effusum G.H. Otth on tuntud mullaseentena (Lasting, 1962, 1978; Alton, 1990); V. nigrescens Pethybr. on leitud jrvedest (Voronin, 1990); V. tenuipes (sn. Acremonium tenuipes Petch) esineb putukatel (Koval, 1974). Meil kige rohkem levinud ja paiguti suuri saagikadusid phjustavad haigused on tomati- ja maasika-nrbumistbi, mille tekitajad on vastavalt V. alboatrum ja V. dahliae. Haiguse tagajrjel tomatitaimed nrbuvad tavaliselt viljade moodustumise algul, kroonilise haigusvormi korral lehed kolletuvad 1,5-2 kuu jooksul. Maasikapuhmad jvad kasvus kngu, lehestik muutub punakaskollaseks; taimed vivad hvida juba mne peva jooksul vi jvad kiduraks ja annavad viletsat saaki; juurte kude pruunistub ja mdaneb. Taimed nakatuvad juurte kaudu, seened ummistavad juurte, juurekaela ja varte juhtkudesid ja mrgitavad taimi Joon. 3.9. Verticillum alboabrum. eralduvate toksiinidega. Seened talvituvad mikrosklerootsiumidena mullas ja vivad niiviisi psida (A) Koniidikandja. kuni 14 aastat, psimtseelina mullas ja taimejnustel (B) Seeneniidistik. [18]. mitmeid aastaid (Liveke, 1995).39Sugukond tungalteralised, ClavicipitaceaeLihakad stroomad eredalt vi tumedalt vrvunud. Eoskotid silinderjad, pika silinderja avaosaga. Eosed niitjad, mnel liigil jagunevad osaeosteks, mis talitlevad iseseisvate eostena. Parafsid sulgeosla klgedel. Peamised anamorfid - Acremonium, Paecilomyces, Sphacelia. Anamorf-perekond Paecilomyces on peamiselt seotud eurootsialaadsete (Eurotiales) sugukonnaga Trichocomaceae ja leiab seetttu lhemat ksitlust selle sugukonna juures. Eestis 3 perekonda 12 liigiga. Perekond tungaltera, Claviceps Tul. Nakatunud ite sigimikes arenevad mustad sarvjad seenemgarad (sklerootsiumid), millel prast maapinnal talvitumist tekivad steriilse jala ja sulgeoslaid sisaldava peaga stroomad. Sulgeoslad pudeljad, suue esileulatuv. Eoskotid silinderjad; eosed algul herakulised, hiljem rohkete vaheseintega. Anamorf-perekonna Sphacelia esindajad arenevad peremeestaime sigimikus; koniidid herakulised, vrvusetud, tekivad sporodohhidel. Seeneniidistiku arenemine sigimikus phjustab mesikastet, mis meelitab ligi putukaid, kuid on mesilastele mrgine. Krreliste ja likheinaliste (Cyperaceae) parasiidid. Eestis 4 liiki. Harilik tungaltera (C. purpurea (Fr.: Fr.) Tul. sn. C. microcephala (Wallr.) Tul.) (tahvel 1) on sarvjate, tihti suurte seenemgaratega (niteks rukkil 1-3 cm), mida rahvasuus nimetatakse niahambaks, soehambaks jne. Seenemgarate talvitumise jrel areneb neil mullas 10-30 npnelakujulist stroomat, mis on purpurpunased ja mille peaosas paiknevad perifeerselt hes reas laipudeljad sulgeoslad; kotteosed niitjad, vrvusetud, paiknevad eoskotis paralleelse kimbuna, vabanenult kanduvad tuulega krreliste itsemise ajal itele. Nakatatud ites areneb seeneniidistik, mis eritab orgaaniliste ainete eksosmoosi tagajrjel mesikastet; samas areneb ka anamorf Sphacelia segetum Lv.; koos mesikastega levivad putukate jalgade klge kleepunud koniidid taimelt taimele. ites arenevad teriste asemel seenemgarad. Orgaaniliste ainete vljavoolu tttu jvad ka naaberphikud thjaks. Harilikku tungaltera on leitud 78 peremeestaimeliigilt krreliste sugukonnast, sealhulgas kigilt meie teraviljadelt (Soobik, 1995); tavaline on haigus rukkil (Liveke, 1995). Seenemgarad on mrgised ja seetttu on ka nendega segatud teradest jahvatatud jahu mrgine (juhul kui viljas sisaldub vhemalt 0.4% sklerootsiume). Heintaimedel esinevad seenemgarad phjustavad kariloomade haigestumist. Tungaltera mrgitust inimesel ja loomadel nimetatakse ergotismiks (vt. mkotoksikoosid loomadel). Ajaloost on teada mitmeid suuri ergotismipuhanguid Lne-Euroopas ja Venemaal. Eestis pole ergotismi theldatud. Ergotism avaldub kahesugusel kujul - gangreenina vi krampidena, millega kaasneb teadvuse hmastumine. Tungaltera mrgisus on tingitud alkaloididest, milliseid kasutatakse ka ravimite valmistamiseks farmakoloogias. Tungalterast toodetavaid ravimeid on ligikaudu paarkmmend (vt. ravimseened). Lsergiinhappest saadakse lsergiinhappe dietlamiidi (LSD) - hallutsinogeeni ja ohtlikku narkootikumi. Teravilja silitamisel tungaltera mrgine toime vheneb ja kaob umbes aasta prast (Smermaa & Tammeorg, 1981). Seenemgarad hvivad 6 cm sgavusel mullas, mistttu haigust trjub sgisknd. Must tungaltera (C. nigricans Tul.; anamorf Sphacelia nigricans Sacc.) on mustjaslillade stroomadega, mille pea on heledam; partheina-tungaltera (C. wilsoni Cooke) mustjatel seenemgaratel areneb prast talvitumist 1-3 kollakaspunast stroomat; viimane liik kahjustab partheinu (Glyceria spp.), eelmine aga sooalssi (Eleocharis palustris (L.) R. Br.) (Lepik, 1935c; Smermaa, 1965). Lubika-tungaltera (C. sesleriae Stger) kahjustab lubikat (Sesleria coerulea (L.) Ard.) (Vestergren, 1903; Treboux, 1912; Lepik, 1935c). Perekond kedristlvik, Cordyceps Link Putukate (Insecta), seente (Fungi) vi mblikulaadsete (Arachnoidea) parasiidid vi saproobid. Seenemgarad tekivad nakatunud peremeesorganismis. Hiljem arenevad mumifitseerunud putukatel, mblikel vi seentel eredalt vrvunud (kollakad, oranid, punakad, harva mustjad) nuijad, ksikult vi rhmiti paiknevad stroomad, mille pikkus vib olla 0,2-3,0 cm; mnikord on stroomad harunenud. Sulgeoslate suudmed stroomadest esile ulatuvad, eoskotid hulkeoselised vi 1-2 eosega; eosed niitjad, paljude ristivaheseintega. Anamorfid kuuluvad teisperekondadesse Acremonium, Isaria, Paecilomyces. Perekonna Cordyceps taolist teleomorfi on seostatud ka teisperekonnaga Beauveria Vuill. (Domsch jt., 1993). Eestis 7 liiki, millest enamik on ra mrgitud ka Kovali (1984) poolt.40Hariliku kedristlviku (C. militaris (St.-Amans) Link, sn. C. parasitica Willd.) (tahvel 1) stroomad arenevad ksikult, harvem rhmiti, on oranid vi purpursed; peaosa jalast selgelt eristunud, kuni 4 cm pikk; jalg kuni 6 cm pikk ja 3 mm lai, pikisoonega, mnikord lapik; sage liblikate (Lepidoptera) nukkudel ja tukudel; enne sulgeoslate teket moodustub samadel stroomadel anamorf Acremonium militare (Kobayasi) W. Gams (sn. Cephalosporium militare Kobayasi); mrgine (vt. psilotsbiinimrgitus). Hirvephkli-kedristlviku (C. ophioglossoides (Ehrh.: Fr.) Link) (tahvel 1) stroomad on nuijad, lihtsad vi harunenud, 2-8 cm pikad, substraadi pinnale risomorfide abil kinnitunud; peaosa jalast halvasti eristatav, 3-8 mm laiune, punakas- vi oliivpruun; eoskotid poolkerajalt laienenud tipuga; eosed vrvusetud, niitjad, paljude ristivaheseintega, mille kohalt nrdunud; kohati sage hirvephklitel (Elaphomyces spp.) (Parmasto, 1958b). Peajas kedristlvik (C. capitata (Fr.) Link) (joon. 3.10.) on 2-11 cm pikkuste stroomadega, mille peaosa on selgelt eristatav, kerajas vi silinderjas, pruun, seejrel tumenev; jalg 2-8 mm lai, mrdunudkollakas vi rohekas; kotteosed pikad, kitsad, paljudeks segmentideks jagunevad; parasiteerib teralisel hirvephklil (Elaphomyces granulatus ) (Smermaa, 1965). Sale kedristlvik (C. gracilis Durieu & Mont.; anamorf Isaria Joon. 3.10. dubia Delacr.) (joon. 3.11.) on ksikult asuvate tumepruunide, seest heledate Peajas kedristlvik, stroomadega. Pea kerajas, 5 mm lbimdus; jalg 2-3.5 mm pikk, 1.5 mm lai; Cordyceps capitata. liblikate (Lepidoptera) tukudel ja nukkudel, leitud anamorfina. [11]. Eestis esinevad veel jrgmised liigid: verev kedristlvik (C. coccinea Penz. & Sacc.) ja C. myrmecophila Ces. (Koval, 1984); C. memorabilis Ces. on meilt seni leitud ainult anamorfina Paecilomyces farinosus (Holmsk.) A.H.S. Brown & G. Sm. (sn. Isaria farinosa Fr.) Pikame ja Porkuni jrvest (Dietrich, 1859; Voronin, 1989); viimane liik on laia koloogilise amplituudiga seen, mis vib esineda nii putukate parasiidina kui ka vee-, mulla- ja puidusaproobina (Farr jt., 1989). Anamorf-perekonnast Isaria on Eestis leitud 2 teisliiki, mille teleomorfid on teadmata: I. calva Fr. (Dietrich, 1856, 1859) ja I. brachiata Sacc. eoslavaseentel (Hymenomycetes) (Dietrich, 1856; Parmasto, 1961a). Anamorf-perekonnast Beauveria on teleomorfita teisliike Eestis teada 2: B. felina (DC.: Fr.) Carmichael (sn. Isaria felina (Pers.) Fr., Fibrillaria felina (DC.: Fr.) Pers.) (Dietrich, 1856) ja B. bassiana (Boltsh.) Vuill. Viimane on tuntud mullaseenena (Alton, 1990) ning boveriini snteesi tttu kasutatav unamhkuri (Laspayresia pomonelle L.) trjes (Leivategija, 1987); esineb Eestis looduslikult ka unamhkuri rvikutel (L. Leivategija suulised andmed).Joon. 3.11. Sale kedristlvik, Cordyceps gracilis. [11].Perekond tlvtvik, Epichlo (Fr.) Tul. & C. Tul. Strooma mbritseb lemist krreslme, on algul valkjas, seejrel kollakasoran kuni kahvatupruun. Sulgeoslad munajad, asetsevad stroomas hes reas. Eoskotid silinderjad, vga pikad, tipul paksenenud ja avaga, mille kaudu eosed vljuvad. Noorelt parafsid olemas. Eosed eoskottides paralleelse kimbuna. Endoftsed seened vi parasiidid krrelistel. Eestis 1 liik - krreliste-tlvtvik (E. typhina (Pers.: Fr.) Tul.) (tahvel 1), mis tekitab krrelistel tlvtbe. Stroomad oranikaskollased, kuni 5 cm pikad, mbritsevad muhvina lemist krreslme ja on khmulised sulgeoslate nsajatest kaeltest. Anamorf areneb valge kirmena noortel stroomadel, mistttu kirjanduses pole tihti vahet tehtud, millises arengujrgus seen esines. Anamorfi nimetuse suhtes lhevad uurijate arvamused lahku. Hawksworth jt. (1995) nimetavad tlvtviku anamorfperekonnana Sphacelia, Farr jt. (1989) - Acremonium. Vastavalt sellele on krreliste-tlvtvikul tuntud kaks teisliiki: Sphacelia typhina (Pers.) Sacc., milleks on seen ka Eestis mratud (Pldmaa, 1967) ning Acremonium typhinum Morgan-Jones & W. Gams. Nimetatud anamorf-perekonnad on erineva morfoloogiaga - perekonnal Sphacelia tekivad koniidid sporodohhidel, perekonnal Acremonium aga ksikutel koniidikandjatel. Eestis on tlvtvikut leitud teleomorfina viielt, anamorfina Sphacelia typhina aga seitsmelt peremeestaimelt krreliste sugukonnas (Pldmaa, 1967). Seen on eriti ohtlik keraheina (Dactylis glomerata L.) ja timuti (Phleum pratense L.) seemnepldudel, sest nakatatud krred ei loo ja haigus on krooniline (Marland, 1968).41Sugukond helekottseenelised, HypocreaceaeStroomad laiuvad vi polsterjad, heledalt vrvunud (kollased, punakad, valkjad vi rohekad), lihakad. Sulgeoslad stroomadesse svenenud, selgelt nhtavate seinteta. Eoskotid silinderjad vi nuijad, kanaliks aheneva tipmise paksendiga, 8-eoselised. Kotteosed vrvusetud vi kollakaspruunid, 1- vi 2rakulised.Peamised anamorfid - Acremonium, Cladobotryum, Mycogone, Trichoderma, Sepedonium. Saproobid puidul, metsakdus ja mullas ning leparasiidid seente viljakehadel. Eestis 2 perekonda 26 liigiga. Perekond helekottseen, Hypocrea Fr. Sulgeoslad paiknevad stroomades hes reas. Kotteosed kollakad vi helepruunid, kaherakulised, jagunevad eoskottides kaheks osaeoseks. Anamorf-perekond - Trichoderma. Valdavalt saproobid puidul ja metsakdus, harva leparasiidid mittelehikseente viljakehadel; anamorfina mullaseened. Eestis 6 liiki. Nui-helekottseen (H. alutacea (Pers.) Sacc.) on okasmetsades sage kdusaproob, olles hsti ratuntav suhteliselt suurte (2-4 cm krguste) kreemikate nuijate stroomade poolest. Kold-helekottseene (H. citrina (Pers.) Fr., anamorf Acremonium sp.) lihakad mrdunudkollased stroomad on 1-10 cm lbimdus; sulgeoslad stroomadesse svinud, kuid tumedad suudmed nhtavad mustade punktidena; eoskotid silinderjad, lhikese jalaga; eosed kahe ebavrdse poolega; kdunenud kasepuidul (Parmasto, 1958a; Smermaa, 1965). Parasiit-helekottseene (H. pulvinata Fuckel, sn. H. fungicola P. Karst.) stroomad on laiuvad, lamedad, algul valkjad, hiljem sidrun- vi vahakollased; vahajas-lihakad, karvased vi kiulised; sulgeoslad stroomadesse svenenud, munajad; eoskotid silinderjad, lhikese jalaga; eosed lagunevad kaheks munajaks rakuks; sage kaseksnaku (Piptoporus betulinus) ja knnupessu (Fomitopsis pinicola) viljakehadel (tahvel 2) (Smermaa, 1965). Puna-helekottseene (H. rufa Pers.: Fr.) (joon. 3.12.) stroomad on punased, hiljem pruunid, seest jvad heledaks; kdunevatel mnnitvedel, harva. Viimase liigi anamorf Trichoderma viride Pers.: Fr. (sn. T. lignorum Tode) (joon. 3.13.) on aga tavaline saproob mullas (Lasting, 1975, 1978) ja krreliste jnustel (Soobik, 1988), jrvede vees (Voronin, 1989), keldrihallitusena (Lepik, 1926b) jm. Seen on antagonistlike omadustega mitmete teiste seente suhtes, mistttu teda kasutatakse biotrjes. Preparaat trihhodermiin trjub eriti edukalt juuremdanikke, mida keemiliste vahenditega on raske trjuda. H. ceramica Ellis & Everh. on Eestis seni leitud vaid anamorfina Trichoderma koningii Oudem., esineb jrvedes (Voronin, 1989, 1990) ja harva krreliste mkokompleksides (Soobik, 1988). H. pachybasioides Doi on meil leitud turbamuldades anamorfina T. polysporum (Link: Fr.) Rifai (sn. T. album Preuss) (Lasting, 1975; Lasting jt., 1978) ja krrelistel (Soobik, 1988).Joon. 3.12. Puna helekottseen, Hypocrea rufa. (A) Strooma. (B) Eoskott eostega. [11].Joon. 3.13. Trichoderma viride. (A) Koniidikandja. (B) Koniidid. [2].Anamorf-perekond Trichoderma on seotud ainult teleomorf-perekonnaga Hypocrea. Eestis on leitud 2 levinumat teisliiki, mille kuuluvust teleomorfide juurde seni ei ole teada: T. aureoviride Rifai, mulla- ja veeseenena turbas ja jrvedes (Lasting, 1975; Lasting & Laitamm, 1977; Lasting jt., 1978; Solntseva jt., 1990; Voronin, 1989); T. longibracheatum Rifai, jrvedes (Voronin, 1989).42Perekond leniidik, Hypomyces (Fr.) Tul. Sulgeoslad heledal vi eredalt vrvunud mtseelipimikul (subiikulumil). Vga iseloomulikud on hallitusena esinevad anamorfid, mis paljude liikide puhul on teleomorfist mrksa sagedasemad ning laialdasemalt levinud; enamik kuulub anamorf-perekondadesse Cladobotryum ja Sepedonium, mnel leniidikuliigil aga teisperekondadesse Acremonium, Mycogone jt. Kasvavad peamiselt parasiitidena eoslavaseente (Hymenomycetes), harvem liudikulaadsete (Pezizales) viljakehadel, vhemal mral saproobidena puukoorel vi lehekdul. Eestis 20 liiki.Joon. 3.14. Sepedonium chrysospermum. Klamdospoorid. [2].Joon. 3.15. Oran leniidik, Hypomyces aurantius. (A) Strooma. (B) Kotteos. [11].ks sagedasemaid liike Eestis on kollane leniidik (H. chrysospermus Tul.), mis parasiteerib puravikulaadsete (Boletales) viljakehadel, mdandades need tielikult. Seene areng algab koniidikandjatega valge seeneniidistiku moodustumisest peremeesseene kbaral ning jalal. Samal seeneniidistikul moodustuvad erekollased klamdospoorid ning peremeesseen kattub lpuks peaaegu leni kollase kirmega. Seen ongi peamiselt levinud anamorfina Sepedonium chrysospermum (Bull.: Fr.) Link (joon. 3.14.), viltjat mtseelipimikut sulgeoslatega on Eestist leitud vaid paaril korral (Dietrich, 1856). Puravikulistel parasiteerivatest liikidest on Eestist teada veel vga haruldase seene, H. tulasneanus Plowr. (sn. Apiocrea tulasneanus (Plowr.) H. Syd.; anamorf Sepedonium tulasneanum Sacc.) kaks leidu tamme-kivipuravikult (Boletus luridus)(Arnold, 1970). Pilvikulaadsetele (Russulales) spetsialiseerunud leniidikute liike esineb Eestis 3. Nende elutegevuse tagajrjel muutub kogu peremeesseene viljakeha kvaks ning eoslehekesed kattuvad leni parasiitseene mtseelipimikuga. Viimases arenevad tihedalt ksteise krval sulgeoslad, subiikulumist ulatub vlja vaid nende kaelaosa. Rohekas leniidik (Hypomyces luteovirens (Fr.: Fr.) Tul., sn. H. viridis Berk. & Broome), mille mtseelipimik on roheline, esineb pilvikutel (Russula spp.). Valkjas leniidik (H. lateritius (Fr.: Fr.) Tul.), mille mtseelipimik on valkjas vi seemisnaha vrvi ning sulgeoslad pruunikad, esineb peamiselt porgandriisika (Lactarius deliciosus), aga ka teiste riisikate viljakehadel. Kaseriisika-leniidik (H. lithuanicus Heinrichson-Normet), mis on eelmisele vga sarnane, kasvab ainult kaseriisika (Lactarius torminosus) rhma esindajatel. Kdu-leniidiku (H. armeniacus Tul., sn. H. ochraceus (Pers.: Fr.) Tul.) anamorf Cladobotryum verticillatum (Link: Fr.) S.Hughes katab vga tihti valge koheva kirmena mitmesuguste lehikseente viljakehi, phjustades nende mdanemist (Koval, 1983); sulgeoslad arenevad metsakdul tielikult kdunenud peremeesseene lheduses, teada on vaid paar leidu lehekdult ning kuusekbidelt. Punakas leniidik (H. rosellus (Alb. & Schwein.) Tul.; anamorf Cladobotryum dendroides (Bull.: Fr.) W. Gams & Hooz.) ja lhnav leniidik (H. odoratus G. Arnold; anamorf C. mycophilum (Oudem.) W. Gams & Hooz.) esinevad meil mitmesuguste eoslavaseente (Hymenomycetes) viljakehadel (Koval, 1983). Punakat leniidikut iseloomustavad lillakaspunased sulgeoslad ning hstiarenenud mtseelipimik; seen vib kasvada ka puukoorel vi lehekdul. Lhnav leniidik esineb meil looduses ainult anamorfina, kuid viljakehi on nnestunud kasvatada kultuuris ka Eestist prit materjalist (Rogerson & Samuels, 1994). Pisiservikute (Crepidotus spp.) viljakehadel on anamorfina sage H. tremellicola (Ellis & Everh.) Rogerson; selle teleomorfi on seni leitud vaid ks kord.43Oran leniidik (H. aurantius (Pers.: Fr.) Tul.) (joon. 3.15.) alustab arengut samuti anamorfina (Cladobotryum varium Nees: Fr.), kattes substraadi valge kirmega, mis koosneb peamiselt pulberjast koniidide massist. Koniidide moodustumise lppedes areneb taelikulaadsete (Hymenochaetales) vi puitulagundavate lehikseente vanadel viljakehadel oranikaskollane mtseelipimik oranide sulgeoslatega. Torikulaadsete viljakehadel kasvavad veel H. albidus Rehm (anamorf C. sphaerocephalum (Berk.) Rogerson & Samuels), H. orthosporus K. Pldmaa (anamorf C. orthosporum (W. Gams) K. Pldmaa) ja H. semitranslucens G. Arnold (anamorf C. fungicola G. Arnold). Viimased kaks liiki esinevad Eestis peamiselt anamorfina, H. albidus aga on seni leitud ainult anamorfina. Liiki H. polyporinus Peck (anamorf C. clavisporum (Gray & Morgan-Jones) Rogerson & Samuels) on leitud vaid hel korral. Viimastel aastatel on mitmest kohtast leitud jnesvaabikult (Ganoderma applanatum) vaabiku-leniidikut (H. chrysostomus Berk. & Broome). Seen erineb kigist eelnimetatutest selle poolest, et parasiteerib peremeesseene pruunil, vabanenud eosmassil. Seeneniidistik on kinnitunud eoslavakandjale vaid hes punktis, kust lhtub valgeid mtseelivte, millel arenevad koniidikandjad koniididega (anamorf Acremonium sp.). Samal lehvikutaolisel mtseelil vib leida ka sulgeoslaid, mille sisu on aga tihti valmimata. Kohati esineb meil juurepessule (Heterobasidion annosum) spetsialiseerunud liiki H. broomeanus Tul. (anamorf Gliocladium microspermum (Sacc.) W. Gams). Anamorf-perekonnast Cladobotryum on meil leitud 2 teisliiki, millele vastavaid teleomorf-liike pole seni teada. C. stereicola (G. Arnold) Rogerson & Samuels on sage lilla ebanahkise (Chondrostereum purpureum) kdunevatel viljakehadel. Paaril korral on harilikult lehternahkiselt (Thelephora terrestris) leitud liiki C. dimorphicum K. Pldmaa. Anamorf-perekonnas Mycogone on Eestis teada 2 teisliiki, millel pole teada teleomorfe: M. cervina Link ja M. rosea Link; mlemaid tunneb ra roosakast kirmest, mille moodustab klamdospooride mass. Esimene liik on meil kaunis sage helvellidel (Helvella spp.) ning teine mitmesugustel lehikseentel.Sugukond komuseenelised, NectriaceaeStroomad polsterjad vi vhe arenenud, paiknevad substraadi pinnal, harva sisemuses, mnikord puuduvad. Sulgeoslad kerajad vi munajad, pooleldi stroomadesse svenenud vi pindmised. Eoskotid silinderjad vi kvjad, 8-eoselised; eosed herakulised vi vaheseintega, mitmesuguse kujuga, vrvusetud vi veidi vrvunud. Peamised anamorfid - Acremonium, Cylindrocarpon, Fusarium, Tubercularia, Verticillium; neist Cylindrocarpon, Tubercularia ja lisaks Volutella on seotud ainult teleomorf-perekonnaga Nectria. Saproobid vi parasiidid puude ja psaste okstel, rohttaimedel, seentel (harvem samblikel) vi putukatel. Eestis 4 perekonda 30 liigiga. Anamorf-perekond fusaarium (Fusarium) jaotub sugukonna mitme perekonna vahel. Eestis on seni registreeritud 28 teisliiki, millel teleomorf teadmata. Krreliste, sealhulgas kigi teraviljade mkokompleksides on vga laialt levinud F. culmorum (W.G. Sm.) Sacc.(joon. 3.16.), F. oxysporum Schltdl.: Fr. (joon. 3.17.)ja F. sporotrichiella Bilai (sn. F. sporotrichoides Schreb.) (Soobik, 1988, 1995). Mitmed liigid phjustavad real pllukultuuridel ja ilutaimedel fusarioosi (tuntud ka nrbumistve, punakaste, punahallituse ja varremdanikuna), tekitades paiguti olulist majanduslikku kahju: F. culmorum kurgil; F. oxysporum vga laial peremeestaimede ringil - kurgil, kartulil, ristikutel, hernel, astritel, gladioolidel, nelkidel, tulpidel, linal. F. trichothecioides Wollenw. phjustab puhanguliselt pulberja punakaste teket kartulil (Sarv, 1984). Teisperekonna Fusarium lalnimetatud teisliikidest on mullaseentena laialt tuntud F. culmorum ja F. oxysporum (Lasting & Laitamm, 1977), veeseentena sjanimetatud 2 liigile lisaks veel F. redolens Wollenw., F. semitectum Berk & Ravenel ja F. sporotrichiella (Voronin, 1989, 1990). F. merismoides Corda esineb saproobina vees (Alton, 1985, 1987, 1989, 1990) ja krreliste jnustel (Soobik, 1988). F. semitectum on mullasaproob, kuulub risosfri kompleksi, kuid on leitud ka juurtelt ja teistelt vegetatiivorganeilt (Karoles, 1980; Liveke, 1975a), veest (Voronin, 1989; Solntseva jt., 1990), krreliste jnustelt ja teristelt(Soobik, 1984, 1988), tusmepletiku tekitaja kompleksis okaspuudelt (Karoles, 1985).44Joon. 3.16. Fusarium culmorum. Makrokoniidid. [6]. Joon. 3.17. Fusarium oxysporum. (A) Klamdospoorid. (B) Mikrokoniidid. (C) Makrokoniidid. [25].Perekond giberell, Gibberella Sacc. Stroomad ebamraselt tumesinised vi kollakaspruunid; sulgeoslad lihakad, nahkjad, sinakasmustad; eoskotid nuijad, parafsid tavaliselt puuduvad; eosed kvjad, piklik-munajad, sirged vi kverdunud, he vi mitme ristivaheseinaga, vrvusetud vi heledalt vrvunud, kollakad vi punakad. Anamorf-perekond Fusarium. Saproobid ja poolparasiidid krrelistel, kurgil, paljudel metsataimedel, puude ja psaste okstel. Eestis 8 liiki. Kirp-giberelli (G. pulicaris (Fr.. Fr.) Sacc.) (joon. 3.18.) tumesinised stroomad on vhemrgatavad ja esinevad puukoorelhedes; sulgeoslad kobaratena; eoskotid ellipsoidsed, peaaegu jalata, 4- vi 8-eoselised, parafsid harunevad; eosed ellipsoidsed, kolme, vahel enama vaheseinaga, mnikord ebasmmeetrilised; paiknevad eoskottides kahes reas. Anamorf Fusarium sambucinum Fuckel phjustab nrbumistbe kurgil, eriti katmikaladel, samuti esineb arvukalt paljudel krsteraviljadel, krsheintel ja metsataimedel, eriti juurtel (Liveke, 1972; Karoles, 1985; Soobik, 1988). Kaera-giberelli (G. avenacea R.J. Cooke) sulgeoslad on valdavalt sinised; Eestis leitud vga arvukalt 42 krreliseliigil; anamorf - uimastava punakaste tekitaja Fusarium avenaceum (Fr.) Sacc. (joon. 3.19.) phjustab juurekaelamdanikku ja punakastet harilikul kaeral ja teistel teraviljadel (Soobik, 1988, 1995), samuti juurviljadel, heintaimedel ja metsataimedel, kuid esineb ka saproobina mullas; harilikul mnnil phjustab ta infektsioonilist tusmepletikku taimlates (Hanso & Karoles, 1980). Prtel (1974a) ja Kivilaan (1936b) on seda liiki leidnud ka untel hoidlates. Punakastest nakatunud teravili muutub sltuvalt kahjustavast liigist mrgiseks - sellise toimega on ka maisigiberell (G. zeae (Schwein.) Petch; anamorf Fusarium graminearum Schwabe), mida Eestis leidub harva (Liveke, 1995). Liigi G. gordonia Booth teleomorfi pole Eestis leitud, kuid anamorf Fusarium heterosporum Nees tekitab krsteraviljadel ja krsheintel (leitud 8 krreliseliigilt) ning metsataimedel juuremdanikku, samuti esineb teristel ja saproobina mullas. Liiki G. baccata (Wallr.) Sacc. on harva leitud krrelistelt, anamorf Fusarium lateritium Nees esineb kurgi ning metsataimede mdanevatel juurtel, samuti mitmel krrelisel (Soobik, 1984). Liiki G. fujikuroi (Sawada) Wollenw. esineb harva, leitud 7 krreliseliigil; tema anamorfi Fusarium moniliforme J. Sheld. on leitud teraviljade juurtelt ja teristelt, metsa- ja heintaimedelt ning kurgi juurtelt. Liiki G. intricans Wollenw. (sn. G. acuminata Wollenw.) on teleomorfina arvukalt leitud 14 krsteraviljalt ja krsheinalt, anamorf Fusarium gibbosum Appel & Wollenw. var. bullatum (Sherb.) Bilai [sn. F. equiseti (Corda) Sacc.] esineb kurgi-juuremdaniku kompleksis ning krsteraviljadel ja krsheintel, hel korral leitud mnnil (Karoles, 1985). G. cyanogena (Desm.) Sacc. [sn. G. saubinetii (Mont.) Sacc.] phjustab anamorfina Fusarium sulphureum Schltdl. pulberjat punakastet kartulil (Sarv, 1984).45Joon. 3.18. Kirpgiberell, Gibberella pulicaris. (A) Strooma. (B) Kotteosed. (C) Sulgeoslad. [10].Joon. 3.19. Fusarium avenaceum. Makrokoniidid. [6].Perekond lumiseen, Monographella Petr. Kollakad vi punakad sulgeoslad paiknevad stroomadel ksikult vi mitmekaupa. Saproobid rohttaimede vartel, puude ja psaste koorel, harvem sammaldel, seentel vi samblikel. Eesti ainsal liigil lumiseenel (M. nivalis (Schaffnit) E. Mll. & Arx, sn. Calonectria nivalis Schaffnit) pole meil teleomorfi seni leitud. Anamorf Microdochium nivale (Fr.) Samuels & I.C. Hallett [sn. Fusarium nivale (Fr.) Ces., Gerlachia nivalis (Ces.) W. Gams & E. Mll.] phjustab krsteraviljadel ja krsheintel, samuti murutaimedel suuri talvekahjustusi ning on leitud 22 krreliseliigil, kige sagedamini harilikul rukkil. Kahjustus avaldub varakevadel lume sulamise jrel orasele tekib valge, hall vi roosakas seeneniidistikukirme, kus hiljem tekivad ka koniidid; lumiseen on suurimat kahju tekitav talvitumishaigus Eestis; haiguse arengut soodustavad sulailmad talvel, liigniiskus, pikk ja jahe kevad (Liveke, 1995). Seen ei phjusta igakord vrsumisslme hvimist, mistttu ige agrotehnika korral taimed vivad paraneda. Perekond komuseen, Nectria (Fr.) Fr. Stroomad hsti arenenud, polsterjad, eredalt vrvunud (oranid, punased), tihti rebestavad substraadi ja tungivad lhedest esile. Sulgeoslad stroomade laosas, kerajad vi munajad, siledad, nsalised vi soomuselised; enamasti parafsideta. Eosed ellipsoidsed, munajad vi kvjad; he ristivaheseinaga, mille kohalt mnikord nrdunud; vrvusetud vi nrgalt vrvunud. Anamorfid Acremonium, Fusarium, Cylindrocarpon, Tubercularia, Verticillium, Volutella. Parasiidid ja saproobid puude ja psaste okstel, mittelehikseente viljakehadel, kottseente stroomadel. Anamorfid phjustavad tihti puude ja psaste haigusi. Eestis 20 liiki. ks tavalisemaid liike on harilik komuseen (N. cinnabarina (Tode: Fr.) Fr.), mida vib metsas mahalangenud oksakestel eredavrvuseliste, 12 mm suuruste lihakate stroomadena kohata peaaegu igal sammul; esmalt areneb stroomadel anamorf, seejrel teleomorf; sulgeoslad stroomades rhmiti, kerajad, erevi pruunikaspunased; sulgeoslad vivad areneda igal aastaajal, nende arenemises puudub sesoonsus; eoskotid silinderjad kuni nuijad; parafsid harunevad; eosed ellipsoidsed, tipus mardunud, vrvusetud, kaherakulised. Hariliku komuseene teleomorfi on Eestis saproobselt leitud 71 taimeliigilt (Smermaa, 1973). Eestis on teda harva leitud ka parasiidina (peamiselt anamorfina Tubercularia vulgaris Tode) klmakahjustatud aed-karusmarjal ja sstardel (Ribes spp.); Madalmaades tekitab seen parasiidina mrkimisvrset kahju (Smith jt., 1988). Viljapuu-komuseene (N. galligena Bres.) (joon. 3.20.) punased sulgeoslad paiknevad stroomades kogumikena; eoskotid silinderjad, eosed kvjad, kaherakulised, nrdunud. Seen on haavandiparasiit aed-unapuul, phjustades viljapuu-seenvhki; anamorf Cylindrocarpon heteronemum (Berk. & Broome) Wollenw. [sn. C. mali (Allesch.) Wollenw.) areneb tvedel vi okstel koorepragudes. Prna-komuseen (N. coccinea (Pers.) Fr.) (joon. 3.21.) kahjustab lisaks harilikule prnale ka hariliku saare oksi; samadel stroomadel areneb esmalt anamorf Cylindrocarpon candidum (Link: Fr.) Wollenw. [sn.Tubercularia confluens Corda] ja seejrel teleomorf Nectria coccinea. Sstra-komuseen (N. ribis (Tode) Oudem.) esineb sstardel ja aed-karusmarja okstel.46Joon. 3.20. Viljapuu- komuseen, Nectria galligena. (A) Strooma sulgeoslatega. (B) Eoskott eostega. [11].Joon. 3.21. Prna- komuseen, Nectria coccinea. (A) Strooma sulgeoslatega. (B) Eoskott eostega.. [11].Paakspuu-komuseent (N. punicea Kunze & Schmidt; anamorf Cylindrocarpon album (Sacc.) Wr.) on leitud paakspuu okstel (Smermaa, 1965) ja hariliku timuti (Phleum pratense L.) krtel (Soobik, 1988). Sarapuu-komuseene (N. coryli Fuckel) (joon. 3.22.) tumepunased sulgeoslad muutuvad vananedes mustaks; esineb hariliku sarapuu okstel. Lehtpuu-komuseen (N. ditissima Tul. & C. Tul.) (joon. 3.23.)kahjustab lisaks aed-unapuule ka harilikku tamme ja harilikku prna, olles haavandiparasiit; anamorf on Cylindrocarpon willkommii (Lindau) Wollenw. Okaspuu-komuseen (N. fuckeliana C. Booth) kahjustab Eestis siberi lehist (Larix sibirica Led.) ja harilikku kuuske, tekitades vhihaavandeid, tema anamorf on Cylindrocarpon cylindroides Wollenw. var. tenue Wollenw. Kausjas komuseen (N. peziza (Tode) Fr., sn. Dialonectria peziza (Fr.) Cooke) esineb Lne-Eestis ja lnesaartel lehtpuudel, eriti harilikul pihlakal; anamorf Acremonium sp. Verev komuseen (N. sanguinea Bolton: Fr.) esineb teleomorfina mitmete kottseente, eriti ssikulaadsete (Xylariales) hulka kuuluva liigi Diatrype stigma (Hoffm.) Fr.) stroomadel. Kerajas komuseen (N. episphaeria (Tode) Fr.) esineb mitmesugustel krrelistel (Soobik, 1988), tema anamorf on Fusarium aquaeductum Lagerh. var. medium Wollenw. (Farr jt., 1989).Joon. 3.22. Sarapuu-komuseen, Nectria coryli. (A) Strooma sulgeoslatega. (B) Eoskott eostega. [11].Joon. 3.23. Lehtpuu-komuseen, Nectria ditissima. (A) Stroomad sulgeoslatega. (B) Eoskott eostega. [11].N. chaematococca Berk. & Broome esineb kahe snanamorfina Fusarium solani (Mart.) Sacc. ja F. javanicum Koord. (vt. Farr jt., 1989); esimene anamorf phjustab kurgi-nrbumistbe (Liveke, 1975a, 1976, 1986), okaspuude kahjustusi (Karoles, 1980, 1985), kartuli-kuivmdanikku, tekitades hoidlates suuri kadusid (Sarv, 1984, teraviljade juuremdanikku (Talvoja, 1977), esineb saproobselt jrvedes (Voronin, 1989), turbas (Lasting & Laitamm, 1977), heintaimede seemnetel (Soobik, 1984); teine anamorf esineb okaspuutusmetel (Karoles, 1980, 1985) ja kurgi-juuremdaniku kompleksis (Liveke, 1975a). N. consors Samuel esineb meil ainult anamorfina Volutella ciliata (Alb. & Schw.) Fr. mitmetel krreliseliikidel (Soobik, 1988). N. inventa Pethybr. esineb anamorfina Verticillium tenerum (Nees: Fr.) Link [sn. V. lateritium Berk., V. luteoalbum (Link.: Fr.) Subram.] mitmesugustes muldades (Lasting, 1962, 1978; Alton, 1990). Juure-komuseene (N. radicicola Gerlach & Nilsson) anamorf Cylindrocarpon destructans (Zinssm.) Scholten [sn. C. radicicola Wollenw.) on alpikannide (Cyclamen spp.) juuremdaniku tekitaja, kuid esineb parasiidina ka heintaimedel ja saproobina mullas. Krsheinte-komuseen (N. tawa Dingley) esineb krsheintel, harva; tema anamorf Cylindrocarpon obtusisporum (Cooke & Harkn.) Wollenw. kahjustab47heintaimi ja teravilju; silib saproobina mullas (Soobik, 1985). N. magnusiana Rehm ex Sacc. on leitud Diatrypella sp. stroomadel (Koval, 1983). N. ramulariae (Wollenw.) E. Mller esineb anamorfina Cylindrocarpon magnusianum (Sacc.) Wollenw. (joon. 3.24.) paljudel krrelistel (Soobik, 1988); enamasti on ta saproob mitmesugustel taimsetel substraatidel, kuid le minnes nekrotroofsele toitumisele vib phjustada krreliste sugukonna taimedel juuremdanikku. N. ventricosa C. Booth [sn. Hypomyces solani Reinke & Berthold] esineb mitmesugustel krrelistel (Soobik, 1988). N. ochroleuca (Schwein.) Berk. esineb anamorfina Gliocladium roseum (Link) Bainier [sn. G. catenulatum J.C. Gilman & E.V. Abbott] okaspuude tusmepletiku tekitaja kompleksis (Hanso & Karoles, 1980) ja turbas (Lasting jt., 1966; Lasting & Laitamm, 1977; Alton, 1990). Anamorf-perekonnas Cylindrocarpon on Eestis tuntud 2 teisliiki, millel ei teata teleomorfi. C. didymum (Hartig) Wollenw. kuulub okaspuude tusmepletiku tekitajate kompleksi (Hanso & Joon. 3.24. Cylindrocarpon magnusianum. Karoles, 1980). C. viride (Grove) [sn. Fusidium (A) Koniidikandjad. (B) Koniidid. (C) viride Grove] osaleb mullatekkeprotsessides ja taimse orgaanilise materjali lagunemise lppjrgus Klamdospoorid. [25]. (Soobik, 1988). Anamorf-perekonnas Tubercularia on Eestis teada ainult 1 teisliik, millel puudub teleomorf T. volutella Corda, mis on leitud pajuliigilt (Salix sp.) ja enelalt (Spiraea sp.) (Dietrich, 1856; Lepik, 1938c). Anamorf-perekonnas Volutella on Eestis 3 krrelistelt leitud teisliiki, millel puudub teleomorf V. gilva (Pers.) Sacc., V. pyriformis J.C. Gilman & E.V. Abbott ja V. roseola Cooke (Soobik, 1988). Perekond Nectriella Nitschke ex Fuckel Eestis 1 liik N. robergi (Mont. & Desm.) Weese, mis on seni leitud Dietrichi (1856) poolt ainult anamorfina Illosporium carneum Fr.Selts MicroascalesStroomad puuduvad. Esinevad sulg- vi peiteoslad. Eoskotid kerajad vi munajad. Eosed herakulised. Loomade ja taimede parasiidid ja saproobid. Siia kuuluv avateisseente (Hyphomycetes) tunnustega anamorf-perekond Scrophulariopsis Bainier on seotud teleomorf-perekonnaga Microascus Zukal sugukonnas Microascaceae. Eestis on leitud ainult teisliik S. brevicaulis (Sacc.) Bainier, millel seni ei tunta teleomorfi. Nimetatud teisliik on meil krreliste saproob vi poolparasiit, kuid vib esineda ka putukate jnustel ja kbarseenetel (Soobik, 1988).48Selts Musttpptvikulaadsed, PhyllachoralesStroomad tumedad vi eredalt vrvunud, arenevad peremeestaimede kudedes. Sulgeoslad nsajate vi lamedate suudmetega. Eoskotid silinderjad, paiknevad viljakehade phjas vi klgedel, tipmise avaga. Eosed vrvusetud vi tumedad, kujult varieeruvad ellipsoidsed, niitjad, munajad, tihti jtketega. Enamik liike istaimede parasiidid. Eestis 1 sugukond.Sugukond musttpptvikulised, PhyllachoraceaeStroomad rudimentaarsed, tihti arenevad vaid teatud tingimustes. Sulgeoslad substraadi sisemuses, kerajad, mustad. Eoskottide seinad htlaselt paksenenud, laia tipmise avaga. Peamised anamorfid: Colletotrichum Corda ja Polystigmina Sacc. istaimede parasiidid. Eestis 3 perekonda 12 liigiga. Perekond glomerell, Glomerella Spauld. & H. Schrenk Parasiidid mitmesuguste taimede lehtedel, vartel, okstel ja viljadel. Anamorf-perekond Colletotrichum. Eestis 4 liiki. Krbglomerell (G. cingulata (Stoneman) Spauld. & Schrenk) (joon. 3.25.) esineb ploomi-, kirsi-, pirni- ja unapuudel (Liveke, 1995) ning tomatil (Marland, 1968); anamorf mrumdaniku (svamdaniku) tekitaja Colletotrichum gloeosporioides Penz. kahjustab nimetatud taimeliikide vilju. Kurgiglomerell (G. lagenaria F. Stevens) phjustab anamorfina Colletotrichum orbiculare (Berk. & Mont.) Arx [sn. C. lagenarium (Pass.) Ellis & Halst.] kurgi-lehekrbust (antraknoosi), tekitades suurt kahju kurgikasvatusele (Jrva, 1971; Liveke, 1986). Aedoa-glomerell (G. lindemuthiana Schear) esineb Eestis ainult anamorfina Colletotrichum lindemuthianum (Sacc. & Magnus) Lams.-Serib. (tahvel 2) , phjustades aedoa-antraknoosi ehk -kaunakrbust; haigus vib olla massiline ja tuua suurt kahju (Marland, 1968). Krreliste-glomerell (G. graminicola Politis; anamorf Colletotrichum graminicola (Ces.) G.W. Wilson, sn. Amerosporium graminum Died.); esineb saproobina vi poolparasiidina paljude krreliste mkokompleksides, phjustades koldelist kahju; majanduslikult vhethtis (Soobik, 1988).Joon. 3.25. Krbglomerell, Glomerella cingulata. (A) Sulgeosla. (B) Eoskott eostega. [11].Joon. 3.26. Colletotrichum sp. (A) Eoslaagri lbilige. (B) Koniidid. (C) Koniidikandjad harjastega. [4].Anamorf-perekonnast Colletotrichum (joon. 3.26.) on meil leitud jrgmisi teisliike, millel pole seni teada teleomorfi: C. circinans (Berk.) Voglino harilikul sibulal (Jrva, 1971); C. coccodes (Wallr.) S.J. Hughes [sn. C. atramentarium (Berk. & Broome) Taubenh.], phjustab kartuli-antraknoosi ja tomati-juuremdanikku (Jaama jt., 1980; Kikas, 1985; Liveke, 1975b, 1986; Villemsoo & Kikas, 1987); C. lini (Westerd.) Tochinai, phjustab linakrbust (antraknoosi) (Jaama jt., 1979), on massiliselt levinud ja phjustab linakasvatuspiirkondades olulist majanduslikku kahju; C. pisi Pat., hernekrbuse ehk -antraknoosi tekitaja, Eestis laialt levinud, kuid kahjustus ei ole eriti oluline; C. pteridis (Kalchbr.) Hhn. esineb kilpjalal (Pteridium aquilinum (L.) Kuhn) (Kukk, 1972); C. dematium (Pers.) Grove (sn. C. spinaciae Ell. & Halst.) phjustab lehekrbust paljude taimeperekondade esindajail - karuputkedel (Heracleum spp.), rabarberitel (Rheum spp.), ristikutel (Trifolium spp.), palderjanil (Valeriana officinalis L.), aedspinatil (Spinacia oleracea L.). C. jaquense Petr. & Cif. esinemine Tallinna Botaanikaaias introdutseeritud liikidel vimaldab hinnata keskkonna seisundit (Karis & Normet, 1988).49Perekond musttpptvik, Phyllachora Nitschke Stroomad mustad. Anamorfid vga erinevad, peitteisseente (Coelomycetes)tunnustega. Eestis 6 liiki, mis arenevad teleomorfidena rohttaimede lehtedel ja vartel, harvem puulehtedel; tekitavad musttpptbe. Heinputke-musttpptvik (Ph. angelicae Fuckel; anamorf Passalora depressa (Berk. & Broome) Sacc., sn. Phyllosticta angelicae Sacc.) esineb harilikul heinputkel (Angelica sylvestris L.). Krreliste-musttpptvik (Ph. graminis (Pers.) Fuckel) (joon. 3.27.) moodustab lehekudedes trvmusti piklikovaalseid likivaid stroomasid; leitud 20 krreliseliigil, sagedamini harilikul orasheinal (Elytrigia repens (L.) Desv. ex Nevski), kasteheintel (Agrostis spp.) ja nurmikatel (Poa spp.); anamorf Linochora graminis (Grove) D.G. Parbery (sn. Leptostromella septorioides Sacc. & Roum.) esineb paljudel Joon. 3.27. Krreliste- musttpptvik, peremeesliikidel krreliste sugukonnast (Soobik, Phyllachora graminis. (A) Stroomad 1988). Ristiku-musttpptvik (Ph. trifolii Fuckel; substraadil. (B) Sulgeoslad. (C) Eoskott sn. Cymadothea trifolii (Kill.) F.A. Wolf, eoste ja parafsidega. (D) Kotteosed. [11]. Mycosphaerella killiani Petr.; anamorf Polythrincium trifolii Kunze) moodustab mitmete ristikuliikide, eriti massiliselt aasristiku (Trifolium pratense L.) ja rootsi ristiku (T. hybridum L.) lehtedel musti stroomasid, mis algul on epidermiga kaetud, hiljem lhestavad selle; anamorfist phjustatud haigusest tabatud taimed muutuvad loomadele mrgiseks (Pidoplitko, 1953). Loa-musttpptvik (Ph. junci (Fr.) Fuckel) esineb lugade (Juncus spp.) kuivanud vartel, karuputke-musttpptvik (Ph. heraclei (Fr.) Fuckel; anamorf Phleospora heraclei (Lib.) Pers., sn. Cylindrosporium heraclei (Lib.) Hhn.) - siberi karuputkel (Heracleum sibiricum L.), pideroo-musttpptvik (Ph. phalaridis Orton) - harva pideroo (Typhoides arundinacea (L.) Moench) lehtedel (Dietrich, 1856, 1859; Smermaa, 1965; Soobik, 1988). Perekond hulksuu, Polystigma DC. Stroomad lehekudedes, vahajad-lihakad, algul kollakaspunased, vananedes tumenevad. Sulgeoslad kerajad, nsajad; suudmed ulatuvad stroomade pinnale. Eoskotid 8 eosega, nuijad. Eosed vrvusetud, ellipsoidsed, herakulised. Anamorfina (Polystigmina) parasiidid hariliku ploomipuu, laukapuu (Prunus spinosa L.), hariliku toominga jt. roosieliste (Rosaceae) taimede lehtedel. Teleomorfid arenevad saproobselt varisenud lehtedel prast talvitumist. Eestis 2 liiki. Puna-hulksuu (Polystigma rubrum (Pers.) DC.) moodustab ploomi- ja laukapuu lehtedel kollakaspunaseid stroomasid, mis prast talvitumist muutuvad pruunikaspunaseks; anamorf Polystigmina rubra (Desm.) Sacc. esineb ploomipuu-punapletiku tekitajana samadel stroomadel, kus teleomorf. Toominga-hulksuu (Polystigma fulvum DC.: Fr., sn. P. ochraceum (Wollenw.) Sacc.) (tahvel 3) moodustab kuni 1,5 cm laiuseid ookerkollaseid stroomasid toominga lehtedel; samadel stroomadel areneb eelnevalt anamorf Polystigmina ochracea Sacc., tekitades toomingapunapletikku.50Selts Siugsuudmelaadsed, OphiostomatalesSulgeoslad kerajad vi munajad, 0,1-0,4 mm laiad; pikkade peente siugjate suudmetega, mille pikkus letab mitmeid kordi sulgeosla laiuse. Parafsid puuduvad. Eoskotid sulgeosla phjale kinnitunud, kuid nende kestad limastuvad varakult ja eosed psevad vlja koos limamassiga. Eosed vrvusetud, tihti jtketega. Valdavalt saproobid leht- ja okaspuupuidul, mned liigid muudavad puidu siniseks; mitmed liigid phjustavad trahheomkoose (hadromkoose)taimedel, millele jrgneb taimede nrbumine ja surm. Eestis 1 sugukond.Sugukond siugsuudmelised, OphiostomataceaeKirjeldus vastab seltsi omale. Eestis 1 perekond 4 liigiga. Siugsuudmeliste sugukonda kuuluva perekonnaga Ophiostoma Syd. & P. Syd. on samastatud anamorfperekond Sporothrix Hektoen & C.F. Perkins; viimase teisliik S. schenkii Hektoen & C.F. Perkins on sporotrihhoosi tekitaja inimesel ja loomadel; nimetatud teisliik on sarnane teleomorf-liigiga Ophiostoma stenoceras (Robak) Melin & Nannfelt (de Hoog & Guarro, 1995). Sporotrihhoos on vga ohtlik svamkooside hulka kuuluv troopilistel ja subtroopilistel aladel levinud seenhaigus, kuid avastatud on ta ka Soomes (Repo, 1988). Eesti kohta seni andmed puuduvad. Perekond siugsuu, Ceratocystis Ellis & Halst. Sulgeoslad mustad, kolbjad, pika siugja suudmega, arenevad talvel. Anamorfid - avateisseente (Hyphomycetes) tunnustega teisperekonnad Chalara (Corda) Rabenh. ja Graphium Corda. Tuntuim liik on jalaka-siugsuu (C. ulmi (Buisman) C. Moreau, sn. Ophiostoma ulmi (Buisman) Nannf.), mille sulgeoslate suudmed on 2-3 korda nende pirnjast alaosast pikemad; anamorf Graphium ulmi Schwartz (sn. Pesotum ulmi (Schwartz) Craine & Schokn.) tekitab jalakasurma ja on olnud jalakate (Ulmus spp.) hukkumise phjuseks suurtel aladel, ka Eestis 1920-ndatel aastatel (Lepik, 1939d). Aastail 1920-1930 hvis Hollandis 70% jalakatest, 1970-1978 a. Luna-Inglismaal 75% (Smith jt., 1988). Seen levib likiva maltsaraskiga (Scolytus laevis Chap.). Kaasajal on haigus meil thtsusetu. Sini-siugsuu (C. coerulea Mnch, sn. Ophiostoma filiferum (Fr.: Fr.) Syd. & P. Syd.) esineb okaspuupuidul, muutes puidu siniseks. Mnni-siugsuu (C. pini Mnch, sn. Ophiostoma minus (Hedgc.) Syd. & P. Syd.) Joon. 3.28. Graphium sp. kahjustab harilikku mndi, kuuse-siugsuu (C. piceae (Mnch) Koniidikandja koniididega. [4] B.K. Bakshi, sn. Ophiostoma piceae (Mnch) Syd. & P. Syd.) esineb harilikul kuusel ja on ratuntav sulgeoslate kverdunud suudmete poolest (Lepik, 1931c; Maavara jt., 1961). Anamorf-perekonnas Graphium (joon. 3.28.) on Eestis 1 vga laialt levinud teisliik, millel seni puudub teleomorf - G. pallescens (Fuckel) P. Magn. mitmel erineval taimeliigil (Pldmaa, 1967).51Selts Musttvikulaadsed, DiaporthalesSulgeoslad nahkjad, tumepruunid vi mustad, stroomadesse vi peremeestaimede kudedesse svinud, pikkade suudmetega. Stroomad haaravad kasvades endasse ka peremeestaimede kudesid. Eoskotid jalaga, mis hiljem laguneb ja siis tidavad vabanenud eoskotid ja kotteosed valminud sulgeosla limaja massina. Eoskoti tipus olev paksend jb prast eoskoti kesta limastumist psima. Parafsid puuduvad vi esinevad ainult sulgeoslate varases arengujrgus. Eosed herakulised vi vaheseintega, vrvusetud vi nrgalt vrvunud, mitmesuguse kujuga. Saproobid ja parasiidid puudel, psastel ja rohttaimedel. Eestis 3 sugukonda.Sugukond MagnaporthaceaeSugukonna sstemaatiline staatus on Hawksworthi jt. (1995) jrgi ebaselge. Siinkohal ksitletakse teda Alexopoulose jt. (1996) jrgi seltsis Diaporthales. Eestis 1 perekond 1 liigiga. Perekond Gaeumannomyces Arx & D.L. Olivier Eestis 1 liik - G. graminis (Sacc.) Arx & D.L. Olivier (sn. Ophiobolus graminis Sacc.) (tahvel 3), mis phjustab paljudel krreliseliikidel, eriti teraviljadel parasiidina vi poolparasiidina juuremdanikku (krsteravilja-juurekaelapletikku, must-krremurdetbe) (Soobik, 1988, 1995). Kuulub valgephiksuse tekitajate kompleksi. Haigusest tabatuna vivad hukkuda taimede tusmed. Hilisemal nakatumisel tekivad pllul mitmes suunas lamandunud taimede kolded. Seene arenemist soodustab klm niiske kevad, toitainete vaegus, teraviljadest kllastatud klvikord. Anamorf Phialophora radicicola Cain (sn. Ph. verrucosa Medlar) esineb saproobina mullas; nakatuvad peamiselt nisu, mais, oder ja krsheinad, harva kaer. Haigus levib eriti sademeterikkal suvel ja on Eestis kohati laialt levinud (Smermaa, 1995). Maailmas on see liik anamorfina teada ohtliku, svamkooside hulka kuuluva kromomkoosi tekitajana inimesel (Hawksworth jt., 1995) (vt. mkoosid inimesel); Eesti ja naabermaade kohta seni andmed puuduvad. Anamorf-perekonna Phialophora Medlar nendest teisliikidest, millel pole seni teada teleomorfi, on Eestis saproobidena hdrofiilsetelt taimedelt jrvedes leitud jrgmisi: Ph. bubakii (Laxa) Schol-Schwarz, Ph. lignicola (Nannf.) Goid. ja Ph. malorum (Kidd & Beaumont) McColloch (Voronin, 1990); viimane teisliik on maailmas laialt levinud ja isoleeritud vga paljudelt orgaanilistelt substraatidelt, tuntud ka mullaseenena (Farr jt., 1989; Domsch jt., 1993).Sugukond MelanconidaceaeEestis 3 perekonda 3 liigiga. Perekond kilbik, Ditopella De Not. Sulgeoslad kilpjate lamedate suudmetega; eoskotid hulkeoselised. Saproobid puulehtedel ja peentel okstel. Eestis 1 liik - ltskilbik (D. ditopa (Fr.) J. Schrt.) (joon. 3.29.), mille sulgeoslad on hajusalt vi rhmiti paigutunud ltsjas stroomas ning avanevad laia lhikese kanalina; eosed herakulised vi ebaselge vaheseinaga; sanglepa surnud okstel (Smermaa, 1965). Perekond Hercospora Fr. Stroomad algul peridermi svenenud, hiljem lhestavad selle ning paljastub strooma ketasjas laosa; substraadist tumeda joonega eraldatud. Kerajad sulgeoslad rhmiti stroomas; eoskotid (4)8-eoselised, parafsid kiiresti kaduvad; eosed vrvusetud, kaherakulised. Saproobid puuokstel. Eestis 1 liik - H. tiliae (Pers.) Fr. (joon. 3.30.) on nrikoonusjate stroomadega, milles asub 2-15 sulgeoslat. Leitud hariliku prna okstelt (Dietrich, 1856); anamorf Rabenhorstia tiliae Fr. leitud samas.52Joon. 3.29. Ltskilbik, Ditopella ditopa. (A) Stroomad. (B) Kotteos. [11].Joon. 3.30. Hercospora tiliae. (A) Strooma lbilige sulgeoslatega. (B) Stroomad substraadil. (C) Kotteosed. [11].Joon. 3.31. Sstjas ebakoonik, Pseudovalsa lanciformis. (A) Stroomad sulgeoslatega. (B) Kotteosed. (C) Noor kotteos litilkadega. [11].Perekond ebakoonik, Pseudovalsa Ces. & De Not. Liikide hiseks tunnuseks on tumedate, mitme piki- ja ristivaheseinaga kotteoste ning suhteliselt hstiarenenud parafside esinemine. Noorelt paiknevad koonusjad stroomad puhetunud peridermi all, hiljem rebestavad selle. Eestis 1 liik - sstjas ebakoonik (P. lanciformis (Fr.) Ces. & De Not.) (joon. 3.31.), mille stroomad on kuni 3 mm laiad, musta ketasja laosaga, sulgeoslad kuni 6-kaupa hes stroomas; eosed askuses kahes reas, enamasti viie vaheseinaga, pruunid. Kaskede (Betula spp.) okstel (Dietrich, 1856; Smitskaja jt., 1986). Anamorfi Coryneum disciforme Kunze (sn. C. brachyanum Link) Eestist pole leitud.Sugukond koonikulised, Valsaceae [sn. Diaporthaceae]Stroomad koonusjad, mnikord substraadist tumeda joonega eraldatud, substraati svenenud. Sulgeoslad paiknevad stroomades hes reas, suudmed esile ulatuvad. Eoskotid jalaga vi ilma, 8- vi hulkeoselised (harvem 2-4-eoselised). Eosed kvjad, herakulised, vrvusetud vi heledalt vrvunud. Eestis 15 perekonda 34 liigiga. Thtsam anamorf-perekond - peitteisseente (Coelomycetes) tunnustega Asteroma DC.: Fr. Perekond pisik, Anisogramma Theiss. & Syd. Stroomad vljast tumedad, seest heledad, mitmesuguse kujuga. Sulgeoslad ksikult vi rhmiti, tumenenud, substraati svenenud. Vrvusetud 2-rakulised kotteosed asmmeetrilised, ks rakk teisest tunduvalt suurem. Saproobid puude ja psate okstel. Eestis 1 liik - vaarikapisik (A. vepris (Wehm.) Mer., sn. Cryptodiaporthe vepris (Delacr.) Petr.) (joon. 3.32.), mis tungib polsterjalt puhetunud peridermi lhedest esile musta kettana (0,1-0,2 mm). Eoskotid nuijad, eosed ebavrdselt 2-rakulised, tihti vrvusetute jtketega. Leitud Eestis ks kord surnud vaarikavartel (Vestergren, 1903). Anamorfi Phomopsis vepris (Sacc.) Hhn. pole Eestis leitud.53Joon. 3.32. Vaarikapisik, Anisogramma vepris. (A) Stroomad sulgeoslatega. (B) Eoskott eostega. (C) Kotteos. [11].Joon. 3.33. Svik- krptosporell, Cryptosporella hypodermia. (A) Stroomad. (B) Ristlige stroomast sulgeoslatega. (C) Kotteos. [11].Perekond Apiognomonia Hhn. Anamorf peitteiseente (Coelomycetes) tunnustega teisperekond Discula Sacc. Parasiidid lehtpuude ja psaste lehtedel. Eestis 1 liik, mis tekitab parkides, harvem metsades anamorfina puulehtedel antraknoosi A. errabunda (Roberge) Hhn. (sn. A. tiliae (Rehm) Hhn., Gnomonia errabunda (Roberge) Auersw., G. tiliae Kleb.). Eestis seni leitud peamiselt Tallinna Botaanikaaiast (Normet, 1986a; Karis & Normet, 1986a) ainult anamorfina Discula umbrinella (Berk. & Broome) B. Sutton (sn. D. quercina (Westend.) Arx, Gloeosporium tiliae Oudem., G. quercinum Westend.); phjustab prna-krblaiksust (prnalehekeerdumistbe); juba mais tekivad prnalehtedel pruunid laigud, millele jrgneb lehtede enneaegne varisemine. Liiki A. tiliae vaatlevad mned uurijad lahus liigist A. errabunda (vt. Farr jt., 1989). Anamorf-perekonnast Discula on meil leitud 1 teisliik, mille teleomorf on seni tundmata - D. betulina (Westend.) Arx (sn. Gloeosporium betulinum Westend.), kahjustab kaskede (Betula spp.) lehti (Normet, 1986b). Perekond koobasmusttvik, Cryptodiaporthe Petr. Stroomad vikesed, asetsevad koobasjalt peridermi all, mille hiljem rebestavad ja siis paljandub strooma rohekas vi pruunikas ketasjas laosa. Sulgeoslad ksikult vi rhmadena, tihti kahekihilise seinaga. Eoskotid tidavad vabanedes sulgeosla ne. Eosed 2-rakulised, vrvusetud, mnikord tipus jtketega. Saproobid ja parasiidid puude ja psaste okstel. Eestis 3 liiki. Torkav koobasmusttvik (C. hystrix (Tode) Petr.) rebestab peridermi ja paljandub valkja, hiljem tumeneva kettana; Eestis ainult anamorfina Diplodina acerina (Pass.) Sutton tatari vahtra (Acer tataricum L.) elavatel okstel, leitud ks kord puukoolis Harjumaal, Vinnis (Pldmaa, 1967). Papli-koobasmusttviku (C. populea (Sacc.) Butin) stroomad on vhemrgatavad, sulgeoslate suudmed pikad, esileulatuvad; paplitel (Populus spp.) (Tamm, 1965; Smitskaja jt., 1986); anamorf Discosporium populeum (Sacc.) B. Sutton (sn. Chondroplea populea (Sacc.) Kleb.) esineb paplite (Populus spp.) elavatel okstel ja tvedel, tekitades koorepletikku (paplivhki) (Tamm, 1965; Margus & Tamm, 1967). Paju-koobasmusttvik (C. salicina (Pers.) Wehm.; sn. Valsa salicina Fr.; anamorf Cytospora fugax Fr.) on anamorfina leitud pajudelt (Salix spp.) (Dietrich, 1856). Perekond krptosporell, Cryptosporella Sacc. Stroomad vhe arenenud vi puuduvad. Sulgeoslate suudmed omavahel liituvad, avanevad rhmiti. Eoskotid paiknevad vabalt, parafsid lagunevad varakult. Eosed herakulised, mitme litilgaga. Saproobid puudel, harvem psastel. Eestis 1 liik - svik-krptosporell (C. hypodermia (Fr.: Fr.) Sacc.) (joon. 3.33.), mille sulgeoslad on koondunud 3-10-kaupa rhmadesse, kergitavad peridermi puhetisetaoliselt les, vlja ulatuvad suudmed; lehtpuuokstel (Dietrich, 1859).54Perekond musttvik, Diaporthe Nitschke Stroomad laiuvad, kergitavad peridermi koobasjalt. Sulgeoslad mustad, kerajad, pika suudmega. Eoskotid 8(4)-eoselised, pole sulgeoslale kinnitunud. Parafsid varakult lagunevad. Eosed kaherakulised, mnikord vrvusetute jtketega. Anamorf - Phomopsis (Sacc.) Bubk. Saproobid puudel, psastel ja rohttaimedel. Eestis 9 liiki. Liit-musttvikul (D. perjuncta Niessl) on rhmadena stroomasse svenenud vikesed sulgeoslad, mis on peridermi koobasjalt les kergitanud; puhetist mbritseb tume joon; sulgeoslad 1-10 kaupa hes stroomas; eosed nrdunud; hariliku sarapuu okstel. Pisjas musttvik (D. pustulata (Desm.) Sacc.) puhetab peridermi pisjalt; Eestis ainult anamorfina Phomopsis pustulata (Sacc.) Died. hariliku tamme okstel. Laschi musttviku (D. laschii Nitschke) sulgeoslad on svenenud siledasse tumenenud peridermi, mis pole puhetunud; Eestis ainult anamorfina Phomopsis foveolaris (Fr.) Sacc. kikkapuul (Euonymus europaea L.). D. detrusa (Fr.) Fuckel stroomad ulatuvad peridermi lhedest esile heleda kettataolise laosaga, millel on kimpudena paiknevad suudmed; kukerpuude (Berberis spp.) ja liklehise mahoonia (Mahonia aquifolium (Pursh) Nutt.) okstel; anamorfi Phomopsis detrusa (Sacc.) Died. Eestis leitud pole. Eralduva musttviku (D. decedens (Fr.) Fuckel, sn. Allanthoporthe decedens (Fr.: Fr.) Barr) sulgeoslad paiknevad stroomas hajusalt vi rhmiti, kuid esile ulatuvad alati ksikult; sarapuuokstel; Phomopsis-tpi anamorfi Eestis leitud pole. Mosaiikse musttviku (D. tessella (Pers.) Rehm, sn. Allantoporthe tessella (Pers.: Fr.) Petr.) stroomad on 1-4 mm lbimdus, paiknevad substraadil ebahtlaste rhmadena, mille kohal koor tumeneb; substraadist tumeda joonega eraldunud; pajudel (Salix spp.). Veel on Eestis leitud liike D. velata (Fr.) Nitschke (sn. Lophiosphaera velata (Ellis & Everh.) Lohman) hariliku prna okstel teleomorfina (Dietrich, 1856), D. adunca Niessl anamorfina Phomopsis subordinaria (Desm.) Traverso suure ja keskmise teelehe (Plantago major L., P. media L.) surnud varbadel, kohati ohtralt (Pldmaa, 1967), D. picea Sacc. anamorfina Phomopsis picea Hhn. [sn. Phoma picea (Fiedl.) Sacc.] harilikul pujul (Artemisi vulgaris L.), tuliohakal (Cirsium vulgare (Savi) Ten.), siberi karuputkel (Heracleum sibiricum L.) (Vestergren, 1902, 1903; Bucholtz, 1916) ja D. lirella (Moug. & Nestler: Fr.) Nitschke ex Fuckel anamorfina Phomopsis spiraeae (Desmaz.) Grove [sn. Placosphaeria clypeata Broome & Har.] harilikul angervaksal (Filipendula ulmaria (L.) Maxim.), vga ohtralt (Pldmaa, 1967). Perekond Diaporthopsis Fabre Stroomad hukesed, laiuvad, phjustavad epidermi tumenemist. Sulgeoslad hajusalt vi rhmadena, keskse suudmega. Eoskotid 8-eoselised. Eosed herakulised, vrvusetud, kolme vi enama litilgaga, mnikord vrvusetu jtkega. Saproobid puutvedel ja okstel ning rohttaimede vartel. Eestis 1 liik D. angelicae (Berk.) Wehm.(joon. 3.34.), esineb Eestis ainult anamorfina Phomopsis asteriscus (Berk.) Grove (sn. Phoma asteriscus (Berk.) Broome) sarikaliste (Apiaceae) elavatel ja surnud vartel (Pldmaa, 1967).Joon. 3.34. Diaporthopsis angelicae. (A) Stroomad substraadil. (B) Kotteos. [11].Joon. 3.35. Gnomoniella tubiformis. (A) Sulgeoslad. (B) Kotteosed. [11].Perekond Ditopellopsis J. Reid & C. Booth Stroomad vikesed, milles sulgeoslad asuvad 3-4-kaupa. Saproobid lehtpuude okstel ja lehtedel. Eestis 1 liik - D. lirella (Mong. & Nestl.) Lar. N. Vassiljeva. Lhikeste suudmetega sulgeoslad on stroomasse svendunud; eosed vikeste poolkerajate jtketega. Eestis esineb ainult anamorfina Leptostroma spiraeae Fr. (sn. Phomopsis lirella (Desm.) Grove) angervaksal (Filipendula ulmaria (L.) Max.) ja angerpistil (F. hexapetala Gilib.) (Vestergren, 1903).55Perekond naaskelsuu, Gnomonia Ces. & De Not. Sulgeoslad ksikult, harva mitmekaupa; kaetud puhetunud epidermiga, mida lbistavad naaskeljad mustad suudmed; viljakehade seinad kahekihilised, tumedad, seest heledamad; eosed he vaheseinaga, mis jaotab nad kaheks ebavrdseks pooleks, mnikord vrvusetu jtkega. Parasiidid puudel, mni liik saproobina varisenud puulehtedel ja okstel, harvem rohttaimede vartel. Eestis 4 liiki. Punakas naaskelsuu (G. erythrostoma (Pers.) Auersw.) on punakate sulgeoslatega, mille mber lehekude muutub punakaks; nakatunud kirsipuude (Cerasus spp.) lehed pruunistuvad, kuivavad ja rulluvad kokku; teleomorfi poolt phjustatud haigust nimetatakse kirsipuu-lehekeerdumiseks; anamorf on Libertina effusa (Lib.) Hhn. Harjas-naaskelsuu(G. setacea (Pers.) Ces. & De Not.) on jmedate mustade harjasjate, epidermi lbistavate kaeltega sulgeoslatega, mis paiknevad ksikult lehtede alapoolel, svenenult lehekoesse; Eestis hariliku tamme talvitunud lehtedel. Kurereha-naaskelsuu (G. borealis J. Schrt.) esineb Eestis teleomorfina vereval kurerehal (Geranium sanguineum L.), piimalille-naaskelsuu (G. tithymalina Briard & Sacc.) soopiimalille (Euphorbia palustris L.) mullustel vartel (Vestergren, 1903). Perekond Gnomoniella Sacc. Kerajad vi veidi lapikud sulgeoslad ksikult vi mitmekaupa substraati svenenud; koonusja, substraadist esileulatuva suudmega. Ellipsoidsed eoskotid varakult laguneva jalaga, mistttu nad hiljem tidavad vabalt sulgeoslaid; eosed herakulised, vrvusetud. Saproobid mitmesuguste taimede kuivanud lehtedel, vartel ja viljadel, anamorfina parasiidid rohttaimedel. Eestis 1 liik - G. tubiformis (Tode) Sacc. (joon. 3.35.), mille sulgeoslad paiknevad suurte tihedate rhmadena kumeralt puhetunud epidermi all; kanali suue nokjas; eoskottide tipus tugevalt valgust murdev rngas; herakulised vrvusetud eosed ebasmmeetrilised; Eestis tuntud ainult anamorfina Asteroma alneum (Pers.: Fr.) B. Sutton (sn. A. alni Allesch., Cylindrosporella alnea Hhn.) hallil ja sanglepal, vga sageli (Pldmaa, 1967). Anamorf-perekonnast Asteroma, millel koniidid tekivad eoslaagrites, on teleomorfita teisliike Eestis teada 2: A. corni Desm. vereval kontpuul ja A. maculans Dietr. soopihlal (Comarum palustre L.) (Dietrich, 1859; Pldmaa, 1967). Perekond helekoonik, Leucostoma (Nitschke) Hhn. Stroomad puukoorde svenenud, poolkeraja aluse ja koonusja tipuga, koore kudedest musta joonega eraldatud; hiljem tungib koorelhedest esile hele stroomade lapind. Sulgeoslad paiknevad ringina strooma keskel, pikkade kaeltega, esileulatuvate suudmetega. Saproobid puude ja psaste okstel. Eestis 1 liik auerswaldi helekoonik (L. auerswaldii (Nitschke) Hhn., sn. Valsa auerswaldii Nitschke), levib unapuudel (Malus spp.); ka anamorfi Leucocytospora personata (Fr.) Hhn. on Eestis korduvalt unapuudel leitud (Lepist, 1972a). Perekond ltskera, Linospora Fuckel Sulgeoslad he-, harvem mitmekaupa svendunud ltsjasse pseudostroomasse, kerajad, keskse vi klgmise kaelaga. Eoskotid 8-eoselised, silinderjad, parafsideta. Eosed vrvusetud, niitjad, rohkete litilkadega vi mitme ebaselge vaheseinaga. Parasiidid ja saproobid puulehtedel. Eestis 1 liik - kitse-ltskera (L. capreae (DC.: Fr.) Fuckel (joon. 3.36.), mille sulgeoslad on svenenud epidermi, mis muutub mustaks ja moodustab likiva pseudostrooma lbimduga 1 mm. Pajude (Salix spp.) varisenud lehtedel.Joon. 3.36. Kitse-ltskera, Linospora capreae. (A) Pseudostroomad sulgeoslatega. (B) Sulgeosla. (C) Eoskott. (D) Kotteosed. [10, 11].Joon. 3.37. Liituv koonik, Valsa ambiens. (A) Stroomad. (B) Ristlige stroomast sulgeoslatega. (C) Pikilige stroomast sulgeoslatega. (D) Kotteos. [11]. 56Perekond Mamianiella Hhn. Mustad likivad stroomad asuvad mlemal pool lehte. Sulgeoslaid stroomas vhe, nad on pikkade silinderjate vi neljate kaeltega. Sulgeosla seinad kahekihilised, vliskiht pruunikas ja sisekiht vrvusetu. Nuijate eoskottide tipus hstimrgatav rngas. Leheparasiidid. Eestis 1 liik - M. coryli (Batsch) Hhn. (sn. Gnomoniella coryli (Batsch: Fr.) Hhn.), mille stroomad (0,5 mm laiad) on mustade kumerate tppidena lehe mlemal kljel; sulgeoslad 1-3-kaupa; sage hariliku sarapuu elavatel lehtedel, kuid eosed valmivad surnud substraadil; anamorfi Leptothyrium coryli Fuckel. Eestist pole leitud. Perekond kolvik, Plagiostoma Fuckel Tumedad ebasmmeetriliselt kolbjad sulgeoslad asetsevad peridermi all ksikult kaldu, esile ulatub ainult pikk perifsidega vooderdatud kael. Sulgeoslate vliskiht tume, sisekiht hele. Eoskotid kergesti vabanevad. Eosed kvjad, vhemalt vanemalt vaheseinaga. Saproobid rohttaimedel. Eesti ainuke liik lepakolvik (P. alneum (Fr.: Fr.) Arx) on pudeljate sulgeoslatega; teada vaid ks leid lepal (Alnus sp.) (Dietrich, 1856). Perekond koonik, Valsa Fr. Stroomad nrikoonusjad, kooreparenhmi svenenud, algul peridermi all, hiljem ketasja laosaga esile tungivad. Sulgeoslad paiknevad ringina stroomades, lhikeste vi pikemate suudmetega. Eoskotid 8-, harvem 2-4-eoselised, lhikese jalaga. Eosed herakulised, kvjad, vrvusetud. Anamorf-perekond Cytospora Ehrenb. on peitteisseente (Coelomycetes) tunnustega. Saproobid ja parasiidid puude ja psaste okstel ning tvedel. Eestis 8 liiki. V. leucostoma (Pers.) Fr. (sn. Leucostoma personii (Nitschke) Hhn.; anamorf Cytospora leucostoma Sacc.) esineb anamorfina paplitel, viljapuudel aga phjustab tstosporoosi (Prtel, 1974a; Gvritivili, 1982). Lumikooniku (Valsa nivea Fr., sn. Leucostoma niveum (Hoffm.) Fr.) vliselt valged, seest pruunid mustade suudmetega stroomad katavad tihti terve oksa; anamorf Leucocytospora nivea (Hoffm.) Hhn. (sn. Cytospora nivea Sacc.) esineb paplite ja haava (Populus spp.) elavatel okstel (Tamm, 1965; Margus & Tamm, 1967). Mnnikooniku (V. pini (Alb. & Schwein.) Fr.) sulgeoslad asuvad 20-30-kaupa stroomades, mis eristuvad alusel substraadist tumeda triibuna ja mille vlisosa on kollakas, sgavamal valkjas; hariliku mnni kuivanud okstel; anamorfi Cytospora pini Desm. Eestis leitud pole. Mrdunud kooniku (V. sordida Nitschke) rohkearvulised stroomad on vhe mrgatavad, asuvad puhetunud peridermi all, vrvuselt tuhk- vi pruunikashallid; sulgeoslad 2-18 kaupa; paplite ja haava (Populus spp.) surnud okstel; anamorf Cytospora chrysosperma (Pers.: Fr.) Fr. esineb berliini paplil (Populus berolinensis K. Koch) (Margus & Tamm, 1967). Liituva kooniku (V. ambiens (Pers.: Fr.) Fr.; anamorf Cytospora ambiens Sacc., sn. C. leucosperma (Pers.: Fr.) Fr.) (joon. 3.37.) stroomad on laikoonusjad, alusel kuni 3 mm laiad ja tihti omavahel liituvad; sulgeoslad stroomades 4-20-kaupa, paiknevad ebakorrapraselt vi ringina, suudmed strooma servades; esineb unapuudel (Lepist, 1972a). Viljapuudelt on leitud veel V. malicola Urban, mis anamorfina Cytospora capitata Sacc. & Schulzer (sn. C. sacculus (Schwein.) Gvrit.) phjustab viljapuu-tstosporoosina puude vljalangemist (Lepist, 1968, 1972a; Prtel, 1974a). V. friesii (Duby) Fuckel (anamorf Cytospora pinastri Fr.) esineb harilikul mnnil ja valgel nulul (Abies alba Mill.) (Hanso, 1968, 1969). V. rosarum De Not. (anamorf Cytospora rosae Rabenh.) tekitab roosi-tstosporoosi (Dietrich, 1856). Perekond pisikoonik, Valsella Fuckel Stroomad vliselt hallikad, koonusjad vi poolkerajad, kooreparenhmi svenenud, hiljem paljanduvad strooma ketasjad laosad, mis on tumeda joonega substraadist eraldatud; sulgeoslad paiknevad stroomades ringina. Eoskotid jalata, hulkeoselised (12-16 eost eoskotis). Parafsid hiljem kaovad. Saproobid puude ja psaste okstel, anamorfina parasiidid. Eestis 1 liik - mustsuu-pisikoonik (V. melastoma (Fr.) Sacc.), mille stroomad on kuni 1 mm suurused, arenevad algul peridermi all, hiljem rebestavad selle; strooma heledal laosal avanevad 4-6 musta punktina sulgeoslate suudmed; unapuude kuivanud okstel (Dietrich, 1856). Leucocytospora-tpi anamorfi pole Eestis leitud.57Selts Ssikulaadsed, XylarialesStroomad hsti arenenud, mitmesuguse kuju ja suurusega (mnest mm-st mitme sentimeetrini), ssijad. Sulgeoslad paiknevad hes reas strooma perifeerses osas, mustade nsajate suudmetega. Eoskotid lhikese jalaga, 8-eoselised, parafsidega. Eosed kerajad, ellipsoidsed, tihti ebasmmeetrilised, tumedad. Seltsis 3 sugukonda.Sugukond AmphisphaeriaceaeEestis 3 perekonda 5 liigiga. Perekond Amphispaeria Ces. & De Not. (sn. Massariella Speg.) Eestis leitud 2 liiki: A. delitschii (Niessl.) (sn. Massariella delitschii (Niessl.) Rehm) krrelistel (Soobik, 1988) ja A. saccardiana Tognini viltjal kirsipuul (Cerasus tomentosa (Thunb.) Wall.) (Kask, 1978). Perekond Broomella Sacc. Eestis 1 liik - B. acuta Shoemaker & E. Mller (anamorf Truncatella angustata (Pers. ex Link) S. Hughes; sn. Pestalotia hartigii Tub., P. truncata Lev.) (Aun, 1922; Pldmaa, 1967). Pldmaal on takson esitatud nimetuse all P. truncata var. lignicola Grove; kasvab surnud mnniokastel. Perekond Discostroma Clem. Anamorf-perekond Seimatosporium Corda, mis vastab peitteisseente (Coelomycetes) tunnustele. Eestis 2 liiki - D. tostum (Berk. & Broome) Brockman (sn. Paradidymella tosta (Berk. & Broome) Petr.); anamorf Seimatosporium kriegerianum (Bres.) Morgan-Jones & B. Sutton, sn. Monochaetia kriegeriana (Bres.) Allesch.) mets-kibuvitsal (Rosa majalis J. Herrm., sn. R. cinnamomea L.) ja mgi-pajulillel (Epilobium montanum L.) ning D. corticola (Fuckel) Brockmann (anamorf Seimatosporium lichenicola (Corda) Shoemaker & E. Mller; sn. Coryneum microstictoides Sacc. & Penzig subsp. epilobii P. Karst., Hendersonia rubi (Westend.) Sacc.) pldmarjal (Rubus caesius L.) ja pdrakanepil (Chamaenerion angustifolium (L.) Scop.) (Pldmaa, 1967). Peitteisseente (Coelomycetes) tunnustega anamorf-perekonnast Monochaetia (Sacc.) Allesch. on Eestis leitud 1 teisliik, millel pole teada teleomorfi - M. monochaeta (Desm.) Allesch. (sn. M. depazeoides (Otth) Allesch., Pestalotia monochaeta Desm.) mets-kibuvitsal (Rosa majalis J. Herrm., sn. R. cinnamomea L .) (Pldmaa, 1967).Sugukond ClypeosphaeriaceaeEestis 1 perekond 2 liigiga. Perekond Melomastia Nitschke ex Sacc. Eestis 2 liiki - M. friesii Nitschke (anamorf Microdiplodia mamma Allesch.), mis on leitud anamorfina Lepiku (1939c) poolt harilikul ligustril (Ligustrum vulgare L.) ja M. constricta Frol., mille leid prineb unapuult (Lepist, 1972a).58Sugukond ssikulised, XylariaceaeEestis 10 perekonda 22 liigiga. Perekond tumekilbik, Anthostomella Sacc. Mustad sulgeoslad ksikult vi rhmiti stroomadesse svenenud, nsajas suue mbritsetud kilbikesega. Eoskotid 8-, harva 4-eoselised, silinderjad, parafsidega. Eosed munajad vi ellipsoidsed, tumepruunid, vrvusetu jtkega vi ilma. Saproobid rohttaimedel. Eestis 2 liiki. Ngese-tumekilbik (A. tomicioides Sacc.) esineb sna sageli krvengese (Urtica dioica L.) surnud vartel (Smermaa, 1965). Plaatjas tumekilbik (A. clypeata (De Not.) Sacc.) vrvib epidermi mustaks; siberi kontpuul (Swida alba (L.) Opiz) ja vereval kontpuul (Dietrich, 1859). Perekond Ascotricha Berk. Eestis 1 liik . A. chartarum Berk. kink-aruheinal (Festuca trachyphylla (Hack.) Krajina) (Soobik, 1988). Selle teleomorf-perekonnaga on seotud avateisseente (Hyphomycetes) tunnustega anamorf-perekond Dicyma Boulanger (sn. Hansfordia S. Hughes), mille esindajana on Eestist leitud D. pulvinata (Berk. & M.A. Curtis) Arx (sn. Hansfordia pulvinata (Berk. & M.A. Curtis) S. Hughes) krrelistel orgaanilise aine lagunemise kesk- ja lppstaadiumeis (Soobik, 1988). Perekond korpssik, Biscogniauxia Kuntze (sn. Nummularia Tul.) Stroomad polsterjad, algul substraati svenenud, hiljem rebestavad peridermi; noorelt heledad, hiljem mustad, kuni 1 cm suurused, eristuvad teravalt substraadist. Sulgeoslad kerajad, vhemrgatavate suudmetega. Puukoore- ja puidusaproobid. Eestis 1 liik - liud-korpssik (B. repanda (Fr.: Fr.) Kunze, sn. Nummularia repanda (Fr.: Fr.) Nitschke) stroomad on massiivsed, liudjad, lespoole tusvate servadega; sulgeoslad leni stroomades, paksude seinte ja lhikese kaelaga; hariliku pihlaka okstel ja tvedel (Dietrich, 1856). Perekond kerassik, Daldinia Ces. & De Not. Stroomad poolkerajad, mitme sentimeetri suurused, algul helepruunid, hiljem mustad, likivad; ristlikes hsti nha strooma viiruline ehitus; mnikord stroomad steriilsed. Lehtpuude saproobid. Eestis 1 liik harilik kerassik (D. concentrica (Bolt.) Ces. & De Not.) (joon. 3.38.), mille stroomad on 1-4 cm suurused; lehtpuutvedel, eriti hallil lepal, sageli; anamorfi perekonnast Nodulisporium Preuss pole Eestist teada. Senised leiud Eestist, enamasti veekogude (ojade, jgede, mere) kaldalt ei kinnita kirjanduse andmeid selle kohta, et seen esineb peamiselt tulest kahjustatud kohtadel (vrdl. Ingold, 1957).Joon. 3.38. Harilik kerassik, Daldinia concentrica. (A) Strooma sulgeoslatega. (B) Kotteos. [11].Joon. 3.39. Koorik-padjandssik, Hypoxylon multiforme. (A) Strooma substraadil. (B) Sulgeoslad stroomas. (C) Kotteos. [11].59Perekond padjandssik, Hypoxylon Bull. Polsterjate stroomadega liigid, mis on eelmise perekonna esindajaist mrgatavalt viksemad - kuni 1 cm suurused; mnel liigil liituvad punakad, pruunid vi mustad stroomad suuremateks koorikuteks; eoskotid 8eoselised, pika jalaga, parafsidega; eosed herakulised, tumedad, kvjad. Anamorfid kuuluvad teisperekondadesse Geniculosporium Chesters & Greenh., Nodulisporium Preuss ja Virgariella S. Hughes, kuid seni pole Eestis htegi nende esindajat leitud. Saproobid kduneval puidul. Eestis 7 liiki. Koorikpadjandssiku (H. multiforme Fr.) (joon. 3.39.) stroomad on ebakorrapraselt koorikjad, mgarjad, punakaspruunid kuni mustad; sulgeoslad suured, nsajate suudmetega; vga sageli, kduneval lehtpuupuidul, enamasti kaskedel; selle liigi anamorf kuulub teisperekonda Nodulisporium Preuss, Eestis seni leidmata. Roostepruun padjandssik (H. rubiginosum (Pers.) Fr.) on laiuvate roostepruunide kuni mustade stroomadega, mis vivad moodustada 1-1,5 cm laiusi triipe lehtpuude surnud puidul; sulgeoslad raspidimunajad, vaevalt mrgatava suudmega; eoskotid vga pika jalaga. Pruun padjandssik (H. fuscum (Pers.) Fr.) (joon. 3.40.) areneb algul puukoore all, seejrel lamedad poolkerajad stroomad paljastuvad; mnikord arenevad stroomad ka paljastunud puidul, liitudes siis omavahel pikkadeks triipudeks; lehtpuude, eriti hariliku sarapuu kuivanud okstel, sage. Roomav padjandssik (H. serpens (Pers.) Kickx) on piklike pruunikate stroomadega, mis mnikord liituvad kuni 8 cm pikkusteks kitsasteks korpadeks; Eestis leitud kahel korral Dietrichi (1856, 1859) poolt leppadel ja paplil. Liituv padjandssik (H. cohaerens (Pers.) Fr.) on rhmiti paiknevate stroomadega, mis tihti omavahel liituvad; anamorfi Geniculosporium serpens Chesters & Greenh. pole Eestis mrgitud; leitud teleomorfina ks kord hariliku tamme surnud okstel (Dietrich, 1856). Helepruuni padjandssiku (H. argillaceum (Pers.) Berk.) (joon. 3.41.) helepruunid stroomad arenevad algul peridermi all, seejrel tungivad esile, nad on esileulatuvatest suudmetest karedad; sulgeoslad 1-2 reas; leitud ks kord (Dietrich, 1856); anamorfi Virgariella sp. pole Eestis mrgitud. Saare-padjandssikut (H. alneum Nitschke) esineb Eestis hariliku saare (Fraxinus excelsior L.) kdunevatel okstel, seni leitud ainult klindialal, harva (Smermaa, 1965).Joon. 3.40. Pruun padjandssik, Hypoxylon fuscum. (A) Stroomad. (B) Strooma lbilige. (C) Kotteos. [11].Joon. 3.41. Helepruun padjandssik, Hypoxylon argillaceum. (A, B) Stroomad. (C) Kotteos. [11].Perekond jalgnbik, Poronia Willd. Stroomad jalaga, laosas npjalt laiuvad ja lamedad; must jalg aheneb aluse suunas; stroomade lapind hele ja sellel paistavad paljude mustade punktidena sulgeoslate suudmed. Snnikusaproob. Eestis 1 liik tpiline jalgnbik (P. punctata Fr.) (tahvel 4), mille stroomad on umbes 1 cm laiused; kerajad sulgeoslad paiknevad stroomade npjas laosas; parafsid pikad, eosed ellipsoidsed, mustad; mitmesuguste loomade snnikul, harva (Smermaa, 1965). Jalgnbik on Eesti Punase raamatu liik (vt. seenekaitse).60Perekond Rosellinia Ces. & De Not. Stroomad puuduvad. Sulgeoslad pindmised, harvem alusel substraadiga kokku kasvanud, ksikult vi mitmekaupa, kerajad vi lamendunud, nahkjad vi ssijad, paljad vi harjastega, mustad. Eoskotid 8-eoselised, silinderjad, niitjate parafsidega. Eosed herakulised, ovaalsed vi kvjad. Saproobid rohttaimede ja puude jnustel, seente viljakehadel, leidub ka parasiite. Eestis 3 liiki. R. aquila (Fr.) De Not. (joon. 3.42.) on mustade, kobarana viltjal pruunil seeneniidistikul paiknevate kerajate, 1 mm laiuste sulgeoslatega; pajude okstel; anamorf Sporotrichum fuscum Link on Eestis leidmata. Liigil R. mammiformis (Pers.) Ces. & De Not. (joon. 3.43.) on suurte nsajate suudmetega mustad likivad sulgeoslad; taimejnustel. Liigil R. medullaris (Wallr.) G. Winter on siledad likivad haprakestalised sulgeoslad; hariliku vaarika vartel, lehtpuupuidul (Smermaa, 1965).Joon. 3.42. Rosellinia aquila. (A) Sulgeoslad. (B) Kotteos. [11].Joon. 3.43. Rosellinia mammiformis. (A) Sulgeoslad. (B) Kotteos. [11].Perekond lamessik, Ustulina Tul. Stroomad suured, mustad, mitu sentimeetrit laiad, lamepolsterjad, he servaga vi kogu alakljega substraadile kinnitunud. Nsajate suudmetega sulgeoslad stroomasse svenenud. Eoskotid silinderjad; eosed kvjad, mustad. Puidusaproobid. Eestis 1 liik harilik lamessik (U. deusta (Hoffm.) Lind, sn. U. vulgaris Tul.), mille stroomad on laineliste servadega, ssijad; ristilikes hsti nha suured sulgeoslad, mis on herealiselt stroomasse svenenud; kduneval lehtpuupuidul, kaunis tihti; anamorf Nodulisporium sp. phjustab elavatel lehtpuudel juuremdanikku. Perekond ssik, Xylaria Hill ex Grev. Stroomad pstised, nuijad vi harunenud, hallid vi mustad, seest heledad. Sulgeoslad stroomadesse svendunud, nsaja suudmega, mustad. Tihti strooma lemises nooremas osas nha anamorfi hele eoskirme. Eoskotid silinderjad, 8-eoselised, parafsidega. Eosed herakulised, mustad. Saproobid kduneval puidul, harvem rohttaimede jnustel. Anamorf-perekond Xylocoremium J. D. Rogers. Eestis 4 liiki. Sarvja ssiku (X. hypoxylon (L.: Fr.) Grev.) (tahvel 4) stroomad on tipus sarvjalt harunenud, 38 cm krged, mustad, laosas heledad; meenutavad vliselt porosamblikke (Cladina Nyl.), mistttu seda seent tihti on peetud ekslikult samblikuks; sage, kduneval puidul. Kobarssik (X. polymorpha (Pers.) Grev.) (tahvel 4) on 26-kaupa kobaras asuvate, harvem ksikute stroomadega, need on mustad, nuijad, alusel lhikeseks jalaks ahenevad, kuni 10 cm pikad; lehtpuukndudel ja -puidul; kaunis harva; Eesti Punase raamatu liik. Niitssiku (X. filiformis (Alb. & Schwein.) Fr.) stroomad on kuni 4,5 cm krged ja 2 mm laiad, lihtsad vi mnikord tipus harunenud, mustad, tipus punakad, vahel pisut likivad; varisenud lehtedel ja peentel okstel, harva. Srmssiku (X. digitata (L.) Grev.) stroomad on alusel omavahel tihti muguljalt liitunud, lihtsad vi tipus harunenud, sametised, pruunid, kortsulised; tdeldud puidul, harva.61Selts DiatrypalesPolsterjad stroomad substraati svenenud, sellest tumeda joonega eraldatud. Sulgeoslad kerajad vi pudeljad, mustad, ainult suudmed stroomadest vljaulatuvad. Eoskotid nuijad vi silinderjad, jalaga, 8 vi suurema arvu eostega, parafsidega vi ilma. Eosed kvjad, pruunikad vi vrvusetud. Saproobid lehtpuudel ja psastel. Seltsis 1 sugukond.Sugukond DiatrypaceaeKirjeldus vastab seltsi omale. Eestis 5 perekonda 16 liigiga. Perekond Cryptosphaeria Grev. [sn. Anthostoma Nitschke] Stroomad laiuvad, substraadisisesed, koosnevad tihti nii seene kui ka peremeestaime lbipimunud kudedest, viimased tumenevad ja on muust osast tumeda risega eraldatud. Sulgeoslad stroomadesse svenenud, kerajad, esileulatuva laosaga, nsaja suudmega. Eoskotid silinderjad, lhikese jalaga vi ilma, parafsidega. Eosed ellipsoidsed vi munajad, tumepruunid vi mustad. Eestis 2 liiki, mis on seni jnud snonmi nimetustega. Anthostoma xylostei (Pers.) Sacc. pirnjad sulgeoslad on kaetud tumenenud peridermiga, mustad; hariliku kuslapuu elavatel ja surnud okstel (Smitskaja jt., 1986). Liigi A. decipiens (DC.) Nitschke [sn. Diatrypella decipiens Ellis & Everh.] (joon. 3.44.) stroomad on suured, laiuvad, hallikad, algul seest tumedad, hiljem muutuvad heledaks; lehtpuude paljastunud okstel (Dietrich, 1859; Smitskaja jt., 1986). Perekond Diatrype Fr. Stroomad algul peridermiga kaetud, hiljem ketasjalt vi koorikjalt esile ulatuvad, tumedad. Lhikese suudmega sulgeoslad stroomas hes reas. Eoskotid nuijad, pika jalaga, 8-eoselised, parafsidega. Eosed herakulised, kvjad, pruunid. Saproobid puude ja psaste koorel. Eestis 3 liiki. D. stigma (Hoffm.) Fr. (joon. 3.45.) on tumepruunide laiuvate stroomadega, mis tihti katavad oksi leni ja on 1 mm paksused; strooma pealtvaates nha sulgeoslate suudmed; harilikul sarapuul, kuid ka kaskedel (Betula spp.), sageli; anamorf Libertella betulina Desm. Eestis leidmata. D. disciformis (Hoffm.) Fr. (tahvel 4) stroomad on ketasjad vi polsterjad, 23 mm laiad, tekivad jalakaokstel; anamorfi Libertella disciformis Hhn. pole Eestis leitud. D. bullata (Hoffm.) Fr. stroomad on polsterjad, 57 mm laiad, paljude mustade punktikujuliste suudmetega; sna tavaline pajude (Salix spp.) okstel; Libertella-tpi anamorf Eestis leidmata (Smermaa, 1965).Joon. 3.44. Anthostoma decipiens. (A) Lbilige stroomast sulgeoslatega. (B) Eoskott eostega. [11].Joon. 3.45. Diatrype stigma. (A) Strooma. (B) Kotteos. (C) Lbilige stroomast sulgeoslatega. [11].62Perekond Diatrypella Ces. & De Not. Stroomad peridermiga kaetud, tumeda joonega taimekudedest eraldatud, mustad, 1,55 mm laiad. Sulgeoslad arvukad, pikkade suudmetega. Eoskotid nuijad, pika jalaga, parafsidega, hulkeoselised. Eosed kvjad, tugevasti kverdunud, helepruunid. Saproobid lehtpuude, harvem psaste koorel. Eestis 3 liiki. D. quercina (Pers.) Nitschke (joon. 3.46.) stroomad on pramiidjad, sulgeoslad 815-kaupa rhmades, nsajate suudmetega; hariliku tamme surnud okstel; anamorfi Libertella quercina (Sacc.) Grove pole Eestis leitud. D. favacea (Fr.) Ces. & De Not. [sn. D. verruciformis (Ehrh.) Nitschke] on tihedateks rhmadeks liitunud stroomadega, milles sulgeoslad omakorda 630-kaupa rhmitunud, paiknevad 12 reas; suudmed kuue hstimrgatava nsana; saproobid itmesuguste lehtpuude koorel, eriti sarapuul, kaskedel (Betula spp.), pajudel (Salix spp.); anamorf Libertella favacea Traverso Eestis leidmata. D. pulvinata Nitschke on koonusjate stroomadega, mille pind on sulgeoslate esileulatuvatest suudmetest konarlik; sulgeoslad 15 30-kaupa, 12 reas; leitud tammeokstelt Saaremaal (Viidumelt) ja Muhumaal (Kuivastust)(Dietrich, 1856; Smermaa, 1965).Joon. 3.46. Diatrypella quercina. (A) Stroomad. (B) Strooma lbilige eoslatega. (C) Eoskott eostega. [11].Joon. 3.47. Eutypa lata. (A) Stroomad. (B) Sulgeosla. (C) Eoskott eostega ja parafsidega. (D) Kotteosed. [10].Perekond Eutypa Tul. Suurte, mnikord 1015 cm pikkuste stroomadega liigid. Stroomad taimekudedest tumeda risega eraldatud. Sulgeoslad stroomasse svenenud, pudeljad, esileulatuvate suudmetega. Eoskotid 8-eoselised, nuijad. Eosed kverdunud, eospulbrina pruunikad. Puidusaproobid. Eestis 4 liiki. Liigi E. flavovirens (Hoffm.) Tul. [sn. Diatrype flavovirens (Pers.: Fr.) Fr.] stroomad on mitmesuguse kujuga, kumerad, laiuvad, pealt mustad, seest kollakasrohelised; sulgeoslad hes reas; eoskotid vga pika jalaga; kuivanud lehtpuuokstel. E. lata (Pers.) Tul. & C. Tul. (joon. 3.47.) stroomad mbritsevad paljandunud oksi, sulgeoslad hes reas; parasiteerib paljudel kultuurtaimedel, Luna-Euroopas tekitab tsist kahju viinapuudele (Vitis spp.); anamorf Libertella blepharis A. H. Sm. Eestis leidmata. Kahte liiki E. scabrosa (Fr.) Fuckel ja E. spinosa (Pers.) Tul. on leitud vaid ks kord mdunud sajandil (Dietrich, 1859). Perekond Eutypella (Nitschke) Sacc. [sn. Quaternaria Tul. & C. Tul.] Stroomad puukooresse svenenud, alusel 25(10) mm lbimdus. Sulgeoslad paiknevad korrapratult, pikkade vi lhikeste suudmetega. Eoskotid tipus paksenenud, mbritsetud ebaselgete parafsidega, 8-eoselised. Puidusaproobid. Eestis 4 liiki. E. brunaudiana Sacc. (anamorf Cytospora ribis Ehrenb.) on meil anamorfina leitud sstardelt (Ribes spp.) (Dietrich, 1856). E. stellulata (Fr.) Sacc. on poolkerajate stroomadega, mis on alusel substraati svenenud ja musta joonega sellest eraldatud, mnikord mbritseb joon mitut stroomat; sulgeoslate suudmed kortsulised vi ribilised; eosed kahe litilgaga; anamorf Cytosporina stellulata Sacc. Eestis leidmata. E. sorbi (Alb. & Schwein.) Sacc. on 25 mm laiuste stroomadega; sulgeoslad tihti mitmes reas, suudmed 35 nsaga; kuivanud pihlakaokstel; Eestis ks leid (Dietrich, 1859); anamorf Cytospora rubescens Fr. Eestis leidmata. E. quaternata (Pers.: Fr.) Rappaz [sn. Quaternaria personii Tul.] stroomad on rohkearvulised, haaravad terveid oksi; stroomade kohale jv parenhm tumeneb ja lheneb thtjalt; surnud lehtpuuokstel (Smitskaja jt., 1986); anamorfi Libertella faginea Desm. pole Eestis leitud.63Selts Snnikukeralaadsed, SordarialesStroomad puuduvad vi on vhe arenenud. Sulgeoslad tumedad vi kahvatud (heledad), perifsidega, vahel sulgeoslate alusel mtseelipimik. Eoskotid munajad vi nuijad, eoskoti kestad mnikord varakult lagunevad; kahe- kuni hulkeoselised. Eosed vrvusetud vi tumedavrvuselised, he- vi kaherakulised, tihti vrvusetute jtketega. Enamik saproobid tselluloosi sisaldavatel substraatidel snnikul, puidul, mullas. Eestis 5 sugukonda.Sugukond tumekottseenelised, Ceratostomataceae[sn. Melanosporaceae] Stroomad puuduvad, sulgeoslad substraadi pinnal, tihti mtseelipimikul; kerajad vi pirnjad. Eoskotid 4vi 8-eoselised. Eosed herakulised, tumedad. Eestis 1 perekond 2 liigiga. Perekond tumekottseen, Melanospora Corda Sulgeoslad pindmised, mnikord alusel mtseelipimikusse svenenud, ksikult vi rhmiti, kerajad vi pudeljad, suudmega vi ilma; sulgeosla sein huke, kilejas, pruunikas vi kollakas; eoskotid 48-eoselised, nuijad vi kotjad, pika jalaga; valminud eoskotte mbritsevad valmimata eoskotid, mis meenutavad parafse ja tidavad nende osa. Eosed herakulised, ellipsoidsed, tumedalt vrvunud, pruunid vi mustad. Saproobid mitmesugustel taimejnustel, snnikusaproobid, mni liik parasiidina. Eestis 2 liiki. M. barbata C.J. Duval & Mont. esineb saproobina pajude (Salix spp.) okstel (Dietrich, 1859). M. damosa (Sacc. & Berl.) Lindau on leitud meil ainult anamorfina Gonatobotrys simplex Corda, mis on saproob vi poolparasiit hvivatel taimeorganitel, phjustades pletikke. Avateisseente (Hyphomycetes) tunnustega anamorf-perekonnas Gonatobotrys Corda on leitud 1 teisliik, millel ei teata teleomorfi G. glomerosum Corda, mille levik ja koloogia vastavad lalnimetatud teisliigi G. simplex omadele (Soobik, 1988).Sugukond karuskeralised, ChaetomiaceaeStroomad puuduvad. Sulgeoslad pikkade kerajate vi ellipsoidsete jtketega; jtked lihtsad vi harunenud, sirged vi kverdunud, vrvunud. Eoskotid kimpudena, nuijad vi silinderjad, jalaga, 4- vi 8-eoselised. Eosed herakulised, ovaalsed, kvjad vi sidrunjad, idumiguga, vrvunud. Parafsid puuduvad vi olemas ainult varases staadiumis. Puidul, snnikul, paberil, mullas. Eestis 2 perekonda 12 liigiga. Perekond karuskera, Chaetomium Kunze & Fr. Sulgeoslad kerajad vi vaasikujulised, alusel risoididega vi vrvunud jtketega; jtked asuvad sulgeoslate suudme mber vi sulgeoslate klgedel. Eoskotid nuijad vi silinderjad, jalaga, 4- vi 8-eoselised. Eosed ellipsoidsed, kvjad, hest vi mlemast otsast ahenenud, vrvunud. Saproobid taimejnustel, mullas, snnikul. Eestsis 10 liiki. Tutt-karuskera (Ch. comatum (Tode) Fr.) (joon. 3.48.) on munajate sulgeoslatega, oliivpruunide eostega liik linnupiimadel (Ornithogalum spp.). Kerajas karuskera (Ch. globosum Kunze & Fr.; sn. Ch. olivaceum Cooke & Ellis, Ch. subglobosum Sergeeva) on peaaegu mustade, lhikarvaliste sulgeoslatega, millel suudmete mber on kimp pikki jtkeid; leitud kdul, snnikul ja 4 krreliseliigi jnustel. Krreliste jnustelt on leitud veel liike Ch. funicola Cooke, Ch. murorum Corda, Ch. roseogrisetum Saksena, Ch. bostrychodes Zopf ja Ch. indicum Corda, eelviimast liiki sealhulgas odralt (Soobik, 1988).64Snnikusaproobidena on Eestis leitud peale lalnimetatud keraja karuskera (Ch. globosum) veel jrgmisi liike (Leenurm, 1998): Ch. elatum Kunze sulgeoslad dihhotoomselt harunevate karvadega, 3 leidu metskitse ning hall- ja valgejnese snnikult; Ch. heteropilum N. J. Artemczuk sulgeoslad lookjate pikemate mitmerakuliste ning sirgete lhemate, tipus ahenevate karvadega, 5 leidu metskitse, pruunkaru ning hallhane snnikult; Ch. spirale Zopf sulgeoslatel tipus spiraalselt keerdunud karvad, 3 leidu hall- ja valgejnese ning hallhane snnikult.Perekond Thielavia Zopf Eestis 1 liik T. basicola Zopf (avateisseente tunnustega snanamorfid Thielaviopsis basicola (Berk. & Br.) Ferraris ja Chalara elegans Nag Raj & N.B. Kendr.), mis tekitab alpikanni-juuremdanikku (Koitjrv, 1974).Joon. 3.48. Tutt- karuskera, Chaetomium comatum. (A) Sulgeosla. (B) Eoskott eostega. (C) Kotteosed. [10].Sugukond harjaskeralised, ConiochaetaceaeSulgeoslad ksikult vi rhmiti, mnikord mtseelipimikul. Esinevad parafsid. Eoskotid silinderjad, tihti vikese apikaalse rngaga. Eosed tumepruunid, idumiguga, jtketeta. Snniku- ja puidusaproobid. Eestis 1 perekond 1 liigiga. Perekond harjaskera, Coniochaeta (Sacc.) Cooke Sulgeoslad pindmiselt substraadil, kerajad, karvased. Eoskottides 8 vi enam eost. Eosed tumepruunid, tihti piki eost kulgeva idupiluga. Snnikusaproobid. Eestis 1 liik C. leucoplaca (Berk. & Ravenel) Cain, mille lamendunud eosed asetsevad eoskottides herealiselt kaheksakaupa. Meil sage liik, leitud 19 korda pdra-, punahirve- ja metsseasnnikult (Leenurm, 1998).Sugukond karvakeralised, LasiosphaeriaceaeStroomad puuduvad. Sulgeoslad esileulatuvate suudmetega vi ilma. Eoskotid nuijad. Eosed vhemalt he tumeda ja he vrvusetu rakuga ning tihti sna pika vrvusetu jtkega. Eestis 5 perekonda 14 liigiga. Perekond Arnium Nitschke ex G. Winter Sulgeoslad paiknevad hajusalt, rohkem vi vhem substraati svendunud; pirnjad, paljad vi karvased, tumedad. Eoskotid silinderjad, tlvjad vi kvjad. Eosed ellipsoidsed, pruunid, kahe limajtkega kummaski otsas. Valdavalt snnikusaproobid, leidub ka taimejnustel ja kdupuidul kasvavaid liike. Eestis 1 snnikusaproob A. caballinum N. Lundq., mille sulgeoslad on mitmerakuliste hallikate karvadega ning musta lhikarvase kaelaga; ellipsoidsed, veidi ebasmmeetrilised eosed vrvusetute jtketega mlemas otsas, mille sisemuses kulgevad pikisuunalised kanalid; leitud ks kord lambasnnikult (Leenurm, 1998). Perekond Bombardioidea C. Moreau ex N. Lundq. Sulgeoslad paiknevad substraadil hajusalt vi vikeste rhmadena, veidi svenenult; tumepruunid, paljad, kaelata. Eoskotid silinderjad, asetunud 1-realiselt. Eosed tumepruunid, limatupega. Eestis 1 liik B. stercoris N. Lundq. 4-eoseliste pikajalaliste eoskottidega (jalaosa 2/3 eoskoti pikkusest); eosed laikvjad, hukese limatupega; leitud ks kord valgejnesesnnikult (Leenurm, 1998).65Perekond karvakera, Lasiosphaeria Ces. & De Not. Sulgeoslad rhmiti vi ksikult, tavaliselt suured, tugevad, kerajad, tumedate harjastega, mustad. Eoskotid 8-eoselised, parafsidega. Eosed silinderjad, sirged vi usjalt kverdunud, he vi mitme vaheseinaga, mnikord herakulised; vrvusetud, hiljem helepruunid. Eestis 2 liiki. Seemne-karvakeral (L. spermoides (Hoffm.) Ces. & De Not.) (joon. 3.49.) on sulgeoslad rhmiti, moodustades substraadil likivaid, vikeste nsajate suudmetega Joon. 3.49. Seemne karvakera, Lasiosphaeria khme; eoskotid alusel pikaks jalaks spermoides. (A) Sulgeoslad. (B) Kotteosed. [11]. ahenevad, niitjate harunenud parafsidega; eosed tavaliselt kahes reas, alaosas kverdunud, herakulised vi ebaselge vaheseinaga, vrvusetud; levinud Phjarannikul, kdunenud lehtpuukndudel (Dietrich, 1856; Smermaa, 1965). Lamba-karvakera (L. ovina (Pers.) Ces. & De Not.) sulgeoslad paiknevad hajusalt, on koonusjate suudmetega, mbritsetud valge viltja kihiga; eoskotid nuijad; eosed kverdunud, algul herakulised, hiljem mitme vaheseinaga, litilkadega; puidul; Eestis leitud krreliste jnustel (Dietrich, 1856; Soobik, 1988); anamorf Phialophora sp. Eestis mrkimata. Perekond podospoor, Podospora Ces. Sulgeoslad paiknevad substraadil enamasti rhmiti, pindmised vi svendunud, pirnjad, pika suudmega, tumedad. Eoskotid silinderjad vi tlvjad, 4- kuni hulgaeoselised. Eosed iseloomulike silinderjate vi tipus laienevate vrvusetute jtketega (peditsell) ning tihti piitsjate jtketega hes vi mlemas eose otsas. Saproobid snnikul ning kdunevatel taimejnustel. Eestis 9 liiki. Saproobina vi poolparasiidina krreliste vegetatiivorganeil ja teristel esineb meil arvukalt (leitud 20 krreliste liigilt, sealhulgas odralt) rohu-podospoor (P. curvula (de Bary) G. Winter); selle liigi hajusalt substraadil paiknevad pindmised sulgeoslad on kaetud karvakestega (Dietrich, 1859; Soobik, 1988, 1995). Snnikusaproobe on Leenurm (1998) Eestist leidnud 8 liiki. Tavaline liik kogu Eestis pdra, metskitse ning hall- ja valgejnese snnikul on piitseoseline podospoor (P. appendiculata (Auersw.) Niessl, mida iseloomustab pikkade (kuni 60 m) piitsjate jtkete olemasolu eose mlemas otsas, hstiarenenud peditsell ning 8-eoselised eoskotid. Hulkeoselisel podospooril (P. araneosa (Cain) Cain) on eoskottides palju ebasmmeetrilisi eoseid (60256), peditsell on redutseerunud, lhikesed piitsjad jtked (kuni 25 m) vivad eoste otstes olla, kuid need vivad ka puududa; liiki on leitud kahel korral pdra ja pruunkaru snnikult. Vheeoseline podospoor (P. australis (Speg.) Niessl) paistab silma vaid 4-eoseliste eoskottide poolest, peditsell on redutseerunud; leitud ainult ks kord lehmasnnikult Hiiumaalt. Tava-podospoori (P. communis (Speg.) Niessl) eoskotid on 8-eoselised, tlvjad, eostel on kummaski otsas 4 piitsjat jtket; leitud ks kord metssea snnikult Hiiumaalt. Vtjtkelist podospoori (P. decipiens (G. Winter ex Fuckel) Niessl) iseloomustab eosjtkete vdiline sisestruktuur, eoskotid on 8-eoselised; leitud meil 7 korral lehma-, hobuse-, kodukitse- ja hundisnnikult. P. myriaspora (H. Crouan & P. Crouan) Niessl on Eestis leitud ks kord hobusesnnikult Valgamaalt, kuid ta vib kasvada ka teiste koduloomade snnikul; eoskotid on paljueoselised, muudelt tunnustelt sarnaneb eelmise liigiga. P. pleiospora (G. Winter) Niessl on leitud 4 korral valgejnese- ja lehmasnnikult; eoskotid 1632-eoselised, muus osas sarnaneb kahe eelmise liigiga. Pirn-podospoor (P. pyriformis (A. Bayer) Cain) on leitud kahel korral pdrasnnikult; tema sulgeoslad on pirnjad, eoskotid 8-eoselised, eosjtked laienevad tipus lantsetjalt. Perekond Strattonia Cif. Sulgeoslad laipirnjad, pruunid, poollbipaistvad, karvase jmesilinderja kaelaga. Eoskotid 8-eoselised. Eosed ellipsoidsed, limatupega. Snnikusaproobid. Eestis 1 liik S. insignis (E.C. Hansen) N. Lundq., mis on suhteliselt suurte eostega (le 50 m), millel esineb vike isodiameetriline peditsell. Eestis 1 leid pdrasnnikult (Leenurm, 1998).66Sugukond snnikukeralised, SordariaceaeStroomad puuduvad vi on vhe arenenud, viimasel juhul hukesed, pehmed, pruunid vi mustad. Sulgeoslad alusel stroomasse svinud, paiknevad ksikult vi rhmiti, pirnjad vi pudeljad, laosas harjastega. Eoskotid silinderjad, harvem keskosas laienenud, mnikord kerajad vi kotjad, parafsidega vi ilma, 8-, harva 2(4)-, mnikord hulkeoselised. Eosed tumedad, he- vi mitmerakulised, tihti vrvusetute jtketega. Snnikusaproobid, kuid ka puidul ja taimejnustel. Eestis 2 perekonda 7 liigiga. Perekond gondeleos, Apiospora Sacc. Tumedad stroomad piki taimevart pikenenud, kudedesse svenenud. Sulgeoslad hes reas. Eoskotid nuijad, jalaga, valmides kaduvate parafsidega. Eosed ebasmmeetrilised, kaherakulised, lemine rakk alumisest mrgatavalt suurem. Eestis 1 liik montagne gondeleos (A. montagnei Sacc.) on 12 mm pikkuste stroomadega, mis kristavad epidermi, kerajad sulgeoslad on 200300 m lbimdus; esineb krrelistel (Soobik, 1988). Selle liigi anamorfi Arthrinium arundinis Dyko & B. Sutton pole Eestis leitud. Joon. 3.50. Arthrinium phaeospermum. Anamorf-perekonnast Arthrinium Kunze on meil (A) Koniidikandjad koniididega. leitud jrgmisi teisliike, millel ei teata teleomorfi (B) Seeneniidistik koniidikandjatega (Soobik, 1988): A. caricicola Kunze: Fr. harilikul kultuuris. [12]. lubikal (Sesleria coerulea (L.) Ard.) ja varasel tarnal (Carex praecox Schreb.) (Vestergren, 1903); A. phaeospermum (Corda) M.B. Ellis (joon. 3.50.) 24 krrelisel, olles enimlevinud liik; A. puccinoides (DC. & Mrat) Kunze harilikul keraheinal (Dactylis glomerata L.) ja karjamaa-raiheinal (Lolium perenne L.); A. sphaerospermum Fuckel 21 krreliseliigil. Perekond snnikukera, Sordaria Ces. & De Not. Sulgeoslad mustad, pirnjad, ksikult vi rhmiti, eoskotid 8-eoselised. Eosed herakulised, vrvusetu limase kestaga. Saproobid snnikul ja kdunevatel taimejnustel. Eestis 6 liiki. 4 liiki on meil leitud snnikult. Vanimaks leiuks on suur snnikukera (S. maxima Niessl) mitmesuguste loomade ekskrementidelt (Dietrich, 1856), seda leidu aga uuemal ajal ei ole enam kinnitatud. Tavaline snnikuseen paljude mets- ja koduloomade snnikul Eestis (jnese-, pdra-, metskitse-, punahirve-, rabakana-, kliku- ja hobusesnnikul) on kogu maailmas laialt levinud harilik snnikukera (S. fimicola (Roberge) Ces. & De Not.); tema sulgeoslad kasvavad substraadil enamasti rhmiti, on pindmised vi veidi substraati svenenud, laipirnjad, pruunid, hredate vrvusetute kverdunud karvadega ning lhikese musta kaelaga; kotteosed mbritsetud limatupega, mille alumine ots sisse sopistunud. Suureeoselist snnikukera (S. macrospora Auersw.) on leitud Lnemaalt jnesesnnikult hel korral, liiki S. superba de Not. Harjumaalt kahel korral valgejnese- ja punahirvesnnikult, sealhulgas hel korral Prangli saarelt (Leenurm, 1998). Kik snnikukeraliigid on omavahel vlimuselt vga sarnased ning erinevad philiselt mikroskoopiliste tunnuste poolest, nit. kotteoste suuruse, kuju jmt. poolest. 3 snnikukeraliiki on Eestis leitud kdunenud taimejnustelt, seni ainult krreliste vegetatiivorganitelt ning teristelt (Soobik, 1988, 1995). Keraheinalt (Dactylis glomerata L.) ja punaselt aruheinalt (Festuca rubra L.) on lalnimetatud harilikule snnikukerale (S. fimicola) lisaks krrelistelt leitud veel neljaeoselist snnikukera (S. tetraspora G. Winter, sn. Podospora minuta (Fuckel) G. Winter) ja liiki S. inaequalis (Cain) Cain & Groves; viimane esineb odra teristel ja vegetatiivorganite jnustel, harva (Soobik, 1995).67Selts Mustlaikpletikuliselaadsed, Dothideales (incl. PLEOSPORALES)Mustades askostroomades ks vi mitu kambrit. Eoskotid kambrites kimpudena vi eoslavana; kahekihilise kestaga. Eosed mitmesuguse kujuga, vrvunud vi vrvusetud. Tavaline on mittesuguline paljunemine koniididega ja pleomorfism. Peamiselt taimelehtede ja -varte parasiidid, kuid paljud esindajad saproobidena taimejnustel. Rohkelt troopilisi, vhem parasvtme liike. Paljudel juhtudel seeneliik seotud ainult he kindla taimeliigiga. Eestis teada esindajaid 17 sugukonnast. Seltsiga on seotud palju anamorf-perekondi. Tavalisemad peitteisseente (Coelomycetes) tunnustega teisperekonnad on jrgmised: Ascochyta Lib., Asteromella Pass. & Thm., Camarosporium Schulzer, Coniothyrium Corda, Phloeospora Wallr., Phoma Sacc., Phyllosticta Pers., Placosphaeria (de Not.) Sacc., Rhabdospora (Durieu & Mont.) Mont., Septoria Sacc., Stagonospora (Sacc.) Sacc. [sn. Hendersonia Berk.]. Enamiku nimetatud teisperekondade esindajatel tekivad koniidid pkniidides; teisperekondades Camarosporium ja Placosphaeria moodustuvad koniidid stroomades, teisperekonnas Phloeospora aga eoslaagrites (atservulites). Tavalisemad avateisseente (Hyphomycetes) tunnustega teisperekonnad on jrgmised: Alternaria Nees, Cercospora Fresen., Cercosporella Sacc., Cladosporium Link: Fr. (sn. Heterosporium Klotzsch ex Cooke), Dendryphion Wallr., Drechslera S. Ito, Polythrincium Kunze, Ramularia Unger [sn. Ovularia Sacc.], Stemphylium Wallr. Kik need teisperekonnad vivad teisliikide kaudu olla seotud ksiteldava seltsi erinevatesse sugukondadesse kuuluvate teleomorf-perekondadega. Loetletutest ainult teisperekonnas Cercosporella moodustavad koniidikandjad snneemasid, kigis teistes avateisseente teisperekondades tekivad seeneniidistikul ksikkoniidikandjad. Vga paljusid teisliike nimetatud teisperekondadest pole suudetud tnapeval veel hitada teleomorfliikidega. Allpool ksitletaksegi selliseid teisliike kigepealt neist teisperekondadest, mis on seotud ksitletava seltsi mitme sugukonna esindajatega; ainult he sugukonna vi isegi perekonnaga seotud anamorfe vaadeldakse vastava taksoni all (vrdl. Farr jt., 1989; Hawksworth jt., 1995). Anamorf-perekond Ascochyta (joon. 3.51.) on seotud teleomorf-perekondadega Mycosphaerella, Didymella ja Leptosphaeria. Ksitletav teisperekond on vga liigirohke (maailmas ca 350 teisliiki), paljud teisliigid on laialt levinud ning tekitavad ldtuntud taimehaigusi ulatuslikul peremeestaimede ringil. Eestis on teleomorf seni teadmata umbes 40 teisliigil. Sagedasemateks teisliikideks, mis omavad ka majanduslikku thtsust, on Eestis liblikieliste (Fabaceae) sugukonna esindajatel (peamiselt pldoal, harilikul hernel, hiirehernestel (Vicia spp.)) elunevad A. boltshauseri Sacc. (Liveke, 1995), A. fabae Speg. (Liveke, 1986), A. pisi Lib. [sn. A. orobi Joon. 3.51. Ascochyta sp. Sacc.] (Ksebier, 1924; Lepik, 1943d; Pldmaa, 1967; Koniidikandjad koniididega. [2]. Soobik, 1986), A. viciae Lib. (Sarv, 1963, 1966; Jrva, 1971; Pldmaa, 1967); kuna tegemist on sstemaatiliselt vga lhedaste teisliikidega, ksitletakse neid osalt tihti A. boltshauseri snonmidena. Krrelistel esinevad A. calamagrostidis Brunaud, A. desmazierii Cavara [sn. Diplodina lolii Zimm.], A. ducis-aprutii Matt., A. ischaemi Sacc. [sn. A. arundinariae Tassi] ja A. phleina R. Sprague; eriti ulatuslikult esineb A. ducisaprutii, mille leide on Eestis teada 16 peremeestaimelt (Soobik, 1988). Kik loetletud teisliigid phjustavad laikpletikke, mis vhendavad taime assimilatsioonipinda ja alandavad saagikust. Enamik Ascochyta lejnud teisliikidest ei ole majandusliku thtsusega, kuigi paljud phjustavad peremeestaimedele mrkimisvrset kahju. Mitmesugustel krrelistel esinevad A. agrostidis Poloz., A. brachyopodii (Syd.) R. Sprague & A.G. Johnson, A. graminea (Sacc.) R. Sprague & A.G. Johnson [sn. Diplodina graminea (Sacc.) Sacc.], A. kerguelensis Henn., A. melicae (Died.) Melnik, A. sesleriae Massal. [sn. Diplodina sesleriae Moesz] (Soobik, 1988). A. actaeae (Bres.) J.J. Davis [sn. Marssonina actaeae Bres.] esineb salu-siumarja (Actaea spicata L.) ja aed-kukekannuse (Delphinium elatum Mort.) elavatel lehtedel (Melnik, 1977); A. boydii Grove [sn. Phyllosticta alismatis Sacc. & Speg.] - harilikul konnarohul (Alisma plantago-aquatica L.) (Aksel, 1956); A. calystegiae Sacc. - mitmete kassitapuliste (Convolvulaceae) liikide kuivanud vartel, leherootsudel ja viljadel, samuti elavatel lehtedel (Melnik, 1977); A. caricicola Melnik [sn. A. caricis W.B. Cooke & C.G. Shaw] - tarnade (Carex spp.) elavatel ja surnud lehtedel (Melnik, 1977).68A. cytisi Lib. [sn. Phyllosticta cytisi Desm.] on leitud harilikult kuldvihmalt (Laburnum anagyroides Med.) (Aksel, 1956); A. dianthi Lasch [sn. Phyllosticta dianthi Westend., Septoria dianthi Desm.] - haljastuses kasutatavatelt nelkidelt (Dianthus spp.) (Karis, 1960); A. doronici Allesch. [sn. A. cichorii Died., Diplodina moelleriana Buchw.] - liht-hunditubakalt (Hieracium vulgatum (Fr.) Almq.) (Pldmaa, 1967) ja harilikult sigurilt (Cichorium intybus L.) (Jrva, 1971); A. equiseti (Desm.) Grove [sn. Phoma equiseti (Desm.) Grove, Stagonospora epitricha Berk. & Broome] - soo-osjalt (Equisetum palustre L.) ( Pldmaa, 1967). A. fagopyri Thm. & Bolle [sn. A. bresadolae Sacc. & Syd.] esineb harilikul tatral (Fagopyrum esculentum Moench) (Lepik, 1938a); A. forsythiae (Sacc.) Hhn. [sn. Phyllosticta forsythiae Sacc.] - lookleval forstial (Forsythia suspensa Vahl) (Aksel, 1956; Pldmaa, 1967); A. grovei Pissar. [sn. A. heraclei Bres.] - karuputkede (Heracleum spp.) elavatel lehtedel ja surnud vartel (Lepik, 1939c); A. humuliphila Melnik [sn. A. humuli Lib.] - hariliku humala (Humulus lupulus L.) elavatel lehtedel (Dietrich, 1959); A. impatientis Bres. [sn. Diplodina impatientis Bubk & Kabt] - vikeseielisel lemmaltsal (Impatiens parviflora DC.) (Lepik, 1938d); A. lantanae Sacc. [sn. A. sambucella Pers.] - villasel lodjapuul (Viburnum lantana L.) (Karis, 1963). A. menyanthicola Melnik [sn. A. menyanthis Oudem.] kahjustab ubalehte (Menyanthes trifoliata L.) (Pldmaa, 1967); A. metylispora Berk. & Broome - hariliku saare vilju (Pldmaa, 1967); A. microspora Trail [sn. Phoma microspora Berk. & M.A. Curtis] - villtakjat (Arctium tomentosum Mill.) (Pldmaa, 1967); A. onobrychidis (Prill. & Delacr.) Bond.-Mont. - hariliku esparseti (Onobrychis viciicola Scop.) varsi ja lehti, vga harva (Pldmaa, 1967); A. polemonii Cavara - hariliku siniladva (Polemonium caeruleum L.) elavaid lehti (Pldmaa, 1967); A.quadriguttata Kabt & Bubk - harulist jgitakjat (Sparganium erectum L.), harva (Melnik, 1977); A. sodalis Naumov [sn. A. plantaginis Sacc. & Speg.] - suurt teelehte (Plantago major L.) (Pldmaa, 1967); A. syringae Bres. [sn. A. fraxini Kabt & Bubk] - hariliku sireli surnud isi ja elavaid lehti, sageli (Pldmaa, 1967); A. teretiuscula Sacc. & Roum. - karvast piipheina (Luzula pilosa (L.) Willd.), esineb surnud lehtedel (Pldmaa, 1967). A. trifolii-montani Bond.-Mont. esineb ristikutel (Trifolium spp.), phjustades ristiku-laikpletikku (Kivi, 1962); A. typhoidearum (Desm.) Hhn. - hundinuiadel (Typha spp.) (Melnik, 1977); A. verbascina Thm. [sn. Phyllosticta verbasci Sacc.] - vgiheintel (Verbascum spp.) (Lepik, 1939c); A. viburni Sacc. - hariliku lodjapuu lehtedel (Pldmaa, 1967); A. weissiana Allesch. - rna lemmaltsa (Impatiens noli-tangere L.) lehtedel (Lepik, 1939c, 1940a). Anamorf-perekond Camarosporium (joon. 3.52.) on seotud teleomorf-perekondadega Cucurbitaria, Leptosphaeria ja Pleospora. See on maailmas kaunis teisliigirohke teisperekond (ca 100 teisliiki). Eestis on teleomorfi nimetuseta praeguseks teada vaid 1 teisliik - C. phragmitis Brunaud krrelistel, harva (Soobik, 1988). Anamorf-perekond Cladosporium [sn. Heterosporium] on seotud teleomorf-perekondadega Mycosphaerella ja Venturia. Eestis on seniseks mratud 15 teisliiki, millel ei teata teleomorfe. Philiselt on neid leitud krrelistelt (Soobik, 1984, 1988): C. atroseptum Pidopl. & Deniak; C. brevicompactum Pidopl. & Deniak; C. cladosporioides (Fresen.) G.A. De Vries [sn. Penicillium cladosporioides Fresen.] (joon. 3.53.); C. elegantulum Pidopl. & Deniak; C. griseo-olivaceum Pidopl. & Deniak; C. gossypicola Pidopl. & Deniak; C. lignicola Corda; C. oxysporum Berk. & M.A. Curtis; C. sphaerospermum Penz.; C. spongiosum Berk. & M.A. Curtis; C. transchelii Pidopl. & Deniak. C. phlei (C.T. Greg.) G.A. de Vries [sn. Heterosporium phlei C.T. Greg.] (tahvel 5) tekitab timutilaikhallitust, phjustades timutikasvatuses olulist majanduslikku kahju, eriti seemnekasvatuses (Soobik, 1984).Joon. 3.52. Camarosporium sp. (A) Pkniid. (B) Koniidikandjad. (C) Koniidid. [4]. 69Joon. 3.53. Cladosporium cladosporioides. Koniidikandjad koniididega. [4].Joon. 3.54. Cladosporium cucumerinum. Koniidikandjad koniididega. [4].C. cucumerinum Ellis & Arthur (joon. 3.54.) esineb sageli kurgil, tekitades kurgirugeid ja phjustades suurt kahju, sest kahjustatud viljad ja viljaalgmed kverduvad, viljadel tekivad koorevigastused ja nad muutuvad turustamisklbmatuks (Liveke, 1986). C. fuligineum Bonord. esineb mitmesuguste lehikseente viljakehadel (Koval, 1983). C. variabile (Cooke) G.A. de Vries esineb saproobina veetaimedel (Voronin, 1989). Anamorf-perekond Coniothyrium on seotud teleomorf-perekondadega Leptosphaeria ja Paraphaeosphaeria. Eestist on leitud 2 teisliiki, mille teleomorf on tundmata: C. hordei Sawada esineb odral (Soobik, 1988), C. phalaridis Fautrey & Rou mitmete teiste krreliseliikide krval ka piderool (Phalaris arundinacea L.) (Soobik, 1988). Anamorf-perekond Phloeospora on seotud teleomorf-perekondadega Didymella ja Mycosphaerella. Maailmas on see teisliigirohke teisperekond - ca 160 teisliiki. Teleomorfi nimetuseta on Eestist leitud seni vaid 1 teisliik - Ph. graminearum R. Sprague & Hardison krrelistelt (Soobik, 1988). Anamorf-perekond Phoma (joon. 3.55.) on seotud paljude teleomorf-esindajatega mitmetest sugukondadest (Leptosphaeriaceae, Mycosphaerellaceae, Pleosporaceae). Teisliikidest, mille seotust teleomorfidega pole seni testatud, on Eestis leitud le 10. Paljudel krreliseliikidel eluneb keskmise kuni tugeva astme patogeenina Ph. graminella Sacc. [sn. Neophoma graminella (Sacc.) Petr. & Syd., Macrophoma graminella Berk. & Voglino, Sphaeropsis graminella Sacc.]; selle majanduslikult olulise seene leide on Eestist praeguseks teada 31 krsheina- ja enamikult teraviljaliikidelt; seene poolt tekitatud patogeensed protsessid on tihti vhemrgatavad, kuna kahjustatavateks organiteks on ldjuhul krred ja lehetuped (vhem lehed), Joon. 3.55. Phoma sp. identifitseerimiseks vajalikud tunnused viljakehade nol aga ilmuvad alles lehtede kuhtumisel. Pkniid koniididega. [2]. Teine vga levinud ja laial peremeestaimede ringil esinev teisliik Eestis on Ph. exigua Desm. [sn. Ph. solani Ellis, Ph. solanicola Prill. & Delacr., Ph. tuberosa Melhus, Rosenb. & E.S. Schultz, Ascochyta linicola Naumov & Vassiljevsky, A. pseudopinodella Bond.Mont., Phyllosticta hortorum Speg., Ph. sonchi Sacc.]. Seen esineb Eestis sageli harilikul linal, phjustades juurepletikku (Lepik, 1931d, 1943b; Marland, 1962, 1968), seemnehaigusi (Juhans, 1933, 1939) ja linaaskohtoosi (Marland, 1968; Liveke, 1995); samuti vga sageli ka kartulil, millel tekitab nekrootilisi laike vartel ja kuivmdanikku (fomoosi) mugulatel (Liveke, 1995); kahjustab ka harilikku tomatit (Jrva, 1971); liigi levimine ja kahjustuse mr on viimastel aastatel mrgatavalt suurenenud, mistttu vajab trjemeetmete rakendamist.70Ph. alchemillae Vestergr. esineb pigihambulisel kortslehel (Alchemilla subcrenata Buser) (Vestergren, 1903; Bucholtz, 1916); Ph. cava Schulzer - vrisnelgil (Kivi & Mauring, 1976); Ph. complanata Desm. harilikul heinputkel (Angelica sylvestris L.) (Vestergren, 1903; Bucholtz, 1916); Ph. eupyrena Sacc. kartulil (Kikas, 1976); Ph. glomerata (Corda) Wollenw. & Hochapfel - harilikul odral (Soobik, 1988), tuntud ka veeseenena (Voronin, 1989); Ph. hedericola (Durieu & Mont.) Boerema [sn. Ph. hederae Sacc. & Roum.] - harilikul luuderohul (Hedera helix L.) (Aksel, 1956); Ph. herbarum Westend. [sn. Ph. oleracea Sacc., Ascochyta oleracea Ellis] - hariliku lina seemnetel (Juhans, 1939), veeseenena (Voronin, 1989) ja kapsal (Jrva, 1971); Ph. longissima Westend. - harilikul heinputkel (Angelica sylvestris L.) (Dietrich, 1859); Ph. macrostoma Mont. [sn. Phyllosticta mali Prill. & Delacr.] - aed-unapuul, phjustades Eestis sna laialt levinud unapuu-marlaiksust (Aksel, 1956; Jaama jt., 1979, 1980); Ph. spuria Vestergr. [sn. Paradiscula spuria (Vestergr.) Petr.] - hbemaranal (Potentilla argentea L.) (Vestergren, 1903; Bucholtz, 1916; Pldmaa, 1967). Anamorf-perekond Phyllosticta (joon. 3.56.) on seotud teleomorf-esindajatega sugukondadest Botryosphaeriaceae ja Mycosphaerellaceae. Eestis on leitud le 60 teisliigi, millel pole seni teada teleomorfi. Enamik andmeid Eestis esinevate teisliikide kohta prineb Akseli (1956) ja Pldmaa (1967) tdest. Vga sagedased teisliigid Eestis on jrgmised: Ph. aceris (Sacc.) Sacc. [sn. Ph. destruens Desm., Ph. negundinis Sacc. & Speg.] vahtratel; Ph. briardii Sacc. [sn. Ph. mali Briard] unapuudel ja jaapaniebakdoonial (Chaenomeles japonica (Thunb.) Lindl.); Ph. libertiae Sacc. koerkannikesel (Viola canina L.); Ph. syringophila Oudem. harilikul sirelil. Krrelistel on Soobiku (1988) andmeil leitud jrgmisi teisliike: Ph. alopecuri Lavrov; Ph. avenae Lobik; Ph. bromi Potebnia [sn. Ph. bromivora R. Sprague]; Joon. 3.56. Phyllosticta sp. Pkniid Ph. calamagrostidis Wehm.; Ph. crastophila Sacc. koniididega. [25]. [sn. Dendrophoma crastophila Sacc.]; Ph. dactylidicola Melnik [sn. Ph. dactylidis Melnik]; Ph. glynneae R. Sprague; Ph. lolii Lagiere; Ph. minuta Gabrovski; Ph. owensii R. Sprague; Ph. paleicola Henn.; Ph. phleicola Melnik [sn. Ph. phlei Lavrov]; Ph. phragmitis Nagorny. Enamik Phyllosticta teisliike mitmesuguste taimesugukondade esindajatel esineb Eestis lalnimetatutest harvem. Ph. alcides Sacc. [sn. Ph. cinerea Pass.] esineb paplitel ja haaval (Hanso & Tamm, 1973); Ph. alnigena Thm. (Lepik, 1938c); Ph. ambrosioides Thm. - ambroosial (Chenopodium ambrosioides L.), tekitab marlaiksust; Ph. antirrhini Syd. - lvilugadel (Antirrhinum spp.), tekitab marlaiksust; Ph. argillacea Bres. [sn. Ph. rubi-odorati Bubk & Kabt] - harilikul vaarikal; Ph. asari Aksel - metspipral (Asarum europaeum L.); Ph. aquifolii Allesch. [sn. Ph. mahoniana (Sacc.) Allesch., Ph. mahoniae (Thm.) Keissl.] - mahoonial (Mahonia aquifolium (Pursh) Nutt.); Ph. buffonii Oudem. - harilikul loal (Juncus effusus L.); Ph. berberidis Rabenh. - harilikul kukerpuul; Ph. bondarzevii Aksel - niidu-asparhernel (Tetragonolobus maritimus (L.) Roth, sn. T. siliquosus (L.) Roth); Ph. cathartici Sacc. - trnpuul; Ph. coronaria Pass. harilikul ebajasmiinil (Philadelphus coronarius L.); Ph. corrodens Pass. - elulngadel (Clematis spp.) (Lepik, 1939c, 1940a); Ph. corylaria Sacc. - harilikul sarapuul; Ph. craetaegicola Sacc. - viirpuudel. Ph. decussata Syd. areneb aedfloksil (Phlox paniculata L.), phjustades floksi-marlaiksust; Ph. fabae Westend. - pldoal (Jrva, 1971); Ph. ginkgo Brunaud - hlmikpuul (Ginkgo biloba); Ph. hepaticae Brun. sinilillel (Hepatica nobilis Gars.); Ph. hieracii Allesch. & Syd. - nooljal hunditubakal (Hiercium sagittatum Lindeb.); Ph. juglandis (DC.) Sacc. - kreeka phklipuul (Juglans regia L.); Ph. lamii Sacc. - valgel imingesel (Lamium album L.); Ph. leucanthemi Speg. - hrjasilmadel (Leucanthemum spp.); Ph. melampyrina Aksel - mets-hrgheinal (Melampyrum sylvaticum L.); Ph. nebulosa Sacc. (sn. Ph. otites Brunaud) - pisrohtudel (Silene spp.); Ph. opuli Pass. [sn. Ph. lantanae Pass.] - lodjapuudel (Viburnum spp.); Ph. phaseolina Sacc. - harilikul aedoal (trgi oal) (Jrva, 1971); Ph. pisi Westend. harilikul hernel, tekitab herne-marlaiksust; Ph. polygonorum Sacc. - kaharal kirburohul (Polygonum lapathifolium L.).71Ph. populea Sacc. esineb paplitel ja haaval (Maavara jt., 1961; Hanso & Tamm, 1973); Ph. populina Sacc. paplitel; Ph. praetervisa Bubk - prnadel; Ph. primulicola Desm. - harilikul nurmenukul (Primula veris L.); Ph. rhamnicola Desm. [sn. Depazea rhamnicola Lasch] - trnpuul, seni teada vaid Dietrichi (1856) leid; Ph. rubicola Rabenh. - harilikul vaarikal, phjustab meil mnikord vaarikalehtede tugevat kahjustust; Ph. sagittariae Rabenh. [sn. Ph. sagittifoliae Brun.] - jgi-kluslehel (Sagittaria sagittifolia L.); Ph. salicicola Thm. - surnud pajulehtedel; Ph. scrophulariae Sacc. - sealuarohul (Scrophularia nodosa L.), algeoslad arenevad tihti roosteseeneliigi Uromyces scrophulariae pustulite mber, tihti koos seenega Ramularia scrophulariae; Ph. sorbi Westend. [sn. Ph. aucupariae Thm.] - harilikul pihlakal; Ph. spaethiana Allesch. & Syd. [sn. Ph. caraganae P. Syd.] - suurel ltspuul (Caragana arborescens Lam.); Ph. syringae Westend. - harilikul sirelil; Ph. teucrii Sacc. & Speg. - maajalal (Glechoma hederacea L.). Ph. trifolii Richon. esineb mgiristikul (Trifolium montanum L.) (Kivi, 1962; Kivi & Kivi, 1968); Ph. trifoliiseda Bubk & Picbauer - keskmisel ristikul (Trifolium medium L.); Ph. typhina Sacc. & Malbr. [sn. Ph. typhae (Pass.) Allesch.] - laialehisel hundinuial (Typha latifolia L.); Ph. ulmi Westend. - harilikul jalakal ja knnapuul (Maavara jt., 1961); Ph. urticae Sacc. - krvengesel (Urtica dioica L.); Ph. violae Desm. [sn. Ph. violae-caninae Allesch.] - koerkannikesel (Viola canina L.); Ph. westendorpii Thm. harilikul kukerpuul.Joon. 3.57. Stagonospora sp. (A) Pkniid koniididega. (B) Koniidikandjad. (C) Koniidid. [4].Anamorf-perekond Stagonospora (sn. Hendersonia) (joon. 3.57.) on seotud sugukondadega Leptosphaeriaceae ja Phaeosphaeriaceae. See on maailmas vrdlemisi teisliigirohke teisperekond (ca 200 teisliiki). Teleomorfi nimetuseta teisliike on Eestis praegu le 20, nad esinevad saproobidena vi poolparasiitidena peamiselt krrelistel, vhemal mral teistel taimedel. Krrelistel on teada 17 teisliiki (Soobik, 1984, 1988, 1995). Levinumad teisliigid paljudel peremeestaimedel on jrgmised: S. culmicola (Sacc.) Castellani & E.G. Germano [sn. Hendersonia culmicola Sacc., H. simplex J. Schrt.]; S. foliicola (Bres.) Bubk [sn. S. intermixta (Cooke) Sacc.; Cylindrosporium phalaridis Sacc. & Dearn.; Septoria arundinacea Sacc.] (leitud ka rukkilt ja nisult); S. graminum Sacc. & Scalia (esineb ka odral); S. montagnei Castell. & E.G. Germano [sn. S. graminella (Sacc.) Sacc.]; S. smolandica A.G. Eliasson (esineb ka odral); S. subseriata (Desm.) Sacc. [sn. S. moniliae (Trail) Diet.; Hendersonia subseriata Desm.]. Harvem esinevad krrelistel jrgmised teisliigid: S. agrostidis Syd.; S. arenaria (Sacc.) Sacc.; S. bellunensis (Speg.) Jrst. [sn. S. agrostidis f. angusta R. Sprague; Septoria moliniae P. Syd.]; S. bromi A.L. Sm. & Ramsb.; S. graminum Sacc. & Scalia; S. hydrophila Broome & Har., seda liiki on leitud ka jnesekapsalt (Oxalis acetosella L.) (Lepik, 1935b); S. melicae (Pass.) Castell. & Germano [sn. Septoria melicae Pass.]; S. phragmitis (Oudem.) Leuchtmann (sn. Septoriella phragmitis Oudem.); S. vexatula (Sacc.) Sacc. (sn. Hendersonia arundinacea Sacc.; H. vexatula Sacc.). Likheinalistel (Cyperaceae) on teada 4 teisliiki (Pldmaa, 1967): S. aquatica Sacc. (sn. Hendersonia aquatica Sacc.) jrvkaislil (Schoenoplectus lacustris (L.) Palla; S. caricis (Oudem.) Sacc. (sn. Hendersonia caricis Oudem.) tarnadel (Carex spp.); S. eleocharidis Trail sooalsil (Eleocharis palustris (L.) R. Brown); S. paludosa (Sacc. & Speg.) Sacc. pistarnal (Carex vesicaria L.). Anamorf-perekonda Stagonospora on veel le kandmata selle snonmi Hendersonia nime all tuntud teisliike, nagu H. henriquesiana Sacc. & Roum. - harilikul kibuvitsal (Vestergren, 1903; Bucholtz, 1916), H. riparia Sacc. - kallastarnal (Carex riparia Curt.) (Lepik, 1939c, 1940a), H. pruni Died. - kreegipuul (Pldmaa, 1967).72Sugukond BotryosphaeriaceaeEestis 2 perekonda 3 liigiga. Anamorf-perekonnad peitteisseente (Coelomycetes) tunnustega, koniidid tekivad pkniidides - Diplodia Fr. ja Sphaeropsis Sacc. (sn. Macrophoma (Sacc.) Berl. & Voglino). Anamorf-perekonnast Sphaeropsis on Eestis krrelistel 1 teisliik, millel seni pole teada teleomorfi S. phlei Ellis & Everh. timutitel (Phleum spp.) (Soobik, 1988). Perekond Amarenomyces O.E. Erikss. Eestis 1 liik - A. ammophilae (Lasch) O.E. Erikss. (sn. Phaeosphaeria littoralis (Sacc.) L. Holm), mis esineb rand-luidekaeral (Ammophila arenaria (L.) Link) (Holm, 1957). Perekond Botryosphaeria Ces. & De Not. Askostroomad kerajad vi pisut koonusjad, ulatuvad algul kattekudede vahelt vlja, hiljem paljanduvad tiesti, musta likiva vliskihiga; stroomakambreid palju, esileulatuvate kaeltega. Eoskotid 4-8-eoselised; eosed herakulised, vrvusetud vi kollakad. Anamorf-perekonnad - Diplodia ja Sphaeropsis. Saproobid puude ja psaste okstel, harva parasiidid. Eestis 2 liiki: B. hoffmannii Hhn. - koonus-laikpletiku tekitaja (Smermaa, 1965) ja B. stevensii Shoemaker (sn. B. obtusa (Schwein.) Shoemaker; snanamorfid Diplodia mutila (Fr.: Fr.) Mont. (sn. D. malorum Peck) ja Sphaeropsis malorum (Berk.) Berk. (sn. S. rosarum Cooke & Ellis, S. rubella Cooke & Ellis, Botryodiplodia malorum (Berk.) Petr. & H. Sydow)) - viljapuumustvhi tekitaja aed-unapuul (Lepist, 1968, 1972a; Prtel, 1974b). Viimane liik esineb paljudel puudel, samuti dekoratiivtaimedel saproobi vi poolparasiidina, on laialt levinud maakera parasvtmes Euroopas ja Phja-Ameerikas (Smith jt., 1988). Viljapuu-mustvhk on iseloomustatav vilja pinnale tekkiva pruuni laiguga, millel arenevad kontsentriliselt vikesed mustad tpikesed - pkniidid; haigestunud viljadel tekib mrgmdanik vi nad kuivavad kipratmbunult (Prtel, 1974b).Sugukond tahmkirmelised, CapnodiaceaeEestis 1 perekond 1 liigiga. Anamorf-perekond peitteisseente (Coelomycetes) tunnustega, koniidid tekivad pkniidides - Fumagospora G. Arnaud. Perekond tahmkirmik, Capnodium Mont. Tpiliselt saproobid puittaimedel, kuid vivad esineda ka rohttaimedel, moodustades taimeorganitel tahmataolist kirmet - tahmkatet. Eestis 1 liik - tahmkirmik (C. salicinum Mont.) (joon. 3.58.), mida on leitud aed-unapuult, pajudelt (Salix spp.), punaselt leedrilt (Sambucus racemosa L.), harilikult prnalt, kuid ka naadilt (Aegopodium podagraria L.) ja maamlalt (Geum urbanum L.) (Ksebier, 1926; Lepik, 1938c, 1940b); mned leiud prinevad krrelistelt, sealhulgas odralt ja nisult, kus ta eluneb saproobina teristel ja hvinud vegetatiivorganitel (Soobik, 1988, 1995).Joon. 3.58. Capnodium salicinum. (A) Seeneniidistik. (B) Sulgeosla seeneniidistikul. (C) Eoskott eostega. [11].Joon. 3.59. Kukerpuu- kobarkera, Cucurbitaria berberidis. (A) Eoskott eostega. (B) Pseudoteetside kobar. (C) Lbilige stroomast pseudoteetsidega. (D) Kotteos. [10]. 73Sugukond kobarkeralised, CucurbitariaceaeEestis 1 perekond 2 liigiga. Anamorf-perekond - Camarosporium. Perekond kobarkera, Cucurbitaria Gray Pseudoteetsid paiknevad substraadil suurte kobaratena, harva ksikult; mitmesuguse kujuga; mnikord kobarate alusel hine, pseudoteetse hendav huke stroomakiht. Eoskotid silinderjad. Pseudoparafsid arvukad. Eosed vrvunud, ellipsoidsed, erineva arvu risti- ja pikivaheseintega, keskmise vaheseina kohalt nrdunud; tipmised rakud mnikord heledad. Saproobid vi nekrotroofid mitmesuguste puude ja psaste okstel, harva rohttaimedel. Eestis 2 liiki. Kukerpuu-kobarkera (C. berberidis Gray) (joon. 3.59.) esineb sna tihti thunbergi kukerpuu (Berberis thunbergii DC.), hariliku kukerpuu ning liklehise mahoonia (Mahonia aquifolium (Pursh) Nutt.) okstel, harvem suurel ltspuul (Caragana arborescens Lam.). Maavitsa-kobarkera (C. dulcamarae (Fr.) Fr.) esineb harilikul maavitsal (Solanum dulcamara L.) (Dietrich, 1859).Sugukond kerakilbikulised, DidymosphaeriaceaeEestis 1 perekond 4 liigiga. Anamorfid: peitteisseente (Coelomycetes) tunnustega teisperekonna Phoma sarnane ning avateisseente (Hyphomycetes) tunnustega teisperekond Fusicladiella Hhn. Perekond kerakilbik, Didymosphaeria Fuckel Pseudoteetsid ksikult vi mitmekaupa gruppidena substraati svenenud, ulatuvad esile ainult nsajate kaeltena; mnikord substraat tumeneb pseudoteetside kohalt, moodustades katva kilbi. Eoskotid silinderjad, 8-eoselised. Pseudoparafsid eoskottidest pikemad. Eosed he vaheseinaga, mille kohalt nrdunud; ebasmmeetrilised, pruunid, paiknevad 1-2 reas. Saproobid puude, psaste ja rohttaimede okstel ja vartel, harvem lehtedel; harva parasiidid. Anamorfid mitmesugused. Eestis 4 liiki. Kukerpuu-kerakilbik (D. futilis (Berk.& Broome) Rehm; sn. D. epidermidis (Fr.) Fuckel; snanamorfid Dendrophoma sp. ja Fusicladiella sp.) esineb hariliku kukerpuu kuivanud okstel (Vestergren, 1903); piibelehe-kerakilbik (D. fertilis (Berk. & Broome) Rehm) - maikellukesel e. piibelehel (Convallaria majalis L.) (Dietrich, 1856); D. crastophila (Niessl) G. Winter - aasnurmikal (Poa pratensis L.) ja D. dactylidis Lobik - harilikul aruheinal (Festuca pratensis Huds.) (Soobik, 1984).Sugukond mustlaikpletikulised, DothideaceaeAskostroomad ainult alaosaga vi tervikuna substraati svenenud, he- vi paljukambrilised, mitmesuguse kujuga - polsterjad, koorikjad vi ketasjad; mustad, substraadi kattekudet rebestavad. Eoskotid stroomakambrites kimpudena, 4-8-eoselised. Pseudoparafsid esinevad vi puuduvad. Eosed enamasti kahes reas, vrvusetud vi vrvunud, he vi mitme vaheseinaga. Laialt levinud mitmesugustes kliimavtmetes. Enamik saproobid, kuid on ka palju parasiite ja nekrotroofe pllu- ja aiakultuuridel. Eestis 2 perekonda 3 liigiga. Perekond Omphalospora Theiss. & Syd. Askostroomad koorikjad, laiuvad, mustad, hes reas paiknevate stroomakambritega. Eoskotte vhe, nad on jalata ja tipus paksenenud. Pseudoparafsid puuduvad. Eosed laimunajad, ebasmmeetriliselt paikneva vaheseinaga, vrvusetud. Saproobid vi parasiidid rohttaimedel. Eestis 1 liik: O. stellariae (Lib.) Theiss. & Syd. (sn. Euryachora stellariae (Lib.) Fuckel) - mustad askostroomad paiknevad epidermi ja kutiikula vahel, meil hariliku kurekaela (Erodium cicutarium (L.) LHr.) elavatel lehtedel ja mets-ththeina (Stellaria holostea L.) surnud vartel (Lepik, 1926a; Smermaa, 1971).74Perekond tahmlaikseen, Scirrhia Nitschke Askostroomad epidermi all, tumedad, piklikud vi pisut kumerad, paljukambrilised, kambrid hes reas, esileulatuvate kaelteta. Saproobid ja parasiidid krreliste ja likheinaliste (Cyperaceae) vartel. Eestis 2 liiki. Pillirootahmlaikseen (S. rimosa (Alb. & Schwein.: Fr.) Fuckel; sn. S. agrostidis (Fuckel) G. Winter) (joon. 3.60.) tekitab teleomorfina peamiselt pilliroo (Phragmites communis Trin.), aga ka punase aruheina (Festuca rubra L.) ja nurmikate (Poa spp.) lehtedel ja vartel musti tahmjaid laike, phjustades tahmlaiksust; levinud kohati ohtralt; anamorf Marssonina hysteriopsis Pat. areneb eelnevalt samadel askostroomadel ja on Eestis teleomorfist harvem (Pldmaa, 1967; Kalamees, 1985a; Soobik, 1988). Loatahmlaikseen (S. junci Fr.) leidub Eestis ainult anamorfina Leptostromella juncina (Fr.) Sacc., tekitades keraloal (Juncus conglomeratus L.) loa-tahmlaiksust (Dietrich, 1856).Joon. 3.60. Pilliroo- tahmlaikseen, Scirrhia rimosa. (A) Askostroomad. (B) Lbilige askostroomast. (C) Eoskott eostega. [11].Sugukond DothioraceaeParasiidid vi nekrotroofid puittaimedel. Eestis 3 perekonda 4 liigiga. Anamorf-perekonnad - avateisseente (Hyphomycetes) tunnustega Hormonema Lagerb. & Melin ja sellele lhedane Aureobasidium Viala & G. Boyer (sn. Pullularia Berkhout) ning peitteisseente (Coelomycetes) tunnustega Sclerophoma Hhn. ja Pseudoseptoria Speg. (sn. Selenophoma Maire). Anamorf-perekonnast Aureobasidium, mille koniidikandjad moodustavad snneemasid, on Eestis teada 2 teleomorfi nimetuseta teisliiki. A. pullulans (de Bary) G. Arnaud (sn. Pullularia pullulans (de Bary) Berkhout) on kosmopoliitne teisliik, mis on saproobina vga laialt levinud paljudel erinevatel substraatidel (Farr jt., 1989). Eestis on teada 136 leidu 45 krreliselt (Soobik, 1984, 1988); teda on meil leitud ka huumustoitelistest jrvedest (Voronin, 1989; Solntseva jt., 1990), vetatud mullast (Alton, 1990) ning hariliku kuuse kahjustajana (Hanso, 1985). A. caulivorum (Kirchn.) W.B. Cooke (sn. Kabatiella caulivora (Kirchn.) Karak.) on meil tuntud ristikutel (Trifolium spp.) ristiku-varrepletiku tekitajana, levib eriti mrgatavalt vanemates ristikuklvides. Teisliik on majanduslikult oluline, kuna Eestis esineb seene poolt tekitatud tugevaid kahjustusi ristikutel vga sageli (Jaama jt., 1961). Anamorf-perekonnast Pseudoseptoria (sn. Selenophoma) (joon. 3.61.) on leitud meilt 3 sellist teisliiki, millel seni pole teada teleomorfi: P. donacis (Pass.) B. Sutton (sn. P. stomaticola (Bumler) B. Sutton; Phyllosticta stomaticola Bumler; Selenophoma donacis (Pass.) R. Sprague & Johnson, S. curva (P.Karst.) Petr.; Septoria oxyspora Penz. & Sacc.); P. everhartii (Sacc. & Syd.) B. Sutton (sn. Selenophoma everhartii (Sacc. & Syd.) R. Sprague); P. obtusa (R. Sprague & Johnson) B. Sutton (sn. Selenophoma obtusa R. Sprague & Johnson). Kik teisliigid on leitud krrelistelt (Kask, 1966b; Soobik, 1988).Joon. 3.61. Pseudoseptoria sp. (A) Pkniidid. (B) Koniidid. [4].Perekond Dothiora Fr. Eestis 1 liik - D. ribesia Fr.: Fr. (sn. Dothidella ribesia (Fr.) Theiss. & Syd., Plowrightia ribesia (Fr.: Fr.) Sacc.; anamorf Aureobasidium sp.) punasel sstral (Dietrich, 1856).75Perekond Saccothecium Fr. (sn. Pleosphaerulina Pass., Metasphaeria Sacc.) Anamorf-perekond peitteisseente (Coelomycetes) tunnustega - Pseudoseptoria Speg. Eestis 2 liiki snonmsete nimetustega: Metasphaeria bromigena R. Sprague (anamorf Pseudoseptoria bromigena (Sacc.) B. Sutton; sn. Selenophoma bromigena (Sacc.) R. Sprague & Johnson; Septoria bromigena Sacc.) lustetelt (Bromus spp.) (Kask, 1966b; Soobik, 1988) ja Pleosphaerulina sojicola Miura (anamorf Phyllosticta sojicola C. Massal.), mida on leidnud Lepik (1938a, 1939c) kultuur-sojaoalt (Glycine hispida (Moench) Max). Perekond Sydowia Bres. Eestis 1 liik - S. polyspora (Bref. & Traverso) E. Mller (sn. Sphaeronemella acicularis (Fr.) Sacc., S. subulata (Fr.) Grove; snanamorfid Sclerophoma pythiophila (Corda) Hhn. ja Hormonema dematioides Lagerb. & Melin; anamorfid Phoma acicola (Lev.) Sacc., Ph. strobiligena Desm.); vga levinud liik, mis esineb meil ainult anamorfidena harilikul mnnil, phjustades mnni-sklerofomoosi (Dietrich, 1856; Vestergren, 1903; Bucholtz, 1916; Lepik, 1939c; Pldmaa, 1967; Hanso, 1985a); seen kahjustab mrkimisvrselt noori okaspuuseemikuid ja -istikuid - taimedel varisevad okkad ja hvivad noored vrsed, lpuks taim hukkub.Sugukond ElsinoaceaeEestis 1 perekond 2 liigiga. Anamorf-perekond peitteisseente (Coelomycetes) tunnustega, koniidid tekivad eoslaagrites - Sphaceloma de Bary. Perekond Elsino Racib. Taimeparasiidid. Eestis 2 liiki. E. veneta (Burkh.) Jenkins (anamorf Sphaceloma necator Ellis & Everh.; sn. Phyllosticta fuscozonata Thm., Gloeosporium venetum Speg.) (joon. 3.62.) on anamorfina viimastel aastatel Eestis kiiresti laieneva ohtliku taimehaiguse - vaarika-antraknoosi (vaarika-krblaiksuse, vaarikavarrekrbuse) tekitaja; haigust esineb meil kikjal igal aastal, kahjustades 60-70% vaarikavartest ja vrsetest ning vhendades mrgatavalt vaarikasaaki (Kaarep & Ratt, 1960; Kikas & Koitjrv, 1970; Prtel, 1974b). Teine liik - E. rosarum Jenkins & Bitanc. (anamorf Sphaceloma rosarum (Pass.) Jenkins; sn. Phyllosticta rosae Desm., Ph. rosarum Pass., Gloeosporium rosarum (Pass.) Jenkins) phjustab anamorfina roosiantraknoosi ja tekitab mnel aastal meie roosikasvatusele mrgatavat kahju (Rumberg, 1975, 1980, 1983).Joon. 3.62. Elsino veneta. (A) Stroomad sulgeoslatega. (B) Strooma lbilige. (C) Kotteos. [11].Sugukond pisikeralised, LeptosphaeriaceaeEestis 2 perekonda 23 liigiga. Anamorf-perekonnad: Camarosporium, Coniothyrium, Phoma, Rhabdospora, Septoria, Stagonospora. Anamorf-perekond Rhabdospora on senistel andmetel seotud ainult teleomorf-perekonnaga Leptosphaeria. Perekond pisikera, Leptosphaeria Ces. & De Not. Vikesed pseudoteetsid ksikult vi rhmiti substraati svenenud vi esile ulatuvad; kerajad vi koonusjad, mustad, paljad. Eoskotid silinderjad, 8-eoselised. Pseudoparafse palju. Eosed mitme vaheseinaga, kollased vi pruunid, limajtketega vi ilma. Saproobid talvitunud taimevartel, harvem poolparasiidid rohttaimede lehtedel. Perekonnas Leptosphaeria oli Eestis seni kirjeldatud 34 liiki, enamik neist on nd le viidud teistesse perekondadesse (vt. Diapleella, Keissleriella, Nodulospharia, Phaeosphaeria, Paraphaeosphaeria). Praegu on perekonnas Leptosphaeria Eestis teada 22 liiki. Palju liike on meil tuntud juba Dietrichi (1856, 1859), Vestergreni (1903) ja Bucholtzi (1916) tdest, uuemal ajal on enamikku neist Eestis taas leidnud Holm (1957), Pldmaa (1967), Smermaa (1971) jt.76Paljudel krrelistel kasvavatest liikidest Eestis (vt. Soobik, 1988) on sellesse perekonda tnaseks jnud ainult 2 liiki: Leptosphaeria taminensis H. Wegelin ja L. ammophilae (Lasch) Rehm. Kaheidulehelistel taimedel (Dicotyledoneae) esinevad jrgmised liigid: L. acuta (Fuckel) P. Karst. (sn. Pleospora acuta Fuckel; anamorf Phoma piskorzii (Petr.) Boerema & Loer.); L. affinis P. Karst. suure robirohu (Rhinanthus serotinus (Schn.) Oborny), vikese robirohu (R. minor (L.) Coll.) ja vgiheinte (Verbascum spp.) mullustel vartel; L. anemones Holls lastel (Anemone spp.); L. berlesei Lars. & Munk raudosja (Equisetum hiemale L.) vartel; L. coniothyrium (Fuckel) Sacc. (anamorf Coniothyrium wernsdorffiae Laubert, sn. C. cystotricha (Schulz.) Sacc. & Traverso) roosidel, phjustades anamorfina roosi-varrepletikku ja hvitades sellega roosivarsi talvkattest vabastamise jrel (Rumberg, 1980, 1983, 1986); L. doliolum (Pers.: Fr.) Ces. & De Not. (anamorf Phoma hoehnelii Kesteren Eestis leidmata) hariliku puju (Artemisia vulgaris L.), pdrakanepi (Chamaenerion angustifolium (L.) Scop.) ja krvengese (Urtica dioica L.) kdunevatel vartel, kik senised leiud klindialusest metsast Sillame lhedalt; L. empetri (Fuckel) G. Winter harilikul kukemarjal (Empetrum nigrum L.); L. fiedleri (Niessl) Sacc. (sn. Metasphaeria fiedleri Sacc.), anamorf Hendersonia fiedleri Westend. on Eestis leitud vereval kontpuul; L. helminthospora Ces. & De Not. (sn. L. clavispora J.H. Mller & Burton) mitmete pujude (Artemisia spp.) surnud vartel Abrukal; L. hendersoniae (Fuckel) L. Holm hanepaju (Salix repens L.) okstel; L. maculans (Desm.) Ces. & De Not. (sn. Pleospora maculans (Desm.) Tul.) phjustab anamorfina Phoma lingam (Tode.: Fr.) Desm. kapsamustmdanikku ja ristieliste tusmepletikku, kahjustades kapsa, kaalika, redise ja rika lehti, varsi, ktru ja juurikaid, eriti silitamisel ( Liveke, 1986, 1995). L. millefolii (Fuckel) Niessl (sn. Pleospora millefolii Fuckel) esineb raudrohu (Achillea millefolium L.) kdunevatel vartel; L. ogilviensis (Berk. & Broome) Ces. & De Not. keskmise teelehe (Plantago media L.) kdunevatel vartel; L. ocellata (Niessl ex Sacc.) G. Winter (sn. Metasphaeria ocellata (Niessl) Sacc.) kandilise naistepuna (Hypericum maculatum Crantz) vartel; L. neomaritima R.V. Gessner & Kohlm. (sn. Pleospora maritima Rehm) kpress-piimalille (Euphorbia cyparissias L.) kdunevatel vartel; L. rostrupii Lind. (sn. L. libanotis Sacc.) kahjustab anamorfina Phoma rostrupii Sacc. aedporgandi idandeid ja tusmeid, juurvilju ja seemneistikuid, phjustades porgandifomoosi e. porgandi-hallmdanikku (Liveke, 1986, 1995); L. sorbi Jacz. esineb anamorfina Septoria sorbi Lasch & Fr. harilikul pihlakal. Jrgmisi liike on seni Eestist leitud ainult anamorfina: L. morfolicia (Cooke) Grove - anamorf Stagonospora eleocharidis Trail sooalsi (Eleocharis palustris (L.) R. Brown) kdunevatel vartel; L. phlogis Oudem. anamorf Septoria phlogis Sacc. & Speg., leeklille-helelaiksuse tekitaja, vhendab leeklille (Phlox puniculata L.) dekoratiivsust, phjustades lehtedel arvukate heledate laikude teket; L. pratensis Sacc. & Briard snanamorfid Phoma meliloti Allesch. ja Stagonospora meliloti (Lasch) Petr. phjustavad liblikielistel heintaimedel (sirplutsernil - Medicago falcata L. , harilikul lutsernil - M. sativa L. ja ristikutel - Trifolium spp.) laikpletikku, mis avaldub lehtedel, vartel ja kauntel pruunide laikudena; tugeva kahjustuse korral varred nrduvad ja vivad murduda, nakatunud kauntel tungib seeneniidistik seemnetele, vhendades seemnete kaalu ja alandades idanevust; laikpletik phjustab liblikielistel olulist saagilangust ja majanduslikku kahju (Kivi, 1962, 1963; Pldmaa, 1967). Anamorf-perekonnast Rhabdospora on Eestis praegu teada 4 liiki, millel puudub teleomorf: R. campanula-cervicariae Vestergr. - karedal kellukal (Campanula cervicaria L.) Saaremaal (Vestergren, 1903; Bucholtz, 1916); R. disseminata Sacc. & Paol. - ngelheinaliigil Thalictrum delavayi Franch.; R. jaapiana P. Henn. - pldpujul (Artemisia campestris L.); R. pulsatillae Syd. - aas-karukellal (Pulsatilla pratensis (L.) Mill.) (Pldmaa, 1967). Perekond Ophiobolus Riess. Joon. 3.63. Ophiobolus acuminatus. Pseudoteetsid substraadis ksikult vi rhmiti; nsajate (A) Pseudoteetsid. (B) Eoskott eoste ja kaeltega, mis mnikord moodustavad sna pikki jtkeid. parafsidega. (C) Kotteos. [10, 11]. Kollased niitjad eosed paljude ristivaheseintega, mille kohalt tihti ksikosadeks jagunevad; paiknevad eoskottides paralleelselt; mnikord limajtketega. Eestis 1 liik - O. acuminatus (Sowerby : Fr.) Duby (joon. 3.63.), mille teisend var. cirsii (P. Karst.) Sacc. tekitab ohaka-juuremdanikku; esineb tuliohaka (Cirsium vulgare (Savi) Ten.) ja khara karuohka (Carduus crispus L.) mullustel vartel (Vestergren, 1903; Holm, 1957).77Sugukond harisuudmelised, LophiostomataceaeEestis 3 perekonda 6 liigiga. Perekond ngisasi, Herpotrichia Fuckel Pseudoteetsid seeneniidistiku pimikutel vi peremeestaime pinnal enamasti rhmiti, harvem ksikult; kerajad vi poolkerajad, tiheda nahkja konsistentsiga, nsaja suudmega, leni tihedalt kaetud erineva pikkusega mustjaspruunide sassis (ngisasi) seeneniitidega, mustad. Eoskotid pika jalaga, tlvjad kuni piklik-silinderjad, sisaldavad 8 eost, parafsidega. Eosed piklik-vrtenjad, he vi mitme ristivaheseinaga, vaheseinte kohalt nrdunud; vrvusetud, mnikord pruuniks vrvunud, litilkadega. Anamorf-perekonnad: Pyrenochaeta De Not. ja Spilocaea Fr. Saproobid taimejnustel vi parasiidid okaspuudel. Eestis 1 liik - harilik ngisasi (Herpotrichia juniperi (Duby) Petr.). Pseudoteetsid taimevlistel tumepruunidel kuni mustadel sassis mtseelipimikutel. Eosed vrtenjad, noorelt he, valminult kolme ristivaheseinaga, nelja litilgaga. Tekitab okaspuu-ngihallitust. Esineb tihti pesadena tihedates kuusemetsades jrelkasvukuuskede vrades, kus erilist kahju ei tekita. Ohtlik on metsataimlates, kus vib hvitada massiliselt noori hariliku kuuse, torkiva kuuse (Picea pungens Engelm.), hariliku mnni ning teiste okaspuude seemikuid ja istikuid. Okaspuu-ngihallitus kuulub nn. talvitumishaiguste hulka. Seeneniit tungib vlja eosest nakatunud peremeestaime okkast lume all, kus on krge huniiskus; moodustub peremeestaimevline mtseel, mis levib lumes okkalt okkale, nakatades talve jooksul ha uusi okkaid ning tekitades kevadeks suuri, vrdlemisi selgepiirilisi kahjustuskoldeid. Krge huniiskuse korral vivad seene eosed moodustuda ja levida kogu aasta jooksul (Hanso & Trva, 1975; Hanso, Mardiste & Trva, 1980; Hanso & Mardiste, 1986). Anamorf-perekonnast Pyrenochaeta on Eestist leitud 1 liik, millel pole teada teleomorfi - P. decipiens Marchal krrelistel (Soobik, 1988). Perekond Keissleriella Hhn. Eestis 1 liik - K. culmifida (P. Karst.) Bose (sn. Leptosphaeria culmifida P. Karst., L. poae Niessl, L. sparsa (Fuckel) G. Winter, Trichometasphaeria culmifida (P. Karst.) L. Holm), mis esineb paljudel krrelistel (Smermaa, 1971; Soobik, 1984, 1988). Perekond harisuu, Lophiostoma Ces. & De Not. Pseudoteetsid kerajad vi koonusjad, kukeharja taolise kaelaga, lhetaolise avaga; algul substraati svenenud, hiljem paljastuvad; paiknevad ksikult vi mitmekaupa grupis. Eoskotid silinderjad, jalaga. Pseudoparafsid vrvusetud, niitjad, mnikord pisut harunenud. Eosed 3(5-7) vaheseinaga, nrdunud, oliivpruunid, vahel 1-2 vrvusetu jtkega. Saproobid puude ja psaste kuivanud okstel ning paljastunud puidul, samuti rohttaimede vartel. Eestis 4 liiki, mille esinemist mrgib Dietrich (1856): L. angustilabrum (Berk. & Broome) Cooke var. crenatum (Pers.: Fr.) Chesters & A. Bell (sn. Lophiotrema crenatum (Pers.: Fr.) Sacc.) mitmesuguste rohttaimede vartel; pilliroo-harisuu (L. arundinis (Pers.: Fr.) Ces. & De Not.); varre-harisuu (L. caulium (Fr.: Fr.) Ces. & De Not.) ja fuckeli harisuu (L. fuckelii Sacc.) vereval kontpuul.Sugukond laikseenelised, MycosphaerellaceaeEestis 3 perekonda 63 liigiga. Anamorf-perekonnad vga erinevad ja rohkearvulised. Peamised peitteisseente (Coelomycetes) tunnustega teisperekonnad on: Ascochyta, Asteromella, Phloeospora, Phoma, Phyllosticta, Septoria; avateisseente (Hyphomycetes) tunnustega - Cercospora, Cladosporium, Polythrincium, Ramularia. Sugukonnaga seostatakse ka avateisseente tunnustega teisperekondi Corynespora Gssow, Fulvia Cif. ja Mycovellosiella Rangel (sn. Ragnhildiana Solheim). Anamorf-perekonnast Corynespora on Eestist leitud 1 teisliik, millel pole teada teleomorfi - C. cassiicola (Berk. & M.A. Curtis) C.T. Wei (sn. Cercospora melonis Cooke) kurgil, kus tekitab kurgi-leherugeid. (Zolk, 1915).78Anamorf-perekonnast Fulvia on Eestis teada 1 teisliik, millel seni ei tunta teleomorfi -F. fulva (Cooke) Cif. (sn. Cladosporium fulvum Cooke), mis phjustab tomati-ruugehallitust, tekitades sellega meil tomatikasvatusele suurt kahju, eriti katmikaladel. Taimede haigestumine oleneb valgus-, temperatuuri- ja niiskustingimustest. Haigestumist soodustab vhene pikesepaiste ja krge huniiskus (Liveke, 1986). Seen prineb Luna-Ameerikast, kuid on nd levinud tomatikasvatuspiirkondades le kogu maakera (Smith jt., 1988). Soobik (1988) on seda teisliiki leidnud ka mitmelt krreliselt. Anamorf-perekonnast Mycovellosiella on seni Eestist leiuandmeid 4 sellise teisliigi kohta, mille teleomorfi ei teata (Pldmaa, 1967). Neist vrib eelkige thelepanu M. concors (Casp.) Deighton (sn. Cercospora concors (Casp.) Sacc.), mis phjustab kartuli-koldlaiksust; esineb Eestis vga sageli, kuid sporaadiliselt; 1942.a. niteks oli Eestis kartulikahjustus 100% (Lepik, 1943b); viimastel aastatel pole majanduslikult olulist kahju theldatud. M. ferruginea (Fuckel) Deighton (sn. Cercospora ferruginea Fuckel) esineb harilikul pujul (Artemisia vulgaris L.), M. murina (Ellis & Kellerm.) Deighton (sn. Cercospora murina Ellis & Kellerm., C. lilacina Bres.) - sookannikesel (Viola palustris L.). M. perfoliata (Ellis & Everh.) Munt.-Cvetk. (sn. Ragnhildiana scandicearum (Magnus) Vassiljevsky, Cercospora scandicearum Magnus) On leitud vaid ks kord 1936.a. mets-harakputkelt (Anthriscus silvestris (L.) Hoffm.) Tallinna lhedalt (Lepik, 1939c). Perekond Guignardia Viala & Ravaz Eestis 3 liiki. Krrelistel on levinud G. gramina Lobik ja G. microscopica Auersw. (Soobik, 1988). G. xylostei Reusser esineb Eestis anamorfina Kabatia periclymeni (Desm.) Morelet (sn. Leptothyrium periclymeni (Desm.) Sacc., Colletotrichella periclymeni (Desm.) Hhn.) harilikul kuslapuul; seen on levinud Phja-Eestis, kohati Harjumaal massiliselt, majanduslikku thtsust ei oma (Pldmaa, 1967). Perekond laikseen, Mycosphaerella Johans. Taimedel tumedaid laike moodustavad pseudoteetsid paiknevad substraadil ksikult vi rhmiti, mnikord kasvavad kljetsi omavahel kokku; algul arenevad epidermi all, seejrel rebestavad selle ja ulatuvad esile. Eoskotte 3-100. Eoseid eoskotis 8; he vaheseinaga, mille kohalt tihti nrdunud; vrvusetud. Elutsklis alati olemas anamorf, milles tekivad mikrokoniidid. Anamorfidena phjustavad paljusid tuntud ja levinud taimehaigusi kultuurtaimedel; teleomorfid esinevad saproobidena. Eestis 59 liiki. Perekonna anamorfid on vga mitmekesised, peamised neist on jrgmised: Ascochyta, Asteromella, Cercospora, Cercosporella, Cladosporium, Phloeospora, Phoma, Phyllosticta, Ramularia ja Septoria; ainult ksitletava teleomorf-perekonnaga on nimetatutest seotud Asteromella, Cercospora, Cercosporella ja Ramularia (Melnik, 1977; Farr jt., 1989; Hawksworth jt., 1996). Maasika-laikseene (Mycosphaerella fragariae (Tul.) Lindau) pseudoteetsid asuvad 10-20 kaupa laikudel maasikate surnud lehtede lakljel; laigud algul punakad, hiljem pruunikad, mbritsetud laiast tumepunasest risest; anamorf Ramularia grevilleana (Tul.) Jrst.(sn. R. tulasnei Sacc.) phjustab heledate, tumepunase servaga laikude teket maasika elavatel lehtedel; koniidikandjad harunemata, herakulised vi 1-3 vaheseinaga, koniidid ketina. Nii anamorf kui teleomorf tekitavad maasikalehtedel hstituntud maasikalaikpletikku; haigus on Eestis vga laialt levinud ja phjustab eriti vanades maasikaistandustes suurt kahju (Lepik, 1935b; Prtel, 1970; Smermaa, 1971). Vaarika-laikpletiku tekitajana tuntud vaarika-laikseene (M. ligea (Sacc.) Zeller, sn. M. rubi Roark) pseudoteetsid arenevad lehtede alakljel mitmekaupa; liik esineb Eestis ainult anamorfina Septoria rubi Westend., mis phjustab vaarika lehtede mlemal kljel heledate, kitsa tumeda servaga laikude teket, mille lakljel arenevad tumedad algeoslad; haigus on Eestis laialt levinud, kuid mrkimisvrset kahju ei phjusta; mnikord vivad lehed enneaegselt variseda. Ristikulaikpletikku tekitab ristiku-laikseen (M. carinthiaca Jaap), mis moodustab lehtede lakljel pruunikaid, leheroodudega piiratud nurgelisi laike, mille alakljel arenevad rhmiti kerajad pseudoteetsid; esineb mitmete ristikuliikide (Trifolium spp.) lehtedel; anamorfi Ramularia trifolii Jaap koniidikandjad arenevad kimpudena lehe mlemal kljel asuvatel laikudel (Kivi, 1962; Kivi & Kivi, 1968; Smermaa, 1971). Krrelistel laikpletikku tekitavatest liikidest on Eestis levinuim M. recutita (Fr.) Johanson, mida on leitud 21 krreliste ja likheinaliste (Cyperaceae) liigil (Soobik, 1988); tema pseudoteetsid arenevad lehe mlemal kljel, tihti ridadena piki roode; anamorf Scolicotrichum graminis Fuckel esineb massiliselt mitmesugustel krrelistel heintaimedel, eriti pldtimutil (Phleum pratense L.), vhem teraviljadel, phjustades lehtede enneaegset kuhtumist. Teine levinum krreliste-laikpletiku tekitaja on M. graminicola (Fuckel) Johanson & Magnus, mis esineb meil teleomorfina 11 krreliseliigil (Soobik, 1988); seene mustad pseudoteetsid paiknevad tihti pikiridadena, on vikeste nsajate kaeltega; anamorf Septoria tritici Roberge phjustab kahvatute laikude teket kahjustatud taimeorganitel; kige ohtlikum on isikute nakatumine, sel juhul jvad terised klujaks; haigestumist soodustavad suured lmmastikvetise annused. Soobiku (1988, 1995) andmeil79on Eestis krrelistelt heintaimedelt vi teraviljadelt harvem leitud veel jrgmisi laikpletikku tekitavaid liike: M. graminum (Sacc.) Lavrov, M. ignobilis (Auersw.) Lindau, M. leptoplecura De Not., M. lineolata (Roberge & Desm.) J. Schrt., M. longissima (Fuckel) Lindau, M. munkii Tomilin, M. nevedovskii Tomilin, M. basicola A.B. Frank, M. bulgarica Petr. Ruuge laikpletiku tekitaja M. allicina (Fr.) Vestergr. (sn. M. tassiana (De Not.) Johanson) esineb Eestis teleomorfina 34 krreliseliigil (Soobik, 1988); seene anamorf Cladosporium herbarum Fr. phjustab paljudel eri sugukondade taimeliikidel pruunikate laikude teket, millel sirged vi kverdunud koniidikandjad paiknevad kimpudena; lisaks on teda leitud merihumuril (Honckenya peploides (L.) Ehrh.) (Pldmaa, 1967; Smermaa, 1971). M. podagrariae (Fr.) Petr. (sn. M. aegopodii Potebnia, Phyllachora podagrariae P. Karst.) esineb sageli kikjal harilikul naadil (Aegopodium podagraria L.) (Dietrich, 1856; Lepik, 1939a; Smermaa, 1965); anamorf Septoria podagrariae Lasch (snanamorf Phyllosticta aegopodii (Curr.) Allesch.) on leitud samuti naadil, kuid elavatel lehtedel ja vartel (Vestergren, 1903; Lepik, 1939a; Pldmaa, 1967). Lehe-laikseen (M. maculiformis (Pers.) J. Schrt.) tekitab vikesi nurgelisi laike mitmete puuliikide mahalangenud lehtedel, phjustades lehtpuu-laikpletikku; Eestis on teda leitud hariliku vahtra ja hariliku tamme mahavarisenud lehtedel; anamorf Phyllosticta maculiformis Sacc. tekitab marlaiksust kaskede lehtedel (Vestergren, 1903; Aksel, 1956; Maavara jt., 1961; Pldmaa, 1967; Smermaa, 1971;). Sstralaikseenel (M. ribis (Fuckel) Feltgen) tekivad punase sstra mahavarisenud lehtede mlemal kljel hajusate rhmadena paiknevad pseudoteetsid (Kivi & Ojamets, 1973), phjustades sstra-laikpletikku; meil on leitud ka anamorf - sstra-helelaiksuse tekitaja Septoria ribis (Lib.) Desm. (snanamorf Phyllosticta grossulariae Sacc.), mis phjustab sstarde ja aed-karusmarja lehtedel, noortel vrsetel ja viljadel heledate laikude marlaiksuse teket (Kikas & Koitjrv, 1970; Prtel, 1974a). Harva esinevad Eestis jrgmised liigid (vt. Vestergren, 1903; Bucholtz, 1916; Pldmaa, 1967; Smermaa, 1971; Tomilin, 1979): M. asperulae Roum. & Fautrey vrv-varjulillel (Asperula tinctoria L.); M. caulicola (P. Karst.) Munk vgiheintel (Verbascum spp.); M. innumerella (P. Karst.) J. Schrt. (sn. M. ranunculi (P. Karst.) Lind.); M. iridis (Auersw.) J. Schrt.; M. fructicum Starbck (sn. Ophiobolus fructicum (Rabenh.) Sacc.) harilikul jooksjarohul (Ononis arvensis L.); M. laphati ( Laib.) (sn. Ovosphaerella laphati Laib.; anamorf Ramularia rubella (Bonord.) Nannf., sn. R. decipiens Ellis & Everh., Ovularia monosporia (Westend.) Poind. & Clements, O. obliqua (Cooke) Sacc.) oblikatel (Rumex spp.) (Kalamees jt., 1976); M. pulsatillae (Lasch) Auersw. aas-karukellal (Pulsatilla pratensis (L.) Mill.; M. rubella (Niessl) Magnus harjakal hrgheinal (Melampyrum cristatum L.); M. tormentillae (Sacc.) Tomilin; M. viburni (Nitschke) J. Schrt.; M. depazaeformis (Auersw.) Lindau (sn. Stigmatea depazaeformis J. Schrt.); M. elymi (Unamuno) Tomilin (Soobik, 1988); M. filicum (Desm.) Starbck; M. hyperici (Auersw.) Starbck. Palju liike on leitud Eestis ainult anamorfina: M. aesculi (Cocc. & Morini) Tomilin - anamorf Septoria aesculi (Fr.) Westend. (sn. S. aesculicola (Fr.) Fuckel) hobukastani (Aesculus hippocastanum L.) elavatel lehtedel; M. alchemillicola Vassiljevsky - anamorf Ramularia schroeteri Khn (sn. Ovularia schroeteri (Khn) Sacc.) kortslehtedel (Alchemilla spp.), sageli (Pldmaa, 1967); M. anethi (Pers.: Fr.) Petr. - anamorf Phoma anethi (Pers.: Fr.) Sacc. (snanamorf Cercosporidium punctum (Lacr.) Deighton) aedtillil (Anethum graveolens L.) ja aedpetersellil (Petroselinum crispum (Mill.) A.W. Hill) (Dietrich, 1859; Jrva, 1971); M. bellonae (Sacc.) Spagorov - anamorf Phoma pomorum Thm. (sn. Ph. prunicola (Opiz) Sacc., Ph. pirina Sacc.) harilikul pirnipuul ja unapuul (Aksel, 1956; Prtel, 1970), saproobselt veetaimedel (Voronin, 1989; Solntseva jt., 1990); M. brassicola (Duby) Lindau - anamorf Asteromella brassicae (Chev.) Boerema & Kesteren (sn. Phyllosticta brassicae (Cur.) Westend.) kaalikal (Aksel, 1956; Jrva, 1971); M. caryophylli (Pass.) Cruchet (sn. M. dianthi (Burt) Jrst.) - anamorf Cladosporium echinulatum (Berk.) G.A. de Vries (sn. Heterosporium echinulatum (Berk.) Cooke) phjustab nelkidel (Dianthus spp.) nelgi-laikhallitust, mis on Eestis laialt levinud (Kalamees jt. 1976; Mauring, 1976; Kivi & Mauring, 1976); M. cirsii-arvensis Petr. anamorf Septoria cirsii Niessl (sn. S. bulgarica Bubk & Malkoff) ohakatel (Cirsium spp.) (Pldmaa, 1967); M. foeniculi Komirn. - anamorf Cercospora depressa (Berk & Broome) Deighton (snanamorf Phoma anethi (Pers.: Fr.) Sacc.) sarikalistel (Apiaceae), eriti rohkelt ja kikjal harilikul heinputkel (Angelica silvestris L.) (Pldmaa, 1967; Jrva, 1971); M. fraxini (Niessl) Lindau - snanamorfid Septoria fraxini Desm. ja Phyllosticta fraxinicola Sacc. esinevad harilikul saarel (Aksel, 1956); M. grossulariae (Fr.) Lindau - snanamorfid Phyllosticta ribicola (Fr.) Sacc. ja Septoria grossulariae Auersw. sstardel (Dietrich, 1856); M. heraclei - anamorf Ramularia heraclei (Oudem.) Sacc. siberi karuputkel (Heracleum sibiricum L.) (Lepik, 1935b, 1939c; Pldmaa, 1967); M. hieracii (Sacc. & Broome) Jaap. - anamorf Ramularia hieracii (Bauml.) Jaap. hunditubakatel (Hieracium spp.) (Pldmaa, 1967); M. isariophora (Desm.) Johanson snanamorfid Phyllosticta holostea Allesch. ja Septoria stellariae Roberge & Desm. salu-ththeinal80(Stellaria nemorum L.) (Aksel, 1956; Pldmaa, 1967); M. juncaginearum J. Schrt. - anamorf Asteroma juncaginearum Rabenh. isluhtadel (Triglochin spp.) (Dietrich, 1856); M. latebrosa (Cooke) J. Schrt. snanamorfid Phleospora aceris (Lib.) Sacc. ja Phyllosticta platanoides Sacc. (sn. Cylindrosporium platanoides (Allesch.) Died.) vahtratel (Aksel, 1956; Pldmaa, 1967). M. lysimachiae Hhn. esineb ainult anamorfina Ramularia lysimachiae Thm. roomaval metsvitsal (Lysimachia nummularia L.) (Pldmaa, 1967); M. macrospora (Kleb.) Jrst. - anamorf Cladosporium iridis (Fautrey & Roum) G.A. de Vries (sn. Heterosporium gracile (Wallr.) Sacc.) phjustab iiristel (Iris spp.) sageli iirise-laikhallitust, mis muudab paljude vastuvtlike sortide lehestiku prast itsemist kiiresti vhedekoratiivseks (Kuningas, 1980), leitud ka krrelistel (Soobik, 1988); M. microsora Syd. - anamorf Cercospora microsora Sacc. prnadel (Vestergren, 1903; Bucholtz, 1916; Maavara jt., 1961); M. punctiformis (Fr.) J. Schrt. - anamorf Ramularia rosea (Fuckel) Sacc. on leparasiit roosteseene Melampsora salicina pustulitel ja samas ka roostest kahjustamata Salix triandra L. lehtedel (Pldmaa, 1967); M. ruthenica Petr. - anamorf Septoria astragali Roberge & Desm. magusal hundihambal (Astragalus glycyphyllus L.) (Vestergren, 1903; Bucholtz, 1916); M. superflua (Auersw.) Petr. - anamorf Ramularia urticae Ces. (sn. Cylindrosporella urticae J. Schrt.) krvengesel Urtica dioica L. (Pldmaa, 1967); M. rosicola B.H. Davis ex Deighton - anamorf Cercospora rosicola Pass. kibuvitsadel (Pldmaa, 1967); M. salicina (Fr.) Fuckel - anamorf Septoria salicicola (Fr.) Sacc. (sn. Depazea salicicola Fr.) raagremmelgal (Pldmaa, 1967). M. sylvatica (Sacc. & Speg.) Laib. esineb ainult anamorfina Ramularia knautiae (Massal.) Bubk iataril (Knautia arvensis (L.) Th. Coult.) (Pldmaa, 1967); M. stemmatea (Fr.) J. Schrt. (sn. Stigmatea stemmatea J. Schrt.) - anamorf Septoria stemmatea Berk. & Broome (sn. Asteromella stemmatea (Fr.) Petr., Depazea stemmatea Fr.) harilikul pohlal (Vaccinium vitis-idaea L.) (Dietrich, 1856; Vestergren, 1903; Smermaa, 1971); M. ulmi Kleb. - snanamorfid Phleospora ulmi (Fr. ex Kunze) Wallr. ja Phyllosticta bellunensis Mart. harilikul jalakal (Pldmaa, 1967); M. variabilis Kill.- anamorf Ramularia variabilis Fuckel vgiheintel (Verbascum spp.) (Bucholtz, 1916; Pldmaa, 1967) ja vereval srmkbaral (Digitalis purpurea L.) (Lepik, 1939c); M. violae Potebnia - anamorf Septoria violae-palustris Died. (sn. S. violae Westend.) turvaskannikese (Viola epipsila Ledeb.) elavatel lehtedel (Pldmaa, 1967), snanamorf Ramularia lactea (Desm.) Sacc. tekitab aedkannikese-tuhkhallitust ja esineb mitmel kannikeseliigil (Viola spp.) (Pldmaa, 1967). Anamorf-perekonnas Asteromella, mis on maailmas vrdlemisi liigirohke (ca 140 teisliiki), on teleomorfi nimetuseta Eestis teada ainult 1 teisliik - A. acorella (Sacc. & H. Rupr.) (sn. Phyllosticta acorella Sacc. & Penz.), mis on leitud kalmuselt (Acorus calamus L.) (Pldmaa, 1967). Anamorf-perekonnas Cercospora Fresen. on maailmas teada > 1200 teisliigi, Eestis on praeguseks leitud 19 teisliiki, millel ei teata teleomorfi ja millest enamik on avaldatud Pldmaa (1967) poolt. C. ariae Fuckel (sn. Ramularia sorbi (Bres.) Karak.) esineb hariliku pihlaka lehtedel. C. armoraceae Sacc. (sn. C. nasturtii Pass.) esineb rt-allikkressil (Nasturtium officinale (L.) R. Brown) (Lepik, 1939c). C. beticola Sacc. (joon. 3.64.) esineb hariliku peedi teisenditel, tekitades peedi-lehethnisust, mis phjustab mnel aastal mrkimisvrset kahju (eriti suhkrupeedile), kahjustab ka spinatit, esineb valgel hanemaltsal (Chenopodium album L.), kirburohtudel (Polygonum spp.), tatral (Fagopyrum esculentum Moench) jt. taimedel (Liveke, 1995). C. brassicola Henn. (sn. C. bloxami Berk. & Broome, Pseudocercosporella capsellae (Ellis & Everh.) Deighton) esineb kaalikal ja teistel ristielistel (Zolk, 1915; Lepik, 1943a). C. campii-silii Speg. (sn. C. fukushiana (Mats.) Yamamoto) esineb rnal lemmaltsal (Impatiens nolitangere L.) (Lepik, 1939c, 1940a). C. carotae (Pass.) Kasn. & Siem. phjustab porgandi-lehethnisust nii Joon. 3.64. Cercospora beticola. metsporgandil (Daucus carota L.) (Lepik, 1943b) kui ka Koniidikandjad koniididega. [25]. aedporgandil (Marland, 1962).81C. comari Peck esineb soopihla (Comarum palustre L.) elavatel lehtedel. C. dubia (Riess) G. Winter (sn. Ramularia dubia Riess) esineb valgel hanemaltsal (Chenopodium album L.) ja aedmaltsal (Atriplex hortensis L.) (Lepik, 1943b). C. festucae Hardison esineb aruheintel (Festuca spp.) (Soobik, 1988). C. galii Ellis & Holw. (sn. C. concinna Syd., Cercosporidium galii (Ellis & Holw.) Deighton) esineb pehmel madaral (Galium mollugo L.). C. lathyri Dearn. & House esineb aas-seaherne (Lathyrus pratensis L. f. pubescens Reichenb.) surnud vartel ja lehtedel. C. majanthemi Fuckel esineb leselehe (Majanthemum bifolium (L.) F.W. Schmidt) lehtedel. C. malkoffii Bubk esineb harilikul nril (Pimpinella saxifraga L.). C. mercurialis Pass. esineb psik-seljarohul (Mercurialis perennis L.) tihti ja rikkalikult (Lepik, 1939b). C. opuli (Fuckel) Hhn. esineb harilikul lodjapuul (Viburnum opulus L.) (Lepik, 1939b). C. paridis Erikss. esineb harilikul ussilakal (Paris quadrifolia L.) (Vestergren, 1903; Bucholtz, 1916). C. tragopogonis Ellis & Everh. esineb harilikul piimjuurel (Tragopogon pratense L.). C. traversiana Sacc. esineb lambaltsel (Trigonella foenumgraceum L.), T taimehaiguste katsejaamas esines omal ajal rohkesti ja tekitas mrgatavat kahju (Lepik, 1935d, 1943a, 1960). C. zebrina Pass. (sn. C. meliloti Oudem.) esineb kikjal ristikutel (Trifolium spp.) ja phjustab lehethnisust, tekitades suurt kahju (Kivi, 1962). Anamorf-perekonna Cercosporella teisliigid (maailmas ligi 100) on tuntud ohtlike taimepatogeenidena vga paljudel erinevatel peremeestaimedel. Eestis on seni leitud vaid 4 teisliiki, millel ei tunta veel teleomorfi. Thelepanu vrivad dekoratiivsetelt looduslikelt taimedelt leitud C. magnusiana Allesch. metskurerehalt (Geranium sylvaticum L.) , C. trollii (Jacz.) Bubk kullerkupult (Trollius europaeus L.) ja C. virgaureae (Thm.) Allesch. kuldvitsalt (Solidago virgaurea L.) (Kukk, 1972). Puhtulaiult on leitud jalakalt C. ulmicola Hhn. (Parmasto & Pldmaa, 1970). Anamorf-perekonnast Ramularia (joon. 3.65.) on Eestist leitud le 60 teisliigi, millel ei ole seni teada teleomorfe; suurem osa leide prineb Pldmaalt (1967). R. adoxae (Rabenh.) P. Karst. on leitud muskuslillelt (Adoxa moschatellina L.); R. agrestis Sacc. - kannikestelt (Viola spp.); R. alborosella (Desm.) Gjaerum (sn. Isariopsis alborosella (Desm.) Sacc.); R. alnicola Cooke sanglepalt, esineb kohati; R. anchusae Mass. (sn. R. anchusae-officinalis Eliass.) - harilikult imikalt (Anchusa officinalis L.); R. angelicae Hhn. - harilikult heinputkelt (Angelica sylvestris L.); R. anthrisci Hhn. mets-harakputkelt (Anthriscus sylvestris (L.) Hoffm.); R. armoraciae Fuckel - mdarikalt (Armoracia rusticana (Lam.) Gaertn., Mey. & Scherb.), phjustab mdarikatuhklaiksust, vga sage (Lepik, 1935d; Karis, 1963); R. aromatica (Sacc.) Hhn. - kalmuselt (Acorus calamus L.), vga sage; R. arvensis Sacc. - roomavalt maranalt (Potentilla reptans L.), seni teada ainult Vestergreni (1903) ja Bucholtzi (1916) leiud; R. barbareae Peck kollakatelt (Barbarea spp.); R. bistortae Fuckel (sn. Ovularia bistortae (Fuckel) Sacc.) - ussitatralt (Polygonum Joon. 3.65. Ramularia sp. bistorta L.) (Lippmaa, 1928); R. buniadis Vestergr. tlkjalt (Bunias orientalis L.), Phja-Eestis vga sage Koniidikandjad koniididega. [25]. (Lepik, 1936c); R. calcea (Desm.) Ces. - maajalalt (Glechoma hederacea L.) (Kukk, 1972); R. calthae (Cooke) Lindr. (sn. Cercospora calthae Cooke) soovhalt (Caltha palustris L.); R. cardamines Syd. - mrult jrilillelt (Cardamine amara L.), leitud seni ainult Ruhnult (Lepik, 1935b); R. centaureae Lindr. - jumikatelt (Centaurea spp.); R. cichorii Dearn. sigurilt (Cichorium intybus L.); R. cicutae P. Karst. - harilikult mrkputkelt (Cicuta virosa L.) (Lepik, 1939c); R. cirsii Allesch. - ohakatelt (Cirsium spp.); R. coleosporii Sacc. - leparasiidina mitmesugustel taimedel levinud roosteseentelt, levinuim roosteseeneliigi Coleosporium campanulae talieospustulitel kurekellukal (Campanula rapunculoides L.); R. cynoglossi Lindr. (sn. Ovularia asperifolii (Sacc.) Sacc.) rassilt (Cynoglossum officinale L.); R. daniloi Bubk - harilikult rngaslillelt (Lavatera thuringiaca L.) (Lepik, 1939c). R. destructiva W. Phillips & Plowr. (Ovularia destructiva (W. Phillips & Plowr.) Mass.) esineb porsal (Myrica gale L.), seni leidnud ainult Vestergren (1903) ja Bucholtz (1916); R. didymarioides Briosi & Sacc. - harilikul pisrohul (Silene vulgaris (Moench) Garcke, sn. S. cucubalus Wibel); R. doronici (Sacc.) J.82Lindau - kitsekakral (Doronicum pardalianches L.) (Karis, 1963); R. echii Bondartsev - ussikeelel (Echium vulgare L.); R. filaris Fresen. (sn. R. pruinosa Speg.) - voolme-ristirohul (Senecio jacobaea L.), leidnud ainult Bucholtz (1916); R. gei (Eliass.) Lindr. (sn. Ovularia gei Eliass.) - mladel (Geum spp.) (Lippmaa, 1928); R. geranii (Westend.) Fuckel (sn. R. geranii-silvatici Vestergr.) - kurerehadel (Geranium spp.) (Vestergren, 1903; Lippmaa, 1928); R. graminicola Peck (sn. Rhynchosporium orthosporum Caldwell) - ohtetul psiklustel (Zerna inermis (Leyss.) Lindm., sn. Bromus inermis Leyss.) (Soobik, 1988); R. karakulinii Golovin (sn. R. montana Speg., R. epilobii-rosei Lindau) - pajulilledel (Epilobium spp.); R. lactucae Jaap - jnesesalatil (Mycelis muralis (L.) Dumort.); R. lamii Fuckel (sn. R. lamiicola Mass., Ovularia lamii (Fuckel) Sacc.) - valgel imingesel (Lamium album L.); R. lampsanae (Desm.) Sacc. - siguril (Cichorium intybus L.) ja linnukapsal (Lapsana communis L.); R. lappae (Bres.) Ferraris (sn. Ovularia abscondita Fautrey & Lamb.) - takjatel (Arctium spp.); R. leonuri Sacc. & Penz. - veiste-sdamerohul (Leonurus villosus Desf. ex Spreng, sn. L. quinquelobatus Gilib.) (Vestergren, 1903; Bucholtz, 1916; Lepik, 1939c); R. loticola Mass. - harilikul niahambal (Lotus corniculatus L.) (Lepik, 1926a). R. lychnicola Cooke levib valgel pusurohul (Melandrium album (Mill.) Garcke) (Lepik, 1939c); R. macrospora Fresen. (sn. R. campanulae-persicifoliae Eliasson, R. campanulae-rotundifoliae Lindr.) kellukatel (Campanula spp.), phjustades kelluka-tuhklaiksust; R. matricariae Antok. - harilikul kesalillel (Tripleurospermum inodorum (L.) Schulz-Bip., sn. Matricaria inodora L.); R. matronalis Sacc. - harilikul lillel (Hesperis matronalis L.), leidnud ainult ks kord Lepik (1939c); R. melampyrina Mass. - hrgheintel (Melampyrum spp.) (Lepik, 1935b; Vimba, 1970); R. menyanthis Magnus - ubalehel (Menyanthes trifoliata L.) (Lepik, 1935b); R. moehringiae Liro - harilikul vsalillel (Moehringia trinervia (L.) Clairv.); R. onobrychidis Allesch. - harilikul esparsetil (Onobrychis viciifolia Scop.); R. pastinacae (P. Karst.) Lindr. & Vestergr. - pastinaagil (Pastinaca sylvestris Mill.); R. polygalae (Schrt.) Sacc. & Syd. - mrul vahulillel (Polygala amarella Crantz); R. pratensis Sacc. - oblikatel (Rumex spp.); R. primulae Thm. (sn. Ovularia primulae P. Karst.) - priimulatel (Primula spp.) (Kukk, 1972); R. pusilla Unger (sn. Ovularia haplospora Magnus, O. pusilla Unger, O. pulchella (Desm.) Sacc.), leitud 20 krreliseliigil (Soobik, 1988); R. rhei Allesch. (sn. R. anagallidis Liro, Ovularia veronicae (Fuckel) Sacc.), kikjal vga sage rabarberitel (Rheum spp.), phjustab rabarberi-tuhklaiksust ja tekitab olulist majanduslikku kahju (Lepik, 1926a; Liveke, 1986). R. rubicunda Bres. (sn. R. subsanguinea (Ellis & Everh.) Karak. esineb leselehel (Maianthemum bifolium (L.) F.W. Schmidt); R. rufomaculans Peck (sn. Ovularia rigidula Delacr.) - vsa-kirburohul (Polygonum dumetorum L.); R. scrophulariae Fautrey & Roum. - harilikul sealuarohul (Scrophularia nodosa L.); R. sparganii Rostr. - lamedalehisel jgitakjal (Sparganium angustifolium Michx., sn. S. affine Schinzl.); R. succisae Sacc. - peetrilehel (Succisa pratensis Moench); R. tanaceti Lind - soolikarohul (Tanacetum vulgare L.) (Lepik, 1939c); R. taraxaci P. Karst. - harilikul vilillel (Taraxacum officinale L.), esineb kikjal vga sageli, taimede lehed on tugevasti kahjustatud ja surevad enneaegselt (Lepik, 1939c; Karis & Normet, 1988); R. valerianae (Speg.) Sacc. - palderjanil (Valeriana officinalis L.); R. veronicae Fuckel (sn. R. coccinea (Fuckel) Vestergr., R. pygmaea Liro) - mailastel (Veronica spp.), Soobik (1988) on teda leidnud paljudelt krreliseliikidelt; R. viciae A.B. Frank (sn. Ovularia viciae (A.B. Frank) Sacc.) - harilikul hiirehernel (Vicia cracca L.). Anamorf-perekond Septoria (joon. 3.66.) on maailmas tuntud suurimaid teisperekondi (ca 1000 teisliiki). Paljud Septoria teisliigid phjustavad parasiitidena helelaiksust, tekitades kultuurtaimedele majanduslikku kahju, mis seisneb saagi languses assimilatsioonipinna vhenemise tttu. Eestis on teleomorfi nimetuseta teisliike selles teisperekonnas teada ligi 100. Enamik andmeid allpool esitatavate teisliikide kohta prineb Pldmaalt (1967).Joon. 3.66. Septoria sp. (A) Pkniidid. (B) Lbilige pkniidist koniididega. (C) Koniidikandjad koniididega. (D) Koniidid. [4]. 83S. acetosae Oudem. esineb hapuoblika (Rumex acetosa L.) elavatel ja surnud lehtedel; S. aecidiicola Pat. leparasiidina roosteseenel Puccinia dioicae, mis levib soo-ohakal (Cirsium palustre (L.) Scop.); S. alopecuri (P. Karst.) Syd. - aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis L.) elavatel lehtedel (Kask, 1966b); S. anemones Desm. - vsalase (Anemone nemorosa L.) lehtedel (Vestergren, 1903; Bucholtz, 1916); S. anthrisci Pass. & Brunaud - mets-harakputkel (Anthriscus sylvestris (L.) Hoffm. (Lepik, 1939c); S. anthyllidis Sacc. - hariliku koldrohu (Anthyllis vulneraria L.) lehtedel, sageli ja ohtralt; S. arrhenatheri Unamuno - krgel raikaerikul (Arrhenatherum elatius (L.) J. & C. Presl. (Soobik, 1988); S. asperulae Bumler - lhnava varjulille (Asperula odorata L.) lehtedel; S. bidentis Sacc. - kolmisruse (Bidens tripartitus L.) lehtedel; S. bromi Sacc. - lustetel (Bromus spp.) (Soobik, 1984, 1988); S. brissaceana Sacc. - hariliku kukesaba (Lythrum salicaria L.) elavatel lehtedel; S. calamagrostidis (Lib.) Sacc. (sn. Cylindrosporium calamagrostidis Ellis & Everh.) - jneskastikul (Calamagrostis epigeios (L.) Roth) (Soobik, 1988); S. callae (Lasch) Sacc. - soovha (Calla palustris L.) lehtedel, ohtralt. S. campanulae (Lev.) Sacc. esineb kellukate (Campanula spp.) elavatel lehtedel; S. caricicola Sacc. (sn. S. didymospora Golovin); S. caricis Pass. (sn.S. caricis-montanae Vestergr.) - tarnade (Carex spp.) surnud lehtedel; S. centaureae (Roum.) Sacc. (sn. Phyllosticta centaureae Roum.) - arujumika (Centaurea jacea L.) surnud vi nrtsinud lehtedel; S. chelidonii (Lib.) Desm. - vereurmarohul (Chelidonium majus L.), sageli; S. cornicola Desm. (sn. S. corni-maris Sacc., Depazea cornicola DC.) - vereval kontpuul (Vestergren, 1903; Bucholtz, 1916) ja rootsi kukitsa (Chamaepericlymenum suecicum (L.) Graebn.) lehtedel kohati, kuid ohtralt (Aksel, 1956); S. crepidis Vestergr. - liiv-koertubaka (Crepis tectorum L.) surnud leherosettidel, kohati; S. cucurbitacearum Sacc. - krvitsal ja melonil (Melo sativus Sager.) (Jrva, 1971), tekitades krvitsaliste-helelaiksust ja alandades peremeestaime saagikust; S. daucina Brunaud - aedporgandil (Lepik, 1943b); S. dolosa (Syd.) Died. - aas-karukellal (Pulsatilla pratensis (L.) Mull.). S. dulcamarae Desm. esineb harilikul maavitsal (Solanum dulcamara L.) (Lepik, 1939c); S. elymi Ellis & Everh. (sn. S. agropyri Ellis & Everh., S. elymicola Died.) - mitmetel krrelistel (Kask, 1966b; Soobik, 1988); S. epilobii Westend. - pajulilledel (Epilobium spp.), vga sageli ja ohtralt; S. erysimi Niessl - pldharakladval (Erysimum cheiranthoides L.) (Lepik, 1939c); S. eupatorii Roberge & Desm. - harilikul vesikanepil (Eupatorium cannabinum L.); S. ficariae Desm. - kanakoolel (Ficaria verna Huds.); S. galeopsidis Westend. - krvikutel (Galeopsis spp.), vga sageli ja ohtralt; S. gei Roberge & Desm. mladel (Geum spp.), vga sageli ja ohtralt; S. geranii Roberge & Desm. - soo-kurerehal (Geranium palustre L.) (Lippmaa, 1928); S. gladioli Pass. - mitmesugustel gladioolisortidel (Gladiolus sp.) (Normet, 1969, 1970, 1974); S. globosa Strasser (sn. S. tabacina Died.) - harilikul pujul (Artemisia vulgaris L.). S. hepaticae Desm. esineb sinilille (Hepatica nobilis Mill.) talvitunud lehtedel, ohtralt; S. heracleicola Kabt & Bubk - siberi karuputke (Heracleum sibiricum L.) surnud lehtedel; S. humuli Westend. (sn. Phleospora humuli Westend.) - hariliku humala (Humulus lupulus L.) lehtedel; S. hyoscyami Holls - koera-prirohu (Hyoscyamus niger L.) lehtedel; S. hyperici Roberge & Desm. - kandilise naistepuna (Hypericum maculatum Crantz) lehtedel; S. jasiones (Bres.) Died. - hariliku sininuku (Jasione montana L.) surnud lehtedel ja nrbuvatel vartel; S. junci Desm. (sn. Septoriella junci (Desm.) Sutton, Rhabdospora junci (Desm.) Allesch.) - hariliku loa (Juncus effusus L. s. str.) surnud vartel ja lehtedel; S. lamiicola Sacc. (sn. S. lamii Pass.) - imingeste (Lamium spp.) lehtedel ja vartel; S. leontodontis L.A. Sm. & Ramsb. - seanuppude (Leontodon spp.) surnud lehtedel; S. levistici Westend. - hariliku leeskputke (Levisticum officinale Koch) surnud vartel; S. leucanthemi Sacc. & Speg. - harilikul hrgheinal (Leucanthemum vulgare L.) (Lepik, 1939c); S. libanotidis Died. - vahelmisel pdrajuurel (Libanotis intermedia Rupr.); S. linnaeae (Fr.) Sacc. (sn. S. borealis Rostr., Depazea linnaeae Ehrenb. & Klotzsch) - hariliku harakkuljuse (Linnaea borealis L.) surnud lehtedel; S. listerae Allesch. - suurel kopllel (Listera ovata (L.) R. Brown) (Bucholtz, 1916); S. lolii (Castell.) Sacc. - karjamaa-raiheinal (Lolium perenne L.) (Soobik, 1988). S. longispora Bund. - harilikul kassitapul (Convolvulus arvensis L.); S. lychnidis Desm. (sn. S. jaapii Bres., S. dimera Sacc.) - harilikul kokannil (Coronaria flos- cuculi (L.) A. Braun), valgel pusurohul (Melandrium album (Mill.) Garcke ja harilikul pisrohul (Silene vulgaris (Moench) Garcke); S. lycopersici Speg. tekitab tomati-helelaiksust ja phjustab sageli ning ohtralt esinedes mrgatavat kahju (Liveke, 1975b, 1986); S. lycopi Pass. - harilikul parkheinal (Lycopus europaeus L.) Ruhnu saarel (Lepik, 1935b); S. lysimachiae (Lib.) Westend. - harilikul metsvitsal (Lysimachia vulgaris L.), vga sageli ja vga ohtralt; S. macropoda Pass. (sn. S. annua Ellis & Everh.) - mitmesugustel krrelistel (Soobik, 1988); S. mahoniae Pass. liklehisel mahoonial (Mahonia aquifolium (Pursh) Nutt); S. menthae (Thm.) Oudem. (sn. Depazea menthae Thm.) - pldmndi (Mentha arvensis L.) elavatel lehtedel; S. menyanthis (Lib.) Desm. (sn. Ascochyta menyanthis Lasch) - ubalehe (Menyanthes trifoliata L.) elavatel lehtedel. S. mougeotii Sacc. & Roum. esineb sarikja hunditubaka (Hieracium umbellatum L.) kdunevatel vartel ja lehtedel; S. oenanthis Ellis & Everh. - harilikul vesiputkel (Oenanthe aquatica (L.) Poiv.) (Lepik, 1939c);84S. oenantherae Westend. (sn. Depazea oenotherae Lasch) - kaheaastasel kuningakepil (Oenothera biennis L.) (Dietrich, 1856, 1859; Lepik, 1939c); S. orchidearum Westend. (sn. Stagonospora orchidearum (Westend.) Rostr. - kpaliste (Orchidaceae) elavatel lehtedel; S. oreoselini (Lasch) Sacc. - mgi-piimputkel (Peucedanum oreoselinum (L.) Moench) (Lepik, 1939c, 1943a); S. oudemansii Sacc. (sn. S. poae Oudem.) - mitmel krreliseliigil (Soobik, 1988); S. passerini Sacc. (sn. S. hordei Jacz.) - harilikul odral, tekitades odra-helelaiksust (Soobik, 1995) (tahvel 5); S. petroselini Desm. (sn. S. apii Rostr., S. apiicola Speg.) aedpetersellil. S. phleina Bundy & Picb. esineb pldtimutil (Phleum pratense L.) (Soobik, 1988); S. phragmitis Sacc. harilikul pillirool (Phragmites australis (Cavan.) Trin. ex Steud.) (Soobik, 1988); S. pisi Westend. (sn. Rhabdospora hortensis Sacc.) - harilikul hernel, tekitab herne-helelaiksust ja phjustab kohati suurt kahju (Lepik, 1943b); S. plantaginis (Ces.) Sacc. (sn. S. plantaginea Pass., Ramularia plantaginis Ellis & C. Mart., R. plantaginea Sacc. & Berl.) - teelehtedel (Plantago spp.); S. polemonii Thm. - siniladval (Polemonium coeruleum L.) (Lepik, 1943a); S. poliomela Syd. - krrelistel (Soobik, 1988); S. polygonorum Desm. (sn. S. polygonicola (Lasch) Sacc.) - kirburohtude (Polygonum spp.) surnud lehtedel, vga sageli ja ohtralt; S. posoniensis Buml. - harilikul lepiklillel (Chrysosplenium alternifolium L.). S. primulae-latifoliae Jaap esineb psusilma (Primula farinosa L.) elavatel lehtedel; S. scabiosicola Desm. - harilikul iataril (Knautia arvensis (L.) Th. Coult) ja harilikul peetrilehel (Succisa pratensis Moench), kikjal ja ohtralt; S. scrophulariae Peck - harilikul sealuarohul (Scrophularia nodosa L.); S. secalis Prill. & Delacr. (sn. Phoma secalina Jacz.) - rukkil (Soobik, 1988); S. senecio-sylvatici Syd. - lood-ristirohu (Senecio integrifolius (L.) Clairv.) surnud lehtedel; S. socia Pass. - hariliku hrjasilma (Leucanthemum vulgare L.) elavatel lehtedel, tihti koos Puccinia aecidii-leucanthemi kevistega; S. tanaceti Niessl - harilikul soolikarohul (Tanacetum vulgare L.); S. tenella Cooke & Ellis (sn. S. festucae Died.) - mitmetel krrelistel (Soobik, 1988); S. tiliae Westend. - harilikul prnal (Maavara jt., 1961); S. tormentillae Roberge ex Desm. (sn. S. sparsa Fuckel) - tedremaranal (Potentilla erecta (L.) Rausch), kikjal ja vga ohtralt; S. stachydis Roberge & Desm. - mets-niangesel (Stachys sylvatica L.); S. stellariae Roberge & Desm. - vesiheinal (Stellaria media (L.) Vill.); S. sugomakensis Trotter (sn. S. libanotidis Died.) - vahelmisel pdrajuurel (Libanotis intermedia Rupr.) (Lepik, 1939c). S. syringae Sacc. & Speg. esineb hariliku sireli elavatel lehtedel, mnikord koos teisliigiga Ascochyta syringae Bres.; S. trientalis (Lasch) Sacc. (sn. Depazea trientalis Lasch) - harilikul laanelillel (Trientalis europaea L.), kikjal Eestis vga ohtralt, leitud peaaegu kikidelt taimeisenditelt; S. triseti Speg. - longus helmikal (Melica nutans L.) (Soobik, 1988); S. ulmariae Oudem. - harilikul angervaksal (Filipendula ulmaria (L.) Maxim.) (Lippmaa, 1928); S. umbelliferarum Kalchb. (sn. S. carvi Syd.) - harilikul kmnel (Carum carvi L.); S. urticae Roberge & Desm. - raudngesel (Urtica urens L.), kohati; S. vicicola Jorst. (sn. S. viciae (Westend.) Pass. - pldoal (Jrva, 1971); S. vincetoxici (C. Schub.) Auersw. (sn. Depazea vincetoxici Fr.) - lood-angervarrel (Vincetoxicum hirundinaria Medik.) (Dietrich, 1856); S. virgaureae (Lib.) Desm. (sn. Ascochyta virgaureae (Lib.) Desm.) - harilikul kuldvitsal (Solidago virgaurea L.), kohati. Perekond Stigmidium Trevis. Samblike parasiidid vi parasmbiondid. Eestis teada vaid 1 liik - S. peltidae (Vain.) R. Sant., mis parasiteerib kilpsamblikuliste (Peltigeraceae) sugukonda kuuluvatel samblikel. Phjustab muutusi samblike talluse vrvuses. Eestis leitud hel korral hariliku lohksambliku (Solorina saccata (L.) Ach.) talluselt.Sugukond MytilinidiaceaeEestis 1 perekond 1 liigiga. Perekond Lophium Fr. Saproobid taimede puitkudedel. Eestis 1 liik - L. mytilinum (Pers.: Fr.) Fr. (anamorf Phragmotrichum chailletii Kunze), mida on meil leitud kuuseokstelt.85Sugukond PhaeosphaeriaceaeEestis 4 perekonda 19 liigiga. Anamorf-perekonnad: Coniothyrium, Stagonospora ja Sphaerellopsis Cooke (sn. Darluca Castagne). Perekond Eudarluca Speg. leparasiidid roosteseentel. Anamorf-perekond - Sphaerellopsis. Eestis 1 liik - E. caricis (Fr.) Erikss. (anamorf Sphaerellopsis filum (Biv.-Bern.: Fr.) B. Sutter, Darluca filum Cast.), mis parasiteerib roosteliselaadsete (Uredinales) pustulites anamorfina ja on Eestis vga laialt levinud (leitud 58 roosteseeneliigilt) (Pldmaa, 1966; Pldmaa & Heinrichson, 1968; Pldmaa & Normet, 1973). Perekond Nodulosphaeria Rabenh. Eestis 6 liiki ( Vestergren, 1903; Bulcholtz, 1916; Holm, 1957; Smermaa, 1971): N. derasa (Berk. & Broome) L. Holm (sn. Leptosphaeria derasa (Berk. & Broome) Auersw.) pajuvaagi (Inula salicina L.) surnud vartel; N. dolioloides (Auersw.) Rabenh. (sn. L. dolioloides Auersw.) arujumika ( Centaurea jacea L.) kuivanud vartel; N. franconica (Petr.) L. Holm (sn. L. derasa var. franconica Petr.), samuti pajuvaagi vartel, Saaremaal; N. fructicum (Roberge ex Desm.) L. Holm (sn. Ophiobolus fructicum (Rabenh.) Sacc.) haisva jooksjarohu (Ononis arvensis L.) surnud vartel; N. jacea (L. Holm) L. Holm (sn. L. jacea L. Holm) arujumika ja hariliku raudrohu (Achillea millefolium L.) vartel; N. succisae Munk (sn. L. succisae Munk) hariliku peetrilehe (Succisa pratensis Moench) kdunevatel vartel. Perekond Paraphaeosphaeria O.E. Erikss. Eestis 1 liik. Anamorf-perekond - Coniothyrium. P. michotii (Westend.) O.E. Erikss. (sn. Leptosphaeria michotii Westend.) esineb vheaktiivse poolparasiidina vga arvukalt paljudel krrelistel, sealhulgas ka kaeral ja odral; anamorf Coniothyrium scirpi Trail Eestis leidmata (Soobik, 1988, 1995). Perekond Phaeosphaeria I. Miyake Eestis 11 liiki. Anamorf-perekond - Stagonospora. Perekonna esindajad on tuntud peamiselt krrelistel (Soobik, 1988, 1995). Ph. avenaria (G.F. Weber) O.E. Erikss. (sn. Leptosphaeria avenaria G.F. Weber; anamorf Stagonospora avenae (A.B. Frank) Bisset f. sp. tritici T. Johnson, sn. Septoria avenae A.B. Frank) esineb vga arvukalt mitmel krreliseliigil, sealhulgas kigil meie teraviljadel; tekitab anamorfina kaera-helelaiksust, mis phjustab mnel aastal kaeral mrkimisvrset kahju (Smermaa, 1995). Ph. eustoma (Fuckel) L. Holm (sn. Pleospora eustoma Fuckel, Leptosphaeria eustoma (Fuckel) Sacc.; anamorf Stagonospora sp.) esineb saproobina vi vheaktiivse poolparasiidina vga arvukalt paljudel krrelistel, sealhulgas odral ja rukkil. Ph. festucae (Lib.) G. Winter on Eestis leitud 8 krreliseliigilt. Ph. fuckelii (Niessl) L. Holm (sn. Leptosphaeria fuckelii Niessl) esineb paljudel krrelistel. Ph. herpotrichoides (De Not) L. Holm (sn. L. herpotrichoides De Not; anamorf Stagonospora sp.) esineb vga arvuka poolparasiidina krrelistel, kaasa arvatud oder, rukis ja nisu; levib kuivaval tl, lehtedel ja teristel. Ph. microscopica P. Karst. (sn. L. microscopica P. Karst.) on leitud liivvareskaeralt (Leymus arenarius (L.) Hochst.). Ph. nigrans (Roberge ex Desm.) L. Holm (sn. L. nigrans (Roberge ex Desm.) Ces. & De Not, L. culmicola Auersw.; anamorf Stagonospora sp.) esineb paljudel krrelistel. Ph. nodorum (E. Mller) Hedjaroude (sn. L. nodorum E. Mller; anamorf Stagonospora nodorum (Berk.) Castell. & E.G. Germans, sn. Septoria nodorum (Berk.) Berk. & Broome) on Eestis poolparasiidina levinud vga paljudel krrelistel, sealhulgas kigi meie teraviljade lehtedel, krtel, ites ja teristel; phjustab nisu-helelaiksust, mis tekitab suurt kahju teraviljakasvatusele (Smermaa, 1995). Ph. tritici (Garov.) Hedjar. (sn. L. tritici (Garov.) Pass.; anamorf Hendersonia sp.) esineb vheaktiivse poolparasiidina mitmetel krrelistel, sealhulgas ka nisul. Ph. vagans (Niessl) O.E. Erikss. (sn. Pleospora vagans Niessl) esineb Eestis vga paljudel krrelistel. Ph. juncina (Auersw.) L. Holm (sn. L. juncina Auersw.) on ainukesena selles perekonnas leitud lugadelt (Juncus spp.) (Holm, 1957).86Sugukond mustkarvikulised, PhaeotrichaceaeViljakehad sulg- vi peiteoslatena, mustad, hukeseseinalised, karvased, hstiarenenud ostioolipooriga, milles pole perifse. Periid huke, koosneb vikestest pseudoparenhmsetest rakkudest. Pseudoparafsid esinevad vi puuduvad. Eoskotid kotjad vi silinderjad. Eosed tumepruunid, vaheseintega, terminaalse idupooriga, mnikord limatupega. Laialt levinud koprofiilne sugukond. Eestis seni teada 1 perekond 1 liigiga. Perekond Trichodelitschia Munk Sulgeoslad substraati svenenud vi asuvad pindmiselt, hajusalt paigutunud, munajad, karvased. Eosed herealiselt silinderjates eoskottides, pruunid, 2-rakulised, limatupega. Snnikusaproobid. Eestis 1 rohusjate loomade snnikul laialt levinud liik - T. bisporula (H. Crouan & P. Crouan) Munk. Sulgeoslate suudmeala kaetud tihedalt paksuseinaliste vaheseinteta karvadega. Eestis on liiki leitud korduvalt pdra-, punahirve-, valgejnese-, halljnese-, lehma-, metskitse- ja pruunkarusnnikult (Leenurm, 1998).Sugukond pleospoorilised, PleosporaceaeSugukonna maht on eri autoritel vga erinev. Pseudoteetsid vikesed, nahkjad vi suuremad ja paksemad, lhikese nsaja, harvem pikema suudmega, algul substraati svenenud, hiljem paiknevad substraadil peaaegu vabalt. Eoskotid silinderjad, 8-eoselised. Pseudoparafsid olemas. Eosed he- vi paljurakulised, ellipsoidsed, silinderjad vi niitjad, vrvusetud vi heledavrvuselised. Eestis 6 perekonda 34 liigiga. Anamorf parasiidina taimevartel vi -lehtedel, teleomorf talvitunud taimejnustel saproobina. Philised anamorf-perekonnad: Alternaria, Camarosporium, Dendryhion, Phoma, Stemphylium, neist on ainult ksitletava sugukonna esindajatega seotud Alternaria, Dendryphion ja Stemphylium. Anamorf-perekond Alternaria hendab maailmas ca 50 teisliiki, Eestis on teada umbes 10 sellist teisliiki, millel teleomorfid seni teadmata: A. brassicae (Berk.) Sacc. kahjustab mitmesuguste ristieliste (Cruciferae), eriti kapsa ja kaalika seemneid ja seemneistikuid, lehetedel aga tekitab kapsa-kuivlaiksust (Juhans, 1933; Lepik, 1943b; Pldmaa, 1967; Kuusksalu, 1978); A. cucumerina (Ellis & Everh.) J.A. Elliot (sn. Macrosporium cucumerinum Ellis & Everh.), kahjustab kurki jt. krvitsalisi, tekitades kurgi-kuivlaiksust e. -makrosporioosi (Liveke, 1986, 1995); A. grossulariae Jacz., phjustab karusmarja-pletikku karusmarjadel (Kikas & Koitjrv, 1970; Prtel, 1974a); A. porri (Ellis) Cif. (sn. Macrosporium porri Ellis) esineb krrelistel (Soobik, 1988) ja tomatil, viimasel phjustab tomati-kuivlaiksust (Liveke, 1986); A. radicina Meier, Drechsler & E.D. Eddy on philiselt tuntud porgandi-mustmdaniku Joon. 3.67. Alternaria tekitajana porgandil (Kivi, 1975; Liveke, 1986); A. saponariae (Peck) tenuissima. Koniidid. [12]. Neergaard (sn. A. dianthi F. Stevens & J.G. Hall, Macrosporium saponariae Peck), tuntud nelgi-kuivlaiksuse tekitajana nelkidel (Dianthus spp.)(Kivi & Mauring, 1976; Mauring, 1976), kuid leitud ka harilikul seebilillel (Saponaria officinalis L.) (Pldmaa, 1967); A. solani Sorauer (sn. Macrosporium solani Ellis & C. Mart.), meil laialt levinud ja vga tuntud haigus kartulil, tomatil jt. maavitsalistel (Solanaceae) kartuli- ja tomati-kuivlaiksuse ning kartulipruunlaiksuse nime all (Kuusksalu, 1978; Liveke, 1975b, 1995); A. tenuissima (Kunze: Fr.) Wiltshire (sn. Macrosporium caudatum (Cooke) Ellis) (joon. 3.67.) esineb mitmesugustel taimedel, sealhulgas ka veetaimedel (Pallum, 1975; Soobik, 1984, 1988; Voronin, 1989; Solntseva & Vinogradova, 1990). Anamorf-perekonnas Dendryphion on Eestis teada 1 teisliik, millel puudub teleomorf - D. comosum Wallr., mida on leitud P. Soobiku andmetel EPM Eerika katsepldudelt varakevadel pideroo (Typhoides arundinacea (L.) Moench) generatiivvrsetel ja hariliku aruheina (Festuca pratensis Huds.) maapinnal talvitunud seemnetel. Anamorf-perekonnas Stemphylium Wallr. esineb Eestis 2 liiki, millel ei tunta teleomorfe. Tuntuim ja levinuim on taimeparasiit S. sarciniforme (Cavara) Wiltshire, mis phjustab stemflioosi liblikielistel, eriti ristikutel (Trifolium spp.) (Kivi, 1962; Pldmaa, 1967; Kivi & Kivi, 1968). Teine teisliik S. macrosporoideum (Berk. & Broome) Sacc. (sn. Ulocladium consortiale (Thm.) E.G. Simmons) on tuntud seemnete kahjustajana (Juhans, 1933).87Perekond Cochliobolus Drechsler Eestis seni teada 3 liiki krrelistel (Soobik, 1988). Anamorf-perekonnad Curvularia Boedijn ja Bipolaris Shoemaker. Vga oluline, laialt levinud liik Eestis on Cochliobolus sativus (S. Ito & Kurib.) Drechsler ex Dastur, mis kahjustab anamorfina Bipolaris sorokiniana (Sacc.) Shoemaker (sn. Helminthosporium sativum Pammel, C.M. King & Bakke, Drechslera sorokiniana (Sacc.) Subram & Jain.) teravilju, eriti otra, samuti krsheinu, tekitades suurt majanduslikku kahju (saagikaod paiguti 10-15%); haiguse esinemist soodustab odra monokultuurina kasvatamine ja orgaaniliste vetiste puudumine (Talvoja, 1977; Smermaa, 1989, 1995). Vhem olulised liigid on C. geniculatus Nelson (sn. Pseudocochliobolus geniculatus (Nelson) Tsuda; anamorf Curvularia geniculata (Tracy & Earle) Boedijn, sn. Helminthosporium geniculatum Tracy & Earle) ja C. lunatus Nelson & Haasis (sn. Pseudocochliobolus lunatus (Nelson & Haasis) Tsuda; anamorf Curvularia lunata (Wakker) Boedijn), mis esinevad paljudel looduslikel krreliseliikidel. Anamorf-perekonnas Curvularia on Eestis tuntud 2 teisliiki, millel ei teata teleomorfi: C. inaequalis (Shear) Boedijn ja C. trifolii (Kauffm.) Boedijn (Soobik, 1988). Esimene neist on maailmas ldtuntud liik poolparasiidina vga paljudel peremeestaimedel, Eestis on teda mratud mnede krreliste kuhtunud lehtedel ja krretl varakevadel. Teise liigi ainus leid Eestist prineb Ruhnu saarelt, kus ristikute (Trifolium spp.) krval leidus nakkuskoldeid ka karjamaa raiheina (Lolium perenne L.) noortel vrsetel ja eriti mahalangenud kuivanud lehtedel. Perekond Didymella Sacc. Eestis 10 liiki. Perekonna sstemaatiline positsioon on ebaselge. Pldmaa (1967) ksitleb teda sugukonnas Pleosporaceae, mida ka siin jrgitakse. Anamorf-perekonnad: Ascochyta ja Phoma. Vga sage ja ohtralt esinev liik Eestis on vaarika-varrepletiku tekitaja D. applanata (Niessl) Sacc. (sn. Didymosphaeria applanata Niessl; anamorf Phoma sp.) (joon. 3.68.), mis kahjustab peamiselt hariliku vaarika kultuursorte, metsikult kasvaval vaarikal aga esineb sna harva (Leius jt., 1939; Pldmaa, 1967). Prtel (1974a) mrgib tema esinemist ka pamplil. Seen tekitab vaarikale kigist seenhaigustest suurimat kahju (Parksepp, 1968). Vaarikal kahjustab seen peamiselt varsi ja pungi, harvem lehti. Kahjustus avaldub esimese aasta vrsetel punakaslillade, hiljem pruunistuvate laikude moodustumisega vartel ja pungade mbruses, kus tekib mustade punktikestena (pkniidid) anamorf-staadium; laikude kohal lehed ja pungad kuivavad. Sgisel areneb samadel laikudel teleomorf-staadium sulgeoslatena, milles tekkivad kotteosed valmivad alles prast talvitumist, kevadel maikuus. Kotteosed nakatavad uuesti noori, esimese aasta vrseid. Taasnakatumine toimub suve jooksul pidevalt ka koniididega. Teise aasta vaarikavartel koor praguneb ja langeb vartelt maha. Lehtedel avaldub haigus nekrootiliste purpurpunaste laikudena, millel on kollane ris; ka nendel laikudel tekivad pkniidid. Haiguse levikut Joon. 3.68. Didymella applanata. soodustavad suur huniiskus ja krge temperatuur. Haiguse (A) Sulgeoslad. levimine on tkestatud hredamates vaarikaistandustes; vanad (B) Eoskott eostega. [11]. vaarikavarred tulevad kiiresti prast viljakandmist maha ligata (Liveke, 1995). Ohtlik ja levinud haigus Eestis on tomati-varrepletik (tomativhk), mille tekitajaks on D. lycopersici Kleb. (anamorf Ascochyta daturae Sacc; sn. A. lycopersici (Plowr.) Brunaud, Diplodina lycopersici Holls, Phyllosticta dulcamarae Sacc.); seen kahjustab peale varte ka tomati vilju, harvem lehti; peale tomati vivad kahjustuda veel pipar, kartul, tubakas ja baklaaan (Liveke & Soobik, 1985; Liveke, 1986, 1995) ning anamorfina ka harilik ogaun (Datura stramonium L.) (Karis, 1963). Tomatil avaldub haigus maapinnalhedastel varreosadel tekkivate pruunikate limaste, koe sisse vajunud laikudena, kus tekivad pkniidid; viljadel tekivad svenenud, ringjate vtidega vesised laigud (mustmdanik); lehtedel arenevad kontsentriliste ringidega pruunid laigud (laikpletik). Haiged taimed88nrtsivad vi nende alumised lehed kolletuvad ja saak langeb oluliselt. Seen talvitub mullas saproobina vi taimejnustel kotteostena. Suure huniiskusega aastad on haiguse arenguks soodsad (Liveke, 1995). Hernekasvatusele Eestis tekitab suurt kahju D. pinodes (Berk. & Bloxam) Petr. (sn. Mycosphaerella pinodes (Berk. & Bloxam) Johanson), mille anamorf Ascochyta pinodes L.K. Jones phjustab hernel, pldoal ja teistel liblikielistel tumelaikpletikku; haiguse tagajrjel tekivad taimede juurtel ja vartel pruunid laigud, juurekaelal ja peajuurel mdanik, mille tagajrjel taimed vivad hukkuda. Kurgikasvatusele tekitab olulist kahju D. bryoniae (Auersw.) Rehm (sn. Mycosphaerella citrullina (C.O. Sm.) Grossenb.; anamorf Phoma cucurbitacearum (Fr.: Fr.) Sacc., Phyllosticta cucurbitacearum (Fr.: Fr.) Sacc., Ascochyta cucumeris Fautrey & Roum.), mis tekitab meil peamiselt katmikalakurgil kurgiaskohtoosi; kahjustab ka krvitsat (Jrva, 1971; Liveke, 1986, 1995). Haigus phjustab taimevartel valkjashallide kuivade laikude teket, seal arenevad pkniidid; lehtedel moodustuvad suured klorootilised pruunikad, hiljem valkjaks muutuvad laigud, kus samuti arenevad pkniidid; haigus levib ka viljadele, tekitades neis kuivi haavandeid. Seen silib sulgeoslatena mullas taimejnustel kuni 4 kuud, kotteostena vib kasvuhoonete sisepindadel aga silida kuni 2 aastat (Liveke, 1995). lejnud liigid sellest perekonnast esinevad meil harvem. Krrelistelt on Soobiku (1984, 1988) poolt leitud D. autumnalis Petr. (anamorf Ascochyta avenae (Petr.) R. Sprague & A.G. Johns.), D. culmigena Sacc.ja D. exitialis (Morini) Mller (anamorf Ascochyta graminicola Sacc.; sn. A. hordei Hara, A. alopecuri Polozova). Teiste taimesugukondade esindajatelt on leitud D. exigua (Niessl) Sacc. (sn. D. rehmii (Kunze) Sacc.) lne-sdamerohult (Leonurus cardiaca L.) ja D. heribaudii Broome & Hariot ngelheintelt (Thalictrum spp.) (Smermaa, 1971) ning D. arcuata Rder (sn. D. cannabis (G. Winter) Arx, Mycosphaerella cannabis (G. Winter) Magnus; anamorf Ascochyta cannabis Lasch, sn. Phyllosticta cannabis (Lasch) Speg., Septoria cannabis (Lasch) Sacc.) kanepilt (Cannabis sativa L.) ainult anamorfina (Lepik, 1938a, 1939c; Aksel, 1956). Perekond svendkera, Leptosphaerulina McAlpine Pseudoteetsid vga vikesed (80-125 m), kerajad vi ltsjad, nsajate kaeltega; arenevad lehe lakljel paiknevatel laikudel. Eoskotid laimunajad, 8-10-eoselised. Pseudoparafsid puuduvad. Kotteosed 1-6 ristivaheseinaga, vrvusetud. Saproobid puude, psaste ja rohttaimede okstel ja vartel, harvem lehtedel, harva ka parasiidid. Eestis 1 liik. Ristiku-svendkera (L. trifolii (Rostr.) Petr.) esineb teleomorfina valgel ristikul (Trifolium repens L.) (Kivi, 1962), phjustades pruunlaiksust; lehtede mlemal kljel tekivad 3 mm lbimduga tumedad laigud; pseudoteetsid arenevad surnud lehtedel; haigestunud taimede proteiinisisaldus vheneb. Perekond leevia, Lewia M.E. Barr & E.G. Simmons Eestis 2 liiki. Anamorf-perekond - Alternaria. Mailaseliste-leevia (L. scrophulariae (Desm.) M.E. Barr & E.G. Simmons; sn. Pleospora scrophulariae (Desm.) Hhn., P. media Niessl var. obtusa Wehm., P. vulgaris Niessl) esineb kellukate (Campanula spp.), pajulillede (Epilobium spp.) ja sarikja hunditubaka (Hieracium umbellatum L.) kdunevatel vartel (Smermaa, 1971). Krreliste-leevia (L. infectoria (Fuckel) M.E. Barr & E.G. Simmons, sn. Pleospora infectoria Fuckel) on leitud 14 krreliseliigilt (Soobik, 1988). Mlema liigi anamorfid, vastavalt Alternaria conjugata E.G. Simmons ja A. infectoria E.G. Simmons on Eestis leidmata. Perekond pleospoor, Pleospora Rabenh. ex Ces. & De Not. Pseudoteetsid substraadil ksikult, hajusalt vi rhmiti, kerajad, hstiarenenud nsaja suudmega, siledad. Eoskotid nuijad, 8-eoselised. Eosed ellipsoidsed, keskel nrdunud, mitme piki- ja ristivaheseinaga, kollased kuni pruunid. Saproobid talvitunud taimejnustel, harvem parasiidid vi poolparasiidid. Eestis 8 liiki. Anamorf-perekonnad on Alternaria, Dendryphion, Stagonospora ja Stemphylium. Vga laialt levinud ja kogu Euroopas, Ameerikas ja Aafrikas suurt kahju tekitav liik on peedipleospoor ( P. bjoerlingii Byford; sn. P. betae Bjrling, Mycosphaerella tabifica (Prill. & Delacr.) Lind) (Smith jt., 1988). Eestis esineb see liik hariliku peedi surnud lehtedel ja leherootsudel, samuti seemnetel anamorfina Phoma betae (Oudem.) Frank (sn. Phyllosticta tabifica Prill.) (tahvel 2), peedi elavatel lehtedel aga phjustab peedi-laikpletikku ja juurviljadel kuivmdanikku, eriti booripuuduse tagajrjel tekkinud fsioloogilistest hiretest phjustatud peedi-sdamikukuivmdanikku pdevatel taimedel ( Lepik, 1938a; Juhans, 1939; Aksel, 1956; Marland, 1962; Prtel, 1970; Jrva, 1971; Liveke, 1995). Ohtlik sibulahaigus, eriti hariliku sibula seemnekasvatuses, on meil sibulapleospoor (P. allii (Rabenh.) Ces. & De Not.; anamorf Stemphylium vesicarium (Wallr.) E. Simmons, sn. S. allii Oudem.), mis asustab enamasti ebajahukastest nakatunud taimi (Jrva, 1971); anamorfina leitud ka mitmetelt krrelistelt (Soobik, 1988). Enamlevinud liik meil on veel89harilik pleospoor (P. vulgaris Niessl), mida on leitud 29 krreliseliigilt (Soobik, 1995); anamorf Alternaria alternata (Fr.: Fr.) Keissl. (sn. A. tenuis Nees) esineb okaspuudel (Hanso, 1974). Vga laialt on levinud rohupleospoor (P. herbarum (Pers.: Fr.) Rabenh.) (joon. 3.69.), mis esineb lisaks 52 krreliseliigile (Soobik, 1995) veel 14 liiki teiste rohttaimede jnustel; anamorf Stemphylium botryosum Wallr. (sn. Macrosporium commune Rabenh.) esineb hariliku kurekella (Aquilegia vulgaris L.) (Vestergren, 1903; Bucholtz, 1916) ja aaskannikese (Viola tricolor L.) (Pldmaa, 1967) lehtedel, lisaks veel mitmesuguste taimede seemnetel (Juhans, 1933). Sarikalistepleospoor (P. media Niessl) esineb peamiselt kdunevatel sarikalistel (Apiaceae), kuid lisaks veel 4 krreliseliigil Joon. 3.69. Rohupleospoor, Pleospora (Smermaa, 1971; Soobik, 1988). Nelgipleospoor (P. dianthi herbarum. (A) Pseudoteetsid. De Not.) esineb nmmnelgil (Dianthus arenarius L.) (B) Lbilige pseudoteetsidest. (Vestergren, 1903). (C) Eoskott eostega. (D) Kotteos. [11]. Ainult anamorfina Dendryphion penicillatum (Corda) Fr. on leitud liiki P. papaveracea (De Not.) Sacc. (Lepik, 1928). Samuti ainult anamorfina Stagonospora atriplicis (Westend.) Lind (sn. Phyllosticta atriplicis Desm.)on leitud meil liiki P. clavescens (Fr.) Tul. & C. Tul. maltsaliigil (Atriplex sp.) (Aksel, 1956). Perekond triiptvik, Pyrenophora Fr. Pseudoteetsid sna suured, nsajate kaeltega, substraadis ksikult vi rhmiti, kaetud jikade harjastega, mis katavad kogu pseudoteetsi htlaselt vi on koondunud ainult suudme mber. Eoskotid ellipsoidsed, lhikese jalaga. Pseudoparafsid vhe arenenud. Eosed mitme risti- ja pikivaheseinaga, tumedad, paiknevad 1-2 reas. Saproobid mitmesuguste taimede jnustel, anamorfina parasiidid. Eestis 10 liiki. Anamorf-perekond - Drechslera, mis phjustab suurt kahju teravilja- ja pldheinakasvatusele (Smermaa, 1995). Teraviljadel esineb Eestis poolparasiidina 4 liiki, enamasti on nad aktiivsed patogeenid (Soobik, 1995). Odratriiptvik (P. graminea (Died.) S. Ito & Kurib.) esineb peamiselt harilikul odral, harvem harilikul nisul (Randalu, 1959); eriti ohtlik on odra-triiptve tekitajana anamorf Drechslera graminea (Rabenh.) Shoemaker (sn. Helminthosporium gramineum Rabenh.), mis vib phjustada saagikadusid kuni 70% (Lepik, 1942); viimasel puhul ilmuvad haigestunud lehtedele pruunid triibud, mille kohalt lehelaba tihti lheneb. Odra-triiptve kahjustus on eriti suur pika klma kevade korral (Smermaa, 1995). Odral esineb arvukalt veel teine triiptviku liik - P. teres (Sacc.) Drechsler (anamorf Drechslera teres (Sacc.) Shoemaker, sn. Helminthosporium teres Sacc.) (joon. 3.70.), mis anamorfina tekitab odra-vrklaiksust; liiki on leitud veel 9 krreliseliigilt, sealhulgas harilikult kaeralt ja nisult. Kaera-triiptvik (P. avenae S. Ito & Kurib.;Joon. 3.70. Pyrenophora teres. (A) Kahjustatud leht. (B) Kahjustatud krs. (C) Pseudoteets. (D) Eoskotid. (E) Kotteosed. [3].90anamorf Drechslera avenae (Eidam) Scharif, sn. Helminthosporium avenae Eidam) (joon. 3.71.) on sage harilikul kaeral ja lisaks veel 7 krreliseliigil; tekitab mnel aastal mrgatavat kahju (Jaama jt., 1980). Nisutriiptvik (P. tritici-repentis (Died.) Drechsler; anamorf Drechslera triticirepentis (Died.) Shoemaker, sn. Helminthosporium tritici-repentis Died.) esineb vheaktiivse patogeenina vga arvukalt 35 krreliseliigil, sealhulgas rohkesti harilikul nisul, kuid ka odral ja rukkil, tekitades anamorfina teraviljakasvatusele suurt kahju. Krsheintelt on Eestis Soobiku (1988) andmeil leitud veel jrgmisi liike. Psikluste-triiptviku (P. bromi (Died.) Drechsler) (joon. 3.72.) anamorf Drechslera bromi (Died.) Shoemaker (sn. Helminthosporium bromi (Died.) Died.) on liigispetsiifilisena vga tavaline ohtetul psiklustel (Bromopsis inermis (Leyss) Holub). Keraheina-triiptvik (P. dactylidis Ammon) esineb anamorfina Drechslera dactylidis Shoemaker peamiselt harilikul keraheinal (Dactylis glomerata L.). Aruheina-triiptvikut (P. dictyoides Paul & Parbery) on leitud 23 krreliseliigilt; anamorf Drechslera dictyoides (Drechsler) Shoemaker (sn. Helminthosporium dictyoides Drechsler) esineb aruheintel (Festuca spp.) ja pldtimutil (Phleum pratense L.), tekitades pruunlaiksust ning alandades pldheinte saagikust ( Soobik, 1984; Smermaa, 1985, 1987). Raiheina-triiptvik (P. lolii Dovaston) esineb 11 krreliseliigil, eriti anamorfina Drechslera siccans (Drechsler) Shoemaker (sn. Helminthosporium siccans Drechsler). Kastekaera-triiptvik (P. semeniperda (Britton & D.B. Adam) Shoemaker) esineb harilikul kastekaeral (Sieglingia decumbens (L.) Bernh.). Mitmelt krreliseliigilt on leitud P. erythrospila A.R. Paul, kuid ainult anamorfina Drechslera erythrospila (Drechsler) Shoemaker. Anamorf-perekonnast Drechslera on Eestis krrelistelt leitud 5 liiki, millel teleomorf-liiki pole seni teada (Soobik, 1988): D. biseptata (Sacc. & Roum.) M.J. Richardson & E.M. Fraser; D. dematioidea (Bubk & Wrobl.) Subramanian & P.C. Jain, mis sagedamini esineb lhnaval maarjaheinal (Anthoxantum odoratum L.), avaldudes kahjustatud lehtedel vikeste pruunide laigukestena, kus areneb vlja tume strooma ja mikrosklerootsiumid; D. fugax (Wallr.) Shoemaker, mis esineb 12 krreliseliigil; D. phei (J.H. Graham) Shoemaker (joon. 3.73.), mis kutsub esile haiguslikke protsesse ja mrab viljelemise edukuse peamiselt timutitel (Phleum spp.), mille lehtedel ilmnevad varakevadest hilissgiseni pikad phkelpruunid, tihti okolaadpruuni risega laigud (vahel koosnevad ebakorrapraselt paigutunud punktikestest) vi laikude puudumisel kuivab vanematel lehtedel enneaegselt lehetipp; D. poae (Baudys) Shoemaker (joon. 3.74.), mis on ks thtsamaid peremeestaimede saaki oluliselt mjustavaid esindajaid selles anamorfperekonnas, kahjustades peamiselt nurmikaid (Poa spp.), eriti aasnurmikat (P. pratensis L.), mille lehtedele ilmuvad phkelpruuni keskosa ja violetjaspruuni risega Joon. 3.73. Drechslera phlei. laigud. (A) Koniidid. (B) Koniidikandjad. [12].Joon. 3.71. Kaera- triiptvik, Pyrenophora avenae.(A) Kahjustatud taim. (B) Pseudoteets. (C) Kotteosed. [3].Joon. 3.72. Psikluste- triiptvik, Pyrenophora bromi. (A) Pseudoteetsid. (B) Kotteos. [3].Joon. 3.74. Drechslera poae. (A) Koniidid. (B) Koniidikandja. [12]. 91Sugukond PolystomellaceaeEestis 1 perekond 2 liigiga. Perekond Dothidella Speg. Rohttaimede parasiidid. Anamorf-perekond - Placosphaeria. Eestis 2 teisliiki anamorfidena: D. thoracella (Fr.) Sacc. (anamorf Placosphaeria sedi Sacc.) suurel kukeharjal (Sedum maximum (L.) Suter), harva; D. stellariae (Lib.) Lind (anamorf P. stellariae (Lib.) Sacc.) mets-ththeinal (Stellaria holostea L.), vga ohtralt ja sageli (Pldmaa, 1967).Sugukond prleoselised, SporormiaceaePseudoteetsid vikesed, kerajad vi piklikud, hstiarenenud suudmega, mustad, mnikord karvased, paksuseinalised, paiknevad substraadil hajusalt vi rhmiti, algul substraati svinud. Eoskotid silinderjad. Pseudoparafse arvukalt. Eosed tavaliselt tumepruunid, mitmerakulised, vaheseintega, vivad laguneda prljateks osaeosteks, mnikord limatupega. Eestis seni teada 4 perekonda 17 liigiga. Perekond Delitschia Auersw. Eestis 1 liik jnesesnnikult - D. marchalii Berl. & Voglino, leitud Harjumaalt Mnustest (Leenurm, 1998). Perekond Preussia Fuckel Eestis 3 liiki krrelistel: P. funiculata (Preuss) Fuckel (sn. Perisporium funiculatum Preuss) aruheintel (Festuca spp.) ja harilikul nurmikal (Poa trivialis L.); P. graminearum (Fr.) (sn. Perisporium graminearum (Fr.) Mrat) pldtimutil (Phleum pratense L.); P. vulgare (Corda) Cain (sn. Perisporium vulgare Corda) lamba-aruheinal (Festuca ovina L.) ja karjamaa-raiheinal (Lolium perenne L.) (Soobik, 1988). Perekond Sporormia De Not. Eestis 2 liiki - S. intermedia Auersw. krgel raikaerikul (Arrhenatherum elatius (L.) J. & C. Presl.) ja S. octomera Auersw. piderool (Phalaroides arundinacea (L.) Rausch.) ja ahtalehisel nurmikal (Poa angustifolia L.) (Soobik, 1988). Perekond prleos, Sporormiella Ellis & Everh. Pseudoteetsid kerajad vi piklikud, lhikese nsaja kuni pika silinderja kaelaga, tumepruunid kuni mustad, paljad vi laosas karvased. Eoskotid 8-eoselised, silinderjad kuni tlvjad. Eosed mitmerakulised (vhemalt 4), tumepruunid, silinderjad, tihti otstes kitsenevad. Snnikusaproobid. Eestis 11 liiki, kik registreerinud Leenurm (1998). S. australis (Speg.) S.I. Ahmed & Cain - pseudoteetsi kael nsajas, eosed 4-rakulised; leitud metskitse-, valgejnese-, halljnese-, pdra- ja hobusesnnikult; kaunis sage. S. chaetomioides (Griff.) S.I. Ahmed & Cain - pseudoteetsi kael silinderjas ja karvane, eosed 4-rakulised; 2 leidu valgejnese- ja klikusnnikult. S. cymatomera S.I. Ahmed & Cain - pseudoteetsi kael lhisilinderjas; eosed 4-rakulised, rakud erineva kuju ja suurusega - kaks keskmist rakku laiemad, otsmised pikemad ja kitsamad; 1 leid valgejnesesnnikult. S. intermedia (Auersw.) S.I. Ahmed & Cain - pseudoteetsi kael nsajas, eosed silinderjad, 4-rakulised, llistuvad kergesti ksikuteks rakkudeks; 2 leidu metskitse- ja valgejnese- snnikult; S. lageniformis (Fuckel) S.I. Ahmed & Cain - pseudoteetsi kael lhisilinderjas, eoskotid laienevad alates keskpaigast, eosed silindrilis-kvjad; 2 leidu metskitse- ja halljnese- snnikult. S. minima (Auersw.) S.I.Ahmed & Cain pseudoteetsid nsaja kaelaga, eoskotid silinderjad, eosed 4-rakulised, 5-6,5 m laiad; meil sna laialt levinud, leitud lehma-, metssea-, metskitse-, halljnese- ning valgejnesesnnikult. S. minimoides S.I. Ahmed & Cain - eosed eelmise liigiga vrreldes laiemad ( 7 m); S. muskokensis (Cain) S.I. Ahmed & Cain - eosed diagonaalsete vaheseintega; leitud kaunis sageli pdra- ja hirvesnnikult; S. septenaria S.I. Ahmed & Cain - pseudoteetsid vga lhikese nsaja kaelaga, eosed 7-rakulised; leitud kahel korral punahirvesnnikult. S. splendens (Cain) S.I. Ahmed & Cain - pseudoteetsid nsaja kaelaga, eoskotid tlvjad, eosed 8-rakulised; leitud 1 kord halljnese- snnikult. S. vexans (Auersw.) S.I. Ahmed & Cain - pseudoteetsid lhisilinderja kaelaga, eoskotid tlvjad, eosed 7-rakulised (kolm keskmist rakku suuremad); leitud punahirve-, pdra- ja metskitsesnnikult.92Sugukond krntvikulised, VenturiaceaeAskostroomad substraati svenenud, he vi mne keraja kambriga, esile ulatuvad ainult stroomakambrite kaelad; mnikord mber pseudoteetsi suudme jigad tumedad harjased. Pseudoparafsid vahel olemas. Eosed he vaheseinaga, mis mnel liigil paikneb asmmeetriliselt; vrvusetud kuni oliivpruunid. Saproobid, harvem parasiidid krgemate taimede lehtedel. Eestis 6 perekonda 17 liigiga. he perekonna Zwackhiomyces sstemaatiline kuuluvus on ebaselge. Perekond Atopospora Petr. Askostroomad kutiikula all, hiljem paljastuvad koorikjalt, mustad. Eoskotid piklikud. Pseudoparafse vhe. Eosed ellipsoidsed, rohekaspruunid, lemises kolmandikus he vaheseinaga. Eestis 1 liik: A. betulina (Fr.: Fr.) Petr. (sn. Dothidea betulina Fr.: Fr.; Dothidella betulina (Fr.: Fr.) Sacc.) (tahvel 3) madalal kasel (Betula humilis Schrank) ja sookasel (Lepik, 1931a; Pldmaa, 1967; Smermaa, 1971). Perekond Coleroa (Fr.) Rabenh. Pruunid vi mustad, tihti kontsentriliste ringidena paiknevad mustade harjastega pseudoteetsid asuvad pindmiselt oliivivrvi laikudel lehe lakljel. Eoskotid kotjad vi munajad, jalata, mbritsetud niitjatest vrvusetutest pseudoparafsidest. Eosed 2-rakulised, kumbki rakk erineva suurusega; paiknevad 1-2 reas; vrvusetud vi oliivivrvi. Rohttaimede ja psaste leheparasiidid. Eestis 2 liiki. C. chaetomium (Kunze: Fr.) Rabenh. (joon. 3.75.) kahjustab vaarika lehti, tekitades vaarika-oliivlaiksust (Pldmaa, 1967; Smermaa, 1971). C. robertiani (Fr.: Fr.) Mller (sn. Dothidea robertiani Fr.: Fr., Hormotheca robertiani (Fr.: Fr.) Hhn., Stigmatea robertiani (Fr.: Fr.) Fr.) (joon. 3.76.) esineb kurekaela (Erodium cicutarium L. Her.) ja haisva kurereha (Geranium robertianum L.) lehtedel, tekitades kurereha-oliivlaiksust (Pldmaa, 1967; Smermaa, 1971).Joon. 3.75. Coleroa chaetomium. (A) Kahjustatud leht. (B) Pseudoteets. (C) Eoskott eostega. [11].Joon. 3.76. Coleroa robertiani. Pseudoteetsid. [10].Perekond Gibbera Fr. Pseudoteetsid paiknevad pindmiselt, grupiti mustadel vhemrgatavatel askostroomadel; paljad vi harjastega, suhteliselt hukeseseinalised. Eoskotid silinderjad vi kotjad, lhikese jalaga. Eosed rohekad vi oliivivrvi, he vaheseinaga. Parasiidid istaimedel. Eestis 1 liik - G. vaccini (Sow.) Fr. pohla elavatel ja surnud vartel; anamorf Brachysporium vaccini (Fr.) Sacc. Eestis leidmata (Smermaa, 1971).93Perekond Phaeocryptopus Naumov Eestis 1 teisliik selle teleomorf-perekonnaga seotud anamorf-perekonnast Rhizosphaera L. Mangin & Har. R. kalkhoffii Bubk (sn. Selenophoma pini (Desm.) Hhn., Sphaeronaema pini Desm.), mis on leitud kuuskedelt (Hanso, 1985a, 1985b, 1987). Perekond Platychora Petr. Askostroomad arenevad algul epidermi all, hiljem paljastuvad koorikjalt. Pseudoparafsid olemas. Eosed ellipsoidsed, he vaheseinaga alumise kolmandiku kohal, rohekad vi oliivivrvi. Eestis 1 liik - P. ulmi (Fr.) Petr. (sn. Dothidea ulmi (Fr.) G. Winter), mis esineb ohtralt Ontikal klindialuses laialehises metsas harilikul jalakal; tekitab elavatel lehtedel kollaseid laike, kuid vib leiduda ka mahavarisenud lehtedel (Maavara jt., 1961; Pldmaa, 1967; Smermaa, 1971). Perekond krntvik, Venturia Sacc. Pseudoteetsid paiknevad substraadil ksikult, suudmed jikade tumedate harjastega; arenevad varisenud lehtedel. Eoskotid 8-eoselised. Eosed valmivad pungade puhkemise ajaks. Pseudoparafsid olemas. Kahjustavad peamiselt viljapuude lehti, vrseid ja vilju, tekitades kahjustuskohale sametise oliivivrvi kirmega krnataolisi laike. Perekonnas hulk liike, mis on laialt levinud erinevates geograafilistes piirkondades, kuid eriti parasvtmes. Eestis 11 liiki. Anamorfidena tuntud avateisseente (Hyphomycetes) tunnustega teisperekonnad Cladosporium, Fusicladium Bonord. ja Pollaccia E. Bald. & Cif. Enam levinud ja suurimat kahju phjustab unapuu-krntvik (V. inaequalis (Cooke) G. Winter) (tahvel 3); eriti ohtlik ja sage on unapuu-krntve tekitajana anamorf Fusicladium dendriticum (Wallr.) Fuckel, mis phjustab hariliku unapuu viljadel korkkoe ja lehtedel pruunide sametiste laikude teket. Pirnipuu-krntvik (V. pirina (Lib.) Aderh.) esineb hariliku pirnipuu varisenud lehtedel ja viljadel; anamorf, pirnipuu-krntve tekitaja Fusicladium pirinum Fuckel kahjustab lisaks lehtedele ja viljadele ka vrseid, tekitades neil rngataolisi puhetisi. Kirsipuu-krntvik (V. cerasi Aderh.) on Eestis vhe levinud ja tema tekitatud kahju on vike; kirsipuude viljadel ja lehtedel tekivad pruunikad vikesed sametised laigud, mida phjustab anamorf Fusicladium cerasi (Rabenh.) Sacc.) - kirsipuu-krntve tekitaja; teleomorf areneb varisenud lehtedel ja viljadel.Haava-krntvikut (V. macularis (Fr.) E. Mller et Arx) on seni Eestis leitud ainult anamorfina Pollaccia radiosa (Lib.) Bald. & Cif.; see on paplitel ja haaval esinev parasiitseen (Hanso & Tamm, 1973). Rohtsetelt kaheidulehelistelt taimedelt on meil leitud ainult teleomorfina jrgmisi liike (Pldmaa, 1967; Smermaa, 1971): paju-krntvik (V. chlorospora (Ces.) P. Karst.) kahevrvise paju (Salix phylicifolia L.) varisenud lehtedel; V. geranii (Fr.: Fr.) G. Winter (sn. Stigmatea geranii (Fr.: Fr.) Fr. sageli ja ohtralt metskurereha (Geranium sylvaticum L.) lehtedel (Kukk, 1972); V. maculaeformis (Desm.) G. Winter sageli ja ohtralt mgi-pajulille (Epilobium montanum L.) ja soo-pajulille (E. palustre L.) surnud lehtedel; V. ditricha (Fr.: Fr. ) P. Karst. kaskede varisenud lehtedel; V. palustris Sacc. soopihlal (Comarum palustre L.); V.potentillae (Wallr.: Fr.) Cooke (sn. Dothidea potentillae Wallr.: Fr.; Coleroa potentillae (Wallr.: Fr.) G. Wint.; Stigmatea potentillae (Wallr.: Fr.) Fr.) hanejala (Potentilla anserina L.) lehtedel, tekitades hanejalakrntbe. Krrelistelt on leitud V. carpophila E.E. Fisher, mille anamorf on Cladosporium carpophilum Thuem. (Soobik, 1988). Perekond Zwackhiomyces Grube & Hafellner Pseudoteetsid mustad , svinud samblike talusesse. Eoskottide vahel pseudoparafsid. Eosed 2-rakulised, vaheseina kohalt sisse nrdunud. Kik liigid samblike parasiidid. Eestis 1 liik - Z. sphinctroides (Zwack) Grube & Hafellner, leitud hel korral sambliku Lecanora albescens (Hoffm.) Branth & Rostr. talluselt.94Selts Pigilaigulaadsed, RhytismatalesLehtereoslad vikesed (ca 0,53 mm), enamasti mustad, kujult marad, piklikud vi piklik-sstjad; subkutikulaarselt, intra- vi subepidermaalselt taimekoesse vi stroomasse svinud. Stroomas enamasti ks, harvem mitu eoslava eoskottide ja parafsidega; eoslava paljastub alles strooma rebenemisel. Eoskotid tlvjad kuni silinderjad, he hukese kestaga, inoperkulaatsed. Kotteosed kvjast niitjani, tavaliselt vrvusetud, vahel paksu limatupega, 1-rakulised, harva vaheseintega. Eoskottide vahel parafsid, mis alusel omavahel tihti anastomoseerunud; vahel mbritsetud limase massiga nagu eosedki; tihti kverdunud tipuga. Anamorfe tuntakse paljudel liikidel, need kuuluvad perekondadesse Cryptomycella Hhn., Leptostroma Fr., Leptothyrina Hhn., Marssonia J.C. Fisch., Melasmia Lv., Phacidiopycnis Potebnia; konidioomid peitteisseente (Coelomycetes) tpi, paiknevad vahel stroomades (Rhytisma), enamasti aga neist lahus. Anamorfide funktsiooni pole piisavalt uuritud. Koniidide idanemist pole theldatud, seeprast on arvatud, et koniidid vivad toimida ka spermaatsiumidena, kuigi testust see leidnud ei ole (Jones, 1935). Mnel taksonil areneb teleomorf prast anamorfi samas viljakehas (Cannon & Minter, 1986). Seltsis on suure majandusliku thtsusega patogeene, nekrotroofe, saproobe, puudega arvatavalt smbioosis elavaid, huvitava bioloogiaga endoftseid seeni ja isegi samblikke. Eestis 2 sugukonda.Sugukond pigisululised, CryptomycetaceaeStroomad suhteliselt suured, ebakorraprased, algul peremeestaime epidermi svinud, hiljem sealt vabanevad, he eoslavaga. Strooma aja jooksul htlaselt koordub. Lehtereoslates eoskottide vahel hukesekestalised, tipus kverdunud parafsid. Eoskotid piklikud, hukesekestalised, tipus tugevasti diferentseerunud; eosed herakulised, piklikud, vrvusetud, vljuvad eoskottidest peene poori kaudu. Anamorfid kuuluvad teisperekondadesse Cryptomycella, Melasmia, Marssonia. Saproobid vi poolparasiidid. Eestis 1 perekond 1 liigiga. Perekond pigisulg, Cryptomycina Hhn. Eestis 1 tavaline liik kilpjala-pigisulg (C. pteridis (Rebent.: Fr.) Hhn.), mille peremeestaim on ks meie levinuim snajalaliste (Polypodiaceae) liik kilpjalg (Pteridium aquilinum (L.) Kuhn). Stroomad paiknevad kilpjala lehtede alumisel pinnal pikkade triipudena; pealiskaudsel vaatamisel vib neid tihti pidada kilpjala soorusteks.Sugukond pigilaigulised, RhytismataceaeLehtereoslad svinud vhearenenud vrvumata stroomadesse taimeorgani kattekudedes vi hstiarenenud mustadesse kilpjatesse ebastroomadesse; eoslava paljastub mitme kiirja vi he pikisuunalise lhe abil. Viljakeha alumine klg (nhtav ristlikes) pehmem ja heledam. Eoskotid hukesekestalised, silinderjad kuni tlvjad, inamloidse tipuga; mbritsetud lihtsa ehitusega parafsidest, mis sageli kverdunud tipuga. Eosed paiknevad eoskottides enamasti 8-kaupa ning vabanevad eoskoti paksenemata tipus alles eosepurskel tekkivate ebakorrapraste lhede kaudu. Tiksikulaadsete (Leotiales) seltsi kuuluva sarnase lumehallikuliste (Phacidiaceae) sugukonna esindajate eoskotid on paksema kestaga ning amloidse, pooriga varustatud tipuga. Eestis 8 perekonda 20 liigiga. Levinuim anamorf-perekond Leptostroma Hhn., mis on seotud teleomorf-perekondadega Hypoderma ja Lophodermium. Koniidid arenevad stroomades.95Perekond npaukseen, Colpoma Wallr. Lehtereoslad piklikud, kuni 2 cm pikkused; enamasti sirged, harva paindunud vi isegi harunenud; subepidermaalselt sgavale tammeoksa koorde svinud; avanevad vrdlemisi laia leskerkinud servaga, npauku meenutava lhena. Poolparasiit. Eestis 1 liik tammeoksa-npaukseen (C. quercina (Fr.) Wallr.) on meil sageli esinev hariliku tamme alumiste kuivavate okste asukas. Perekond pigisn, Hypoderma De Not. Lehtereoslad sarnased pigihuule (Lophodermium) viljakehadega, kuid eoskotid vrtenjas-tlvjad, pika jalaosaga; eosed, erinevalt pigihuule niitjatest herakulistest eostest, silinderjad kuni ellipsoidsed, he ristivaheseinaga. Saproobid vi vga nrgad patogeenid. Anamorfne arengujrk kuulub perekondadesse Leptostroma ja Leptothyrina. Eestis 2 liiki. Heina-pigisn (H. roseum (Hoffm.) Fr.) avastati Eestis esmakordselt harilikul aruheinal (Festuca pratensis Huds.), karjamaa-raiheinal (Lolium perenne L.) ja loodtimutil (Phleum phleoides (L.) Karst.) (Soobik, 1988). Teine pigisnaliik vsa-pigisn (H. rubi (Pers.) De Not., sn. H. virgultorum St.-Amans) leiti Eestis juba 20. saj. algul soo-piimalillel (Euphorbia palustris L.) (Vestergren, 1903; Bucholtz, 1916), uuemal ajal ka harilikul vaarikal (Kalamees & Raitviir, 1979). Perekond pigijutt, Lirula Darker See on sugukonnas ainus mahavarisemata kuuseokastel tekkivate pikkade (tihti le poole okka pikkusest) kitsaste viljakehadega perekond. Lehtereoslad mustad, likivad, avanevad he pikilhega. Haigestunud ja kolletunud okkad ei varise ka siis, kui kik rohelised okkad on mahaligatud vrselt aja mdudes varisenud. Patogeenne, kuid meil mitteulatuslikku kahju tegev perekond. Eestis 1 liik. Kuuseokka-pigijutt (L. macrospora (Hartig) Darker) esineb meil vanades kuusikutes 12 m krguste noorte, loodusliku uuendusena kasvavate kuuskede okastel; sage. Perekond vaguhuul, Lophodermella Hhn. Lehtereoslad svinud okka kattekudedesse, raskesti mrgatavad okkapinnal nhtav vaid okka vrvitoonist vhe erinev vagu (lhe). Eosed saletlvjad, mbritsetud limatupega, herakulised, eoskotis 4- vi 8-kaupa. Anamorfset arengujrku ei tunta. Parasiidid hariliku mnni okastel. Eestis 2 liiki. Peit-vaguhuul (L. sulcigena (Rostr.) Hhn.) on ca 1030-aastastel mndidel ohtliku, kuid nneks mitte sageli ja laialdaselt esineva okkahaiguse mnni-okkakahvatuse tekitaja. Liit-vaguhuule (L. conjuncta (Darker) Darker) tekitatud haiguspuhangud noortes kuni keskealistes mnnikutes on olnud veelgi harvemad. Perekond pigihuul, Lophodermium Chevall. Lehtereoslad vikesed (kuni 3 mm), pealtvaates elliptilised kuni piklikud, bilateraalselt smmeetrilised, hekaupa svinud peremeestaime okka, lehe, varre vi kbi kudedesse. Suhteliselt vhearenenud mustad ebastroomad esinevad vaid lehtereosla seina laosas. Lehtereoslad avanevad he pikilhe abil, pooleldi avanenud viljakeha meenutab seeprast huuli. Parafsid enamasti kverdunud tipuga. Eosed niitjad, pikkuse-laiuse suhtega >20:1. Anamorfne arengujrk tekib viljakehadest lahus ning kuulub perekonda Leptostroma. Koniidid pulkjad, arenevad pkniidides vheharunenud koniidikandjate tipus. Pigihuul on sugukonna suuremaid perekondi, sisaldab mitmeid eriti metsamajanduslikku thtsust omavaid patogeene ja nekrotroofe, kuid ka saproobe ja endoftseid seeni. Pigihuule liigid on tuntud mitmetel okaspuudel pudetve tpi haiguse tekitajatena, mis phjustab enneaegset okaste varisemist (defoliatsiooni). Eestis korduvalt registreeritud 8 liiki. Harilikul mnnil tuntakse 3 pigihuule liiki: puna-pigihuul (L. pinastri (Schrad.) Chevall.) (tahvel 6; joon. 3.77.), tve-pigihuul (L. seditiosum Minter, Staley & Millar) (joon. 3.78.) ja sva-pigihuul (L. conigenum (Brunaud) Hilitzer) (Hanso, 1985b). Puna-pigihuule lehtereoslad on suhteliselt tumeda (kuni likivmusta) lakljega; huuled mnikord punased; okkal esineb ka tumedaid kitsaid ristjooni. Tve-pigihuule viljakeha laklg nib aga seda katva okkakoe paksema kihi tttu heledam kui puna-pigihuulel; huuled mnikord rohekad vi sinakad; ristjooni esineb okkal harva ja needki kahvatupruunikad. Nimetatud 3 liigist tve-pigihuul mnni-pudetve tekitajana omab ilmselt suurimat majanduslikku thtsust, ohustades mnde metsataimlates ning kuni 12-aastastes metsakultuurides ja -noorendikes (Hanso, 1965; Minter, 1981). Puna- ja sva-pigihuul on saproobid hariliku mnni okastel, kuid neid pigihuuleliike on leitud Eestis ka teistelt mnniliikidelt. Kadaka-pigihuul (L. juniperinum (Fr.) De Not.) ja kuuse-pigihuul (L. piceae (Fuckel) Hhn.) on okkasaproobid, neist esimene harilikul kadakal, teine harilikul kuusel ja torkival kuusel (P. pungens Engelm.). Kuuse-pigihuul on ks maailmas enim uuritud endoftseid seeni (Barklund & Rowe, 1983).96Joon. 3.77. Puna-pigihuul, Lophodermium pinastri. (A) Lehtereosla ristlige; viljakeha phjal nhtavad okka epidermi rakud. (B) Koniidid koniidikandjatega (vasakul); pkniid pealtvaates (paremal lal) ning ristlikes (avaneb klgmiselt; paremal all). (C) Lehtereosla pealtvaates. [20].Joon. 3.78. Tve-pigihuul, Lophodermium seditiosum. (A) Lehtereosla ristlige; okka epidermi rakud viljakeha phjal puuduvad. (B) Koniidid koniidikandjatega (vasakul); pkniid pealtvaates (paremal lal) ning ristlikes (avaneb tipmise avana; paremal all). (C) Lehtereosla pealtvaates. [20].Jhvika-pigihuul (L. oxycocci (Fr.) P. Karst.) on hariliku jhvika (Oxycoccus palustris Pers.) nrk patogeen (Pldmaa & Raitviir, 1966; Pldmaa, 1967). Roo-pigihuult (L. arundinaceum (Schrad.) Chevall.) on Eestis leitud liiv-vareskaeralt (Leymus arenarius (L.) Hochst.) juba mdunud sajandil (Dietrich, 1856), hiljem timutilt (Phleum sp.). Suurima peremeestaimede ringiga krre-pigihuul (L. gramineum (Fr.) Chevall.) on Eestis registreeritud harilikul kasteheinal (Agrostis tenuis Sibth.), ohtetul psiklustel (Zerna inermis (Leyss.) Lindm.), vnk-kastevarrel (Deschampsia flexuosa (L.) Trin.), harilikul orasheinal (Elytrigia repens (L.) Nevski), suurel aruheinal (Festuca gigantea (L.) Vill.), harilikul aruheinal (F. pratensis Huds.) ja punasel aruheinal (F. rubra L.), arukaerandil (Helictotrichon pratense (L.) Pilg.) ja aaskaerandil (H. pubescens (Huds.) Pilg.), haguheinal (Koeleria Pers.), pldtimutil (Phleum pratense L.) ja harilikul lubikal (Sesleria coerulea (L.) Ard.) (Soobik, 1988).97Perekond pigilaik, Rhytisma Fr. Lehtereoslaid hstiarenenud stroomades arvukalt. Tavaline, laialt levinud perekond, enamik liike parasiidid. Eestis registreeritud 3 liiki. Vahtra-pigilaik (R. acerinum (Pers.) Fr.) (tahvel 6) on sage lehe-laiktve tekitaja parkides ja metsas harilikul vahtral; hu krge vveldioksiidisisaldus takistab vahtra-pigilaigu arenemist, mistttu saastunud huga linnades esineb seent harva. Vahtra-pigilaik on nime saanud lehtede pinnal arenevatest suurtest maratest mustadest likivatest stroomadest (lbimt kuni 2 cm). Vljakujunenud stroomal esinevad vhemrgatavad kiirjad vaod, piki neid lheneb viljakehade kohalt kevadel strooma kattekude ning sealt paiskub aeg-ajalt vlja silmaga nhtav eospilveke, mille huvoolud laiali kannavad; eosed pikad niitjad, sltja limatupega. Vahtra-pigilaigu anamorfse arengujrgu Melasmia acerina Lv. konidioomid tekivad teleomorfiga samas stroomas. Need annavad tohutul hulgal pisikesi pulkjaid strooma avade kaudu erituvaid spermaatsiume. Vahtra-pigilaik talvitub varisenud lehtedes valmimata lehtereoslatena, suguline areng jtkub ka talvekuudel. Kevadel eoskotid valmivad, strooma lheneb piki kiirjaid vagusid, eosed paiskuvad vlja ning nakatavad uusi noori lehti. Paju-pigilaik (R. salicinum (Pers.) Fr.) kutsub esile samasugust, ehkki mnevrra vhem mrgatavat kahjustust mitmeel pajuliikidel (Salix spp.); stroomad paiknevad enamasti leheservades. Kvitsa-pigilaigu (R. andromedae (Pers.) Fr.) strooma haarab kvitsa (Andromeda polifolia L.) lehe kogu laiuses, esineb kvitsa kasvukohtades rabas sageli. Perekond pigitht, Therrya Sacc. & Penz. Lehtereoslad mustad, marad vi ebakorrapraselt marad; erinevalt pigiliuakesest (Tryblidiopsis) ei ulatu substraadist oluliselt vlja. Esineb mndide peente vrsete ja okste koorel subepidermaalselt; koore epiderm lheneb thtjalt ning paljastab kuldpruuni eoslava. Eosed vrvusetud kuni kahvatukollased, pikad, 410 ristivaheseinaga. Tenoliselt saproob. Eestis 2 liiki. Mnni-pigitht (T. pini (Alb. & Schwein.) Hhn.) kasvab mnni kuivanud vrsetel. hel korral on registreeritud T. fuckelii (Rehm) Kujala esinemist Eestis (Hanso, 1978). Perekond pigiliuake, Tryblidiopsis P. Karst. Lehtereoslad mustad, paiknevad tihti rhmiti; marad vi ebakorrapraselt marad, alusel pisut ahenevad; erinevalt eelmistest perekondadest pole svinud taimekudedesse vi stroomadesse, vaid tungivad lbi peridermi taime pinnale; avanevad paljude radiaalsete lhede abil. Eoslava hele. Eosed sstjad kuni kvjad, paksu limatupega, he vi kahe ristivaheseinaga. Endoftne liik kuusekoores vi nrk patogeen. Anamorfset jrku ei tunta. Eestis 1 liik kuuse-pigiliuake (T. pinastri (Pers.) P. Karst.), mida vib sageli leida tihedates keskealistes puhtkuusikutes hariliku kuuse alumistel kuivanud okstel.98Selts OstropalesViljakehad sarnanevad tiksikulaadsete (Leotiales) lehtereoslatega, tihti sgavale substraati svinud. Eoskotid inoperkulaatsed, silinderjad, tipus tugevasti paksenenud seintega, nii et keskele jb ainult vga kitsas, tipus avanev kanal. Eosed niitjad, tihti mitmerakulised, lpuks ksikuteks rakkudeks lagunevad. Anamorfide kohta vhe andmeid. Saproobid. Eestis 1 sugukond.Sugukond StictidaceaeTunnused nagu seltsil. Eestis 2 perekonda 7 liigiga. Perekond Acrospermum Tode: Fr. Lehtereoslad nuijad, lhijalgsed, klgedelt kokku surutud, avanevad tipupooriga, tumepruunid kuni mustad, 1-3 mm krged. Saproobid ja endoftsed seened rohttaimedel, harvem puidul. Eestis 3 liiki: A. compressum Tode: Fr. (anamorf Dactylaria sp.) - krvengesel (Urtica dioica L.) ja paljudel krrelistel, sealhulgas odral, kaunis sage; A. cornutum Fr. ja A. graminum Lib. (anamorf Virgariella sp.) - krrelistel (Dietrich, 1856; Raitviir, 1969; Soobik, 1988, 1995). Perekond Stictis Pers. Lehtereoslad substraati svenenud, eoslava mbritsetud laia valge rega. Eestis 4 liiki, neist tavalisim on S. radiata Pers. mahalangenud puuoksakestel (Pldmaa & Raitviir, 1966).Selts Tiksikulaadsed, LeotialesViljakehad tpilised lehtereoslad, kausjad vi liudjad, istuvad vi jalaga, harva tlvjad vi jala ja poolkeraja kbaraga; tavaliselt vikesed vi keskmise suurusega (0,2-3 mm), vhesed liigid kuni 3 cm laiad ja kuni 10 cm krged (Geoglossaceae). Eoskotid inoperkulaatsed, enamasti 8-, harva 4- vi paljueoselisd. Eosed hevi mitmerakulised, alati siledad, enamasti vrvusetud, vaid vhestel perekondadel (niteks Geoglossum, Trichoglossum) vrvunud; ellipsoidsed, kvjad vi silinderjad, vga tihti ebasmmeetrilised. Valdavalt kulu-, varise- ja puidusaproobid; leidub ka parasiite, oluliste taimehaiguste tekitajaid. Mittesdavad, 1 perekond mrgine (Cudonia). Eestis esindatud 7 sugukonda. Tiksikulaadsed on Eestis suhteliselt vhe uuritud seenerhm.Sugukond nahktiksikulised, DermateaceaeLehtereoslad vikesed kuni keskmise suurusega (0,2-10 mm), enamasti tumedavrvuselised, nahkjad, nende vliskoor koosneb kerajatest pigmenteerunud rakkudest. Eoskotid silinderjad vi tlvjad, reeglina 8eoselised. Eosed ellipsoidsed vi kvjad, he- vi mitmerakulised, vrvusetud, harva pruunid. Varise- ja puidusaproobid vi parasiidid. Suur ja puudulikult uuritud sugukond. Eestis seni teada 13 perekonda 37 liigiga, kuid liikide ldarv ulatub tegelikult kindlasti le 100. Allpool esitatud 11 thtsama perekonna krval Eestis ei leia siin ksitlemist 2 he liigiga perekonda - Dermea Fr. ja Hysteropezizella Hhn. Perekond Blumeriella Arx Eestis 1 liik - B. jaapii (Rehm) Arx (sn. Coccomyces hiemalis Higg.). Anamorfina Phloeosporella padi (Lib.) Arx (sn. Cylindrosporium padi (Lib.) P. Karst. ex Sacc., C. hiemale Higg.) phjustab seen kirsipuulehevarisemistbe kirsi-, ploomi- ja kreegipuul ning toomingal; haigus on meil laialt levinud ja ohtlik (Pldmaa, 1964; Liveke, 1995). Haigestuvad lehed, viljad, vrsed ning lehe- ja viljavarred. Lehtedel tekivad punakaspruunid laigud, kus arenevad eoslaagrid koniididega; lpuks laigud liituvad, haarates kogu lehepinna; lehed varisevad juba suve keskel, oksad kuivavad. Seen talvitub nii teleomorfina kui ka anamorfina mahavarisenud lehtedel; kotteosed tekivad varakevadel. Perekond Calloria Korf Lehtereoslad istuvad, tungivad lbi epidermi, heledavrvuselised. Eosed 2- vi enamarakulised. Eestis 1 liik - C. fusarioides (Berk.) Fr., mille roosakad vi oranid, kuni 1 mm suurused lehtereoslad esinevad kevaditi harva krvengese (Urtica dioica L.) surnud vartel. Seene anamorf Cylindrocolla urticae (Pers.) Bonord. on aga krvengesel vga sage (Prokhorov & Raitviir, 1985).99Perekond Diplocarpon F.A. Wolf Eestis ainuke liik D. rosae Wolf (anamorf Marssonina rosae (Lib.) Dead.) omab thtsust roosi-tahmlaiksuse tekitajana, mis on meie rosaariumides sna tuntud ja kahjutekitav rooside haigus (Rumberg, 1983; Grinfeld & Rumberg, 1986; Normet, 1986b). Perekond Drepanopeziza (Kleb.) Hhn. Lehtereoslad tumepruunid, raspidikoonusjad, tungivad lbi epidermi; tekivad surnud ja mahalangenud puulehtedel. Eestis 1 liik - eriti sademeterohketel aastatel laialtlevinud sstra-lehevarisemistbe tekitav D. ribis (Kleb.) Hhn., mille anamorfiks on peitteisseente (Coelomycetes) tunnustega Gloeosporidiella ribis (Lib.) Petr. (sn. Gloeosporium ribis Lib.) (Marland, 1968; Prtel, 1974a; Liveke, 1995). Haigus kahjustab peamiselt lehti, millel tekivad vikesed (kuni 1 mm) suurused pruunid laigud; viimaste kummunud keskosast vljuvad suve jooksul korduvalt koniidid. Seen kahjustab ka vrseid, viljavarsi ja leherootse. Haiguse tagajrjel tekivad marjadel mustad sissevajunud, punase risega tpid. Seen talvitub lehtedel vi vrsetel, kus kevadel areneb teleomorf. Haigestunud psaste saak vib langeda kuni poole vrra. Perekond Leptotrochila P. Karst. Lehtereoslad sarnanevad perekonna Pseudopeziza omadega, kuid erinevad hstiarenenud pseudoparenhmse retseptaakli olemasolu poolest. Parasiidid taimelehtedel. Eestis 4 laikpletikke tekitavat liiki. Sagedasemad on L. ranunculi (Fr.) Schepp tulikatel (Ranunculus spp.) ja L. medicaginis (Fuckel) Schepp (anamorf Sporonema phacidioides Desmaz., sn. Ascochyta medicaginis Fuckel) lutserniliikidel (Medicago spp.) (Marland, 1962; Pldmaa, 1967; Kivi & Abe, 1974). Perekond Mollisia (Fr.) P. Karst. Suur kriitiline perekond, mille sstemaatika on kogu maailmas lbi ttamata; teada umbes 100 liiki. Eestis seni mratud ainult 6 liiki. Lehtereoslad istuvad, liudjad, hallid vi pruunikad, harvem kollased (kuni 2 mm). Puidu- ja varisesaproobid. Kduneval lamapuidul on meil vga tavaline sinakashallide lehtereoslatega M. cinerea (Batsch : Fr.) P. Karst., temale sarnase M. caespiticia (P. Karst.) P. Karst. lehtereoslad kasvavad tihedate rhmadena (joon. 3.79.).Perekond Pezicula Tul. Eredavrvuselised lehtereoslad tungivad vlja lbi substraadi koore; tekivad tavaliselt vikeste rhmadena hisel stroomal, harvem ksikult; eoslava jahujas. Eoskotid 4- vi 8-eoselised. Eosed suured, laiellipsoidsed vi neerjad. Puidusaproobid vi -parasiidid. Anamorf petteisseente (Coelomycetes) tunnustega teisperekond Cryptosporiopsis Bubk & Kabt, millel koniidid tekivad eoslaagrites. Eestis 4 liiki. Okaspuude surnud koorel esineb harva heleoranikaskollase vi pruunika eoslavaga P. livida (Berk. & Broome) Rehm. Surnud vaarikavartel leidub vga harva ookerkollase vi punakasorani eoslavaga P. rubi (Lieb.) Niessl. 2 liiki on tuntud Eestis sna laialt levinud ohtlike viljapuuhaiguste tekitajatena: P. corticola (C.A. Jrg.) Nannf. ja P. malicorticis (Jackson) Nannf. Eestis on neid seeni leitud ainult anamorfidena. Esimese teleomorf-liigi anamorf Cryptosporiopsis corticola (Eddy.) Nannf. tekitab viljapuu-koorepletikku, teise anamorf C. curvispora (Peck) Gremmen (sn. Gloeosporium perennans Zeller & Childs) - viljapuutvepletikku. Mlemad seened kahjustavad una- ja pirnipuid. Koorepletiku korral puude tvede ja okste pindmine kiht laiguti krbub ja muutub punakaks, raskemal juhul tekivad haavandid; tvepletik tekitab puudele juba otseselt surnud koega haavandeid. Haigusetekitajate npnelapea suurused (kuni 1 mm) eoslaagrid tekivad mlemal juhul epidermi all suve teisel poolel (Liveke, 1995). Perekond Podophacidium Niessl Lehtereoslad lhijalgsed, liudjad, vvelkollase eoslavaga, jmedahambulise serva ja pruuni vliskljega; kasvavad tihedalt koos. Huumusesaproobid. Perekonnas ainult 1 liik, mis esineb vga harva ka Eestis P. xanthomelum (Pers.) Kavina; leitud ks kord Viidumelt, okkakdult (Raitviir, 1981).Joon. 3.79. Mollisia caespiticia. (A) Lehtereoslad.(B) Eoskott eostega ja parafs. [11].100Perekond Pseudopeziza Fuckel Lehtereoslad tekivad peremeestaime lehesisesel stroomal ja tungivad lbi epidermi, vikesed (kuni 0,5 mm), pruunid, istuvad, tugevasti redutseerunud, retseptaaklita. Anamorf puudub. Parasiidid taimelehtedel, tekitavad sageli esinevat liblikieliste-pruunlaiksust. Eestis 4 liiki. Meil on eriti levinud P. trifolii (Biv.Bern.) Fuckel (anamorf Septoria trifolii-scabri Unamuno) ristikutel (Trifolium spp.) ja P. medicaginis (Lib.) Sacc. lutsernidel (Medicago spp.) (Liveke, 1995). Perekond Pyrenopeziza Fuckel Eestis 6 liiki. Seni ainult selle sajandi algupoolel leitud kulusaproobide P. compressula Rehm (norra maranal, Potentilla norvegica L.), P. jasiones Romell (harilikul sininukul, Jasione montana L.) ja P. lycopi Rehm (harilikul kukesabal, Lythrum salicaria L.) (Vestergren, 1903; Bucholtz, 1916) ja hilisemal ajal vaarikavartelt leitud liigi P. rubi (Fr.) Rehm (Kalamees & Raitviir, 1979) krval on Eestis krrelistel saproobina vga laialt levinud P. polymorpha Rehm (Soobik, 1988). Perekond Tapesia Fuckel Lehtereoslad nagu perekonnas Mollisia, kuid tekivad tumedal mtseelipimikul. Anamorf-perekond Pseudocercosporella Deighton. Eestis seni teada 3 liiki. Tavaline lamapuidul esinev liik on T. fusca (Fr.) Fuckel. T. yallundae Wallwork esineb meil anamorfina P. herpotrichoides (Fron) Deighton (sn. Cercosporella herpotrichoides Fron) (joon. 3.80.), mis on krrelistesilmlaiksuse tekitajana hstituntud ja laialtlevinud taimeparasiit ning phjustab kohati paljudel krrelistel, eriti aga teraviljadel patoloogilist lamandumist (Kask, 1964, 1966a; Marland, 1968; Jaama jt., 1973; Soobik, 1988, 1995). Primaarse parasiidina suudab ta soodsate klimaatiliste tingimuste korral nakatada taimi olenemata nende fsioloogilisest seisundist ja esile kutsuda tugevaid haiguspuhanguid. Haigus avaldub krrealusele tekkivates piklikes kahvatutes pruuni risega laikudes, mis meenutavad linnusilma (siit ka eestikeelene haiguse nimi); laikude kohalt krred murduvad ja mdanevad. Talvitumiseks tekivad seenel npnelapea suurused tumekuni mustjaspruunid mikrosklerootsiumid. Ksiteldava liigi kindlat identifitseerimist segab tihti teiste saproobsete ja poolparasiitsete seeneliikide esinemine kahjustatud krrealustel. Kahjustub kige enam tali- ja suvinisu, kergesti nakatuvad paljud krrelised umbrohud ning krsheinad. Teraviljade saagikaod on lamandumise tagajrjel suured - kuni 40% (Liveke, 1995).Joon. 3.80. Cercosporella herpotrichoides. (A) Koniidikandjad. (B) Koniidid. [2].101Sugukond maakeelelised, GeoglossaceaeViljakehad pika jala ja tlvja fertiilse tipuosaga vi (harvem) lamendunud kbaraga. Eoskotid tlvjad. Eosed enamasti silinderjad, mitmerakulised, pruunid; osal perekondadest niitjad, ellipsoidsed vi kvjad, vrvusetud vi pruunid. Kasvavad augustist oktoobrini. Eestis 6 perekonda 14 liigiga. levaate sugukonnast Eestis on avaldanud Raitviir (1961b). Perekond ringik, Cudonia Fr. Viljakehad kuni 5 cm krguse jala ja kumera, 1-2 cm laiuse kbaraga, helepruunid. Eoskotid tlvjad; eosed eoskottides kimbuna, neljad. Eestis 1 sage liik, harilik ringik (C. circinans (Pers.) Fr.) (tahvel 7); sgisel okkakdul kuusikutes. Mrgine, sisaldab gromitriini (vt. gromitriinimrgitus). Varem avaldatud andmed tema sdavuse kohta on ekslikud (vrdl. Kalamees, 1966a). Perekond maakeel, Geoglossum Fr. Viljakehad kuni 10 cm krgused, tlvjad, mustad, siledad, kuivad vi kleepiv-limased. Eoskotid tlvjad; eosed pikad, silinderjad, enamasti pruunid, 816-rakulised, harva herakulised ja vrvusetud. Huumusesaproobid rohtunud karbonaatsel pinnasel metsaservades ja -lagendikel, vga harva soodes turbasammaldes (Sphagnum spp.). Eestis 7 liiki, kik suhteliselt haruldased. Eesti Punasesse raamatusse on ohualti liigina vetud liiv-maakeel (Geoglossum arenarium (Rostr.) Lloyd) (vt. seenekaitse), mis kasvab luiterandadel ja mida on leitud Lnemaalt Nvalt (Kalamees & Parmasto, 1995). Teistest tavalisem on sgisel lookadastikes kasvav loo-maakeel (G. umbratile Sacc.) (tahvel 8). Perekond Microglossum Gillet Viljakehad kujult nagu maakeelel (Geoglossum), kuid vrvuselt oliiv- vi ookerkollased. Eosed herakulised, vrvusetud. Eestis 1 segametsades harva kasvav liik Microglossum olivaceum (Pers.: Fr.) Gillet. Perekond pisipahtlik, Mitrula Fr. Viljakehad kuni 4 cm krgused, ereda munakollase, kuni 5 mm laiuse tlvja kbara ja valge silinderja jalaga. Eoskotid silinderjas-tlvjad; eosed ellipsoidsed, herakulised, vrvusetud. Perekonnas 1 liik pisipahtlik (M. paludosa Fr.) (tahvel 8); harva, mrjal lehekdul vi turbasamblas (Sphagnum spp.) (Kalamees & Raitviir, 1982). Perekond pahtlik, Spathularia Fr. Viljakehad kuni 7 cm krgused, klgedelt tugevasti kokku surutud, jalale laskuva kuni 3 cm laiuse ja 23 mm paksuse helekollase kbaraga. Eoskotid tlvjad; eosed eoskottides kimbuna, neljad. Eestis 2 liiki, neist tavalisem on sgisel okas- ja segametsades kasvav harilik pahtlik (S. flavida Fr.) (tahvel 7), mida iseloomustab valge jalg ning kuld- kuni pruunikaskollane kbar; mrgine, sisaldab gromitriini (vt. gromitriinimrgitus). Perekond harjaskeel, Trichoglossum Boud. Viljakehad vga sarnased maakeelte (Geoglossum) viljakehadega, kuid leni tihdedalt kaetud lhikeste mustade harjastega, mis muudavad viljakehade pinna sametiseks. Eestis 2 liiki, neist tavalisem on karvane harjaskeel (T. hirsutum (Fr.) Boud.), mis kasvab rabades ja happelise pinnasega niitudel augustist septembrini (Kalamees & Raitviir, 1982).102Sugukond harjastiksikulised, HyaloscyphaceaeLehtereoslad vikesed kuni keskmise suurusega (0,23 mm), nende vlisklge ja eriti serva katavad mitmesuguse kuju ja pikkusega karvad. Eoskotid silinderjas-tlvjad vi silinderjad. Eosed enamasti ellipsoidsed vi kvjad, vrvusetud, tavaliselt 1-, harvem kuni 4-rakulised. Parafsid paljudel liikidel lantsetjad, eoskottidest tunduvalt pikemad. Puidu- ja varisesaproobid, paljud liigid kulusaproobid rohttaimede surnud vartel, ksikud liigid okaspuude parasiidid; kasvavad kevadest hilissgiseni. Viljakehade viksuse ja sugukonnasisese vhese vlise varieeruvuse tttu on mitte ainult liigid, vaid paljudel juhtudel ka perekonnad mratavad ainult mikroskoobi abil. Eestis 17 perekonda 91 liigiga. Eesti harjastiksikulistest on kirjutanud levaate Raitviir (1969). Kesolevas ts ei ksitleta perekondi Polydesmia Boud. (1 liik) ja Clavidisculum Kirschst. (6 liiki). Perekond Albotricha Raitv. Lehtereoslad valged vi kollased, pikakarvased. Karvad koonusjad, hulkraksed siledad. Parafsid lantsetjad. Eestis 4 liiki, sagedasemad on valge A. acutipila (P. Karst.) Raitv. ja tumekollane A. albotestacea (Desm.) Raitv. mitmesugustel krrelistel (Kalamees & Raitviir, 1982; Soobik, 1988). Perekond Calycellina Hhn. Lehtereoslad istuvad, liudjad, lhikarvased, ere- kuni kahvatukollased. Karvad silinderjad, herakulised, sisaldavad kollast pigmenti. Parafsid silinderjad, sisaldavad samasugust pigmenti nagu karvadki. Varisesaproobid. Eestis 3 liiki, tavalisem on erekollane C. punctata (Fr.) Lowen & Dumont mitmesuguste lehtpuude mahalangenud lehtedel. Perekond Cistella Qul. Lehtereoslad istuvad, liudjad, valkjad kuni heleookerjad, lhikarvased. Karvad 13-rakulised, hukeseseinalised, kbrulise vi ogalise tipu ja sileda alaosaga. Parafsid kitsas-lantsentjad vi silinderjad. Varise- ja puidusaproobid. Eestis 10 liiki, neist tavalisim C. grevillei (Berk.) Raschle rohttaimede, eriti sarikaliste (Apiaceae) surnud vartel. Perekond Dasyscyphella Tranzcshel Lehtereoslad pika jalaga, kausjad, valged vi oranikaskollased, pikakarvased. Karvad paljurakulised, vrvusetud, hukeseseinalised, kbrulised, he vi kahe sileda tipurakuga, tihti kannavad tipus kaltsiumoksalaadi kristalle. Parafsid lantsetjad. Puidu- ja varisesaproobid. Eestis 1 liik D. nivea (Hedw.: Fr.) Raitv., mille valged lehtereoslad muutuvad kuivades tumekollaseks; esineb kduneval tammepuidul, harva. Perekond Hamatocanthoscypha Svrek Lehtereoslad lhikese jalaga, kausjad, valged, kollased vi mustjaspruunid, vliskljel lhikarvased. Karvad 13-rakulised, hukeseseinalised, siledad, tipus konksjalt kverdunud. Parafsid silinderjad. Varisesaproobid. Eestis 2 liiki. Tavaline on kuni 0,4 mm lehtereoslatega valge H. laricionis (Velen.) Svrek okaspuude mahalangenud okastel ja kbidel (Huhtinen, 1989). Perekond Hyalopeziza Fuckel Lehtereoslad istuvad vi lhijalgsed, kausjad, valged, harva tumedavrvuselised, vliskljel lhi- kuni pikakarvased. Karvad paksude, klaasjate, tugevasti valgust murdvate seintega, vrvusetud. Parafsid silinderjad. Varise- ja puidusaproobid. Eestis 5 liiki. Mahalangenud lehtpuulehtedel on vga haruldane pikkade sirgete karvadega H. ciliata Fuckel, rohttaimede ja vaarika vartel on sagedased lhikeste karvadega H. millepunctata (Lib.) Raitv. ja pikkade kverdunud karvadega H. crispula (P. Karst.) Raitv. Perekond Hyaloscypha Boud. Lehtereoslad istuvad, kausjad vi liudjad, valged vi kollakad, vliskljel lhikarvased. Parafsid niitjad. Puidu- ja varisesaproobid. Eestis 6 liiki, neist tavalisim on kduneval okaspuupuidul kasvav H. aureliella (Nyl.) Huhtinen. Perekond Lachnellula P. Karst. Lehtereoslad lhikese jalaga, kausjad vi liudjad, kuni 5 mm, orani eoslavaga ja tihedate pikkade valgete (harva pruunide) karvadega kaetud vliskljega. Karvad paljurakulised, leni kbrulised, vrvusetud, harva103pruunid. Parafsid silinderjad. Puidusaproobid, harvem parasiidid; ainult okaspuudel. Eestis 11 liiki. Perekonnast on lhilevaate avaldanud Raitviir (1980). Tavalisemad on mnni, kuuse ja lehise peentel surnud oksakestel kasvav kerajate eostega L. suecica (de Bary ex Fuckel) Nannf. ja suurte (kuni 5 mm), tihedalt kooskasvavate lehtereoslatega L. calyciformis (Willd.: Fr.) Dharne mahalangenud tvede koorel. Metsamajanduslikult thtis on lehistel parasiteeriv ning noortel puudel tvevhki tekitav L. willkommii (Hartig) Dennis (Muiste, 1957). Perekond harjastiksik, Lachnum Retz. Lehtereoslad pika, harvem lhikese jalaga, kausjad; valge, mnikord ereorani eoslavaga; vliskljel valged vi pruunid. Karvad 38-rakulised, leni krobelised, vrvusetud vi pruunid. Parafsid lantsetjad. Puidu- ja varisesaproobid. Eestis 19 liiki. Tavalisemad on vanadel kuivanud vaarikavartel kasvav orani eoslavaga, vljast pikkade valgete karvadega kaetud vaarika-harjastiksik (L. rubi (Bres.) Raitv.) ja tihti temaga koos esinev pruunikarvane, helebeei eoslavaga L. clandestinum (Bull.: Fr) P. Karst. Kduneval puidul on vga tavaline leni lumivalge valge harjastiksik (L. virgineum (Batsch : Fr.) P. Karst.). Rohttaimede surnud vartel kasvab kohati massiliselt valge L. clavigerum (Svrek) Raitv., mille karvatipud on kaetud suurte kaltsiumoksalaadi kristallidega. Perekond Lasiobelonium Ellis & Everh. Lehtereoslad istuvad vi lhijalgsed, tavaliselt rhmiti tihedalt kooskasvavad, kausjad, heledavrvuselise eoslavaga, vliskljel kaetud pikkade pruunide karvadega. Karvad paljurakulised, helepruunide mdukalt paksenenud seintega. Parafsid kitsas-lantsetjad. Puidu-, harvem varisesaproobid. Eestis 4 liiki, neist tavalisim on lehtpuude, eriti haabade surnud koorel kasvav 2-rakuliste kvjas-ellipsoidsete eostega (1113 m) L. variegatum (Fuckel) Raitv., harvem esineb samadel substraatidel suurte (1824 m) tlvjate eostega L. corticale (Pers.) Raitv. (Raitviir, 1980). Perekond Perrotia Boud. Lehtereoslad istuvad, tumedavrvuselise eoslavaga, vliskljel kaetud eredavrvuseliste pikkade karvadega. Karvad paljurakulised, enamasti pigmenteerunud tstoplasmaga, siledad. Eoskotid laia lamekumera tipuga. Parafsid silinderjad. Puidu- ja varisesaproobid. Eestis 2 liiki, tavalisem on lehtpuude surnud puidul kasvav punakaspruuni eoslava ja tellispunaste karvadega P. flammea (Alb. & Schwein.: Fr.) Boud. Perekond Phialina Hhn. Lehtereoslad istuvad vi lhijalgsed, erekollased, vliskljel kaetud lhikeste karvadega. Karvad herakulised, laia aluse ja pika peene viburja tipujtkega, sisaldavad kollast pigmenti. Parafsid silinderjad, sisaldavad sama pigmenti, mis karvadki. Eoskotid tavaliselt 4-eoselised. Varisesaproobid. Eestis 3 liiki, kik suhteliselt haruldased. P. lachnobrachya (Desm.) Raitv. esineb hilissgiseti mahalangenud tamme- ja vahtralehtedel (Huhtinen, 1989). Perekond Psilachnum Hhn. Lehtereoslad lhi- kuni pikajalgsed, kausjad, valged, vliskljel kaetud lhikeste valgete karvadega. Karvad vrvusetud, hukeseseinalised. Parafsid lantsetjad. Varisesaproobid. Eestis 3 liiki. Surnud osjade (Equisetum spp.) vartel esineb P. inquilinum (P. Karst.) Dennis, snajalgade surnud lehevartel on tavaline P. chrysostigmum (Fr.) Raitv. (Kalamees & Raitviir, 1979; Prokhorov & Raitviir, 1985). Perekond Trichopeziza Fuckel Lehtereoslad istuvad, kuni 5 mm lbimdus, heledavrvuselise eoslavaga, vliskljel kaetud pikade paljurakuliste valgete, kollaste vi pruunide siledate karvadega. Vrvunud karvadega liikidel pigment rakusisene. Parafsid lantsetjad. Varise-, harva puidusaproobid. Esinevad vga sageli rohttaimede kdunevatel vartel. Eestis 8 liiki. Tavalisemad on 1-rakuliste eostega ja vvelkollase vliskljega T. leucophaea (Pers.) Rehm ning valge vliskljega T. mollissima (Lasch) Fuckel. Hilissgisel kasvab ngese (Urtica dioica L.) surnud vartel 4-rakuliste eostega vvelkollane T. sulphurea (Pers.: Fr.) Fuckel. Perekond Trichopezizella (Dennis) Raitv. Lehtereoslad istuvad vi lhijalgsed, heledavrvuselise eoslavaga, vliskljel kaetud pikkade tumepruunide karvadega. Parafsid lantsetjad. Varise- ja puidusaproobid. Eestis 3 liiki. T. nidulus (Fr.) Raitv. on tavaline juunist augustini kaheiduleheliste taimede kdunenud vartel.104Sugukond tiksikulised, LeotiaceaeLehtereoslad vikesed vi keskmised (0,13 mm), harva suured (kuni 3 cm). Viljakehade vliskoor koosneb piklikest rakkudest. Eoskotid silinderjad vi tlvjad, 8-eoselised, harva paljueoselised. Real perekondadel viljakehad sltja konsistentsiga. Varise- ja kdu-, harva huumusesaproobid. Eestis 21 perekonda 56 liigiga. Siinkohal ei leia ksitlemist jrgmised perekonnad: Allophylaria (P.Karst.) P. Karst. (1 liik); Calycina Nees ex Gray [sn. Pezizella Fuckel) (4 liiki); Cyathicula de Not. [sn. Belonioscypha Rehm] (3 liiki); Tympanis Tode (2 liiki). Perekond Ascocalyx Naumov Eestis 1 liik A. abietina (Lagerb.) Schlpf.-Bernh. [sn. Crumenula abietina Lagerb., Scleroderris lagerbergii Gremmen, Gremmeniella abietina (Lagerb.) M. Morelet], millel on oluline metsamajanduslik thtsus, sest tekitab laialtlevinud haigust okaspuu-skleroderrioosi e. vrsevhki. Haigus tabab mnde, kuuski ja lehiseid ning kuulub okaspuuseemikute talvitumishaiguste hulka (Hanso, 1969, 1974, 1983; Krutov & Hanso, 1985). Perekond Ascocoryne J.W. Groves & Wilson Lehtereoslad tnjad, lillad (kuni 0,5 cm). Puidusaproobid, kasvavad enamasti kndude likepinnal. Eestis 2 liiki, tavalisem on 1-rakuliste eostega A. sarcoides (Jacq.: Fr.) J.W. Groves & Wilson, temast harvem esineb 4-rakuliste eostega A. cylichnium (Tul.) Korf. Perekond bisporell, Bisporella Sacc. Lehtereoslad lhikese jalaga, ere- vi kahvatukollased, kasvavad tavaliselt koos suurte rhmadena. Puidusaproobid. Eestis 4 liiki, neist tavalisim erekollaste viljakehadega kollane bisporell (B. citrina (Batsch : Fr.) Korf & S.E. Carp., sn. Helotium citrinum (Hedw.) Fr.), mida esineb vga sageli lamapuidul; ks Eesti tavalisemaid ja silmatorkavamaid puiduseeni, eriti mahalangenud lehtpuuokstel. Perekond Bulgaria Fr. Lehtereoslad tnjad, mustad; ka eosed mustad. Ainus liik on Eestis suhteliselt haruldane lamapuidul kasvav B. inquinans Fr. (tahvel 8), mille lehtereoslate suurus ulatub kuni 2 cm. Perekond Cenangium Fr. Lehtereoslad lbi koore tungivad, nahkjad, tumedavrvuselised. Puidusaproobid. Eestis 1 liik C. ferruginosum Fr.: Fr. [sn. C. abietis Fr.] surnud mnniokstel, harva. Perekond rohetiksik, Chlorociboria Seaver Lehtereoslad lhijalgsed, ebakorrapraselt kausjad, nahkjad, rohelised. Puidusaproobid, vrvivad lamapuidu roheliseks. Eestis 2 liiki. Tavalisem esindaja on heleroheliste lehtereoslatega C. aeruginascens (Nyl.) Kanouse [sn. Chlorosplenium aeruginascens (Nyl.) P. Karst.].105Perekond Crocicreas Fr. Lehtereoslad enamasti heledavrvuselised, karikjad, 0,53 mm laiused, jalg reeglina pikem lehtereosla lbimdust. Varisesaproobid. Eestis 6 liiki. Massiliselt esineb kikjal rohttaimede surnud vartel C. cyathoideum (Bull.: Fr.) S.E. Carp. (joon. 3.81.), mille lehtereoslad on vikesed ja valkjad. Tunduvalt harvem on suurem ja roosakaskollane C. coronatum (Bull.) S.E. Carp. (joon. 3.82.), mille viljakehade serva ristavad hredad pikad ripsmed.Joon. 3.81. Crocicreas cyathoideum. (A) Lehtereoslad. (B) Kotteos. [11].Joon. 3.82. Crocicreas coronatum. (A) Lehtereosla. (B) Kotteos. [11].Perekond lhkik, Encoelia (Fr.) P. Karst. Lehtereoslad kuni 1 cm laiused, tungivad kimbuna vi harvem ka ksikult vlja puukoore lhedest. Eestis 3 liiki. Varakevadel on lamavatel haavatvedel kaunis sage helepruun kobarlhkik (E. fascicularis (Alb. & Schwein.: Fr.) P. Karst.), kevadel ja sgisel aga kasvab kuivanud sarapuuokstel sametiste lehtereoslatega sametlhkik (E. furfuracea (Roth.: Fr.) P. Karst.). Perekond Godronia Moug. & Lv. Lehtereoslad urnjad, tumedavrvuselised, ripsmelise vi hambulise servaga, kasvavad psasjalt koos. Eosed pikad, hulkraksed. Eestis 1 liik sstarde surnud okstel kasvav G. ribis (Fr.) Seaver (Lepik, 1938c). Perekond Heyderia (Fr.) Link Viljakehad tlvjad, kuni 1 cm krgused, vikese fertiilse pea ja pika peene jalaga. Varisesaproobid. Eestis 2 liiki. Kuuseokastel kasvab roostepruun H. abietis (Fr.) Link [sn. Mitrula abietis Fr.], mnniokstel valkjaspruun H. pusilla (Fr.) Link; mlemad liigid on meil sagedased (Raitviir, 1961b, 1965). Perekond Holwaya Sacc. Lehtereoslad lhijalgsed, kausjad kuni tnjad, lihakas-sltjad, rohekas- vi pruunikasmustad. Eosed niitjad, paljurakulised. Puidusaproobid. Perekonnas 1 liik H. mucida (Schulzer) Korf & Abawi. Tema kuni 1,5 cm suurused rohekasmustad lehtereoslad esinevad koos anamorfiga Crinula caliciformis Fr. mahalangenud prnatvedel plismetsades, harva (Kalamees & Vaasma, 1989). Perekond Hymenoscyphus Gray Suur liigirikas perekond. Eestis seni teada 17 liiki. Lehtereoslad pika jalaga, lamekausjad, heledavrvuselised. Rohttaimede surnud vartel kasvavad munakollane H. scutula (Fr.) W. Phillips (joon. 3.83.) ja H. herbarum (Fr.) Dennis (joon. 3.84.); kduneval puidul, eriti mahalangenud oksakestel tumeookerjas H. calyculus (Fr.) W. Phillips.Joon. 3.83. Hymenoscyphus scutula. (A) Lehtereoslad. (B) Kotteos. [11].Joon. 3.84. Hymenoscyphus herbarum. (A) Lehtereoslad. (B) Eoskott eostega ja parafs. [11]. 106Perekond Ionomidotis E.J. Durand Lehtereoslad psjalt koos, harvem ksikult kasvavad; krvjad vi kausjad, tumekastanpruunid, kuni 3 cm krgused (KOH lahuses eritavad ohtralt violetset pigmenti). Parafsid tidetud violetse pigmendiga, lantsetja tipuga. Eestis 1 haruldane liik I. irregularis (Schwein.) E.J. Durand [sn. Cordierites irregularis (Schwein.) Cooke]; kasvab mahalangenud prnatvedel plismetsades (Nigula ja Muraka raba soosaartel) (Kalamees & Vaasma, 1989). Perekond hvik, Leotia Pers. Viljakehad pika jala ja npja kbaraga, sltjad. Huumusesaproobid. Eestis 1 liik. Oranikaskollase jalaga (37 cm) ja oliivkollase kbaraga (12 cm) kollane hvik (L. lubrica Pers.) (tahvel 7) on tavaline pinnasel mnnimetsades, augustist oktoobrini. Perekond Neobulgaria Petr. Lehtereoslad tnjad, sltjad, heledavrvuselised (roosakad kuni lillakad), kaunis suured (12 cm). Eosed ellipsoidsed, kahe vikese litilgaga. Saproobid kduneval lehtpuupuidul. Perekonnas 1 liik N. pura (Fr.) Petr. (joon. 3.85.), mis esineb Eestis suhteliselt harva augustist oktoobrini. Perekond Stamnaria Fuckel Lehtereoslad jalaga, kausjad, heledavrvuselised; eoslava mbritsetud krge silinderja kraega. Perekonnas ainult 1 liik S. persoonii (Moug.) Fuckel (joon. 3.86.), mis esineb kaunis harva ka Eestis; kuni 1 mm suurused roosakad lehtereoslad kasvavad osjade (Equisetum spp.) surnud vartel (Pldmaa, 1967).Joon. 3.86. Stamnaria persoonii. (A) Lehtereoslad. (B) Kotteos. [11]. Joon. 3.85. Neobulgaria pura. (A) Lehtereoslad. (B) Kotteos. [11].Perekond Velutarina Korf Lehtereoslad istuvad, kausjad, oliivrohelise eoslava ja helepruuni vliskljega. Eosed laiellipsoidsed, helepruunid. Puidusaproobid. Eestis 1 liik Velutarina rufo-olivacea (Alb. & Schwein.: Fr.) Korf, mis kasvab harva surnud vaarikavartel (Prokhorov & Raitviir, 1985).Sugukond OrbiliaceaeLehtereoslad vikesed (0,21,5 mm laiused), istuvad, heledad, poollbipaistvad. Eoskotid ja eosed suhteliselt vikesed. Puidusaproobid. Eestis 1 perekond 4 liigiga. Perekond Orbilia Fr. Lehtereoslad vikesed, beeid, kollased, oranid vi roosakad, esinevad kllalt sageli lamapuidul. Eestis seni teada 4 liiki, kuid nende arv vib ulatuda tegelikult vhemalt 10-ni. Tavalisemad on beeide kuni peaaegu valkjate kausjate lehtereoslatega O. inflatula (P. Karst.) P. Karst. ja helekollaste lamendunud ketasjate viljakehadega O. delicatula (P. Karst.) P. Karst., millel on vga iseloomulikud vikesed (2,5-3x1 m) neerjad eosed.107Sugukond lumehallikulised, PhacidiaceaeEestis 1 perekond 9 liigiga. Perekond lumehallik, Phacidium Fr. Lehtereoslad vikesed, kuni 2 mm pikkused, subepidermaalsed, marad, mustjashallid; tiskasvanud viljakehad avanevad ebakorrapraste lhedena ning on mrdunudhallid, kergelt kollakasrohelise tooniga, strooma puudub. Eoskotid tlvjad. Eosed piklikellipsoidsed kuni vrtenjad, 1-rakulised, vrvusetud. Parafsid lihtsa ehitusega. Parasiidid lehtedel, okastel, vrsetel, harvem saproobid. Eestis 9 liiki. Mnnil kasvab 2 liiki - harilik lumehallik (Ph. infestans P. Karst.) (tahvel 6) ja lhik-lumehallik (Ph. lacerum Fr.). Ulatuslikku kahju noortele mndidele Phja-Euroopa ja Phja-Ameerika metsakultuurides ja -taimlates tekitab harilik lumehallik, mille levila lunapiirile jvas Eestis on suuremaid kahjustusi siiski harva esinenud. Seen on levinud piiratud aladel Kirde- ja Kagu-Eestis, mne koldena ka Lne-Saaremaal ja -Hiiumaal (Hanso, 1986). lejnud 7 lumehalliku liiki on Eestist leitud eelmisel sajandil vi kesoleva sajandi algul, uusleiud nende kohta puuduvad.Sugukond mgarliudikulised, SclerotiniaceaeLehtereoslad keskmised kuni suured (3-13 mm laiused), tavaliselt helepruunid. Iseloomulik on seenemgara vi strooma olemasolu, millest viljakehad vlja kasvavad. Lehtereoslate ja seenemgarate anatoomiline ehitus varieerub perekonniti suuresti. Eoskotid silinderjad, 8-eoselised. Eosed ellipsoidsed, 1-rakulised, valdavalt vrvusetud. Enamik esindajaid on parasiidid, ohtlike taimehaiguste tekitajad, nende elutsklis domineerib anamorf. Eestis 8 perekonda 31 liigiga. Siinkohal jvad lhemalt ksitlemata perekonnad Stromatinia (Boud.) Boud. ja Verpatinia Whetzel & Drayton, kumbki 1 liigiga. Perekond hahkhallitusliudik, Botryotinia Whetzel Lehtereoslad ja seenemgarad nagu perekonnas Sclerotinia. Arengutsklis domineerib pllu- ja aiapidajatele hsti tuntud, hahkhallitust tekitav anamorf-perekond hahkhallik (Botrytis). Eestis teada 2 liiki mitmesugustel rohttaimedel, eriti krrelistel laialt levinud Botryotinia fuckeliana (de Bary) Whetzel (Soobik, 1988) ja B. draytenii (Bodin & Wakef.) Seaver, mille anamorfid on vastavalt Botrytis cinerea Pers.: Fr. ja B. gladiolorum Timmerm.; mlemad anamorfid on meil hahkhallituse tekitajana tavalised vastavalt mitmesugustel kaheidulehelistel rohttaimedel ja gladioolidel (Gladiolus spp.). Anamorf-perekonnas Botrytis P. Micheli ex Pers. on hahkhallituse tekitajaid Eestis seni ldse teada 7 teisliiki. Juba nimetatud 2 teisliigi krval esinevad veel jrgmised teisliigid, mille teleomorfe ei teata: B. aclada Fresen. - sibulatel (Allium spp.); B. elliptica (Berk.) Cooke - liiliatel (Lilium spp.); B. fabae Sardia - pldoal, phjustab pldoa-okolaadilaiksust; B. paeoniae Oudem. - pojengidel (Paeonia spp.); B. tulipae (Lib.) Lind - tulpidel (Tulipa spp.). Perekond Capillipes Santess. Eestis 1, teadusele uuena kirjeldatud liik - C. kalameesi Raitv. Lehtereoslad vikesed, halli keraja peaosa (0,5-0,7 mm) ja pika musta niitja jalaga (8-12x0,1 mm), mis kinnitub kerajatele mustadele seenemgaratele (kuni 0,7 mm); viimased on seotud tarnade (Carex spp.) kdunevate vartega. Liik on leitud ja kirjeldatud 5. XI 1968 Tartu lhedalt Emaje luhalt Ihastes (Raitviir, 1972b) ja jnud seni ainukeseks leiuks. Perekond urvaliudik, Ciboria Fuckel Perekonda kuuluvad liigid kasvavad tuultolmlejate lehtpuude mahalangenud mumifitseerunud urbadel. Nende helepruunid lehtereoslad ilmuvad varakevadel lume sulamise lppjrgus vi kohe prast lume sulamist; tihti kasvavad viljakehad vlja keltsas asuvatelt urbadelt. Eestis teada praeguseks 6 liiki, kuid nende spetsialisatsioon erinevate puude urbade jrgi vajab veel uurimist. Tavalisem on halli lepa urbadel kasvav lepa-urvaliudik (C. amentacea (Fr.) Fuckel) (Raitviir, 1972a) (tahvel 8; joon. 3.87.).Joon. 3.87. Lepa- urvaliudik, Ciboria amentacea. (A) Lehtereoslad. (B) Kotteos. [11].108Perekond moniliinia, Monilinia Honey Lehtereoslad tekivad harva, osal liikidel vaid erandjuhtudel. Anamorf Monilia Bonord. mumifitseerib kasvuaastal peremeestaimede vilju, millest jrgmisel kevadel arenevad soodsatel tingimustel lehtereoslad. Moniliinia liigid parasiteerivad roosieliste (Rosaceae) ja mustikaliste (Vacciniaceae) sugukonda kuuluvate taimede viljadel. Eestis 6 liiki. Kevaditi esinevad eelmise aasta mumifitseerunud metsamarjadel: mustikal (Vaccinium myrtillus L.) mustikamoniliinia (Monilinia baccarum (J. Schrt.) Whetzel); jhvikatel (Oxycoccus spp.) jhvikamoniliinia (M. oxycocci (Woronin) Honey); pohlal (Rhodococcum vitis-idaea (L.) Avr.) pohlamoniliinia (M. urnula (Weinmann) Whetzel); sinikal (Vaccinium uliginosum L.) sinikamoniliinia (M. megalospora (Woronin) Whetzel). untel esineb unamoniliinia (M. fructigena (Aderhold & Ruhl.) Honey, sn. Sclerotinia fructigena Aderhold & Ruhl.) ja luuviljalistel luuviljalistemoniliinia (M. laxa (Aderhold & Ruhl.) Honey ex Whetzel). Viimased 2 liiki esinevad Eestis ainult anamorfina, vastavalt Monilia fructigena Pers. ja M. laxa (Ehrenb.) Sacc., esimene tekitab untel puuviljamdanikku, teine kirssidel, ploomidel ja pirnidel (vga harva erivormina isegi untel) luuviljalistemdanikku. M. fructigena on viljapuuaedades massilise levikuga hstituntud seen - mdanevatel untel tekivad kontsentriliste ringidena eospadjandid, milles arenevad koniidikandjatel koniidid. Tihti jb osa haigestunud unu talveks puu otsa rippuma. Puuviljamdanik vib tekitada kuni 30% saagikadu (Liveke, 1995). M. laxa kahjustab peamiselt kirsipuid, samuti ploomi- ja pirnipuid. Luuviljaliste-mdaniku haiguspilt on puuvilja-mdanikuga sarnane, siin aga algab haigus juba itsemise ajal, lisaks nakatuvad ka vrsed ja oksad. Nakatunud ied ja lehed jvad kuivanult sgiseni puule. Perekond Rutstroemia P. Karst. Seenemgarad puuduvad. Erineva suuruse ja vrvusega lehtereoslad tekivad substraadisisestel stroomadel. Saproobid mahalangenud puulehtedel. Eestis 4 liiki. Kuni 3 mm suuruste helepruunide lehtereoslatega ja neerjate eostega R. sydowiana (Rehm) W.L. White esineb tammelehtedel, rohekaskollaste lehtereoslatega ja ellipsoidsete eostega R. luteovirescens (Roberge) W.L. White vahtralehtedel ja vikeste, kuni 2 mm suuruste valkjaspruunide lehtereoslatega ja ellipsoidsete eostega R. conformata (P. Karst.) Nannf. lepalehtedel. Perekond mgarliudik, Sclerotinia Fuckel Lehtereoslad kasvavad vlja seenemgaratest, mis tekivad peremeestaime organite sees vi pinnal. Mgarliudikuid Eestis on lhemalt ksitlenud Raitviir (1976). Eestis praegu teada 10 liiki. Tavaline on vsalase (Anemone sylvestris L.) risoomidel suuri kerajaid seenemgaraid moodustav suur mgarliudik (S. tuberosa (Hedw.: Fr) Fuckel) (tahvel 7). Tema pruunid, sgavkausjad, pika jala (kuni 5 cm) otsas asuvad lehtereoslad (kuni 2 cm) ilmuvad kevadel, vsalase itsemise ajal. Vga paljudel kgiviljataimedel phjustab valgemdanikku valge mgarliudik (S. sclerotiorum (Lib.) de Bary, sn. S. libertiana Fuckel) (Liveke, 1986); tema seenemgarate kuju sltub taimeorgani kujust, milles seen areneb; nii tidab ta niteks pevalille (Helianthus annuus L.) isikus terve isikuphja vrkja seenemgaraga. Ristikuvhi phjustaja on meil ristiku-mgarliudik (S. trifoliorum Erikss.) (Kivi & Kivi, 1968; Kuusksalu, 1978); seenemgarad tekivad juurekaela piirkonnas, vartel, lehevartel ja lehtedel; augustis vi septembris idanevad nad lehtereoslateks (4-5 mm); haigus phjustab taimede nrbumist ja kuivamist. Mgarliudiku liike esineb meil ka tarnadel (Carex spp.) - S. duriaeana (Tul.) Rehm ja S. sulcata (Desm.) Whetzel, samuti krkjatel (Scirpus spp.) - krkja-mgarliudik (S. scirpicola Rehm) (Raitviir, 1972a). Tulpidel (Tulipa spp.) on avastatud tulbi-mgarliudik (S. tuliparum Kleb.) (Normet, 1981).109Selts Jalgsamblikulaadsed, CalicialesViljakehad enamasti jalaga lehtereoslad. Osal taksonitel vivad eoskotid eoste valmides kiiresti laguneda, mistttu eoste mass jb vabalt eosla pinnale; teistel jvad eoskotid kuni eoste vljumiseni terveks. Eestis 5 sugukonda, mille esindajad on samblikud, samblike parasiidid ja puidusaproobid (Lhmus, 1998); siinkohal ksitletakse 2 sugukonda.Sugukond MycocaliciaceaeLehtereoslad jalaga. Eoskotid ei lagune eoste valmides. Eesti 4 perekonda, neist tavalisemad 2 perekonda 10 liigiga. Perekond Chaenothecopsis Vain. Lehtereoslad jalaga, pruunikasmustad vi mustad. Eosed 1-2-rakulised, pruunid, siledad vi ornamenteeritud. Eoskoti tipp pole htlaselt paksenenud, vaid seda lbib keskne kanal. Eestis 9 liiki. Parasiidid samblike tallusel - C. consociata (Nadv.) A.F.W. Schmidt, C. epithallina Tibell, C. subparoica (Nyl.) Tibell, C. vainioana (Nadv.) Tibell; parasiidid epiftsetel vetikatel - C. pusiola (Ach.) Vain., C. viridireagens (Nadv.) A.F.W. Schmidt; saproobid laguneval puidul - C. debilis (Turner & Borrer) Tibell, C. nana Tibell, C. rubescens Vain. Perekond Mycocalicium Vain. Lehtereoslad jalaga, sarnanevad eelmise perekonna eoslatega. Eoskoti tipp htlaselt paksenenud, keskse kanalita. Eosed pruunid, 1-rakulised. Eestis teada vaid 1 liik - M. subtile (Pers.) Szat., mis kasvab laguneval puidul.Sugukond MicrocaliciaceaeLehetereoslad jalaga, mustad. Eoskotid lagunevad eoste valmides ning eosmass jb pulbrina eosla pinnale. Eosed 2-8-rakulised, pruunid vi rohekad. 1 perekond. Perekond Microcalicium Vain. Eestis teada 2 liiki - M. disseminatum (Ach.) Vain. (sambliku Chaenotheca chrysocephala (Turner ex Ach.) Th. Fr. parasiit) ja M. arenarium (Hampe) Tibell (saproob ja parasiit sambliku Psilolechia lucida (Ach.) M. Choisy tallusel).Selts Hirvephklilaadsed, ElaphomycetalesViljakehad maa-alused peiteoslad. Eoskotid rhmitunud viljakehade sisemuses kambritesse. Eestis 1 sugukond.Sugukond hirvephklilised, ElaphomycetaceaeKirjeldus vastab seltsi omale. Eestis 1 perekond 2 liigiga. Perekond hirvephkel, Elaphomyces Nees : Fr. Eestis 2 liiki: teraline hirvephkel (E. granulatus Fr., sn. E. cervinus (Pers.) J. Schrt.) ja kirju hirvephkel (E. variegatus (Vittad.) Ceruti). Hirvephklid (rahva seas tuntud nmmekartuli nimetuse all) on Eestis arvatavasti sna laia levikuga maa-alused seened, nende viljakehad on kerajad, vahel ka lapikud, kvad, ornamenteeritud periidiga, kuni 3 cm suurused; kasvavad meelsamini liivasel pinnasel, nmmealadel. Pinnasesse peituva eluviisi tttu on neid raske leida, tihti leiab neid metssigade poolt lestuhnitud metsapinnases, metsaistutustdel tehtud lappidel. Hirvephklid ei ole sdavad ega ka mrgised.110Selts Liudikulaadsed, PezizalesViljakehad istuvad vi jalaga, enamasti liudjad vi kausjad lehtereoslad; harvem keeruka kujuga kbara ja jalaga; lihakad. Eoslava katab lehtereosla sisepinda vi kbara vlisklge. Eoskotid operkulaatsed vi suboperkulaatsed, enamasti 8-eoselised, harvem 2-, 4- vi paljueoselised. Eosed alati 1-rakulised, kerajad, ellipsoidsed vi kvjad; siledad vi ornamenteeritud; enamasti vrvusetud, vaid mnel perekonnal vrvunud. Anamorf paljudel esindajatel olemas; looduses on seda raske tuvastada, kll aga ilmneb see tihti hsti seene kasvatamisel puhaskultuuris; anamorfi thtsuse kohta seene levimisel looduses andmed puuduvad, kuid ilmselt jb see oluliselt alla teleomorfi osale (pik, 1998). Valdavalt kdu-, puidu- vi snnikusaproobid, esineb ka vike rhm samblaparasiite (Octospora). Iseloomuliku koloogilise rhma moodustavad tuleasemetel kasvavad leesaproobid. Seltsis 10 sugukonda, mis kik ka Eestis esindatud.Sugukond paskliudikulised, AscobolaceaeLehtereoslad vikesed, alla 1 cm laiused, istuvad. Valminud eoskottide tipud tusevad eoslava pinnast krgemale, selleprast nib tiskasvanud viljakehade eoslava luubi all nsaline. Eoskotid tavaliselt kogu pikkuses hajusalt amloidsed; 8-eoselised, harva suurema eoste arvuga eoskotis. Eosed vrvunud vi vrvusetud, paljudel liikidel ornamenteeritud; ellipsoidsed, kvjad vi kerajad. Eestis 4 perekonda 22 liigiga. Sugukonna spetsiaalse uurimisega Eestis - seente viljakehade vljakasvatamisega laboritingimustes loodusest kogutud loomasnnikul on tegelenud Prokhorov (1989a-b,) ja Leenurm (1998). Perekond paskliudik, Ascobolus Pers. Lehtereoslad poolkerajad, raspidikoonusjad vi liudjad; valged, kollakad, roosakad, oliivrohekad vi pruunid, tumedatpilise eoslavaga. Valminud eosed vrvunud, lillad kuni tumepruunid; ornamenteeritud, harva siledad. Eoskotid alati 8-eoselised. Snniku-, lee-, huumuse- vi varisesaproobid. Eestis 13 liiki. Harilik paskliudiku (A. furfuraceus Pers.) lehtereoslad on kuni 5 mm laiused, kollakasrohelised, tiskasvanult pruunikasmusta eoslavaga; eosed ellipsoidsed, lillad kuni tumepruunid, kaetud anastomoseeruvate pikivagudega; puhaskultuurides on leitud oiide; vga tavaline seen kigi rohusjate loomade snnikul. Suhkur-paskliudiku (A. sacchariferus Brumm.) lehtereoslad on vikesed (kuni 1 mm), valged, mustatpilise eoslavaga; eosed ellipsoidsed, lillad kuni tumepruunid, kaetud anastomoseeruvate pikivagudega; tavaline seen pdra-, metskitse-, hirve-, hobuse- ja lambasnnikul. Tava-paskliudik (A. immersus Pers.: Fr.) erineb teistest selle perekonna liikidest suuremate eoste (5070 m pikkuste) ja suhteliselt vhearvukate, silmatorkavalt eoslavast vljaulatuvate eoskottide poolest; on Eestis vga tavaline, eriti lehma- ja hobuse-, aga ka metsloomade snnikul. Kapsa-paskliudik (A. brassicae Crouan) erineb teistest liikidest kerajate ogaliste eoste poolest; esineb jnesesnnikul. Tuha-paskliudiku (A. carbonarius P. Karst.) lehtereoslad on liudjad, pruunid kuni mustjaspruunid; eosed ellipsoidsed, ornamenteeritud suurte tmpide nsadega; puhaskultuurides on leitud koniide; kaunis sage, tuleasemetel. Leenurm (1998) on Eestist esmakordselt kirjeldanud 3 harvaesinevat liiki: A. cervinus Berk. & Broome ja A. minutus Boud. metskitse- ning A. roseopurpurascens Rehm hobusesnnikult. Perekond Iodophanus Korf Lehtereoslad vikesed (12 mm), valkjad kuni roosakad. Eoskotid leni amloidsed. Eosed ellipsoidsed, vrvusetud; siledad vi vga peene teralise ornamentatsiooniga. Snniku- ja varisesaproobid. Eestis 1 liik I. carneus (Pers.) Korf lhe- vi karmiinroosade lehtereoslatega; lamba-, lehma-, hobuse- ja metsseasnnikul ja kdunevatel taimejnustel, kaunis sage. Liigile vastav anamorf kuulub teisperekonda Oedocephalum Preuss. Perekond kompsliudik, Saccobolus Boud. Lehtereoslad vlimuselt samasugused kui paskliudiku (Ascobolus) perekonnas. Eoskotid 8-eoselised. Eosed ellipsoidsed, lillad kuni tumepruunid, omavahel eoskottide tippudes paiknevaiks tihedateks pakkideks kokku kleepunud. Snnikusaproobid. Eestis 6 liiki. Pisi-kompsliudiku (S. depauperatus (Berk. & Broome) E.C. Hansen) viljakehad (0,1 mm) on lillakasvalged vi helepruunikad; eosed ellipsoidsed, siledad, punakaskollased kuni lillakaspruunid; hobuse-, lehma-, lamba-, pdra- ja hirvesnnikul. S. glaber (Pers.) Lambotte erineb eelmisest liigist peaaegu kaks korda suuremate mtmete poolest; esineb lehma- ja jnesesnnikul.111Perekond Thecotheus Boud. Lehtereoslad vikesed (kuni 1 mm), valkjad vi kahvatulillad. Eoskotid leni amloidsed, 8- vi 32eoselised. Eosed kvjad, tipujtketega. Eestis 2 harva liiki T. cinereus (P. Crouan & H. Crouan) Chenant., mille lehtereoslad on liudjad, valged; eoskotid 8-eoselised; eosed peenetpilise ornamentatsiooniga; lehmaja hobusesnnikul (Prokhorov, 1989a); T. apiculatus Kimbr. hallide lehtereoslatega, pdrasnnikul (Leenurm, 1998).Sugukond kogritsalised, HelvellaceaeViljakehad suured, kuni 15 cm, vga mitmesuguse kujuga. Phitpideks on hstiarenenud jalaga kausjad lehtereoslad vi pika jala ning saduljalt mitmehlmalise vi ebakorrapraselt krulise kbaraga viljakehad. Maa-aluse eluviisiga kogritsaliste viljakehad on trhvlitaolised.Eoskotid silinderjad, inamloidsed, 8-eoselised. Eosed ellipsoidsed vi kvjad, siledad vi ornamenteeritud, alati 4-tuumalised, sisaldavad alati litilku. Eestis 4 perekonda 21 liigiga. Perekond kogrits, Gyromitra Fr. Viljakehad jala ja ebakorrapraselt krulise vi kolmehlmalise kbaraga; mnel liigil lameliudjad, lhikese jmeda jalaga (liudkogrits). Eosed ellipsoidsed, siledad, kahe litilgaga vi kvjad, ornamenteeritud, tipujtketega ja he suure keskse ning viksemate otsmiste litilkadega. Eestis 5 liiki. Liivastes mnnikutes on maist juunini vga sage kevadkogrits (G. esculenta (Pers.) Fr.) (tahvel 9) tumepruuni krulis-kurrulise kbaraga; eosed kahe vikese litilgaga, ellipsoidsed, siledad. Sgiskogritsa (G. infula (Fr.) Qul.) (tahvel 9) kbar on tumepruun, kolmehlmaline; eosed ellipsoidsed, siledad, kahe litilgaga; segametsades augustist oktoobrini, mitte sage. Ere kogrits (G. splendida Raitv.) on lillakaspruuni kbaraga vga haruldane liik, leitud ja teadusele uue liigina kirjeldatud 1973. a. Viljandimaalt Soomaa Rahvuspargist (Raitviir, 1974). Hiidkogrits (G. gigas (Krombh.) Cooke) (tahvel 9) on ookerkollase kbaraga tavaline liik okasmetsades karbonaatsel mullal mais ja juunis. Liudkogrits (G. perlata (Fr.) Harmaja) (tahvel 10) on vliselt eelmistest liikidest erinev lehtereoslad on lhikese jmeda jalaga, liudjad; tiskasvanuna lamenduvad, muutuvad kumeraks ja servad keerduvad alla; eosed kvjad, ornamenteeritud, tipujtketega, he suure ja mitme vikese litilgaga (vrdl. mrkelliudikuga, Disciotis venosa); kasvab mais ja juunis eriti kdunenud kndudel ja nende mbruses, sage. Kik kogritsaliigid on vrskelt mrgised, vajavad enne smist kupatamist (vt. gromitriinimrgitus). Kogritsaid ei tasu ra segada mrklitega (Morchella), mis on kik kupatamata sdavad, st. ei ole ka vrskelt mrgised . Perekond helvell, Helvella L. Viljakehad vga vormikllased (Raitviir, 1986a). Kbar karikjas, saduljas vi mitmehlmaline; valge, hall, pruun vi must. Jalg enamasti pikk (kuni 10 cm), harvem lhike, rudimentaarne. Eosed ellipsoidsed, he suure litilgaga. Huumuse-, kdu- vi puidusaproobid. Eestis 14 liiki. Tume helvell (H. lacunosa Fr.) (tahvel 10) jalg valkjas kuni tumehall, ribiline; kbar tumepruun kuni must, saduljas kuni mitmehlmaline; kaunis sageli, sgisel metsaservades ja metsateede res. Valge helvell (H. crispa Fr.) (tahvel 10) viljakehad leni valkjad vi kreemikasvalged, ribilise jala ja sadulja kbaraga; kaunis sageli, pinnasel metsades. Sile helvell (H. elastica Fr.) (tahvel 15) kbar saduljas, hele- kuni tumepruun; jalg silinderjas, sile, valge; kaunis sageli, sgisel metsades. Must helvell(H. atra Fr.) (tahvel 15) kbar kausjas vi nrgalt saduljas; jalg peenike (34 mm), silinderjas; viljakehad leni hallikasmustad, kbara vlisklg ja jalg madalalt takerkarvased; harva, sgisel metsapinnasel. Peekerhelvell (H. leucomelaena (Pers.) Nannf.) (tahvel 7) viljakehad karikjad, lhikese ribilise jalaga, helepruunikashallid; harva, kevadel metsades. Karikhelvell (H. acetabulum (Fr.) Qul.) (tahvel 11) viljakehad karikjad, pruunid, valge ribilise jalaga; kaunis sageli, kevaditi metsaservades. Pikkjalg-helvell (H. macropus (Fr.) P. Karst.) (tahvel 11) viljakehad kausjad, pika jalaga, pruunikashallid, jalg ja kbara vlisklg hatuselt karvased; sageli, sgisel metsapinnasel. Helvelliliigid on sgiseentena thtsusetud. Mned neist sisaldavad vikeses koguses gromitriini ja on potentsiaalselt mrgised.112Perekond Hydnotrya Berk. & Broome Viljakehad maa-alused, peaaegu kerajad vi ebakorraprase kujuga (15 cm), kollakad kuni punakaspruunid. Gleeba varieerub hest lihtsast vi kergelt voldilisest kambrist kuni paljude labrintjate kambriteni, mis avanevad viljakeha pinnale. Gleebakambrite seinu katab eoskottidest ja parafsidest koosnev hmeenium. Eoskotid silinderjad kuni kotjad, 48-eoselised. Eosed ellipsoidsed vi kerajad, algul vrvusetud, hiljem kollakad vi punakaspruunid, paksukestalised, ornamenteeritud. Eestis 1 liik H. tulasnei (Berk.) Berk. & Broome, mille 1,54 cm suurusi punakaspruune labrintja gleebaga viljakehi vib leida liivasest pinnasest 6 10 cm sgavusest nii leht- kui ka okaspuude alt. Eestis on seda liiki leidnud ks kord S. Veldre Valgamaalt Jaska jrve rest okasmetsast 1981. a. juulis. Perekond kiivrik, Rhizina Fr. Viljakehad jalata, kumerad, kiiverjad, 15 cm lbimdus, tumepruunid, valkjaskollase servaga. Eosed kvjad, ornamenteeritud, tipujtketega. Ainus liik kiivrik (R. undulata Fr.) on ka Eestis kllalt sage, kasvab sgisel liivasel pinnasel mnnikutes, eriti tuleasemete res ja plendikel. Tuntud juuremdaniku tekitajana okaspuudel, kahjustab ja surmab massiliselt okaspuuseemikuid plendikel ning koldeliselt ka kuni 50-aastaseid okaspuid tuleasemete lheduses (Hanso & Hanso, 1998).Sugukond mrklilised, MorchellaceaeViljakehad suured, pika jala ja kbaraga (kuni 15 cm krged), vaid hel perekonnal (Disciotis) liudjad, peaaegu jalata. Kbar valdavalt koonusjas, kerajas vi kellukjas, krjetaolise, pikikurrulise vi sileda pinnaga, vrvus pruunides toonides (ookerkollasest kuni tumepruunini). Eoskotid operkulaatsed, inamloidsed, 8-, harva 2-eoselised. Eosed ellipsoidsed vi silinderjad, vrvusetud, siledad, litilkadeta. Kik kevadised, kupatamata sdavad liigid; mrgiseid ei ole (Raitviir, 1972a). Eestis 4 perekonda 7 liigiga. Perekond mrkelliudik, Disciotis Boud. Viljakehad lhikese jalaga liudjad lehtereoslad (kuni 5 cm). Tiskasvanud viljakehad pealt kumerad, allakeerdunud servaga, pruunid. Eoskotid 8-eoselised. Eosed ellipsoidsed. Eestis 1 liik, mrkelliudik (D. venosa (Pers.) Boud.) (tahvel 10), kasvab mais rohtunud metsalagendikel, raiesmikel ja puisniitudel, harva; sdav vrskelt. Vrdl. liudkogritsaga (Gyromitra perlata). Perekond mrkel, Morchella Dill. Mrklid on rmiselt varieeruvad nii vrvuselt, kujult kui ka suuruselt. Eestis ei ole perekond veel piisavalt lbi uuritud. Viljakehad hstiarenenud jala ja kbaraga. Kbar koonusjas vi kerajas, krjetaolise pinnaga. Kdusaproobid. Eestis seni teada 4 kindlat liiki. marmrkli (M. esculenta Pers.: Fr.) (tahvel 12) kbar on kerajas vi munajas (36 cm), ookerkollane, alveoolid paiknevad ebakorrapraselt; anamorf teisperekond Costantinella Matruchot esineb looduses iseseisvalt mullas; kasvab aprillist juunini peamiselt lookadastikes, Lne-Eestis vga sage, kohati esineb massiliselt. Kuhikmrkel (M. conica Pers.) (tahvel 12) on 24 cm pikkusest jalast pikema koonusja hallikaspruuni kbaraga (37 cm), millel alveoolid paiknevad pikiridades; aprillist juunini sna tavaline metsades ja aedades, sagedasem jllegi Lne-Eestis. Hiidmrkli (M. elata Fr.) (tahvel 12) kbar on koonusjas (47 cm krge), jalast (410 cm pikk) lhem, hallikaspruun; anamorf nagu marmrklil (M. esculenta); mais ja juunis mitte haruldane metsades, puisniitudel ja aedades. Kellukmrkel (M. semilibera Fr.) (tahvel 9) on koonusja hallikaspruuni kbaraga (24 cm), mis ainult keskosas kinnitub jalale, nii et tema alumine osa moodustab jalga mbritseva manseti; haruldane kevadseen, seni leitud ainult ks kord mais viljapuuaiast Lnemaalt Penijelt; ohualti liigina vetud Eesti Punasesse raamatusse (vt. seenekaitse). Kik mrkliliigid on sdavad kupatamata, mrgituse ohtu ei ole (vrdl. siiski kogritsatega Gyromitra). Kellukmrkli korjamine on harulduse tttu keelatud. Perekond kurrel, Ptychoverpa Boud. Kbar kellukjas, ookerkollane kuni tumepruun, tihedalt pikikurrulise pinnaga, mille alumine serv ei ole jala klge kasvanud; 24 cm. Jalg valge, tihti vga pikk (714 cm). Eoskotid 2-eoselised. Eosed silinderjad. Kdusaproobid. Perekonnas 1 liik kurrel (P. bohemica (Krombh.) Boud.) (tahvel 11), mis kasvab kevaditi niisketes haava-segametsades; sage, kohati massiline. Vga maitsev sgiseen, kupatamata.113Perekond srmkbarseen, Verpa Pers. Viljakehad pika jala (kuni 6 cm) ja kellukja kbaraga (12 cm). Kbara alumine serv vaba, vlispind sile, tumepruun. Eoskotid 8-eoselised. Eosed ellipsoidsed. Eestis 1 liik harilik srmkbarseen (V. conica Pers.) (tahvel 11), mis kasvab mais puisniitudel, raiesmikel ja aedades; harva; sdav vrskelt.Sugukond krvliudikulised, OtideaceaeLehtereoslad istuvad vi lhikese jalaga, kollased, hallid vi pruunid; nahkjas-lihakad. Eoskotid silinderjad, inamloidsed, 8-eoselised. Parafsid kverdunud tipuga. Eosed ellipsoidsed, siledad, vrvusetud, kahe litilgaga. Eestis 24 perekonda 68 liigiga. Sgiseentena thtsusetud, mrgiseid liike pole. Perekond punaliudik, Aleuria Fuckel Lehtereoslad keskmised kuni suured, vivad ulatuda kuni 10 cm-ni; istuvad, kausjad vi liudjad; ereoranid vi oranikaspunased. Eosed ellipsoidsed, kahe litilgaga, vrkja vi kbrulise ornamentatsiooniga. Huumusesaproobid, kasvavad savikal vi savikas-liivasel pinnasel, teeservadel, kraavides, karjrides jm. Eestis on tavaline liik sgisel ja hilissgisel eriti teeservadel kasvav suur punaliudik (A. aurantia (Fr.) Fuckel) (Kalamees, 1981) (tahvel 13). Perekond seliudik, Anthracobia Boud. Lehtereoslad istuvad, liudjad, vikesed (kuni 5 mm laiused), pruunikaskollased kuni pruunid, lhikarvase serva ja vliskljega. Eosed kvjas-ellipsoidsed, siledad, litilkadega. Leesaproobid. Eestis 3 liiki, kige tavalisem neist on kevadest sgiseni tuleasemetel kasvav harilik seliudik (A. melaloma (Alb. & Schwein.: Fr.) Boud.) (Raitviir, 1963a). Perekond kollaliudik, Byssonectria P. Karst. [sn. Inermisia Rifai] Lehtereoslad vikesed, istuvad, liudjad (kuni 3 mm), oranikas- vi roosakaspunased; arenevad tihti tihedate rhmadena suurel valgel mtseelipimikul. Eosed kvjad, siledad, litilkadega. Kdusaproobid. Eestis 3 liiki. Tavaline liik on meil kveoseline kollaliudik (B. fusispora (Berk.) Rogerson & Korf, sn. Inermisia fusispora (Berk.) Rifai), mis kasvab vsastikes, rabades, metsaservades mrtsist maini. 1995. a. aprillis leidis K. Kalamees Tartumaalt Rahingelt salukuusikust hel ja samal mtseelipimikul koos kasvamas 2 vga haruldast Phja-Ameerika liiki khr-kollaliudiku (B. cartilagineum (Kanouse & Smith) Pfister) ja maa-kollaliudiku (B. terrestris (Alb. & Schwein.: Fr.) Pfister); see on nende liikide esmakordne leid Euraasia mandrilt (Kullman, 1998). Perekond sraliudik, Caloscypha Boud. Lehtereoslad istuvad, kausjad (kuni 4 cm), erekollased; jaheda ilmaga kasvanud noored viljakehad vljastpoolt oliivrohelised. Eosed kerajad, siledad. Huumusesaproobid. Eestis 1 sage liik sraliudik (C. fulgens (Pers.) Boud.) (tahvel 14), mis kasvab varakevaditi samblastes kuusikutes, rabastuvates ja lodustuvates leht- ja segametsades, esineb tihti massiliselt. Sraliudiku anamorf Geniculodendron pyriforme Salt nakatab sitka kuuse (Picea sitchensis (Bong.) Carr.) seemneid enne nende idanemist ja hvitab nad; teda on leitud ka valge kuuse (Picea glauca (Moench) Voss) seemnetelt, millel ta pole patogeen (Paden jt., 1978). Eestis puuduvad andmed nende anamorfide esinemise kohta. Perekond Cheilymenia Boud. Lehtereoslad istuvad, liudjad, vikesed kuni keskmised (0,31 cm laiused); erekollased vi oranikaskollased, vliskljel helepruunide harjasjate karvadega. Eosed ellipsoidsed, siledad, litilkadeta. Kdu-, snniku- vi huumusesaproobid. Eestis 6 liiki. Neist suurim on pinnasel kasvav kuni 1 cm laiuste lehtereoslatega erekollane C. vitellina (Fr.) Dennis; harva. Maapinnal kasvab teinegi Eestis harv liik C. crucipila (Cooke & W. Phillips) Le Gal, mille viljakehad on kuni 5 mm lbimduga, oranid ja vliskljel kaetud thtkarvadega. Loomade snnikul on tavalisemad thtkarvadega C. stercorea (Fr.) Boud. ja lihtkarvadega C. theleboloides (Alb. & Schwein.: Fr) Boud.; viimast on Eestis leitud pdra- ja lehmasnnikult (Raitviir, 1963a; Prokhorov, 1989b).114Perekond peekrik, Geopyxis (Pers.: Fr.) Sacc. Lehtereoslad lhikese jalaga, peekerjad, 12 cm laiused, beei eoslava ja punakaspruuni vliskljega; serv tihti valgeebemeline. Eosed ellipsoidsed, siledad, litilkadeta. Puhaskultuuris on leitud anamorf Nodulisporium Preuss. Lee- ja huumusesaproobid. Eestis 2 liiki. Tuhapeekrik (G. carbonaria (Alb. & Schwein.: Fr.) Sacc.) (tahvel 14) on vga tavaline tuleasemetel kevadest sgiseni. Perekond harjasliudik, Humaria Fuckel Lehtereoslad istuvad, kausjad, kuni 3 cm laiused, valge eoslava ja helepruuni, tihedalt karvase vliskljega. Eosed ellipsoidsed, kahe litilgaga, peenekbrulised. Huumusesproobid. Eestis 1 liik harjasliudik (H. hemisphaerica (Fr.) Fuckel) (tahvel 16), mis kasvab pinnasel leht- ja segametsades; kaunis sageli. Perekond Melastiza Boud. Lehtereoslad istuvad, 0,32,5 cm laiused, leni punakasoranid, vliskljel kaetud hfjate lhikeste helepruunide karvadega. Eosed ellipsoidsed, vrkja ornamentatsiooniga. Huumuse- ja leesaproobid. Eestis 2 sgisest liiki M. chateri (W.G. Sm.) Boud. esineb harva, M. flavorubens (Rehm) Pfister & Korf on kaunis sage. Perekond Octospora Hedw. ex Gray Lehtereoslad padja- vi liuakujulised, istuvad, 0,11 cm laiused, kollakas- kuni punakasoranid; serv membraanne, tihti hambuline vi narmasjas. Eosed ellipsoidsed vi kerajad, litilkadega; siledad vi ornamenteeritud. Kasvavad reeglina koos pioneersammaldega. Eestis 8 liiki. Tavalisemad on lubjarikkal pinnasel kasvavad O. leucoloma Hedw. ex Gray ja O. tetraspora (Fuckel) Korf; tuleasemetel kasvab sageli O. carbonicola (Boud.) Yei-Zeng Wang [sn. Lamprospora carbonicola (Boud.) De Not.]. Perekond krvliudik, Otidea Fuckel Lehtereoslad istuvad, krvjad, sgava sisselikega hel kljel, kuni 10 cm suurused; kollased, hele- vi tumepruunid. Kdu- vi huumusesaproobid. Eestis 9 sgisest liiki. Jnes-krvliudik (O. leporina (Fr.) Fuckel) (tahvel 15) lehtereoslad ksikult, krvjad vi lusikjad, rooste- vi kaneelpruunid; kaunis sageli, samblasel pinnal okasmetsades. Roosa krvliudik (O. onotica (Fr.) Fuckel) (tahvel 15) lehtereoslad ksikult, krvjad; eoslava oran, silmatorkava roosa varjundiga; vlisklg ookrivrvi vi tuhmoran; kaunis harva, pinnasel okasmetsades. Tumepruun krvliudik (O. bufonia Boud.) (tahvel 14) lehtereoslad ksikult vi mnekaupa psjalt kooskasvavad, lusikjad, tumepruunid. Suur krvliudik (O. grandis (Fr.) Rehm) viljakehad kasvavad hulgakaupa psjalt koos, krvjad; eoslava hele-ookrivrvi; vlisklg tumeoliivkollane; metsades karbonaatsel pinnasel. Perekond Pseudombrophila Boud. Lehtereoslad istuvad, liudjad, keskmise suurusega (0,51,5 cm laiused), hele- vi tumepruunid. Eosed ellipsoidsed, litilkadega, peenekbrulised. Varisesaproobid vi seeneparasiidid. Eestis 3 liiki. Sgisel kdunenud taimevartel kasvav P. deerrata (P. Karst.) Seaver on vga haruldane. Varakevaditi esineb meil kveoselise kollaliudiku (Byssonectria fusispora) seeneniidistiku pimikutel sageli parasiteeriv tumepruun P. guldeniae Svrek [sn. Nannfeldtiella aggregata Eckblad] (Raitviir, 1987). Perekond Pulvinula Boud. Lehtereoslad padjakujulised, istuvad, 0,52 mm laiad, oranikaspunased. Eosed marad, siledad, livakuoolidega. Parafside tipud kverdunud. Eestis 1 liik P. constellatio (Berk. & Broome) Boud., kasvab kevadest alates, harva. Perekond Ramsbottomia W.D. Buckley Lehtereoslad padja- vi liuakujulised, istuvad, 0,10,6 cm laiad, leni oranid vi oranikaskollased; servas hfitaolised lhikesed helepruunid karvad. Eosed laiellipsoidsed kuni kerajad, ogalise ornamentatsiooniga. Huumusesaproobid. Eestis 1 liik R. crechqueraultii (Croun) Benkert & T. Schumacher, kasvab suvel, harva.115Perekond ripsliudik, Scutellinia (Cooke) Lambotte Lehtereoslad istuvad, vikesed, kuni 1,5 cm laiused, punase vi oranikaspunase eoslavaga, tumepruunide karvadega kaetud serva ja karvase vliskljega. Eosed ellipsoidsed, litilkadega, vga varieeruva ornamentatsiooniga. Huumuse-, kdu- vi puidusaproobid. Eestis 8 liiki, neist tavalisim on vettinud puidul kasvav, vga pikkade karvadega tava-ripsliudik (S. scutellata (Fr.) Lambotte) (Kullman, 1982) (tahvel 14). Perekond kaevurliudik, Sepultaria (Cooke) Lambotte Lehtereoslad kerajad, poolkerajad vi liudjad, keskmised kuni suured (1,55 cm); tiesti vi osaliselt pinnasesse kaevunud; valge eoslava ja helepruuni karvase vliskljega. Eosed ellipsoidsed vi kvjad, siledad, litilkadega. Huumusesaproobid. Eestis seni teada 3, tegelikult esineb vhemalt 5 liiki, neist tavalisim on liiv-kaevurliudik (S. arenicola Lv) (tahvel 16), mis kasvab suvel ja sgisel luidetel ja liivikutel sgavale liiva svinult (maapinnal nha tihti vaid auk) (Raitviir, 1963a). Perekond soverbiell, Sowerbyella Nannf. Lehtereoslad enam vi vhem arenenud jalaga, kausjad vi liudjad, suured (35 cm laiused), sidrunkollased kuni ereoranikaskollased. Eosed litilkadega, kbrulised. Eestis 3 liiki, mis on kik haruldustena kantud Eesti Punasesse raamatusse . Kuusikutes kasvab juurduv soverbiell (S. radiculata (Sowerby : Fr.) Nannf.) (tahvel 14), looniitudel aga kuldsoverbiell (S. imperialis (Peck) Korf). Rheini soverbielli (S. rhenana (Fuckel) J. Moravec) on leitud ainult hel korral Heimtalist Viljandimaal 1989. a. (Raitviir, 1963a; Kullman, 1984). Perekond Sphaerosporella Svrek & Kubika Lehtereoslad istuvad, kuni 1 cm laiused, tumepruunid, vliskljel kaetud lhikeste tumepruunide karvadega. Eosed kerajad. Leesaproobid. Eestis 1 liik - S. brunnea (Alb. & Schwein.: Fr.) Svrek & Kubika, harva. Perekond tartsett, Tarzetta (Cooke) Lambotte Lehtereoslad lhikese jalaga, kausjad vi peekerjad, valkjad, hallikad, ookerjad. Huumusesaproobid, kasvavad suvest alates. Eestis 4 harvaesinevat liiki. Suur tartsett (T. catinus (Holmsk.: Fr) Korf & J.K. Rogers) lehtereoslad 25 cm laiused, valkjaskreemid kuni heleookerkollased; lehtmetsades ja aedades. Peekertartsett (T. cupularis (L.: Fr.) Lambotte) (tahvel 14) lehtereoslad kuni 2 cm laiused, silmatorkava valgehambulise servaga, hallikasookerkollased; metsades ja aedades (Kalamees & Vaasma, 1989). Halli tartseti (T. gaillardiana (Boud.) Korf & J.K. Rogers) lehtereoslad on kuni 1 cm laiused, hallid; kasvab pinnasel segametsades, harva. Perekond Tricharina Eckblad Lehtereoslad istuvad vi veidi pinnasesse kaevunud, vikesed kuni keskmised (0,11,5 cm laiused), kahvatukollased, ookerjad, harva erekollased, vliskljel kaetud lhikeste helepruunide karvadega. Eosed ellipsoidsed, siledad, litilkadeta. Huumuse- ja leesaproobid. Eestis 2 liiki, neist tavalisem tuleasemetel kasvav T. gilva (Boud.) Eckblad (Raitviir, 1963a). Perekond Trichophaea Boud. Lehtereoslad istuvad, vikesed, kuni 0,5 cm laiused, valged, vliskljel kaetud lhikeste tumepruunide harjasjate karvadega. Eosed ellipsoidsed vi kvjad, litilkadega, siledad vi ornamenteeritud. Huumuse- ja leesaproobid. Eestis 5 liiki, neist tavalisemad on suurte laiellipsoidsete siledate suuretilgaliste eostega (18 25,5x816 m) T. woolhopeia (Cooke & W. Phillips) Boud. ja viksemate (12,516,5x79 m) ellipsoidsete vikesetilgaliste eostega T. abundans (P. Karst.) Boud. (Raitviir, 1963a; Kuthan, 1989). Viimase liigi anamorf Dichobotrys abundans Hennebert on leitud steriliseeritud mullast. Perekod Trichophaeopsis Korf & Erb Lehtereoslad istuvad, kuni 0,5 cm lbimdus, valged, vliskljel kaetud pikkade kaheharuliste harjasjate karvadega. Eosed siledad, litilkadeta. Kdusaproobid ja fakultatiivsed snnikusaproobid. Eestis 1 liik T. bicuspis (Boud.) Korf & Erb; esineb harva.116Sugukond liudikulised, PezizaceaeLehtereoslad jalata vi harva lhikese jalaga, kausjad vi liudjad, lihakad, haprad; vrvus valdavalt ookerkollastes, pruunides ja violetsetes toonides. Eoskotid silinderjad, 8-eoselised, amloidse tipuga vi leni amloidsed. Eosed ellipsoidsed, kvjad vi kerajad, ornamenteeritud vi siledad, tavaliselt vrvusetud, vga harva vrvunud. Mittesdavad vi sgiseentena thtsusetud; 1 mrgine perekond (Sarcosphaera). Eestis 3 perekonda umbes 50 liigiga. Perekond ksnliudik, Daleomyces Setch. Viljakehad suured kuni vga suured (kuni 30 cm), kerajad vi munajad, ksnjad, kambrilise ehitusega; arenevad maa sees, tiskasvanud viljakehad tusevad kuni pooleni oma pikkusest maapinnale. Eosed ellipsoidsed, ornamenteeritud. Leesaproobid. Eestis 1 liik ksnliudik (D. phillipsi (Massee) Seaver), mille viljakehad on kuni 30 cm suurused, valged, kreemikad kuni tumepruunid; esineb vga harva, suurtel tuleasemetel; leitud S. Veldre poolt ks kord Valgamaalt Lllemelt pletatud maaparanduskuhilatest (leiukoht praeguseks hvinud); sdav (Raitviir, 1986b). Perekond liudik, Peziza Fr. Lehtereoslad vikesed kuni suured (0,510 cm), kausjad vi liudjad, tavaliselt istuvad, vga harva lhikese jalaga. Seeneliha habras, mnel liigil eritub murdekohtades kollast vi lillat piimmahla. Eosed ellipsoidsed vi kerajad, ornamenteeritud vi siledad; kerajate eostega liigid on varasemates ssteemides eristatud omaette perekonnaks Plicaria Fuckel. Anamorfid kuuluvad kahte teisperekonda Chromelosporium Corda ja Oedocephalum Preuss. Huumuse-, kdu-, puidu-, lee- ja/vi snnikusaproobid suvel ja sgisel. Eestis kuni 50 liiki. Liivliudik (P. ammophila Durieu & Mont.) lehtereoslad sgavalt kausjad, peaaegu kuni servani pinnasesse svenenud; lheneva servaga, pruuni eoslava ja heleookerkollase vliskljega; eosed ellipsoidsed, siledad; rannikuluidetel, vga haruldane, leitud ks kord Prnumaalt Audrust. Pruun liudik (P. badia Fr.) (tahvel 7) lehtereoslad tumepruunid, purpurse varjundiga, kasvavad enamasti psjalt koos; eosed ellipsoidsed, ornamenteeritud ebakorrapraseks vrguks liituvate amboidsete nsadega; kaunis sage, metsades liivasel pinnasel. Kollapiim-liudik (P. succosa Berk.) (tahvel 16) lehtereoslad helehallikaspruunid, oliivkollase varjundiga; seeneliha vrvub murdekohal kollaseks; eosed ellipsoidsed, ornamenteeritud suurte nsadega; kaunis sage, pinnasel leht- ja segametsades. Lilla liudik (P. violacea Fr.) (tahvel 16) lehtereoslad lamekausjad kuni liudjad, violetse eoslava ja hallikasvalge vliskljega; eosed ellipsoidsed, siledad; vga sageli, tuleasemetel. Muutlik liudik (P. varia Fr.) (tahvel 16) lehtereoslad lhikese rudimentaarse jalaga, algul kausjad, hiljem liudjad kuni tiesti lamedad, helepruunid; eosed ellipsoidsed, siledad; esineb Eestis kohati, kasvab vga tihti hoonetes (tallid, laudad, keldrid jm.). Tuhaliudik (P. echinospora P. Karst.) lehtereoslad kausjad, pruunid vi tumepruunid, hambulise servaga; eosed silinderjas-ellipsoidsed, ornamenteeritud peente nsadega; sageli, tuleasemetel; anamorf Oedocephalum elegans Preuss kasvab samuti plenud puidul. Snnikuliudik (P. fimeti (Fuckel) Seaver) lehtereoslad vikesed, kausjad, helepruunid; eosed ellipsoidsed, siledad; hobuse- ja lehma-, harvem pdrasnnikul. Lillapiim-liudik (P. saniosa Fr.) lehtereoslad vikesed, liudjad; eoslava tume-hallikassinine, vlisklg tumehallikaspruun ja ebemeline; seeneliha eritab murdekohal sinist piimmahla; eosed ellipsoidsed, ornamenteeritud suurte nsadega; harva, metsapinnasel. P. trachycarpa Currey lehtereoslad vikesed, liudjad, tumepruuni kuni peaaegu musta eoslava ja tumepruuni peenehatuse vliskljega; eosed kerajad, valminult helepruunid, ornamenteeritud madalate nsadega; kaunis harva, tuleasemetel. P. ostracoderma Korf leitud rabamullalt (Lasting & Laitamm, 1977); selle anamorf Chromelosporium ollare (Pers.) Hennebert esineb steriliseeritud kasvuhoonemullal punakaspruuni kirmena, seenekasvandustes ka Eestis; koniidid on tugevalt allergeensed. Perekond kroonliudik, Sarcosphaera Auersw. Lehtereoslad suured (515 cm), pinnasesse svenenud; algul peaaegu kerajad ja suletud, siis avanevad thtjalt lhenedes. Eosed ellipsoidsed, siledad. Meil 1 Eesti Punase raamatu liik kroonliudik (S. crassa (Santi) Pouzar, sn. S. coronaria (Jacq. ex MC. Cooke) J. Schrt.) (tahvel 13) (vt. seenekaitse) eoslava kahvatulilla; vga haruldane, liivasel pinnasel, maist juunini; leitud 2 korda, Lnemaalt ja Harjumaalt; mrgine (Raitviir, 1972a).117Sugukond tuhakulised, PyronemataceaeLehtereoslad vikesed, 12 mm, moodustuvad tihedalt koos humtseeli pimikul, valkjad vi oranikad, vga lihtsa ehitusega. Eoskotid inamloidsed. Sisaldavad karotinoide. Anamorfid puuduvad. Lee- vi snnikusaproobid; sdavuse seisukohalt thtsusetud. Eestis 1 perekond 1 liigiga. Perekond tuhak, Pyronema Carus. Viljakehad nagu sugukonnal. Eosed ellipsoidsed, vrvusetud, litilkadeta. Eestis 1 tavaline leesaproob vrsketel tuleasemetel P. omphalodes (Fr.) Fuckel; aastaringselt (Raitviir, 1963a).Sugukond karikseenelised, SarcoscyphaceaeViljakehad enamasti suured (kuni 3 cm), nahkjas-lihakad. Eoslava eredates punakates toonides. Eoskotid suboperkulaatsed, inamloidsed, alati 8-eoselised. Eosed vrvusetud, siledad. Kasvavad hilissgisest varakevadeni vsastikes, metsades, puisniitudel. Mittesdavad, mrgiseid liike pole. Eestis 3 perekonda 4 liigiga. Perekond lehterkarikseen, Microstoma Bernstein Viljakehad lehterjad, roosakaspunase eoslavaga, vliskljel kahvatuoranid vi valkjad ja karvased, kuni 1 cm laiused, pika jalaga (kuni 10 cm); kasvavad psana koos. Eosed kvjad, paljude litilkadega. Eestis 1 vga haruldane hilissgisest varakevadeni kasvav liik lehterkarikseen (M. protracta (Fr.) Kanouse) (Raitviir, 1972a) (tahvel 8). Perekond Pithya Fuckel Lehtereoslad vikesed (keskmiselt 1 mm suurused), peaaegu istuvad, liudjad; ereorani eoslavaga ja valge viltja vliskljega. Eosed kerajad. Varisesaproobid okaspuude okastel. Eestis 1 vga haruldane hilissgisene-varakevadine liik P. cupressina (Fr.) Fuckel hariliku kadaka, sabiina kadaka (Juniperus sabina L.) ja hariliku elupuu (Thuja occidentalis L.) okastel (Raitviir, 1971; Hanso, 1978); puhaskultuuris on leitud tema anamorf Molliardiomyces cupressina Paden. Perekond karikseen, Sarcoscypha (Fr.) Boud. Sarlak- vi karmiinpunase eoslava ja valge viltja vliskljega, ksikult kasvavate kausjate lhijalaliste, kuni 3 cm laiuste lehtereoslatega seened. Eosed silinderjas-ellipsoidsed, kahe litilgaga. Puidusaproobid. Eestis seni mratud 1 liik verev karikseen (S. coccinea (Fr.) Lambotte s.l.) (tahvel 8); kasvab varakevadel, kohe lume sulamise jrel kdunevatel lehtpuu, peamiselt lepa- ja sarapuuokstel; tavaline, enamasti massiline seen mrgades vsastikes ning soostunud ja salu-lehtmetsades ja -segametsades; esineb ka hilissgisel ja lumeta talvedel; Lne-Eestis ja saartel haruldane. Tegelikult kuulub selle liigi kompleksi 4 vga lhedast liiki, mis on omavahel enamasti eristatavad vaid puhaskultuuris kasvatamisega. Viimaste andmete kohaselt on vhemalt Ida-Eestis levinud ainult S. austriaca (Berk. ex Sacc.) Boud. (Kullman, pik & Jakobson, 1999); liiki S. coccinea s.str. ega teisi selle kompleksi liike seni Eestis kindlaks tehtud ei ole (pik, 1998). Puhaskultuurides on erinevatel karikseeneliikidel avastatud erinevad anamorfid liigil S. austriaca on leitud teisliik Molliardiomyces coccinea Paden, liigil S. coccinea s.str. teisliik M. eucoccinea Harrington.118Sugukond limatnnikulised, SarcosomataceaeViljakehad enamasti suured (0,515 cm), nahkjas-lihakad vi sltjad. Eoslava must. Eoskotid suboperkulaatsed, inamloidsed, alati 8-eoselised. Eosed vrvusetud, siledad. Peamiselt kevadised liigid, sgisel ainult 1 perekond (Plectania). Mittesdavad. Eestis 4 perekonda 5 liigiga (Raitviir, 1972a). Perekond Plectania Fuckel Lehtereoslad kausjad (1 cm), lhikese jalaga (kuni 3 mm), pruunikasmustad. Eosed kvjad. Puidusaproobid. Eestis 1 vga haruldane liik P. melastoma (Sowerby : Fr.) Fuckel, mida on leitud ks kord sgisel Boroni looduskaitsealalt. Perekond pigiliudik, Pseudoplectania Fuckel Lehtereoslad keskmised kuni suured (0,51,5 cm), istuvad vi jalaga, liudjad vi kausjad, mustjaspruunid kuni mustad, vljast viltjaskarvased. Eosed kerajad. Puidu- ja kdusaproobid. Eestis 2 liiki. Harilik pigiliudik (P. nigrella (Fr.) Fuckel) (tahvel 16) on varakevadel meil sna tavaline, kasvab okkakdul kuusikutes ja kuuse-segametsades. Turba-pigiliudik (P. sphagnophila (Pers.) Kreisel) esineb Eestis vga harva, rabades turbasammaldel (Sphagnum spp.). Perekond limatnnik, Sarcosoma Casp. Viljakehad suured (515 cm), kerajad vi tnjad, sltjad, tumepruuni kortsulise sametja vliskljega ja likivmusta eoslavaga. Eosed ellipsoidsed. Kdusaproobid. Eestis 1 varakevadine liik limatnnik (S. globosum (Fr.) Rehm) (tahvel 13), mis kasvab aprillist alates samblas varjulistes kuusikutes ja kuuse-segametsades; harva (Witkowsky, 1940; Parmasto, 1958c). Reliktse ohualti liigina on limatnnik vetud Eesti Punasesse raamatusse (vt. seenekaitse). Perekond urnseen, Urnula Fr. Lehtereoslad suured (25 cm), karikjad, pruunikasmustad; pika, pinnasesse mattunud jalaga. Eosed ellipsoidsed. Puidusaproobid. Eestis 1 varakevadine Punase raamatu liik urnseen (U. craterium Fr.) (tahvel 13) (vt. seenekaitse), mis kasvab lubjarikkal mullal kuusikutes ja kuuse-segametsades pinnasesse mattunud kduneval okaspuupuidul; harva. Urnseene anamorf Conoplea globosa (Schw.) Hughes [sn. Strumella coryneoidea Sacc. & G. Wint.] phjustab laialehistel puudel vhki.119Sugukond ThelebolaceaeLehtereoslad vikesed vi vga vikesed (0,22 mm), siledad vi karvased, kasvavad eranditult loomasnnikul. Eoskotid 8-eoselised, kuid mitmes perekonnas on neid enam. Eosed vrvusetud, litilkadeta. Eestis 5 perekonda 20 liigiga. Sugukonna liigid on vga vikeste viljakehadega ja selleprast looduses praktiliselt mittemrgatavad. Nende uurimiseks ja liikide mramiseks tuleb loomade vljaheiteid laboratooriumis inkubeerida, seeprast on vhe teada ka nende looduslikust levikust Eestis. Ainsana on looduses kergesti leitav perekond Lasiobolus. Meil on uuringuid nende seente kohta teinud Prokhorov (1989b) ja Leenurm (1998). Perekond Ascozonus (Remy) Boud. Lehtereoslad vga vikesed, kuni 0,2 mm lbimdus. Eoskotid 8128-eoselised, ilma funktsionaalse operkulumita. Eosed vrvusetud, paksukestalised, litilkadeta; vabanevad eoskoti tipu lhenedes. Snnikusaproobid. Eestis 2 liiki: A. cunicularis (Boud.) Boud. ja A. woolhopensis (Berk. & Broome) Boud. Perekond Coprotus Korf & Kimbr. Lehtereoslad vikesed vi vga vikesed, 0,13 mm, valged kuni kollased. Eoskotid 8256-eoselised. Eosed vrvusetud, litilkadedeta, he suure gaasivakuooliga. Snnikusaproobid. Eestis 9 liiki, neist tavalisim on valgete vi kahvatukollaste, 0,5 mm suuruste lehtereoslatega C. lacteus (Cooke & W. Phillips) Kimbr. Perekond Lasiobolus Sacc. Lehtereoslad istuvad, liudjad, vikesed, ereoranid; serv ja vlisklg kaetud pikkade vrvusetute harjasjate karadega. Eosed ellipsoidsed, siledad, litilkadeta, huvakuoolidega. Snnikusaproobid. Eestis 5 liiki, neist tavalisim on L. ciliatus (Fr.) Boud. Perekond Thelebolus Tode: Fr. Eestis 4 liiki. T. stercoreus Tode:Fr. on snnikuseen, mille ainus eoskott on hulkeoseline (tuhandeid eoseid) ja paksukestaline, kasvab nii jnese- kui ka hobuse-, lamba- ja metskitsesnnikul.Sugukond trhvlilised, TuberaceaeMaa-alused suletud lihakad viljakehad. Eoskotid moodustavad eoslava viljakehade voldistunud sisepinnal. Eestis 2 perekonda. Senised ainukesed andmed prinevad Saaremaalt Bucholtzilt (1916). Trhvlilised on hinnatud sgiseened, kuid nende maitsvamaid esindajaid Eestist ei ole leitud; neid kasvab rohkesti Luna-Euroopas ja Vahemeremaades, samuti Taga-Kaukaasias. Perekond balsaamia, Balsamia Vittad. Eestis 1 liik B. platyspora Berk. & Broome (Bucholtz, 1916). Perekond trhvel, Tuber F.H. Wigg. Eestis 2 liiki: T. puberulum Berk. & Broome ja T. rutilum Hesse (Bucholtz, 1916).120Selts Jahukasteliselaadsed, ErysiphalesJahukasteliselaadsed on oma nimetuse saanud taimeorganitel tekkiva valge, halli, harva pruuni jahuja vi viltja kirme tttu, mis kujutab endast seeneniidistikku ja/vi koniidikandjaid. istaimede obligaatsed parasiidid. Seeneniidistik taimevline, vahel taimesisene vi osaliselt taimesisene, kinnitub substraadile spetsiaalsete organite apressorite abil. Seen toitub seeneniitidel moodustuvate haustorite vahendusel, mis taimevlisel seeneniidistikul tungivad epidermi rakkudesse, taimesisesel vi osaliselt taimesisesel seeneniidistikul ka mesoflli ja teiste kudede rakkudesse. Mittesuguline paljunemine koniidide abil, mis tekivad ksikult vi ahelikena koniidikandjatel. Koniidid herakulised, mitmesuguse kujuga, vrvusetud. Eestis esinevate jahukasteliselaadsete anamorfid kuuluvad teisperekondadesse Oidium Link, Oidiopsis Scalia ja Ovularopsis Pat. & Har. (joon. 3.88.). Suguline paljunemine somatogaamiana. Eoskotid (ks vi rohkem) paiknevad korrapraselt peiteoslates. Peiteoslad tavaliselt peaaegu kerajad, mnikord eriklgsed (dorsiventraalsed), valminult tumepruunid; sein koosneb pseudoparenhmsetest seeneniidirakkudest, nende suurus ja kuju leiavad kasutamist taksonite iseloomustamisel. Peiteoslad varustatud omapraste vljakasvudega ripikutega, viimased vivad olla lihtsad (seeneniitide taolised) vi jigad, neljad, tipuosas harunenud ja/vi keerdunud. Ripikute morfoloogiliste erinevuste phjal eristatakse perekondi ja liike. Peiteoslad talvituvad tavaliselt surnud taimeosadel. Kotteosed (28) vabanevad lhestuvatest viljakehadest kevadel. Seltsis 1 sugukond.Joon. 3.88. Koniidikandjad koniididega jahukasteliselaadsetel (Erysiphales). (A-C) Oidium (D) Oidiopsis (E) Ovulariopsis. [16].Sugukond jahukastelised, ErysiphaceaeKirjeldus vastab seltsi omale. Kmmekond aastat tagasi oli Eestis teada 74 jahukasteliste liiki 656 taimeliigil (Karis, 1987). Brauni (1987, 1995) ssteemi jrgi, mis on aluseks ka kesolevas levaates, on Eestis praegu teada 10 perekonda 83 liigi ja 7 tpteisendist erineva teisendiga. Tpsustavat materjali Eesti jahukasteliste kohta leiab Karise monograafiatest (1987, 1995). Perekond Arthrocladiella Vassilkov Seeneniidistik taimevline. Koniidid ahelikena, ellipsoidsed vi silinderjad. Anamorf-perekond Oidium. Peiteoslad suhteliselt suured, 100185 m. Ripikuid arvukalt, nad on omavahel pimunud, moodustades mber viljakeha koheva ringi; 14 korda dihhotoomiliselt harunenud, esimene harunemine algab ripiku keskosast vi isegi aluselt. Eoskotte arvukalt, 2 (4)-eoselised. Perekonnas ainult 1 liik A. mougeotii (Lv.) Vassilkov [sn. Microsphaera mougeotii Lv.] (joon. 3.89.), mida on leitud hel korral 1965. a. ka Eestist, Tallinna Botaanikaaiast hariliku taralnga (Lycium halimifolium Mill.) lehtedelt. Nimetatud leiukoht on sellele seeneliigile phjapoolseim Euraasias (Karis, 1995).121Joon. 3.90. Blumeria graminis. Peiteosla ripikutega. [17]. Joon. 3.89. Arthrocladiella mougeotii. Peiteosla ripikutega. [17].Joon. 3.91. Erysiphe sp. Peiteosla ripikutega ja lhest paistvate eoskottidega. [16].Perekond Blumeria Golovin ex Speer Seeneniidistik taimevline; esmane seeneniidistik valge, teisene algul valge, hiljem muutub halliks kuni pruuniks ja koosneb paksuseinalistest harjasjatest seeneniitidest. Koniidikandjad alusel puhetunud; koniidid ahelikena, ellipsoidsed kuni sidrunjad. Anamorf-perekond Oidium. Peiteoslad suured, 100250 m. Ripikud seeneniitide taolised, enamasti nrgalt arenenud, viljakehade lbimdust lhemad, lihtsad, harva korrapratult harunenud. Eoskotte arvukalt, (2)38-eoselised. Perekonnas 1 liik B. graminis (DC.) Speer [sn. Erysiphe graminis DC.] (tahvel 17; joon. 3.90.), mis phjustab krreliste jahukastet. Eestis on teda seni leitud 29 krreliseliigilt, sage rukkil, nisul, odral ja nurmikatel (Poa spp.). Krreliste jahukaste ilmneb tavaliselt juba varakevadel, sest seen talvitub seeneniidistikuna taliviljadel ja paljude krreliste letalve silinud rohelistel osadel. Perekond Erysiphe DC. (joon. 3.91.) Seeneniidistik taimevline. Koniidid ahelikena vi ksikult, kuju ja suuruse poolest pris varieeruvad. Anamorf-perekond Oidium. Peiteoslad kerajad vi kokku surutud. Ripikud seeneniitide taolised, lihtsad vi korrapratult harunenud, asetsevad viljakehade alusel vi kogu viljakeha ulatuses. Eoskotte peiteoslates palju, 28-eoselised. Eestis teada 32 rohttaimedel parasiteerivat liiki: E. aquilegiae DC. var. aquilegiae [sn. E. aquilegiae DC.] phjustab jahukastet salu-siumarjal (Actaea spicata L.), kurekelladel (Aquilegia spp.), harilikul varsakabjal (Caltha palustris L.) ja elulngadel (Clematis spp.) ning E. aquilegiae var. ranunculi (Grev.) Zheng et Chen [sn. E. ranunculi Grev.) parasiteerib kokingadel (Aconitum spp.), kukekannustel (Delphinium spp.), tulikatel (Ranunculus spp.) ja ngelheintel (Thalictrum spp.), vhendades ilutaimede dekoratiivsust; E. artemisiae Grev. tavaline pujudel (Artemisia spp.); E. betae (Vaha) Weltzien peedi-jahukaste tekitaja, leitud Eestis esmakordselt 1964. aastal suhkrupeedilt, kahjustuse aste seni thine; E. biocellata Ehrenb. huulieliste (Lamiaceae) jahukaste tekitaja; E. buhrii U. Braun Eestis haruldane nelkieliste (Caryophyllaceae) kahjustaja, anamorf (Oidium sp.) leitud Tartu lhedalt liiv-pisrohult (Silene pseudotites Besser & Rchb.) ja Hiiumaalt longus pisrohult (Silene nutans L.), nimetatud leiukohad on selle liigi phjapoolseimad (Karis, 1995); E. catalpae Simonyan leitud ainult 1963. aastal Tallinna Botaanikaaiast trompetipuult (Catalpa bignonioides Walter) anamorfina; E. cichoracearum DC. var. cichoracearum korvieliste (Asteraceae) jahukaste tekitaja, mnikord aed-piimjuurel (Tragopogon porrifolius L.), harvem aed-mustjuurel (Scorzonera hispanica L.) ja siguril (Cichorium intybus L.), vhendab ilutaimede, eriti astrite (Aster spp.) ja kuldvitsade (Solidago spp.) dekoratiivsust; E. convolvuli DC. kaunis sage kassitapulistel (Convolvulaceae); E. cruciferarum Opiz ex L. Junell vga sage ja silmatorkav lillel (Hesperis matronalis L.), sage ristielistel (Brassicaceae) ja magunalistel (Papaveraceae), kuid kapsal, kaalikal ja naeril tekitatud kahjustus ei ole kuigi suur; E. cynoglossi (Wallr.) U. Braun [sn. E. asperifolium Grev. p.p.] sage karelehelistel (Boraginaceae), eriti mrgatav losilmadel (Myosotis spp.) ja harilikul kopsurohul (Pulmonaria officinalis L.); E. depressa (Wallr.) Schltdl. takjatel (Arctium spp.); E. echinopis U. Braun [sn. E. cichoracearum DC. p.p.] harva valkjal mesiohakal (Echinops sphaerocephalus L.); E. galeopsidis DC. mitmetel huulielistel (Lamiaceae), silmatorkav imingese (Lamium L.) perekonda kuuluvatel umbrohtudel; E. galii S. Blumer Eestis suhteliselt harva esinev jahukasteline, teada kaks teisendit: E. galii var. galii ja E. galii var. riedliana (Speer) U. Braun, mlemad parasiteerivad madaratel (Galium spp.), kuid122erinevad kotteoste valmimisaja ja hulga poolest eoskottides; E. geraniacearum U. Braun & Simonyan Eestis leitud ainult 1956. a. Tartus aas-kurereha (Geranium pratense L.) lehtedelt. E. heraclei DC. on sarikaliste (Apiaceae) jahukaste tekitaja, kultuurtaimedel ei ole olulist kahju phjustanud; E. howeana U. Braun on Phja-Ameerikast Euroopasse introdutseeritud seeneliik, Eestis leitud vaid anamorfina mnel korral kaheaastaselt kuningakepilt (Oenothera biennis L.); E. hyoscyami Zheng & Chen [sn. E. cichoracearum DC. p.p.] Eestis leitud paar korda koeraprirohult (Hyoscyamus niger L.); E. knautiae Duby suhteliselt sage uniohakalistel (Dipsacaceae); E. lycopsidis Zheng & Chen [sn. E. asperifoliorum Grev. p.p.] mitmetel karelehelistel (Boraginaceae); E. lythri L. Junell vrdlemisi sage harilikul kukesabal (Lythrum salicaria L.); E. magnicellulata U. Braun var. magnicellulata [sn. E. cichoracearum DC. p.p.] (tahvel 18) sage siniladvalistel (Polemoniaceae), phjustab aed-leeklille (Phlox paniculata L.) tugevat haigestumist jahukastesse; E. mayorii S. Blumer harva pldohakal (Cirsium arvense (L.) Scop.); E. orontii Castell. [sn. E. cichoracearum DC. p.p.) jahukaste tekitaja mitmetel kellukaliste (Campanulaceae) ja sage krvitsaliste (Cucurbitaceae) liikidel; E. pisi DC. Eestis kaks teisendit: E. pisi var. pisi [sn. E. pisi DC.], mis sageli parasiteerib mitmetel liblikielistel (Fabaceae), tihti hernestel ja E. pisi var. cruchetiana (S. Blumer) U. Braun [sn. E. cruchetiana S. Blumer], mis parasiteerib ainult jooksjarohtudel (Ononis spp.); E. polygoni DC. tavaline paljudel tatralistel (Polygonaceae); E. sordida L. Junell vga sage teelehtedel (Plantago spp.); E. thesii L. Junell Eestis leitud vaid mdunud sajandil pstlinalehiku (Thesium ebracteatum Hayne) lehtedelt (Dietrich, 1856); E. ulmariae Desm. sage angervaksadel (Filipendula spp.); E. urticae (Wallr.) S. Blumer sage jahukaste tekitaja krvengesel (Urtica dioica L.), vga harva raudngesel (Urtica urens L.); E. valeriana (Jacz.) S. Blumer vga sage harilikul palderjanil (Valeriana officinalis L.); E. verbasci (Jacz.) S. Blumer sage vgiheintel (Verbascum spp.). Perekond Leveillula Arnaud Seeneniidistik arengu algstaadiumis taimesisene, hiljem taimevline, tihe, viltjas. Koniidikandjad moodustuvad tavaliselt taimesisesel seeneniidistikul ja tungivad vlja hulhede kaudu. Koniidid tekivad ksikult, suured, jaotatakse esmasteks ja teisesteks, mis erinevad morfoloogiliselt. Anamorf-perekond Oidiopsis. Peiteoslad suured, ca 120280 m, kerajad, kuivades lamestuvad. Ripikud asetsevad peiteoslate alusel, lihtsad vi korrapratult harunenud, mnikord plvjalt kverdunud. Eoskotte peiteoslates arvukalt, 2(4)-eoselised. Valdavalt levinud sooja ja ariidse kliimaga aladel ning nende esinemine metsastepi vndist phja pool on juhuslik. Eestis 1 liik: L. taurica (Lv.) Arnaud emend. U. Braun [sn. L. cistacearum Golovin], mis on leitud 1939. a. Ida-Virumaalt hariliku kuldkanni (Helianthemum nummularium (L.) Mill.) lehtedelt (Lepik, 1943a); see on teadaolevail andmeil liigi phjapoolseim leiukoht. Perekond Microsphaera Lv. Seeneniidistik taimevline. Koniidid ksikult. Anamorfid kuuluvad perekonda Oidium. Peiteoslad kerajad, mnikord veidi kokku surutud. Ripikud paiknevad tavaliselt peiteoslatel ekvatoriaalselt, jigad, sirged vi kaarjad, dihho- vi trihhotoomiliselt harunenud; tipud sirged vi kverdunud. Eoskotte viljakehades arvukalt, (2-)38-eoselised. Eestis 20 liiki, millest enamik parasiteerib puittaimedel: M. alphitoides Griffon & Maubl. var. alphitoides (joon. 3.92.) tamme-jahukaste tekitaja, tavaline harilikul tammel, eriti istikute lehtedel ja vrsetel; M. astragali (DC.) Trevis. sage magusal hundihambal (Astragalus glycyphyllus L.); M. baeumleri Magnus hiirehernestel (Vicia spp.), tihti just mets-hiireherne (Vicia sylvatica L.) lehtedel; M. begoniae Sivan. vga sage ja massiline begooniate (Begonia spp.) kahjustaja, Eestis leitud ainult anamorfina; M. berberidis (DC.) Lv. var. berberidis sage jahukaste tekitaja kukerpuudel (Berberis spp.); M. divaricata (Wallr.) Lv. vga sage paakspuudel; M. euonymi (DC.) Sacc. kikkapuude (Euonymus spp.) mitte eriti sage kahjustaja; M. euonymi-japonici Joon. 3.92. Microsphaera alphitoides. Vienn.-Bourg. anamorf on kaunis sage toataimena Peiteosla ripikutega ja lhest paistvate kasvatatava jaapani kikkapuu (Euonymus japonici Thunb.) eoskottidega. [16]. lehtedel; M. friesii Lv. kohati harilikul trnpuul;123M. grossulariae (Wallr.) Lv. vhemrgatav aed-karusmarja parasiit; M. guarinonii Briosi & Cavara anamorf leitud ainult 1965. a. Tallinnas hariliku kuldvihma (Laburnum anagryoides Medik.) lehtedelt; M. hypericacearum U. Braun [sn. Erysiphe hyperici (Wallr.) S. Blumer] naistepunade (Hypericum spp.) sage kahjustaja; M. lonicerae (DC.) G. Winter var. lonicerae vga sage introdutseeritud kuslapuudel; M. magnusii S. Blumer kindlaks tehtud ainult 1940. a. Tartus musta kuslapuu (Lonicera nigra L.) lehtedel (Karis & Rumberg, 1966); M. ornata U. Braun kaskede jahukaste tekitaja, Eestis on kindlaks tehtud vaid teisend M. ornata var. europaea U. Braun, mis erineb phiteisendist lhemate ja vhem arvukate ripikute poolest; M. penicillata (Wallr.: Fr.) Lv. sage leppadel; M. sparsa Howe sage, kuid vhemrgatav parasiit harilikul lodjapuul; M. tortilis (Wallr.: Fr.) Speer [sn. Erysiphe tortilis (Wallr.) Fr.] suhteliselt harva vereval kontpuul; M. trifolii (Grev.) U. Braun var. trifolii [sn. Erysiphe trifolii Grev.] mitmete liblikieliste (Fabaceae) tavaline kahjustaja, tihti kultuurristikutel (Trifolium spp.); M. vanbruntiana W.R. Gerard Eestis esineb phiteisendist erinev M. vanbruntiana var. sambuci-racemosae U. Braun, mis esmakordselt leiti 1982. a. Harjumaalt punase leedri lehtedelt, kuid on kesoleval ajal tavaline kogu Eestis (Karis, 1995). Perekond Phyllactinia Lv. Seeneniidistik osaliselt taimesisene, taimevline osa vhemrgatav. Koniidikandjad moodustuvad taimevlisel seeneniidistikul; koniidid ksikult, suured, kuni 90 m pikad. Anamorf-perekond Ovulariopsis. Peiteoslad lehtede alumisel kljel, kerajad, suured, ca 100400 m. Ripikud paiknevad peiteoslatel ekvatoriaalselt, jigad, teritunud tipu ja puhetunud alusega; peiteosla tipus on veel teised lhikesed vihtjad ripikud. Eoskotte peiteoslates arvukalt, 2(4)-eoselised. Parasiteerivad ainult puittaimedel. Eestis teada 2 liiki: Ph. fraxini (DC.) Fuss sage, kuid vhemrgatav saare lehtedel; Ph. guttata (Wallr.: Fr.) Lv. (joon. 3.93.) mitme puu- ja psaliigi parasiit, kuid kahjustus ebaoluline.Joon. 3.94. Podosphaera sp. Peiteosla ripikutega ja lhest paistva eoskotiga. [16].Joon. 3.93. Phyllactinia guttata. Peiteosla ripikutega. [16].Joon. 3.95. Sawadaea sp. Peiteosla ripikutega. [17].Perekond Podosphaera Kuntze (joon. 3.94.) Seeneniidistik taimevline, hsti mrgatav. Koniidid ahelikena, fibrosiinkehakestega. Anamorf-perekond Oidium. Peiteoslad kerajad, eriklgsed. Ripikud asetsevad peiteoslatel ekvatoriaalselt vi nende laosas, jigad, sirged vi kaarjad, alusel tihti pruunid tipus ks vi mitu korda dihhotoomselt harunenud. Peiteoslas ks 68-eoseline eoskott. Puittaimede parasiidid. Eestis teada 5 liiki: P. clandestina (Wallr.: Fr.) Lv. meil kaks teisendit: P. clandestina var. clandestina ja P. clandestina var. aucupariae (Erikss.) U. Braun [sn. P. aucupariae Erikss.], esimene parasiteerib pris sageli viirpuudel, teine, haruldasem, pihlakal; P. leucotricha (Ellis & Everh.) E.S. Salmon unapuu-jahukaste tekitaja, kahjustab peamiselt noori unapuid puukoolides; P. myrtillina (Schub.: Fr.) Kuntze Eestis kaks teisendit: P. myrtillina var. myrtillina, mis parasiteerib mustikal (Vaccinium myrtillus L.) ja P. myrtillina var. major Juel [sn. P. major Juel], mis kahjustab sinika (Vaccinium uliginosum L.) lehti; P. schlechtendalii Lv. leitud Eestis vaid 1970. a. Viljandis vitspaju (Salix viminalis L.) lehtedelt (Karis, 1987); P. tridactyla (Wallr.) de Bary tavaline hariliku toominga kahjustaja.124Perekond Sawadaea Miyabe (joon. 3.95.) Seeneniidistik taimevline, sageli hsti mrgatav, valge. Koniidid ahelikena, fibrosiinkehakestega, eristatakse suuri makrokoniide ja viksemaid mikrokoniide. Anamorf-perekond Oidium. Peiteoslad suured, ca 100300 m, eriklgsed. Ripikuid arvukalt, lihtsad vi dihhotoomselt harunenud, tipus konksjalt kverdunud. Eoskotte peiteoslates mitu, enamasti 8-eoselised. Eestis teada 2 liiki: S. bicornis (Wallr.: Fr.) Homma [sn. Uncinula bicornis (Wallr.: Fr.) Lv.] ja S. tulasnei (Fuckel) Homma [sn. Uncinula tulasnei Fuckel] mlemad parasiteerivad vahtratel, tihti on viimase liigi kahjustus hariliku vahtra lehtedel silmatorkav. Perekond Sphaerotheca Lv. (joon. 3.96.) Seeneniidistik taimevline, rn ja valge vi viltjas ja hall, mnikord pruun; viltjas kirme kujutab endast teisest seeneniidistikku, mis koosneb lespoole suunatud paksenenud vi vrvunud seeneniitidest. Koniidid ahelikena, fibrosiinkehakestega. Anamorf-perekond Oidium. Peiteoslad kerajad. Ripikud tavaliselt peiteoslate alaosas, lihtsad vi korrapratult harunenud, seeneniitide taolised. Peiteoslas ainult ks 4 8-eoseline eoskott. Parasiteerivad peamiselt rohttaimedel, mned psastel. Eestis teada 17 liiki: S. aphanis (Wallr.) U. Braun var. aphanis [sn. S. alchemillae (Grev.) L. Junell p.p.] paljudel roosielistel, ka maasikatel ja harilikul vaarikal, kuid ei ole viimastele nimetamisvrset kahju tekitanud; S. balsaminae (Wallr.) Kari sage rna lemm-maltsa (Impatiens noli-tangere L.) lehtedel; S. delphini (P. Karst.) S. Blumer harva hariliku kullerkupu (Trollius europaeus L.) lehtedel; S. drabae Juel pris harva aas-hanerohul (Arabis gerardii Besser); S. epilobii (Wallr.) Sacc. sage pajulilledel (Epilobium spp.); S. euphorbiae (Castell.) E.S. Salmon kohati piimalilledel (Euphorbia spp.); S. fugax Penz. & Sacc. sage kurerehadel (Geranium spp.); S. fuliginea (Schltdl.: Fr.) Pollacci var. fuliginea sage kohalikel ja introdutseeritud mailastel (Veronica spp.); S. fusca (Fr.) S. Blumer emend. U. Braun [sn. S. erigerontis-canadensis (Lv.) L. Junell); S. melampyri L. Junell ja S. xanthii (Castell.) L. Junell paljude korvieliste (Asteraceae) ja mailaseliste (Scrophulariaceae) sugukonda kuuluvate taimede kahjustaja; S. helianthemi L. Junell harva kuldkanni (Helianthemum nummularium (L.) Mill.) lehtedel; S. macularis (Wallr.: Fr.) Lind sage harilikul humalal (Humulus lupulus L.); S. mors-uvae (Schwein.) Berk. & M.A. Curtis (tahvel 17) karusmarja-jahukaste tekitaja, laialt levinud ohtlik parasiit aed-karusmarja vastuvtlike sortide lehtedel, vrsetel ja viljadel, viimasel ajal on hakanud kahjustama ka musta sstra lehti ja vrseid; S. pannosa (Wallr.: Fr.) Lv. (tahvel 18) roosi-jahukaste tekitaja, Eestisse toodud tenoliselt koos remontantroosidega Prantsusmaalt (Dietrich, 1856), roosisortide jahukastekindlust on eestikeelses kirjanduses korduvalt ksitletud (Karis & Rumberg, 1966; Rumberg, 1986); S. plantaginis (Castell.) L. Junell harva teelehtedel (Plantago spp.); S. spiraeae Sawada [sn. S. alchemillae (Grev.) L. Junell p.p.] sage angervaksadel (Filipendula spp.). Perekond Uncinula Lv. Seeneniidistik taimevline, hsti mrgatav, valge. Koniidid ksikult, harva lhikeste ahelikena. Anamorf-perekond Oidium. Peiteoslad erineva suurusega, 60300 m, kerajad vi lapikud. Ripikud tavaliselt ekvatoriaalselt, lihtsad, tipus konksjalt kverdunud. Eoskotte viljakehades mitu (260), 2 8-eoselised. Puittaimede parasiidid. Eestis teada 2 liiki: U. adunca (Wallr.: Fr.) Lv. var. adunca (joon. 3.97.) vga sage pajulistel (Salicaceae) ja U. necator (Schwein.) Burrill leitud vaid Virumaal, kasvuhoones, Kesk-Euroopast sissetoodud viinapuu (Vitis vinifera L.) lehtedelt (Lepik, 1938a).Joon. 3.96. Sphaerotheca sp. Peiteosla ripikutega ja lhest paistva eoskotiga. [17].Joon. 3.97. Uncinula adunca. Peiteosla ripikutega ja lhest paistvate eoskottidega. [16]. 125Selts Sitikaseenelaadsed, LaboulbenialesSelle seltsi esindajad erinevad tunduvalt teistest kottseentest. Nad on putukate ja mblikulaadsete obligaatsed eksoparasiidid. Seeneniidistik puudub. Seened kinnituvad putukatele koonusja alusraku abil, millest areneb retseptaakel rakuline seenekeha, kus tekkinud sulgeoslates spermatsiogaamia tagajrjel arenevad askogeensetest rakkudest eoskotid. Askogeensed hfid puuduvad. Mittesugulist arengustaadiumi ei tunta. Sitikaseentele on omane vga kitsas spetsialisatsioon, tihti on nad seotud isegi putuka kindla sugupoole konkreetse kehaosaga, rkimata spetsialisatsioonistkindlale putukaliigile. Seltsi esindajaid on ptud kasutada putukate biotrjes. Eestis 1 sugukond.Sugukond sitikaseenelised, LaboulbeniaceaeIseloomustus vastab seltsi omale. Vga suur sugukond Euroopas 116 perekonda 1855 liigiga. Eestis teada vaid 2 perekonda 6 liigiga. Perekond sitikaseen, Laboulbenia Mont & C.P. Robin Eestis 5 liiki (Huldn, 1985): L. argutoris Cpde & F. Picard, L. elaphri Speg., L. fasciculata Peyr., L. fennica Huldn, L. gyrinicola Speg. Perekond Misgomyces Thaxt. Eestis 1 liik (Huldn, 1985): M. dyschirii Thaxt.126Himkond KANDSEENED, BASIDIOMYCOTASeeneniidistik hsti arenenud, rakuline. Mittesuguline paljunemine koniididega, kuid esineb vga harva. Suguline paljunemine tavaliselt somatogaamiana, harva spermatogaamia teel. Viljakehad (basidiokarbid) esinevad, oma arengutbilt vivad olla gmnokarpsed, hemiangiokarpsed vi angiokarpsed; mnikord puuduvad. Seeneniidid valdavalt kaksiktuumalised (dikarootsed), enamasti pannaldega (viimastel on suur thtsus kandseente sstemaatikas). Iseloomulik eoskanna (basiidi) olemasolu, mis on kottseene eoskoti (askuse) homoloog. Erinevalt kotteostest arenevad kandseente kandeosed (basidiospoorid) eoskannal eksogeenselt, tavaliselt on neid spetsiaalsetel eostugedel (sterigmadel) 24, primitiivsematel esindajatel 6 vi 8. Eoskannad paiknevad viljakehades eoslavana (hmeeniumina) vi korrapratult. Himkonnas 3 klassi. Saproobid, mkoriisaseened vi parasiidid.Klass Tsiskandseened, TELIOMYCETESTallus hstiarenenud seeneniidistikuna, kuid ka prmitaoliste pungrakkudena. Viljakehad puuduvad vi esinevad algelisel kujul. Seeneniitide vaheseinad lihtpooriga, parentosoom puudub. Pandlaid seeneniitidel ei ole. Suguline paljunemine spermaatsiumide abil, harva somatogaamiana. Psieostena esinevad teliospoorid, millest arenevad neljarakulised ristivaheseintega eoskannad; igast eoskanna rakust areneb eostoel kandeos. Valdavalt krgemate taimede parasiidid, teada ka samblike ja seente parasiite ning putukate smbionte (Septobasidiales), tuntakse vheseid saproobe, samuti nrku patogeene inimesel ja loomadel. Tsiskandseened on rgseim kandseente rhm, flogeneetiliselt kottseentele kige lhedasem. Peamine rgsuse tunnus on lihtpoori olemasolu rakuvaheseintes ja parentosoomi (poorimtsi) puudumine. Klassis 4 seltsi (Alexopoulos jt., 1996), mis on kik esindatud ka Eestis.Selts PlatygloealesViljakehad olemas vahajad, sltjad, kilejad; substraadile liibunud, kiulis-pstised vi tlvjad. Neljarakulised eoskannad arenevad hukesekestalisest vrvusetust probasiidist. Sugulise paljunemise protsessi kohta andmed puuduvad. Taime-, seene- ja samblikuparasiidid vi saproobid. 1 sugukond, mis esineb ka Eestis.Sugukond PlatygloeaceaeIseloomustus htib seltsi kirjeldusega. Eestis 5 perekonda 5 liigiga. he perekonna - Biatoropsis sstemaatiline kuuluvus on ebaselge. Perekond Biatoropsis Rsnen Perekonna ainsat liiki B. usnearum Rsnen on praeguseks Eestist leitud kahel korral. Kasvab habesamblike (Usnea spp.) tallusel, tekitades sellel roosakaid, kumeraid, alt kitsenevaid vljakasveid. Perekond Eocronartium G.F. Atk. Viljakehad tlvjad, valged, kiudjas-lihakad, 0,53 cm pikad ja 13 mm lbimdus, meenutavad mgarharikute (Typhula spp.) viljakehi. Ainuke liik E. muscicola (Fr.) Fitzp. esineb sna sageli ka Eestis parasiidina elusatel sammaldel.127Perekond Helicogloea Pat. Viljakehad substraadile liibunud, hukesed, kuivad vi sltjad. Hpobasiid hukesekestaline, epibasiid 4-rakuline. Eestis 1 liik H. farinacea (Hhn.) Rogers, mis kuni 15 cm laiuste hukeste liibuvate valgete viljakehadena kasvab kdunevatel leht- ja okaspuudel, harva. Perekond Herpobasidium Lind Viljakehad substraadile liibunud, 24 cm lbimdus, vga hukesed, valged, kuivad. Probasiid puudub, eoskand 24-rakuline. Kasvavad snajalaliste (Polypodiaceae) elusate lehtede alakljel. Ainuke liik H. filicinum (Rostr.) Lind esineb vga harva ka Eestis. Perekond Platygloea J. Schrt. Viljakehad nsajad, padjakujulised vi substraadile liibunud, sltjad. Probasiid puudub, eoskand 2 4-rakuline. Eestis 1 liik P. peniophorae Bourd. & Galzin, mille liibunud ketasjad, 13 mm suurused vahajas-sltjad, kollakad kuni pruunid viljakehad parasiteerivad paljudel liibunud viljakehadega mittelehikseentel.Selts Prmkandseenelaadsed, SporidialesTallus punguvate prmirakkudena. Viljakehad puuduvad. Saproobid mitmesugusel looduslikul materjalil, kuid esineb ka nrku patogeene inimesel ja loomadel. Eestis 1 sugukond.Sugukond SporidiobolaceaeEestis 1 perekond 1 teisliigiga. Perekond Rhodosporidium Banno Perekonnaga on seotud anamorf-perekond Rhodotorula F.C. Harrison. Eestis on isoleeritud hiskondlike ruumide hust R. rubra F.C. Harrison, mille teleomorfi ei ole seni teada (Ruubas, 1996). See teisliik on tuntud ka patogeenina inimesel.Selts SeptobasidialesViljakehad substraadile liibunud, nahkjad vi kilejad, vlimuselt nahkiseid (Stereum) meenutavad. 2 4-rakulised eoskannad arenevad tpilistest paksukestalistest teliospooridest. Kilptide smbiondid. 1 sugukond, mis esineb ka Eestis.Sugukond SeptobasidiaceaeIseloomustus vastab seltsi kirjeldusele. Eestis 1 perekond 1 liigiga. Perekond Septobasidium Pat. Iseloomustus vastab seltsi kirjeldusele. Eestis 1 liik S. carestianum Bres., mille substraadile liibunud nahkjad viljakehad (26 cm) on algul kreemikad, hiljem helepruunid vi hallikaspruunid, heledama servaga. Kaunis sageli pajude, harva hariliku saare okstel.128Selts Roosteliselaadsed, UredinalesRoosteliselaadsed (roosteseened) on oma nime saanud rauaroostet meenutavate eoskogumike (pustulid, eoslad, soorused, kuhilad, padjandid) tttu. Obligaatsed parasiidid. Seeneniidistik taimesisene (taimerakkude vahel), enamasti lokaalne, kuid vib olla ka difuusne (levib kogu taimes); haustorid tungivad rakkudesse. Viljakehad puuduvad. Suguline paljunemine spermaatsiumide abil. Teliospoorid he- kuni paljurakulised, tihti tumedad ja paksukestalised. Elutsklis kuni 5 arengujrku, mida thistatakse rooma numbritega jrgmiselt: 0 spermogoonid, I kevised (kevadeoslad, etsiumid), II suvieoslad (uredosoorused), III talieoslad (teliosoorused), IV eoskannad. Omaprane on vaheperemeestaime olemasolu elutsklis, peremeestaimede vahetus (hetertsia) ei ole seeneriigis mujal nii levinud. Seen lbib vaheperemeestaimel teatud arengujrgud (0; 1). Paljude roosteseente vaheperemeestaimed on seni teadmata. Osa liike areneb kogu oma elu jooksul ainult hel peremehel (auttsia). Arengujrkude ja peremeestaimede esinemises ja vaheldumises ilmneb suur mitmekesisus. Kui seene elutsklis ilmnevad kik arengujrgud ning vahetatakse peremeestaimi, siis on tegemist tistsklilise, eu-tpi arenguga. Brahh-tbil puudub keviste arengujrk ja peremeestaime vaheldus; opsis-tbil puudub suvieoslate jrk; mikro-tbil esineb ainult talieoslate jrk peremeestaime vahetuseta. Tistsklilise, eu-tpi roosteseene arenemine (joon. 4.1.) algab kevadel kandeose idanemisega vee- vi kastetilgas. Sobiva peremeestaime lehte vi varde tungib lbi kutiikula ja rakuseina idumik. 1012 peva prast arenevad lehe lemisel pinnal kutiikula vi epidermi all spermogoonid (this 0). Viimastes valmivad spermaatsiumid, mis vljuvad koos lhnava nektaritilgakesega. Putukad kannavad spermaatsiume edasi ja, sattunud vastassugupoole spermogoonile, jrgneb seal suguline protsess, mille tulemusel haploidne seeneniidistik muutub kaksiktuumaliseks (dikarootseks). Sellel arenevad vikese karika, sarvekese vi lava kujulised kollakad vi punakasoranid kevised (this I), neis tekivad tuulega levivadkaksiktuumalised kevadeosed (etsiospoorid). Kevadeosed ja nende vahel paiknevad vikesed interkalaarsed rakud arenevad ahelatena ksteise krval asuvatest basaalrakkudest. Interkalaarsete rakkude ahelate tipmised rakud on paksukestalised ning kleepuvad naaberahelates omavahel kokku, moodustades kevisekatte pseudoperiidi. Paljud roosteliselaadsed vahetavad kevadeoste staadiumi jrel peremeest.Joon. 4.1. Tistskliline arengukik roosteliselaadsetel (Uredinales). 0 spermogoonid spermaatsiumidega vaheperemehel; I kevised kevadeostega vaheperemehel; II suvieoslad suvieostega; III talieoslad talieostega; IV eoskand kandeostega. [7].129Kevadeosed nakatavad taime hulhe kaudu. 1014 peva prast arenevad rooste- vi tumepruunid suvieoslad ning neis suvieosed (uredospoorid) (this II). Suvieosed on samuti kaksiktuumalised, nad arenevad hekaupa lhikestel kandjarakkudel, mille vahel asuvad nuijad parafsid. Sgissuvel tekivad samal seene-niidistikul vikeste pruunide vi mustade padjanditena talieoslad (this III). he-, kahe- vi enamarakulised, tihti tumedad paksukestalised kaksiktuumalised talieosed (teliospoorid) paiknevad eoslates hekaupa vi ahelatena. Eri perekondade ja liikide esindajatel on talieosed erineva kuju, suuruse ja rakkude arvuga ning seetttu on nad thtsaks sstemaatiliseks tunnuseks. Talieosed vimaldavad seenel psieostena le elada ebasoodsa talveperioodi. Kevadel tungib talieose kestas oleva poori kaudu vlja eoskand (this IV), see jaguneb ristvaheseintega neljaks rakuks, millest igahel areneb eostoel ks haploidne kandeos. Viimased kanduvad tuulega sobivale peremehele ja nakatavad taas taime, idanedes seal haploidseks seeneniidistikuks, millel arenevad taas spermogoonid (this 0). Maailmas on roosteliselaadsete seltsis teada le 5000 liigi, mis vastavalt erinevatele autoritele kuuluvad kahte vi kuude sugukonda. Kesolevas ts on jrgitud Blumeri (1963) ssteemi, milles roosteseened on jagatud 6 sugukonda. Kik need sugukonnad on ka Eestis esindatud; meil on teada 260 liiki 560 peremeestaimel.Sugukond okkaroostelised, ChrysomyxaceaeKevised pisjad, klgedelt kokku surutud, vrvusetu pseudoperiidiga, arenevad lehtedel vi kuuse kbisoomustel. Suvieoslad rna, kiiresti kaduva pseudoperiidiga, parafsid puuduvad; suvieosed lhikeste ahelatena. Talieosed herakulised, ridade vi silinderjate ahelatena tihedates padjataolistes talieoslates epidermi all. Euroopas 1 perekond, mis Eestis esindatud 5 liigiga. Perekond Chrysomyxa Unger Kirjeldus htib sugukonna iseloomustusega. Kevised tavaliselt kuusel, suvija talieoslad kanarbikulistel (Ericaceae). Eestis 6 liiki: C. ledi de Bary, I - kuusel Eestis ulatuslikult levinud, tavaliselt nakatuvad noored kuused, II - sookailul (Ledum palustre L.); C. abietis (Wallr.) Unger, III - tekitab kuusel okkaroostet (joon. 4.2.); C. woroninii (Tranzschel) Tranzschel, I - harva sookailul; C. empetri J. Schrt., 0, I - sage kuusel, II - harilikul kukemarjal (Empetrum nigrum L.); C. pyrolata (Krn.) G. Winter, 0, I - sage kuusel, II uibulehtedel (Pyrola spp.); vhem levinud on C. ramischiae Lagerh., II, III - lakklehel (Ramischia secunda (L.) Garcke).Joon. 4.2. Chrysomyxa abietis. (A) Talieosla. (B) Talieosed. [19].130Sugukond pisroostelised, ColeosporiaceaeKevised vrvusetu pisja pseudoperiidiga, kevadeosed ahelatena. Suvieoslad mbritsetud parafsidest, mis alusel pseudoperiidi taoliselt kokku kasvanud; suvieosed lagunevates ahelates vi ksikult. Talieoslad vahajate, oranide, helepunaste padjanditena vi koorikuna; talieosed silinderjad vi prismakujulised, herakulised, tihedalt ksteise krval, meenutades palissaadkudet. Eestis 2 perekonda 11 liigiga. Perekond Coleosporium Lv. Kirjeldus htib philiselt sugukonna iseloomustusega. Talieosed tipus tugevasti paksenenud. Suvieoslad pseudoperiidita ja parafsideta. Eestis 10 liiki. Vga sagedased liigid Eestis on: C. campanulae (Pers.) Lv., II, III tekitab pisroostet mitmel kellukaliigil (Campanula spp.); C. euphrasiae (Schumach.) G. Winter, II, III silmarohtudel (Euphrasia spp.); C. melampyri (Rebent.) P. Karst., II, III - hrgheintel (Melampyrum spp.); C. tussilaginis (Pers.) Lv., I - mndidel, II, III - paiselehel (Tussilago farfara L.); C. sonchi (F. Strauss) Lv., II, III - piimohakatel Joon. 4.3. Coleosporium petasitis. (Sonchus spp.). C. inulae Rabenh., II, III tekitab kohati pisroostet vaakidel (A) Suvieosed. (B) Talieos. [19]. (Inula spp.) ja C. senecionis (Pers.: Fr.) Kickx, II, III ristirohtudel (Senecio spp.). Vga harva leiab liigi C. petasitis (DC.) Lv. II, III tekitatud pisroostet katkujuurtel (Petasites spp.)(joon. 4.3.) ja C. vagans (Dietr.) Tranzschel, II - lobeeliatel (Lobelia spp.). 0 ja I arengujrk arenevad mnniokastel, kuid Eestis ei ole neid enamikul liikidel leitud. Perekond Ochropsora Dietel Suvieoslad mbritsetud parafsidest, mis alusel kokku kasvanud; suvieosed ksikult. Talieosed sarnased eelmise perekonna (Coleosporium) talieostega tipp paksenenud. Euroopas ja Eestis ks sage liik: O. ariae (Fuckel) Ramsb., I - tekitab lastel (Anemone spp.) sageli pisroostet, II, III - harilikul pihlakal, Eestis leidmata (Pldmaa, 1967).Sugukond viltroostelised, CronartiaceaeKevised pisjad, 2-7 mm suurused; kevadeosed marad vi nurgelised, oranikas- kollased, arenevad mnnitvede ja -okste koorel. Suvieosed kollased, ovaalsed, herakulised. Talieosed herakulised, kollakaspruunid, koondunud kverdunud sambakestesse. Euroopas 1 perekond, Eestis esindatud 2 liigiga. Perekond Cronartium Fr. Kirjeldus htib sugukonna kirjeldusega. Eestis 2 liiki: C. ribicola J.C. Fisch., 0, I - tekitab valgel mnnil (Pinus strobus L.) koorepletikku, II, III - phjustab vga sageli sstardel viltroostet (joon. 4.4.); C. flaccidum (Alb. & Schwein.) G. Winter, 0, I - harilikul mnnil, II, III pojengil (Paeonia spp.).Joon. 4.4. Cronartium ribicola. (A) Talieosed. (B) Talieosla. [19].131Sugukond pigiroostelised, MelampsoraceaeTalieoslad epidermi vi kutiikula all tavaliselt hekihilise koorikuna, mis moodustab suure pruuni vi musta nurgelise laigu; talieosed silinderjad vi prismakujulised, herakulised, harvem he vaheseinaga, palissaadvrena omavahel tihedateks rhmadeks hendatud. Kevised ilma pseudoperiidi ja parafsideta. Suvieoslad vlja arenemata vi kiiresti kaduva pseudoperiidiga; suvieosed ksikult parafside vahel. Euroopas 1 perekond, mis Eestis esindatud 30 liigiga. Perekond Melampsora Castagne (joon. 4.5.) Kirjeldus vastab sugukonna iseloomustusele. Mned liigid on spetsialiseerunud ainult hele peremeestaimele. Eestis 30 liiki. Melampsora hypericorum (DC.) G. Winter, I, III - tekitab harva pigiroostet naistepunadel (Hypericum spp.); M. euphorbiae Castagne, II, III - harva piimalilledel (Euphorbia spp.); M. lini (Ehrenb.) Desm., II, III ja M. liniperda (Krn.) Palm, II, III phjustavad sagedamini pigiroostet linadel (Linum spp.); M. vernalis G. Winter, II, III -harilikul kivirikul (Saxifraga Joon. 4.5. Melampsora sp. granulata L.); M. ribesii-epitea Kleb., I - magesstral. (A) Talieosla. (B) Talieosed. Mitu Melampsora liiki parasiteerivad paplitel: M. larici(C) Suvieosed. [19]. tremulae Kleb., II, III; M. alli-populina Kleb., II, III (Tamm, 1965). Rida liike kasutab arenemiseks mitut peremeestaime, kusjuures suvi- ja talieoslad asuvad pajulistel (Salicaceae), keviste tekkekohta aga ei teata. Tihti nimetatakse paplitel ja pajudel esinevaid roosteid vastavalt M. populinea ja M. salicina. Neid vib pidada kollektiivliikideks, mille all paljud autorid eristavad rida kindlale peremeestaimele spetsialiseerunud liike. M. amygdalina Kleb., II, III ja M. salicina Lv., II, III kujutavad endast tenoliselt kollektiivliiki, mis sisaldab veel teisigi raskesti eristatavaid liike (nagu M. evonymi-caprearum Kleb., II, III ja M. repentis Plowr., I, II). Osa liike parasiteerib pajudel, niteks M. larici- carpearum Kleb., II, III, kuna kevised (I) on lehistel vi paplitel. Ka M. populnea (Pers.) P. Karst., II, III ja M. populina (Jacq.) P. Karst., II, III kujutavad endast tenoliselt koguliiki. M. pinitorqua Rostr., I tekitab pigiroostet mndidel, II, III - paplitel. M. magnusiana Wagner kevised (I) tekivad vereurmarohul (Chelidonium maius L.) ja M. rostrupii Wagner kevised seljarohtudel (Mercurialis spp.), mlema liigi suvi- ja talieosed (II, III) aga paplitel.Sugukond roostelised, PucciniaceaeSuurim ja liigirikkaim roosteliselaadsete sugukond. Enamikul liikidel esineb peremeestaimede vaheldus. Iseloomulikuks tunnuseks on he-, kahe-, kolme- kuni paljurakulised, jalale kinnituvad talieosed, mis koonduvad suletud vi kaetud talieoslatesse. pidermi peal olevad suvieoslad on valminult pulberjad, kollakad, punakad, hele- kunitumepruunid; suvieosed hekaupa, kinnituvad jalale ja on varustatud idupooridega. Eestis 10 perekonda enam kui 160 liigiga. Perekond Cumminsiella Arthur Spermogoonid epidermi all. Kevised karikjad, kevadeosed nsalised. Suvieoslad epidermi all, parafsidega; suvieosed kollaka kestaga ja nsalised. Talieoslad samuti epidermi all; talieosed kaherakulised, vrvunud kesta ja nsadega, pika tugeva jalaga, rakkudes kahe idupooriga. Eestis 1 liik: C. mirabilissima (Peck) Nannf. (sn. C. sanguinea (Peck) Arthur), I, II, III, mis esineb kohati ohtralt liklehise mahoonia (Mahonia aquifolium (Pursch) Nutt.) lehtedel (Lepik, 1938a) (joon. 4.6.). Perekond Gymnoconia Lagerh. Kevised parafsideta, kutiikula all; kevadeosed ahelatena, kollased, nsalised. Suvieoslad puuduvad. Talieoslad epidermi all, hiljem pulberjad; vrvunud kestaga talieosed kaherakulised, peaaegu siledad. Eestis 1 liik: G. peckiana (Howe) Trotter, I, mis on nii meil kui kogu Euroopas harv; tekitab lillakal (Rubus saxatilis L.) lillakaroostet.132Perekond Gymnosporangium R. Hedw. ex DC. Kevised roosieliste (Rosaceae) lehtedel ja viljadel silinderjate vi koonusjate torukestena; pseudoperiid avaneb klgedel, harva tipus. Suvieoslad enamikul liikidel puuduvad. Talieoslad oranid, niiskes olekus suurte limaste sltjate kogumikena kadakate tvedel, okstel vi okastel; talieosed hukese vrvunud kestaga, pika limaka jalaga, tavaliselt kahe-, harva he- vi mitmerakulised - igas rakus kaks kasvupoori. Eestis 4 liiki: G. tremelloides R. Hartig, 0, I tekitab unapuudel nsaroostet, levinud peamiselt metsunapuul ja metsikult kasvavatel unapuudel, kultuursortidele aias olulist kahju ei tekita, III - kadakatel; G. clavariiforme (Jacq.) DC., 0, I - tekitab nsaroostet viirpuudel, mille lehed, marjad ja oksad deformeeruvad, III - harilikul kadakal (tahvel 19; joon. 4.7.); nsarooste tekitajad G. cornutum Arthur (sn. G. juniperi Link), 0, I pihlakatel ja G. sabinae (Dicks.) G. Winter, 0, I - pirnipuudel, moodustavad talieoslaid (III) sabiina kadakal (Juniperus sabina L.), Eestis vhe levinud.Joon. 4.6. Cumminsiella mirabilissima. (A) Talieos. (B) Suvieosed. [19].Joon. 4.7. Gymnosporangium clavariiforme. Talieosed. [19].Joon. 4.8. Phragmidium rubiidaei. (A) Talieos. (B) Suvieosed. [19].Perekond Frommea Arthur Spermogoonid kutiikula all, ripsmeteta. Suvieosed nsakestega, vrvitu kestaga. Talieoslad epidermi all, hiljem avanevad; talieosed kahe- kuni mitmerakulised, sileda hukese kestaga, heleda vrvusega, he idupooriga. Eestis 1 liik: F. obtusa (F. Strauss) Arthur, II - leitud hes kohas Harjumaal tedremaranal (Potentilla erecta (L.) Hampe) (Pldmaa, 1967). Perekond Phragmidium Link Suvieoslad epidermi all, parafsidega, hiljem avanevad pulberjatena; suvieosed ogalised. Talieoslad epidermi all, mustad, avanevad; talieosed kahe- kuni mitmerakulised, pika vrvusetu, alusel puhetunud jala kljes, osal tipus poolkeraja vi koonusja nibuga, nsalised, vrvunud kestaga. Eestis 9 liiki roosielistel (Rosaceae). 3 liiki esineb roosidel (Rosa spp.): Ph. tuberculatum J. Mll., I, II, III ja Ph. mucronatum (Pers.) Schltdl. (sn. Ph. disciflorum (Tode) James), I, II, III tekitavad roosiliikidel ja -sortidel tlvroostet ning phjustavad lehtede rikkumisega teatavat kahju; Ph. rosae-pimpinellifoliae (Rabenh.) Dietel, II, III esineb meil harva ja selle tekitatud tlvrooste kahjustab roose vhem. 4 liiki parasiteerib murakatel, lillakal ja vaarikal (Rubus spp.): Ph. rubi-idaei (DC.) P. Karst., I, II, III tekitab sagedamini tlvroostet metsikult kasvaval harilikul vaarikal, kuna kultuursortidel levib vhe (joon. 4.8.); Ph. acuminatum (Fr.) Cooke, II, III - lillakal (Rubus saxatilis L.); Ph. bulbosum (F. Strauss) Schltdl. (sn. Ph. rubi (Pers.) G. Winter), II, III - pldmurakal (Rubus caesius L.) ja Ph. arcticum Lagerh., II, III - mesimurakal (Rubus arcticus L.). Ph. andersonii Shear, II, III tekitab tlvroostet psasmaranal (Dasiophora fruticosa (L.) Rydb.) ja on laialdase levikuga Loode-Eestis. Ph. potentillae (Pers.) P. Karst., I, II, III on sagedasem tlvrooste tekitaja hbemaranal (Potentilla argentum L.).133Perekond Puccinia Pers. Spermogoonid arenevad vga paljudel kultuur- ja kasulikel taimedel peamiselt epidermi all. Kevised karikjad, hstiarenenud pseudoperiidiga; kevadeosed ahelatena. Varakult avanevad epidermialused suvieoslad sisaldavad pulberjalt eralduvaid, kollaseid kuni pruune, 2-4 vi paljude idupooridega suvieoseid. Talieoslad tumedad, pruunid vi peaaegu mustad; talieosed tavaliselt kaherakulised, kinnituvad jalale, sileda vi ornamenteeritud, lal paksenenud kestaga; igas rakus ks idupoor. Arvukaim roosteseente perekond, Eestis teada le 100 liigi. Esineb palju ohtlikke taimehaiguste tekitajaid. Ainuksi krrelistel parasiteerib Eestis 25 liiki, haarates enamikku krrelisi. Vaheperemeestaimedeks on mitmesugused kaheidulehelised. P. graminis Pers.: Pers., II ja III arengujrk tekitavad krrelistel krreroostet, 0 ja I arenevad harilikul kukerpuul (tahvel 20). Krrerooste tekitaja P. graminis jaguneb reaks spetsialiseerunud vormideks. Nii parasiteerib P. graminis f. sp. secalis, II ja III sageli rukkil, vhem odral, harilikul orasheinal (Elytrigia repens (L.) Desv. ex Nevski) ja rukkilustel (Bromus secalinus L.). P. graminis f. sp. tritici, II ja III tekitab nisul krreroostet, kuid nakatab vhesel mral ka teisi krrelisi; eriti kannatavad nisupllud kukerpuu levikualadel Phja- ja Lne-Eestis. Kaeral krreroostet tekitav P. graminis f. sp. avenae, II ja III levib peamiselt kaeraliikidel, kuid lheb le ka harilikule keraheinale (Dactylis glomerata L.) ja harilikule aruheinale (Festuca pratensis Huds.). P. graminis f. sp. phlei-pratensis, II, III phjustab krreroostet harilikul timutil (Phleum pratense L.). Vaheperemeestaimedel on oluline osa krrerooste tekitaja levimisel ja paljunemisel. Kokku on Eestis teada 50 peremeestaime liiki 27 perekonnast, millel parasiteerib P. graminis (Jrva & Parmasto, 1980; Kask, 1962b; Pldmaa, 1967). Kukerpuu hvitamine pldude mbrusest ja pldude massiivistamine krreliste umbrohtude hvitamiseks vhendavad teraviljapldude nakatumiskoormust. Aretatakse roostekindlamaid sorte, kuid suur biotpide arv (le 300) raskendab efektiivset resistentsusaretust ja uute rasside tekkimisega vivad sordid kaotada haiguskindluse. P. coronata Corda, II, III tekitab krreliste lehtedel kroonroostet, 0, I arenevad trnpuul ja paakspuul (tahvel 19). Ka kroonrooste tekitajal on mitu spetsialiseerunud vormi. Olulisim neist on kaera-kroonrooste tekitaja P. coronata f. sp. avenae, II, III, mis meie oludes levib vastuvtlikel kaerasortidel massiliselt, phjustades kohati mrgatavat saagi vhenemist ja taimede lamandumist. Teiseks enam uuritud vormiks on aruheina-kroonrooste tekitaja P. coronata f. sp. festucae, II, III, mis vhendab aruheintel (Festuca spp.) nii haljasmassi kui seemnesaaki. P. coronata f. sp. lolii, II, III raiheintel (Lolium spp.) ja P. coronata f. sp. calamagrostis, II, III kastikutel (Calamagrostis spp.) ei tekita meil majanduslikku kahju. Kokku on Eestis kroonrooste peremeestaimedena mratud 38 krreliseliiki 19 perekonnast. Kroonrooste populatsioon koosneb vga paljudest fsioloogilistest rassidest, mis nakatavad erinevaid sorte. Jgeval on aretatud kaerasort 'Alo' , mis on suhteliselt kindel nii kroonrooste kui ka krrerooste suhtes. P. triticina Erikss., II, III tekitab nisul pruun- e. tpproostet. Vikesed (1-2 mm) pruunid suvieoslad asuvad nisu lehtedel ja lehetuppedel, epidermiga kaetud talieoslad lehe alumisel poolel. 0 ja I arengujrk areneb ngelheintel (Thalictrum spp.). Pruunrooste levikul ei ole vaheperemeestaim oluline, sest seen talvitub seeneniidistikuna talinisu orastel, levib sealt kevadel uue plvkonna suvieostega suvinisule ning sgisel jlle talinisule. Nisu pruunrooste on oluline nisu kahjustaja, mis soodsal aastal hvitab lehe assimileeriva pinna ning teris jb peeneks. Tuntakse palju fsioloogilisi rasse. Aretatakse resistentsemaid sorte, kuid uued rassid vivad ka neid nakatada. P. striiformis Westend., II, III phjustab krrelistel kollast e. triiproostet, parasiteerib peamiselt nisul, kuid ka rukkil, odral ja krsheintel. Kollased suvieoslad arenevad lehe mlemal kljel pikkade (kuni 10 cm) kokkukasvanud triipudena. Talvitub seeneniidistikuna. Kahjustused on kohati olulised. Tuntakse hulk fsioloogilisi rasse, mis nakatavad erinevaid sorte ja krreliste liike. P. dispersa Erikss. & Henn., II, III on spetsiifiline teraviljarooste rukkil. Suvieoslad arenevad pillatult lehepinnal, talieosed lehtede alakljel epidermi all. Vaheperemeestaimed on imikas (Anchusa officinalis L.) ja karukeel (Lycopsis arvensis L.), 0 ja I arenemisjrgud ei ole aga levimisel olulised, kuna seen lheb koristatud pllult le klvatud talirukkile. P. hordei G.H. Otth, II, III phjustab odral leheroostet ja P. sorghi Schwein., II, III esineb maisil (Zea mays L.); nende 0 ja I arengujrk ilmnevad vastavalt linnupiimal (Ornithogalum sp.) ja jnesekapsal (Oxalis acetosella L.), kuid ei oma levimisel olulist thtsust. Krsheintel parasiteerivatest Puccinia liikidest tekitavad suuremat majanduslikku kahju (Pldmaa, 1967): P. poarum Nielsen, II, III - nurmikatel (Poa spp.), 0 ja I - paiselehel (Tussilago farfara L.) ja P. poaenemoralis G.H. Otth (sn. P. poae-sudeticae (West.) Joerst.), II, III - aasnurmika (Poa pratensis L.) haigusrnade sortide seemnepldudel. Teised krrelistel esinevad Puccinia liigid onvhem levinud ja ei oma nii suurt majanduslikku thtsust. Peale krreliste parasiteerivad perekonna Puccinia esindajad veel vga paljude teiste taimesugukondade esindajatel. Nende hulgas on rida kultuurtaimi, millele roosteseened vivad olulist kahju tekitada:134P. ribesii- caricis Kleb., I ja P. ribis DC., III - tekitavad roostet sstarde lehtedel; P. allii (DC.) F. Rudolphi, II ja P. porri (Sowerby) G. Winter, II, III levinud kohati laukudel (Allium spp.); P. menthae Pers.: Pers., I, II, III - kahjustab sageli piparmndi (Mentha piperita L.) lehti; P. petroselini (DC.) Liro, II, III aedpetersellil. Palju perekonna Puccinia liike on Eestis vrdlemisi laialt levinud rohttaimedel (Pldmaa, 1967). Sagedastest liikidest vib nimetada: P. pulverulenta Grev., I, II, III - karvasel pajulillel (Epilobium hirsutum L.); P. centaureae DC., II, III - jumikatel (Centaurea spp.); P. punctiformis F. Strauss (sn. P. suaveolens (Pers.) Rostr.), II, III; P. cirsii Lasch, II, III - ohakatel (Cirsium spp.); P. komarovii Tranzschel, II, III vikeseielisel lemmaltsal (Impatiens parviflora DC.); P. polygoni Alb. & Schwein., II, III - kirburohtudel (Polygonum spp.); P. aegopodii (Schumach.) H. Mart., III - naadil (Aegopodium podagraria L.); P. taraxaci Plowr., III - vililledel (Taraxacum spp.); P. chaerophylli Purton, I, II, III - metsharakputkel (Anthriscus sylvestris (L.) Hoffm.); P. violae (Schumach.) DC., I, II, III - kannikestel (Viola spp.). Mitu Puccinia liiki parasiteerivad tarnadel (Carex spp.): P. urticae-caricis Kleb., II, III ja P. caricina DC. (sn. P. caricis (Schumach.) DC.), II, III - tarnadel, 0, I - krvengesel (Urtica dioica L.); P. dioicae Magnus, II, III ja P. opizii Bubk, II, III - tarnadel, 0, I - jnesesalatil (Mycelis muralis (L.) Dumort); P. sylvatica J. Schrt., II, III - tarnadel, I - vililledel (Taraxacum spp.). Perekond Trachyspora Fuckel Spermogoonid ja kevised tundmata. Helekollased vi -oranid suvieoslad deformeerunud lehtede alumisel kljel, parafsideta; suvieosed kerajad kuni ellipsoidsed, vrvusetud, nsalised. Vikesed pruunid talieoslad lehtede alumisel kljel; talieosed herakulised, kerajad kuni ellipsoidsed, helepruunil kestal ksikute nsakestega; pika vrvusetu, kergesti murduva jalaga. Eestis 1 liik - T. intrusa (Grev.) Arthur (sn. T. alchemillae Fuckel), II, III, mis on meil ulatuslikult levinud kortslehe (Alchemilla spp.) liikidel (joon. 4.9.). Perekond Tranzschelia Arthur Karikjad kevised epidermi all; nsalised kevadeosed ahelatena. Suvieoslad pulberjad, parafsidega; suvieosed ogalised. Talieoslad hajusalt algul epidermi all, hiljem pulberjad, tumedad; talieosed pruuni kestaga ja nsalised, jala aluseid pidi kokku kasvanud, kaherakulised - mlemad rakud kerajad, kergesti eraldatavad. Eestis 3 liiki: T. pruni-spinosae (Pers.) Dietel, II, III - ploomipuudel, I -kollasel lasel (Anemone ranunculoides L.) (joon. 4.10); T. anemones (Pers.) Nannf., III - vsalasel (Anemone nemorosa L.) ja metslasel (A. sylvestris L.). Nimetatud arengujrgud lastel on levinud kikjal ja tekitavad anemooniroostet. T. suffusa (Holw.) Arthur (sn. T. pulsatillae (Opiz) Dietel), III tekitab vga harva roostet karukelladel (Pulsatilla spp.).Joon. 4.9. Trachyspora intrusa. (A) Talieosed. (B) Suvieosed. [19].Joon. 4.10. Tranzschelia pruni- spinosae. (A) Suvieosed. (B) Talieosed. [19].Perekond Triphragmium Link Kevised deformeerunud lehtede roodudel, epidermi all, hiljem pulberjad; kevadeosed ksikult jalale kinnitunud. Suvieoslad algul epidermi all, hiljem pulberjad, parafsidega.Talieoslad epidermi all; talieosed kolme- kuni neljarakulised, klgepidi omavahel kokku kasvanud, pika murduva jalaga, vrvunud kestaga, nsalised, harva siledad. Eestis 2 vga sagedast liiki: T. ulmariae (Schumach.) Link, I, II, III harilikul angervaksal (Filipendula ulmaria (L.) Maxim.) ja T. filipendulae (Lasch) Pass., II, III - angerpistil (Filipendula vulgaris Moench).135Perekond Uromyces (Link) Unger Spermogoonid parafsidega, epidermi all. Kevised karikjad vi silinderjad; kevadeosed nsalise vrvusetu kestaga. Suvieoslad pulberjad; suvieosed ogalised, idupooriga. Talieoslad tumedad, epidermiga kaetud vi pulberjad; talieosed herakulised, kinnituvad jalale, hukese ogalise vi sileda kestaga, he idupooriga tipus. Kberooste tekitajana on ksitletav perekond arvuliselt ks suuremaid perekondi roosteseente seas. Eestis on neid teada rohttaimedel 40 liiki, neist 16 parasiteerivad liblikielistel (Fabaceae). Teised roosteseente perekonnad liblikielisi ldse ei kahjusta. Kultiveeritavatel taimedel parasiteerivad kberooste tekitajad vrivad sagedase esinemise tttu pldudel ja heinamaadel majanduslikku thelepanu: U. fabae (Grev.) Fuckel (sn. U. viciae-fabae (Pers.) J. Schrt.), I, II, III - tekitab pldoal kberoostet; U. trifolii (DC.) Lv., II, III, U. minor J. Schrt., I, III, U. trifolii-repentis Liro, I, II, III ja U. flectens Lagerh., III - tekitavad kberoostet ristikutel (Trifolium spp.); U. pisi (DC.) G.H. Otth, II, III - hernestel; U. poae Rabenh., II, III nurmikatel (Poa spp.); U. festucae Syd., II, III aruheintel (Festuca spp.); U. dactylidis G.H. Otth, II, III harilikul keraheinal (Dactylis glomerata L.) (joon. 4.11.); U. dianthi (Pers.) Niessl, II kasvuhoonetes nelkidel (Dianthus spp.). Laialdase leviku tttu vrivad mainimist veel U. anthyllidis (Grev.) J. Schrt., II, III - koldrohul (Anthyllis vulneraria L.); U. acetosae J. Schrt., II, III ja U. rumicis (Schumach.) G. Winter, II, III - oblikatel (Rumex spp.), I kana- koolmel (Ficaria verna Huds.); U. geranii (DC.) Lv., I, II, III kurerehadel (Geranium spp.); U. armeriae (Schltdl.) Lv., I, II, III - roosal merikannil (Armeria elongata (Hoffm.) Koch); U. polygoni-aviculariae (Pers.: Pers.) P. Karst., I, II, III - kirburohtudel (Polygonum spp.); U. scrophulariae Fuckel, I, III - sealuarohul (Scrophularia nodosa L.); U. inaequialtus Lasch, I, II, III - pis- rohtudel (Silene spp.); U. verruculosus J. Schrt., II, III - pusurohtudel (Melandrium spp.); U. laburni (DC.) G. Winter, II, III - kuldvihmadel (Laburnum spp.); U. gageae Beck, III - Joon. 4.11. Uromyces kollasel kuldthel (Gagea lutea (L.) Ker-Gawl.). dactylidis. (A) Suvieosed.Sugukond laikroostelised, Pucciniastraceae(B) Talieosed. [19].Kevised tavaliselt silinderjad. rna pseudoperiidiga suvieoslad avanevad tipus. Talieoslad pole enamasti vlja arenenud. Talieosed peremeestaime epidermi rakkudes, harvem parenhmi rakkude vahel vi epidermi all, piklikuks venitatuna moodustavad palissaade meenutavaid kogumikke, philiselt kahe- ja enama-, harva herakulised. Eestis esindatud 7 perekonda 13 liigiga. Perekond Calyptospora J.G. Khn Kevised kollased, valge silinderja pseudoperiidiga; kevadeoste vrvusetu kest nsaline, sisu oranikaskollane. Suvieosed puuduvad. Talieosed epidermi rakkudes, pstvaheseintega jaotatud kuni 5 rakuks, kollaka vi pruuni, tipus paksenenud kestaga. Eestis 1 liik ksikute leiukohtadega: C. goeppertiana J.G. Khn, I siberi nulul (Abies sibirica Ledeb.), III phjustab pohlal (Vaccinium vitis-idaea L.) tupproostet. Perekond Hyalospora Magnus Kevised nulgudel (Abies spp.). Suvieoslad epidermi all, rudimentaarse pseudoperiidiga; suvieosed kahesugused esmased ja amfispoorid. Talieosed 12 kihina epidermi rakkudes, pst- ja ristivaheseintega jagatud kaheks vi enamaks rakuks; huke sile kest vrvusetu. Eestis 2 liiki. Ulatuslikult on levinud H. aspidiotus (Peck) Magnus, II helerooste tekitaja kolmissnajalal (Gymnocarpium dryopteris (L.) Newman); H. polypodii (Pers.) Magnus, II phjustab kohati heleroostet pisjalal (Cystopteris fragilis (L.) Bernh.) (Pldmaa, 1967). Perekond Melampsorella J. Schrt. Kevised nulgudel (Abies spp.), oranikaskollased, silinderja vrvusetu pseudoperiidiga; nsalised kevadeosed ahelatena. Suvieoslad epidermi all, poolkerajad, pseudoperiidiga, avanevad tius; suvieosed ogalise vrvusetu kestaga, oranikaskollase sisuga. hukese sileda, vrvusetu kestaga herakulised, harvem pstvaheseintega mitmeks rakuks jagunenud talieosed epidermi rakkudes. Eestis 2 liiki, mlemad harva: M. caryophyllacearum J. Schrt., II tekitab roosaroostet ththeintel (Stellaria spp.) (Pldmaa, 1967) ja M. symphyti (DC.) Bud., II, III harilikul varemerohul (Symphytum officinale L.) (Pldmaa, 1962).136Perekond Melampsoridium Kleb. Suvieoslad epidermi all, poolkerajad, pseudoperiidi ava rakud vlja venitatud; suvieosed vrvusetu ogalise kesta ja oranikaskollase sisuga. Talieoslad lehe alumisel poolel roodude vahel, kollakad vi mustjaspruunid; talieosed herakulised, piklikud, prismakujulised, hukese pruunika kestaga. Eestis 1 liik: M. betulinum (Fr.) Kleb., 0, I lehistel, II, III Eestis vga levinud kaskedel, tekitades koldroostet eriti noorematel puudel (joon. 4.12.). 1996. aastal ilmnes seene massiline puhang hallil lepal le kogu Eesti, kusjuures sanglepalt leiti roostet vaid hel korral (Pldmaa, 1997).Joon. 4.12. Melampsoridium betulinum. (A) Talieosla. (B) Suvieosed. (C) Talieosed. [19].Perekond Milesina Magnus Kevised silinderjad; kevadeosed vrvusetud, nsalise kestaga. Suvieoslad pseudoperiidiga, mille kestas ava; suvieosed vrvusetud, sileda vi ogalise kestaga. Talieosed epidermi all he rakukihina, vrvusetud, he- kuni mitmerakulised, kest sile. Eestis 1 liik M. murariae P. & H. Sydow mr-raunjalal (Asplenium ruta-muraria L.), siiani teada vaid gu pangalt Muhumaalt (Vimba & Pldmaa, 1997). Perekond Pucciniastrum G.H. Otth Suvieoslad epidermi all; suvieosed kollase sisu ja vrvusetu kestaga. Talieosed punakaspruunide kuni mustade kogumikena epidermi all rakkude vahel, ristvaheseintega jagatud kaheks vi neljaks rakuks, harva herakulised. Eestis 4 liiki: P. agrimoniae (Dietel) Tranzschel, II phjustab harva maarjaleppadel (Agrimonia spp.) laikroostet; P. circaeae (G. Winter) Speg. & De Toni, II tekitab vga harva niakoldadel (Circaea spp.) laikroostet; P. epilobii G.H. Otth, II, III kohati pajulilledel (Epilobium spp.) ; P. pyrolae Arthur, II sageli uibulehtedel (Pyrola spp.). Perekond Thekopsora Magnus Spermogoonid ja kevised harilikul kuusel kbide kutiikula all. Kevised silinderjad, harvem poolkerajad, vrvusetu pseudoperiidiga; kevadeosed pruunikashallid vi oranikaskollased, hukese ja vrvusetu nsalise kestaga. Suvieoslad epidermi all, poolkerajad vi koonusjad; suvieosed hukese vrvusetu ogalise kestaga. Talieosed epidermi rakkudes, jagatud pstvaheseintega 2 (4) vi enamaks rakuks, huke sile kest vrvusetu vi nrgalt vrvunud. Eestis 2 liiki: T. areolata (Fr.) Magnus, I kuusel, II, III sageli ja vga ohtralt harilikul toomingal ja hapul kirsipuul (joon. 4.13.); T. myrtilli (Schumach.) Tranzschel, II sageli mustikal (Vaccinium myrtillus L.), harva pohlal (Vaccinium vitis-idaea L.).Joon. 4.13. Thekopsora areolata. (A) Suvieos. (B) Talieos. [19].137Klass Pungkandseened, UstomycetesTallus hstiarenenud seeneniidistikuna. Prmitaoline staadium pungrakkudena paljunemistsklis igal juhul tpiline. Viljakehad puuduvad. Seeneniitide vaheseinad lihtpooriga, vastu poori klojalt laienenud vi mitte, dolipoori ei esine kunagi; parentosoom puudub alati. Pandlad seeneniitidel olemas vi puuduvad. Suguline paljunemine somatogaamiana. Eoskand vi promtseel selle homoloogina he- vi neljarakuline, viimasel juhul ristivaheseintega. Esmaseid ja teiseseid eostugedeta sporiide tekitav promtseel areneb kas ngieosest (ustilospoorist), mis kujutab endast roosteseente (Uredinales) teliospoori homoloogi, vi hukeseseinalistest probasiididest arenevad tpilised eoskannad eostugedel tekkivate kandeostega (Exobasidiales). Harvem idanevad ngieosed otse seeneniidiks, moodustamata promtseeli. Obligaatsed parasiidid. Klassis 3 seltsi, Eestis kik esindatud.Selts Paisseenelaadsed, ExobasidialesObligaatsed parasiidid, moodustavad taimeorganitel pahku. Seeneniidistik taimesisene, hlmised haustorid (sellistena ainulaadsed kogu seeneriigis!) tungivad taimerakkudesse. Seeneniidid pannaldeta; vaheseinad lihtpooriga, pole vastu poori laienenud. Viljakehad puuduvad. hukeseseinalistest probasiididest tekivad herakulised eoskannad, millel arenevad pikkadel eostugedel esmased kandeosed, neil omakorda vivad moodustuda teisesed eosed. Prmitaoline staadium blastokoniididena vhemalt kultuuris olemas. Eestis 1 sugukond.Sugukond paisseenelised, ExobasidiaceaeAhtad, kitsas-nuijad eoskannad moodustuvad eoslava-taolise kihina taimekoes epidermi all tekkivatel stroomadel. 16-rakulisi esmaseid kandeoseid areneb eoskandadel 28. Eestis 1 perekond 1 liigiga. Perekond paisseen, Exobasidium Woron. Parasiidid kanarbikulaadsetel (Ericales). Nakatunud taimelehed puhetuvad kausjalt ja vrvuvad rohkelt tekkiva antotsaani tttu intensiivselt punakaks vi lillakaks. Eestis 1 liik pohla- paisseen (E. vaccini (Fuckel) Woron.), mis peale pohla (Vaccinium vitis-idaea L.) kahjustab meil ka leesikat (Arctostaphylos uva-ursi (L.) Spreng.), mustikat (Vaccinium myrtillus L.), sinikat (V. uliginosum L.), harilikku jhvikat (Oxycoccus quadripetalus Gilib.), kvitsat (Andromeda polifolia L.) ja hanevitsa (Chamaedaphne calyculata (L.) Moench). Pohlal on seen Eestis vga laialt levinud. Kitsa liigiksitluse jrgi (vrdl. Nannfeldt, 1981; Jlich, 1984) on igal erineval peremeestaimel parasiteerivad paisseened ksitletavad 23 eri liigina, Eestis pole neid pisiliike seni uuritud.Selts Ngiliselaadsed, UstilaginalesNgiliselaadsed (ngiseened) on oma nimetuse saanud nge meenutavate tumedate, peaaegu mustade, tumepruunide vi violetjate, tolmavate vi kleepivate ngieoskuhilate (sooruste) tttu. Obligaatsed parasiidid. Seeneniidistik taimesisene, levib htlaselt kogu taimes vi lokaalselt ksikute taimeosade rakkude vahel; haustorid tungivad taimerakkudesse. Seeneniidid pannaldega; vaheseinad lihtpooriga, vastu poori enamasti klojalt laienenud. Viljakehad puuduvad. Ngieosed (ustilospoorid) herakulised, hukese- vi paksukestalised, enamasti tumedavrvuselised, tekivad seeneniidirakkudest tavaliselt interkalaarselt, paiknevad eoskuhilates ksikutena, kahe- vi mitmekaupa omavahel liitunult vi eoskeradena (joon. 4.14.); vivad psida idanemisvimelisena aastaid. Ngieosed idanevad promtseeliks, millel tekib pungumise teel 48 esmast sporiidi, mis omakorda punguvad teisesteks sporiidideks. Suguline paljunemine toimub sporiidide omavahelise hinemise teel, harva vtavad protsessist osa promtseeli rakud. Tpiliselt nakatab taime sugulise protsessi tagajrjel tekkinud kaksiktuumaline seeneniidistik.Joon. 4.14. Ngieosed. (A) Ustilago nuda. (B) Ustilago hordei. (C) Tilletia caries. (D) Urocystis occulta. (E) Anthracoidea sp. [22]. 138Ngiseened parasiteerivad peamiselt katteseemnetaimedel, enamasti krrelistel ja likheinalistel (Cyperaceae), kahjustades peremeestaimede lehti, varsi, isikuid, isi, tolmukaid, sigimikke, seemneid, juuri. Taimed vi nende osad deformeeruvad, neile ilmuvad tumedad, piklikud, algul epidermiga kaetud grafiidilikelised triibud, laigud, tpid, pahad vi kublad. Seeneniitidega lbipimunud koed muutuvad hiljem tumedaks kleepivaks tombuks vi tolmavaks ngieosmassiks. Tuul kannab kerged tolmjad ngieosed taimelt taimele, nad vivad huvooludega kanduda kaugele ning phjustada soodsa ilmastiku puhul ngiseente laiaulatuslikku ja kiiret levikut. Tolmukatel asuvaid ngieoseid levitavad ka putukad. Soo- ja veetaimedel vib ngieoseid edasi kanda vesi. Teatud osa etendab eoste levitamisel ka inimtegevus. le maailma kaubastatakse ning vahetatakse pllu- ja aiakultuuride seemneid, mugulaid, sibulaid, mis vivad olla nakatatud. Nii mnedki haruldased ngiseened on seetttu leitud just botaanikaaedadest. Ngiseened on kitsalt spetsialiseerunud oligofaagsed taimeparasiidid philiselt nakatab ks ngiseene liikkonkreetse taimeliigi vi sama perekonna liike. Vastavalt nakatumisajale ja -kohale taimes eristatakse teraviljadel neli nakatumismoodust ngihaigusesse: idandi-, isiku-, isiku-idandi- ja vrsenakkus (joon. 4.15.). Idandinakkuse puhul idanevad seemnete pinnal vi mullas asuvad ngieosed promtseeliks heaegselt peremeestaime seemnetega ning sporiidide idanemisel tekkinud seeneniidistik tungib noortesse taimekudedesse, vanematesse kudedesse ei suuda seen enam tungida. Seeneniidistik areneb taimes edasi kuni ngihaiguse tunnuste ilmsiks tulekuni, niteks nisu-kvanel (pea loomise ajal) ja rukki-krrenel. isikunakkuse puhul satuvad ngieosed itsemise ajal emakasuudmele, idanevad seal seeneniidiks, mis kohe tungib sigimikku ning nakatab noore seemne (promtseeli ei tekigi). Seeneniidistik silib seemnes idanemiseni jrgmisel kevadel ja kasvab seejrel koos iduga edasi, kuni moodustab taimes uue ngieoste plvkonna, niteks odra-lendne puhul. isiku-idandinakkuse puhul satub ngieos skalde ja terise vahele, kus ta kohe idaneb. Seeneniidistik psib kuni seemne idanemiseni ja nakatab idanemisjrgselt noore taime, niteks kaeranel. Vrsenakkuse korral nakatub noor vrse, see vib juhtuda kogu vegetatsiooniperioodi jooksul, niteks maisine ja laikngede puhul.Joon. 4.15. Ngiseente nakkusviisid. (A) Idandinakkus (Tilletia caries). (B) isikunakkus (Ustilago tritici). (C) isiku- idandinakkus (Ustilago avenae). (D) Vrsenakkus (Urocystis zeae). [22]. 139Pllu- ja aedviljadel ngihaigusi tekitavate seente vastu videldakse seemnete puhtimise abil. Idandinakkuse teel tekkinud ngede trjeks soovitatakse seemned puhtida enne klvi spetsiaalsete kemikaalidega (Benlate, Baytan Universal), isikunakkusega odra- ja nisu-lendne trjeks tuleb aga seemned puhtida vi tdelda kuuma veega. Ngiliselaadsed on suure majandusliku thtsusega. Ajaloost on teada palju juhtumeid, kus pllumeestele tundmatu tahmataud hvitas olulise osa teraviljasaagist. Kasulike taimede parasiitidena mainivad ngiseeni juba vanad kreeklased ja roomlased. Ka tnapeval kuuluvad ngiseened tlikamate ja raskemini trjutavate taimehaiguste hulka. Aretatakse ngiseente suhtes resistentseid taimesorte, kuid looduses tekivad paljudel seeneliikidel pidevalt uued fsioloogilised rassid, mis raskendab resistentsusaretust ja vib nullistada aastakmnete pikkuse aretust. Ngieoste mrgisuse toimest inimesele ja koduloomadele leidub kirjanduses vastukivaid andmeid. Nii mainib Liro (1924), et Karsteni jrgi on harilikul piimjuurel (Tragopogon pratensis L.) ne tekitaja Ustilago tragopogi-pratensis (Pers.) Roussel kariloomadele vga mrgine, kuna Mhle (1958) andmeil on lehmadele erikatsetega sdetud kilogrammide kaupa ngieoseid, mrkamata olulisi tervisehireid. Ngiseened vivad prmidena olla ka saproobid mitmesugustel looduslikel substraatidel vi nrgad patogeenid loomadel ja inimesel. Seltsis on 2 sugukonda, mlemad Eestis esindatud. Taimeparasiite on Eestis teada kahest sugukonnast 74 liiki, kokku 92 peremeestaimeliigil (Bucholtz & Ekmann, 1920; Jrva & Parmasto, 1980; Lepik, 1935e, 1936d, 1939b; Treboux, 1912; Vestergren, 1903; Kask, 1962a, 1963, 1967; Pldmaa, 1967).Sugukond kvangilised, TilletiaceaePromtseel herakuline, tipul arenevate niitjate sporiididega (4-, 8- vi 50-kaupa) (joon. 4.16.). Ngieoskuhilad enamasti peremeestaimede kudedes, kust eosed vabanevad alles kudede lagunemisel; harvem tolmavad. Tumepruunid vi kollased paksukestalised ngieosed siledad, nsalised vi vrkja ornamentatsiooniga; paiknevad eoskuhilates ksikutena vi on liitunud eoskeradeks. Parasiidid istaimedel. Eestis 6 perekonda 25 liigiga 33 peremeestaimel. Perekond Doassansia Cornu Taimelehtedel arenevad kollakad vi pruunikad ngieoskuhilatest tekitatud marad laigud; kokkukleepunud eoskuhilad jvad taimekudedesse parenhmirakkude vahele. Ngieosed liitunud suurteks marateks vi lamendunud eoskeradeks, mille keskel paiknevad arvukad kerajad, munajad vi veidi nurgelised, siledad kollakad kuni helepruunid telised ngieosed, perifeerselt hes reas aga tihedalt omavahel liitunud piklikud, vrvusetud vi helepruunid siledakestalised steriilsed rakud. Eestis 1 liik D. alismatis (Nees) Cornu (joon. 4.17.), leitud Viimsi poolsaarelt, phjustab harilikul konnarohul (Alisma plantago-aquatica L.) koldnge (Bucholtz & Ekman, 1920).Joon. 4.16. Kvangiliste (Tilletiaceae) idanemine. (A) Tilletia sp. (B) Urocystis sp. [7].Perekond Entyloma de Bary Ngieoskuhilad tekitavad lehtedel, vartel vi ievartel, harva juurtel mitmesuguse kuju ja suurusega laike vi kuplaid. Siledad, harva nsalised, helekollased, helepruunid kuni pruunid, tavaliselt kahekordse kestaga ngieosed eoskuhilates ksikutena. Eestis tekitab laikngesid 4 liiki. Tuntud, kuid meil harva esinevad liigid on: E. microsporum (Unger) J. Schrt. roomaval tulikal (Ranunculus repens L.), E. ranunculorum Liro kuldtulikal (Ranunculus auricomus L.), E. ranunculi (Bonord.) J. Schrt. kanakoolmel (Ficaria verna Huds.) ning E. calendulae (Oudem.) de Bary harilikul saialillel (Calendula officinalis L.). Perekond Glomosporium Kochman Punakaspruunid tolmavad ngieoskuhilad arenevad sigimikes ja koosnevad maratest vi piklikest eoskeradest, milles on rohkesti kerajaid vi munajaid nsalisi ngieoseid. Eesti ainuke liik G. leptideum (Syd. & P. Syd.) Kochman on leitud Jgeva Sordiaretuse Instituudi mailt, phjustamas hanimaltsal (Chenopodium album L.) tompnge. Vlimuselt meenutab tompngi tungalnge (Pldmaa, 1967).Joon. 4.17. Doassansia alismatis. Ngieoste kogum (eoskera) peremeestaime koes. [27].140Perekond Melanotaenium de Bary Ngieoskuhilad arenevad tinahallide laikudena vi kupladena lehtedel, lehevartel ja taimevartel epidermiga kaetud lamedates eoslaagrites. Kahjustatud taimeosad moonduvad ja taimed knguvad. Tumepruunid lbipaistmatud, sileda kestaga ngieosed eoskuhilates ksikutena; vabanevad alles prast taime surma. Eestis 1 liik M. endogenum (Unger) de Bary (joon. 4.18.), mille leid Saaremaalt on seni ainuke teadaolev leiukoht endises Nukogude Liidus; seen tekitab madaratel (Galium spp.) lavange veel Norras, Rootsis, Soomes, Inglismaal, veitsis, Rumeenias, Itaalias jt. Euroopa maades (Bucholtz & Ekman, 1920; Dietrich, 1856). Perekond Tilletia Tul. & C. Tul. Joon. 4.18. Ngieoskuhilad mustad vi pruunikad, arenevad peamiselt seinaga mbritsetud sigimike sees, harvem teistel taimeosadel. Eoskuhilatel on Melanotaenium endogenum. tihti ebameeldiv trimetlamiini hais (meenutab heeringasoolvett), sellest Kahjustatud peremeestaime ka rahvakeelne nimetus haisev ngip. Oliivjad vi pruunid ngieosed puhetunud klgharud. [27]. eoskuhilates ksikutena; kerajad vi ellipsoidsed; siledad vi vrkja ornamentatsiooniga, harva nsalised. Eestis 2 liiki. T. caries (DC.) Tul. & C. Tul. (sn. T. tritici (Bjerk.) Wolff) on vhesel mral levinud kogu Eestis, phjustades nisu-kvange. Nisu valmimise ajal on ngihaiged phikud viksemad ja rohkem harali, sest sigimikud on puhetunud. Kahjustatud viljapead seisavad pllul psti ja valmivad hiljem. Mrkkemikaalidega seemne puhtimine on tulemusrikas. Teine liik T. sesleriae Juel on leitud lubikal (Sesleria coerulea L. Ard.) (Vestergren, 1902). Perekond Urocystis Rabenh. Ngieoskuhilad valdavalt taimede maapealsetes vegetatiivorganites, algul epidermiga kaetud pikitriipudena vi kupladena, hiljem, epidermi rebenedes tumepruuni vi musta tolmava eosmassina. Ngieosed liitunud marateks vi piklikeks eoskeradeks, mis koosnevad keskel paiknevatest vhearvulistest (tavaliselt 13) kerajatest, ellipsoidsetest vi veidi nurgelistest, siledakestalistest kollakas- kuni tumepruunidest idanemisvimelistest normaalstest ngieostest ning perifeerselt asetunud rohkearvulistest, heledama kestaga ning viksematest steriilsetest rakkudest. Parasiteerivad krreliste, tulikaliste (Ranunculaceae), nurmenukuliste (Primulaceae) jt. istaimede sugukondade esindajatel. Eestis 16 liiki 18 peremeestaimel. Ftopatogeense thtsusega on U. occulta (Wallr.) Rabenh., mis tekitab rukkil liitnge e. krrenge (tahvel 21). Taimed jvad kngu, kverdunud ja poolarenenud viljapead jvad thjaks. Haigus on seemne puhtimisega trjutav. Teised krreliste parasiidid on: U. arrhenatheri (Kuprev.) Svul. raikaerikul (Arrhenatherum elatius (L.) J. & C. Presl; U. macrospora (Desm.) Liro aruheintel (Festuca spp.) ja U. agropyri (Preuss) A.A. Fisch.Waldh. harilikul Joon. 4.19. orasheinal (Elytrigia repens (L.) Desv. ex Nevski); nendel liikidel ei ole meil Urocystis cepulae. liitne tekitajana majanduslikku thtsust. (A) Kahjustatud taim. Krreliste krval esineb liitnge paljudel rohttaimedel. Sagedased Eestis on: (B) Ngieos. [22]. U. fischeri Krn. hirsstarnal (Carex panicea L.); U. anemones (Pers.: Pers.) G. Winter vsalasel (Anemone nemorosa L.); U. hepaticae-trilobae (DC.) Moesz sinilillel (Hepatica nobilis Mill.); U. ranunculi (Lib.) Moesz ja U. ranunculi-auricomi (Bubk) Zundel tulikatel (Ranunculus spp.); U. filipendulae (Tul.) J. Schrt. angerpistil (Filipendula vulgaris Moench); U. trientalis (Berk. & Broome) B. Lindeb. laanelillel (Trientalis europae L.). Haruldasemate liikidena tuleb esile tuua: U. paridis (Unger) Thm. ussilakal (Paris quadrifolia L.) Tartus ja Saaremaal; U. violae (Sowerby) A.A. Fisch.Waldh. ja U. kmetiana Magnus kannikestel (Viola spp.) Ruhnu saarel; U. primulicola Magnus psusilmal (Primula farinosa L.) Lnemaal Haapsalu kandis. Peipsirsetes sibulakasvatuse piirkondades on levinud U. cepulae Frost, mis Jrva (1965b) andmeil tekitab sibulaistandikes kohati sibula-liitnge (joon. 4.19.).141Sugukond ngilised, UstilaginaceaePromtseel neljarakuline, klgmiselt ja tipmiselt paiknevate vikeste ellipsoidsete sporiididega, mis paljunevad pungumise teel, hinevad omavahel sugulises paljunemisprotsessis ning seejrel idanevad seeneniidistikuks, mis nakatab peremeestaime (joon. 4.20.). Ngieosed munajad, kerajad, ellipsoidsed vi nurgelised; oliivjad, pruunid, violetjad vi kollased; enamasti hukesekestalised; siledad, nsalised vi ogalised, harva vrkja ornamentatsiooniga; paiknevad eoskuhilates ksikutena, kahekaupa omavahel liitunult vi eoskeradena. Parasiidid istaimedel. Eestis 7 perekonda 49 liigiga, mis tekitavad ngihaigusi 75 peremeestaime liigil.Joon. 4.20. Ngiliste (Ustilaginaceae) danemine. [7].Perekond Anthracoidea Bref. (sn. Cintractia Cornu) Ngieoskuhilad omavahel kokku kleepunud ngieostest moodustunud mustade eoskeradena tarnade (Carex spp.) ja lugade (Juncus spp.) sigimikes; algul kaetud hallikasvalge lbipaistva seeneniitidest kattekilega, mille rebenedes vabaneb osadeks lagunev, mittetolmav eosmass. Ngieosed tumepruunid; kerajad, munajad, ellipsoidsed vi nurgelised; siledad vi nsalised. Eestis 10 liiki 26 peremeestaimel; majanduslikult thtsusetu. Haruldasemad on A. irregularis (Liro) Boidol & Poelt leitud Saaremaalt, tekitab srmtarnal (Carex ornithopoda Willd.) viljange ja A. aspera (Liro) Kukkonen leitud Tartust alsstarnal (Carex chordorrhiza Ehrh.). Teisi viljane tekitajaid tarnadel A. arenaria (Syd.) Nannf., A. caryophylleae Kukkonen, A. caricis (Pers.: Pers.) Bref., A. heterospora (B. Lindeb.) Kukkonen, A. angulata (Syd.) Boidol & Poelt, A. limosa (Syd.) Kukkonen, A. pratensis (Syd.) Boidol & Poelt ja A. subinculosa (Krn.) Bref. on Eestist leitud sagedamini, mned tekitavad viljange mitmel tarnaliigil. Perekond Farysia Racib. Oliivpruunid pirnjad ngieoskuhilad arenevad likheinaliste (Cyperaceae) sigimikes, nad on mbritsetud peentest seeneniitidest koosneva viltja vrgustikuga; hiljem ngieosed lenduvad, kuid vrgustik silib kauem. Ngieosed ebakorrapraselt kerajad vi munajad, nsalised, paiknevad eoskuhilates ksikutena. Eestis 1 liik F. olivacea (DC.) Syd., leitud Prnust, phjustab pistarna (Carex vesicaria L.) vrknge (Bucholtz & Ekman, 1920). Perekond Schizonella J. Schrt. Ngieoskuhilad tekivad tarnade (Carex spp.) lehtedel piklike mustade, algul epidermiga kaetud, hiljem tolmavate tpikeste ridadena. Pruunid vi tumeoliivjad ellipsoidsed ngieosed kahekaupa omavahel liitunud; kokkupuutekohas eoste kest sile ja hem, vlimine osa paksenenud ja nsaline. Eestis 1 liik S. melanogramma (DC.) J. Schrt., mis phjustab srmtarnal (Carex digitata L.) tppnge e. tarna-lehenge (Dietrich, 1859). Perekond Sphacelotheca de Bary Ngieoskuhilad oliiv- kuni tumepruunide vi tumelillade, erineva kuju ja suurusega pahkadena peamiselt isikutes ja sigimikes, harvem tolmukates vi ievartes; algul kaetud seeneniitidest kattekilega, mis kiiresti rebeneb, vabastades tolmava eosmassi. Ngieosed pruunid; kerajad, munajad, ellipsoidsed vi ebakorraprase kujuga; siledad vi nsalised; paiknevad eoskuhilates ksikutena. Eestis 2 liiki, mis tekitavad isikunge: Tartust on leitud S. panici-miliacei (Pers.) Bubk harilikul hirsil (Panicum miliaceum L.) ja S. hydropiperis (Schumach.) de Bary kirburohtudel (Polygonum spp.) (Bucholtz & Ekman, 1920). Perekond Thecaphora Fingerh. Punakaspruunid ngieoskuhilad pulberja eosmassina seemnetes, viljades, isikutes, harva lehtedel ja vartel. Ngieosed pramiidjad, siledate klgedega ja kumera, nsalise alusega; liitunud tihedateks mmargusteks vi piklikeks eoskeradeks. Eestis 1 liik: T. seminis-convolvulii (Desm.) S. Ito tekitab kassitapul (Convolvulis arvensis L.) kmpnge; nakatunud kuprad on veidi suuremad ja teravamate tippudega kui nakatumata kuprad. Perekond Tolyposporium Woronin Ngieoskuhilad tekivad lugade (Juncus spp.) sigimikes vikeste kvade mustade, kerajate vi ellipsoisete, tungaltera meenutavate moodustistena. Ngieosed hele- vi tumepruunid; kerajad, pirnjad, nurgelised vi142ellipsoidsed; liitunud nsalise vlispinnaga eoskeradeks. Eesti ainuke liik T. junci (J. Schrt.) Woronin tekitab kraavloal (Juncus bufonius L.) tungalnge, kahjustades ksikuid sigimikke, kusjuures viimaste seinad jvad terveks (Treboux, 1912). Perekond Ustilago (Pers.) Roussel Ngieoskuhilad mustade pahkade vi triipudena sigimikes, tolmukates, isikutes, lehtedel vi vartel, enamasti lendnena tolmavad, kuid mnedel esindajatel moodustavad ka kvanetaolisi ngiteri. Lendne tunnused ilmnevad teraviljadel pea loomise ajal, phikud muutuvad tolmavaks eosmassiks, mida tuul kannab laiali naabertaimedele ning -pldudele. Trjeks sobivad efektiivsed kemikaalid Vitavax, Benlate, Baytan Universal, Beret. Eestis 30 liiki 38 peremeestaimel, neist pooled (15 liiki) krrelistel. Teraviljade ngihaiguste tekitajatest on levinuim U. nuda (J.L. Jensen) Kellerm. (tahvel 21), mis tekitab odra-lendnge; teine liik U. hordei (Pers.) Lagerh. esineb odral harvem, tekitades kvanetaolisi ngiteri. U. tritici (Pers.) Rostr. nisu-lendne tekitaja ja U. avenae (Pers.) Rostr. kaera-lendne tekitaja on Eestis tlikad taimehaiguste tekitajad. U. levis (Kellerm. & Swingle) H. Magn. tekitab harilikul kaeral kvange meenutavaid ngiteri, esineb Eestis harva. Krsheintel esinevatel ngihaigusi tekitavatel liikidel ei ole meil majanduslikku thtsust. Tuntumad ngihaiguste tekitajad krreliste lehtedel on: U. longissima (Sowerby) Meyen partheintel (Glyceria spp.); U. agrostis-palustris Davis kasteheintel (Agrostis spp.); U. salveii Berk. & Broome keraheintel (Dactylis spp.); U. bromina Syd. lustetel (Bromus spp.); U. hypodytes (Schltdl.) Fr. liiv-vareskaeral (Leymus arenarius (L.) Hochst.; U. airae-caespitosae (Lindr.) Liro kastevartel (Deschampsia spp.). Krreliste heintaimede phikutes parasiteerivad: U. bromi-arvensis Liro ja U. bromi-mollis Liro, tekitades lustetel lendnetaolist haigust; U. bromivora (Tul.) A.A. Fisch.Waldh. lustetel ja U. decipiens (Wallr.) Liro raikaerikul (Arrhenatherum elatius (L.) J. & C. Presl), tekitades kvanetaolist haigust. Mitmesugustel rohttaimedel avaldub ngihaigus tolmukates ja teistes ieosades. Nende hulgas on haruldasi liike: U. pinguiculae Rostr. viptakal Joon. 4.21. Ustilago (Pinguicula vulgaris L.) Saaremaal; U. parlatorei A.A. Fisch.Waldh. ja tragopogi- pratensis. U. kueneana R. Wolff tmbilehisel ja vikesel oblikal (Rumex obtusifolius L. Kahjustatud isik. [27]. ja R. acetosella L.); U. ornithogali (Schmidt & Kunze) H. Magn. kuldthtedel (Gagea spp.) Tartus; U. vaillantii Tul. & C. Tul. siniliiliatel (Scilla spp.). Vheste leiukohtadega on Eestis teada: U. coronariae Liro harilikul kokannil (Coronaria flos-cuculi (L.) A. Brown); U. violacea (Pers.: Pers.) Roussel (sn. U. silenes nutantis (DC.) Liro) longus pisrohul (Silene nutans L.); U. stellariae (Sowerby) Liro ththeintel (Stellaria spp.); U. oxalidis Ellis & Tracy jnesekapsastel (Oxalis spp.); U. cordae Liro, U. reticulata Liro ja U. carnea Liro kirburohtudel (Polygonum spp.); U. tragopogis-pratensis (Pers.) Roussel piimjuurtel (Tragopogon spp.) (joon. 4.21.); U. scorzonerae (Alb. & Schwein.) J. Schrt. mustjuurtel (Scorzonera spp.); U. montagnei Tul. & C. Tul. var. major Dem. tarnadel (Carex spp.).Selts GraphiolalesSeeneniidistik taimesisene. Viljakehad, ngieosed, promtseel ja eoskannad puuduvad. hukesekestalised vrvusetud probasiidid tekivad ahelikena mustades stroomades ning idanevad seal prmitaolisteks rakkudeks (sporiidideks), mis moodustavad eoskuhilaid. Seene tielikust arengust ning elutsklist on ettekujutus praegu veel sna ebatielik. Obligaatsed parasiidid palmilistel (Palmaceae), moodustavad lehtedel vikesi tumedaid khmukesi.Sugukond GraphiolaceaeIseloomustus vastab seltsi omale. Eestis 1 perekond 1 liigiga. Perekond Graphiola Poit. Palmilehtedel vikesed mustad khmukesed stroomadega. G. phoenicis (Moug.) Poit. esineb Eestis Tartus T Botaanikaaia kasvuhoones datlipalmil (Phoenix dactylifera L.). Leedus kasvuhoonetes on see vga sageli esinev liik (Ignataviite, 1975).143Klass Eoslavaseened, HymenomycetesTallus hstiarenenud seeneniidistikuna, harva olemas prmistaadium pungrakkudena (Tremellales). Seeneniitide vaheseinad dolipoori ja parentosoomiga. Pandlad seeneniitidel enamasti olemas (joon. 4.22.). Viljakehad hsti arenenud, kujult, konsistentsilt ja suuruselt rmiselt varieeruvad; gmnokarpsed (joon. 4.23.), angiokarpsed (joon. 4.24.) vi hemiangiokarpsed (joon. 4.25.). Eoskannad moodustavad koos mitmete steriilsete elementidega viljakehadel(s) eoslava (hmeeniumi), mis katab korraprase kihina eoslavakandjat (hmenofoori); viimane vib olla vga mitmesuguse kujuga sile, kbruline, voldiline, narmasjas, koosneda torukestest, eoslehekestest jne.; eoslavas leiduvad steriilsed rakud tsstiidid varieeruvad suures ulatuses ja neil on oluline sstemaatiline thtsus. Eoskannad valdavalt herakulised (holobasiidid), harva neljarakulised (fragmobasiidid) ja siis pst- vi ristivaheseintega; arenevad seeneniitide tipmistest rakkudest, harva hukeseseinalistest probasiididest (Auriculariales). Valdavalt saproobid taimsel materjalil, osa mullas; palju mkoriisaseeni, vhem krgemate taimede parasiite; vhesed kandsamblikud; mned esindajad phjustavad mkoose (Tremellales).Joon. 4.22. Seeneniidid pannaldega (i) eoslavaseentel (Hymenomycetes).Joon. 4.23. Gmnokarpse viljakeha areng tuletaelal (Fomes fomentarius); parempoolne viljakeha vhemalt 8- aastane. [13A].Eoslavaseened jagati varasemates ssteemides philiselt viljakehade vlistunnuste jrgi mitmesse suurde kunstlikku rhma: selts mittelehikseened (Aphyllophorales), selts lehikseened (Agaricales s.l.) ja klass puguseened (Gasteromycetes). Ndseks on paljud uurijad loobunud nende mitteflogeneetiliste rhmade kasutamisest ja ksitlevad eoslavaseeni rea erinevate seltsidena, mis peegeldab paremini (kuid kaugeltki veel mitte tielikult) telisi flogeneetilisi suhteid praeguses eoslavaseente klassis (vt. Jlich, 1981; Bon, 1988; Courtecuisse & Duhem, 1994; Pegler jt., 1995). Seltside arv klassis tnapeval on erinevate uurijate ksitluses veel vga erinev. Meie kujundatud eoslavaseente ssteem phineb lalnimetatud uurijate tdel. Eestis on praegu eristatud 28 seltsi. Praktilisest aspektist lhtudes peame kesolevas raamatus otstarbekaks kolme eeltoodud suurrhma nimetuste puhtformaalset silitamist selleks, et kasutada neid mitmete ldthenduslike viidete tegemisel raamatu tekstis. Kokkuleppeliselt hendame nende rhmade alla jrgmised seltsid: mittelehikseened Cantharellales, Gomphales, Hericiales, Thelephorales, Poriales, Hymenochaetales; lehikseened Polyporales s.str., Boletales, Hygrophorales, Tricholomatales, Agaricales, Amanitales, Pluteales, Entolomatales, Cortinariales, Russulales; puguseened Phallales, Hymenogastrales, Lycoperdales, Melanogastrales, Sclerodermatales, Tulostomatales, Nidulariales. Lisaks eeltoodud rhmadele on otstarbekas formaalsena silitada seltside rhma tardseened - Dacrymycetales, Tremellales, Tulasnellales, Ceratobasidiales, Auriculariales. Eestis kasvavate eoslavaseente kohta on ilmunud sna palju erialast kirjandust, millele viidatakse vastavate seltside ksitlemise juures. ldiseid andmeid eoslavaseente ehitusest ja elutegevusest on avaldanud Jrva jt. (1963), Kalamees (1966a) ning Parmasto (1970).144Joon. 4.24. Angiokarpse viljakeha ehitus murumunal (Lycoperdon sp.): eksoperiid (a); endoperiid (b);gleeba (c); subgleeba (d). [26]. Joon. 4.25. Hemiangiokarpse viljakeha areng ja ehitus lehikseentel. (A) Tielikult ldlooriga mbritsetud viljakeha alge. (B) Veel rebenemata ld- ja rngaslooriga viljakeha vahepealne arengustaadium. (C) Rebenenud ld- ja rngaslooriga tiskasvanud viljakeha: kbar (e); eoslavakandja (g); jalg (i); ldloor (c); tupp (j); rngasloor, hiljem rngas (h); ebemed (f); soomused (a); kbaranahk (b); ldloor ja sellejnused joonistatud punktiiriga, rngasloor katkendliku joonega.Selts Pisarseenelaadsed, DacrymycetalesViljakehad mitmesuguse kujuga, resupinaatsest koraljani, alati kollased vi oranid, khrjas-sltjad, harva vahajad vi nahkjad. Eoskannad 1-rakulised, kaheharulised (pikkade eostugedega). Eosed 116-rakulised. Puidusaproobid. Mittesdavad, mrgiseid liike ei esine. Eestis 1 sugukond.Sugukond pisarseenelised, DacrymycetaceaeIseloomustus htib seltsi kirjeldusega. Eestis 5 perekonda 15 liigiga. Perekond sarvik, Calocera Fr. Viljakehad sarvjad, harunemata kuni tugevasti harunenud, khrjas-sltjad. Eestis 2 liiki: suur sarvik (C. viscosa (Fr.) Fr.) kndudel ja pinnasesse mattunud kdupuidul kasvavate, kuni 10 cm krguste tugevasti harunenud viljakehadega; vike sarvik (C. cornea (Fr.) Fr.) kdunenud lamapuidul kasvavate, kuni 1,5 cm krguste vheharunenud vi harunemata viljakehadega. Mlemad liigid kasvavad augustist novembrini; kaunis sageli. Perekond pisarseen, Dacrymyces Fr. Viljakehad nsa- vi padjakujulised, harvem liudjad; sltjad vi sltjas-khrjad. Eestis 9 aastaringselt kasvavat liiki. Tavalisemad on tava-pisarseen (D. stillatus Fr., sn. D. deliquescens (Mrat) Duby) okaspuudel ja vike pisarseen (D. minor Peck) lehtpuudel; mlemad liigid 4-rakuliste eostega. Harvem esineb okaspuudel silmatorkavalt suurte (kuni 1 cm) ereoranide viljakehade ja 8-rakuliste eostega suur pisarseen (D. palmatus (Scwein.) Bres.). Perekond Ditiola Fr. Viljakehad jala ja kbaraga. Jalg silinderjas, halli viltja pinnaga. Kbar ketasjas vi poolkerajas (15 mm), khrjas-sltjas; kuldkollase lakljega, mida katab eoslava. Eestis 1 kaunis harva esinev liik D. radicata Fr., okaspuudel augustist oktoobrini. Perekond Femsjonia Fr. Viljakehad liudjad (kuni 2 cm), jalata, sltjas-khrjad; valge sametise vlisklje ja kahvatukollase kuni kollase eoslavaga. Eestis 1 liik F. luteoalba Fr. lehtpuudel, eriti kaskedel, harva, augustist oktoobrini. Perekond Guepiniopsis Pat. Viljakehad liudjad vi kausjad; sltjad vi sltjas-khrjad; leni oranid vi kollased. Eestis 2 liiki: G. merulinus (Pers.) Pat. 4-rakuliste eostega ja G. pedunculatus (Berk. & M.A. Curtis) Raitv. 8-rakuliste eostega; mlemad esinevad septembris ja oktoobris okaspuudel, harva.145Selts Khrikulaadsed, TremellalesViljakehad sltjad; nsajad, psjalt hlmised vi kerajad ja siis ajutaoliste krudega. Eoskannad kerajad, kahe ristuva pstvaheseinaga neljaks ksteise krval asetsevaks rakuks jagatud. Kandeosed idanevad pungudes, arengutsklis esineb prmistaadium. Puidusaproobid ja seeneparasiidid, sgava mkoosi krptokokkoosi tekitajad inimesel. Varem meil tuntud dikulaadsete nimetuse all. Eestis 1 sugukond. Krptokokkoosi tekitajad kuuluvad sugukonda Filobasidiaceae, mida on tihti ksitletud ka omaette seltsis Filobasidiales (de Hoog & Guarro, 1995). Mkoosi tekitajad kuuluvad perekonda Filobasidiella Kwon-Chung, haiguse phjustajaks aga on sellele vastav anamorf Cryptococcus Vuill. Eestis ega naabermaades krptokokkoosi seni diagnoositud ei ole. Haigusetekitajateks liikideks on Filobasidiella neoformans Kwon-Chung, F. bacillispora Kwon-Chung (mlema puhul he ja sama anamorfi Cryptococcus neoformans (Sanfelice) Vuill. erinevad teleomorfid) ja F. floriforme Olive (anamorf C. albidus (Saito) Skinner), samuti teadmata teleomorfiga C. laurentii (Kufferath) Skinner.Sugukond khrikulised, TremellaceaeIseloomustus htib seltsi kirjeldusega. Eestis 1 perekond 8 liigiga. Perekond khrik, Tremella Pers. Viljakehad osal liikidel psjalt hlmised, suured (kuni 10 cm); osal liikidel viksemad, kerajad (15 cm) vi nsajad ja hoopis vikesed (0,36 mm). Eestis 8 liiki. Kollane khrik (T. mesenterica Fr.) parasiteerib nahkistel (Stereum spp.) ja on tavaline kdunevatel lehtpuuokstel ja -tvedel; tema kuldkollased hlmised viljakehad on kuni 5 cm lbimdus; kasvab aastaringselt. Ajukhrik (T. encephala Pers.) on kerajate, pealt ajutaoliselt kruliste viljakehadega, parasiteerib kuusenahkisel (Stereum sanguinolentum), mille muundunud viljakehad moodustavad ajukhriku viljakehade kva valge siseosa; suhteliselt harva lamavatel kuusetvedel. Pruun khrik (T. foliacea Fr.) on suurte (kuni 10 cm) psjate tumepruunide viljakehadega ja kasvab saproobina kduneval leht- ja okapuupuidul, suhteliselt harva. Kaks viimast liiki kasvavad hilissuvest hilissgiseni.Selts Tulasnellilaadsed, TulasnellalesViljakehad substraadile liibuvad, tpiliselt elatiniseerunud, vga hukesed, kirmetaolised, mblikuvrkjad, efemeersed, tihti makroskoopiliselt mittemrgatavad. Eoslavakandja sile. Eoskannad 1-rakulised, tavaliselt 4-eoselised; eostoed silmapaistvalt puhetunud, kerajad kuni ellipsoidsed, eralduvad eoskanna rakust vaheseintega. Prmistaadium tihti olemas. Seltsis 1 sugukond.Sugukond tulasnellilised, TulasnellaceaeTunnused vastavad seltsi omadele. Eestis 1 perekond 4 liigiga. Perekond tulasnell, Tulasnella J. Schrt. Viljakehad vrvusetud, hallid, roosakaspunased. Eospulber valge vi roosakas. Eosed vga erineva kujuga kerajad, ellipsoidsed, kvjad, usjad, sardeljad. Vivad kasvada kduneval puidul, metsakdul, pooria- ja taelikulaadsete (Poriales, Hymenochaetales) vanadel viljakehadel jpm. substraatidel, seotust kindlate substraatidega tihti raske tuvastada. Aastaringselt. Eestis seni teada 4 liiki, kiki on leitud vaid kdupuidult: T. pinicola Bres. (sn. Gloeotulasnella pinicola (Bres.) Rogers), T. fuscoviolacea Bres., T. eichleriana Bres. (sn. T. lactea Bourdot & Galzin) ja T. pruinosa Bourdot & Galzin (Raitviir, 1967a).146Selts CeratobasidialesTunnused kattuvad suures osas tulasnellilaadsete (Tulasnellales) tunnustega, philine erinevus ilmneb eoskanna ehituses eoskand on kll 1-rakuline, 24-, harvem 1- vi 67-eoseline, kuid sterigmad on erakordselt pikad (1030 m) ja silinderjad, ei ole kunagi puhetunud. Seltsis 1 sugukond.Sugukond CeratobasidiaceaeSugukond seltsi tunnustega. Eestis 1 perekond 1 liigiga. Perekond Thanatephorus Donk Viljakehad vga hukesed, kirme- vi mblikuvrgutaolised, valkjad kuni kahvatu-ookrivrvi. Eestis 1 liik T. cucumeris (Frank) Donk (sn. Hypochnus solani Prill. & Delacroix; Corticium solani (Prill. & Delacroix) Bourdot & Galzin; Ceratobasidium solani (Prill. & Delacroix) Pilt). Anamorfina on tuntud Rhizoctonia solani Khn. Seen tekitab meil vrdlemisi laialt levinud kartuli-tusmepletikku ja kartuli-mustkrna, phjustades mnel aastal mrkimisvrset kahju. Philiselt on kahjustus tuntud kartuli-mustkrnana anamorfi staadiumis, mil kartulimugula pinnale tekivad mustad seenemgarad; kahjustus mugulale on selles staadiumis thine. Seene vga ohtlikuks avaldumisvormiks on aga tusmepletik, mis avaldub pruunide laikude ja haavandite tekkes kartuliidudele; tulemusena hvivad idud juba enne maapinnale judmist ja ei vimaldagi kartulivarte teket. Teleomorf areneb niisketel ja soojadel suvedel kartulivarte alusele valkjashalli hukese viltja viljakehana, mida on hakatud nimetama vilttve staadiumiks; teleomorf on tavaliselt kartuli arengule ohutu (Marland, 1968; Kuusksalu, 1978). Anamorf Rhizoctonia solani on tavaline kosmopoliitne mullaseen, seega on ta kartuli suhtes poolparasiit. Seen on kogu maailmas erakordselt laia levikuga ning vib nakatada vga laia peremeestaimede ringi umbes 160 liiki eri sugukondadest, peale kartuli veel tomatit, peeti, kapsast, uba, krvitsalisi, isegi mitmeid puid, paljusid rohttaimi ja nende seemneid jne.(Soobik, 1984) Selles staadiumis on seen vga varieeruv, olenevalt mullastiku- ja kliimatingimustest, geograafilistest oludest jm. Ainult anamorfina Rhizoctonia tuliparum (Kleb.) Whetzel & J.M. Arthur on meil tuntud tulbi-valgemdaniku tekitaja (Normet, 1981).Selts Krvtarrikulaadsed, AuricularialesViljakehad vga mitmesuguse kujuga; enamasti sltjad vi khrjad, harvem vahajad vi koorikjad. Eoskannad jagatud vaheseintega neljaks ksteise krval vi peal asetsevaks rakuks. Prmistaadium puudub, nii diplo- kui ka haplofaas on mtseelne. Eestis 4 sugukonda.Sugukond krvtarrikulised, AuriculariaceaeViljakehad krvjate, klgmiselt substraadile kinnitunud kbaratena (kuni 10 cm), sltjas-khrjad. Eoslava kbara alakljel. Eoskannad jagatud kolme ristivaheseinaga neljaks ksteise peal asetsevaks rakuks. Puidusaproobid. Eestis 1 perekond 2 liigiga. Perekond krvtarrik, Auricularia Bull. Iseloomustus langeb kokku sugukonna kirjeldusega. Eestis 2 sgisest liiki. lakljelt karedakarvaliste, tihti hulgaliselt omavahel liitunud, substraadile laskuvate kbaratega karvane krvtarrik (A. mesenterica Pers.) on tavaline jalaka mahalangenud kdunevatel tvedel augustist oktoobrini. Krvjate siledate ja paljaste kbaratega paljas krvtarrik (A. auricula (Hook.) Underw.) on vga haruldane lehtpuude kdunevatel okstel (Dietrich, 1856); Kagu-Aasia maades kuulub viljeldavate seente hulka (vt. sgiseened).Sugukond sldikulised, ExidiaceaeViljakehad substraadile liibunud kuni padjakujulised, koorikjad; vahajad vi sltjad. Eoslava paikneb viljakeha lakljel. Seeneniidid pannaldega. Eoskannad alusel pannaldega; jagatud kahe omavahel risti asetunud pstvaheseinaga neljaks ksteise krval asetsevaks rakuks. Puidusaproobid. Eestis 4 perekonda 14 liigiga.147Perekond Basidiodendron Rick Viljakehad substraadile liibuvad, moodustavad hukese hallika kirme. Eestis 3 liiki, neist tavalisim augustist oktoobrini mitmesugusel kduneval puidul kasvav B. caesiocinereum (Hhn. & Litsch.) Luck-Allen. Perekond Eichleriella Bres. Viljakehad substraadile liibuvad, leskeerdunud servadega, meenutavad nahkiste (Stereum spp.) viljakehi. Eestis 1 liik E. deglubens (Berk. & Broome) Reid, kasvab augustist oktoobrini mitmesuguste lehtpuude lamavatel okstel ja tvedel, harva. Perekond sldik, Exidia Fr. Viljakehad nsa- vi padjakujulised, harva substraadile liibuvad, 115 cm, sltjad; pruunid vi mustad, harvem heledavrvuselised; kasvavad aastaringselt, eriti soojadel talvedel. Eestis 7 liiki. Tavaline kduneval lehtpuupuidul on suurte omavahel liitunud mustade viljakehadega harilik sldik (E. glandulosa Fr.). Sarnase kujuga, kuid helepruunide viljakehadega on okaspuudel kaunis sage kuusesldik (E. saccharina Fr.). Eranditult koorega kaetud lamavatel kuusetvedel kasvab hukeste, puutvele liibunud likivmustade viljakehadega liksldik (E. pithya Fr.); kohati sage. Lamavatel kasetvedel kasvavad khrjate valgete kuni kollakate viljakehadega kaunis harva esinev khrsldik (E. cartilaginea S. Lundell & Neuhoff) ja npjate pruunide viljakehadega sage npsldik (E. repanda Fr.). Kahel liigil on lehterjad kuni vurjad viljakehad sna harva kasvab mitmesugustel lehtpuudel pruunide viljakehadega lehtersldik (E. recisa Fr.), ainult kdunevatel tammeokstel aga haruldane tammesldik (E. truncata Fr.). Perekond Exidiopsis (Bref.) A. Mller Viljakehad substraadile liibuvad, koorikjad. Seeneniidid pannaldega. Eestis 3 liiki, neist kige sagedasem on lubivalgete viljakehadega augustist oktoobrini okaspuupuidul kasvav E. calcea (Pers.) K. Wells.Sugukond dikulised, HyaloriaceaeViljakehad substraadile liibuvad, jala ja kbaraga vi pugujad (gasteroidsed). Eoslavakandja ogaline vi voldiline. Seeneniidid pannaldega. Eoskannad pika jalaosaga, mille alusel pannal; jagatud kahe omavahel risti asetunud pstvaheseinaga neljaks ksteise krval asetsevaks rakuks. Puidusaproobid. Eestis 4 perekonda 6 liigiga. Perekond Myxarium Wallr. Viljakehad nsa- vi padjakujulised ja omavahel liitunud vi substraadile liibunud, sltjad; valkjad kuni helepruunid. Eestis 2 haruldast liiki M. nucleatum Wallr. padjakujuliste viljakehadega ja M. podlachicum (Bres.) Raitv. substraadile liibunud viljakehadega; mlemad kasvavad augustist oktoobrini. Perekond Protodontia Hhn. Viljakehad substraadile liibunud, valged; koosnevad hukesest subiikulumist ja sellest vljakasvanud peenetest ogadest, mida katab eoslava. Eestis 2 liiki: P. piceicola (Khner) G.W. Martin kduneval puidul ja P. filicina Parmasto snajalaliste (Aspidiaceae) lehevartel. Mlemad liigid on haruldased, kasvavad augustist oktoobrini. Perekond dik, Pseudohydnum P. Karst. Viljakehad klgmiselt substraadile kinnitunud kbaratena; valged, poollbipaistvad, pruunika lakljega, sltjad. Kbara alaklg kaetud vrvusetute ogadega, millel paikneb eoslava. Perekonna ainuke liik dik (P. gelatinosum (Fr.) P. Karst.) on Eestis augustist oktoobrini tavaline okaspuukndude klgedel. Perekond lehterdik, Tremiscus (Pers.) Lv. Viljakehad pstised, lhikese jalaga, helt kljelt lhestunud lehtri kujulised, khrjas-sltjad, oranikaspunased; kuni 10 cm suurused. Perekonnas ainult 1 liik, mis esineb augustis ja septembris harva ka Eestis lehterdik (T. helvelloides (Fr.) Donk); kasvab pinnasesse mattunud puidul, kantud Eesti Punasesse raamatusse.148Sugukond SebacinaceaeViljakehad substraadile liibunud, koraljad vi substraati inkrusteerivad; koorikjad vi ksnjad, harva sltjad. Seeneniidid pannaldeta. Eoskannad jagatud kahe omavahel risti asetunud pstvaheseinaga neljaks ksteise krval asetsevaks rakuks. Eestis 1 perekond 2 liigiga. Perekond Sebacina Tul. Viljakehad substraadile liibunud, sltjad vi ksnjas-nahkjad. Eestis 2 liiki: S. epigaea (Berk. & Broome) Bourd. & Galzin, mille hallikad sltjad substraadile liibunud ja seda inkrusteerivad viljakehad kasvavad juulist septembrini pinnasel ja metsavarisel; tavaline. Liigi S. incrustans (Fr.) Tul. ksnjas-nahkjad valged vi mrdunudkollased viljakehad inkrusteerivad taimevarte aluseid, samblaid ja metsavarist; haruldane, leitud Tartu mbrusest (Witkowsky, 1934).Selts Kukeseenelaadsed, CantharellalesViljakehad kbaraks ja jalaks eristunud vi kui eristumata, siis pstise kasvuviisiga: tlvjad, silinderjad, psjalt vi koraljalt harunenud, harvem servikjad; lhiealised, harvem heaastased vi talvituvad; lihakad vi nahkjas-lihakad, harva korkjalt puitunud vi nahkjad. Eoslavakandja sile, mgarlik, voltidena vi narmastena; erandina ksteisest isoleerunud torukestena (Fistulina). Loor puudub. Seeneniitide ssteem monomiitne, harva dimiitne; hfirakud vivad olla puhetunud. Eosed peaaegu kerajad, ellipsoidsed, kvjad vi silinderjad; sileda vi nsalise kestaga; vrvusetud vi ookerkollakad; mnes rhmas amloidsed. Tsstiide esineb harva, sagedamini vib aga leida glotsstiide. Anamorf puudub. Peamiselt kdusaproobid, leidub ka puidusaproobe ja mkoriisaseeni. Enamasti mittesdavad, kuid tuntakse ka hid sgiseeni; mrgiseid liike ei ole. Eestis esindatud 6 sugukonda.Sugukond kukeseenelised, CantharellaceaeViljakehad kbara ja keskse kuni klgmise jalaga, lihakad, sitkelihakad vi lihakas-nahkjad. Kbar pisut kumer kuni sgavlehterjas, viimasel juhul tihti jala sisse ulatuva nsusega. Eoslavakandja sile vi radiaalselt asetunud voltidena. Seeneniitide ssteem monomiitne; seeneniidid pannaldega vi ilma. Eoskannad kitsad, pikalt tlvjad vi nuijad. Eospulber valge kuni kreem. Eosed siledad, vrvusetud, ellipsoidsed, inamloidsed. Tsstiidid puuduvad. Mkoriisaseened, kasvavad metsades suvest sgiseni. Kik liigid sdavad kupatamata. Eestis 3 perekonda 7 liigiga. Perekond kukeseen, Cantharellus Fr. Viljakehad lihakad kuni lihakas-nahkjad, kbar kumer vi lehterjas, jalg keskne. Eoslavakandja sile vi radiaalselt voldiline. Seeneniidid pannaldega, sekundaarsete vaheseinteta. Eesti 4 liiki. Lihakad ja umbse jalaga on ldtuntud harilik kukeseen (C. cibarius Fr.: Fr.) ja valkja, roostelaigulise kbaraga lubjalembene kahvatu kukeseen (C. pallens Pilt, sn. C. ferruginascens P.D. Orton). Esimene kasvab Eestis igasugustes metsades ja esineb kohati massiliselt, teine mrksa harvemini, peamiselt Saaremaal segametsades. Mlemad liigid kasvavad meil juba alates juunist ja on head sgiseened. Harilik kukeseen eelistab kasvukohana vhekasutatud jalgradu; teistes maades teostatud katsete jrgi talub ta hsti regulaarset rakorjamist. Katsed harilikku kukeseent tnduslikult kasvatada pole seni tulemusi andnud, sest tegemist on mkoriisamoodustajaga. Teised kaks Eestis esinevat liiki on hukeste lihakas-nahkjate lehterjate viljakehadega, milles kbaralehter aheneb jala nsuseks. Kollaka kukeseene (C. aurora (Batsch) Kuyp., sn. C. lutescens sensu Fr.) (tahvel 22) eoslavakandja on noorelt peaaegu sile, hiljem nrgalt voldiline, oranikaskollane; kbar on pealt hallikaspruun, pisut soomuseline, jalg oran kuni kollane; seenel on puuviljalhn. Lehter-kukeseen (C. tubiformis Bull.: Fr.) (tahvel 22) erineb eelmisest juba algusest peale selgelt vljaarenenud, eoslehekesi meenutavate hallide vi vidundkollaste eoslavakandja voltidega. Mlemad liigid kasvavad Eestis kaunis sageli, eriti niisketes vi soostunud okas- ja segametsades, mnikord suurte kogumikena, alates juulist. Nad on head sgiseened; seni korjatakse neid meil veel vhe, populaarsuse tttu Soomes on kasutamine levimas.149Perekond torbikseen, Craterellus Pers. Viljakehad lailehterjad, hukesed, lihakas-nahkjad, kbara osa lheb eristamatult le nsaks jalaks ja seen on seetttu trompetja kujuga. Eoslavakandja nrgalt sooneline vi peaaegu sile. Seeneniidid pannaldeta, sekundaarsete vaheseinteta. Ainus Eestis kasvav liik must torbikseen (C. cornucopioides (L.: Fr.) Pers.) on tumepruun kuni peaaegu must, kuni 12 cm lbimdus. Kasvab metsades ja metsaservadel alates juulist ja on kohati sage. Sdav, heamaitseline. Eestis seni vhe korjatav, mitmetes maades, eriti Soomes krges hinnas. Huvi pakuvad seene rahvaprased nimed Saksamaal (Totentrompete, surmatrompet) ja Inglismaal (horn of plenty, kllusesarv). Perekond toruseen, Pseudocraterellus Corner Viljakehad lehterjad, lihakas-nahkjad, kbar ja jalg selgesti eristatavad, kbaralehter jtkub jalansusena. Seeneniidid pannaldeta, arvukate sekundaarsete vaheseintega. Eoslavakandja sile vi tugevalt voldiline. Eestis 2 liiki. Pruuni toruseene (P. sinuosus (Fr.) D.A. Reid) viljakehad on vikesed, 14 cm laiused, pruunid; sileda vi ebaselgelt voldilise halli eoslavakandjaga; ookerkollase lhikese jalaga. Halli toruseene (P. cinereus (Pers.: Fr.) Kalamees) viljakehad on tuhkhallid, veidi suurema kbaraga (26 cm), eoslavakandja hredalt paiknevate voltidena. Mlemad liigid kasvavad Eestis harva, lehtmetsades; sdavad.Sugukond tlvikulised, Clavariaceae s.l.Viljakehad pstised, lihakad, vahaja konsistentsiga vi pehmenahkjad, harunemata ja silinderjad, kitsasnuijad, tihti aga veidi vi tugevasti dihhotoomselt vi korrapratult harunenud. Eoslavakandja sile vi pisut vaoline; eoslava katab peaaegu kogu viljakeha vlispinda, jttes vabaks vaid selle alumise osa. Eospulber valge. Eosed siledad vi nsalised. Kdusaproobid, mne liigid kasvavad puidul. Mittesdavad. Eestis 12 perekonda vhemalt 32 liigiga. Tlvikuliste hulgas on erinevate uurijate poolt ksitletud ka eoslavas glotsstiididega ja amloidsete mgarlike eostega kroonhariku perekonda (Clavicorona). Vastavalt tnapevasele ssteemile kirjeldatakse teda siin korallnarmikulaadsete seltsis (Hericiales). Uuemais ssteemides on tlvikuliste seas eristatud mitmeid iseseisvaid sugukondi; levaate lihtsustamiseks ksitletakse neid jrgnevalt koos. Perekond tlvik, Clavaria Fr. Viljakehad harunemata vi vheste harudega, tlvjad vi silinderjad, ksikud vi mnekaupa koos kasvavad, lihakad, haprad. Seeneniidid pannaldeta, puhetunud rakkudega. Eoslavas tsstiide pole. Eosed siledad. Kdu- ja huumusesaproobid, kasvavad suvel ja sgisel metsades, harvem niitudel ja soodes. Eestis 3 liiki. Liivastel nmmedel, harvem ka turbapinnasel on sage nmmtlvik (C. argillacea Pers.: Fr.), mille rhmadena koos kasvavad harunemata viljakehad on kuni 10 cm krgused ja 28 mm lbimduga, valkjaskollased, vga haprad. Halli tlviku (C. fumosa Fr.) hallid, tihedalt kooskasvavad, kuni 15 cm krgused viljakehad esinevad peamiselt niitudel. Usstlviku (C. vermicularis Sw.: Fr.) (joon. 4.26.) kahvatukollased, enamasti usjalt kverdunud, mtmetelt eelmise liigiga vrreldavad viljakehad kasvavad suurte rhmadena (kuni 50 koos) peamiselt metsades.Joon. 4.26. Usstlvik, Clavaria vermicularis. [24].Perekond tlvharik, Clavariadelphus Donk Viljakehad kasvavad ksikult vi mnekaupa koos, on silinderjad, kvjad, tlvjad vi raspidikoonusja laosaga, tuhm- vi pruunikaskollased. Seeneliha nahkjas-ksnjas. Tsstiidideta. Seeneniidid pannaldega, puhetunud rakkudega. Eospulber valge. Eosed siledad, tihti silinderjad. Kdusaproobid metsades, harva ka kdunenud puidul. Eestis 3 liiki. Okasmetsades on sage kuni 10 cm krguste ja 0,51,5 cm jmedusega ookerkollaste, ksikult vi mnekaupa koos kasvavate viljakehadega keel-tlvharik (C. ligula (Schaeff.: Fr.) Donk) (tahvel 23); kuuskede okkavarisel moodustab see seen juulist oktoobrini mnikord sadade isendite kogumikke. Palju suuremate, kuni 15 cm krguste ja 26 cm laiuste viljakehadega on suur tlvharik (C. pistillaris (Fr.) Donk) (tahvel 23). Sellega sarnane on tmp tlvharik (C. truncatus (Qul.) Donk) (tahvel 23), mille kuni 6 cm lbimduga viljakeha tipp on horisontaalne ja nagu ra hammustatud; kasutatav vrviseenena (vt. seentega vrvimine). Kaks viimatinimetatud liiki on kaunis haruldased ja kasvavad augustist oktoobrini peamiselt Phja-Eesti lubjarikka pinnasega okasmetsades.150Perekond klavuliina, Clavulina J. Schrt. Klavuliinad loetakse tnapeval enamasti omaette sugukonda (Clavulinaceae) kuuluvaks, neil on aga suur vline sarnasus tlvikulistega. Viljakehad lihtsad vi harunevad, sageli kamjate harutippudega; valged, pruunikad vi hallikad, pole aga kollased. Seeneniidid enamasti pannaldega, ebahtlaselt puhetunud rakkudega. Tsstiide pole. Eoskannad suured, 4585 m pikkused, ainult kahe eosega, prast eoste vabanemist he ristivaheseinaga. Eospulber valge. Eosed suured (715 m), kerajad, suure litilgaga. Kduja huumusesaproobid metsades ja niitudel hilissuvel ja sgisel. Eestis 3 kaunis tavalist liiki. Sagedaim on kuni 10 cm krguste suitshallide vi pisut violetsete, harunenud viljakehadega hall klavuliina (C. cinerea (Fr.) J. Schrt.). Kuni 15 cm krguseks vib kasvada lehtmetsi eelistav valgete vi kreemikate, tlvjate vi tipus srmjalt veidi harunenud ja kurrulise pinnaga viljakehadega kurruline klavuliina (C. rugosa (Fr.) J. Schrt.); liiki leidub nii metsades kui karjamaadel; teda on peetud sdavaks, kuid vhekvaliteetseks. Sage on Eestis ka harjakas klavuliina (C. cristata (Fr.) J. Schrt.) (joon. 4.27.).Joon. 4.27. Harjakas klavuliina, Clavulina cristata. [24].Joon. 4.28. Kollane klavulinopsis, Clavulinopsis helvola. [24].Perekond klavulinopsis, Clavulinopsis Overeem Viljakehad kasvavad ksikult vi rhmiti, on lihtsad vi harunenud, lihakas-vahajad, mitmetes toonides kollased. Seeneniidid pannaldega, puhetunud rakkudega. Tsstiidideta. Eosed sileda kestaga. Kdusaproobid. Eestis 3 hilissuvel ja varasgisel kaunis harva kasvavat liiki. Kollane klavulinopsis (C. helvola (Fr.) Corner) (joon. 4.28.) esineb meil harva metsades, nmmedel ja karjamaadel; viljakehad ksikult vi vikeste kimpudena, kuni 7 cm krgused, erekollased. Kvjas klavulinopsis (C. fusiformis (Fr.) Corner) kasvab rohtunud paigus; viljakehad kimpudena koos, kuni 15 cm krgused, kvja kujuga, helekollased. Sarvklavulinopsis (C. corniculata (Fr.) Corner) (joon. 4.29.) kasvab rhmiti metsades, harvem karjamaadel; viljakehad kuni 8 cm krgused, 23 korda sarvjalt harunenud, ere- vi munakollased; kuulub Eesti Punasesse raamatusse ja riikliku kaitse alla (III kategooria) (vt. seenekaitse). Perekond puiduharik, Lentaria Corner Viljakehad ksikult vi mnekaupa koos, harunenud, valged kuni pruunikad, sitkenahjad, mru maitsega. Seeneniidid paksuseinalised, pannaldega, puhetunud rakkudega. Tsstiidideta. Eosed sileda kestaga, enamasti litilkadeta.Puidusaproobid, kasvavad suvel ja sgisel vhearvukalt metsades. Eestis 3 liiki. Harunev puiduharik (L. epichnoa (Fr.) Corner) kasvab okaspuupuidul, on tugevasti harunev, valge kuni sidrunkollane, alusel valge mtseelivildiga, kuni 6 cm krgune. Liht-puiduharik (L. soluta (P. Karst.) Pilt) (joon. 4.30.) kasvab nii leht- kui ka okaspuupuidul ja nende kdul; viljakehad vheharunevad, kreemikad kuni roostepruunid, alusel valge mtseelivildiga. Veinpunane puiduharik (L. albovinacea Pilt) kasvab haavapuidul; viljakehad alguses valged, lpuks veinpunased.Joon. 4.29. Sarvklavulinopsis, Clavulinopsis corniculata. [24]. 151Joon. 4.30. Liht-puiduharik, Lentaria soluta. [24].Perekond suurtlvik, Macrotyphula R.H. Petersen See perekond loetakse praegu kuuluvaks sugukonda Typhulaceae. Viljakehad kasvavad ksikult, kuid ksteise krval, on peensilinderjad vi kitsastlvjad, jala alusel 12 mm pikkuste karvadega, kahvatupruunid. Seeneliha habras. Eospulber valge. Eosed ellipsoidsed, suured, 815 mm pikkused. Seenemgaraid pole. Saproobid kdunevatel mahalangenud lehtedel ja peentel oksakestel. Eestis 2 liiki, mlemad kaunis haruldased, neid vib hoolsalt silmitsedes augustist oktoobrini leida mahalangenud haava, kase ja lepa lehtedel ning raokestel. Peen suurtlvik (M. juncea (Fr.) Berthier) (joon. 4.31.) on kuni 7 (harva 10) cm krgune ja kuni 1,2 mm jme; torujas suurtlvik (M. fistulosa (Fr.) R.H. Petersen) (tahvel 23) on seest nsate kuni 15 (25) cm krguste ja 28 mm paksuste viljakehadega.Joon. 4.31. Peen suurtlvik, Macrotyphula juncea. [24].Perekond hariksamblik, Multiclavula R.H. Petersen Viljakehad tlvjad vi kvjad, lihtsad vi laosas pisut harunenud; vikesed, kuni 1,5 cm krgused, 12 mm lbimdus; valged vi kollakad; kasvavad suurte kuni hiiglaslike kogumikena, mille ulatus vib olla mitmeid meetreid. Eosed vrvusetud, ellipsoidsed, sileda kestaga. Moodustavad smbioosis rohevetikatega (Chlorophyta) samblikke (Trass & Randlane, 1994). Eestis 2 liiki, mille vetikakomponent (Coccomyxa vi selle lhedane) laiub substraadil, seene viljakehad kasvavad sellel ja sisaldavad vetikarakke ainult alumises osas. Kaunis harva esineb varjukates metsades lamavate jmedate tvede paljastunud puidul limane hariksamblik (M. mucida (Fr.) R.H. Petersen) puutve katab limane tumeroheline rohevetikate kile, millel ksteisest 210 mm kaugusel tekivad juulist septembrini seene viljakehad. Kevad-hariksamblik (M. vernalis Joon. 4.32. Kevad(Schwein.) R.H. Petersen) (joon. 4.32.) kasvab liivasel vi turbasel hariksamblik, Multiclavula pinnasel okasmetsades, eriti jalgradade res; rohevetikas kasvab rohelise vernalis. [24]. teralise koorikuna pinnasel, sellel kuni ruutmeetrite suuruste kogumikena kollakad seene viljakehad, mis moodustavad augustist sgiseni; tihti esineb koos sammaldega (Bryophyta), vimalik, et smbiosis nende eelniitidega. Eestis on kevad-hariksamblikku leitud ainult kaks korda (Tartu- ja Ida-Virumaal), ta on Eesti Punase raamatu liik (vt. seenekaitse). Perekond pteerula, Pterula Fr. See perekond loetakse tnapeval omaette sugukonda (Pterulaceae) kuuluvaks. Viljakehad lihtsad vi tugevasti harunenud, niitjad, painduvad; seeneliha sitke-nahkjas. Seeneniitide ssteem dimiitne; generatiivsed hfid hukeseseinalised, enamasti pannaldega, skeletthfid paksuseinalised, rakuvaheseinteta. Tsstiidid mnel liigil olemas. Eosed siledad, litilkadeta. Kdu-, huumuse- vi puidusaproobid; esinevad suvel ja sgisel. Eestis 2 harvaesinevat liiki. Psaspteerula (P. multifida Fr.) on kuni 5 cm krguste, tihepsjalt harunenud hallikate vi lillakate viljakehadega, mis vivad rhmiti koos kasvada mahalangenud oksakestel ja okkavarisel. Saleda pteerula (P. gracilis (Desm. & Berk.) Corner) viljakehad on harunemata, kuni 1 cm krgused, neljad, valged; kasvavad rohttaimede kdunevatel vartel ja lehtedel niisketes kohtades. Perekond ramariopsis, Ramariopsis (Donk) Corner Viljakehad ksikult vi mnekaupa koos, radiaalselt harunevad, lihakas-nahkjad, valged kuni kollakad. Seeneniidid pannaldega, puhetumata rakkudega. Tsstiidideta. Eosed peenensalised vi -ogalised, he litilgakesega. Kdusaproobid, mned liigid kasvavad kdunenud puidul. Eestis seni leitud ainult 1 liik valge ramariopsis (R. kuntzei (Fr.) Corner); selle kuni 12 cm krgused viljakehad on haliinvalged kuni kreemikad, harud teravduva tipuga, jalg alusel viltjas. Kasvab maapinnal, harvem puidul nii metsades kui ka karjamaadel; haruldane.152Perekond pisitlvik, Typhula Fr. (sn. Pistillaria Fr.) Perekond loetakse praegu kuuluvaks sugukonda Typhulaceae. Viljakehad harunemata, tlvjad vi niitjad, vikesed (0,53 cm, harva kuni 4 cm krgused, ainult mne millimeetri paksused), selgelt peenemaks jalaks ja pisut erineva, enamasti heledama vrvusega tlveosaks eristunud, vahaja vi pisut sarvja konsistentsiga. Seeneniitide ssteem monomiitne; seeneniidid tavaliselt pannaldega, puhetunud rakkudega. Mnikord tsstiididega. Eospulber valge. Eosed siledad. Osal liikidel kasvavad viljakehad vlja substraati svenenud, 16 mm Joon. 4.33. Ristiku-pisitlvik, suurusest seenemgarast. Saproobid rohttaimede vartel ja lehtedel; Typhula trifolii. [24]. mnd liigid on rohttaimede parasiidid, mis tekitavad ka kultuurtaimede ohtlikke talvitumishaigusi. Eestis 10 liiki. Esimese rhma neist moodustavad seenemgaraga (sklerootsiumiga) liigid. Juur-pisitlvik (T. phacorrhiza Fr.) on neist suurim kollakaspruunid niitjad viljakehad on 510 (15) cm krgused, kuid ainult kuni 1 mm jmedused; kasvavad 35 mm suurusel pruunil, ebakorraprase kujuga seenemgaral kdunevatel puulehtedel. Phja-pisitlvik (T. borealis Ekstrand) phjustab paljude krreliste, seehulgas ka hariliku rukki tfuloosi. Selle liigiga sna sarnane ja levinumgi on roosa pisitlvik (T. incarnata Lasch ex Fr., sn. T. itoana Imai), mille viljakehad on 330 mm krgused, tlv on roosakas ja jalg Joon. 4.34. valkjas; seenemgar punakaspruun, piklik vi peaaegu kerajas, 0,55 Sklerootsium-pisitlvik, mm suurune. Ristikutel (Trifolium spp.) ja lutsernitel (Medicago spp.) Typhula sclerotioides. [24]. esineb poolparasiidina ristiku-pisitlvik (T. trifolii Rostrup) (joon. 4.33.), mille seenemgarad on mustjad, 12 mm lbimdus; viljakehad valged, 13 cm krgused. Sklerootsium-pisitlvik (T. sclerotioides (Pers.) Fr.) (joon. 4.34.) kasvab rohttaimede jnustel; viljakehad on 310 mm krgused, valged, kasvavad kimpudena. Tavaline on kilpjala-pisitlvik (T. quisquiliaris (Fr.) Corner), mille leni valged, kuni 1 cm krgused viljakehad kasvavad kilpjala (Pteridium aquilinum (L.) Kuhn) mahalangenud lehtede ja nende rootsude koes alates augustist; eosed amloidsed; seenemgarad kahvatukollased, piklikud, 1,53 mm suurused. Punajalg-pisitlvik (T. erythropus Fr.) on sage niisketes leht- ja segametsades septembrist oktoobrini mahalangenud kdunevatel lepa-, kase- ja haavalehtedel; seenemgarad mustad, 12,5 mm suurused, hstimrgatavad; viljakehad valge vi kreemika tlva ja punakasmusta jalaga, tervikuna 12 cm krgused. Seenemgarata Eestis haruldastest liikidest on kaks 13 mm krguste viljakehadega: rohttaimede kdunevatel vartel ja lehtedel kasvav lheroosa tlvaga stendav pisitlvik (T. micans (Fr.) Berthier) ning valge munaja tlvaga, omapraste sdajate eostega, krreliste jnustel kasvav krre-pisitlvik (T. culmigena (Montagne & Fr.) Berthier). Kolmas liik, juus-pisitlvik (T. setipes (Grev.) Berthier) on kuni 12 mm krguste juuspeene karvase jalaga viljakehadega, mille tlv on nuijas; kasvab puude ja psaste kdunevatel lehtedel.Sugukond maksakulised, FistulinaceaeViljakehad kbarjad, lihakad. Eoslavakandja koosneb ksteisest isoleeritud torukestest. Seeneniitide ssteem monomiitne. Sugukonnas 1 perekond. Perekond maksak, Fistulina Bull.: Fr. Eestis 1 liik maksak (F. hepatica (Schaeff.: Fr.) Fr.) (tahvel 24), mis on kaunis haruldane tammeparasiit tammikutes ja parkides juulist oktoobrini. Viljakehad kljega vi jalataoliselt aheneva servaosaga substraadile kinnitunud lihakate oranikas- kuni veripunaste kbaratena (1015 cm); pigistades eritab seen punast, hapuka maitsega mahla. Torukeste kiht ookerkollane, muutub vajutades punakaspruuniks; koosneb ksteisest eraldunud, mitte omavahel kokkukasvanud 410 mm pikkustest torukestest. Noored viljakehad on kupatamata sdavad.153Sugukond narmikulised, HydnaceaeMdunud sajandist prinevas E. Friesi ssteemis loeti sellesse sugukonda kik sellised jalaga seened, mille kbara alakljel olid eoslavakandjana vertikaalselt asetunud narmad vi ogad. Tnapeval teame, et viljakehade selline ehitus nitab ainult hte seente eluvormidest, mis on kujunenud mitmetes erineva pritoluga seenerhmades. Telisi narmikulisi on sna vhe. Nende viljakehad on lihaka kbara ja keskse vi ekstsentrilise ssika jalaga, valkjad, kreemid vi ookerkollased. Seeneniitide ssteem monomiitne; seeneniidid vrvusetud, osalt puhetunud rakkudega, pannaldega. Eospulber valge vi ookerkollane. Eosed kerajad vi laiellipsoidsed, inamloidsed. Kdusaproobid metsades, tenoliselt mkoriisamoodustajad. Sugukonnas 1 perekond, Eestis 2 liigiga. Perekond narmik, Hydnum L.: Fr. Eestis 2 liiki. Timpnarmik (H. repandum L.: Fr.) (tahvel 25) on suure, kuni 12 cm laiuse valkja, kollaka vi kreemi kbaraga ning 13 cm jmeduse jalaga, mille lemine osa on kaetud lhikeste, laskuvalt paiknevate narmastega. Pruunjas narmik (H. rufescens Fr.) (tahvel 25) on veidi viksema, kuni 8 cm suuruse ookerorani vi -pruunika kbaraga; jalg kuni 1 (1,5) cm jme, narmad pole jalale laskuvad. Mlemad liigid on Eestis juulist oktoobrini sna tavalised. Noored viljakehad on heamaitselised kupatamist mittevajavad sgiseened, eriti timpnarmik; meenutavad harilikku kukeseent (Cantharellus cibarius). Vanad viljakehad on kibekad ja sageli ka nlkjatest sdud vi lagunemas.Sugukond seenikulised, ScutigeraceaeViljakehad heaastased, kbara ja keskse vi ekstsentrilise jalaga, tihelihakad; seeneliha valkjas, kollakas, mnikord punakas. Eoslavakandja torukestena. Seeneniitide ssteem monomiitne; seeneniidid puhetumata rakkudega. Glotsstiidid olemas vi puuduvad. Eospulber valge. Eosed peaaegu kerajad kuni silinderjad vi allantoidsed, siledad, mnikord amloidsed. Kdusaproobid vi mkoriisamoodustajad. Paljud liigid on sdavad, kuid tihke seeneliha tttu vhekvaliteetsed. Viljakehad meenutavad puravikulaadsete (Boletales) omi, kuid torukestekiht pole seenelihast eraldatav. Eestis 1 perekond 3 liigiga. Perekond lambaseenik, Albatrellus Gray Eestis 3 liiki. Okasmetsades on juulist oktoobrini kohati tavaline harilik lambaseenik (A. ovinus (Fr.) Murrill) (tahvel 26), mille ebakorraprasel kverdunud jalal on valkjas, kreem vi hiljem kahvatupruunikas, kuni 12 cm lbimduga kbar; poorid valged, mnikord veidi sinaka tooniga vi kollakate laikudega; eosed inamloidsed; sdav, noorelt maitsev. Samuti sgisel okasmetsades, kuid eelmisest harvem kasvab kimp-lambaseenik (A. confluens (Fr.) Kotl. & Pouzar) (tahvel 26), mille viljakehad on tihti alusel mnekaupa liitunud jalgadega; kbar kuni 15 cm suurune, oranika tooniga; poorid valged, hiljem tihti oranilaigulised; eosed amloidsed. Kimp-lambaseenik vib moodustada katkendlikke vi osalisi seeneringe; sdav, kuid eelmisest vhem maitsev. Tartu kalmistute liivasel pinnal sirelite all, hes Luna-Harjumaa loomnnikus ja Kagu-Prnumaa kuusiku metsasihil on juulist septembrini leitud sireli-lambaseenikut (A. syringae (Parmasto) Pouzar), mille kollakaskreemid kbarad on mitme tumedama vdiga. Liik kirjeldati esmakordselt Eestist 1966. a., hiljem on teda haruldasena leitud ka mujal Euroopas; kuulub Eesti Punasesse raamatusse ning on meil ka riikliku kaitse all (II kategooria) (vt. seenekaitse).Sugukond khrikulised, SparassidaceaeViljakehad rohkelt harunenud laiade lamendunud harudega, suured, kuni 50 cm lbimdus, peaaegu kerajad, tugeva lihaka seenelihaga. Eoslava katab harude allapoole suunatud, peaaegu siledat vlispinda. Seeneniitide ssteem monomiitne; seeneniidid hukeseseinalised, puhetunud rakkudega. Eosed siledad. Kasvavad elusate puude juurtel, mnikord nivalt maapinnal. Eestis 1 perekond 1 liigiga. Perekond khrik, Sparassis Fr.: Fr. Eestis 1 liik khrik (Sparassis crispa (Wulf.: Fr.) Fr.), mida on leitud kolm korda Luna-Eestis mnni vanade tvede alusel ja kndudel; Eesti Punase raamatu ning riikliku kaitse all olev (II kategooria) liik (vt. seenekaitse); kuigi sgiseen, pole korjamine harulduse tttu lubatav.154Selts Vurrikulaadsed, GomphalesViljakehad lehterjad, krvjad, jmenuijad vi psjalt harunenud, lihakad. Eoslavakandja vrkjalt voldiline, sile vi vaoline. Seeneniitide ssteem monomiitne, harvem jala alusel dimiitne. Eosed kollase vi pruunika nsalise kestaga. Kdusaproobid, osalt ehk ka mkoriisaseened. On nii sdavaid, mittesdavaid kui ka mrgiseid liike. Eestis on selts esindatud ainult 1 sugukonnaga.Sugukond vurrikulised, GomphaceaeKirjeldus vastab seltsi omale. Eestis 3 perekonda 14 liigiga. Perekond vurrik, Gomphus (Pers.) Pers. Viljakehad lehterjad, pokaaljad vi krvjad, lihtsad vi laosas pisut harunenud, tseda lihaka jalaosaga, nahkjas-lihakad, kahvatuvioletsed kuni lihapunakad. Eoslavakandja vrkjalt voldiline. Eoskannad 24 eosega. Eospulber roosteookerjas. Seeneniidid pannaldega. Eestis ainult 1 liik, vurrik (G. clavatus (Pers.: Fr.) Gray) (tahvel 24), mille viljakehad kasvavad hilissuvest sgiseni okaspuude all kaunis sageli, peamiselt Phja- ja Lne-Eesti lubjarikastes metsades. Liik on kantud Eesti Punasesse raamatusse (vt. seenakitse); kuigi on tegemist sgiseenega, tuleb selle kogumisest seetttu hoiduda. Perekond harik, Ramaria Fr. Viljakehad radiaalselt, dihhotoomselt vi ebakorrapraselt harunenud, psjad, alusel lhikeseks jalaks ahenevad; tihti sna paksud, lihakad vi nahkjas-lihakad; kollased, ookerjad, pruunikad, oranid, harvem roosa vi violetse tooniga. Eoskannad 4-eoselised. Eospulber kreem vi kollane. Eosed mgarliku vi peaaegu vrkja ornamentatsiooniga, harvem siledad. Kdusaproobid metsades, harvem niitudel. Viljakehad kasvavad Eestis juuli lpust klmade saabumiseni. Mne sdava liigi krval on rohkelt sitkeid ja mittesdavaid, mned on nrgalt mrgised. Liigirohke perekond, Eestis 13 liiki. Vhelihakatest, mittesdavatest liikidest on Eesti kuusikuis ja kuuse-segametsades tavalisemad kolm liiki. Kuuseharik (R. eumorpha (P. Karst.) Corner) (tahvel 27) on kuni 5 cm krgune, pruunikaskollane, madalalt ogaliste eostega. Rohekas harik (R. abietina (Pers.: Fr.) Qul.) (tahvel 27) sarnaneb kuuseharikuga, kuid viljakehad muutuvad vajutades vi kuivades oliivrohekaks. Sirge harik (R. stricta (Fr.) Qul.) (tahvel 27) kasvab erinevalt eelmistest kduneval puidul ja on pisut suurem, kuni 10 cm krgune. Silmatorkavalt suured, kuni 20 cm krgused, lihakad ja massiivse tveosaga liigid on kuldharik, kollane harik, punalatv-harik ja maire harik. Kuldharik (R. aurea (Schaeff.: Fr.) Qul.) on kuldkollane, kasvab kaunis sageli nmmemnnikuis ja loometsades; sdav kupatamata. Kollane harik (R. flava (Schaeff.: Fr.) Qul.) (tahvel 28) on sidrunkollane, muutub vajutamisel punakaks; kasvab kaunis harva okas- ja segametsades; sdav, kuid soovitatavalt kupatatult. sna harva esineb lehtmetsades ookerpruunikas, purpurpunakate harutippudega punalatv-harik (R. botrytis (Fr.) Ricken) (tahvel 28); sdav kupatamata, heamaitseline. Haruldane on ka okasmetsades kasvav maire harik (R. mairei Donk, sn. R. pallida (Schaeff. ex Schulzer) Ricken), mille sidrunkollased kuni ookerkreemid, harutippudes kahvatulillad, -purpursed vi -lihapunakad viljakehad muutuvad vajutamisel pruunikaks; kibeda maitsega ja mrgine. Mrgine on ka Eestis seni veel leidmata kollalatv-harik (R. formosa (Fr.) Qul.) , mille viljakehad on oranikasroosad, harude tipud aga sidrunkollased. Kik need suurte viljakehadega liigid on omavahel sna sarnased, nende vrvus on ka he liigi piires muutlik ja muutub viljakehade kasvamise vltel. Mrgised liigid ei kuulu kll ohtlike hulka, kuid siiski on igem harikute korjamisest hoiduda. Just harikute puhul vib mrgituse saada ka vanadest viljakehadest, mis jala alusel on juba lagunema hakanud.155Selts Korallnarmikulaadsed, HericialesViljakehad tavaliselt heaastased, substraadile liibunud, jala ja kbaraga, lehvikjad, koraljalt vi psjalt harunenud. Seeneliha sitke, harvem lihakas. Eoslavakandja sile, nsaline, pooriline, narmastena vi eoslehekestena. Seeneniitide ssteem mono- vi dimiitne. Glotsstiidid vi glopleersed hfid olemas. Eoskannad urnjad vi tlvjad. Eospulber valge. Eosed vrvusetud, siledad vi ornamenteeritud; kujult kerajast silinderjani, amloidsed. Enamasti mittesdavad; mrgiseid liike ei ole. Eestis esindatud 4 sugukonnaga. Siin lhemalt ksitletava kahe sugukonna kbinarmikuliste ja korallnarmikuliste krval esineb Eestis veel kaks vhemalt 12 perekonna ning enam kui 30 liigiga sugukonda Gloeocystidiellaceae ja Dichostereaceae, mis vliselt meenutavad koorikulisi (Corticiaceae), kuid erinevad glopleersete hfide vi glotsstiidide esinemise ja amloidsete, sageli mgarliku kestaga eoste poolest. Neisse sugukondadesse kuuluvad liigid moodustavad enamikus liibunud hukesi nahkjaid vi koorikjaid viljakehasid, mis kasvavad puidusaproobidena lamavate tvede ja okste allkljel; viksuse ja kasvukoha tttu jvad nad tavalisele seenestajale mrkamatuks; sdavaid liike nende seas ei leidu, kll aga on nad olulised lamapuidu ja varise lagundajatena metsades, osaledes huumusrikka mulla tekkes.Sugukond kbinarmikulised, AuriscalpiaceaeViljakehad jala ja klgmise vi keskse kbaraga; kljega substraadile kinnitunud ja alusel laskuva kbaraga; kbarata substraadile liibunud vi psjalt harunenud. Viljakehade alusel tihti pruun, seenevte moodustav seeneniidistik. Eosed kerajad kuni ellipsoidsed, ornamentatsiooniga, amloidsed. Mittesdavad. Kik sugukonna 4 perekonda Eestis esindatud kokku 9 liigiga. Perekond kbinarmik, Auriscalpium Gray Ainus Eestis leiduv liik kbinarmik (A. vulgare Gray) (tahvel 29) kasvab meil tihti ja kikjal maasse mattunud mnnikbidel augustist novembrini, ksikud viljakehad ka aastaringselt. Kuni 2,5 cm laiune pruun karvane ripsmelise servaga kbar on alakljel pruunide hallikirmeliste narmastega, kinnitub klgmiselt pstisele mustjaspruunile jigalt karvasele jalale; seeneliha nahkjas. Perekond kroonharik, Clavicorona Doty Viljakehad pstised, Eestis esineval liigil koraljalt mitme- (kuni 7-)astmeliselt harunenud: alumise tve karikakujulise tipu servadest kasvavad les harud, mis omakorda samal viisil harunevad; eoslava katab siledate harude pinda. Seeneniitide ssteem ebaselgelt dimiitne; generatiivsed hfid pannaldega ja puhetunud rakkudega; glopleersed hfid ja glotsstiidid kollaka klaasja sisuga. Eospulber valge. Eosed ellipsoidsed, peeneogalise amloidse kestaga. Eestis on lamavatel kdunevatel haava, aga ka teiste puude tvedel ja okstel juulist oktoobrini kaunis tavaline kroonharik (C. pyxidata (Pers.: Fr.) Doty) (tahvel 27), mille kuni 12 cm krgused nahkkollased, hiljem pruunid viljakehad on kuni 8 cm lbimdus. Meenutab vliselt harikuid (Ramaria), kuid erineb neist omaprase harunemisviisiga ja on selle jrgi ka kergesti ratuntav. Perekond harjasnarmik, Gloiodon P. Karst. Ainsa Eestis leiduva liigi harjasnarmiku (G. strigosus (Fr.) P. Karst.) (tahvel 29) viljakehad on tumepruunid, heaastased, substraadile liibunud, pisut esileulatuva jmekarvase laservaga. Narmad kuni 6 mm pikkused, pruunid vi pisut hallikad. Seeneniitide ssteem dimiitne; skeletthfid paksuseinalised, pruunid; glopleersete hfide ja glotsstiididega. Seeneliha nahkjas. Kasvab suvel ja sgisel lehtpuukndudel, Eestis vga haruldane. Perekond lentinell, Lentinellus P. Karst. Viljakehad meenutavad lehikseente omi ja koosnevad alakljel eoslehekesi kandvast kollakast kuni pruunist, paljast vi karvasest kbarast ning keskse kuni klgmise asetusega jalast. Seeneliha kiuliselt lihakas. Eoslehekesed kollakad kuni pruunid, saagja servaga, jalale laskuvad. Seeneniitide ssteem monomiitne; seeneniitide rakud pole puhetunud, on pannaldega, osal liikidest amloidsed; glopleersed hfid ja sageli ka glotsstiidid olemas. Eospulber valge. Eosed kerajad kuni ellipsoidsed, peeneogalise amloidse kestaga. Puidu- ja kdusaproobid, viljakehad esinevad alates juulist. Mittesdavad, tihti kibeda maitsega. Eestis 6 liiki. Sagedam on meil leht- ja okaspuude puidul kasvav aniislentinell (L. cochleatus (Fr.: Fr.) P. Karst.), mille jalaks ahenevad karikjad lihapruunikad hgrofaansed, kuni 7 cm suurused kbarad kasvavad kimpudena156koos; kbara serv on sissepoole prdunud, soneline jalg pruuni jahuja kirmega; eriti iseloomulik on seene aniisilhn. lejnud liike esineb Eestis harva. Lhikese jalaga ja suure, kuni 15 cm suuruse roostepruuni, lhnata kbaraga on rebaslentinell (L. vulpinus (Fr.: Fr.) Khner & Maire), mis samuti kasvab hulgakaupa koos nii okas- kui ka lehtpuude puidul. Jalata, klgmiselt substraadile kinnitunud 312 cm suuruste pruunide, lakljel tavaliselt pruunikarvaste kbarate kogumikke moodustab karulentinell (L. ursinus (Fr.: Fr.) Khner); selle liigi viltja kbaraga ja meil peamiselt okaspuupuidul kasvavat teisendit eristati varem omaette liigina L. castoreus Fr. (pruun lentinell).Sugukond korallnarmikulised, HericiaceaeViljakehad koraljate harudega ja neil kimpudena rippuvate narmastega vi liibunud ja kaunis pikkade narmastena esineva eoslavakandjaga; lihakad, valged vi kollakad. Seeneniitide ssteem monomiitne; seeneniidid pannaldega, puhetunud rakkudega; glopleersed hfid ja glotsstiidid esinevad. Eospulber valge. Eosed kerajad kuni ellipsoidsed, vikesed, kareda vi nsalise amloidse kestaga. Puidusaproobid. Mittesdavad vi madalakvaliteetsed, ainult kupatatult sdavad. Eestis 4 perekonda, igas 1 liik, tavalisemad on 2 perekonda. Perekond narmnahkis, Dentipellis Donk Ainsa Eestis kasvava liigi narmnahkise (D. fragilis (Pers.: Fr.) Donk) viljakehad on substraadile liibunud, kuid vabanevad substraadilt vga kergesti; pehmed, lihakad, laia valge vatja vi kiulise servaga. Eoslavakandjaks on haprad valged vi kollakad, tihedalt asetsevad, kuni 10 mm pikkused narmad. Kasvab harva, augustist septembrini niisketes leht- ja segametsades lamavatel kdunenud jmedatel lehtpuutvedel, eriti haaval. Vanade ja plismetsade indikaatorliik. Perekond korallnarmik, Hericium Pers. Eesti ainsa liigi korallnarmiku (H. coralloides (Scopoli: Fr.) Pers.) (tahvel 25) viljakehad on koraljalt harunenud, klgmise tvega substraadile kinnituvad; rippuvate harude allkljel 35 mm, harvem kuni 10 mm pikkused narmad; seen on valge vi kollakas, vahajalt lihakas, habras, kuni 10 cm suurune. Kasvab kaunis harva, augustist septembrini lehtpuude lamavatel tvedel ja kndudel, eriti kasel ja haaval. Vanade ja plismetsade indikaatorliik.Selts Lehternahkiselaadsed, ThelephoralesViljakehad substraadile liibuva kile, alusel jalaks aheneva kbara (mille eoslavakandja on vaoline ja ebatasane) vi jalaga kbara kujul, mille alakljel esinevad eoslavakandjana tihedalt asetunud vertikaalsed narmad (ogad). Eosed pruunikad, nsalised. Eospulber pruun. Enamik liike sisaldab kinoidsete hendite hulka kuuluvat telefoorhapet. Kdu- ja huumusesaproobid, millest valdav osa moodustab tenoliselt puudega mkoriisasid. Enamasti mittesdavad; mrgiseid liike ei ole. Seltsis 1 sugukond.Sugukond lehternahkiselised, ThelephoraceaeEestis 7 perekonda 49 liigiga, nende hulgas 3 perekonna (6 liiki) asend ssteemis on veel vaieldav Bankera, Phellodon, Boletopsis. Perekond kampernarmik, Bankera Coker & Beers Sarnane kbarnarmiku (Hydnellum) ja pdramokaga (Sarcodon), kuid valge eospulbriga ja vrvusetute vi kollakate eostega. Iseloomulik on nende viljakehade kampri- vi sigurilhn, mis kuivades tugevamaks muutub. Narmad heledad, ookerpruunikad vi valkjad. Seeneliha vtideta, seeneniitide rakud puhetunud. Eestis leidub 2 hilissuvel ja sgisel kasvavat haruldast liiki, mlemad Eesti Punases raamatus (vt. seenekaitse). Sitke seeneliha tttu on nad muidugi mittesdavad. Liivastes okasmetsades kasvab kuni 15 cm suuruse pruuni, alguses valkja servavdiga kbaraga liiv-kampernarmik (B. fuligineoalba (Schmidt: Fr.) Pouzar); sarnaselt rdiriisikaga (Lactarius vellereus) vib seene kbar kasvada kdu ja liiva all, mille osakesi hiljem kbarale klge jb; Eestis riikliku kaitse all (III kategooria). Lubjarikkamal pinnasel kasvab vga sarnane violett-kampernarmik (B. violascens (Alb. & Schwein.: Fr.) Pouzar), mis on umbes sama suur, kuid violetse varjundiga ja selgemalt soomuselise lakljega; samuti riikliku kaitse all (III kategooria).157Perekond hundiseenik, Boletopsis Fayod Eoslavakandja torukestena, mistttu hundiseenik meenutab puravikulaadseid (Boletales). Erinevalt viimastest on aga kbar tiheda, peaaegu vatja seenelihaga. Eestis 1 liik. Hundiseeniku (B. leucomelaena (Pers.) Fayod) (tahvel 26) kbar on kuni 15 cm lbimdus, pruunikashall, tihti lillaka tooniga, laklg sile vi soomuseline; jalg hallikas vi violetja tooniga, kuni 3 cm jmedune; poorid hallikasvalged, sageli pisut sinaka vi violetse tooniga; eospulber valge; eosed hukese, madalalt nsalise kestaga; kasvab hilissgisel ja sgisel okasmetsades, kdusaproob, vib olla mkoriisamoodustaja; mittesdav. Eestis vga haruldane Punase raamatu liik; riikliku kaitse all (II kategooria) (vt. seenekaitse). Perekond kbarnarmik, Hydnellum P. Karst. Viljakehad jalaks aheneva koonilise kbaraga, mis on pealt tasane vi ebatasane, mnikord radiaalselt asetunud jmedate soomustega; laklg pruun, oran, sinakas vi roostepruun, sageli vdiline; nooremad kbarad enamasti valkja servavdiga. Seeneliha kiuline, sitke vi peaaegu puitunud, vdiline. Seeneniitide ssteem monomiitne; seeneniidid pannaldega vi ilma; seeneniitide rakud pole kunagi puhetunud. Eospulber pruun. Eosed madalalt nsalised vi khmulised. Kdusaproobid metsades, vhemalt osalt oletatavasti ka mkoriisamoodustajad; eelistavad kasvamiseks vhekasutatud metsaradu. Viljakehad esinevad juulist oktoobrini; paljudel aastatel on nad haruldased; mittesdavad. Eestis 6 liiki. Sagedam on okasmetsades kasvav rooste- vi tumepruunide, kuni 10 cm laiuste viljakehadega pruun kbarnarmik (H. ferrugineum (Fr.) P. Karst.) (tahvel 30), mis on Eesti Punasesse raamatusse kantud liik (vt. seenekaitse). Mnel aastal on okas- ja segametsades kohati leida ka kuld-kbarnarmikut (H. aurantiacum (Batsch: Fr.) P. Karst.) (tahvel 30); selle oranid vi pruunikasoranid kbarad on kuni 8 cm suurused, valkjate kuni oranide narmastega ning paksult sametja jalaga; viljakehasid kasutatakse lnga vrvimiseks (vt. seentega vrvimine). Meeldiva kumariinilhnaga on harvaesinev, kuni 12 cm suurune pruunika kbaraga lhnav kbarnarmik (H. suaveolens (Scop.: Fr.) P. Karst.), mille seeneliha on sinakate vi violetjate tsoonidega; ka seda liiki kasutatakse lnga vrvimisel (vt. seentega vrvimine). Okas- ja segametsades vib leida lillaka tooniga pruuni kbaraga tihket kbarnarmikut (H. compactum (Pers.: Fr.) P. Kars.), mille seeneliha on samuti sinisevdiline. Erinevalt lhnavast kbarnarmikust on aga selle liigi viljakehad erilise lhnata. Perekond vtnarmik, Phellodon P. Karst. Erinevalt eelmisest perekonnast on selle kbar hem, vdilise seenelihaga; seeneniitide rakud silinderjad, puhetumata. Eoslavakandja narmastena. Kampri- vi sigurilhn on sama tugev kui kampernarmikutelgi. Kdusaproobid, oletatavasti mkoriisamoodustajad. Sitke seeneliha tttu mittesdavad. Eestis 3 haruldast, okas- ja segametsades kasvavat liiki: halli vi pruuni kbaraga pruun vtnarmik (Ph. melaleucus (Sw.: Fr.) P. Karst.) (tahvel 31); purpurmusta kbaraga must vtnarmik (Ph. niger (Fr.) P. Karst)., mis kuulub Eesti Punasesse raamatusse ja on riikliku kaitse all (III kategooria) (vt. seenekaitse); noorena valkja, hiljem kollakaspruuni sametjalt viltja kbaraga viltjas vtnarmik (Ph. tomentosus (L.: Fr.) Banker) (tahvel 31). Perekond pdramokk, Sarcodon Qul. Viljakehad suhteliselt paksu kbara ja jalaga, pealt soomuselise vi palja pruuni vi pruunika kbaraga. Eoslavakandja kaunis habraste narmastena. Seeneliha lihakas-vatjas, rabe, pole ei vdiline ega puitunud. Seeneniitide ssteem monomiitne; seeneniitide rakud puhetunud, pannaldega vi ilma. Eospulber pruun. Eosed nsalised vi mgaralised. Kdusaproobid metsades. Mittesdavad vi sdavad, 1 tinglikult sdav liik. Eestis 4 liiki. Vga sage on eriti Ida- ja Kagu-Eesti okas- ja segametsades, peamiselt kll palumnnikuis ning Loode-Eesti loometsades augustist oktoobrini kasvavate suurte viljakehadega harilik pdramokk (S. imbricatus (L.: Fr.) P. Karst.) (tahvel 32). Selle suured, kuni 20 cm laiused kbarad on jmedasoomuselise pruuni lakljega; narmad pruunid, jalg jme (kuni 3 cm). Ainsana siin ksitletavaist pdramokkadest on sellel liigil seeneniidid pannaldega. Seeneliha on vrtsise lhna ja kibeka vi maheda maitsega. Kui seen pole kibe, on ta noorena tinglikult sdav, mnel inimesel tekitab nrku seedehireid vi khuvalu (vt. mao- ja soolenhtudega mrgitus). Viljakehasid saab kasutada lnga vrvimisel (vt. seentega vrvimine). Eestis leidub kolm sgisest liiki, mille jala alus on sinakas vi rohekas ning mis on mru vi kibeda maitse tttu mittesdavad. Harilikule pdramokale lhedane, kuid meil vga harva esinev on soome pdramokk (S. fennicus (P. Karst.) P. Karst.) (tahvel 32), mis erineb elmisest viksema, kuni 10 cm suuruse kollakaspruuni kbaraga; kasvab samuti okasmetsades. Harvaesinev on ka purpurpruuni, jmedalt turrissoomuselise, kuni 15 cm suuruse kbaraga kibe pdramokk (S. scabrosus (Fr.) P. Karst.), mida vib158kohata nii leht-, okas- kui ka segametsades. Okasmetsades kasvava mugul-pdramoka (S. glaucopus Maas Geest. & Nannf.) jalg on alusel puhetunud; kbar purpurpruun, liibunud soomustega. Perekond lehternahkis, Thelephora Ehrh.: Fr. Viljakehad lehterjad, karikjad, koraljalt harunenud, lapikute harudega; sitke-nahkjad, pruunid. Eoslavakandja peaaegu sile, sagedamini aga mgarlik vi madalalt sooneline. Seeneniitide ssteem monomiitne; seeneniidid pannaldega. Eosed nsalised, pruunikad. Kdusaproobid, mkoriisamoodustajad. Mittesdavad. Eestis 3 liiki. Liivastes mnnikutes, nmmedel ja raiesmikel on suvest hilissgiseni tavaline harilik lehternahkis (T. terrestris Pers.: Fr.) (tahvel 33), mille viljakehad on ebakorraprased, hlmiselt karikjad vi esinevad poolringjate omavahel liitunud kbaratena, mis vivad moodustada roseti; kbar aheneb sageli ebakorrapraseks jalaks, laklg hatune, soomuseline vi viltjas, tubakpruun; eoslavakandja vaoline vi nsaline, hallikaspruun. Metsataimlais vivad viljakehad kasvamisel toena kasutada okaspuude seemikuid, neid mehaaniliselt kahjustades. Liik on ks tavalisi mnni, arvatavasti ka teiste okaspuude mkoriisamoodustajaid. Haisev lehternahkis (T. palmata (Scop.: Fr.) Fr.) (tahvel 33) esineb Eestis harvem, peamiselt metsaservades ja vludel; rhmadena koos kasvavad viljakehad on harunenud, lapikute harudega, hallikaspruunid, kuni 6 cm krgused, tugeva ebameeldiva lhnaga; eoslavakandja peaaegu sile; viljakehasid saab kasutada lnga vrvimisel (vt. seentega vrvimine). Ka pintseljas lehternahkis (T. penicillata) (tahvel 33) on harunenud, kuid on lhnata, harutipud on valkjad; esineb kaunis harva. Perekond tomentell, Tomentella Pers. ex Pat. Viljakehad substraadile mblikuvrkja vi vatjalt pehme kilena liibunud. Eoslavakandja sile vi mgarlik, harvem narmastega; pruun, kollakas, sinine vi isegi mustjas. Viljakehade servas esinevad paljudel liikidel seenevdid. Seeneniitide ssteem tavaliselt monomiitne, mnel liigil dimiitne (esinevad sirged kiudjad paksuseinalised seeneniidid). Eosed nsalised, mnikord samal ajal ka madalalt hlmised; peaaegu kerajad vi ebakorraprase kujuga, pruunid. Kasvavad suvel ja sgisel vga kdunenud puutvede ja maaslamavate kooretkkide all, mnikord lausa metsakdu sees. Oletatavasti kik mkoriisaseened, testatud on see aga he liigi juures. Eestis 30 liiki, neist levinum on roostepruunide viljakehadega T. bryophila (Pers.) M. J. Larsen.Selts Torikulaadsed, PolyporalesViljakehad heaastased, harvem talvituvad, kbara ja jalaga; sitkelihakad vi korkjad, mnikord peaaegu puitunud, harva lihakad (Pleurotus); kollakad vi pruunikad. Jalg keskne, ekstsentriline vi klgmine. Eoslavakandja torukestekihina vi eoslehekestena. Loor esineb vaid vhestel liikidel. Eospulber valge, kreemikas vi hallikaslilla. Eosed piklikellipsoidsed kuni silinderjad vi allantoidsed; inamloidsed, atsanofiilsed. Tsstiidid esinevad mitme liigi eoslavas, vivad esineda metuloididena. Seeneniitide ssteem mono-, di- vi trimiitne. Valdavalt puidu-, vhesed kdusaproobid, esineb ka ksikuid puit- vi rohttaimede parasiite. Enamasti mittesdavad; serviku (Pleurotus) perekonnas leidub hid sgiseeni; mrgiseid liike ei tunta. Ksitletakse tihti kuni 3 erineva sugukonnana, kuid kesolevas ts vaadeldakse he sugukonnana.Sugukond torikulised, Polyporaceae s. str. [sn. Lentinaceae, Pleurotaceae]Kirjeldus vastab seltsi omale. Eestis 5 perekonda 17 liigiga. Enamik liike mittesdavad; hinnatud sgiseeni esineb serviku (Pleurotus) perekonnas; mrgiseid liike ei ole. Perekond soonlehik, Faerberia Pouzar (sn. Geopetalum Pat.) Eestis ainult 1 liik se-soonlehik (F. carbonaria (Alb. & Schwein.: Fr.) Pouzar). Viljakehad meenutavad ldilmelt kukeseeni, on hallikaspruunid; kbar kuni 6 cm laiune, sitkelihakas, lehterjas; eoslehekesed vga kitsad, soonjad; jalg keskne, eoslavatsstiidid suured (kuni 230 m pikad), naaskeljad, tipus inkrusteerunud. Seeneniitide ssteem mono- vi dimiitne; seeneniidid pannaldega. Sgisel metsades tuleasemetel, harva. Perekond hammaslehik, Lentinus Fr. (sn. Panus Fr.) Viljakehad sitkelihaka kbaraga ja keskse, ekstsentrilise vi klgmise lhikese jalaga. Eoslehekesed tihti saagjalt lhestunud servaga. Seeneniitide ssteem di- vi trimiitne; seeneniidid pannaldega. Eospulber valge kuni ookerkreem. Puidusaproobid; viljakehad esinevad juunist hilissgiseni. Eestis 4 liiki.159Raiesmikel, teeservadel, nmmedel, aga ka puittarindites on okaspuupuidul suvel ja sgisel sna tavaline kollane hammaslehik (L. lepideus (Fr.: Fr.) Fr.). Selle kahvatukollased viljakehad on noorelt kiudlooriga, nrgalt aromaatsed, vga sitke seenelihaga; kbar (kuni 12 cm) ja juurduv jalg pruunisoomuselised; eoslehekesed jmedalt saagja servaga. Kasvab puittulpadel (niteks telefonipostidel jmt.) ja -sildadel, raudteeliipritel, phjustades nende mdanemist; harva tuntud ka majaseenena. lejnud kolm liiki on Eesti metsades ja parkides harva kasvavad lehtpuude saproobid, mida vib leida alates juulist. Karik-hammaslehikul (L. cyathiformis (Schaeff.: Fr.) Bres.) on suur (kuni 20 cm), paks ja lihakas lehterjas ookerpruunikas kbar; loor puudub; eoslehekesed vga kitsad, soonjad, vrkjas-labrintjad. Aniis-hammaslehiku (L. suavissimus (Fr.) Singer) aniisilhnaga valkjas kuni kreemikas kbar on lehterjas, kuni 5 cm laiune; eoslehekesed peenehambulise servaga, laskuvad pikalt jalale, on vga hredalt asetunud ja harunevad kahveljalt; jalg tumeroostepruuni alusega, viltjaskarvane. Kase-hammaslehiku (L. conchatus (Bull.: Fr.) Fr.) viljakehad on lhnata, lillakaspunased; kbar kuni 10 cm suurune; eoslehekesed terveservalised; jalg klgmine, viltjaskarvane; see liik kasvab peamiselt Luna-Eestis kaskede kndudel. Perekond kuldklik, Phyllotopsis J.-E. Gilbert & Donk Eestis 1 liik kuldklik (Ph. nidulans (Pers.: Fr.) Singer), mille muna- vi oranikaskollane kbar on neerjas, kinnitub substraadile klgmiselt vi lhikese ekstsentrilise jalaga; kbara laklg vatjas-viltjas; seeneliha vatjas, kollane, sisaldab sklerifitseerunud hfe, seeneniitide ssteem mono- vi dimiitne; seeneniidid pannaldega. Eospulber roosakas; eosed silinderjad; heilotsstiidid enamasti olemas. Puidusaproob; augustist hilissgiseni peamiselt lehtpuukndudel, lamavatel tvedel ja -okstel; harva. Perekond servik, Pleurotus (Fr.) P. Kumm. Viljakehad valged, hallikad, pruunikad, mnikord sinaka tooniga. Kbar enamasti suur (kuni 15 cm) ja lihakas. Jalg klgmine vi ekstsentriline. Eoslehekesed laskuvad jalale. Loor puudub vi olemas. Eospulber valge, kreem vi lillakashall. Eosed siledad, silinderjad. Heilotsstiidid enamasti olemas. Seeneniitide ssteem mono-, di- vi amfimiitne; seeneniidid pannaldega. Puidusaproobid, harvem kasvavad elavatel tvedel. Eestis 4 liiki, millest kaks on sdavad; austerservikut viljeldakse kultuuris (vt. sgiseened). Levinuim liik on kopsservik (P. pulmonarius Fr.), mis kasvab sgisel ja kevadel lehtmetsades ja parkides surnud lehtpuudetvedel; vibolla on tegemist ka poolparasiidiga; kuni 10 cm suurune kbar on valkjas kuni kahvatupruunikas; sdav vrskelt, kuid vhekvaliteetne. Sellega vga sarnane, mnikord ristamiskatseteta isegi eristamatu on meil harvem austerservik (P. ostreatus (Jacq.: Fr.) P. Kumm.) (tahvel 34). Selle kuni 15 cm suurune, klgmiselt puidule kinnituv kbar on paks ja lihakas, kreemikashall, tumepruun, hallikaslilla vi violetjasmust; jahu vi vrske kala lhnaga; kasvab sgisest kevadeni, eriti hilissgisel ja soojadel talvedel lehtpuupuidul metsades ja parkides; krgelt hinnatud sgiseen, mida paljudes maades ja ka Eestis viljeldakse ehkki vhem kui ampinjone, kuid iga aastaga suureneva osathtsusega. Austerserviku heks kasvatamise viisiks on nakatada mtseeliga madalalt mulda kaevatud lehtpuupakke. Kaks lejnud servikuliiki on looriga, valkja kuni kahvatu-hallikaspruuni, kuni 10 cm suuruse kbaraga, sitkelihaka konsistentsiga, ebameeldiva lhnaga; mittesdavad; kasvavad sgisel lehtpuupuidul, on Eestis haruldased. Loorserviku (P. dryinus (Pers.: Fr.) P. Kumm.) kbar on peenelt kiulis-viltjas kuni kiudsoomuseline, lhikese klgmise jalaga. Rngasserviku (P. calyptratus (Fr.) Sacc.) (tahvel 34) kbar on paljas, tavaliselt klgmiselt substraadile kinnituv, jalata. Perekond torik, Polyporus Fr. Viljakehad heaastased vi talvituvad. Eoslavakandja torukestekihina. Seeneliha hele, valkjas, lihakas-sitke vi korkjas. Seeneniitide ssteem dimiitne; generatiivsed hfid enamasti pannaldega. Eospulber valge. Eosed piklikellipsoidsed vi silinderjad. Puidusaproobid, tekitavad valgemdanikku. Eestis 7 liiki, neist sdav ainult ks. Ainukese sgiseene soomustoriku (P. squamosus Fr.: Fr.) (tahvel 35) ookerkollane kbar on kaetud suurte tumedamate soomustega ja vib saavutada lbimdu kuni 60 cm; jalg klgmine vi ekstsentriline, jme, laosas vrkja mustriga; poorid suured, nurgelised, rombjad. Soomustorik esineb meil juunist septembrini metsades, eriti aga parkides, aedades ja puiesteedel vanadel vahtra, paju, papli, saare jt. lehtpuude tvedel; sage; noorena sdav, hiljem muutub seeneliha sitkeks. Kasvades ka eluspuudel tekitab somustorik nende sdamemdanikku, mis viib vanade jmedate okste vi isegi tvede murdumisele tormituultes; linnades on niiviisi phjustanud hoonete katuste purustusi. Liiki on edukalt viljeldud lehtpuupakkudel (vt. sgiseened). Veelgi sagedam on Eestis juulist hilissgiseni kasvav knnutorik (P. varius Fr.) (tahvel 35), mis kasvab lehtpuukndudel ja mahalangenud okstel, leitud ka pooppuu tvel murdunud oksaasemetel; kbar kuni 6, harva kuni 20 cm suurune, kollakaspruun; ekstsentrilise vi harvem keskse jalaga, mis on alusel must; poorid160marad, vikesed. Vike torik (P. brumalis Fr.) ja ripstorik (P. ciliatus Fr.) on 15 cm suuruse mara kbara ja tavaliselt keskse jalaga, mis pole alusel mustjas. Vikese toriku poorid on vikesed, nurgelised, rombjad; ripstoriku poorid vikesed ja marad, kbara serv sageli ripskarvane. Hilissuvel lehtpuude lamavatel okstel ja kndudel tekkinuna psivad kolme viimase liigi viljakehad maheda talve puhul hiliskevadeni elus. Nende liikidega sarnased, kuid suurema (kuni 1015 cm) kbara, vikeste marate pooridega ja musta jalaga on tmmu torik (P. badius (Pers.) Schwein.) ja mustjalg-torik (P. melanopus Fr.). Esimesel neist on kbara laklg kastanpruun, rasvase likega; teist iseloomustab pikivaoline must jalg; mlemad liigid esinevad Eestis suvest sgiseni, kaunis harva. Ainult ks kord on Eestis Nigula looduskaitsealal leitud Eesti Punasesse raamatusse kuuluvat, riikliku kaitse all olevat (II kategooria) mugultorikut (P. tuberaster Fr.) (vt. seenekaitse), mis sarnaneb soomustorikuga, on aga viksemate kbarasoomuste ja pooridega. See seen vib moodustada maa-aluseid seenemgaraid, mis on (Luna-Euroopas, Phja-Ameerikas) kuni 12 kg raskused. Seenemgar on seenevtide abil seotud kdunevate puujuurte vi kndudega, tema pealt kasvab maapinnale jalaga viljakeha. Vga harva on meil leitud Eesti Punasesse raamatusse kantud psastorikut (P. umbellatus Fr.) (tahvel 39) (vt. seenekaitse), mille arvukad 13 cm lbimduga marad kbarad kasvavad tugevasti harunenud jala harutippudes; niiviisi moodustunud psjas viljakeha tervikuna vib saavutada kuni poolemeetrise suuruse; kasvukohaks on lehtpuuknnud.Selts Poorialaadsed, PorialesViljakehad tavaliselt kbaraks ja jalaks eristumata, substraadile kljega kinnitunud, vga mitmesuguse kujuga kbaratena vi liibunud; he- vi mitmeaastased, korkjad, puitunud, nahkjad vi harvem lihakad. Seeneliha tihti vdiline. Eoslavakandja torukestena, hambakestena, ogadena, narmastena, voltidena vi sile, harva eoslehekestena. Seeneniitide ssteem mono-, di- vi trimiitne. Eoskannad 4-, harvem 68- vi 2-eoselised, silinderjad, tlvjad vi urnjad. Eospulber valge, harvem kollane vi pruun. Eosed siledad vi ornamenteeritud, kerajad kuni silinderjad; mitmes perekonnas amloidsed vi dekstrinoidsed. Eoslavas tihti tsstiidid vi (harvem) glotsstiidid. Mnel liigil teatakse anamorfi olemasolu. Enamik liike on puidu-, harvem kdusaproobid; leidub ka mkoriisamoodustajaid ja (peamiselt) puittaimede parasiite. Valdavalt puitunud vi nahkjate viljakehade tttu on poorialaadsed sgiseentena enamasti thtsusetud. Paljud poorialaadsed phjustavad puidumdanikku ja tekitavad seetttu metsamajanduses ja puitehitistes mrkimisvrset kahju. Eristatakse kahte philist tpi puidumdanikke pruun- e. destruktiivmdanikku ja valge- e. korrosioonmdanikku. Need tbid on kergesti eristatavad. Pruunmdaniku korral vrvub puit pruuniks ja lhestub kuupjateks osadeks; vrvuse muutus on tingitud tselluloosi lagundamisest; siliv ligniin on tumeda vrvusega. Selle mdanikutbi niteks on majavammi (Serpula lacrimans) tekitatud puidukahjustus. Valgemdaniku korral on puit hele vi valkjas ja lhestub aastaringe pidi plaadikesteks vi muutub kiuliseks; see muutus on tingitud ligniini lagunemisest, siin jb alles tselluloos. Sellise mdaniku niteks on haavataelikust (Phellinus tremulae) phjustatud haavatve sdamemdanik. Poorialaadseid on paljudes ssteemides ksitletud mittelehikulaadsete (Aphyllophorales) seltsina. Praegu leitakse, et see rhm pole htne, kuid nende seente ldiselt vastuvetavaks peetavat klassifikatsiooni siiski veel pole. Siinkohal ksitletakse 3 sugukonda, mille omavaheline sugulus pole seni selge.Sugukond koorikulised, CorticiaceaeKoorikulised on seni ks kige segasema sstemaatikaga eoslavaseente rhmi. Neid iseloomustavad peamiselt substraadile liibunud hukesed viljakehad, mis vivad esineda vaevumrgatava kirmena vi hukese kilena; samuti nahkja, sitke, korkja vi puitunud, mnel juhul aga sltja ning kuivanult sarvja koorikuna. Eoslavakandja on suurel osal liikidest sile, osal aga ka voldiline, madalate pooridega vi hel juhul (Schizophyllum) isegi eoslehekeste taoline. ksikutel liikidel vib liibunud viljakehade serv prduda kbarataoliselt kitsalt horisontaalseks, mnel liigil aga moodustada isegi klgmiselt kinnitunud, kuid laskuva alusega kbaraid. Seeneniitide ssteem tavaliselt monomiitne, mitmes perekonnas aga dimiitne (paksuseinaliste pikkade skeletthfidega). Pandlad vivad esineda vi puududa. Paljud perekonnad ja liigid on kige mitmekesisema kujuga tsstiididega. Eoskannad tlvjad vi urnjad, enamasti 2-, osal perekondadest aga 6- vi 8-, mnel liigil 2-eoselised. Eosed tavaliselt vrvusetud, siledad vi mnikord ornamenteeritud, mitmel juhul amloidsed vi dekstrinoidsed.161Suurem osa liike kasvab suve algusest hilissgiseni kduneval puidul (kndudel, lamavatel tvedel ja okstel, elavate puude surnud koorel), leidub aga ka mullasaproobe ja mkoriisamoodustajaid. Sdavaid liike selles sugukonnas pole, mrgiseid samuti mitte. Liikide suure arvu tttu moodustavad isegi haruldasemad vi aeglaselt kasvavad liigid heskoos olulise komponendi metsa aineringes, osaledes puidujnuste mullaks muutmisel. Eestis on seni theldatud umbes 250 liiki, tegelik arv vib olla poole suurem; siin on ksitletud 9 perekonda 15 liigiga. Perekond Athelia Pers. Viljakehad tavaliselt hukese valge vi kollaka kilena surnud puidul, eriti lamavatel okstel. Eestis 6 liiki, mille eristamine on vimalik ainult mikroskopeerimisega. Erandiks on omaprase eluviisiga parasiitnahkis (A. arachnoidea (Berk.) Jlich), mis parasiteerib puutvedel kasvavatel samblikel ja vetikail; mnes linnas on ta sage, mujal hajusalt (Parmasto, 1995, 1998a). Kogu talve jooksul ja kevadel vib sulailmaga vi prast vihma nha puutvedel paiknevaid jrjest suurenevaid, kuni 40 cm pikkuseid sravvalgeid ovaale vi ringe. See on parasiitnahkise seeneniidistik, mis toitub samblikest ja vetikaist, jttes edasi kasvades sri keskele palja puukoore. Valge vrvus on tingitud seeneniite paksult katvaist kaltsiumoksalaadi kristallidest. Eoskannad arenevad viljakehaks muutuval seeneniidistikul hiljem, kui see esineb vhemrgatava valkja kirmena. Perekond ebanahkis, Chondrostereum Pouzar Ainsa Eestis kasvava liigi lilla ebanahkise (C. purpureum (Pers.: Fr.) Pouzar) (tahvel 37) viljakehad on vikeste, mne sentimeetri suuruste, substraadile liibunud alusega kbaratena, mis omavahel liituvad; laklg hallikarvane, eoslavakandja violetjas vi punakaspruun. Kasvab metsades lehtpuude, eriti kaskede ja haava kndudel, tekitab pruunmdanikku; sageli. Esineb ka viljapuuaedades, kus viljakehi leidub kll harva, kuid seda suurem on kahjustus viljapuulehtedel need muutuvad hbedaselt valkjaks; seda haigust nimetatakse viljapuude hbelehisuseks, kahjustuse phjuseks on tve juhtteede ummistumine seeneniitidega. Haigus esineb kigil viljapuudel, eelkige aga ploomipuudel. Esialgu ainult lehtedel ilmnev haigus levib peagi kogu puule puud ei kanna, lehed ja viljad jvad vikeseks ja varisevad, kuni 5 aasta jooksul vib puu tielikult hvineda (Liveke, 1995). Perekond pajunahkis, Cytidia Qul. Ainus Eestis esinev liik pajunahkis (C. salicina (Fr.: Fr.) Burt) on nivalt liibunud, tegelikult on viljakehad keskpunktis nabajalt substraadile kinnitunud, kuivades lesprdunud servadega. Eoslavakandja on tasane vi mgarlik, oranikaspunane, hiljem purpur- vi violetjaspunane. Niiskena on viljakehad peaaegu sltjad ja painduvad, kuivanult kvad ja murduvad. Kasvab pajude surnud okstel, tihti massiliselt; Eestis tavaline. Perekond kirmik, Peniophora Cooke Viljakehad substraadile liibunud, enamasti mitmeaastased, koorikjad, hiljem tihti tugevasti lhestunud pinnaga; hallikaslillad, violetjaspruunid vi oranid. Esinevad paksuseinalised inkrusteerunud tsstiidid. Kasvavad surnud okstel, nii veel puudel ripnevail kui ka mahalangenuil. Eestis 7 liiki. Oranide viljakehadega roosa kirmik (P. incarnata (Pers.: Fr.) P. Karst.) on sage lehtpuude ja -psaste okstel, eriti leppadel, haaval ja sirelitel. Saarekirmik (P. limitata (Chaillet ex Fr.: Fr.) Cooke) on pruunikasvioletsete tihedalt lhestunud viljakehadega; seen on sage kuivanud sireliokstel, kuid esineb ka looduslikes puistutes saare surnud okstel. Loode-Eestis ja lnesaartel on kadaka sjasurnud okstel tavaline hallikasvioletne kadakakirmik (P. junipericola J. Erikss.), mis muudab kuivanud, valgemdanikust kahjustatud kadakaoksad kergesti murduvaiks. Perekond vammik, Phlebia Fr. Viljakehad substraadile liibunud vi kbarja laservaga, vahajad vi niiskelt sltjad, kuivades sarvkvad. Eoslavakandja mitmel liigil voldiline vi madalate pooridena, mille vaheseinad on loogelised. Eestis 10 liiki, neist silmatorkavam on knnuvammik (Ph. tremellosa (Schrad.: Fr.) Nakasone & Burds.) (tahvel 36), mille kbara laklg on valkjashall ja karvane, alaklg ookerroosa, tihedavoldiline vi peaaegu pooriline; viljakehade alumine kiht sltjas; kasvab lamavatel lehtpuutvedel ja -kndudel suvel ja sgisel, sage. Eestis on sage ka liibunud viljakehadega, radiaalselt voldilise vi lillaka eoslavakandjaga radiaalvammik (Ph. radiata Fr.: Fr.) (tahvel 36).162Perekond hiidkoorik, Phlebiopsis Jlich Viljakehad substraadile liibunud, vahaja konsistentsiga, kuivades muutuvad sarvjaks ja rulluvad servades substraadilt lahti. Tsstiidid arvukad, kvjad, paksukestalised, kristallidega inkrusteerunud. Eestis 2 liiki, neist olulisem on hiidkoorik (Ph. gigantea (Fr.: Fr.) Jlich, sn. Phlebia gigantea (Fr.: Fr.) Donk, Peniophora gigantea (Fr.: Fr.) Massee). Esineb kuni mnekmne sentimeetri suuruste laikudena lamavatel jmedatel kuuse- ja mnnitvedel, phjustades valgemdanikku. Seent on edukalt kasutatud juurepessu (Heterobasidion annosum) biotrjes, nakatades sellega vrskete kndude likepinna. Perekond lhislehik, Schizophyllum Fr. Tihti arvatakse see perekond omaette seltsi Schizophyllales ja selle ainsasse sugukonda Schizophyllaceae. Uurides viljakehade arengut nende tekkest tiskasvanuni selgus, et eoslavakandja sopistub eoslehekesi meenutavate liistakutena kbara alumiselt pinnalt vlja. Ainsa Eestis esineva liigi lhislehiku (S. commune Fr.) (tahvel 45) viljakehad kasvavad hulgi koos poolringjate, hlmiste, pealt viltjas-karvaste vga hukeste hallide kbaratena. Niiske ilmaga nib kbara alakljel paiknev eoslavakandja radiaalselt paigutunud eoslehekestena, kuiva ilmaga need aga lhestuvad ja rulluvad eoslava kinni kattes kahele poole laiali. Eosed ellipsoidsed vi silinderjad, siledad, vrvusetud. Tsstiide pole. Lhislehik kasvab lehtpuude surnud tvedel ja kndudel, ka elavate tvede surnud koorega osal. Teda vib leida peamiselt kuivades kasvukohtades, eriti raiesmikel. Perioodilisele rakuivamisele kohastununa kasvab ta lunapoolsetes maades isegi poolkrbes. Sitkelt nahkja konsistentsi tttu seent enamikus maades ei sda; Aafrika ja Aasia mitmetes maades on viljakehad prast vastavat kulinaarset ttlust heks lemmikseeneks, mida kasutatakse suppides ja ilmselt ka nrimiseks. Lhislehik on seente biokeemia, geneetika ja fsioloogia uurijate mudelorganismiks, mille kohta on avaldatud sadu uurimusi. Perekond nahkis, Stereum Pers. Mitmed sstemaatikud paigutavad selle perekonna omaette sugukonda Stereaceae. Viljakehad on nahkjate vi peaaegu puitunud, alusel substraadile laskuvate kbarate kujulised, mnel liigil lehvikjad, kasvavad tihti mitmekaupa omavahel liitununa; laklg karvane, pruunikas. Seeneniitide ssteem monomiitne vi peaaegu dimiitne; generatiivsed hfid pannaldeta. Paljudel liikidel esinevad ogalise tipuga basidioolide sarnased eoslavaelemendid; mnel liigil pseudotsstiidid, mis on piimja vi pisut lise kollase sisuga. Niiske eoslava muutub neil vajutamisel raku tippude purunemise tttu verevaks. Eestis 5 liiki sageli esinevaid puidusaproobe. Okaspuude lamapuidul, aga ka vaigutatud mndide tve vlisel osal esineb kuusenahkis (S. sanguinolentum (Alb. & Schwein.: Fr.) Fr.), mille laskuva alusega kbarate eoslavakandja on kahvatupruunikas, muutub vajutades purpurseks. Mgarlik nahkis (S. rugosum (Pers.: Fr.) Fr.) on samasuguse, kuid mgarliku pinnaga eoslavakandjaga; viljakehad paksud, puitunud, substraadile liibunud, mnikord paari millimeetri laiuse kbarja laservaga; kasvab lehtpuude, eriti sarapuu surnud okstel. Karvase nahkise (S. hirsutum (Willd.: Fr.) Gray) (tahvel 37) kbarad on poolringjad vi ahenenud alusega, halli vi hallikaspruuni karvase lakljega; hallikaskollase vi kahvatuorani eoslavakandjaga, mille vrvus vajutamisel ei muutu; esineb lehtpuude puidul, eriti sageli igeaegselt metsast vlja viimata kase- ja lepahalgudel. Lehviknahkis (S. subtomentosum Pouzar) (tahvel 37) kasvab peamiselt lepa lamapuidul, eelistades lodumetsi; viljakehad on karvase nahkise sarnased, kuid lehvikjad, kinnitudes puidule ahenenud alusega, mnikord ainult hes punktis. Perekond oksakoorik, Vuilleminia Maire Eestis leiduvast 4 liigist on tavalisim tamme-oksakoorik (V. comedens (Nees: Fr.) Maire), mille viljakehad kasvavad paksu, substraadile liibunud ookerhallika, niiskelt lillaka koorikuna surnud tammeokste allkljel, millelt koor on maha langenud vi viljakeha mbruses eemale rullunud. Seen asustab sjasurnud oksi ja pole parasiit. Eestis ei leidu vist htegi vanemat tamme, mille alumistel surnud okstel see seen puuduks. Viljakehad on enamikus mitmeaastased, vivad eoseid moodustada aastaringselt ka talvel sulailmadega. Klma vi kuivaga seene elutegevus vaibub, seen elustub aga ja eoste valmimine taastub juba mni tund prast niiskumist, kui temperatuur on pisutki le 0C. Vliselt samasuguste viljakehadega on sarapuu-oksakoorik (V. coryli Boidin), mis meil on sarapuu surnud okstel kaunis sage.163Sugukond vaabikulised, GanodermataceaeViljakehad kljega substraadile kinnitunud vi klgmise jalaga kbaratena, mida katab kva, lbilikes mustjas likiv koorkiht. Seeneliha korkjas, sitke, pruun. Torukesed pikad, he vi mne kihina; poorid marad, peened; viljakeha allklg pruun, kuid enamasti kattunud paksu kreemikasvalge kirmega, mis katsudes jtab pruunid jljed. Puidusaproobid, intensiivse valgemdaniku tekitajad. Vga liigirikas sugukond troopilistel aladel, seal leidub ka kultiveeritavate puude ohtlikke parasiite. Eestis 1 perekond 4liigiga. Perekond vaabik, Ganoderma P. Karst. Viljakehad nagu lal kirjeldatud. Seeneniitide ssteem trimiitne; generatiivsed hfid pannaldega; skeletthfid pikkade peente harunenud tippudega. Eosed pruunid, kahekihilise kestaga, millest sisemine on selgelt peeneogaline. Eestis 4 liiki. Jnesvaabik (G. applanatum (Pers.) Pat.) (tahvel 38) on suure, kuni 50 cm laiuse kbaraga, pealt tasane, tuhmpruun, eoste eraldumise ajal kaetud okolaadpruuni eospulbri kihiga; seeneliha purpurpruun, valgete laikude ja joontega; Eestis tavaline, tekitab paljude lehtpuude, eriti aga haava lamavate tvede ja kndude valgemdanikku. Vga sarnane on Eestis haruldane lunavaabik (G. australe (Fr.) Pat.) (tahvel 38), mille viljakehad on mgarliku lapinnaga; valged laigud seenelihas puuduvad; ka see liik kasvab lehtpuupuidul. Haruldane on likvaabik (G. lucidum (W. Curt.: Fr.) P. Karst.)(tahvel 38), mille viljakehad on pealt tugevasti likivad, algul oranikaspunased kollase servavdiga, siis leni oranikas- vi kastanpruunid; kbaral on klgmine likiv-kastanpruun jalg, mis on sageli vertikaalne; kasvab lehtpuu-, eriti kasekndudel; erandlikult leitud ka kuusekndudelt. Likvaabikut ja sugulasliike kasutatakse Hiina meditsiinis hinnalise toniseeriva ravimi valmistamiseks.Sugukond ebatorikulised, Polyporaceae s.l.Veel kesoleva sajandi keskpaigani nimetati torikulisteks (Polyporaceae) kiki viljakeha alakljel torukestekihina esineva eoslavakandjaga seeni, mis erinesid puravikulaadseist (Boletales). Siis sai selgeks, et tegemist pole sstemaatika hikuga, vaid eluvormiga: mitmel erineva pritoluga seenerhmal on konvergentsi teel tekkinud sarnane vlisehitus. Telised torikud (Polyporus)on ligidasemad lehikseeni meenutavatele servikutele (Pleurotus) jt. seentele torikuliste (Polyporaceae s. str.) sugukonnas. Suurem osa nendega sarnaseid seeni kuulub aga hoopiski kahte teise sugukonda ebatorikulised (Polyporaceae s.l.) ja vaabikulised (Ganodermataceae). Ebatorikulisi iseloomustavad he- vi mitmeaastased sitked vi puitunud viljakehad, mis on kas substraadile liibunud, kinnituvad poolringja kbarana vi on harva keskse vi klgmise jalaga. Seeneniitide ssteem mono-, di- vi trimiitne. Eoskandadel reeglina neli eost, mis on enamasti vrvusetud ja sileda kestaga. Eestis leidub selliseid seeni le 120 liigi; nad kasvavad surnud puidul, vaid vhesed elavatel tvedel, erandjuhul puude juurtel (siis nivalt maapinnal). Leidub nii valge- kui ka pruunmdanike tekitajaid, mitmed liigid kahjustavad lesttatud puitu vi isegi puitrajatisi (sillad, tulbad jm.). Sdavuse seisukohalt valdavalt thtsusetud. Siin ksitletakse 21 perekonda 36 liigiga.Paljukbaraliste, alusel omavahel liitunud, lihakate heaastaste viljakehadega perekonnadPerekond kobartorik, Grifola Gray Viljakehad paljude kbarate ja alusel liitunud klgmiste jalgadega; suurte psjate kobaratena vib koos kasvada sadu kbaraid. Seeneliha valge, lihakas, habras. Poorid valged, keskmise suurusega (24 hel mm-l). Seeneniitide ssteem monomiitne; seeneniidid pannaldega. Tsstiide pole. Eosed vrvusetud, siledakestalised, inamloidsed. Eestis ainult 1 liik Eesti Punasesse raamatusse ning riikliku kaitse (II kategooria) alla kuuluv kobartorik (G. frondosa (Dicks.: Fr.) Gray) (tahvel 39) (vt. seenekaitse). Kbarad lehvikjad vi piklikmarad, kuni 12 cm suurused, pealt hallikaspruunid, 310 mm paksused; kogu viljakeha vib saavutada kuni poolemeetrise lbimdu. Leitud vga harva augustis ja septembris Lne-Virumaal ja Saaremaal vanade tammede alusel, hel juhul ka tammeknnul.164Perekond vvlik, Laetiporus Murrill Viljakehad ksteise kohal ja krval hulgakaupa omavahel liitunud lamedate kbaratena; lihakad, haprad, vvelkollase vi oranika laklje ja ere-sidrunkollaste peente pooridega. Seeneniitide ssteem dimiitne: pannaldeta generatiivhfidega segi leidub tugevasti harunenud siduvhfe. Eosed vrvusetud, siledakestalised. Eestis ainult ks liik vveltorik (L. sulphureus (Bull.: Fr.) Murrill) (tahvel 40). Kasvab lehtpuude, eriti tamme elusatel tvedel, phjustades tve pruuni sdamemdanikku. Meil parkides, puiestikes ja tammepuisniitudel tavaline, metsades haruldasevitu. Noorelt tinglikult sdav, on Inglismaal ja mujalgi phjustanud mnel inimesel seedehireid (vt. mao- ja soolenhtudega mrgitus). Viljakehad arenevad alates juunist, 12 kuu prast surevad ja muutuvad lubjataoliseks massiks, mis hiljem psib jrgmise aastani puu jalamil.Keskse jalaga heaastaste viljakehadega perekondPerekond juurepruunik, Phaeolus (Pat.) Pat. Eestis ainult 1 liik juurepruunik (Ph. schweinitzii (Fr.) Pat.) (tahvel 40). Viljakehad korkjas-lihakad, haprad, marad, kuni 30 cm lbimdus; laklg pehme- vi jmedakarvane, pruun, vdiline, algul heledama ookerkollase servavdiga; seeneliha kollakas- kuni roostepruun; poorid nurgelised, roheka kirmega, mis vajutuskohtades kaob; jalg kuni 9 cm krgune, jme, tumepruun, karvane; seeneniitide ssteem monomiitne, generatiivsed hfid pannaldeta, lihtvaheseintega; eosed siledakestalised, inamloidsed. Meil kaunis haruldane, kasvab vanade lehiste (Larix spp.) lheduses nivalt maapinnal, tegelikult puujuurtel; vga harva kasvab seen jalata kbarana ka vanade mndide tvel. Phjustab puidu pruunmdanikku, harulduse tttu aga majandusliku thtsuseta. Viljakehi saab kasutada lnga vrvimiseks (vt. seentega vrvimine).Mitmeaastaste, sageli kihilise eoslavakandjaga viljakehadega perekonnadPerekond korgik, Antrodia P. Karst. Viljakehad talvituvad vi mneaastased, substraadile liibunud vi laservas vikeste kbaratega; valged vi valkjad; hekihilise eoslavakandjaga ja suhteliselt suurte, tihti nurgeliste vi piklike pooridega. Seeneniitide ssteem dimiitne; generatiivsed hfid pannaldega. Puidusaproobid, phjustavad pruunmdanikku. Eestis 7 liiki, neist enamik kasvab okaspuude lamavatel tvedel ja kndudel. Peamiselt mnnitvedel kasvab meil sageli majakorgik (A. sinuosa (Fr.) P. Karst.), mille substraadile liibunud viljakehad vivad olla kuni meetripikkused, valged, hiljem ookerpruunikad; poorid viljakeha kasvamisel lamapuidu klgedel piklikult vlja venitunud, tihti lhestunud vaheseintega. Seene nimi on tuletatud asjaolust, et ta kasvab mnikord majaseenena ehituspuidul. Kuusekorgiku (A. serialis (Fr.) Donk) 13 cm suurused viljakehad kasvavad mitmekaupa kokkukasvanult, on alusel laskuvad, pealt valged, peagi heleookerpruunid, alt piimvalged ja vikeste marate pooridega. Kasvab peamiselt kuuse lamavatel tvedel ja kndudel, harva ka puitrajatistel; Eestis sage. Samuti liibunud viljakehadega kollakas korgik (A. xantha (Fr.) Ryvarden) erineb perekonna teistest liikidest helesidrunkollaste vikeste pooride poolest, mille pind peagi sgavalt lhestub; kasvab kaunis sageli avatud, valgusrikastes kohtades, eriti kuivades mnnikutes; mne aasta vanused viljakehad muutuvad lubivalgeks. Perekond lambakorrik, Cerrena Gray Eesti ainsa liigi lambakorriku (C. unicolor (Bull.: Fr.) Murrill) viljakehad on he- vi mneaastased, poolringjad, kljega substraadile kinnituvad, kaunis hukesed. Viljakehade laklg on hall vi ookerkollane, harjaskarvane, kontsentriliselt vaoline. Eoslavakandja kollakashall, tihti violetse tooniga; poorid ebakorraprased, isegi pisut labrintjad, hiljem hambuliselt lhestunud. Seeneliha korkjas vi nahkjas, seda eraldab lapinna karvkattest lbilikes hsti nhtav mustjas joon. Puidusaproob, kasvab kaskede ja teiste lehtpuude kndudel ja lamavatel tvedel; kaunis sageli. Perekond tammekakk, Daedalea Pers.: Fr. Eestis ainult 1 pillatult kasvav liik tammekakk (D. quercina (L.: Fr.) Fr.) (tahvel 41), mille suured, kuni 30 cm lbimduga mitmeaastased korkjad kbarad kasvavad ainult tamme kndudel ja tvede surnud osal. Kbara laklg on kahvatu-hallikaspruun, ebatasane; poorid suured, paksude vaheseintega, labrintjad, mnikord servas isegi eoslehekeste taolised. Seeneniitide ssteem trimiitne; generatiivsed hfid pannaldega. Tsstiide pole. Puidusaproobina phjustab pruunmdanikku.165Perekond punakakk, Daedaleopsis J. Schrt. Viljakehad osalt talvituvad ja annavad alles kevadel eoseid, osalt tekivad suve lpul ja on heaastased; poolringjad, paksuvitu kbaratena, kuni 20 cm laiused ja 24 cm paksused. Seeneniitide ssteem trimiitne; generatiivsed hfid pannaldega. Tsstiide pole. Eestis ainult ks liik punakakk (D. confragosa (Bolt.: Fr.) J. Schrt.), mille kbara laklg on ookerpruun, vdiline, algul valkja servaga; seeneliha tihevatjas. Poorid radiaalsuunas vljavenitunult rombjad vi piklikud, servas mnikord eoslehekestena, paksuseinalised, pruunikad, tihti valkja kirmega, mis vajutamisel muutub kiiresti verevaks vi kastanpunaseks. Eestis kaunis sage pajude, harvem teiste lehtpuude surnud vi lamavatel okstel; phjustab valgemdanikku. Perekond tuletael, Fomes (Fr.) Fr. Perekonda kuulub Eestis ainult 1 liik tuletael (F. fomentarius (Fr.) Kickx) (tahvel 41; joon. 4.23.). Seen on Eestis tavaline kaskede surnud tvedel, kndudel, lamavatel tvedel ja jmedamatel okstel, tekitades kiiresti arenevat pruunmdanikku. Viljakehad elavad kuni 45 aastat, on kabjakujulised, kuni 25 cm lbimdus ja kuni 10 cm paksused; pealt hallid, kaetud tiheda, lbilikes likiva koorkihiga; seeneliha tihkevatjas, helepruun; torukestekihte 15; poorid peened, marad. Seeneniitide ssteem trimiitne; generatiivhfid pannaldega. Mdanenud puidus vib nha looklevaid musti jooni: need eristavad tuletaela eri eksemplaride poolt nakatunud puiduosi, mille seeneniidistikud on omavahel antagonistlikes suhetes. Viljakehad annavad kevadel ja sgisel rohkelt eoseid; osa neist langeb hust tagasi viljakehale ja selle lapind on sel ajal valge, nagu jahukorraga kaetud. Tuletaela kasutati tuletikkude leiutamise ja laiema levikuni tule saamisel sellest ka nimi. Tulerauaga tulekivi vastu les langes sdemeid taelale, mida eelnevalt oli tdeldud salpeetrilahuses immutamisega. Tael sttis, kuid ei plenud ra: prast tule kasetohule, piibule vm. kandmist tael kustutati ja oli palju kordi kasutatav. Seent vib kasutada lnga vrvimisel (vt. seentega vrvimine). Perekond pess, Fomitopsis P. Karst. Eestis 2 liiki. Viljakehad mitmeaastased, tiheda koorkihiga kaetud, mitme torukestekihiga. Tekitab pruunmdanikku. Erinevalt tuletaelast on pessude seeneliha kreemikaskollane, meie tavalisel liigil knnupessul (F. pinicola (Fr.) P. Karst.) (tahvel 42) tugeva hapuka lhnaga. Viljakehade laklg on mitmevrviliselt vdiline. heaastane poolringjate kbaratega seen on ooker- vi hallikaskollane; jrgmisel aastal muutub see tumedamaks ja omandab punaka vrvingu, uus servatsoon on aga juba kirjeldatud heaastasele viljakehale iseloomulikku vrvi. Kolmandal aastal muutub vrvus pruunikasmustjaks vi halliks, kbarad on siis kuni 35 cm suurused. Kbara alakljel asuvad poorid on ookerkollased, eoste moodustumise ajal valkjad. Kiire kasvu ajal (enamasti varasuvel) vib hele servatsoon eritada suuri, hapuka maitsega veetilku: tegemist on peamiselt troopikataimedel tuntud gutatsiooniga, ainevahetuse jgina tekkiva liigse vee eritamisega. Knnupess kasvab nii okas- kui ka lehtpuude kndudel ja lamavatel tvedel ning mdandab kiiresti metsast igeaegselt vljavedamata jnud lesttatud metsamaterjali. Viljakehad on kasutatavad lnga vrvimiseks (vt. seentega vrvimine). Eestis hoopis haruldasem on vanade vi plismetsade indikaatorliik roosa pess (F. rosea (Fr.) P. Karst.) (tahvel 42), mida on leitud peamiselt kuuse lamatvedel; noored viljakehad on roosad, hiljem pealt mustjad, seeneliha ja poorid aga jvadki pruunikalt roosakaks. Perekond juurepess, Heterobasidion Bref. Viljakehadeks on laiad, kljega vi laskuva alusega substraadile kinnitunud okolaadpruuni lakljega kbarad. Viljakehad on mitmeaastaed, iga aasta torukestekiht on eelmisest kitsam ja seetttu viljakeha alaklje serv astmeline; seeneliha ja alaklg kreemikad vi ookervalkjad; poorid peened, marad. Eestis esineb 1 vhemalt kahe teisendina kasvav tavaline liik juurepess (H. annosum (Fr.) Bref.), mis tekitab kuuse- ja mnniistandustes ja metsades suuri kahjustusi. Harvem esineb juurepess ka kadakal, kaskedel ja lehistel (Larix spp.). Viljakehad kasvavad lamavatel tvedel, kndudel, eriti mnni puhul aga ka noorte puude juurekaelal. Seen kahjustab juuri ja puutve alumist osa, tekitades tve vi juurte pinnani ulatuvat sdamemdanikku. Nakkus vib edasi kanduda mullas he puu juurtelt teisele, seetttu nakatuvad puud rhmiti. Haigestunud puud langevad kergelt tuulemurru vi -heite ohvriks. Kui nete metsas rhma ligistikuseid kuuseknde, mis on seest nsad vi tugevasti mdanenud, on enamasti tegemist sanitaarraiel krvaldatud, juurepessust tabatud puudega. Kuusel ja mnnil kasvavate teisendite viljakehad erinevad ksteisest vaid spetsialisti silmale tabatavalt; omavahel need teisendid ei ristu ja seetttu viks neid ksitleda ka omaette liikidena.166Perekond tarjak, Oxyporus (Bourdot & Galzin) Donk Viljakehad he- vi mitmeaastased, valged vi valkjad, tihti kihilise eoslavakandjaga. Seeneniitide ssteem monomiitne; seeneniidid pannaldeta. Eoslavas hukese- vi paksuseinalised tsstiidid, mis sageli kannavad peajat inkrustatsiooni. Puidusaproobid. Eestis 4 liiki, neist tavalisem on vahtrate (Acer spp.), hobukastanite (Aesculus spp.), jalakate (Ulmus spp.), aga ka teiste lehtpuude elavatel tvedel kasvav vahtratarjak (O. populinus (Fr.) Donk); viljakehad paljuaastased, puutvest vhe esile ulatuvad; igal aastal pakseneb torukeste kiht he, ainult umbes 1 mm paksuse kihi vrra; laklg kattub vanadel viljakehadel algul rohevetikate, siis sammaldega; vahtratarjak on peamine meie parkides kasvavate vanade vahtrate valgemdaniku ja tuulemurru phjustaja. Loode-Eestis ja lnesaartel kasvab kadaka, kuuse ja hariliku ebajasmiini (Philadelphus coronarius L.)okstel siin-seal kadakatarjak (O. philadelphi (Parmasto) Ryvarden), mis on Eesti Punase raamatu ja riikliku kaitse all olev liik (III kategooria) (vt. seenekaitse); viljakehad kasvavad augustist oktoobrini, on substraadile liibunud, vga hukesed, suurte madalate pooridega, valged. See liik kirjeldati esmakordselt Eestist Puhtulaiult, hiljem on teda leitud vga haruldasena ka Kesk-Euroopast, Turkmeeniast ja Venemaa Kaug-Idast; ilmselt on tegemist vga vana reliktse liigiga. Haava, aga ka teiste lehtpuude lamavatel tvedel vib kllalt sageli leida kooriktarjakut (O. corticola (Fr.: Fr.) Ryvarden), mille substraadile liibunud, suurte pooridega kreemikasvalged viljakehad on sitkelihakad; torukesed kuni 6 mm pikkused. Perekond tagel, Trametes Fr. Viljakehad he- vi mneaastased, ljega substraadile kinnitunud kbaratena, valged vi valkjad. Seeneniitide ssteem trimiitne; generatiivsed hfid pannaldega. Tsstiide pole. Puidusaproobid lehtpuude puidul, phjustavad valgemdanikku. Eesti 6 liigist suurim on haruldane pajutagel (T. suaveolens Fr.), mille paksud poolringjad viljakehad kasvavad peamiselt vanade pajude tvedel ja on ratuntavad aniisilhna poolest. Selline lhn esineb Eesti ebatorikulistest veel ainult okaspuude puidul kasvaval pruunide viljakehadega lhnaval krbikul (Gloeophyllum odoratum). Pajutagla poorid on suured ja nurgelised. Tavalised Eestis on kolm hukeste (110 mm) viljakehadega ja vikeste pooridega liiki, mis varem loeti perekonda kbjas (Coriolus) kuuluvaks. Kirju tagel (T. versicolor (L.: Fr.) Pilt, sn. Coriolus versicolor (L.: Fr.) Qul.) (varem meil tuntud kirju kbjasena) (tahvel 43) on siidilikelise vdilise kbaraga, mis on vahelduvates pruunides ja kollastes toonides, harvem terassinine. Villtagla (T. hirsuta (Fr.: Fr.) Pilt, sn. Coriolus hirsutus (Fr.: Fr.) Qul.) (varem villkbjase) (tahvel 43) kbar on lakljel pstiste hallide harjaskarvadega ja vdiline, lbilikes vib karvkatte all nha kitsast mustjat joont; pooride pind hallikaspruun vi tumehall. Vttagel (T. ochracea (Pers.) Gilb. & Ryvarden, sn. Coriolus zonatus (Nees: Fr.) Qul.) (varem vtkbjas) (tahvel 43) on tuhmpruuni palja vi vga madalalt sametja vtideta kbaraga, mis kinnituskoha juures (alusel) on muhklik ning sageli ka tumedam. Kik kolm liiki kasvavad paljude lehtpuude kndudel, lamavatel okstel ja mnikord ka lamatvedel; vttagel eelistab haava ja kase puitu, viljapuude kndudel ja vanade tvede surnud osadel on tavalisem villtagel.heaastaste vi talvituvate, alati kihtideks jagunemata eoslavakandjaga viljakehadega perekonnadPerekond suitsik, Bjerkandera P. Karst. Viljakehad poolringjate kbaratena, tihti laskuva alusega, pealt hallikaspruunid, pruunika lihaka seenelihaga ja halli torukestekihiga. Saproobid lehtpuude kndudel ja lamapuidul, phjustavad valgemdanikku. Eestis 2 liiki. Harilik suitsik (B. adusta (Willd.: Fr.) P. Karst.) (tahvel 45) on meil sage liik, kasvab kduneval haava- ja kasepuidul, kuid vib esineda ka paljudel teistel lehtpuudel. Kbarad on kuni 4 cm suurused ja kasvavad omavahel mitmekaupa kokku. Pruun suitsik (B. fumosa (Pers.: Fr.) P. Karst.) on kuni 6 cm suuruste kbaratega, paksema, lbilikes vdilise seenelihaga ja hallikaspruuni torukestekihiga; Eestis leitud kaunis harva, peamiselt parkides surnud tvedel ja kndudel. Perekond krbik, Gloeophyllum P. Karst. Viljakehad he- vi mneaastaste poolringjate, kljega substraadile kinnituvate vi omavahel rosetjalt liitunud, alusega puidule kinnitunud kbaratena; pruunid, karvase vi hatuse lapinnaga. Seeneliha sitkenahkjas vi korkjas, pruun, mnel liigil lbilikes vdiline. Eoslavakandja radiaalselt paigutunud eoslehekestena vi nurgeliste pooridena. Seeneniitide ssteem di- vi trimiitne; generatiivsed hfid pannaldega. Saproobid peamiselt okaspuude puidul, phjustavad intensiivset pruunmdanikku. Eestis 4 liiki, neist tavalisemad on kaks. Pruun krbik (G. sepiarium (Wulf.: Fr.) P. Karst.) (tahvel 44) on hukeste, 310 cm suuruste roostepruunide kbaratega, mille serv on noorelt valkjas vi ookerkollane; eoslehekesed oranikaspruunid vi ookrivrvi, kaunis tihedalt asetunud (hel sentimeetril 1525). See liik on meil ks167peamisi okas-, eriti aga kuusepuidu lagundajaid raiesmikel ja teistes kuivades kasvukohtades; esineb ka vanadel raudteeliipritel, puitsildadel jt. rajatistel, harva ka majaseenena. Eelmisest harvem on hredamalt asetunud sinihallika kirmega kaetud eoslehekestega (hel sentimeetril 815) ja hallikaspruuni lapinnaga kuusekrbik (G. abietinum (Bull.: Fr.) P. Karst.) (tahvel 44). Lhnav krbik (G. odoratum (Wulf.: Fr.) Imaz., sn. Anisomyces odoratus (Wulf.: Fr.) Pilt) (varem tuntud hariliku lhnukina) (tahvel 48) on paksude roostepruunide, servas ookerkollaste, hiljem tumenevate viljakehadega; seeneliha tume-roostepruun, kasvuajal tugeva aniisilhnaga; poorid nurgelisevitu marad, ookerkollased, muutuvad vajutades vi seene vananedes pruuniks. Lhnav krbik kasvab Eestis peamiselt kuusekndude likepindadel; viimasel juhul on viljakehad sageli ebardlikud; sage. Perekond pruunik, Hapalopilus P. Karst. Kbarad kahvatu-kakaopruunid vi ookeroranid, lihakad, kuivanult pehmekorkjad, nende vrvus muutub KOH toimel tumevioletseks vi tume-veripunaseks. Seeneniitide ssteem monomiitne; seeneniidid pannaldega. Saproobid lehtpuude puidul, phjustavad valgemdanikku. Eestis 3 liiki. Kakaopruuniku (H. nidulans (Fr.) P. Karst., sn. H. rutilans (Pers.: Fr.) P. Karst.) kbarad on kakaopruunid, muutuvad KOH toimel tumevioletseks, kuni 8 cm suurused, enamasti ksikult vi kasvab paar-kolm tkki omavahel kokku; seent esineb kaunis harva, peamiselt sarapuu lamavatel vi surnud okstel; on kasutatav lnga vrvimiseks (vt. seentega vrvimine). Krookuspruunik (H. croceus (Pers.: Fr.) Bondartsev & Singer) on ere-ookeroranide, mitmekaupa omavahel liitunud kbaratega, mis KOH toimel muutuvad tume-veripunaseks; viljakehad kuivavad aeglaselt, moondudes oma vrvuselt pruunikaks ja konsistentsilt sarvjaks; liik kasvab ainult vanadel tammedel, nii elavatel kui ka surnud tvedel, on Eestis oma leviku phjapiiril. Krookuspruunik on Eestis riikliku kaitse all (II kategooria) olev Punase raamatu liik (vt. seenekaitse), leitud mned aastad tagasi Rohukla lhedal ja Loode-Vrumaal. Perekond kasepehik, Lenzites Fr. Viljakehad heaastased, kljega kinnitunud poolringjate kuni 10 cm laiuste kbaratena. Kbara laklg sametkarvane, tihedalt vdiline, hallikaskollane vi pruunikas. Seeneliha tihevatjas, valge. Torukeste asemel esinevad radiaalsed, pisut harunevad, sageli pisut looklevad lamellid. Seeneniitide ssteem trimiitne. Eosed vrvusetud, silinderjad, pisut kverdunud. Puidusaproobid lehtpuude puidul, phjustavad valgemdanikku. Eestis 1 sage liik kasepehik (L. betulinus (L.: Fr.) Fr.), mis kasvab suvest hilissgiseni lehtpuude, eriti kase ja haava kndudel ja lamapuidul. Pisut sarnastest lehikseentest eristab teda eoslehekeste korkjas sitke konsistents. Perekond tmak, Oligoporus Bref. Viljakehad heaastased, kljega kinnitunud kbaratena, mis vivad olla laskuva alusega vi substraadile liibunud. Iseloomulik on viljakehade konsistents, mis on juustutaoline vi pehmelihakas ja habras; kuivades muutub see pehmekorkjaks, kbara pealispind aga mitmetel liikidel kontkvaks nagu enamasti ka torukestekiht; ka elusatel viljakehadel on seeneliha ja torukestekiht enamasti erineva konsistentsiga. Poorid peened ja marad, mnel laskuva kbaraga vi liibunud liigil nurgelised ja erandina sna suured. Seeneniitide ssteem monomiitne vi ebaselgelt dimiitne. Mnel liigil esineb tsstiide. Eosed vrvusetud, enamasti vikesed, allantoidsed vi ellipsoidsed. Puidusaproobid leht- ja okaspuude puidul, phjustavad pruunmdanikku. Eestis 10 liiki. Okaspuude, eriti kuuse lamavatel tvedel on tavaline sinitmak (O. caesius (Schrad.: Fr.) Gilb. & Ryvarden) (tahvel 46), mille vikesed, kuni 4 cm laiused poolringjad viljakehad on sinaka tooniga valged, muutuvad vananedes, samuti vajutades, alati aga kuivades tintsiniseks. Lehtpuudel kasvab pisut harvem ligidane liik sinakas tmak (O. subcaesius (A. David) Ryvarden & Gilb.), mille sinakas toon on nrk, ei tugevne vajutades; eosed kitsamad. Perekond kaseksn, Piptoporus P. Karst. Kbarjad, kuni 20 cm pikkused ja 8 cm paksused heaastased viljakehad kinnituvad substraadile varretaoliselt ahenenud alusega. Torukestekiht tekib alles siis, kui viljakeha on omandanud peaaegu lplikud mtmed. laklg on kaetud kahvatupruuni koorikuga, seeneliha on vatjas, lumivalge. Phjustab lehtpuude pruunmdanikku. Eestis ainult 1 liik kaseksn (Piptoporus betulinus (Bull.: Fr.) P. Karst.) (tahvel 35), mis kasvab sageli kaskede surnud pstistel ja lamatvedel. Esinedes kogu Phjapoolkeral eranditult vaid kasel, on selle seene eluviis mneti mistatuslik: laboratoorsetes katsetes on ta suuteline kasvama mistahes puuliigi puidul.168Perekond punapoorik, Pycnoporus P. Karst. Eestis ainult 1 liik punapoorik (P. cinnabarinus (Jacq.: Fr.) P. Karst.) (tahvel 46), mille poolringjad vi neerja kujuga kbarad on kinaverpunased, kuni 10 cm suurused. Seeneliha kahvatupunane, peened marad poorid aga eredalt tellis- vi kinaverpunased. Seeneniitide ssteem trimiitne; generatiivhfid pannaldega. Saproob lehtpuude, eriti kase ja haava lamavatel okstel ja tvedel, tekitab valgemdanikku. Eestis kohati, viimaseil aastail on arvukus vhenenud. Liiki on intensiivselt uuritud uute ravimite otsingu eesmrgil. Perekond kbjuk, Trichaptum Murrill (sn. Hirschioporus Donk) Kbarad heaastased, mned neist ka talvituvad; hukesed, poolringjad ja laskuva alusega, osalt isegi substraadile liibuvad vi (kasekbjukil) lehvikjad, ikka mitme- vi hulgakaupa omavahel kokku kasvanud. Kbara laklg pruunikashall, sageli violetse varjundiga, karvane. Seeneliha huke, nahkjas. Eoslavakandja madalate nurgeliste pooridena, mille vaheseinad on sageli lhestunud, pruunikasvioletsed vi kahvatupruunid. Seeneniitide ssteem di- vi trimiitne; generatiivsed hfid pannaldega. Tsstiidid olemas, paksukestalised. Eosed vrvusetud. Puidusaproobid, phjustavad puidu intensiivset ja kiiresti arenevat valgemdanikku. Eestis 4 liiki. Vga harilik ja lamavatel okaspuutvedel massiliselt esinev on kuusekbjuk (T. abietinum (Dicks.: Fr.) Ryvarden), mille osalt liibuvad viljakehad vivad omavahel mitme meetri pikkuselt kokku kasvada; poorid ebakorrapraselt nurgelised, pisut hammastunud servadega. Mnnikbjuki (T. fuscoviolaceum (Ehrenb.: Fr.) Ryvarden) eoslavakandja on radiaalselt paiknevate robustsete lapikute hammastena, mis on violetsed, hiljem tume-violettpruunid; kasvab eelmisest palju harvem, mnnipuidul, eelistades loo- ja rabametsi. Kasekbjuk (T. biforme (Fr.) Ryvarden) on lehvikjate viljakehadega, heledam (violetse tooniga tumekreem vi veidi pruunikas); kasvab lehtpuude, eriti kase lamavatel tvedel ja kndudel; kaunis harva. Perekond ebatmak, Tyromyces P. Karst. Viljakehad peaaegu samasugused kui tmaku (Oligoporus) perekonnas, kuid seen phjustab valgemdanikku. Eestis 4 liiki, neist levinuim on valge ebatmak (T. chioneus (Fr.) P. Karst.). Viljakehad on poolringjad, kljega substraadile kinnitunud, kuni 10 cm suurused ja 2 cm paksused, valged vi kollakad, pehmelihakad, kuivanult kvad ja haprad. Poorid veidi nurgelised, kaunis peened. Paljude lehtpuude, eriti aga kase lamavatel tvedel ja kndudel, erandina ka okaspuude puidul.Selts Taelikulaadsed, HymenochaetalesViljakehad he- vi mitmeaastased, substraadile liibunud vi kbaratega, viimased mnikord keskse jalaga. Eoslavakandja vib olla sile, harvem narmastena, enamasti aga pstiste torukestena, mis moodustavad viljakeha allkljel pooridena avaneva kihi. Seeneliha pehmenahkjas, korkjas vi puitunud, kollakas- kuni tumepruun; vrvus tumeneb KOH toimel ja muutub mnikord lausa mustaks; seda vrvusreaktsiooni nimetatakse he perekonna vananenud nime jrele ksantokroidseks. Seeneniitide ssteem monomiitne vi ebaselgelt dimiitne; seenelihas vib leiduda ka pikki sirgeid, vga paksu rakuseinaga pruune seetahfe, mis lpevad terava tipuga; generatiivsed hfid alati pannaldeta. Paljudel liikidel esinevad eoslavas seetad koonilised vi neljad paksukestalised tumepruunid rakud, mille tipp on enamasti terav, mnikord konksjalt kverdunud. Tsstiide esineb vaid vhestel liikidel ja need erinevad eoskandadest vhe. Eoskannad tnjad vi tlvjad, tavaliselt nelja eosega. Eosed vrvusetud kuni pruunid, hukese vi paksenenud kestaga, inamloidsed, harvem dekstrinoidsed. Kik liigid on puidu valgemdaniku tekitajad, oletatavalt on paar liiki ka mullasaproobid vi isegi mkoriisamoodustajad. Seeneliha sitkuse vi puitumise tttu on kik liigid mittesdavad. Mned sstemaatikud on seltsis eristanud kuni 4 sugukonda, siin eelistame neid ksitleda koos 1 sugukonnana.169Sugukond taelikulised, HymenochaetaceaeKirjeldus vastab seltsi omale. Eestis 5 perekonda 34 liigiga. Perekond puidik, Coltricia Gray Viljakehad heaastased, kbara ja enam-vhem keskse jalaga. Seeneliha sitkenahkjas; eoslavakandja lhikeste torukeste kihina. Eestis on tavaline harilik puidik (Coltricia perennis (L.: Fr.) Murrill), mille kuni 8 cm lbimduga mar kbar on hukese, kuni 2 mm paksuse seenelihaga; pealt kollakaspruun, madalalt sametjas ja vdiline; poorid peened, helepruunid; jalg madalalt sametjas. Kasvab sageli liivastes mnnikutes ja nmmedel, tenoliselt huumusesaproob. Tihedamale samblakattele eelistab palja pinnasega kohti, eriti vhekasutatud radu ja metsasihte. Viljakehad ilmuvad juulis, jrgmise aasta suvelgi vib veel nha tumepruune, kuid juba surnud kuivanud viljakehasid. Perekond tubaknahkis, Hymenochaete Lv. Viljakehad sileda eoslavakandjaga, substraadile liibunud vi poolringjate, hulgi koos kasvavate kbaratena, mille alus laskub substraadile; pruunid vi tumepruunid, sitkenahkja vi puitunud konsistentsiga. Tihti vib kbaras eristada kihte: alakljel paiknevale eoslavale jrgneb seeneliha, siis huke tumedam koorkiht ja sellel kbara karvasust phjustav, omavahel hredalt pimunud seeneniitidest koosnev kattekiht (tomentum). Lisaks eoslavas esinevatele seetadele vib mono- vi dimiitse seeneniitide ssteemiga seenelihas leiduda pikki paksukestalisi tumepruune seetahfe. Saproobid leht- ja okaspuude puidul, phjustavad valgemdanikku. Eestis 4 liiki. Pajude, sarapuu jt. lehtpsaste, harvem teiste puude surnud ja lamavatel okstel leidub sageli harilikku tubaknahkist (H. tabacina (Sowerby: Fr.) Lv.) (tahvel 47), mille vikesed hulgi koos kasvavad hukesed kbarad on radiaalkiulise pinnaga, eoslava on kollaka servaga pruun, hiljem tumepruun ja lhestunud. Taoliste kbaratega on ka pealt kontsentriliselt vaoline, ebatasane, kuid karvkatteta tamme-tubaknahkis (H. rubiginosa (Dicks.: Fr.) Lv.) (tahvel 47), mille eoslava on tume-kastanpruun, viljakehad jigalt kvad. Kasvab siin-seal tammekndudel, harvem lamavatel tvedel. Perekond taigapssik, Inonotopsis Parmasto Viljakehad substraadile liibunud, vga pehmed, vatjad, laia kiulise servaga. Poorid suured, nurgelised, peagi lhestuvad ja omavahel liituvad. Seetad puuduvad. Ainus liik taigapssik (I. subiculosus (Peck) Parmasto) on Euroopas rmiselt haruldane (mned leiud Rootsis, Soomes ja Arhangelski oblastis), Eestis leitud Muraka looduskaitsealal kdunenud okaspuupuidul; Eesti Punase raamatu liik, II kategooria riikliku kaitse all (vt. seenekaitse). Perekond pssik, Inonotus P. Karst. Viljakehad heaastased, poolringjate paksude, tihti ksteisega liitunud klgmiselt kinnitunud kbaratena, mis on kollakas- kuni tumepruunid, enamasti sametise vi karekarvase lakljega. Osal liikidest on viljakehad substraadile liibunud. Viljakehad korkjad, mnikord kaunis pehmed, sitked vi haprad, muutuvad kuivades ja surnult rabedaks. Seeneliha on tihti radiaalkiuline. Eoslavakandja esineb hukese vi sna paksu torukestekihina, kaunis peened poorid on sageli sillerdavad viltu langevas valguses on nad sltuvalt vaatenurgast kas hbedalikelised vi tumepruunid. Seeneniitide ssteem alati monomiitne, mnikord esinevad seetahfid; seetad vivad mnel liigil puududa, mnel teisel on nad konksjalt kverdunud tipuga. Rahvameditsiinis, aga ka ravimi toorainena on tuntud must pssik ehk kaseksn (I. obliquus (Fr.) Pilt) (tahvel 45). Seene suured kivikvad mustad steriilsed moodustised kasvavad kase, harvem pihlaka vi lepa elaval tvel, puu pikilhede kohal. Kaseksna pind on must, krobeline, sgavalt lhestunud ja mureneb katsumisel; selle all paikneb marmormustrilise struktuuriga pruun seeneliha. See seene steriilne moodustis pole viljakeha, vaid areneb mdanikust eriti kahjustatud kohal, kust puutvi hiljem tugeva tuule korral tihtipeale murdub. Nd lhestub puu koor piki tve ning koore ja tvepuidu vahele tekib huke vahe. Selle teket soodustavad tvepuidust risti vlja kasvavad seeneliistakud, mis koorele tugevat survet avaldavad. Tekkinud vabas ruumis arenevad musta pssiku substraadile liibunud, pikalt piksete torukestega viljakehad. Mne hilissuvise ndala jooksul valmivad neis ookerkollased eosed, mida hu liikumine koorealuses laimaras tunnelis nagu korstnas lespoole tstab, kuni eosed vlishku satuvad. Hiljem viljakehad surevad, pruunistuvad ja muutuvad isegi laialt lahtipainduva puukoore puhul vhemrgatavaks. Nii ongi paljudele seeneteadlastele jnud mulje, nagu oleks kaseksn (musta steriilse moodustisena) tavaline, viljakehad aga vga haruldased. Rahvameditsiinis on kaseksnateed kasutatud maovhi vhemjusa ravimina, Siberis aga ka lihtsalt seedimisele kasuliku tervistava joogina (vt. ravimseened).170Poolringjate, kljega kinnitunud, enamasti mitmekaupa koos kasvavate ookerpruunide radiaalvaoliste kbaratega lepapssiku (I. radiatus (Sow.: Fr.) P. Karst.) (tahvel 46) viljakehad on sitked, murdes radiaalkiulised; poorid sillerdavad; seen on meil sage lepikutes, eriti aga lodumetsades leppade kndudel ja lamatvedel. Viljakehad on kasutatavad lnga vrvimiseks (vt. seentega vrvimine). Ainult Lne-Virumaal on leitud riikliku kaitse all (II kategooria) olevat ja Eesti Punasesse raamatusse kuuluvat tammepssikut (I. dryophilus (Berk.) Murrill)(vt. seenekaitse), mille suured, kuni 20 cm laiused ja 9 cm paksused poolringjad, kljega substraadile kinnituvad tumepruunid kbarad on pealt sametkarvased. Seen kasvab augustist oktoobrini elavatel tammetvedel 1,56 m krgusel. Perekond taelik, Phellinus Qul. Viljakehad mitmeaastased, substraadile klgmiselt kinnitunud kbaratena vi liibunud; kbarad vivad olla kabja- vi konsoolikujulised, mnikord alusel pikalt puutvele laskuvad. Seeneliha puitunud, pruun. Eoslavakandja esineb mitme ksteise alla kasvava torukestekihina. Seeneniitide ssteem dimiitne; generatiivhfid hukeseseinalised, kollakad, rakuvaheseintega; skeletthfid paksuseinalised, pruunid, rakuvaheseinteta. Eosed Eestis kasvavatel liikidel enamasti vrvusetud, Joon. 4.35. Haavataelik, teistel roostepruunid. Puidusaproobid, paljud neist Phellinus tremulae. [24]. nakatavad eluspuid ja tekitavad neil ulatuslikku tve-sdamemdanikku. Taelikud tekitavad suurt kahju puidutoodangule, ka phjustavad nad pargipuude seest nsaks muutumist. Eestis 19 liiki. Vga sage on haava elavatel tvedel kasvav haavataelik (Ph. tremulae (Bondartsev) Bondartsev & Borisov) (tahvel 49; joon. 4.35.), millest nakatumata jb meil kll vahest ainult mni ksik haavatvi. Haavapuidul tuntud pehkinud sda ongi seenest phjustatud valge sdamemdanik. Viljakehad kasvavad enamasti oksaasemete all, on lbilikes kolmnurksed, tihedalt vdilise mustja lakljega ja tihedapoorilise pruuni, mnikord pikvaates hallikirmelise alakljega. Kaskedel, leppadel, pajudel, toomingal, unapuul, ka mitmetel teistel lehtpuudel kasvab tuletaelik ehk ebatuletael (Ph. igniarius (L.: Fr.) Qul. s.l.) (tahvel 50), mis praegu kll on juba jagatud mitmeks spetsialiseerunud liigiks. Selle viljakehad on poolringjad, kljega substraadile kinnitunud, kabja- vi konsoolikujulised, vdilise mustja, pruuni vi halli, tihti lhestunud lakljega, kuni 20 cm laiused ja 8 cm paksused; alaklg on pruun, peente marate pooridega; hukese seeneliha all on 12 mm paksused torukestekihid, neid vib olla kmneid, isegi kuni 65. Tuletaelik phjustab elavate tvede sdamemdanikku ja on Eestis tavaline. Teda on kasutatud ka lnga vrvimisel (vt. seentega vrvimine). Kuivades ja rabamnnikutes esineb vhearvuliselt mnnitaelik (Ph. pini (Brot.: Fr.) Ames) (tahvel 48); selle konsoolitaolised, kljega substraadile kinnitunud kbarad on pealt mustad, lhestunud, vanana sageli kattunud samblikega; poorid suured, ebakorraprased vi peaaegu labrintjad; torukestekihid ksteisest halvasti eristunud, lbilikes vib nha ebahtlase pikkusega torukesi; seen phjustab vanade mnnitvede sdamiku selmdanikku: kdunenud osa muutub pisut punakaks ja on paljude pisikeste ltsekujuliste nsustega, mis vivad olla titunud hreda valge seenniidistikuga; mdanik juab aastate vltel tve mda puukrooni tasemeni. Mnnitaeliku viljakehi tekib kll vhearvukalt, nakatunud puid on aga palju rohkem neis esineb nn. varjatud mdanik. Kahjustus on sagedam krge vanusega hoiumetsades. Raagremmelga, toominga, sarapuu ja mne teise lehtpuu elavatel ja surnud tvedel kasvab tielikult substraadile liibunud, lbilikes padjakujuliste viljakehadega tpptaelik (Ph. punctatus (Fr.) Pilt) (tahvel 50); selle peenepoorilised torukesed on tihti viljakeha pinna suhtes kaldus. Viljapuuaedades on vanadel kreegi- ja ploomipuudel sage ploomitaelik (Ph. tuberculosus (Baumg.) Niemel) (tahvel 50), mille vikesed kljega substraadile kinnituvad, tihti mitmekaupa omavahel kokku kasvanud kbarad on halli lapinnaga; seene tekitatud kahjustus on vike mdanik on vheintensiivne. Vanade hooldamata sstra- ja karusmarjapsaste alusel kasvab maapinna lheduses sstrataelik (Ph. ribis (Schum.: Fr.) Qul.) (tahvel 49), mille kbarad on poolringjad, lakljel mne laia vdiga; seenelihas vib lbilikes nha selget mustjat joont.171Selts Puravikulaadsed, BoletalesViljakehad valdavalt puravikjad, harvem lehikjad, pugujad, substraadile liibuvad vi poolliibuvad. Eoslavakandja tavaliselt torukestena, harvem eoslehekestena, voltidena vi sile. Loor tihti olemas. Seeneliha homogeenne, eoslavakandjas lahkneva struktuuriga. Seeneniitide ssteem monomiitne, seeneniidid enamasti pannaldeta. Eoskannad 4-eoselised. Eospulber kreem, ookerkollane, pruun, roosa, hall vi must. Eosed ellipsoidsed, silinderjad vi kvjad, siledad vi ornamenteeritud (soomuspuravik), tavaliselt pigmenteeritud, tsanofiilsed, inamloidsed, mnikord dekstrinoidsed, idupoor puudub vi thtsusetu. Eoslavatsstiidid tihti olemas. Paljudel liikidel vrvub seeneliha viljakehade katsumise, vigastamise, murdmise, likamise jmt. tagajrjel huga kokkupuutes siniseks, roosaks, punaseks, lillaks, halliks vi mustaks. Tavalisima, sinetusreaktsiooni phjustab antrakinoonderivaadi boletooli oksdeerumine. Taolised seeneliha vrvusemuutused on olulise sstemaatilise thtsusega. Peamiselt mkoriisaseened, harvem kdu- vi puidusaproobid; moodustavad ektomkoriisasid okas- ja lehtpuudega. Eestis 8 sugukonda, suur osa esindajaist on iseloomustatud Kalamehe ja Lastingu (1974) raamatus.Sugukond puravikulised, BoletaceaeViljakehad puravikjad, vga erinevalt pigmenteeritud, vrvusemuutused vigastamisel sagedased. Eoslavakandja torukestena, eraldub kbaralihast kergesti htse kihina. Eospulber valdavalt oliiv- kuni helepruun, harva roosa (sapipuravik) vi purpurpruun (tahmpuravik). Eosed siledad, kvjas-ellipsoidsed. Tsstiidid eoslavas puuduvad. Pandlad puuduvad. Okas- ja lehtpuu-mkoriisaseened. Eestis 8 perekonda 50 liigiga. Perekond kuldpoorik, Aureoboletus Pouzar Kbar paksult limane, roosa. Torukesed sravalt kuldkollased, jalale klge kasvanud kuni veidi laskuvad. Jalg kollane, punaka tooniga, peenelt puuderdatud. Seeneliha muutumatu vrvusega. Loor puudub. Lehtpuu-mkoriisaseen. Euroopas ja Eestis 1 haruldane liik kuldpoorik (A. gentilis (Qul.) Pouzar, sn. Pulveroboletus cramesinus (Gilb.) M.M. Moser) (tahvel 60), mis on vike ilus seen silmatorkava kontrastiga erekollaste torukeste ja roosa kbara (kuni 7 cm) vahel. Eestist on kuldpoorikut leitud vaid kahest kohast: Tartust Raadi kalmistult ja Saaremaalt Loode tammikust; vib meil kasvada augustist alates leht- ja segametsades. Kuldpoorik kuulub Euroopa Punasesse nimestikku ning samuti Eesti Punasesse raamatusse (vt. seenekaitse), mistttu tema sgiks korjamine pole lubatav. Perekond kivipuravik, Boletus L.: Fr. Viljakehad paksud ja lihakad, jalg enamasti jme-nuijas vi tugevasti puhetunud, tpiliselt vrkjalt ornamenteeritud, harvem teralis-viltja struktuuriga, ssikas. Kbar tavaliselt paljas ja kuiv, vahel kleepiv, kuni 30 cm. Torukesed valkjast oliivkollaseni, tihti punaste pooridega, mardunult jalale klge kasvanud. Loor puudub. Eospulber oliivpruun. Seeneliha vrvub tihti likepinnal siniseks vi rohekaks. Okas- ja lehtpuu-mkoriisaseened, harva ka vga kdunenud puidul. Eestis 18 liiki. Tuntumad, le kogu maa levinud liigid on tumepruuni kbaraga kuuse-mkoriisaseen harilik kivipuravik (B. edulis Bull.: Fr.) (tahvel 51), punapruuni kbaraga mnni-mkoriisaseen mnni-kivipuravik (B. pinophilus Pilt & Dermek, sn. B. pinicola (Vittad.) Vent.) (tahvel 51) ning vga heleda, valkjaspruuni kbaraga, kaskedega seostuv kivu-kivipuravik (B. betulicola (Vassilkov) Pilt & Dermek) (tahvel 52). Nimetatud liikidel on jalg laosas vrkja mustriga, poorid torukestega sama vrvi, viljakehad ei muuda katsumisel vrvust. Harilikku kivipuravikku kasutatakse vrviseenena (vt. seentega vrvimine). Lne-Eestis ja saartel on lehtmetsades laialt levinud ja hsti tuntud lubjalembene, kivu-kivipuravikku meenutav vrk-kivipuravik (B. reticulatus Schaeff., sn. B. aestivalis (Paulet) Fr.) (tahvel 52), mida iseloomustab peaaegu jala aluseni ulatuv jme vrkjas ornamentatsioon. Lne-Eesti lehtmetsades on eriti laialehiste puude all tavaline seen tamme-kivipuravik (B. luridus Schaeff.: Fr.) (tahvel 53) varieeruvalt kollakas-oliivpruuni kbara, purpurpunakate pooride ja jalaga, katsumisel ja murdekohtadel kiiresti tintsiniseks vrvuvate viljakehadega liik. Eestis harva esinevatest liikidest mrkigem kigepealt kahte mrumaitselist, sinetavat, hevrvuseliselt helekuni oliivkollaste torukeste ja pooridega, vrkjalt ornamenteeritud jalaga liiki: hallikaspruuni kbara ja erepunase jalaga mhk-kivipuravikku (B. calopus Pers.: Fr.) ning pruunikashalli kbara ja kollase, pikalt juurduva jalaga (millel harva kitsas punakas vnd) mru kivipuravikku (B. radicans Pers.: Fr.). Samuti172enamasti suuremal vi vhemal mral sinetavad, kuid mahedamaitselised on viis jrgmist liiki: pruuni kbara, ere-vvelkollaste torukeste, pooride, jala ja seenelihaga ning pikalt juurduva, tipus vrkjalt ornamenteeritud jalaga kuld-kivipuravik (B. appendiculatus Schaeff.); halli kbara, sidrunkollaste torukeste ja pooridega ning kuldkollase, alusel vndina karmiinpunase, tipus vrkja jalaga fechtneri kivipuravik (B. fechtneri Velen.); tumepruuni kbara, tumepunaste pooride ja punase peeneebemelise (vrguta) jalaga, sidrunkollase seenelihaga punajalg-kivipuravik (B. erythropus (Fr.: Fr.) Krombh.) (tahvel 53); tugeva raipelhnaga, halli kbaraga, karmiinpunaste pooride ja punase-vrkjasmustrilise jalaga, kahvatukollaka seenelihaga saatana-kivipuravik (B. satanas Lenz) (tahvel 54); kastanpruuni kbara, erekollaste torukeste, helekollase teralis-viltja (vrguta) jalaga, kahvatukollase, enamasti muutumatu vrvusega vi nrgalt roosatava vi rohetava seenelihaga ning karboolilhnaga kollane kivipuravik (B. suspectus Krombh., sn. B. impolitus Fr.) (tahvel 55). Kik need meil sna haruldased seeneliigid on lubjalembesed, moodustavad mkoriisasid lehtpuudega (eriti laialehistega) ja on levinud Phja- ja Lne-Eestis ning Eesti lnesaartel (Kalamees & Lasting, 1974). Sagedaseim liik Saaremaal on saatana-kivipuravik (Raitviir, 1973). Need liigid on philiselt levinud Lne- ja Luna-Euroopa, samuti Taga-Kaukaasia laialehistes metsades. 5 liiki (peale punajalg- ja mhk-kivipuraviku) kuuluvad Euroopa Punasesse nimestikku, kik 7 on aga kantud Eesti Punasesse raamatusse; II kategooria riikliku kaitse all Eestis on 4 liiki punajalg-, fechtneri, mru ja kollane kivipuravik (vt. seenekaitse). Kivipuravikud on tpilised suvise aspekti seened viljakehad ilmuvad soodsa ilmastiku korral juuli lpus ja saavutavad tipptaseme augustis, kuid vivad kasvada ksikute viljakehadena hilissgiseni. Enamik kivipuravikke on vrskelt sdavad. Loomulikult ei klba sa mru maitsega liigid, Punase raamatu liikide korjamine aga on keelatud. Mrgiseks on peetud 3 liiki tamme-, saatana- ja punajalg-kivipuravikku, kusjuures hinnangud nende mrgisuse astme kohta on kirjanduses vga erinevad; uuemas kirjanduses loetakse neid kiki kupatatult sdavaks (vt. mao- ja soolenhtudega mrgitused); see kehtib ka varem jdavalt mrgiseks peetud saatana-kivipuraviku kohta (Wasser & Dudka, 1987). Saatanaja punajalg-kivipuraviku korjamine on aga Eestis niikuinii keelatud, kuna nad kuuluvad looduskaitse alla. Tamme-kivipuravik seevastu on eriti Lne-Eestis ja meie lnesaartel tuntud ja hinnatud sgiseen, kuid vrskelt mrgisena vajab ta siiski eelnevat kupatamist. Mitmed puravikuliigid on erakordse vrvide kontrastsuse tttu vljangemiselt kaunid ja nauditavad, nit. mhk-, punajalg- ja saatana-kivipuravik. Perekond pipartatik, Chalciporus Bat. Viljakehad vikesed (kuni 5 cm), kleepiva kbaraga.Torukesed pruunikaspunased, jalale otse klge kasvanud; poorid sama vrvusega, suhteliselt suured, nurgelised. Loor puudub. Piparkibeda maitsega. Okasja lehtpuu-mkoriisaseened. Eestis 1 liik kaunis sageli augustist oktoobrini mnni-okasmetsades ja -segametsades kasvav, kollakas- vi roosakaspruunide viljakehadega, erekollase jalalihaga pipartatik (C. piperatus (Bull.: Fr.) Bat.). Mni uurija peab teda nrgalt mrgiseks (Oldridge jt., 1989) (vt. mao- ja soolenhtudega mrgitused), kuid kuivatatult vib teda vikestes kogustes kasutada vrtsiseenena (Bresinsky & Besl, 1985). Piparkibeda maitse tttu on liik kigi puravikulaadsete hulgas eksimatult ratuntav. Pipartatik on kasutatav lngade vrvimiseks (vt. seentega vrvimine). Perekond puravik, Leccinum Gray Jalg terves ulatuses kaetud valgete, pruunikate vi mustade soomustega. Torukesed valged, kollakad vi hallikad, sgav-ngusalt vi mardunult jalale klge kasvanud; poorid samavrvuselised, vga vikesed, marad. Kbar enamasti kleepiv, tihti lhidalt (12 mm) le serva rippuva steriilse kbaranahaga. Seeneliha likepinnal muutumatu vrvusega vi sagedamini hallinev, sinetav, punetav vi mustuv. Loor puudub. Eospulber pruun vi oliivpruun. Tsstiidid eoslavas puuduvad. Okas- ja lehtpuu-mkoriisaseened. Eestis 12 liiki. Tuntumaid ja levinumaid liike meil on pruuni kbara, muutumatult valge seeneliha ja pehme konsistentsiga kasepuravik (L. scabrum (Bull.: Fr.) Gray). See on kase-mkoriisaseen ning suure vrvusvarieeruvuse tttu tihti raskesti eristatav paljudest lhedastest, samuti kaskedega (Betula spp.) seotud liikidest, meil niteks mustjast puravikust (L. melaneum (Smotl.) Pilt & Dermek) ja valgest puravikust (L. niveum (Rostk.) Rauschert, sn. L. holopus (Rostk.) Watling), millistest eriti viimane on samuti sagedase levikuga. Mustjas puravik eristub mustjaspruuni kellukja kbara poolest, valge puravik aga valkja kuni oliivhallika kbara ja rohekate toonide poolest jala alusel; mlemad liigid kasvavad soostuvates metsades.173On veel grupp kasepuravikuga vliselt vga sarnaseid, Eestis harva esinevaid liike, mis aga kindlalt eristuvad punakaks, lillakaks vi mustjaks vrvuva seeneliha poolest viljakehade likepinnal. Neist on paremini ratuntavad jrgmised liigid: algul roosakaslillaks, hiljem mustjaks muutuva seenelihaga, noorelt leni valge, vanemalt roosastuv roosakas puravik (L. percandidum (Vassilkov) Watling) (tahvel 57); samamoodi vrvuva seenelihaga, hallikaspruuni mrandsoomuselise kbaraga pgipuravik (L. carpini (R. Schulz) M.M. Moser ex Reid, sn. L. griseum (Qul.) Singer, sn. L. pseudoscabrum (Kallenb.) Shutara); mustjaspruuni ookerjalaiguliselt kirju kbaraga, roosastuva, hiljem jala alusel sinetava seenelihaga kirju puravik (L. variicolor Watling). Nimetatud liigid, peale pgipuraviku, on kase-mkoriisasened; pgipuravik on Lne-Euroopas ja Taga-Kaukaasias laialt levinud pgi-mkoriisaseen, seostudes nii hariliku pgiga (Fagus sylvatica L.) kui ka valgepgiga (Carpinus betulus L.), meil aga seostub ta ilmselt sarapuu vi tammega; teda on leitud Eestist tammede alt vaid ks kord Mrjamaalt (Kelder & Kalamees, 1968). Hstituntud ja laia levikuga seened Eestis on kvalihalised, lillakaks kuni mustjaks, tihti ka sinkjaks vi rohekaks vrvuva seenelihaga puravikud: oranikaspunase kbaraga ning valgete, hiljem kuni roostepruunikate jalasoomustega haavapuravik (L. aurantiacum (Bull.) Gray) (tahvel 56); oranikaskollase kuni kollakaspruuni kbaraga, mustade jalasoomustega pomerantspuravik (L. versipelle (Fr.) Snell, sn. L. testaceoscabrum Singer) (tahvel 56); tume-punakaspruuni kbaraga, vanusest olenevalt valgete, pruunide kuni mustjate jalasoomustega palupuravik (L. vulpinum Watling) (tahvel 57). Haavapuraviku rhma kuulub veel meil harvem esinev tamme-mkoriisaseen pargipuravik (L. quercinum (Pilt ex Green & Watling) Bon). See on oranikaspruuni kbara, algul valgete, hiljem punakaspruunide, jala tipuosas mustjate jalasoomustega; seeneliha, samuti nagu teistel selle rhma liikidel, muutub algul likepinnal punakaks, seejrel hallikaslillaks. Palu- ja haavapuravikust eristab seda liiki kige kindlamalt kasvukoht tammede all. Kne all olevasse rhma kuulub veel ks Eestis harva esinev liik paplipuravik (L. duriusculum (Schulzer) Singer), mille kbar on hallikaspruun, jalg mustade soomustega, seeneliha vrvub algul punakaks, seejrel mustjaks; seen kasvab haava ja paplite all, olles nendega mkoriissetes seostes. Haavapuraviku rhma liigid, eriti haava-, pomerants- ja palupuravik on samuti varieeruvad ja ksteisest tihti raskesti eristatavad. Puhtpuistutes aitavad siin mkoriissed seosed, sest kik selle rhma seened on kitsalt spetsialiseerunud mkoriisaseened: haavapuravik seostub ainult haavaga, pomerantspuravik kaskedega ja palupuravik mnniga. Segametsades ei ole nendest seostest tulu seene ratundmiseks, siis tuleb juba tpsustatult uurida morfoloogilisi tunnuseid, millistest kindlaimaks osutub jala soomuste vrvus (vt. lal). Korhonen (1995) on haavapuraviku rhmast kirjeldanud kaks teadusele uut, Phjamaades laia levikuga liiki: peamiselt haavaga, harvem prnaga seostuv punapuravik (Leccinum populinum M. Korhonen) ja kaskede all kasvav L. cerinum M. Korhonen. Punapuravik on lhedane haava- ja pargipuravikule, eristudes neist pikemate ja suhteliselt ahtamate eoste poolest; tema kbar ning samuti jalasoomused on juba noorest peale tumepunakaspruunid. Punapuravikku on seni Eestist leitud vaid ks kord 1998.a. septembris Eesti mkoloogide sgislaagrist osavtjate poolt Nigula looduskaitsealalt, Salupeaksilt, kus kasvasid nii haavad kui ka prnad. Nimetus punapuravik oli meil varem kasutusel koondliigi thenduses, hendades nii praegust haavapuravikku (L. aurantiacum), pomerantspuravikku (L. versipelle) kui ka sjaavastatud telist punapuravikku (L. populinum) (vt. liigi L. aurantiacum kirjeldust, Kalamees, 1966a). L. cerinum on lhedane ja vga sarnane pomerantspuravikule, eristudes viimasest kigepealt pikemate eoste poolest ning seejrel ka mitmete sna raskesti tabatavate makroskoopiliste tunnuste poolest: noorelt poorid kahvatukreemid, torukesed vanalt jalale ngusalt klge kasvanud, jalg ja jalasoomused punakaspruunid (pomerantspuravikul poorid noorelt hallid, torukesed vanalt jalale otse klge kasvanud, jalg valge, jalasoomused hallid kuni hallikasmustad). Kirjeldatud liiki seni Eestist leitud ei ole, kuid lima tenosusega on ka see liik meil olemas. Puravikud on tpilised suvise ja sgisese aspekti seened, kasvavad juunist novembrini, philiselt augustis ja septembris. Kige kauem psib kasepuravik, mis ilmub juba varasuvel jaanipeva paiku ja kestab klmadeni. Kik puravikuliigid on vrskelt sdavad. Pehme konsistentsi tttu on kasepuraviku rhma liigid madalakvaliteedilised. Tihedalihalised haava-, pomerants-, palu-, pargi- ja paplipuravik on seevastu hinnatud sgiseened.174Perekond tahmpuravik, Porphyrellus Gilb. Viljakehad viltjas-sametjad, leni tahmavrvi tumedad, tuhmid. Loor puudub. Eospulber purpurpruun. Eosed vrtenjad, siledad, tumepruunid. Tsstiidid eoslavas olemas. Euroopa ainuke liik tahmpuravik (P. porphyrosporus (Fr.) Gilb., sn. P. pseudoscaber Singer) (tahvel 65) on suur ja lihakas seen (kbar kuni 16 cm); vlimuselt varieeruv, mistttu teda tihti ksitletakse ka kahe erineva liigina. Noored viljakehad on hiirhallid, hiljem muutuvad tume- kuni purpurpruuniks (mnikord oliivivrvi varjundiga), katsumisel vrvuvad algul punakaks, sinkjaks vi rohekaks, hiljem mustjaks. Torukesed mardunult jalale klge kasvanud, laiade nurgeliste pooridega. Jalg pikitriibuliselt peenelt punkteeritud. Kogu Euroopas ja ka Eestis haruldane leht- ja okaspuu-mkoriisaseen. Euroopa Punase nimestiku ja Eesti Punase raamatu liik (vt. seenekaitse). Meil leitud augustis Jrvamaalt Jnedalt segametsast ja Viljandimaalt Loodilt laialehisest metsast; haruldusena on korjamine keelatud. Perekond tatik, Suillus P. Micheli Viljakehad muutumatu vrvusega. Kbar paksult limane vi kleepiv. Torukesed kollased vi oliivivrvi. Jalg vahel nrmetppidega vi teraline, kuid pole mitte kunagi soomuseline ega vrkja ornamentatsiooniga. Loor olemas vi puudub. Okaspuu-mkoriisaseened. Eestis 9 liiki. Tuntumad ja levinumad liigid on liivastes metsades kasvavad mnni-mkoriisaseened: lehmatatik (S. bovinus (L.: Fr.) Kuntze) poorid silmatorkavalt laiad (> 1 mm), nurgelised; liivtatik (S. variegatus (Sw.: Fr.) Kuntze) kbar peenelt teralis-viltjas-soomuseline, peaaegu kuiv; lambatatik (S. granulatus (L.: Fr.) Roussel) jala tipp jmedalt teraline, poorid vga vikesed, marad, tihti piimjate tilgakestega; vitatik (S. luteus (L.: Fr.) Roussel) jalg rngaga. Haruldane mnni-mkriisaseen Eestis on lambatatikuga sarnane, kuid roosa seeneniidistikuga lubjalembene roosa tatik (S. collinitus (Fr.) Kuntze), mis on leitud vaid ks kord Harjumaalt Riisiperest loomnnikust augustis 1976 (tukin, 1981). Soostuvates ja soomnnikutes, eriti rabametsades ja puisrabades kasvab meil kaunis sageli sna vike (kbar kuni 5 cm), sale (jalg kuni 8 cm pikk), pehme konsistentsiga hallikaskollane mnni-mkoriisaseen sootatik (S. flavidus (Fr.: Fr.) C. Presl (tahvel 58), mille jalal on kitsas liibuv limane rngas. Sootatik on Euroopa Punases nimestikus. Lehma- ja liivtatik kuuluvad heade vrviseente hulka (vt. seentega vrvimine). Vrpuudega seotud tatikutest on Eestis leitud 3 liiki, kigi viljakehad on limased, jalal on rngas. Lehiste all on sagedased leni hall lehisetatik (S. viscidus (L.) Roussel, sn. S. aeruginascens (Opat.) Snell) (tahvel 58) ja kuldkollane kuldtatik (S. grevillei (Klotzsch) Singer). Alpi seedermnni (Pinus cembra L.) alt on phjarannikult Lne-Virumaalt ks kord septembris 1965 (Kalamees, 1966a) leitud lgkollane siberi tatik (S. sibiricus (Singer) Singer), mis on Eesti Punase raamatu liik ning htlasi meil ka II kategooria riikliku kaitse all (vt. seenekaitse). Tatikud on tpilised suvise ja sgisese aspekti seened, kasvavad juulist oktoobrini, erandina vib vahel juba maist alates leida vi- ja lambatatikut. Kik tatikuliigid on vrskelt sdavad, parimaid sgiseeni on kuivade ja rabamnnikute massliik liivtatik. Vitatikut loetakse tinglikult sdavaks, kuna vib vahel mnel inimesel esile kutsuda kergeid toidumrgitusnhtusi (vt. mao- ja soolenhtudega mrgitused). Liiv- ja lehmatatik kuuluvad Eesti saagikamate seeneliikide hulka: maksimaalne saagikus on lehmatatikul olnud 165 kg/ha, liivtatikul 129 kg/ha (vt. sgiseened). Looduskaitsealuse siberi tatiku korjamine on keelatud. Perekond sapipuravik, Tylopilus P. Karst. Perekonna ainus esindaja Euroopas sapipuravik (T. felleus (Bull.: Fr.) P. Karst.) (tahvel 55) on ks Eesti tavalisemaid okaspuu-mkoriisaseeni, kasvades igasugustes kasvukohatpides rabastuvatest nmmemetsadeni; samal ajal on ta ka fakultatiivne puidusaproob. Vliselt meenutab helepruuni kbaraga (kuni 12 cm) sapipuravik harilikku kivipuravikku, kuid torukeste kiht koos pooridega ja samuti sealt pudenev eospulber on roosa (vga noorelt on torukesed siiski valged!); jalg on kaetud terves pikkuses jmeda pruunika vrguga (harilikul kivipuravikul on vaid jala tipus vga peen valge vrk); loor puudub. Sapipuraviku peamine eristustunnus aga on sappviha maitse. Viimase tttu on sapipuravik muidugi mittesdav, tema korjamine kivipuravike hulka rikub ra kogu seenetoidu. Suurtes kogustes tarvitatuna vib ta phjustada mrgitust (Bresinsky & Besl, 1985; Oldridge jt., 1989) (vt. mao- ja soolenhtudega mrgitused).175Perekond sametpuravik, Xerocomus Qul. Viljakehad sinetavad enamasti puutekohtadel ja likepinnal. Kbar enamasti kuiv, sametjas. Torukesed oliivkollased, jalale klge kasvanud kuni laskuvad, laiade pooridega. Jalg htlaselt viltjas-puuderdatud vi peenesoomuseline, harva jala pinnakate vrkjalt orienteeritud (vrk-sametpuravik). Loor puudub. Okas- ja lehtpuu-mkoriisaseened. Eestis 6 liiki, kik vrskelt sdavad. Vga sage, ulatuslikult varieeruv liik on meil rohekas sametpuravik (X. subtomentosus (L.: Fr.) Qul.), mis on hsti tuntav oliivhalli kuni -pruuni kbara, teralis-viltja jala ja erekollaste torukeste poolest; viljakehad tavaliselt ei sineta, vahel muutuvad ainult torukesed vajutamisel nrgalt sinkjasrohekaks. Sageli kasvab Eestis ka eelmisega vliselt vga sarnane, kuid vrkja-mustrilise jalaga vrk-sametpuravik (X. lanatus (Rostk.) Singer, sn. X. spadiceus (Fr.) Qul.) (tahvel 59). Samuti on meil sage tumeda, kastanpruuni kbaraga, katsumisel selgelt siniseks vrvuvate viljakehadega ja teralis-viltjalt punkteeritud jalaga pruun sametpuravik (X. badius (Fr.) Khner ex Gilb.). Kolm nimetatud liiki on mnni-mkoriisaseened ning kasvavad meil juulist novembrini mnni-okasmetsades ja -segametsades. Rohekas ja pruun sametpuravik on tuntud vrviseened (vt. seentega vrvimine). Peamiselt Lne-Eesti rohtunud metsades, puisniitudel ja vsastikes, eriti tammede ja sarapuude all on augustis ja septembris sage lubjalembene punajalg-sametpuravik (X. pascuus (Pers.) Krombh., sn. X. chrysenteron (Bull.) Qul.) (tahvel 59), mille peenviltjas jalg on vhemalt osaliselt punane vi lillakasroosa (punaseid toone leidub viljakehadel ka mujal), kbar pealt tugevalt pragunev-soomuseline, katsumisel viljakehad sinetavad; kasutatakse lngade vrvimisel (vt. seentega vrvimine). Vga harva kasvab Eestis kaunivrviline karmiin-sametpuravik (X. rubellus (Krombh.) Qul.) (tahvel 60); selle viljakehad on oliivroosa sametja kbara, punasekiulise viltja jala ning likepinnal nrgalt sinetava seenelihaga; meil seni korduvalt leitud ainult hest aiast Tartus, septembris, kuid vib kasvada sgisel ka leht- ja segametsades.Sugukond mdikulised, ConiophoraceaeViljakehad substraadile liibunud, lihakas-nahkjad, vamjad vi koorikjad. Eoslavakandja sile vi poore meenutavalt voltjas, harvem mgarlik vi jmedansaline; serv mnikord peente vi jmedate seenevtidega. Seeneniitide ssteem mono- vi dimiitne, seenevtides vib esineda paksuseinalisi peeni skeletthfe. Generatiivsed hfid tihti pruunikad, pannaldega vi ilma. Eosed paksu kahekihilise kestaga, siledad, pruunikad, inamloidsed. Pruunmdanikku phjustavad puidusaproobid, mis vivad tekitada silitatava ehitusmaterjali kahjustusi ning phjustada puitehitiste mdanemist. Viimaseist on ohtlikemad nn. majaseened. Mittesdavad. Eestis 3 perekonda kokku 13 liigiga. Perekond mdik, Coniophora DC. Viljakehad koorikjad vi paksult nahkjad, pruunid vi tumepruunid, sileda vi mgarliku eoslavakandjaga. Seeneniidid enamasti pannaldeta. Eestis 3 liiki. Olulisim on majamdik (C. puteana (Schum.: Fr.) P. Karst., sn. C. cerebella Pers.) (tahvel 61). Kuni 1020 cm ulatuses laiuvad, substraadile liibunud tumepruunid viljakehad on alguses koorikjad, siis aga muutuvad paksenedes lihakas-nahkjaks. Nende algul sile eoslavakandja muutub hiljem jmedamgarlikuks. Viljakehade servas, eriti aga kdunevas puidus leidub rohkelt peeni mustjaid, lehvikjalt harunevaid seenevte. Mdanev puit pruunistub ja laguneb lhedega kuubikukesteks, mis srmede vahel kergesti tolmuks pudenevad. Seen esineb metsades peamiselt okaspuude kndudel ja lamavatel tvedel, aga ka majaseenena. Erinevalt majavammist (Serpula lacrimans) eelistab ta hoonete lemist osa katuse kandekonstruktsioone, kuuride laepuitu; sage on ta ka puitsildadel. Majavammiga vrreldes toimub mdanemine aeglasemalt ega levi kuigi kiirelt ehitise hest osast teise. Seene esinemine on aga tsiseks ohusignaaliks: hooldamata ja remontimata ehitis tuleb kohe ksile vtta. Perekond vamm, Serpula Gray Eestis on levinumaid liike 2; mlemat iseloomustavad lihakad liibunud viljakehad, jmedavoldiliselt vrkjas-pooriline eoslavakandja, oliiv- vi roostepruun vrvus ja viljakehade lai, algul valkjas ja hiljem tihti violetse tooniga serv. Eosed paksukestalised, pruunid. Puidusaproobid peamiselt okaspuupuidul; ks liik esineb majaseenena ehitistes, teine vanades metsades. Phjustab intensiivset pruunmdanikku. Majavamm (S. lacrimans (Jacq.: Fr.) J. Schrt.) (tahvel 61) kasvab aastaringselt majaseenena ehitiste puitosadel, eriti keldrites, alumise korruse prandas ja seinte alumises osas, tekitades suurt kahju. Viljakehad on kuni 4 cm paksused, laiuti vivad ulatuda mnekmnest sentimeetrist paari meetrini; viljakeha servas ja ligiduses leidub sageli vatjaid seeneniidistikutompe, mis enamasti on valkjad kollase vi violetse varjundiga. Seen levib nakatuskoha piires sitkete vi vatjate seenevtidena, mille lbimt on kuni pool cm vi enamgi. Seen nakatab niisket puitu, hoone kahjustuse eelduseks on ikka ehitus- vi ekspluatatsioonivead: prandale tilkuv176vesi, kondensatsioonivesi prandaalustel torudel, seina vi katuse lbijooks vihmade puhul, pinnavee tungimine keldrisse jms. Kui sellele lisandub seene kasvukoha hu suur niiskus (tuulutusvimaluseta prandaalune vms.), vivad asulate ja linnade hus rohkelt leiduvad eosed puidu nakatada. Seen kasvab vga kiirelt, vallutades edasikasvava seeneniidistiku ja -vtide abil ikka uut puidupinda. Kahjustuse trjel on olulisim krvaldada seene levimist soodustavad tegurid; vigastatud puit, prandaalune nakatunud tidis jm. tuleb tielikult krvaldada. Remontimisel tuleb kasutada kuiva puitu, mida eelnevalt tdeldakse antiseptikuga. Metsades majavammi ei leidu ja sealt nakatusohtu karta pole. Metsvamm (S. himantioides (Fr.) P. Karst.) (tahvel 61) on palju hemate, peaaegu kilejate viljakehadega; seenevdid on peened; esineb Eestis tugevasti kdunenud okaspuude lamapuidul peamiselt vanades metsades, kaunis harva.Sugukond liimikulised, GomphidiaceaeViljakehad lehikjad (lehtrikjad), limased vi kleepivad, enamasti lima- vi kiudlooriga. Eoslavakandja pikalt jalale laskuvate paksude, peaaegu vahajate, vanemalt hallide kuni mustjate eoslehekestena. Eospulber must. Eosed kvjad, siledad, sarnased puravikuliste eostega. Tsstiidid eoslavas rohkearvulised, suured, silmatorkavad, silinderjad. Pandlad puuduvad. Eestis 2 perekonda 5 liigiga. Okaspuu-mkoriisaseened. Perekond mnniliimik, Chroogomphus (Singer) O.K. Mill. Kbar ja jalg kleepivad. Seeneliha oranikaskollane. Esineb kiudloor. Eestis 1 liik: leni vaskpunaka vrvusega mnni-mkoriisaseen mnniliimik (Ch. rutilus (Schaeff.: Fr.) O.K. Mill.), augustist novembrini tavaline seen meie kuivades mnnimetsades. Hea sgiseen vrskelt; kasutatakse lngade vrvimisel (vt. seentega vrvimine). Perekond liimik, Gomphidius Fr. Kbar paksult limane. Seeneliha valkjas. Tpiliselt esineb paks limaloor. Eestis 4 liiki. Tavaline liik meil on kuuse-mkoriisaseen pihkane liimik (G. glutinosus (Schaeff.: Fr.) Fr.), mis on kergesti ra tuntav hallikaspruunide viljakehade ja silmatorkava erekollase jalaaluse poolest; kasvab juulist oktoobrini kuuse-okasmetsades ja -segametsades; tuntud hea vrviseenena (vt. seentega vrvimine). Kaunis sageli esineb Eestis samal ajal pisike (kbar kuni 4 cm) leni roosa vrvusega mnni-mkoriisaseen roosa liimik (G. roseus (Nees : Fr.) Fr.) (tahvel 62), mis kasvab liivastes mnnimetsades koos (omaprases smbioosis) lehmatatikuga (S. bovinus). Harva kasvab lehiste (Larix spp.) all veinpruunika kbara, punakaspruunilt teralis-soomuselise jala ja erekollase jalaalusega lehiseliimik (G. maculatus (Scop.: Fr.) Fr.) (tahvel 62), mille viljakehad muutuvad katsumisel algul veinpunaseks, siis mustjaks; Eesti Punase raamatu liik (vt. seenekaitse). Neljas Eesti liimik on hiljuti meil kirjeldatud teadusele uus liik (Urbonas jt., 1986) veinpunane liimik (G. griseovinaceus Kalamees).Selle seene viljakehad on vanemalt silmapaistvalt veinpunaselaigulised, vikese teravatipulise kbaraga (23 cm), kollase jalaga ja silmatorkava helekollase seeneniidistikuga jala alusel ja mbritsevas kdus; leitud ks kord septembris segametsast Raplamaalt Krust septembris 1974. Kik liimikuliigid on head sgiseened vrskelt tarvitatuna. Lehiseliimiku korjamine on harulduse tttu muidugi keelatud.Sugukond lepapuravikulised, GyrodontaceaeViljakehad puravikjad, kollaste vi pruunide pigmentidega, enamasti katsumisel intensiivselt sinetavad. Eoslavakandja torukestena, sageli radiaalselt reastunud pooridega; pole peaaegu kbaralihast tervikuna eraldatav. Eospulber kreemist pruunini, tihti oliivivrvi varjundiga. Eosed enamasti suhteliselt lhikesed ja laiad, munajas-ellipsoidsed, siledad. Pandlad seeneniitidel rohkearvulised. Eoslavatsstiidid puuduvad. Okas- ja lehtpuu-mkoriisaseened. Eestis 3 perekonda 4 liigiga. Sugukond on flogeneetiliselt mittelehikseentele lhedane. Kaks perekonda (lepapuravik ja spuravik) moodustavad madalamal arengutasemel oleva torikpuravikuliste (Gyrodontoideae) alamsugukonna. Arenenum on perekond pkk, mis kuulub omaette pkaliste (Gyroporoideae) alamsugukonda.177Perekond spuravik, Boletinus Kalchbr. Viljakehad looriga, kuivad, paksult viltjas-soomuselised, katsumisel muutumatu vrvusega. Torukesed kuldkuni oliivkollased, jalale laskuvad, laiade nurgeliste, radiaalselt paigutunud pooridega. Jalg vatjas-viltja rngaga, nes. Eospulber oliivkollane kuni ookerpruun. Eosed kvjas-ellipsoidsed. Lehise-mkoriisaseened. Eestist leitud 1 liik haruldane lehise-spuravik (B. cavipes (Klotzsch) Kalchbr.), mis kuulub nii Euroopa Punasesse nimestikku, Eesti Punasesse raamatusse kui ka II kategooria riikliku kaitse alla Eestis (vt. seenekaitse). See on kaneelpruuni kbaraga (kuni 15 cm) ja sama vrvi jalaga, sravalt kuldkollaste torukestega ilus seen; kasvab augustis ja septembris lehiste (Larix spp.) all. Meil teada 1 leiukoht Tartumaal Jrvseljal, kust seent on leitud korduvalt aastatel 19701994. Soomes on lehiste alt leitud karmiinpunaste viljakehadega vga ilusat aasia spuravikku (B. asiaticus Singer), mille olemasolu haruldusena on ka Eestis tenoline. spuravikud on massilise levikuga seened eriti Siberi lehisemetsades, meie kandis on nad tulnuka introdutseeritud lehiseliikide all. spuravikud on vrskelt sdavad seened, lehise-spuraviku korjamine meil on tema harulduse tttu keelatud. Perekond lepapuravik, Gyrodon Opat. Viljakehad loorita, valkjaskollased kuni helepruunid, katsumisel kohe intensiivselt sinetavad, hiljem pruunistuvad. Kbar limane, vga pehme. Torukesed oliivkollased, jalale laskuvad, vga lhikesed (kuni 5 mm), labrintjate kuni nurgeliste, radiaalselt paigutunud pooridega. Jalg ssikas. Eospulber ookerpruunikas. Eosed mar-ellipsoidsed. Lehtpuu-mkoriisaseened. Ainuke Euroopas levinud liik lepapuravik (G. lividus (Bull.: Fr.) P. Karst.) (tahvel 63) on Eestis lodustuvates lepikutes augustist oktoobrini sage, kohati massiline valge lepa mkoriisaseen. Sdav vrskelt. Heim (1969) peab seda perekonda puravikulaadsete seas kige lhedasemaks mittelehikseentele. Perekond pkk, Gyroporus Qul. Viljakehad loorita. Torukesed valkjad kuni kahvatu-ookerkollakad, mardunult jalale klge kasvanud, vikeste marate pooridega. Jalg nes. Eospulber kreem kuni sidrunkollane. Eosed munajas-ellipsoidsed. Okas- ja lehtpuu-mkoriisaseened. Eestis nagu kogu Euroopaski tuntakse 2 harva esinevat liiki (mlemad vrskelt sdavad): valkjate kuni hele-lgkollakate kuivade viltjate viljakehadega, katsumisel intensiivselt sinetav sinipkk (G. cyanescens (Bull.: Fr.) Qul.) ning kastanpruunide, kuivade, algul viltjate, hiljem paljaste, katsumisel vrvuselt muutumatute viljakehadega kastanpkk (G. castaneus (Bull.: Fr.) Qul.) (tahvel 63). Sinipkk on mnni-mkoriisaseen, kasvab meil augustis ja septembris liivastes mnnikutes, luidetel ja nmmedel. Kastanpkk on lehtpuu-mkoriisaseen, kasvab samuti augustis ja septembris, eriti tammede all.Sugukond kukeseenikulised, HygrophoropsidaceaeViljakehad lehikjad (lehtrikjad). Eoslavakandja pehmete, anastomoseeruvate, pikalt jalale laskuvate eoslehekestena, kihina kergesti kbaralihast eraldatav. Loor puudub. Eospulber valge. Eosed vrvusetud, siledad, ellipsoidsed kuni silinderjad, dekstrinoidsed. Eoslavatsstiidid puuduvad. Seeneniidid pannaldega. Kdu- ja puidusaproobid. Sugukonnas 1 perekond 1 liigiga. Perekond kukeseenik, Hygrophoropsis (J. Schrt.) Maire Viljakehad vhelihakad, vatja konsistentsiga, noorelt sgavalt sisserullunud kbaraservaga. Kdu- ja puidusaproobid. Eestis 1 liik kuld-kukeseenik (Hygrophoropsis aurantiaca (Wulfen : Fr.) Maire) silmapaistvalt srav-oranikaskollaste kuni -punaste, vga pehmete sametjate viljakehadega seen (kbar kuni 6 cm); kasvab augustist novembrini metsades ja raiesmikel, sage; tihti hilissgisel massliik okaspuukndudel raiesmikel ja okasmetsades; tinglikult sdav, vib eriti suuremates kogustes sduna mnel inimesel esile kutsuda kerge mrgituse (Gerhardt, 1997) (vt. mao- ja soolenhtudega mrgitus).178Sugukond vahelikulised, PaxillaceaeViljakehad lehikjad (lehtrikjad vi servikjad). Eoslavakandja vga pehmete, anastomoseeruvate, jalale laskuvate kollaste vi pruunide eoslehekestena, kihina tervikuna kergesti kbaralihast eraldatav. Loor puudub. Eospulber roostepruun. Eosed pruunid, siledad, ellipsoidsed. Tsstiidid eoslavas puuduvad vi olemas. Seeneniidid pannaldega. Mkoriisaseened vi puidusaproobid. Eestis 1 perekond 4 liigiga. Perekond vahelik, Paxillus Fr. Viljakehad lihakad, noorelt sgavalt sisserullunud kbaraservaga. Mkoriisaseened vi puidusaproobid. Eestis kasvavad kik Euroopa 4 liiki. Eesti tavalisemaid seeni on tavavahelik (P. involutus (Batsch : Fr.) Fr.) (tahvel 64), mis kasvab juulist novembrini mitmesugustes metsades, puisniitudel ja vsastikes, olles erakordselt laia koloogilise amplituudiga. Viljakehad on hallikas-, kollakas- vi oliivpruunid, eoslehekesed vrvuvad vajutamisel kohe tumepruuniks; kbar vib saavutada kuni 25 cm lbimdu. Tavavahelik on nii okas- kui lehtpuu-mkoriisaseen. Pikka aega peeti tavavahelikku sgiseeneks, hilisemal ajal ka tinglikult sdavaks, nd on aga testatud tavavaheliku mrgisus (Bresinsky & Besl, 1985; Bon, 1988) (vt. vahelikumrgitus); seega on tavavahelik sgiseente nimistust kustutatud. See-eest on tavavahelik tuntud hea vrviseenena (vt. seentega vrvimine). Tavavahelikuga vga sarnane, Eestis palju harvem esinev liik on lepavahelik (P. filamentosus (Scop.) Fr.) (tahvel 64), mille kbar on suurte soomustega kaetud ning viljakehad peaaegu ei muutu vajutamisel pruuniks; kasvab ainult lepikutes augustist alates, moodustades leppadega mkoriisasid. Lepavaheliku mrgisuse kohta puuduvad otsesed andmed, kuid tavavahelikule vga lhedase liigina vib ka tema mrgisust eeldada. Kaks lejnud vahelikuliiki on puidusaproobid: ekstsentrilise mustjaspruuni sametja jalaga, kuni 20 cm laia tumepruuni kbaraga sametvahelik (P. atrotomentosus (Batsch: Fr.) Fr.), mis kasvab meil kaunis sageli juulist oktoobrini okas- ja segametsades okaspuukndudel; pruunikaskollase viltjas-sametja kbara, oliivkollaste eoslehekeste ja klgmise jalaga vi hoopis jalata lehvikvahelik (P. panuoides (Fr.: Fr.) Fr.), mis kasvab (tihti psjalt) okaspuupuidul metsades ja puithoonetes, samuti ehitusmaterjalil juulist oktoobrini. Samet- ja lehvikvahelik puiduseentena ei ole sdavad.Sugukond juurephklilised, RhizopogonaceaeViljakehad arenevad maa all, hiljem tusevad maapinnale. Viljakehad muguljad vi ebakorraprase kujuga, sageli mbritsetud pruunide risomorfidega. Eosed on enamasti ellipsoidsed, siledad ja haliinsed. Kasvavad koos okaspuudega. Eestis esindatud 1 perekond 3 liigiga. Perekond juurephkel, Rhizopogon Fr. Neid iseloomustab lihtne, gleebaga kokku kasvanud periid. Gleebakambrid labrintjad, viljakeha alumises osas on tihti steriilne osa. Eestis teada 3 liiki, kik mittesdavad. Kollakas juurephkel (R. luteolus Fr.) kasvab liivastes mnnimetsades; viljakehad on kollased kuni oliivpruunid, periid paks, peaaegu kogu ulatuses kaetud pruunide risomorfidega. Punakas juurephkel (R. roseolus (Corda) Th. Fr.) kasvab samuti liivastes metsades, nii mndide kui ka kuuskede lheduses, sageli teeservades, eelistab lubjarikast pinnast; viljakehad on rnad, silitavad kaua valge vrvuse, kuid puudutamisel vi likamisel muutuvad kohe roosaks vi punaseks, vanalt on pruunid; ksikud risomorfid on ainult viljakeha alumises osas; eosed kvjas-ellipsoidsed, 910 x 34.5 m. Harilik juurephkel (R. vulgaris (Vittad.) M. Lange) on vlimuselt eelmise liigiga sarnane, kuid eosed on viksemad, 5.66.8 x 2.22.8 m; kasvab liivastes mnnikutes. Juurephkliliigid on kasutatavad lnga vrvimisel (vt. seentega vrvimine).179Sugukond soomuspuravikulised, StrobilomycetaceaeViljakehad puravikjad, looriga, mustjate pigmentidega. Kbar viltjas-soomuseline. Eoslavakandja torukestena. Seeneliha vrvub likepinnal algul punakaks, siis mustaks. Eospulber mustjaspruun. Eosed kerajas-ellipsoidsed, ribilis-vrkjalt ornamenteeritud. Tsstiidid eoslavas olemas. Pandlad puuduvad. Mkoriisaseened. 1 perekond 1 liigiga. Perekond soomuspuravik, Strobilomyces Berk. Perekonna ainus esindaja Euroopas, Punasesse nimestikku kuuluv soomuspuravik (S. strobilaceus (Scop.: Fr.) Berk., sn. S. floccopus (Vahl : Fr.) P. Karst.) (tahvel 65) on ka Eestis haruldane Punase raamatu liik (vt. seenekaitse). See on hsti ratuntav seen: kbar (kuni 15 cm) suurte mustjate katusekivijalt paiknevate turristipuliste soomustega; torukesed hallid, nrgalt jalale laskuvad; jalg must ja soomuseline, noorelt rngaga; kogu viljakeha muutub katsumisel algul punakaks, hiljem mustaks; vastiku lhna ja maitsega; eosed erinevad kigi teiste puravikulaadsete eostest (vt. lal, sugukonna iseloomustuses). Vib kasvada leht-, okas- ja segametsades, eriti lubjapinnasel, juulist oktoobrini. Meil leitud ainult ks kord Harjumaalt Tallinna lhedalt kase-mnnimetsast oktoobris 1961 (Kelder, 1965). Heim (1969) loeb seda perekonda lhedaseks puguseentele.Selts Limanutilaadsed, HygrophoralesViljakehad lehikjad, keskse jalaga. Eoslavakandja paksude vahajate, hredalt paiknevate eoslehekestena. Loor puudub vi esineb kiud- vi limaloor. Seeneliha homogeenne, hgrofaanne-klaasjas, vahajas vi kohev-vatjas; eoslehekestes paralleelse, subparalleelse, korrapratu vi lahkneva struktuuriga. Seeneniitide ssteem monomiitne, seeneniidid tavaliselt arvukate pannaldega. Kbaranahk kuutise, iksokuutise, trihhodermi, iksotrihhodermi vi epiteeli tpi. Eoskannad tavaliselt 4-, harva 13-eoselised, silmatorkavalt pikad ja ahtad (57 korda eostest pikemad). Eospulber valge, harva kreemikas. Eosed kerajatest silinderjateni, tihti vga varieeruva kuju ja suurusega, siledad, vrvusetud, inamloidsed. Eoslavatsstiidid enamasti puuduvad. lekaalukalt kdu- ja huumusesaproobid vi mkoriisaseened, harva puidusaproobid. Seltsis 1 sugukond. Evolutsiooniliselt kujutavad limanutilaadsed endast leminekut kukeseenelistelt (Cantharellaceae) heinikulaadsetele (Tricholomatales) (Kovalenko, 1989); sama autori ssteemi on ka alljrgnevalt kasutatud.Sugukond limanutilised, HygrophoraceaeEraldustunnused samad, mis seltsi juures. Eestis 6 perekonda 46 liigiga. Perekond vlvnutt, Cuphophyllus (Donk) Bon[sn. Camarophyllus (Fr.) P. Kumm.] Viljakehad kuivad. Kbar noorelt silmatorkavalt kumer-vlvjas. Eoslehekesed laskuvad pikalt jalale. Loor puudub. Seeneliha vatjas-kohev, eoslehekestes korrapratu struktuuriga. Kbaranahk kuutise vi iksokuutise tpi. Kdu- ja huumusesaproobid. Eestis 5 liiki. Kaunis sageli kasvab meie niitudel kaks liiki: leni valgete viljakehadega niit-vlvnutt (C. virgineus (Wulfen : Fr.) Kovalenko; sn. C. niveus (Scop.) Bon) ning oranikas-punakaspruuni vrvusega aas-vlvnutt (C. pratensis (Pers.: Fr.) Bon). Mlema liigi viljakehad vivad saada suureks ja lihakaks (kbar kuni 8 cm), niit-vlvnutt vib aga olla ka tiskasvanuna mnikord vga vike (kbar 1.5 cm). Haruldane liik Eestis on vikeste kreemide viljakehadega (kbar kuni 2.5 cm) ja tugeva meeldiva seedripuidu lhnaga seeder-vlvnutt (C. russocoriaceus (Berk. & Miller) Bon), mis on leitud ks kord oktoobris Lnemaalt kadakaniidult (tukin, 1985a). Vlvnutid on sgisese kasvuajaga, eriti tpilised hilisssgisel, oktoobris ja novembris. Kik liigid on sdavad. Perekond limavesinutt, Gliophorus Herink Viljakehad (nii kbar kui jalg) paksult limased, suhteliselt vikesed (kbar kuni 4 cm), hukeselihalised, vrvikllased. Eoslehekesed vga varieeruva kinnitusviisiga peaaegu vabadest pikalt jalale laskuvateni. Seeneliha vahajas, eoslehekestes paralleelse, subparalleelse vi korrapratu struktuuriga. Pandlad eoskandade alusel medaljonikujulised. Kbaranahk iksokuutise vi iksotrihhodermi tpi. Kdu- ja huumusesaproobid. Eestis 4 liiki.180Vga esteetilise vlimusega on 2 liiki: papagoi-limavesinutt (G. psittacinus (Schaeff.: Fr.) Herink) (tahvel 66) ja tellispunane limavesinutt (G. perplexus (A.H. Sm. & Hesler) Kovalenko, sn. Hygrocybe sciophana (Fr.) Wnsche ss. auct.); mlemad liigid kasvavad Eestis harva metsaservadel ja niitudel, eriti Lne-Eesti kadakakarjamaadel. Papagoi-limavesinuti viljakehad on noorelt leni ererohelised, hiljem on kbar ja jalale kinnitunud eoslehekesed vahelduvalt tumerohelise-sidrunkollase-lihapunakakirjud, jalg allpool rohelist tippu kollakas- vi oranikaspunane; nrgalt mrgine (vt. mao- ja soolenhtudega mrgitus); kuulub Euroopa Punasesse nimestikku. Tellispunase limavesinuti viljakehad on leni tellispunased, oliivrohekat tooni leidub vaid kbaral ja jala tipus. Limavesinutid on sgisese aspekti seened, kasvavad philiselt septembris. Sdavuse seisukohalt on perekond thtsusetu, on teada ks mrgine liik. Perekond vesinutt, Hygrocybe (Fr.) P. Kumm. Viljakehad kuivad, kleepivad vi limased, tavaliselt erksalt vrvunud. Kbar tpiliselt koonusjas, tihti teravduva tipuga, hukeselihaline, kuni 6 cm. Eoslehekesed mardunult jalale klge kasvanud vi jalale kinnitunud. Loor puudub. Seeneliha hgrofaanne, vettinud-klaasjas, tihti mustub vigastamisel, sisaldab mahlata vi vesija mahlaga tidetud piimasooni; eoslehekestes paralleelse struktuuriga. Eoskannad suhteliselt lhikesed ja laiad ning eosed suhteliselt suured (vrreldes ebavesinuti perekonnaga). Tsstiidid eoslavas tihti olemas. Kbaranahk kuutise vi iksokuutise tpi, harva iksotrihhoderm. Kdu- ja huumusesaproobid. Eestis 9 liiki. Selles perekonnas eristub selgelt katsumisel ja vananedes mustuvate viljakehadega liikide rhm, kuhu kuuluvad 4 Euroopa liiki on kik ka Eestis olemas. Kesksel kohal on siin meie niitudel, rohtunud metsades ja vsastikes kasvav vga sage liik kuhik-vesinutt (H. conica (Schaeff.: Fr.) P. Kumm.) (tahvel 67); see on kellukjas-koonusja teravatipulise, oranikas- kuni sarlakpunase, kuni 6 cm laiuse kbara, sama vrvi jala ning kollaste eoslehekestega seen, mille eoskandadel vib olla 2 vi 4 eost. Samasugune, kuid punakate eoslehekestega (ja punaka vndiga ka kbaralihas vstu eoslehekesi) seen on koonus-vesinutt (H. conicoides (P.D. Orton) P.D. Orton & Watling), mis on meil samuti sage, peamiselt Lne-Eesti kadakaniitudel. Mlema nimetatud liigiga on vga sarnane palju suuremate ja lihakamate viljakehadega (kbar kuni 9 cm lai), nrikoonusja kbaraga, puhtalt kollaste eoslehekestega mustuv vesinutt (H. pseudoconica J.E. Lange, sn. H. nigrescens (Qul.) Khner), mille eoskandadel on erinevalt kuhik-vesinutist alati 4 eost; kasvab meil metsaservadel, karjamaadel ja niitudel, sageli. Neljas mustuvate viljakehadega liik eristub kolmest eelnevast punaste pigmentide tieliku puudumise poolest see on leni sidrunkollaka, vanemalt hallikasrohekate viljakehadega, Lne-Eesti saarte kadakaniitudel sage leina-vesinutt (H. chloroides (Malenon) Kovalenko; sn. H. conica var. chloroides (Malenon) Bon, H. tristis (Pers.) F.H. Mller) (tahvel 67). Eelmiste liikidega on vga sarnane leni kollaste viljakehadega kollane vesinutt (H. persistens (Britzelm.) Singer, sn. H. acutoconica (Clem.) Singer) (tahvel 67), ent selle viljakehad ei muutu katsumisel mustaks; kasvab karjamaadel ja niitudel vga sageli, eriti Phja-Eestis. Telise haruldusena kogu Euroopas tuleb nimetada tmmu vesinutti (H. spadicea (Scop.: Fr.) P. Karst., mis on kergesti ra tuntav juba algselt tumeda, mustjaspruuni limase kiulise kbara ning kuiva kollase pruunikiulise, alusel valge jala poolest; vib kasvada kuusikutes ja metsalagendikel septembris. Tmmu vesinutt on paigutatud Euroopa seente Punases nimestikus krgeimasse, A-kaitsegruppi; kuulub ka Eesti Punasesse raamatusse (vt. seenekaitse); Eestis on teda leitud vaid hel korral T. Leisneri poolt Harjumaalt Vasalemma mbrusest 1938.a. Vesinutid on sgisesed ja hilissgisesed seened, kuid mrgadel kasvukohtadel vivad nad ilmuda juba suvel, juunis, kuhik-vesinutti on leitud isegi mais. Niiduseentena on nad laialdase levikuga Eesti lne- ja phjaosas ning saartel, olles sgisel aspektiivsed lubjarikastel kadakaniitudel ja puisniitudel. Viljakehade viksuse tttu ei tule vesinutid sgiseentena arvesse. Kuhik-, mustuv ja kollane vesinutt on mrgised (vt. mao- ja soolenhtudega mrgitus). Perekond limanutt, Hygrophorus Fr. Viljakehad limased, kleepivad vi kuivad, enamasti vhe erksalt vrvunud valged, hallid, pruunides vi kollakates toonides, keskmised kuni suured (kbar kuni 20 cm), lihakad. Eoslehekesed laskuvad jalale. Seeneliha kohev-vatjas, eoslehekestes lahkneva struktuuriga. Loor puudub vi esineb lima- vi kiudloor. Kbaranahk iksotrihhodermi, iksokuutise vi kuutise tpi, harva trihhoderm. Okas- ja lehtpuumkoriisaseened. Eestis 18 liiki. Valgetest, kuivade vi vaevalt kleepivate viljakehadega liikidest on Eestis tuntud kaks suurt lihakat harva esinevat liiki: vlimuselt vga kaunis, leni kuldkollase-ebemeline ebe-limanutt (H. chrysodon (Batsch :181Fr.) Fr.) (tahvel 68) ning vananedes kollaselaiguliseks (jala alusel rohekaks vi sinkjaks) muutuvate viljakehadega kuiv limanutt (H. penarius Fr.). Mlemad liigid on lubjalembesed, kasvavad laialehises metsades septembris ja oktoobris. Ebe-limanutt on haruldase seenena llitatud Eesti Punasesse raamatusse ning vetud ka riikliku kaitse alla (II kategooria) (vt. seenekaitse). Kuiv limanutt on Lne-Eestis ja saartel tammikutes sna sage. Valgetest, paksult limaste viljakehadega liikidest kasvab Eestis kaks sagedast leht- ja segametsade seent, mlemad tugeva, ebameeldiva, lehelutikat meenutava lhnaga: haisev limanutt (H. hedrychii (Velen.) K. Kult.) ja valge limanutt (H. eburneus (Bull.: Fr.) Fr.). Mlemat liiki on Eestis seni ksitletud koos nimetuse all H. cossus (Sowerby) Fr. (Kalamees, 1971). Neist esimene on kase-mkoriisaseen, kasvab augustist novembrini kaasikutes ja kase-segametsades; tema viljakehad on jvalt valged, ei muuda vrvust katsumisel, vananedes ega oluliselt ka kuivatamisel, kbara serv on psivalt sisse rullunud ja peenviltjas. Teine liik on tamme-mkoriisaseen, see kasvab sgisel tammikutes jt. laialehistes metsades; tema viljakehad muutuvad katsumisel, vananedes ja kuivatamisel enamasti roostekollakaks, kbara serv aga on paljas. Tammikutes kasvab Eestis valge limanutiga vga sarnane lubjalembene, kuid haruldane vrvuv limanutt (H. discoxanthus (Fr.) Rea, sn. H. chrysaspis Mtrod). See liik on samuti halvalhnaline, leni paksult limane, vga tugeva vrvusemuutusega viljakehad muutuvad katsumisel, vananedes ja kuivatamisel roostekuni mustjaspruuniks; seda liiki on meil vaid ks kord leidnud T. Leisner Harjumaalt, Kautlast. Valgete limaste liikide rhmast kasvab meil augustist oktoobrini sageli kuusikutes ja kuuse-segametsades lhnata ja oluliste vrvusemuutusteta kuuse-limanutt (H. piceae Khner), mida meil seni ksitleti nimetuse all H. eburneus (Kalamees, 1971). Kahvatuoranist tellispunaseni varieeruva kbaraga suur ja lihakas seen on mets-limanutt (H. nemoreus (Pers.: Fr.) Fr.) (tahvel 69); kbar kuiv, kumer, harunevkiuline (kuni 10 cm); jalg valkjas, tipus valgeebemeline, samuti kuiv (kuni 10 x 1,5 cm); kasvab metsades hilissgisel, vga harva; seen kuulub Euroopa Punasesse nimestikku; kuigi Eestis ei ole ta ohustatud liikide hulka arvatud, tuleb tema sgiks korjamist haruldusena vltida. Halli- ja pruunivrvuselistest liikidest on Eestis okas- ja segametsades sagedased mrumandlilhnaga lhnav limanutt (H. agathosmus (Fr.) Fr.) ning oliivhallikaspruuni-soomuselise kirju jalaga oliiv-limanutt (H. olivaceoalbus (Fr.: Fr.) Fr.), mlemad on kuuse-mkoriisaseened. Erakordselt meeldiva lhna poolest eristub hatsindilhnaline, Eestis vga haruldane, Punasesse raamatusse kuuluv liik hatsint-limanutt (H. hyacinthinus Qul.) (vt. seenekaitse); see on okaspuu-mkoriisaseen ja leitud vaid ks kord Tallinnast pargist (tukin, 1992b). Mustasoomuselise kbara ja jala poolest on kergesti ra tuntav pisike (kbar kuni 3 cm) lhnata, hilissgisel sageli kuusikutes rhmadena kasvav tppjalg-limanutt (H. pustulatus (Pers.: Fr.) Fr.). Okasmetsades on kaunis sage liik hallikaspruuni silmatorkavalt kiulise kbara (kuni 12 cm) ja jala ning valgete, vga paksude ja hredalt paiknevate eoslehekestega, kuiv vi nrgalt kleepiv kitse-limanutt (H. camarophyllus (Alb. & Schwein.: Fr.) Dume, Grandjean & Maire) (tahvel 69); seen on arvatud Euroopa Punasesse nimestikku. Punastest limanuttidest on ks liik lubjalembene punetav limanutt (H. erubescens (Fr.) Fr.) eriti Phjaja Lne-Eesti loo- ja srjakuusikutes vga sage okaspuu-mkoriisaseen. Tema kbar ja jalg on valkjal phjal tihedalt kaetud purpurpunaste soomustega, maitselt viha. Teine, eelmisele lhedane pilvik-limanutt (H. russula (Schaeff.: Fr.) Qul.) (tahvel 68) on meil ja kogu Euroopas aruldane; tema kbar on juba noorelt phivrvuselt purpurpunane ja lisaks sellele sama vrvi peenesoomuseline, mahedamaitseline; kasvab lehtja segametsades samuti lubjarikkal pinnasel. Pilvik-limanutt kuulub Euroopa seente Punasesse nimestikku ning ka Eesti Punasesse raamatusse (vt. seenakaitse). Kollase, orani vi punakaspruuni vrvusega limanuttidest on Eestis juba esinemisajalt (hilissgisel, esimestest klmadest peale novembris, detsembris) silmapaistev sgis-limanutt (H. hypothejus (Fr.: Fr.) Fr.); see on oliivkollaka kuni -pruunika kbara, hele- kuni oranikaskollaste eoslehekeste ja helekollase jalaga, klmade tagajrjel leni laiguti punakaks vrvuv ilus seen; kasvab tihti massiliselt noortes rohtunud mnnikutes. Talle on lhedane leni oranide vi kuldkollaste viljakehadega kuld-limanutt (H. aureus Arrh.), mis kasvab samades kohtades ja samal ajal, kuid on meil ja ilmselt kogu Euroopas sna haruldane; kuulub Euroopa seente Punasesse nimestikku. Okasmetsades kasvab meil kaunis sageli kuuse-mkoriisaseen ketas-limanutt (H. discoideus (Pers.: Fr.) Fr.), mille kbar on valkjaskreemika servaosa krval keskosas silmapaistvalt tumedam, punakaspruun. Enamik limanutte on tpilised sgisese aspekti seened philise kasvuajaga septembris ja oktoobris; mitmed liigid hakkavad kasvama juba suvel, augustis; mned on iseloomulikud hilissgisele. Enamik limanutte on sdavad. Mrgiseid liike perekonnas ei ole, kll aga ei klba mitmed liigid sgiks viha maitse ja halva lhna tttu (haisev, valge ja punetav limanutt); Punase raamatu liike muidugi korjata ei tohi ja teisigi haruldusi tuleb vltida.182Perekond uhivesinutt, Neohygrocybe Herink Viljakehad tumedad, hallikaspruunid, kuivad, keskmise suurusega. Kbar tavaliselt soomuseline. Meenutavad vlimuselt heiniku (Tricholoma) perekonna hallide heinikute (Atrosquamosa) sektsiooni esindajaid. Mittesdavad, mrgiseid liike ei ole. Eestis 1 liik leelis-uhivesinutt (N. nitrata (Pers.) Kovalenko), mille laikellukjate hallide kbaratega (kuni 7 cm), hredalt paiknevate paksude hallikate eoslehekestega viljakehad on tugeva leeliselhnaga; kasvavad rohtunud paigus, puisniitudel, metsatukkades juulist oktoobrini, harva. Perekond ebavesinutt, Pseudohygrocybe (Bon) Kovalenko Viljakehad kuivad vi vaevalt kleepivad, enamasti suhteliselt vikesed ja hukeselihalised, vrvikllased. Kbar tpiliselt poolkerajas kuni kellukjas. Eoslehekesed jalale laialt klge kasvanud kuni pikalt laskuvad. Loor puudub. Jalg kuiv. Seeneliha hgrofaanne, vigastamisel muutumatu vrvusega, eoslehekestes subparalleelse struktuuriga. Kbaranahk trihhodermi, kuutise vi iksokuutise tpi. Valdavalt kdu- ja huumusesaproobid metsades, niitudel, karjamaadel, soodes. Eestis 9 liiki. Punase vrvusega kaunitest pisikestest liikidest (kbar kuni 4 cm) vajab kigepealt nimetamist kinaver-ebavesinutt (P. miniata (Fr.) Kovalenko) (tahvel 66), mille kinaver- kuni veripunane kbar on leni tihedalt sama vrvi peenesoomuseline; teised viljakehaosad on samuti punased; eoslehekesed jalale laialt klge kasvanud; seen kasvab niisketel niitudel, soodes ja soometsades juunist hilissgiseni, olles meie varaseim, levikult sage ebavesinutt. Samuti punase soomuselise kbaraga, kuid orani jala ja helekollasete, jalale laskuvate eoslehekestega kukeseen-ebavesinutt (P. lepida (Arnolds); sn. P. cantharellus (Schwein.: Fr.) Kovalenko) (tahvel 66) meenutab miniatuurset kukeseent (Cantharellus); kasvab meil juulist alates soostuvates okasmetsades, eriti mnnikutes, kaunis sageli; Euroopas kuulub Punasesse nimestikku. leni ereveripunane, vlimuselt eriti kaunis soomusteta kbaraga seeneke on meie soometsades augustis ja septembris harva esinev veri-ebavesinutt (P. coccinea (Pers.: Fr.) Kovalenko) (tahvel 70). Soodes ja soometsades, turbasammalde (Sphagnum L.) seas kasvab samal ajal harva kinaver-ebavesinutile vga lhedane soo-ebavesinutt (P. helobia (Arnolds) Kovalenko), mis erineb eelnevast peamiselt heledamate, kahvatukollakate kuni hele-roosakasoranide eoslehekeste poolest; ka kbar ja jalg on oranikaspunased. Nimetatud neljast liigist palju suurem ja lihakam (kbar kuni 12 cm), veripunase nrikoonusja kbara ja kollase vi punase jalaga ning kollaste kuni oranikaspunaste, jalale klgekasvanud eoslehekestega seen on hiid-ebavesinutt (P. punicea (Fr.) Kovalenko) (tahvel 70), mis kasvab harva niitudel septembris; Euroopa Punase nimestiku ja Eesti Punase raamatu liik (vt. seenekaitse). Kollastest sagedastest liikidest kasvab sgisel meie niitudel ja hredates metsades lhidalt jalale laskuvate eoslehekestega kollane ebavesinutt (P. ceracea (Fr.) Kovalenko). Vga harva esineb meil puisniitudel ilus suur, leni kuld- kuni oranikaskollane, silmapaistvalt kiulise kbara ja jalaga (kbar kuni 10 cm, jalg kuni 10 x 1,5 cm) keskmine ebavesinutt (P. intermedia (Pass.) Kovalenko); leitud ks kord Valgamaalt Koiva puisniidult septembris 1985; liik kuulub Euroopa Punasesse nimestikku ja ka Eesti Punasesse raamatusse (vt. seenekaitse). Viljakehade viksuse tttu perekonda kuuluvad liigid sgiseentena arvesse ei tule. Kahte suurt ja lihakat liiki (hiid- ja keskmist ebavesinutti) ei tohi korjata nende kuuluvuse tttu Punasesse raamatusse. Mrgiseid liike ei ole.Selts Heinikulaadsed, TricholomatalesViljakehad lehikjad, jalaga vi jalata, harva tsfelloidsed. Eoslavakandja eoslehekestena, harvem voltidena vi peaaegu sile; eoslehekesed jalale klge kasvanud vi laskuvad, harva kinnitunud vi vabad. Jalg ei eraldu kergesti kbarast. Loor puudub vi esineb. Seeneliha homogeenne, kiuline, harva sltjas; struktuur eoslehekestes paralleelne, subparalleelne vi korrapratu, harva noorena lahknev. Seeneniitide ssteem monomiitne, vga harva dimiitne vi sarkodimiitne; seeneniidid pannaldega vi ilma. Kbaranahal vimalikud kik ehitustbid. Eoskannad (1-)24-eoselised, normaalse pikkusega, kuni 5 korda eostest pikemad; vahel siderofiilsed (Lyophyllaceae). Eospulber heledavrvuseline: valge, kreem, ookrivrvi, roosa vi lilla. Eosed vrvusetud, idupoorita, siledad vi ornamenteeritud, vga varieeruva kuju ja suurusega, amloidsed vi inamloidsed, harva tsanofiilsed. Eoslavatsstiidid vga erineva kuju ja suurusega vi puuduvad. Saproobid mitmesugustel substraatidel ja mkoriisaseened, on ka parasiite; kasvavad igasugustes maismaakasvukohatpides alates kige kuivematest nmmealadest ja lpetades soodega. Eestis 5 sugukonda. Heinikulaadsed on lehikseente (Agaricales s.l.) hulgas pritolult rgseim rhm.183Sugukond Sametheinikulised, DermolomataceaeViljakehad krgesjad, mtsikjad, heinikjad vi sirmikjad. Eoslavakandja eoslehekestena, need peaaegu vabad kuni jalale klge kasvanud. Kbar pealt tihti teralis-jahujas vi sametjas vi/ja radiaalkurruline. Seeneliha kiuline. Seeneniitide ssteem monomiitne, seeneniidid enamasti pannaldega. Eoskannad pole siderofiilsed. Eospulber valge vi valkjaskreem. Eosed siledad, enamasti inamloidsed ja tsanofiilsed. Kbaranahk trihhodermi, hmenidermi vi epiteeli tpi. Muus osas tunnused samad, mis seltsi juures. Kdu- ja puidusaproobid. Metsades, vsastikes, aedades, rohtunud paigus. Eestis 9 perekonda 17 liigiga. Perekond srissirmik, Chamaemyces Batt. ex Earle Viljakehad sirmikjad. Kbar vike, huke, limane, kuni 6 cm. Loor olemas. Eoslehekesed valged, tihedalt asetunud, peaaegu vabad. Jalg rngasja tsooniga. Pandlad seeneniitidel olemas. Eospulber ookerkreemikas. Eosed siledad, inamloidsed, tsanofiilsed. Tsstiidid arvukalt olemas kigis viljakeha osades. Kbaranahk hmenidermi tpi. Eestis 1 liik: poolkeraja limase kbaraga, elevandiluuvalkja ookerkollaselaigulise kbara, ebameeldiva gaasitaolise lhnaga srissirmik (C. fracidus (Fr.) Donk). Seent iseloomustab vga tabavalt eestikeelne nimi jalg on nagu pistetud srsaapasse, mis moodustub loori rebenemisel tekkinud teralis-vatjas-ebemelisest kattest lal lppeva rngataolise paksendusega. Viljakehad on keskmise suurusega (kbar kuni 510 cm, jalg kuni 5 x 1 cm), kahvatuookerjad kuni kreemikad. Srissirmik kasvab sgisel rohtunud kohtades, metsades; lubjalembene. Seent on Eestis leitud ainult hest kohast Saaremaalt; liik kuulub Euroopa Punasesse nimestikku ja Eesti Punasesse raamatusse; lisaks on ta Eestis veel II kategooria riikliku kaitse all (vt. seenekaitse). Perekond pisisirmik, Cystoderma Fayod Viljakehad vikesed vi keskmise suurusega, sirmikjad, vhelihakad. Kbar jahukas-teralise kattega. Eoslehekesed valged, jalale kinnitunud kuni peaaegu vabad. Loor olemas. Jalg rngaga, millest allpool teralise kattega. Pandlad seeneniitidel olemas. Eospulber valge. Eosed siledad, amloidsed vi mitte. Tsstiidid eoslavas enamasti puuduvad. Kbaranahk epiteeli tpi. Kdusaproobid metsades, puisniitudel. Mittesdavad. Eestis 5 liiki, mis on lhemalt ksitletud Saare (1997) ts. Kolm liiki on meie okasmetsades augustist novembrini vga sagedased: ookerkollase vrvusega kollane pisisirmik (C. amianthinum (Scop.) Fayod), kaneelpruuni kuni roostepunase vrvusega roostepunane pisisirmik (C. granulosum (Batsch : Fr.) Fayod) ja hallikasroosaka vrvusega, ebameeldiva lhna ja maitsega haisev pisisirmik (C. carcharias (Pers.) Fayod). Harvem esineb kinaverpunane pisisirmik (C. terrei (Berk. & Broome) Harmaja, sn. C. cinnabarinum (Alb. & Schwein.) Fayod); see on ere-kinaverpruuni kbaraga ning erinevalt eelmistest liikidest silmatorkavate tsstiididega eoslavas; kasvab samuti okasmetsades sgisel. Valga- ja Prnumaalt on harva leitud kuld-pisisirmikut (C. jasonis (Cooke & Massee) Harmaja), mis kasvab oktoobris nmme- ja palumnnikutes; erineb kigist teistest liikidest lbinisti kollase viljakeha poolest. Perekond sametheinik, Dermoloma (Lange ex Singer) Herink Viljakehad krgesjad kuni heinikjad. Kbaranahk hmenidermi tpi. Kbar vike (kuni 5 cm), matt, sametja ilmega. Eoslehekesed ngusalt kuni laialt jalale klge kasvanud. Seeneliha vga habras. Pandlad olemas. Eospulber valge. Eoslavatsstiidid pudeljad. Huumusesaproobid. Rohtunud kohtades, muruplatsidel. Eestis 1 vga haruldane liik: kiiljaslehine sametheinik (D. cuneifolium (Fr.: Fr.) Singer ex Bon). See on hallikaspruuni radiaalkiulise praguneva kbaraga (kuni 3 cm), vga laiade, kiiljate, peaaegu kolmnurksete valkjate eoslehekestega, valkja, lhikese jalaga (kuni 4 x 0,7 cm), jahulhnaga, amloidsete, lhiellipsoidsete eostega (kuni 6 m). Liiki on leitud ks kord Viljandimaalt Voorult taluaiast murult, hariliku hobukastani (Aesculus hipocastanum L.) alt. Perekond sametkrges, Flammulina P. Karst. Viljakehad krgesjad, kaunis lihakad, keskmise suurusega vi vikesed, hgrofaansed. Kbar limane, triibuline, mesikollane. Eoslehekesed valkjaskollased, ngusalt jalale klge kasvanud. Jalg mustjaspruun, paksult sametjas, pikalt juurduv, kuiv. Pandlad olemas. Eosed siledad, inamloidsed, atsanofiilsed. Kbaranahk hmenidermi tpi. Esinevad silmatorkavad heilo-, kaulo- ja pileotsstiidid. Eestis kolm liiki, mis erinevad omavahel substraadilt ja eoste suuruselt. Puidu-sametkrges (F. velutipes (Curtis : Fr.) P. Karst.) kasvab Eestis massiliselt kdunenud ja elavatel lehtpuudel, psjalt parkides ja vsastikes, eriti pajuvsastikes, hilissgisest varakevadeni, talviste sulade ajal; eosed 89 x 4.56 mm. Kulu-sametkrges (F. ononidis Arnolds) on Eestis harva esinev seen niitudel rohttaimede kulul, seni meil leitud ristikult (Trifolium pratense L.) ainult Valgamaalt Lllemelt jaanuaris; erineb eelmisest liigist suuremate eoste184poolest (914 x 4.55.5 mm). Puidu-sametkrges on hinnatud talvine sgiseen. Sdav on ka teine liik; mlemad liigid on vrskelt sdavad. Vga haruldast valkjat sametkrgest (F. fennae Bas) on meil leitud vaid ks kord 2000.a. Lne-Virumaalt Pariisist. Perekond ebavdik, Leucocortinarius (Lange) Singer Viljakehad heinikjad. Esineb kiudloor. Eoslehekesed valged kuni kreemid. Eospulber valkjas. Eosed paljad, vrvusetud, kaunis paksukestalised (0,51 mm), inamloidsed, tsanofiilsed, kahetuumalised. Kbaranahk trihhodermi tpi. Pandlad olemas. Okaspuu-mkoriisaseened. Perekonna ainuke liik ebavdik (L. bulbiger (Alb. & Schwein.: Fr.) Singer) (tahvel 125) on kollakaspruuni limase kbaraga (kuni 12 cm), ngusalt jalale klgekasvanud eoslehekestega, valge vi pruunika rismugulaga jalaga, valge kiudlooriga lhnata seen; kbarale jvad loorist valged kiudjad ebemed, jalale ebapsiv kiudrngas; kasvab kuusemetsades augustist novembrini kaunis sageli; sdav. Perekond paigutatakse tihti vdikulaadsete (Cortinariales) seltsi. Perekond hiidkrges, Megacollybia Kotl. & Pouzar Viljakehad heinikjad kuni krgesjad, suured, hukeselihalised. Kbar kuni 15 cm, hall kuni hallikaspruun, radiaalkiuline. Eoslehekesed vga laiad, hredalt asetunud, ngusalt jalale klge kasvanud. Jalg kiulis-khrjas, alusel ohtrate valgete risoididega. Pandlad esinevad. Eospulber valge kuni kreem. Eosed peaaegu marad, inamloidsed. Heilotsstiidid pudeljad vi pisjad, pleurotsstiidid puuduvad. Kbaranahk hmenidermi tpi. Puidusaproobid. Ainuke liik kogu Euroopas ja Eestis on hiidkrges (M. platyphylla (Pers.: Fr.) Kotl. & Pouzar), mis kasvab sageli kdunenud okas- ja lehtpuupuidul maist kuni hilissgiseni. Mrgine (vt. mao- ja soolenhtudega mrgitus). Perekond kuldmampel, Phaeolepiota Konrad & Maubl. Kogu maailmas ainult 1 liik kuldmampel (Ph. aurea (Matt.: Fr.) Maire ex Konrad & Maubl.) (tahvel 71). Viljakehad vga ilusad,suured, lihakad. Kbar kuni 25 cm lbimdus, kuldpruun kuni lvikollane, paksult teralis-jahuja kirmega, radiaalkurruline, psib kaua mtsjalt kumer. Eoslehekesed roostekollased, peaaegu vabad. Jalg ookerkollane, ilusa avara lehterjalt tusva nahkja rngaga, millest allpool teralis-jahukas. Esineb silmapaistev loor, millega eoslehekesed noorelt on tielikult kaetud. Eospulber ookrivrvi. Eosed siledad, suured, kvjas-ellipsoidsed, inamloidsed, tsanofiilsed. Tsstiidid puuduvad. Pandlad seeneniitidel olemas. Kbaranahk epiteeli tpi. Kasvab vga sageli parkides, aedades, psastikes, kraavides, tee- ja metsaservadel, liivikutel, kruusakarjrides jm. antropogeensetel kasvukohtadel augustist novembrini, eriti hilissgisel, tihti hiiglaslike kogumikena (tuhandeid ja kmneid tuhandeid viljakehi). Liik avastati Eestis 1950-ndatel aastatel Tartu lhedalt Ihastest, tnapevaks on ta muutunud heks massilisemaks seeneks kogu Eestis (Raju, 1977, 1986). Erakordselt esteetilise silmatorkava liigina kutsub kuldmampel seenestajat seent sgiks kaasa korjama. Kuldmampli sdavuse ja mrgisuse ksimus on aga vga problemaatiline osa inimesi talub teda normaalselt ka vrskelt sduna, teised (ja kllalt paljud!) aga vivad saada mrgituse isegi kupatatud seentest (vt. mao- ja soolenhtudega mrgitus). Palju mrgitusjuhte esines erakordselt rikkalikul seeneaastal 1998. Toiduks valmistamisel lhnab seen ebameeldivalt; ta on omaprase maitsega ega meelitagi eriti sma. Neid asjaolusid arvestades paigutame kuldmampli tinglikult sdavate seente hulka ning ei soovita teda sgiks korjata. Mni uurija paigutab selle perekonna ampinjonilaadsete (Agaricales) vi vdikulaadsete (Cortinariales) seltsi. Perekond kbikrges, Strobilurus Singer Viljakehad krgesjad, vikesed, hukeselihalised. Jalg khrjas, juurduv, tipus jahukirmeline. Eoslehekesed jalale kinnitunud, valkjad. Pandlad puuduvad. Eospulber valge. Eosed siledad, inamloidsed. Tsstiidid eoslavas arvukad, vrtenjad vi pudeljad, inkrusteerunud. Kbaranahk hmenidermi tpi. Kbisaproobid, kasvavad peamiselt kevadel mrtsist juunini okas- ja segametsades. Vrskelt sdavad. Massiline liik kuusekbidel maikuus on hallika kuni mustjaspruuni kbaraga ja pudeljate, tmbitipuliste tsstiididega kuuse-kbikrges (S. esculentus (Wulfen: Fr.) Singer), mida peale kevadise aja esineb lainetena veel korduvalt lbi aasta, sealhulgas ka hilissgisel. Mnnikbidel kasvab aprillist juunini kaks liiki: hallikaspruuni kbara ja pikalt teritunud, lantsetjat tsstiididega, vahel kibedamaitseline kibe kbikrges (S. tenacellus (Pers.: Fr.) Singer) ja kollakaspruuni kbaraga, jssakate jme-pudeljate tmbitipuliste tsstiididega mnni-kbikrges (S. stephanocystis (Khner & Romagn. ex Hora) Singer).185Perekond ebakrges, Xerula Maire Viljakehad krgesjad; harjaskarvase ja kuiva vi limase kbaraga; pika juurduva karvase vi limase jalaga. Eoslehekesed valged, laiad, khtjad, hredalt paiknevad, jalale ngusalt kuni hambaga klge kasvanud. Loor puudub. Pandlad esinevad. Eospulber valge. Eosed siledad, inamloidsed. Tsstiidid eoslavas suured, silmatorkavad (kuni 120 m). Puidusaproobid, juurduva jalaga kinnituvad tavaliselt lehtpuujuurtele. Augustis ja septembris lehtmetsades, eriti laialehistes. Eestis 2 liiki, mlemad kaunis harvad: paksult kleepiv-limase, tume-hallikaspruuni kurrulise kbaraga, tihedalt vatjas-viltja, hallikaspruuni kuiva jalaga juur-ebakrges (X. radicata (Relhan: Fr.) Drfelt) ning harjaskarvase kuiva hallikaspruuni kbara ja jalaga harjas-ebakrges (X. pudens (Pers.) Singer, sn. X. longipes (Bull.) Maire). Need liigid on lubjalembesed, kasvavad Lne- ja Phja-Eestis ning saartel laialehistes metsades ja puisniitudel.Sugukond kobarheinikulised, LyophyllaceaeViljakehad heinikjad, lehtrikjad, slikjad vi krgesjad; keskse, mnikord ekstsentrilise jalaga; tihti psja kasvuviisiga. Eoslavakandja eoslehekestena, mis jalale klge kasvanud vi laskuvad; vahel redutseerunud (parasiitlehikutel). Loor puudub vi esineb. Seeneniitide ssteem monomiitne, seeneniidid pannaldega. Eoskannad siderofiilsed. Eospulber valge vi kreem. Eosed siledad, punkteeritud vi ogalised, inamloidsed, tsanofiilsed; mnikord moodustub arvukalt klamdospoore (parasiitlehikutel). Eoslavatsstiidid tavaliselt puuduvad. Kbaranahk kuutise, hmenidermi vi trihhodermi tpi, tihti ebaselgelt diferentseerunud. Kduja huumusesaproobid, harva puidusaproobid ja -parasiidid ning seenesaproobid ja -parasiidid. Eestis 6 perekonda 20 liigiga. Perekond parasiitlehik, Asterophora Ditmar : Fr. Viljakehad vikesed, kuni 2.5 cm, poolkerajate vi kellukjate kbaratega ning paksude, redutseerunud, jalale laskuvate eoslehekestega. Viljakehade pinnal vi eoslehekestel moodustuvad siledad vi thtjas-ogalised, tsanofiilsed klamdospoorid, mille mass on pruunikas. Kandeosed haliinsed, siledad, inamloidsed. Eoskannad karminofiilsed. Eoslavatsstiidid puuduvad. Seeneniidid pannaldega. Seenesaproobid vi -parasiidid, kasvavad kdunevatel pilvikute ja riisikate viljakehadel juulist oktoobrini, eriti mustjal ja kuival pilvikul (Russula adusta, R. delica). Euroopas ja Eestis 2 liiki: kbara pinnal arenevate thtjate klamdospooridega tolmav parasiitlehik (A. lycoperdoides (Bull.) Ditmar: Fr.) ja eoslehekestel arenevate siledate klamdospooridega, noorena hstinhtava siidja looriga loor-parasiitlehik (A. parasitica (Bull.: Fr.) Singer). Esimene liik on Eestis sage, teine haruldane. Perekond vluheinik, Calocybe Khner ex Donk Suurte heinikjate paksulihaliste (kbar kuni 15 cm) kreemikasvalgete viljakehadega seened; tugeva jahulhna ja -maitsega. Kbaranahk kuutise tpi. Eestis 1 liik kevadel (juunis) niitudel, puisniitudel ja lookadastikes niaringidena kasvav kevad-vluheinik (C. gambosa (Fr.) Singer ex Donk) (tahvel 74). Vrskelt vga maitsev sgiseen. Perekond servikheinik, Hypsizygus Singer Viljakehad servikjad kuni heinikjad, heledad, valkjad kuni kreemikad, inhgrofaansed, vesijate laikudega. Kbar kuni 10 cm lbimdus. Eoslehekesed hambaga jalale klge kasvanud. Jalg enamasti ekstsentriline. Eospulber kreemikasvalge. Eosed siledad. Puidusaproobid. Eestis 1 liik servikheinik (H. ulmarius (Bull.: Fr.) Redhead), mis kasvab kaunis sageli lehtpuupuidul metsades, parkides septembris ja oktoobris; vrskelt sdav. Liik on varem kuulunud serviku (Pleurotus) vi kobarheiniku (Lyophyllum) perekonda. Perekond kobarheinik, Lyophyllum P. Karst. Viljakehad lihakad, keskmise suurusega, valdavalt hgrofaansed, heinikjad vi lehtrikjad, paljad ja siledad, valged, hallid vi pruunid. Eoslehekesed ngusalt jalale klge kasvanud kuni lhidalt laskuvad, valkjad vi hallid. Tihti psjate kogumikena. Maheda maitsega, tihti jahulhnaga. Loor puudub. Eospulber valge. Eosed siledad, inamloidsed, tsanofiilsed. Eoslavatsstiidid puuduvad. Eoskannad karminofiilsed. Seeneniidid pannaldega. Saproobid kdul ja huumusel, mkoriisaseened metsades, puisniitudel, parkides, aedades augustist oktoobrini. Mitu head sgiseent vrskelt, mrgiseid liike ei ole teada. Heinikjate vi lehtrikjate, lihakate, psjalt vi kgarikena koos kasvavate, muutumatu vrvusega viljakehadega kobarheinikute grupis (sektsioon Difformia (Fr.) Khner) esineb Eestis 4 liiki. Tavaline on psas-kobarheinik (L. decastes (Fr.: Fr.) Singer, sn. L. aggregatum (Schaeff.) Khner) (tahvel 72): kbar (kuni 15 cm) hgrofaanne, pruun kuni pruunikashall (tahvlil esitatud 2 vrvusvormi);186eoslehekesed valkjad, kreemikad vi pruunikad, lhidalt jalale laskuvad; lhnata; eosed kerajad, siledad; kasvab maapinnal psjate kogumikena. Lhedane liik on meil harva esinev tvi-kobarheinik (L. fumosum (Pers.: Fr.) P.D. Orton, sn. L. conglobatum (Bres.) M.M. Moser, sn. L. cinerascens (Bull.) Konrad & Maubl.), mille vikeste kbaratega (kuni 5 cm), vga tihedalt paiknevate kitsaste eoslehekestega, paiguti puujalt harunevad leni hallid viljakehad kasvavad vlja hest hiiglaslikust, tihedast pinnases arenevast seeneniidistiku kgarikust. leni valge, kbaral raphitava hrmakirmega, vastiku magus-imala lhnaga, tihepsjate kogumikena kasvav valge kobarheinik (L. connatum (Schumach.: Fr.) Singer) (tahvel 73) on hsti ratuntav tavaline seen Eestis. Harva kasvab meil tumepruuni kbaraga, nahkjas-khrjas, sitke ja kva seeneliha ja kbaranahaga, valkjate eoslehekeste ja jalaga, omaprase spetsiifilise lhnaga nahk-kobarheinik (L. loricatum (Fr.) Khner) (tahvel 73). Kik nimetatud neli liiki kasvavad meil juulist novembrini metsades, parkides, aedades, rohtunud tee-, kraavi- ja metsaservadel, metsasihtidel, prgistes kohtades jm., eriti inimtegevusega seotud paikades. Psas-, tvi- ja nahk-kobarheinik on vrskelt vga head sgiseened, valge kobarheinik aga mittesdav (vt. inimorganismile kahjulikke hendeid sisaldavad liigid). Teise rhma kuuluvad kobarheinikud (sektsioon Lyophyllum) kasvavad ksikute viljakehadena, nad on heinikja haabitusega ning nende vrvus muutub katsumisel punakaks, sinkjaks vi mustjaks, eriti eoslehekestel. Eestis on teada 4 liiki, kik kasvavad meil harva. Kveoselisel kobarheinikul (L. semitale (Fr.) Khner ex Kalamees) muutub viljakeha katsumisel kohe mustaks. Lhnava kobarheiniku (L. leucophaeatum (P. Karst.) P. Karst., sn. L. fumatofoetens (Secr.) Schaeff.) viljakehad muutuvad enne sinkjaks ja alles seejrel mustaks. Need kaks liiki erinevad omavahel selgelt eoste kuju poolest. Viimasel liigil on piklik-ellipsoidsed, eelmisel kverdunud-tilkjad (kvjad) eosed. Eestist kirjeldatud uuel liigil mandeleoselisel kobarheinikul (L. amygdalosporum Kalamees) on eosed mandeljad, viljakeha aga muutub esialgu siniseks, seejrel halliks ja lpuks mustaks; seni teada ainult hest kohast Vrumaalt, septembris (Urbonas jt., 1986). Kobarheinikute kolmanda rhma (sektsioon Tephrophana (Fr.) Singer; sn. perekond hallik, Tephrocybe Donk) liikide viljakehad on vikesed, hukeselihalised, krgesjad, hallid, hallikaspruunid vi mustjad; eoslehekesed kbara vrvi hallikad; jalg samuti hallikas, khrjas-sitke; eosed siledad vi nsalised. Sstemaatiliselt kriitiline rhm, mis on Eestis nrgalt uuritud. Nad on huumuse- ja kdusaproobid metsades sgisel ja hilissgisel; esineb mitmeid leesaproobe; Eestis praeguseks teada 3 kindlat liiki. Rabades on tavaline seen soo-kobarheinik (L. palustris (Peck) Singer) pisike, leni hall, turbasamblaga seotud liik. Kuusikutes on sage kdusaproob pisi-kobarheinik (L. mephitica (Fr.) Singer) pisike (kbar 0,51.5 cm) valkjashall seeneke, leni jahukirmlise jalaga, kasvab tihti massiliselt hilissgisel. Erakordselt tugeva jahulhnaga ja pikalt pinnases juurduva jalaga tavaline okasmetsaseen on jahu-kobarheinik (L. rancida (Fr.) Singer). Perekond pisiheinik, Rugosomyces Raithelh. Vikeste (kbar kuni 7 cm) hukeselihaliste, krgesjate, erksalt kollastes, pruunides, roosades vi violetsetes toonides viljakehadega seened; enamasti jahulhna ja -maitsega. Kbaranahk hmenidermi vi trihhodermi tpi. Kdu- ja huumusesaproobid. Kasvavad metsades ja niitudel suvel ja sgisel. Eestis 4 liiki, viksuse tttu kik sgiseentena thtsusetud; mrgiseid liike ei ole. Kollase viljakehaga liikidest on meil kaunis levinud okas-, leht- ja segametsades kbus-pisiheinik (R. fallax (Peck ex Sacc.) Bon) (tahvel 74) ja kuld-pisiheinik (R. chrysenteron (Bull.: Fr.) Bon). Lilla viljakeha poolest paistab silma sna haruldane lilla pisiheinik (R. ionides (Bull.: Fr.) Bon) (tahvel 74), mida on leitud peamiselt laialehistest metsadest, kuid ka lookuusikutest Eesti lnesaarestiku vikesaartelt (Abruka, Hanikatsi, Kessulaid). Liharoosa vrvusega psas-pisiheinik (R. persicolor (Fr.) Bon) kasvab kaunis sageli niitudel, puisniitudel, parkides, kuid ka okas- ja segametsades. Perekond trihholomell, Tricholomella Zerova ex Kalamees Vikeste vi keskmiste, jahulhnaliste, heinikjate viljakehadega valged lihakad seened. Noortel viljakehadel ilmneb valge loor, mis viljakehade arenedes sna kiiresti jlgi jtmata kaob; noorelt aga on loor jalal rngana veel hsti nhtav. Jalg vib olla pikalt pinnases juurduv. Eosed nsalised. Selles perekonnas on Euroopas ja Eestis ks liik trihholomell (T. constrictum (Fr.) Zerova ex Kalamees, sn. T. leucocephalum (Fr.) Zerova), mis kasvab harva lehtmetsades, niitudel ja karjamaadel sgiskuudel. Karjamaadel kasvab seen eriti kariloomade uriinikohtades, kus rohi on uriinist krbenud ja pruunistunud. Trihholomell on vrskelt hea sgiseen. Varem on liiki ksitletud vluheiniku (Calocybe) perekonnas.187Sugukond nbikulised, MarasmiaceaeViljakehad nbikjad, mtsikjad, krgesjad, slikjad, harva servikjad; vikesed kuni keskmise suurusega. Eoslavakandja eoslehekestena, harva voltidena; eoslehekesed jalale lge kasvanud kuni peaaegu vabad. Jalg enamasti peenike, tihti niitjas, sitke, kiuline vi khrjas. Loor puudub alati. Seeneliha huke, kiuline, tihti nahkjas vi khrjas, vahel sltjas, tihti amloidne vi dekstrinoidne vi ramealis-struktuuriga; eoslehekestes paralleelne vi korrapratu, noorena vib olla lahknev. Seeneniitide ssteem monomiitne vi sarkodimiitne; seeneniidid pannaldega vi ilma. Eoskannad pole siderofiilsed. Eospulber valge vi kreemikas. Eosed siledad, amloidsed vi inamloidsed. Tsstiidid eoslavas, kbaral ja/vi jalal tihti olemas. Kbaranahk diferentseerumata vi kuutise, hmenidermi vi epiteeli tpi, vahel ramealis-struktuuriga. Peamiselt kduja puidusaproobid, harvem huumuse-, kulu-, varise- vi kbisaproobid vi puiduparasiidid. Eestis 13 perekonda 95 liigiga. Sugukond jaotatakse kolmeks triibuseks.Krgeste triibus, CollybieaeViljakehad krgesjad vi nbikjad, harva servikjad, prast lbikuivamist ei elustu. Seeneliha kiulis-elastne kuni khrjas, mnikord sltjas, huke, inamloidne. Eosed inamloidsed. Kbaranahk diferentseerumata vi peamiselt kuutise tpi (tihti eristruktuuridega), harva ramealis-struktuuriga. Eestis 5 perekonda. Perekond kriitservik, Cheimonophyllum Singer Viljakehad servikjad vi selgmiselt kinnituvad, jalata vi lhikese (12 mm) jalaga, kriitvalged; meenutavad vlimuselt pisiservikuid (Crepidotus). Kbar pisike (kuni 1 cm), kinnituskohal viltjas, pahteljas kuni poolkerajas, tihti hlmine, vga huke. Eoslehekesed muutuvad vananedes vaevalt kollakaks vi pruunikaks; eoslehekeste seeneliha paralleelne kuni nrgalt lahknev. Seeneniidid pannaldega. Eospulber valge (philine erinevus pisiservikutest!). Eosed kerajad vi veidi nurgelised, paljad, vrvusetud, inamloidsed. Tsstiidid eoslavas ja kbaral olemas. Kbaranahk trihhodermi tpi. Puidusaproobid. Ainuke liik Euroopas ja Eestis on kriitservik (C. candidissimum (Berk. & M.A. Curtis) Singer), mis kasvab meil lehtpuupuidul sageli, tavaliselt suurte kogumikena, septembris; mittesdav. Perekond krges, Collybia (Fr.: Fr.) Staude Viljakehad krgesjad vi nbikjad, vikesed vi keskmise suurusega, hukeselihalised vi peaaegu nahkjad, enamasti hgrofaansed. Kbar noorelt mnevrra sisserullunud servaga. Eoslehekesed jalale otse klge kasvanud kuni peaaegu vabad. Jalg khrjas-kiuline. Pandlad seeneniitidel olemas. Eospulber valge vi kreemikas. Eosed siledad, inamloidsed, atsanofiilsed. Eoslavatsstiidid puuduvad. Kbaranahk kuutise tpi, tihti eristruktuuriga. Valdavalt kdu- ja varisesaproobid, harva puidusaproobid; suvel ja sgisel metsades. Mned liigid on vrskelt sdavad, mrgiseid pole. Eestis 16 liiki. Levinuim liik mitmesugustes metsades juunist oktoobrini (esimesi varasuviseid seeni Eestis juunis) on kollakaspruunide, vga hukeste viljakehadega ja valkjate eoslehekestega metskrges (C. dryophila (Bull.: Fr.) P. Kumm.); sdav. Eelmisele lhedasel, samuti sdaval liigil, kollaselehisel krgesel (C. luteifolia Gillet) on eoslehekesed erekollased; teda kasvab meil harvem. Vga sage ja hea sgiseenena tuntud liik on Eestis okas- ja segametsades augustist novembrini, tihti just hilissgisel kasvav vikrges (C. butyracea (Bull.: Fr.) P. Kumm., sn. C. asema (Fr.: Fr.) P. Kumm.), mis on ratuntav silmapaistvalt jme-nuija jala ja rasvalikelise kbara poolest. Vikrgese tpteisendil (C. butyracea var. butyracea) on kbar tume-punakaspruun, hallil teisendil (C. butyracea var. asema (Fr.) Fr.) (tahvel 76) aga hall vi kollakashall; eoslehekesed on mlemal teisendil lumivalged. Okas- ja segametsades kasvab septembris ja oktoobris kaunis sageli lihakas, viha maitsega, valge kuni helepruunikas, alati roostetpiline mittesdav tpiline krges (C. maculata (Alb. & Schwein.: Fr.) P. Kumm.). Vikrgesega vga sarnane, kuid htlaselt silinderja, keerdkiulise jalaga on mnnimetsades sage keerdkrges (C. distorta (Fr.) Qul.); sdav. Silmapaistvalt karvase jalaga on Eestis 4 mittesdavat liiki. Psja kasvuviisiga vga sage liik okas- ja segametsades juulist oktoobrini on aromaatne, leni karvase jalaga, kollakaspruuni vrvusega kobarkrges (C. confluens (Pers.: Fr.) P. Kumm.). Peaaegu samasugune, kuid ainult laosas karvase jalaga on Eestis harv jik krges (C. ingrata (Schumach.: Fr.) Qul.). ksikult, eriti niisketes, soostunud ja kdusoomnnikutes juulist oktoobrini tihti massiliselt kasvav seen on pletavalt kibeda maitsega, lihapruunikate nahkjate viljakehadega, leni karvase jalaga ja vga hredalt asetunud laiade kaneelpruunide eoslehekestega kirbe krges (C. peronata (Bolton : Fr.) P. Kumm.). Sellele lhedane, kuid maheda maitsega ja tugeva roisklhnaga seen on Eestis vga harva esinev hilissgisene roiskkrges (C. impudica (Fr.) Singer).188Suurteks kimpudeks psjalt kokku kasvanud, punakaspruunide paljaste (mitte karvaste) jalgadega seen on kimpkrges (C. acervata (Fr.: Fr.) P. Kumm.); jalg alusel tihti kuni 2/3 ulatuses kaetud kollaka mtseelivildiga; kbar lihapruunikas, kuni 4 cm; aromaatne; Eestis mnni-okasmetsades sgisel kaunis sage; sdav. Varakevadel mrtsis ja aprillis, isegi lbi keltsa ja hukese lumevaiba kasvab meil paiguti kaunis sage lumekrges (C. verna Ryman, sn. C. nivalis (Luthi & Plomb) M.M. Moser) punapruunikate vikeste (kbar kuni 4,5 cm), vhelihakate viljakehadega seen, mille puhetunud jalaalusel on rikkalik vatjas-viltjas mtseelipimik; kasvab eriti madalates lodustunud kohtades leht- ja segametsades, eelistatult haavalehtedest kdul. Omaprane rhm krgeste hulgas (nn. pisikrgesed) on pisikeste (kbar kuni 1 cm) leni valgete vi mnikord rnalt liharoosakate viljakehadega, leni hrmakirmelise jalaga seenesaproobid lehikseente viljakehade jnustel kasvavad narmaskrges (C. cirrhata (I.H. Schum.) P. Kumm., sn. C. amanitae (Batsch) Kreisel), mugulkrges (C. tuberosa (Bull.: Fr.) P. Kumm.) ja mgarkrges (C. cookei (Bres.) J.D. Arnold). Narmaskrgesel puuduvad seenemgarad; mugulkrgese seenemgarad on suured piklikud, purpurpruunid, likivad, mgarkrgesel seevastu vikesed, kerajad, ookerjad vi kollakad. Pisikrgeste seenemgarad on substraadis halvasti mrgatavad, neid tuleb hoolikalt otsida. Antonini & Noordeloosi (1997) jrgi kuuluvad krgese (Collybia) perekonda ainult ksitletud pisikrgesed, kuna kik lejnud, siinkohal samuti krgeste alla paigutatud liigid kuuluvad perekondadesse Gymnopus (Pers.) Roussel ja Rhodocollybia Singer. Perekond nupik, Marasmiellus Murrill Viljakehad nbikjad, nahkjad, hukeselihalised, pisikesed (kbar kuni 1.5 cm), valkjad kuni pruunikad. Kbranahk ramealis-struktuuriga, kiuline, pole sltjas. Kulu- vi puidusaproobid, augustist oktoobrini metsades. Eestis 3 liiki. Surnud lehtpuuokstel, eriti sarapuul on vga sage oksanupik (M. ramealis (Bull.: Fr.) Singer), mille valkjaid kuni kahvatupruunikaid, lhikese ebemelise jalaga viljakehi kasvab tihti okstel erakordselt massiliselt, sadade kaupa. Perekond roisknbik, Micromphale Gray Viljakehad nbikjad, pisikesed kuni vikesed, hukeselihalised, nahkjad. Kbar ja eoslehekesed lihapruunikad. Eoslehekesed paiknevad hredalt. Jalg mustjaspruun, leni sametjas. Seeneliha tihti sltjas; roisklhnaga (nppude vahel katki hruda!). Eosed siledad, amloidsed, atsanofiilsed. Kbaranahk lihtsa kuutise tpi, koosneb harunemata seeneniitidest (peamine erinevus nupiku perekonnast!). Eestis 2 liiki. Siia kuulub tavalisemaid Eesti varisesaproobe kuuseokastel maist novembrini kuusemetsades massiliselt kasvav pisike (kbar kuni 1 cm) okka-roisknbik (M. perforans (Hoffm.: Fr.) Gray). Teine liik on Eestis harvem oksa-roisknbik (M. foetidum (Sowerby : Fr.) Singer), mille viljakehad on suuremad (kbar kuni 3 cm), kasvab lehtpuuokstel, eriti sarapuul. Perekond krvklik, Peurocybella Singer Euroopas ja Eestis 1 liik: krvklik (P. porrigens (Pers.: Fr.) Singer). Viljakehad servikjad, kujult krvjad kuni mar-kilpjad, valkjad, kuni 8 cm lbimdus. Eoslehekesed vga kitsad. Seeneliha elastne, kuid mitte sltjas; seeneniidid pannaldega. Eospulber valge. Eosed peaaegu kerajad, siledad, inamloidsed, atsanofiilsed. Eestis vga harva septembris okaspuupuidul kasvav liik.Nbikute triibus, MarasmieaeViljakehad nbikjad vi krgesjad, prast lbikuivamist taaselustuvad. Seeneliha nahkjas vi khrjas, amloidne vi dekstrinoidne. Eosed inamloidsed. Kbaranahk epiteeli vi hmenidermi tpi, tihti luudrakkudega vi ramealis-struktuuriga. 2 perekonda. Perekond karvanbik, Crinipellis Pat. Viljakehad nbikjad, nahkjad, hukeselihalised, valkjad. Kbar ja jalg tihedalt kaetud pruunikate juusjate kiududega, mis on paksuseinalised ja dekstrinoidsed; kiud moodustuvad kiulis-viltja katte kbaral ja jalal. Pandlad esinevad. Eospulber valge. Eosed siledad, inamloidsed, tsanofiilsed. Tsstiidid eoslavas olemas. Eestis 1 liik, rannikuluidetel kasvav karvanbik (C. scabellus (Alb. & Schwein.: Fr.) Murrill, sn. C. stipitarius (Fr.) Pat.) on kulusaproob krreliste puhmikutes, lehetuppedel. Selle kbar on pisike (kuni 1 cm), keskel nsaga. Leitakse kohati sna sageli, septembris ja oktoobris.189Perekond nbik, Marasmius Fr. Viljakehad nbikjad vi krgesjad, nahkjad, vikesed. Eoslehekesed mardunult vi ngusalt jalale klge kasvanud vi peaaegu vabad, hredalt paiknevad, tihti anastomoseerunud ja kahveljalt harunenud. Jalg khrjas. Seeneniidid tavaliselt pannaldega. Eospulber valge. Eosed siledad, tilkjad, inamloidsed, atsanofiilsed. Tsstiidid eoslavas enamasti olemas, tihti esinevad ka pileotsstiidid. Kbaranahk hmenidermi tpi, tihti luudrakkudega vi ramealis-struktuuriga. Kdu-, varise-, kulu- ja puidusaproobid metsades, niitudel. ksikud lihakamad liigid vrskelt sdavad, mrgiseid ei ole. Eestis 15 liiki. Eesti kuusemetsades on juunist oktoobrini kuuseokastest varisel tavaliseks seeneks kraenbik (M. bulliardii Qul.), mille kbar on kreemikasookerjas, silmapaistvalt rihveljas, kellukjas, sgavalt nabajas, pisike (kuni 0,8 cm); eoslehekesed on valkjad, vga hredalt asetunud ja kinnituvad krae klge, mitte otseselt jalale; jalg on mustjaspruun, paljas, likiv. Krae klge kinnituvate eoslehekestega nbikuid on meil veel kaks liiki, mlemad harvad: tilluke (kbar kuni 0,3 cm) kahvatu-ookerpruunikas mustja jalaga kulusaproob rohunbik (M. limosus Boud. & Qul.) ja valkjate pisikeste viljakehadega (kbar kuni 1,5 cm) ning musta jalaga lehtpuuokstel kasvav rngasnbik (M. rotula (Scop.: Fr.) Fr.). Leht- ja segametsades, peamiselt haava kdunenud lehtedel on meil vga sage seen valgete eoslehekeste ja valge kbaraga (kuni 1 cm) ning mustjaspruunika jalaga lehenbik (M. epiphyllus (Pers.: Fr.) Fr.). Pisike, kuni 1 cm laia lihapruunika kbaraga, kollakaspruunide eoslehekestega, musta jhvja, palja ja likiva pika jalaga liik on jhvnbik (M. androsaceus (L.: Fr.)Fr.); kinnitub okaspuuoksakestele, -puidule, -kooretkikestele, okastele ja isegi kbidele, tihti nagu klvatult; Eestis vga sage juunist novembrini. Kik lalkirjeldatud liigid on juuspeene, kuni 1 mm jmeduse jalaga ja neid iseloomustab korduv viljakehade teke varasuvest (jaanipevast) hilissgiseni, olenevalt vihmasadudest. Jmedama jalaga (le 1 mm) liikidest vrib kigepealt mrkimist tugevalt aromaatne, nmmedel, niitudel, karjamaadel, liivikutel tihti suurte niaringidena kasvav aasnbik (M. oreades (Bolton: Fr.) Fr.). Kogu tema viljakeha on htlaselt heledavrvuseline, kahvatupruunikas- kuni nahkkollane vi hele-lihapruunikas, kbar kuni 6 cm laiune. Eestis vga sage sgiseen, vimeline kasvama liivikutel rmuslikult kuivades sdasuvistes tingimustes. Kslaugulhnaga liike on meil kolm. Niitudel, nmmedel, rohustutes ja metsades kasvab sageli kulu- ja puidusaproob kslauk-nbik (M. scorodonius (Fr.: Fr.) Fr.), mille kbar (kuni 3 cm) on piimaga kohvi vrvi, jalg punakaspruun, paljas ja likiv, alusel mustjas, eoslehekesed valkjad. Kslauk-nbik on sdav seen, kasutatakse kuivatatult maitseainena. Leht- ja segametsades, eriti tammikutes kasvavad lehevarisel harva kollakas- kuni lihapruunika vrvusega ktsnbik (M. prasiosmus (Fr.: Fr.) Fr.) ja hermesnbik (M. alliaceus (Jacq.: Fr.) Fr.), viimane on kibeda maitse ja musta jalaga. Ktsnbik on eriti iseloomulik tammikutes hilissgisel, isegi varatalvel, novembris ja detsembris, hermesnbik kasvab juulist alates. Lhnata, khrja jalaga liikidest kasvavad Eestis harva jrgmised: sarvjalg-nbik (M. cohaerens (Pers.: Fr.) Cooke & Qul.) ookerpruunika kbaraga (kuni 5 cm), palja likiva, vhemalt alusel mustja sarvkva jalaga, kahvatupruunikate, hredalt paiknevate eoslehekestega, augustist alates okasmetsades; lilla nbik (M. wynnei Berk. & Broome) violetjashallide viljakehadega, kuni 6 cm kbaraga, jahukirmelise jalaga, septembris okas- ja lehtmetsades; kuulub Eesti Punasesse raamatusse (vt. seenekaitse); kollakas nbik (M. torquescens Qul., sn. M. lupuletorum (Weinm.) Bres.) kollakaspruunide viljakehadega, leni sametja jalaga, augustist alates segametsades. Kik nimetatud liigid on kdusaproobid. Rannaniitudel, krreliste puhmikutes kasvab omaprane kulusaproob randnbik (M. anomalus asch, sn. M. litoralis Qul.), mille viljakehad on vikesed, lihapruunikad (kbar kuni 1,5 cm), jalg paljas; meil harva, septembris.Mtsikute triibus, MyceneaeViljakehad mtsikjad, mnikord krgesjad vi slikjad, prast lbikuivamist ei elustu. Seeneliha kiulis-lihakas kuni khrjas, vahel habras, huke, tihti dekstrinoidne. Eosed tihti amloidsed. Kbaranahk kuutise tpi vi ramealis-struktuuriga. Tsstiidid eoslavas olemas, tihti luudrakkude taolised, tugevasti harunevad vi vljakasvudega. Eestis 6 perekonda. Perekond kbik, Baeospora Singer Viljakehad pisikesed, krgesjad, hukeselihalised, hgrofaansed. Eoslehekesed vga tihedalt asetunud. Jalg khrjas, jahukirmeline. Pandlad seeneniitidel esinevad. Eospulber valge. Eosed siledad, amloidsed. Tsstiidid eoslavas olemas. Kbaranahk kuutise tpi. Eestis ks kuusekbidel kasvav hilissgisene harvaesinev liik hiirkbik (B. myosura (Fr.: Fr.) Singer); kbar (kuni 2 cm)ja jalg hallikaspruunid, eoslehekesed valkjad.190Perekond soonik, Delicatula Fayod Viljakehad slikjad. Eoslehekesed soonjad, hredalt paiknevad, jalale laskuvad, anastomoseerunud; kbara serva lheduses eoslavakandja sile. Pandlad seeneniitidel olemas. Eospulber valge. Eosed mandeljad, amloidsed. Tsstiidid eoslavas puuduvad. Kbaranahk kuutise tpi. Eestis ks liik: tillukeste (kuni 1 cm kbaraga), klaasjalt lbipaistvate valgete hgrofaansete viljakehadega soonik (D. integrella (Pers.: Fr.) Fayod); Eestis sage puidusaproob okas- ja segametsades, kasvab kndudel ja oksakestel, tihti psjalt, maist oktoobrini. Perekond ebamtsik, Hemimycena (Singer) Singer Viljakehad mtsikjad, rnad, kuivad, pisikesed, valged vi kahvatu-ookerkolakad. Eoslehekesed tihti redutseerunud. Seeneniidid pannaldega. Eosed siledad, inamloidsed, piklik-kvjad. Tsstiidid eoslavas enamasti olemas, kuid pole kunagi puujalt harunevad. Kbaranahk kuutise tpi. Varise-, puidu- vi kulusaproobid, tavaliselt hilissgisel. Eestis 3 liiki. Sagedane seen augustis ja septembris kuuseokkavarisel on okka-ebamtsik (H. lactea (Pers.: Fr.) Singer, sn. H. delicatella (Peck) Singer). Erilisel substraadil, hariliku varemerohu (Symphytum officinale L.) mtastes, juurekestel ja kdunenud lehetuppedel kasvab meil harva varemerohu-ebamtsik (H. candida (Bres.) Singer), mille iseloomulik esinemisaeg on novembris ja detsembris. Samuti harva, kuid lehekdul ja kndudel kasvab septembrist novembrini lehe-ebamtsik (H. cucullata (Pers.: Fr.) Singer). Perekond mtsik, Mycena (Pers.: Fr.) Roussel Viljakehad mtsikjad, vahel slikjad vi krgesjad, vikesed kuni keskmised, rnad, haprad kuni khrjad, enamasti hgrofaansed. Kbar triibuline, alati juba noorelt sirge (mitte sisserullunud) servaga. Eoslehekesed jalale kinnitunud vi laialt klge kasvanud kuni nrgalt laskuvad. Jalg khrjas. Loor puudub. Eospulber valge kuni kahvatukreem. Eosed siledad, tihti amloidsed. Tsstiidid eoslavas enamasti olemas, tihti omaprase kujuga: harjasjad, nsalised, harunenud, vljakasvudega. Kbaranahk kuutise tpi, rakud enamasti nsalised. Saproobid varisel, kdul, huumusel, puidul, enamasti augustist oktoobrini, kuid mned liigid maist alates ja ka hilissgisel ning isegi talvel. Kik liigid viksuse tttu mittesdavad, mrgiseid liike kaks. Vga suur ja liigirohke perekond, Eestis 47 liiki. Hsti piiritletud rhmana eristub lejnutest liikide grupp, mille viljakehad on jala alusel enamasti karvase basaalkettaga. Sellistest liikidest kasvab Eestis ainult 1 postament-mtsik (M. stylobates (Pers.: Fr.) P. Kumm.) okka- ja lehekdul vi puidul, oktoobris, harva. Limase jalaga liigid eristuvad samuti omaette rhmana, neid on Eestis 4. Jalg on neil kigil kaetud paksu limatupega, samuti on kbar kigil limane. Pisike hallikaspruuni kbara (kuni 1 cm) ja jalaga, valgete jalale laskuvate eoslehekestega (servast eraldub veniv limaniit), hilissgisel tihti hiiglaslike kogumikena kuusikutes okkavarisel kasvav liik on harilik mtsik (M. vulgaris (Pers.: Fr.) P. Kumm.). Kleepuval mtsikul (M. epipterygia (Scop.: Fr.) Gray) on vhemalt jalg sidrunkollane ja viljakehad suuremad (kbar kuni 4 cm). See on vga varieeruv liik Eestis on teada 3 teisendit, neist 2 laialt levinud. Kleepuva mtsiku tpteisend (M. epipterygia var. epipterygia) on kuni 1,5 cm laiuse rohekas- vi valkjaskollase kbaraga, valkjate eoslehekestega, lhnata ja maitseta, metsakdul kasvav seen. Kleepuva mtsiku pihkane teisend (M. epipterygia var. viscosa (Maire) Ricken) on tugeva jahulhna ja -maitsega kuusesaproob, mnikord kibekas, vanemas eas punakaspruuni-laiguline, suitshalli vi hallikaspruuni kbaraga; kasvab septembrist novembrini, eriti hilissgisel, tihti suurte kogumikena kuusekndudel ja elavate kuuskede jalamil sammaldunud korbal. Mlemad erekollase jalaga kleepuva mtsiku teisendid on meil sagedased. Kolmel mtsiku liigil Eestis sisaldavad viljakehad piimmahla. Valge piimmahlaga piimmtsik (M. galopus (Pers.: Fr.) P. Kumm.) on leni hallikaspruuni viljakehaga (kbar kuni 2 cm), nrga rediselhna ja maitsega, okas- ja segametsades, eriti kuusikutes kasvav kdusaproob. Kaks liiki on punase piimmahlaga: pisike, rn, kahvatupunaka kbara (kuni 1 cm) ja jalaga, valgete, punakaservaliste eoslehekestega, okas- ja segametsades kuuseokkakdul kasvav purpurmtsik (M. sanguinolenta (Alb. & Schwein.: Fr.) P. Kumm.), mida esineb tihti suurte kogumikena, vihmahoogudest olenevalt juulist oktoobrini; ning suurema, 13 cm laiuse kbaraga, tume-purpurpruunikas, valgete, mnikord veinpunase-servaliste eoslehekestega, psjalt lehtpuukndudel ja -okstel niisketes ja lodustuvates metsades augustist oktoobrini kasvav verimtsik (M. haematopus (Pers.: Fr.) P. Kumm.). Kik piimmahlaga mtsikud on Eestis sagedased liigid, kaks esimest meie tavalisemaid lehikseeni. Suurel rhmal mtsikuliikidel on eoslehekeste serv klgedest erinevalt vrvunud, viljakeha ei sisalda samal ajal piimmahla. Orani servaga eoslehekesed on kuldserv-mtsikul (M. aurantiomarginata (Fr.) Qul.), kollane on eoslehekeste serv kollaserv-mtsikul (M. citrinomarginata Gillet) ja kahkjal mtsikul191(M. flavescens Velen.); kik need kolm liiki on sgisel metsades harva kasvavad kdusaproobid. Punakasroosa on eoslehekeste serv snajala-mtsikul (M. pterigena (Fr.: Fr.) P. Kumm.) ja roosal mtsikul (M. rosella (Fr.) P. Kumm.), purpurpunane punaserv-mtsikul (M. rubromarginata (Fr.: Fr.) P. Kumm.). Snajala-mtsik on pisike (kbar kuni 0,5 cm) saproob snajalaliste (Polypodiaceae) vartel, roosa mtsik kuuseokkakdusaproob, punaserv-mtsik kuusepuidusaproob; kik esinevad sgisel. Snajala- ja roosa mtsik on Eestis sagedased, roosa mtsik isegi sagedasemaid Eesti lehikseeni, punaserv-mtsikut seevastu on leitud harva. Kollakaspruuni eoslehekeste servaga, meil harvaesinev seen on tugeva leeliselhnaga okaspuupuidusaproob alkaliinmtsik (M. luteoalcalina Singer), mille kuni 3,5 cm laiune kbar on tumepunakaspruun, jalg hallikaskollane ja kasvuaeg augustis. Rhm pisikesi mtsikuid kasvab hilissgisel elavate lehtpuude korbal, enamasti suurte kogumikena. Need on kuni 1 cm kbaraga hgrofaansed seenekesed: punakaspruuni vrvusega korbamtsik (M. meliigena (Berk. & Cooke) Sacc.) ja mustjassinise vrvusega sinimtsik (M. pseudocorticola Khner), mlemad Eestis sagedased parkides, puiesteedel, uedes jm. Sravalt eredates oranides, kollastes vi punastes toonides pisikeste viljakehadega mtsikuliigid Eestis on kuni 1 cm laiuse ereorani kbaraga, erekollase jalaga ja valgete eoslehekestega, kuusikutes maist oktoobrini harva kasvav okkakdusaproob oran mtsik (M. acicula (Schaeff.) P. Kumm.); leni (ka eoslehekestel) orani vrvusega oregoni mtsik (M. oregonensis A.H. Sm.), mis kasvab samuti kuusikutes, sgisel, harva; leni ere-korallpunase kuni 1,5 cm laiuse kbaraga, vanemalt kollaseks pleekiv, augustis ja septembris okasmetsades harva esinev korallpunane mtsik (M. floridula (Fr.) P. Karst.); psivalt korallpunase, kuni 0,5 cm laiuse kbaraga, roosade eoslehekeste ja valge jalaga okkakdusaproob adoonismtsik (M. adonis (Bull.: Fr.) Gray), mis kasvab okas- ja segametsades harva maist novembrini; ning sidrun- kuni kahvatukollaka, kuni 1,5 cm laiuse kbaraga, valgete eoslehekestega ja jalaga kollakas mtsik (M. flavoalba (Fr.) Qul.), mis kasvab sageli kuuse-, okas- ja segametsades okkakdul augustist oktoobrini. Okas- ja segametsades paistab juunist novembrini silma vga sage kdusaproob, leni violetsete viljakehadega lilla mtsik (M. pura (Pers.: Fr.) P. Kumm.) (tahvel 75), mis on mtsiku kohta suhteliselt suur kbar kuni 4 cm. Lilla mtsik on vrvuselt vga varieeruv. Roosaka vrvusega lhedane liik on roosakas mtsik (M. rosea (Bull.) Gramberg). Nimetatud liikidele lhedane on pruunikasvioletsete viljakehadega tmmu mtsik (M. pelianthina (Fr.) Qul.), mis peale vrvuse erineb lillast mtsikust suurema kbara (kuni 5 cm) ja eoslehekeste purpurmusta serva poolest; kasvab harva leht- ja segametsades, eriti laialehiste puude all augustis ja septembris. Nii lilla, roosakas kui tmmu mtsik on mrgised (vt. muskariinimrgitus). Tugeva terava leeliselhnaga mtsikud Eestis on kevadel kuusekbidel sage hallikaspruun kbimtsik (M. strobilicola J. Favre & Khner); sgisel okaspuupuidul okas- ja segametsades sageli esinev hallikaspruun leelismtsik (M. stipata Maas Geest. & Schwbel, sn. M. alcalina (Fr.: Fr.) P. Kumm.); ning sgisel ksikult maapinnal kasvav, samuti okas- ja segametsades sage ammoniaakmtsik (M. leptocephala (Pers.: Fr.) Gillet, sn. M. chlorinella (Lange) Singer). Kevadise esinemisaja poolest aprillis ja mais paistab peale juba lalnimetatud kbimtsiku veel silma lhnata kevadmtsik (M. flos-nivium Khner), mis kasvab puidujnustel, okastel ja ka kuusekbidel, Eestis vga harva. Samuti varakevadise, eelistatult aga talvise esinemisaja poolest novembrist jaanuarini eristub talimtsik (M. tintinnabulum (Fr.) Qul.) see on tugeva omaprase lhnaga (kuid mitte leeliselhnaga!), vga tihedate psjate kogumikena lehtpuupuidul kasvav mustja, kuni 2 cm laiuse kbaraga, Eestis harvaesinev seen. Suurimate viljakehade poolest mtsikute seas paistavad silma kolm Eestis sagedast liiki: knnumtsik (M. galericulata (Scop.: Fr.) Gray), vagujalg-mtsik (M. polygramma (Bull.: Fr.) Gray) ja laiguline mtsik (M. zephyra (Fr.: Fr.) P. Kumm.). Neil on hallikaspruunid viljakehad, kbar kuni 6 cm lbimdus, kasvavad juulist novembrini. Knnumtsik on tavaliselt psjalt leht- ja okaspuupuidul kasvav rediselhnaline ja vanalt kahvaturoosade eoslehekestega seen; vagujalg-mtsiku jalg on silmatorkavalt soonelis-vaoline, kasvab lehtpuupuidul; laigulise mtsiku viljakehad muutuvad vananedes pruunilaiguliseks, kasvab okasmetsades pinnasel. Hilissgisel paistab meie okasmetsades silma rhm pika- ja peenikesejalalisi (kuni 15 x 0,2 cm) vikeste hallikaspruunide koonusjate kbaratega (0,52 cm) mtsikuid, mille viljakehad tekivad lausa klmade eel paiguti massiliselt. Levinumad on neist 2 liiki: kigis viljakehaosades hallikaks jv jhvmtsik (M. filopes (Bull.: Fr.) P. Kumm., sn. M. amygdalina (Pers.) Singer, M. iodiolens S. Lundell) ja eriti eoslehekestel roosakaks muutuv roosalamell-mtsik (M. metata (Fr.) P. Kumm., sn. M. phyllogena (Pers.) Singer). Kik lejnud, Eestis veel snagi arvukad mtsikuliigid on valdavalt hallides ja pruunides toonides vikeste viljakehadega nii puidul kui kdul kasvavad seened ja eristuvad ksteisest peamiselt mikroskoopiliselt, tsstiidide ja eoste jrgi.192Perekond mtsenell, Mycenella (Lange) Singer Viljakehad mtsikjad, pisikesed. Kbar ja jalg kirmelis-sametjad, hallikaspruunid. Eoslehekesed valkjad, jalale klge kasvanud kuni peaaegu vabad. Eospulber valge kuni kreemikas. Eosed kerajad, nsalised, atsanofiilsed, inamloidsed. Kbaranahk hmenidermi tpi. Esinevad pleurotsstiidid. Eestis 1 lehtpuude jalamil vga harva esinev liik pisimtsenell (M. margaritispora (Lange) Singer), mille kbar on kuni 1 cm lbimdus. Perekond nabaseen, Xeromphalina Khner & Maire Viljakehad slikjad, hukese nahkjas-sitke seenelihaga nagu nbikutel. Jalg alusel roostekollase mtseelivildiga. Loor puudub. Seeneniidid pannaldega. Eospulber valge. Eosed siledad, amloidsed, atsanofiilsed. Tsstiidid eoslavas, samuti jalal olemas. Kbaranahk kuutise tpi, pole sltjas. Puidu- ja kdusaproobid metsades. Eestis 3 liiki. Varakevadest hilissgiseni kasvab vga sageli okaspuupuidul suurte kogumikena pisike (kbar 0,51,5 cm) oranikaskollane kelluk-nabaseen (X. campanella (Batsch: Fr.) Khner & Maire). Metsakdul kasvavad meil harva okasmetsades tugevalt aromaatne (kuningakbara (Moneses uniflora (L.) A. Gray) lhnaga) lhnav nabaseen (X. caulicinalis (With.) Khner & Maire) ning hele-roostekollaste viljakehade ja mru maitsega punakaspruun mru nabaseen (X. fellea Maire & Malenon); lhnav nabaseen vib kasvada maist alates, mru nabaseen ilmub aga alles juulist.Sugukond vrkheinikulised, RhodotaceaeViljakehad napsikjad kuni servikjad, lheroosad kuni aprikoosivrvi. Kbar silmapaistvalt vrkjas-ribiline, kuni 10 cm. Eoslavakandja eoslehekestena, need peaaegu vabad. Jalg enamasti ekstsentriline. Loor puudub. Seeneliha sltjas, eoslehekestes vhemalt noorena selgelt lahkneva struktuuriga, puuviljalhna ja mrkja maitsega. Seeneniitide ssteem monomiitne, seeneniidid pannaldega. Eoskannad pole siderofiilsed. Eospulber kreemikasroosa. Eosed peaaegu kerajad, nsalised, inamloidsed, tsanofiilsed. Tsstiidid eoslavas olemas. Kbaranahk hmenidermi tpi. Muus osas tunnused samad, mis seltsi juures. Puidusaproobid. 1 perekond 1 liigiga. Sugukond on rmiselt isoleeritud positsiooniga heinikulaadsete seltsis, arvestades eelkige eoste struktuuri ja eoslehekeste seeneliha ehitust. Kige lhem on ta sametheinikuliste sugukonnale. Courtecuisse (1994) paigutab sugukonna koguni punalehikulaadsete seltsi. Perekond vrkheinik, Rhodotus Maire Tunnused nagu sugukonnal. Ainuke liik on vrkheinik (R. palmatus (Bull.: Fr.) Maire, mis on kogu Euroopas haruldane; meilt seni leitud ainult hest kohast Alam-Pedja looduskaitsealalt 1997. a. Liik kuulub Euroopa Punasesse nimistusse ja Eesti Punasesse raamatusse (vt. seenekaitse).Sugukond heinikulised, TricholomataceaeViljakehad servikjad, slikjad, lehtrikjad, heinikjad, klmaseenjad, harva nbikjad, krgesjad vi mtsikjad. Seeneniitide ssteem monomiitne. Eoskannad pole siderofiilsed. Kbaranahk kuutise tpi, ei ole kunagi hmeniderm. Muus osas tunnused samad, mis seltsi juures. Toitumisrhmad ja kasvupaigad samad nagu seltsi kirjelduses. Eestis 17 perekonda 145 liigiga. Sugukond on heterogeenne, jaguneb eoste amloidsuse alusel kaheks alamsugukonnaks.193Alamsugukond lehtervahelikulised, LeucopaxilloideaeEosed amloidsed. Perekond kantarellik, Cantharellula Singer Euroopas ja Eestis 1 liik: khmkantarellik (C. umbonata (J.F. Gmel.: Fr.) Singer). Viljakehad hukeselihalised, inhgrofaansed, violetjashallid, vikesed (kbar kuni 5 cm), lehtrikjad, katsumisel kergelt punatavad. Eoslehekesed paksud, kitad, kahveljalt harunevad, kbaralihast hes tkis eraldatavad. Eospulber valge. Eosed siledad, amloidsed. Khmkantarellik kasvab Eestis vga sageli okasmetsades, augustist oktoobrini; sdav. Perekond hiidloorik, Catathelasma Lovejoy Euroopas ja Eestis 1 liik: hiidloorik (C. imperiale (Qul.) Singer). Viljakehad robustsed, paksulihalised, vga kva seenelihaga. Kbar tumepruun, padijalt kumer, ebemeline, kuni 20 cm. Seeneniidid pannaldega. Seeneliha eoslehekestes lahknev. Eoslehekesed valged kuni kollakad, katsumisel kolletuvad, jalale laskuvad. Jalg valge kuni kollakas,ebemeline, kiulis-nahkja tupega, kuiv, vga jme (kuni 4 cm). Esineb ld- ja rngasloor. Seeneliha jahulhna ja -maitsega. Eospulber valge. Eosed siledad, amloidsed. Tsstiidid eoslavas puuduvad. Kogu Euroopas ja samuti Eestis vga haruldane mnni-mkoriisaseen, kuulub Euroopa Punasesse nimestikku ja Eesti Punasesse raamatusse (vt. seenekaitse): leitud vaid ks kord mnnikust Tallinnast septembris 1936. a. T. Leisneri poolt, leiukoht tnaseks arvatavasti hvinud. Perekond lehtervahelik, Leucopaxillus Boursier Viljakehad lihakad, keskmise suurusega vi suured, inhgrofaansed, lehtrikjad vi peaaegu heinikjad. Kbar viltjas, kuiv, tihti psivalt sisserullunud, vanalt rihvelja servaga, kuni 40 cm. Eoslehekesed lhidalt jalale laskuvad, valged vi kollakad. Jalg enamasti viltjas, jme ja lihakas, kuiv. Seeneliha tihti spetsiifilise lhnaga ja enamasti viha. Eospulber valge vi kreem. Eosed siledad vi nsalised, amloidsed, tsanofiilsed. Tsstiidid eoslavas puuduvad. Seeneniidid pannaldega. Metsades, niitudel ja puisniitudel sgisel, augustist oktoobrini. Kdu- ja huumusesaproobid vi mkoriisaseened. Eestis 5 liiki, neist 2 sdavad, mrgiseid liike ei ole. Eestis on 2 siledate eostega liiki: leni puhasvalge, redise- vi jahulhnaga, metsades harva esinev kdusaproob valge lehtervahelik (L. candidus (Bres.) Singer) ning valkjas kuni helepruunikas, kreemikate eoslehekestega, tugevalt aromaatne, niitudel ja aedades enamasti suurte niaringidena harva esinev huumusesaproob hiid-lehtervahelik (L. giganteus (Sibth.: Fr.) Singer) (tahvel 78). Mlemad hiiglaslike lihakate viljakehadega (kbar kuni 30 cm) liigid on vrskelt vga head sgiseened, samuti ravimseened, sest sisaldavad antibakteriaalse toimega antibiootikumi klitotsbiini. Nsaliste eostega on meil kolm liiki: kriitvalge, viha, kuusikutes kasvav keskmise suurusega kriit-lehtervahelik (L. cerealis (Lasch) Singer), seni leitud ainult Tartumaalt Jrvseljalt looduskaitsekvartalilt, oktoobris; suur lihakas (kbar kuni 20 cm), ilus kolmvrviline (kbar punakasookerjas, eoslehekesed vvelkollased, jalg valge), kdulhna ja nrga jahumaitsega vrviline lehtervahelik (L. compactus (Fr.) Neuhoff, sn. L. tricolor (Peck) Khner) ning keskmise suurusega kuni suur (kbar kuni 15 cm), lihakas, vga viha maitse ja vastiku lhnaga, punakaspruuni kbara, roostetpiliste valkjate eoslehekestega, valge, katsumisel pruunistuva jalaga viha lehtervahelik (L. gentianeus (Qul.) Kotl., sn. L. amarus (Alb. & Schwein.: Fr.) Khner). Vrviline lehtervahelik kasvab kaunis sageli puisniitudel Lne-Eestis ja saartel, seostub laialehiste puuliikidega. Viha lehtervahelik on okas- ja segametsade seen. Perekond khmik, Melanoleuca Pat. Viljakehad heinikjad, valdavalt vhelihakad, vikesed kuni keskmise suurusega, hgrofaansed. Kbar silmatorkavalt laia madala khmuga. Eoslehekesed heledad, valged vi kreemikad, ngusalt jalale klge kasvanud. Jalg kiuline, tihti kbara lbimdust lhem. Eospulber enamasti valge. Eosed nsalised, punkteeritud vi peaaegu ogalised, tihti nsalis-ribilised, amloidsed, tsanofiilsed. Tsstiidid eoslavas tavaliselt olemas piikjate lhikeste pisitsstiididena vi kvjate vi pudeljate hiiglaslike suurtsstiididena; harvem puuduvad. Seeneniidid pannaldeta. Enamasti head sgiseened vrskelt, mrgiseid liike ei ole. Valdavalt huumusesaproobid rohustutes, niitudel, heina- ja karjamaadel, esineb ka kdusaproobe metsades ja arvatavasti ka mkoriisaseeni; kevadest hilissgiseni, paljud sealhulgas varasuvised ja suvised liigid. Sstemaatiliselt kriitiline ja vga raske perekond, kuna liikide varieeruvus on erakordselt suur. Eestis seni kirjeldatud 21 liiki; tegelikult on liikide hulk siin ilmselt tunduvalt suurem.194Tsstiidide olemasolu vi puudumise ja nende iseloomu jrgi jaotuvad khmikud kolme alamperekonda: tsstiidideta khmikud (Acystis (Bon) Bon), pisitsstiididega khmikud (Urticocystis), pudeljate, kvjate vi koonusjate suurtsstiididega khmikud (Melanoleuca). Tsstiidideta khmikute alamperekonnas on Eestis teada 3 liiki. Sageli kasvab meie okasmetsades, eriti mnnikutes rohus septembrist novembrini vike, vhelihakas, tumehallikaspruuni kbara, puhasvalgete eoslehekeste ja valkja jalaga mnnikhmik (M. graminicola (Velen.) Khner & Maire). Sage on oktoobris ja novembris liivastes mnnikutes ka tumepruuni kbara, jala ja jalalihaga, silmatorkavalt rasvalikelise limase kbaraga ja valgete eoslehekestega vike tumepruun khmik (M. stridula (Fr.) Singer). Piikjate lhikeste pisitsstiididega khmikute alamperekonnas on Eestis seni teada 7 liiki. Soomuselise jala poolest on ratuntavad 2 liiki: mustasoomuseline tppjalg-khmik (M. verrucipes (Fr.) Singer) ja valgesoomuseline madal khmik (M. humilis (Pers.: Fr.) Pat.). Mlemad liigid kasvavad meil niitudel, septembris, harva. Sileda, silmapaistvalt lhikese ja jmeda jalaga (kuni 4 x 1.5 cm) on vike (kbar kun 6 cm) tumepruun lhijalg-khmik (M. brevipes (Bull.: Fr.) Pat.) (tahvel 77), mida vib leida rohtunud paigus, ka linnades haljasaladel ja muruplatsidel maist hilissgiseni; asulates ja linnades pole soovitatav korjata. Vsastikes, teeservadel, rohtunud metsades ja muruplatsidel on augustist oktoobrini sage silmapaistvalt jmedalt kiulis-rihveljas-soonelise jalaga, keskmise suurusega kuni suur, hallikaspruun, tugeva ebameeldiva lhna ja imalavitu maitsega mittesdav vagujalg-khmik (M. grammopodia (Bull.: Fr.) Pat.) (tahvel 77). Suurtsstiididega khmikute alamperekonnas on Eestis 11 liiki. Kigepealt eristub siin valgete viljakehadega liikide rhm, meil esindatud kahe liigiga. Kevadise kasvuajaga, mais ja juunis, on karja- ja heinamaadel kaunis sage keskmise suurusega (kbar kuni 9 cm) hea sgiseen valge khmik (M. subalpina (Britzelm.) Bresinsky & Stangl). Teine liik silmapaistvalt mugulja jalaalusega mugulkhmik (M. kavinae (Pilt & Ves.) Singer) on Eestis haruldane, seni leitud vaid kahest kohast Saaremaalt; sdav. Khmiku perekonnale ebahariliku ookerkollase vrvuse poolest kas kbaral vi eoslehekestel paistavad viimases alamperekonnas silma kaks liiki: suur, lihakas (kbar kuni 13 cm), helekollakaspruuni kbara ja jalaga ning tumeookrivrvi eoslehekestega, maist oktoobrini rohtunud paigus kaunis sageli kasvav kollaselehine khmik (M. cognata (Fr.) Konrad & Maubl.) (tahvel 76); hea sgiseen. Eestist on teadusele uue liigina kirjeldatud keskmise suurusega (kbar kuni 7 cm) ookerkollase kbaraga, hallikaspruuni jala ja lumivalgete eoslehekestega, ebameeldiva mrkja maitsega mittesdav ookerjas khmik (M. ochracea Kalamees & Shtshukin, ined.), seni leitud kahest kohast Phja- ja Luna-Eestist okas- ja segametsadest, septembris ja oktoobris. lejnud suurtsstiididega liikidest on Eestis sagedased veel sirge khmik (M. strictipes (P. Karst.) Mtrod) ja tavakhmik (M. vulgaris (Pat.) Pat., sn. M. melaleuca (Pers.: Fr.) Maire). Mlemad kasvavad septembris ja oktoobris rohtunud paigus ja on sdavad. Sirge khmik on keskmise suurusega, lihakas, valge kuni kreemikas seen, mille eoslehekesed on hiljem roosaka helgiga; jalg silmatorkavalt sirge ja pikk (kuni 14 cm). Tavakhmik on hallikas- kuni tumepruun, valkjate eoslehekestega, vib kasvada ka okas- ja lehtmetsades. Perekond ebalehtrik, Pseudoclitocybe Singer Viljakehad hukeselihalised, hgrofaansed, triibulise kbaraga, pruunid, keskmise suurusega, lehtrikjad. Eoslehekesed paiknevad hredalt, paksud, kahveljalt harunevad ja anastomoseeruvad. Eospulber valge. Eosed siledad, amloidsed. Seeneniidid pannaldeta. Euroopas ja Eestis 3 liiki: tume-kohvpruunide viljakehadega, silmapaistvalt sgavlehterja kbaraga (kuni 10 cm) peeker-ebalehtrik (P. cyathiformis (Bull.: Fr.) Singer); hallikaspruuni lamenabaja kbaraga (kbar kuni 5 cm) kahkjas ebalehtrik (P. expallens (Pers.: Fr.) M.M. Moser) ning tahmpruuni kuni sinkjashalli sgavnabaja kbaraga, hallikasvalgete eoslehekestega ja halli vrkjaskiulise jalaga sinakashall ebalehtrik (P. obbata (Fr.) Singer). Peeker-ebalehtrik on Eestis kaunis sage leht- ja segametsades, eriti hilissgisel septembrist detsembrini, kasvab ka heinamaadel, parkides, uedes ja aedades. Kaks teist liiki kasvavad hilissgisel samaugustel kasvukohtadel, kuid esinevad Eestis vga harva. Kik liigid on huumusesaproobid; sdavad.195Alamsugukond prisheinikulised, TricholomatoideaeEosed inamloidsed. Perekond klmaseen, Armillaria (Fr.: Fr.) Staude Viljakehad keskmise suurusega, klmaseenjad. Kbar (kuni 10 cm) hgrofaanne, limane, soomuseline, pruunides, kollastes vi ookrivrvi toonides. Eoslehekesed valkjad, jalale laialt klge kasvanud kuni laskuvad. Rngasloor tavaliselt tugevalt arenenud. Jalg vatja vi kiudrngaga, allpool vatjas-kiulis-ebemeline, harva rngata. Seeneliha valge, kaunis lihakas ja paks; paralleelse vi nrgalt lahkneva struktuuriga. Jala alusel kulgevad substraati pikad mustad risomorfid. Eospulber valge kuni kreem. Eosed siledad, inamloidsed, vaevalt tsanofiilsed. Heilotsstiidid olemas, vhe silmapaistvad. Leht- ja okaspuuparasiidid vi puidusaproobid, fakultatiivsed kdusaproobid vi isegi mkoriisaseened. Psjalt metsades, parkides, aedades, juulist oktoobrini; hilissgisel ei kasva (nimi klmaseen eksitav). Eestis 5 liiki; kik vrskelt mrgised, kuid kupatatult sdavad (vt. mao- ja soolenhtudega mrgitus). Kik liigid on erakordselt polmorfsed ja omavahel raskesti eristatavad. Seetttu ksitleti kogu Euroopas varem kiki rngaga liike he suure koondliigina A. mellea (Vahl : Fr.) P. Kumm. s.l. Korhoneni (1978) uurimised Soomes nitasid, et perekonnas on tegemist mitme, taksonoomiliselt hea liigiga, mis eristuvad ksteisest ka morfoloogiliselt kllalt hsti. Eestis on nende liikide mramist ja leviku selgitamist alles viimastel aastatel alustatud ja seetttu on vara rkida liikide esinemissagedusest ning substraatide eriprast, kuid senistel andmetel on meil siiski nn. mellea-kompleksis he liigi asemel nd teada 4 liiki (kokku on taolisi liike perekonnas 5) (Kalamees, 1989). Perekonna tpliiki A. mellea (Vahl : Fr.) P. Kumm. Eestis ei kasva see on lunapoolse levikuga liik ja phjamaades vaevalt esinebki. Rngaga liikidest on meil teada tutt-klmaseen (A. cepistipes Velen.), mugul-klmaseen (A. gallica Marxm. & Romagn., sn. A. bulbosa (Barla) Velen., sn. A. lutea Gillet), phja-klmaseen (A. borealis Marxm. & Korhonen) ja tmmu klmaseen (A. ostoyae (Romagn.) Herink, sn. A. obscura (Schaeff.) Herink) (tahvel 79). Kaks esimest liiki on jalal kiulise, mblikuvrkja, vga rna ja hukese, viljakehade arenedes kiiresti kaduva rngaga, kahel teisel on jalal vatjas vi vatjas-nahkjas, paks, psiv rngas. Tutt-klmaseent iseloomustab kbara keskpaigs asuv kiulis-turrissoomuseline tutt, serva poole on kbar aga peaaegu paljas; kasvab nivalt maapinnal, tegelikult pinnasesse mattunud puidujnustel. Mugul-klmaseene kbar on leni htlaselt hallikasoomuseline, seen kasvab lehtpuujuurtel ja vrskelt ligatud kndudel. Phja-klmaseen on vhemalt osaliselt kollase looriga, millest on eriti rnga alaklg kollaseebemeline, kbar on leni kaetud vikeste ebapsivate kiudjate soomustega; kasvab okas- ja lehtpuupuidul. Tmmu klmaseene kbar on kaetud psivate tumepruunide kiudjate soomustega, loor ei ole kunagi kollane; substraadid samad, mis phja-klmaseenel. Tutt-, tmmu ja phja-klmaseen on Eestis ilmselt sagedased. Eestis kasvab ka ks rngata tammepuidu-saproob (vi -parasiit), tamme-klmaseen (A. tabescens (Scop.) Emel) (tahvel 79), mis on meil haruldane seni on teda leitud vaid kolmest kohast Harjumaalt; mrgisuse kahtlusega (vrskelt), seeprast soovitatav kupatada. Perekond samblalehik, Arrhenia Fr. (sn. Leptoglossum P. Karst.) Viljakehad servikjad, krvjad vi labaja kujuga, lhikese klgmise jalaga vi jalata, nahkjad, hukesed, hallid vi pruunid, vikesed (0,54 cm). Eoslavakandja madalate, harunevate, omavahel anastomoseerunud voltidena. Eospulber valge. Eosed siledad, inamloidsed, atsanofiilsed. Samblaparasiidid vi -saproobid. Vga varieeruv, ebaselge sstemaatikaga perekond. Eestis nrgalt uuritud, seni teada kolm liiki: laba-samblalehik (A. lobata (Pers.: Fr.) Khner & Lamoure ex Redhead), vt-samblalehik (A. spathulata (Fr.) Redhead, sn. Leptoglossum muscigenum (Bull.: Fr.) P. Karst.) ja hall samblalehik (A. glauca (Batsch) Hiland). Esimene liik on labajate, jalata viljakehadega, teine krvjate, lhikesejalaliste viljakehadega. Mlemad kasvavad septembris tavaliselt suurte kogumikena sammaldele kinnitunult niitudel, liivikutel, metsades ja on Eestis kaunis sagedased. Kolmas liik on vga haruldane ja leitud vaid ks kord 1997.a. septembris, kasvamas hallil luitel otse liival Lnemaal, Rannakla ja Spithami vahel; selle viljakehad (kuni 1 cm) on lehvikjad, hallid, klgmise jalaga, eoslavakandja peaaegu sile (Jrgens, 1998).196Perekond ebakukeseen, Cantharellopsis Kuyper Viljakehad valdavalt sliku (Omphalina) ja gerroneemi (Gerronema) perekonna tunnustega, ainult vrvuselt valged; eoslehekesed ohtralt harunevad ja anastomoseerunud. Samblasaproobid, maist novembrini niitudel ja okasmetsades. Eestis 1 liik: leni valge kuni kahvatu-ookerpruunikas pisike (kbar kuni 2 cm), pika peenikese jalaga (kuni 7 x 0,3 cm), pikalt jalale laskuvate eoslehekestega, miniatuurset kukeseent meenutav valkjas ebakukeseen (C. albidum (Fr.) Kuyper; sn. Gerronema albidum (Fr.) Singer, G. prescotii (Weinm.) Redhead). See on sage liik eriti Lne-Eesti kadakakarjamaadel, kus kasvab tihedate kogumikena samblapolstris kadakapsaste lhedues; ka vib teda leida loomnnikutest. Perekond lehtrik, Clitocybe (Fr.) Staude Viljakehad enamasti lehtrikjad, valgetes, hallides, kollastes ja pruunides toonides, tihti paksulihalised, enamasti hgrofaansed. Eoslehekesed laialt jalale klge kasvanud vi pikalt laskuvad. Jalg lihakas, pole mitte kunagi khrjas. Loor puudub. Seeneliha eoslehekestes paralleelse struktuuriga. Seeneniidid pannaldega. Eospulber valge, kreem vi roosakas. Eosed siledad, inamloidsed, atsanofiilsed. Eoslavatsstiidid puuduvad.Varise-, kdu- vi huumusesaproobid metsades, puisniitudel, valdavalt sgisesed seened. Vhemalt pool liikidest on mittesdavad vi thtsusetud, mned on ohtlikult mrgised, lihakamad liigid vrskelt sdavad. Eestis 29 liiki. Sstemaatiliselt kriitiline, vga raske perekond, paljud liikide rhmad perekonna sees vajavad Eestis veel phjalikku uurimist. Vga lhedane lehtrikutele on ebaheiniku (Lepista) perekond, mis erineb nsaliste tsanofiilsete eoste poolest. Paljudel liikidel on eoste nsalisus tavalises valgusmikroskoobis aga problemaatiline, samuti pole selgelt vaadeldav eoste tsanofiilsus vi atsanofiilsus, mistttu erinevad uurijad ksitlevad mitmeid liike kll hes, kll teises perekonnas. Nimetatud kahe perekonna eristamise ja uurimisega Phjamaades on lhemalt tegelnud H. Harmaja Soomest (vt. Harmaja, 1969). Kuna lehtrikute liigid on omavahel vliselt isegi spetsialistidele raskesti eristatavad, ksitleme siinkohal vaid vheseid, selgete tunnustega liike. Kevadise vi talvise kasvuaja poolest paistab silma liikide grupp, kuhu kuuluvad talilehtrik (C. brumalis (Bull.: Fr.) P. Kumm.); kevadlehtrik (C. sinopica (Fr.: Fr.) P. Kumm.) (tahvel 80); risoidlehtrik (C. pruinosa P. Kumm., sn. C. radicellata Gillet); lehiselehtrik (C. vermicularis (Fr.) Qul., sn. C. rhizophora Velen.) (tahvel 81); rihvellehtrik (C. paropsis (Fr.) Qul.). Kik nimetatud liigid peale talilehtriku on inhgrofaansete vi nrgalt hgrofaansete, kollakas- kuni lihapruunide, vikeste vi keskmise suurusega (kbar 27 cm) viljakehadega seened, mis kasvavad meil sna harva okasmetsades mrtsist juunini; risoidlehtriku kbar on pealt raphitava jahukirmega; kevadlehtrikul on tugev lppunud jahu lhn, teistel liikidel nrk puuvilja- vi hapukas lhn. Talilehtrik on hgrofaansete kreemikate viljakehadega, kaunis vike (kbar kuni 4 cm), tihti jahulhna ja -maitsega talvine liik kasvab okasmetsades ja nmmedel sageli, novembrist aprillini. Kigile nimetatud liikidele on iseloomulik valgete risoidide olemasolu jala alusel. Kik 5 liiki on vrskelt sdavad, kuid viksuse tttu praktliselt thtsusetud. Eesti tavalisemaid seeni on mitmesugustes metsades vga sageli kasvav tavalehtrik (C. gibba (Pers.: Fr.) P. Kumm.), mille kbar on nahkookerjas kuni kollakaspruun, leni tihedalt vatjas-viltjas, sgavalt lehterjas, eoslehekesed ja jalg valkjad, aromaatse lhnaga. Sellel liigil on mitmeid lhedasi ja raskesti eristatavaid liike varasemas kirjanduses peeti neid kiki nii meil kui mujal Euroopas heks liigiks ja hendati laias mttes tavalehtriku (C. gibba, C. infundibuliformis ss. auct.) nimetuse alla. Tavalehtrik ja lhedased liigid on pika esinemisajaga, juulist novembrini; nad kuuluvad kik sgiseente hulka; vrskelt sdavad. Kbar vib neil saavutada kuni 10 cm lbimdu, kuid jb seejuures hukeselihaliseks, kbar on tavaliselt inhgrofaanne vi tugevate vihmade tagajrjel nrgalt hgrofaanne. Eestis kasvab 2 heledavrvuselist, valkjate, kreemikate vi kuni kahvatupruunikate hiiglaslike viljakehadega lehtrikuliiki: sirge lehtrik (C. geotropa (Bull.: Fr.) Qul.) (tahvel 80) ja hiidlehtrik (C. maxima (P. Gaertn., G. Mey. & Scherb.: Fr.) P. Kumm.). Mlema kbar vib saavutada lbimdu kuni 40 cm, tavaliselt on esimene liik veidi viksem (kuni 20 cm), teine suurem (kuni 40 cm). Sirge lehtriku kbar on kumer-svendunud ja svendi phjas alati vikese nsaga, jalg on vga jme (23 cm), suhteliselt pikk (noorelt kbara lbimdust pikem) ja silmatorkavalt sirge, tihe-lihakas, keskse asetusega; kogu viljakeha vga paksult lihakas. Hiidlehtrik on veidi hema seenelihaga, sgavalt lehterja, nsata kbaraga ja lhikese jmeda, tihti veidi ekstsentrilise jalaga (alati juba noorelt kbara lbimdust palju lhem). Tegemist on vga lhedaste liikidega, mida on teineteisest tihti raske eristada. Sirge ja hiidlehtrik kasvavad Eestis kaunis harva, augustist novembrini, eriti hilissgisel okas-, leht- ja segametsades, tihti niaringidena vi pikkade sirgete ridadena. Head sgiseened vrskelt. Suurte tumedate, hallide kuni hallikaspruunide lihakate viljakehadega liike on Eestis 4: udulehtrik (C. nebularis (Batsch : Fr.) P. Kumm.) (tahvel 85); aleksandri lehtrik (C. alexandri (Gillet) Konrad);197hallilehine lehtrik (C. inornata (Sowerby : Fr.) Gillet); nuijalg-lehtrik (C. clavipes (Pers.: Fr.) P. Kumm.). Kigi nende liikide kbarad on kumer-khmjad, vanemalt svendunud-khmjad, mitte aga lehterjad, nagu lehtrikutele enamasti iseloomulik. Kik neli liiki kasvavad okas-, eriti kuusemetsades septembrist novembrini, eriti hilissgisel; udulehtrik on vrskelt mrgine (vt. mao- ja soolenhtudega mrgitus), lejnud 3 liiki vrskelt sdavad; nuijalg-lehtrik on mrgine koos alkoholiga (vt. kopriinialkoholimrgitus). Udu- ja nuijalg-lehtrik on Eestis tavalised seened, kaks lejnud liiki on lubjalembesed, esinevad harva ja kasvavad ainult Phja- ja Lne-Eestis. Kigist lehtriku perekonna liikidest eristub hsti ratuntavana aniisilhnaliste liikide grupp. Ainulaadne perekonnas on aniislehtrik (C. odora (Bull.: Fr.) P. Kumm.), mis on vhemalt noorelt rohekassiniste viljakehade tttu kergesti ra tuntav (vanalt pleegivad viljakehad kll kollakas-valkjaks vi -hallikaks!); mittesdav. Vga heleda vrvusega, juba noorelt kahvatu-ookrivrvi kuni hallikaskollaste viljakehade poolest paistab silma lhnav lehtrik (C. fragrans (With.: Fr.) P. Kumm., sn. C. suaveolens (Schumach.: Fr.) P. Kumm.), tema kbar (kuni 6 cm) on hgrofaanne, triibuline; mrgine (vt. muskariinimrgitus). Mlemad liigid on meil mitmesugustes metsades tavalised augustist novembrini. Eestis on suur rhm hallikaid hukeselihalisi lehtrikuid, mille ratundmine valmistab raskusi isegi spetsialistile. Levinuim, tihti massiliselt okasmetsades, eriti mnnikutes hilissgisel esinev liik on meil varieeruv lehtrik (C. metachroa (Fr.) P. Kumm.) (tahvel 81), mille lhnata ja erilise maitseta viljakehad varieeruvad kahvatuhallist tume-hallikaspruunini; kbar nrgalt triibuline (kuni 4,5 cm). Kik selle lehtrikute rhma liigid on mittesdavad. Lpuks vajab veel esiletoomist valgete lehtrikute rhm, kuhu kuulub 4 vga mrgist seeneliiki (vt. muskariinimrgitus): hrmlehtrik (C. cerussata (Fr.: Fr.) P. Kumm.) (tahvel 82); niitlehtrik (C. dealbata (Sowerby : Fr.) P. Kumm.); mrandlehtrik (C. rivulosa (Pers.: Fr.) P. Kumm.) (tahvel 82) ja lehelehtrik (C. phyllophila (Pers.: Fr.) P. Kumm.). Kik neid liike hendab valge raphitava hrmakirmega kaetud kbar; kirme all on kbara pind hgrofaanne ja tumedam, lihapruunikas. Kbar (kuni 10 cm) on kigil kumer kuni lame-svendunud, mitte lehterjas, nagu enamikule lehtrikutest omane. Eoslehekesed ja jalg on kigil valkjad. Mrandlehtriku kbar on kontsentriliselt pragunev, millest tuleb ka seene nimi. Niitlehtrik on tugeva jahulhna ja -maitsega, mrandlehtrik lppunud lhnaga. Niit- ja mrandlehtrik kasvavad heinamaadel, karjamaadel, kesapldudel, aedades, parkides, teeservadel suurte kogumikena, tihti psjalt; hrm- ja lehelehtrik on metsaseened, kasvavad mitmesugustes metsades niaringidena vi tihedalt kogumikena, tihti psjalt. Kik need mrgised liigid on Eestis kaunis sagedased. Mnevrra sarnane ksitletud valgete lehtrike rhma liikidega on lihapruun lehtrik (C. diatreta (Fr.: Fr.) P. Kumm.), mille hgrofaanne triibuline kbar (25 cm) on phivrvuselt samuti lihapruun, kuid on hrmakirmega vaid servaosas; viljakehad on vhem lihakad, saledamad; seen on Eestis sgisel okasmetsades laialt levinud; samuti mrgine. ksainuke liik lehtriku perekonnas on puidusaproob puidulehtrik (Clitocybe lignatilis (Pers.: Fr.) P. Karst.). See on leni valge seen, mille eoslehekesed on erakordselt tihedalt asetunud ja vga kitsad; kbar suur (kuni 10 cm); jalg enamasti ekstsentriline, valge-viltjas; vrske kurgi lhnaga; kasvab leht- ja okaspuupuidul augustist alates, harva. Lehtrikud on suvise ja sgisese kasvuajaga seened, paljud neist aga ilmuvad alles hilissgisel. Meie metsades on tihti just hilissgisel, oktoobris ja isegi novembris hulgaliselt mitmete lehtrikuliikide viljakehi, ajal, mil tavaliselt muid lehikseeni hulgaliselt enam ei olegi. Perekond gerroneem, Gerronema Singer Viljakehad valdavalt sliku (Omphalina) perekonna tunnustega, ainult vrvuselt oranid. Seeneliha eoslehekestes paralleelne, seeneniidid seal alati pannaldeta; kbara- ja jalalihas vivad pandlad esineda. Eospulber valge kuni kollakas. Samblasaproobid, maist oktoobrini niitudel, soodes, metsades. Eestis 1 liik: oran gerroneem (G. postii (Fr.) Singer) (tahvel 83) orani kbaraga (kuni 5 cm), helekollakate eoslehekestega ja kollaka jalaga sooseen, mis kasvab eriti turbasammaldes (Sphagnum spp.) rabades, soometsades, kuivenduspaikades, tihti vga mrgades kohtades (isegi peaaegu vees), kaunis sageli; vahel vib teda leida ka tuleasemetelt. Perekond tardservik, Hohenbuehelia Schulzer Viljakehad servikjad, lehvikjad, pahteljad, keskmised kuni suured (kuni 10 cm), vhemalt oaliselt sltja seenelihaga; jalg klgmine, lhike; eoslehekesed kitsad, peaaegu jala aluseni laskuvad; eoslavas esinevad kvjad teravatipulised inkrusteerunud metuloidid. Puidu- vi kdusaproobid, septembris metsades. Eestis 2 vga harva esinevat liiki valkjas tardservik (H. petalodes (Bull.: Fr.) Schulzer) ja tmmu tardservik (H. geogenia (Fr.) Singer); esimene neist valkja kuni nahkkollaka, teine tumepruuni vrvusega.198Perekond rupik, Laccaria Berk. & Broome Viljakehad slikjad kuni lehtrikjad, vikesed vi keskmise suurusega, vhelihakad, hgrofaansed, lihapunakad, -roosakad, -oranikad, -pruunikad vi violetjad. Eoslehekesed jalale klge kasvanud kuni laskuvad, paksud, vahajad, hredalt asetunud. Eoslehekeste seeneliha paralleelse struktuuriga. Seeneniidid pannaldega. Eoskannad 2- vi 4-eoselised. Eospulber valge vi kahvatuvioletne. Eosed nsalised vi ogalised, harva siledad, kerajad kuni ellipsoidsed, inamloidsed. Tsstiidid eoslavas vhe eristatavate, eoskandade taoliste moodustistena, harva puuduvad. Kbaranahk pole diferentseerunud. Huumuse- ja kdusaproobid, fakultatiivsed mkoriisaseened; kasvavad metsades, niitudel juunist oktoobrini. Eestis 7 liiki. Eesti tavalisemaid lehikseeni on lakkrupik (L. laccata (Scop.: Fr.) Berk. & Broome) (tahvel 75), mis on kergelt ratuntav leni lihapunakate vhelihakate viljakehade poolest. Lakkrupik on vga laia koloogiise amplituudiga liik, kasvab mitmesugustes metsades, soodes, niitudel, liivikutel. Vrvustoonidelt ja suuruselt (kbar 0,510 cm!) erakordselt varieeruvana jaotatakse ta mitmeks teisendiks. koloogialt omaprane liik on luiterupik (L. maritima (Theod.) Singer ex Huhtinen), mis on levinud meil avatud rannikuluidetel ja seni teada sna vhestest kohtadest; vliselt teiste lihapunaka vrvusega rupikutega vga sarnane, kuid eristub selgelt erakordselt suurte ellipsoidsete siledate eoste poolest (1618 x 810 m). Suured, pikaogalised (ogad kuni 3,5 m) eosed (1123 m) on pisirupikul (L. tortilis (Bolton) Cooke, sn. L. echinospora (Speg.) Singer), mis kasvab Eestis niisketel kasvukohtadel, kaunis harva; ratuntav juba vliselt vga pisikeste ja rnade (kbar kuni 1 cm) roosade, tihti psjalt kasvavate viljakehade poolest. Kaks liiki on ratuntavad violetja vrvuse poolest: ametstrupiku (L. amethystea (Bull.) Murrill) viljakehad on leni tumevioletsed, sinilamell-rupikul (L. bicolor (Maire) P.D. Orton) (tahvel 75) on aga eoslehekesed ning seeneniidistik jala alusel ja pinnases violetsed. Esimene on lubjalembene liik, levib peamiselt Lne-Eestis metsades ja puisniitudel, kaunis harva; teine liik on sage seen igasugustes metsades. Lihakamad rupikud on sdavad. Mrgiseid liike pole. Perekond ebaheinik, Lepista (Fr.) W.G. Sm. Viljakehad lihakad, keskmise suurusega kuni suured, heinikjad vi lehtrikjad. Eoslehekesed jalale ngusalt klge kasvanud vi laskuvad. Jalg enamasti alusel tugevasti puhetunud, nuijas, lhike ja jme. Mahedamaitselised, tihti aromaatsed seened. Eospulber roosa, kreem vi ookerjas. Eosed peenensalised vi punkteeritud, inamloidsed, tsanofiilsed. Eoslavatsstiidid puuduvad. Seeneniidid pannaldega. Kasvavad metsades, niitudel, tihti niaringidena, augustist novembrini, eriti hilissgisel. Kdu- ja huumusesaproobid vi mkoriisaseened. Enamik liike on sdavad, paljud vrskelt mrgised; jvalt mrgiseid liike ei ole. Eestis 14 liiki. Eristatakse kaks selgete tunnustega alamperekonda: pris-ebaheinik ja lehtrik-ebaheinik. Alamperekond lehtrik-ebaheinik (Lepista). Viljakehad enamasti lehtrikjad, eoslehekesed jalale laskuvad. Vrskelt sdavad. Eestis 9 liiki. Vga sage seeneliik on siin kollane ebaheinik (L. gilva (Pers.: Fr.) Roze), mille viljakehad on leni kollased, kbar kumer, keskpaigas rasvalaiguline, eospulber kahvatukreemikas; kasvab kuusemetsades suurte kogumikena ja niaringidena septembrist novembrini. Alamperekonnas on kaks valge eospulbriga liiki, mlemad punakaspruuni kbara ja jalaga ning kreemikate vi pruunikate eoslehekestega: vike, vhelihakas, 35 cm laiuse soomuselise kbaraga jahulhnaline soomus-ebaheinik (L. lentiginosa (Fr.) Bresinsky & H. Haas) ja suurem, lihakam, 510 cm laiuse palja kbaraga, mrkjashapuka lhnaga prd-ebaheinik (L. flaccida (Sowerby: Fr.) Pat., sn. L. inversa (Scop.) Pat.). Mlemad on Eestis sgiskuudel kaunis sagedased, soomus-ebaheinik kasvab kuusikutes, prd-ebaheinik aga okas-, sega- ja lehtmetsades. Eestis harva esinevatest liikidest kuuluvad sellesse alamperekonda roosa eospulbriga rickeni ebaheinik (L. rickenii Singer) ja ovaaleoseline ebaheinik (L. ovispora (Lange) Gulden, sn. Lyophyllum ovisporum (Lange) D.A. Reid). Rickeni ebaheinik on tumeda, tuhkpruuni kuni mustja kbara ja jahulhnaga, kbar vesilaiguline; leitud ainult ks kord Muhumaalt Koguvast kadakaniidult oktoobris. Ovaaleoseline ebaheinik on hallikaspruuni paksunahalise kbara, kollakaspruunide eoslehekeste ja jahulhnaga; kasvab rohtunud metsades septembris. Vga tihedalt paiknevate eoslehekestega, leni valkjas kuni kahvatupruunikas, likekohtadel punakaks vrvuva seenelihaga suur ja lihakas liik (kbar kuni 10 cm) selles alamperekonnas on tihedalehine ebaheinik (L. densifolia (Favre) Singer & Clemencon (tahvel 86); kasvab okasmetsades sgisel; vga harva. Alamperekond pris-ebaheinikud (Rhodopaxillus (Maire) Bon). Viljakehad heinikjad, lillad, hallid, ookerjad, eoslehekesed otse, ngusalt vi laialt jalale klge kasvanud. Selles alampereknnas on grupp liike, millel viljakehad vhemalt mnes osas lillad. Vga levinud liik hilissgisel kuusemetsades on paks ja lihakas, suurte, leni violetsete viljakehadega lilla ebaheinik (L. nuda199(Bull.: Fr.) Cooke) (tahvel 84), mis kuulub vrskelt mrgiste seente hulka (vt. mao- ja soolenhtudega mrgitus). Sellele liigile on lhedane ja samuti vrskelt mrgine leni kahvatuvioletne kahkjas ebaheinik (L. glaucocana (Bres.) Singer), mis on meie kuusikutes hilissgisel samuti sage. Eesti mandriosas kasvab hilissgisel harva, saartel aga sageli (eriti kadaka- ja puisniitudel) elegantne seen, millel on ainult jalg erksalt tumevioletne, muud viljakeha osad aga kahvatupruunikad see on vagel-ebaheinik (L. saeva (Fr.) P.D. Orton) (tahvel 84), mis kuulub vga maitsvate sgiseente hulka, ei vaja kupatamist. Omaprase kasvukohaga seen on vike, vhelihakas, hallikasvioletne pld-ebaheinik (L. sordida (Schumach.: Fr.) Singer) (tahvel 85), mille kasvukohtadeks on kartulipllud, rukkikrrepllud, jtmaad, heinamaad juunist novembrini, esineb harva ja on vrskelt sdav. Keskmise suurusega (kbar kuni 12 cm), kahvatu-lillakasroosade viljakehadega, vastiku lppanud heinalhnaga haisvat ebaheinikut (L. graveolens (Peck) Dermek) on meilt seni leitud vaid Tallinna Botaanikaaiast tammede alt septembris. Pris-ebaheiniku alamperekonda kuulub veel kaks hallide ja beeikate toonidega liiki: helebeeikas, tugevalt aromaatne lhnav ebaheinik (L. irina (Fr.) H.E. Bigelow , mis on Eestis sage seen, sdav kupatamata; hall, ebameeldiva, rohu-redise segalhna ja -maitsega, vesilaigulise kbaraga hall ebaheinik (L. panaeola (Fr.) P. Karst., sn. L. luscina ss.auct. p.p.) (tahvel 86), mis kasvab hilissgisel karjamaadel niaringides vi enamasti psjate kogumitena; kohati on see liik Phja-Eesti kadakakarjamaadel tavaline hilissgisene seen; vrskelt mrgine. Perekond ssik, Myxomphalia Hora Viljakehad slikjad, mustjad, vikesed, hukeselihalised, hgrofaansed. Kbaranahk sltjas. Eosed siledad, amloidsed. Tsstiidid eoslavas olemas. Eestis ks leesaproob leni mustjaspruuni kbaraga (kuni 5 cm), sama tumeda jalaga, valgete eoslehekestega, jahulhnaline tavassik (M. maura (Fr.) Hora, sn. Fayodia maura (Fr.) Singer); Eestis vga sage seen plendikel ja tuleasemetel. Perekond thtslik, Omphaliaster Lamoure Viljakehad pisikesed, tunnustelt sarnased sliku (Omphalina) perekonna esindajatega, ent silmapaistev erinevus on eostes need on thtjad. Eestis 1 Prnumaalt Tolkuse rabast 18. okt. 1983 teadusele uuena kirjeldatud liik: raba-thtslik (O. palustris Kalamees) (Urbonas jt., 1986) oliivhalli kuni 6 cm laiuse hgrofaanse triibulise lehterja kbaraga, hredalt paiknevate, kitsaste, hallide, jalale laskuvate eoslehekestega ja samavrvuselise lhikese (23 cm) suhteliselt jmeda (0,30,6 cm) jalaga, kalalhnaline; eosed kerajad, 56 m. Turbasammalde (Sphagnum spp.) saproob. Perekond slik, Omphalina Qul. Viljakehad slikjad, hgrofaansed, hukeselihalised, tihti peaaegu nahkjad, valdavalt hallide ja pruunide toonidega. Kbar nabajas, enamasti silmatorkavalt triibulise, otsese (mitte sisserullunud) servaga, vike (0,5 5 cm). Eoslehekesed jalale laskuvad, tihti paksud ja hredalt asetunud, pole kunagi kahveljad ega anastomoseerunud. Jalg lihakas-kiuline vi peaaegu khrjas, vanemalt nes. Loor puudub. Seeneliha eoslehekestes korrapratu struktuuriga. Seeneniidid kogu viljakehas pannaldega vi ilma. Eospulber valge. Eosed siledad, inamloidsed, atsanofiilsed, suuruselt vga varieeruvad. Eoslavatsstiidid enamasti puuduvad. Valdavalt huumuse- ja kdusaproobid, harva puidusaproobid, maist novembrini metsades, soodes ja niitudel. Eestis senini teada 8 liiki, kuid kogu perekond on meil nrgalt lbi uuritud. Slikud on viksuse ja vhese vrvierksuse tttu silmapaistmatud ja sstemaatiliselt ksteisest raskesti eristatavad. Niitudel on sagedaseim liik tumepruunide viljakehadega, sgavalt nabaja palja kbaraga (kuni 3.5 cm) tmmu slik (O. umbratilis (Fr.) Qul.). Rabades on laialdaselt levinud 3 omavahel vga lhedast, sstemaatiliselt raskesti eristatavat liiki: suhteliselt heleda, beeikaspruuni vrvusega ning soomuselise kbaraga turbasambla-slik (O. sphagnicola (Berk.) M.M. Moser) ja sooslik (O. philonotis (Lasch) Qul.); tumeda, mustjaspruuni palja kbaraga rabaslik (O. oniscus (Fr.: Fr.) Qul.) (tahvel 83). Rabades kasvavad slikud on suured, kbar vib ulatuda kuni 5 cm. Sage on Eestis ka ainuke kdunenud puidul kasvav liik leni hallikaspruunide viljakehadega (kbar kuni 3 cm) puiduslik (O. epichysium (Pers.: Fr.) Qul.).200Perekond panell, Panellus P. Karst. Viljakehad servikjad, vhelihakad, lhikese klgmise jalaga, enamasti vikesed. Loor puudub. Seeneliha vahel osaliselt sltjas. Seeneniidid pannaldega. Eosed siledad, amloidsed. Puidusaproobid, levinud hilissgisel ja talvel. Eestis 5 liiki. Ainuke suur, oliivrohelise-ookerjalaigulise, kleepiva, neerja, kuni 10 cm kbara, kollaste eoslehekeste ja jalaga, sltja seenelihaga tigupanell (P. serotinus (Schrad.: Fr.) Khner) kasvab meil lehtpuupuidul parkides ja metsades kaunis harva. lejnud liigid on kik vikeste viljakehadega, kbar 0,53 cm lbimdus. Kibeda maitsega, liimjalt kleepiv, beeikas, kuusekndudel kasvav kirbe panell (P. stypticus (Bull.: Fr.) P. Karst.) on meil sage. Sama sage on peamiselt mnnipuidul kasvav valkjas kuni beeikas, kleepiv-limane, kumjalt veniva kbaranahaga mahe panell (P. mitis (Pers.: Fr.) Singer). Vga sage seen pehmetel talvedel kuni varakevadeni vlja on vsastikes, peamiselt surnud pajuokstel kasvav violetjaspruun, vga pisike (kbar kuni 1 cm), pealt valkjasviltjas talipanell (P. ringens (Fr.) Romagn.); talle sarnane, kuid okaspuupuidul kasvav, pikemate eostega liik on lilla panell (P. violaceofulvus (Batsch: Fr.) Singer), mis on Eestis haruldane. Kik panelliliigid on mittesdavad. Perekond ebaslik, Phaeotellus Khner & Lamoure Valdavalt sliku (Omphalina) perekonna tunnustega, kuid eoslehekesed kahveljalt harunenud ja omavahel anastomoseerunud. Teiselt poolt lheneb ebasliku perekond samblalehiku (Arrhenia) perekonnale, millest omakorda erineb slikja viljakehatbi poolest. Samblasaproobid liivikutel, niitudel. Eestis 1 liik pruun ebaslik (Ph. griseopallidus (Desm.) Khner & Lamoure ex Courtec.). See tumepruunide viljakehadega seen (kbar kuni 2 cm) on Eestis liivastes kasvupaikades kaunis sage. Perekond samblikslik, Phytoconis Bory Viljakehad nagu sliku perekonnas, kuid seened lihheniseerunud. Metsades, soodes, niitudel maist novembrini. Eestis 2 liiki. Vga sage on meil soodes ja soometsades turbal ning samuti nmmedel toorhuumusel ning ka vga kdunenud mnnipuidul kasvav turba-samblikslik (Ph. ericetorum (Pers.: Fr.) Redhead & Kuyper, sn. Omphalina umbellifera (L.: Fr.) Qul.). See on pisike (kbar kuni 2 cm), vga rn seeneke, mille viljakehad varieeruvad valkjast helepruunini, on tugevalt hgrofaansed; eoslehekesed peaaegu kolmnurksed, pikalt jalale laskuvad, paiknevad vga hredalt; nrgalt mrgine (vt. muskariinimrgitus). Teine liik on haruldane hall samblikslik (Ph. pseudoandrosacea (Bull.), sn. Omphalina pseudoandrosacea (Bull.) M.M. Moser), mida on meilt leitud ks kord. See on hallide viljakehadega, turba-samblikslikust veelgi pisem kbar kuni 1 cm. Teisena ksitletud liiki vaadeldakse sageli esimese snonmina, erinevused eoste kujus ja mtmetes aga vaevalt seda seisukohta kinnitavad (turba-samblikslikul on nad peaaegu kerajad, 68 m, hallil samblikslikul ellipsoidsed, 68 x 34 m) (Moser, 1983). Fotobiont ksitletavas perekonnas on rohevetikas Coccomyxa icmadophilae Jaag. Varem, kui smbioosis osalevat seent veel ei osatud seostada konkreetse samblikurakisega, mis kujutab endast tumerohelist, kuni 0,3 mm lbimduga teralist koorikut maapinnal, nimetati samblikku liigiks Botrydina vulgaris Breb. Perekond sltservik, Resupinatus (Nees) Gray Viljakehad selgmiselt substraadile kinnitunud vi servikjad, jalata, pisikesed (kuni 1 cm), peaaegu sltjad; valkjad, hallid kuni hallikaspruunikad. Eoslehekesed hallid. Kbaraliha sltja kihiga. Eosed kerajad, siledad, inamloidsed. Metuloidid eoslavas puuduvad. Puidusaproobid. Eestis 1 oksakestel kasvav liik sltservik (R. applicatus (Batsch : Fr.) Gray); leitud oktoobris, vga harva. Perekond rikenell, Rickenella Raithelh. Philine erinevus nii sliku (Omphalina) kui gerroneemi (Gerronema) perekonnast on silmatorkavate tsstiidide olemasolu eoslavas: nii heilo- kui pleurotsstiidid on hiiglaslikud, pudeljad. Samblasaproobid soodes, niitudel, metsades, nmmedel, maist oktoobrini. Eestis 2 sagedast liiki: oran rikenell (R. fibula (Bull.: Fr.) Raithelh.) (tahvel 83) ja mustjas rikenell (R. setipes (Fr.: Fr.) Qul., sn. R. swartzii (Fr.: Fr.) Kuyper) (tahvel 83). Esimese liigi viljakehad on leni ereoranikaskollased, peenekarvase jalaga. Teine liik, mustjas rikenell on tuntav violetjasmusta vrvuse poolest jala tipus ja kbara keskpaigas; allpool on jalg oranikaskollane, kbar servaosas kollakaspruun.201Perekond viltvahelik, Ripartites P. Karst. Viljakehad lehtrikjad, vhelihakad, vikesed (kbar kuni 5 cm). Kbar viltjas vi takerkarvane. Eoslehekesed jalale laskuvad, tervikuna kbaralihast kergesti eraldatavad. Pandlad olemas. Eospulber kahvatupruunikas. Eosed peaaegu kerajad, nrgalt nurgelised, nsalised, tsanofiilsed. Eoslavatsstiidid puuduvad. Eestis 1 liik: kuusikutes kaunis sageli augustist oktoobrini kasvav kdusaproob rips-viltvahelik (R. tricholoma (Alb. & Schwein.) P. Karst., sn. R. strigiceps (Fr.) P. Karst.); viljakehad kahvatupruunikad, kbara serv ripskarvane. Perekond heinik, Tricholoma (Fr.) Staude Viljakehad lihakad, heinikjad, inhgrofaansed, keskmise suurusega vi suured. Eoslehekesed valdavalt ngusalt jalale klge kasvanud, heledate toonidega. Loor puudub vi olemas. Seeneliha eoslehekestes paralleelse vi subparalleelse struktuuriga. Seeneniidid pannaldega vi ilma. Eospulber valge, harva kahvatukreemikas. Eosed siledad, inamloidsed, atsanofiilsed, valdavalt ellipsoidsed. Tsstiidid eoslavas puuduvad. Kbaranahk enamasti kuutise tpi, harvem (rgheinikutel) diferentseerumata. Eranditult kik heinikud on mkoriisaseened metsades, puisniitudel ja parkides sgisel ja hilissgisel. Nende hulgas on palju hid sgiseeni, kuid ka mittesdavaid ja mrgiseid liike. Laialt levinud ja valdavalt heade sgiseentena vrib perekond suurt thelepanu, kuid on seni kahjuks seenekorjajatele vhe tuntud. Eestis 61 liiki. See suur seeneperekond jaguneb 7 sektsiooni (Riva, 1988). Kige algsema ehitusega liigid kuuluvad rgheinikute (Rigida Fr.) sektsiooni nad on sileda (mitte kiulise) kbaraga (515 cm), diferentseerumata kbaranahaga, vakuoolsete pigmentidega, seeneniidid alati pannaldega. Siia kuulub meil 3 liiki, millest levinuim on okas- ja segametsades augustist novembrini, eriti hilissgisel, esimeste klmade ajal kasvav seepheinik (T. saponaceum (Fr.) P. Kumm.) (tahvel 87). See on vigastamisel punaseks muutuvate viljakehade ja iseloomuliku, majapidamisseepi meenutava lhnaga seen; vrvuselt rmiselt varieeruv valkjates, hallikates, pruunikates, mustjates, oliivivrvi, vvelkollastes, punakates toonides (eristatakse palju teisendeid). Kaks teist liiki selles sektsioonis boudieri heinik (T. boudieri (Barla) Barla) ja hall heinik (T. sudum (Fr.) Qul.) meenutavad kujult, suuruselt, lhnalt ja maitselt seepheinikut. Boudieri heiniku viljakehadel on vhemalt kbara keskpaigas juba noorelt phivrvuses sees punane toon, katsumisel muutuvad nad intensiivselt safranpunaseks, vanad viljakehad on leni punased. Halli heiniku viljakehad on leni hallid (ka eoslehekesed), muutuvad katsudes vga nrgalt punaseks ja on rohkem rstunud jahu lhnaga. Mlemad liigid esinevad meil harva. Kik kolm viimati ksitletud liiki on mrgised vi mrgisuse kahtlusega, mnedel andmetel sisaldab seepheinik ka hemolsiini. Jrgmisi, haisuheinikute (Inamoena Khner) sektsiooni liike iseloomustab vastik, liigispetsiifiline lhn. Kbar on paljas ja sile, kuid juba esineb siidjaskiulisust, kbaranahk on paiguti juba diferentseerunud seeneniidikimpudeks, seeneniitidel pandlad enamasti puuduvad. Sellesse sektsiooni kuulub Eestis 6 liiki. Nende liikide viljakehad on valkjad, kreemikad, ookerjad kuni kahvatupruunikad vi erekollased. Tavalisemaid Eesti seeni on siia kuuluv valge heinik (T. stiparophyllum (S. Lundell) P. Karst., sn. T. pseudoalbum Bon) (tahvel 87), mis on tuntav omaprase magus-imala lhna ja kibeda maitse poolest ning moodustab mkoriisasid kaskedega, levib augustist novembrini leht- ja segametsades, eriti kaasikutes kohati massiliselt. Seni oli seda seent kirjeldatud nii Euroopa kui ka Eesti mkoloogilises kirjanduses nimetuse all T. album ss. auct. Tegelik kahkjas heinik (T. album (Schaeff.: Fr.) P. Kumm.) on aga hoopis teine liik: laialehistes metsades kasvav kreemikate viljakehadega ja hea lhnaga seen, meil haruldane. Kuusikutes on meil sage vikeste vhelihakate viljakehadega (kbar kuni 7 cm) hele-kollakaspruun, vga vastiku, valgustusgaasi meenutava lhnaga, suurte paksukestaliste eostega (913 m) haisev heinik (T. inamoenum (Fr.: Fr.) Gillet). Laialehistes metsades on sagedased kaks samasuguse vastiku lhnaga liiki: leni vvelkollaste viljakehadega mrgine vvelheinik (T. sulphureum (Bull.: Fr.) P. Kumm.) ning kahvatu-ookerpruunikas vinav heinik (T. lascivum (Fr.) Gillet). Kik haisuheinikute sektsiooni liigid on mrgised vi mrgisuse kahtlusega. Kirjude heinikute (Pardinicutis Singer) sektsiooni iseloomustab hallide ja mustjate toonide krval soomustest vi kiududest kirju kbar, seeneniidid on arvukate pannaldega. Ainuke liik Eestis on ks kord Tallinnast mnnikust oktoobris G. tukini leitud kiudheinik (T. tumidum (Pers.: Fr.) Ricken), mis on tugevalt tume-radiaal-salkuskiulise kbaraga. Sektsiooni teine liik, tiigerheinik (T. pardolatum Herink & Kotl., sn. T. pardinum (Pers.) Qul.) on tuntav suurte soomuste poolest kbaral; seni Eestis leidmata, kuid Ltis kasvab ja seetttu ka meil oodatav; vrib erilist thelepanu mrgisuse tttu (vt. mao- ja soolenhtudega mrgitus).202Hallide heinikute (Atrosquamosa Khner) sektsiooni iseloomustab hall kuni mustjas, vatjas-kiuline kuni -soomuseline kbar; pandlad puuduvad kigil seeneniitidel; kbaranahk hsti diferentseerunud. Eestis 18 liiki, millest paljud on suure varieeruvuse tttu omavahel raskesti eristatavad ja ka sstemaatiliselt nrgalt lbi uuritud. Piparkibeda maitsega liikidest on meil kaunis sagedased lehtpuu-mkoriisaseen pigiheinik (T. sciodes (Pers.) C. Martin) ja okaspuusmbiont hiirheinik (T. virgatum (Fr.: Fr.) P. Kumm.). Mlemad on silmapaistvalt teravkoonusja halli, radiaalkiulise kbaraga seened; pigiheinikut iseloomustavad mustad pigilaigud eoslehekeste servas. Mlemad liigid on mrgised (vt. mao- ja soolenhtudega mrgitus). Siia sektsiooni kuulub ka hobuheinikuga (T. equestre) vga sarnane, leni oliivkollane, pletavalt kibeda maitsega, kellukjas-koonusja kbaraga kirbe heinik (T. aestuans (Fr.: Fr.) Gillet) (tahvel 88). Seen kasvab kaunis sageli okasmetsades augustist oktoobrini. Kuna kirbe heinik on kibeda maitse tttu mittesdav, tuleb hoiduda tema rasegamisest he parema Eesti sgiseenega hobuheinikuga. Maheda maitsega, mittekolletuvate viljakehadega liikidest hallide heinikute sektsioonis tuleb mainida nelja: hallikaspruuni heinikut (T. gausapatum (Fr.: Fr.) Qul.), maaheinikut (T. terreum (Schaeff.: Fr.) P. Kumm.), loorheinikut (T. myomyces (Pers.: Fr.) Lange) (tahvel 89) ja mustakiulist heinikut (T. triste (Scop.) Qul.). Need on kik vga varieeruvad ja omavahel sarnased liigid, mis varasemas kirjanduses veti meil enamasti kokku maaheiniku (T. terreum) nimetuse alla.Tegelikult on Eestis noortes mnnikutes, rohtunud metsaservadel, teeservadel ja kraavikallastel kohati massilisteks liikideks hallikaspruun ja loorheinik nende kbarad on vatjas-viltjaskiulised, hallikaspruunid, viljakehad vhemalt noorelt silmapaistva kiudlooriga. Mustjas-vatjas-kiulis-soomuselise kbaraga ja juba noorelt absoluutselt kiudloori jnusteta maaheinikut kasvab Eestis hoopis harva, samuti on vhese levikuga mustjaskiulise jala ja kbaraga mustakiuline heinik. Mahedamaitselistest, kuid vananemisel ja katsumisel tavaliselt kolletuvatest liikidest on Eestis tavaline koltuv heinik (T. scalpturatum (Fr.) Qul.) (tahvel 89). See on tugeva jahulhna ja -maitsega, vhelihakas, vike kuni keskmise suurusega (kbar 38 cm) seen; kbar on siidjaskiuline kuni kontsentriliselt soomuseline, hele-hallikaspruunikas, kreemikas, beeikas kuni valkjas. Leht- ja okaspuu-mkoriisaseenena on koltuv heinik meie leht-, okas- ja segametsades augustist novembrini vga sage. Kik mahedamaitselised hallid heinikud on sdavad. Prisheinikute (Tricholoma) sektsiooni liike iseloomustab liibuv- kuni reljeefkiuline vi soomuseline kbar ning valdavalt kollased vi oliivivrvi, harva valged, hallid vi mustjad (kuid sel juhul alati mnes osas kollaste vi oliivivrvi toonidega) viljakehad. Siia kuulub Eestis 10 liiki, sealhulgas meil vga sagedased esmaklassilised sgiseened triibuline heinik (T. portentosum (Fr.) Qul.) ja hobuheinik (T. equestre (L.: Fr.) P. Kumm., sn. T. auratum (Fr.) Gillet, sn. T. flavovirens ss. auct.) (tahvel 88). Mlemad liigid on tpilised liivaste mnnimetsade seened septembrist novembrini, eriti hilissgisel. Triibuline heinik on tumehalli oliivkollaka varjundiga kbaraga, valkjas-sidrunkollakate eoslehekeste ja jalaga, nrga jahulhna ja -maitsega seen. Hobuheiniku viljakehad on leni ja lbinisti erekollased; sgiks korjamisel mitte segi ajada vga mrgiste vdikuliikidega (Cortinarius) alamperekonnast Phlegmacium . Hobuheinik on mrgine koos alkoholiga tarvitatult (Oldridge jt., 1988) (vt. kopriini-alkoholimrgitus). Eestis on kirjeldatud teadusele uus, hobuheinikule lhedane, lehtmetsades (eriti haabade all) sageli kasvav kroomheinik (T. frondosum Kalamees & Shtshukin), mis on samuti vga hea sgiseen. See on erk-kroomkollaste eoslehekestega, kontsentriliselt peene-pruunisoomuselise kbaraga, jahulhnaline suur lihakas (kbar kuni 12 cm) seen (Kalamees, 2000). Prisheinikute sektsiooni kuulub ka 1 mrgisuse kahtlusega liik oliivheinik (T. sejunctum (Sow.: Fr.) Qul.) (vt. mao- ja soolenhtudega mrgitus); see on kaunis suur lihakas, jahu lhna ja maheda maitsega seen; kbar (515 cm) vrvuselt oliivkollane kuni -pruun, tugevalt reljeefkiuline, kleepiv, psivalt kumer-mtsjas; jalg valge, puhetunud; kasvab peamiselt liivastes mnnikutes ja lookuusikutes augustist novembrini, harva. Soomuseliste heinikute (Imbricata Bon) sektsiooni iseloomustavad pruunid, ookerjad vi punakatoonilised viljakehad, millel on kuiv viltjas, kiuline, vatjaskiuline vi soomuseline kbar. Eestis 7 liiki. Tavalised on kiulis-soomuselise, punakas- vi tumepruuni kbara ja jalaga okaspuu-mkoriisaseened soomusheinik (T. imbricatum (Fr.: Fr.) P. Kumm.) ja habeheinik (T. vaccinum (Pers.: Fr.) P. Kumm.). Esimene liik on tumepruuni viltjaservalise kbaraga, teine punakaspruuni, pikalt habekarvase servaga kbaraga. Mlemad liigid on kupatatult sdavad. Thelepanu vrib selles sektsioonis veel lehiste all kasvav lehiseheinik (T. psammopus (Kalchbr.) Qul.) ookerruugjas viha maitsega mittesdav seen, Eestis harva. Euroopa Punasesse nimestikku ja Eesti Punasesse raamatusse kuulub sellest sektsioonist 2 liiki: sellerheinik (T. apium Schaeff.) ja rihvelheinik (T. acerbum (Bull.: Fr.) Qul.). Esimene nimetatud liikidest, sellerheinik203on keskmise suurusega (kbar kuni 10 cm), lihakas, iseloomuliku sellerilhnaga, mahedamaitseline oliivpruunikas kuiv seen, mille kbar ja jalg on viltjas-soomuselised; kasvab liivastes okasmetsades, seni leitud augustis ja septembris kolmest kohast Lne-Virumaalt Ksmust (tukin, 1985a) ja kahest kohast Saaremaalt (Vhmast ja Karujrve mbrusest) (Jrva, Kalamees jt., 1999); kuulub meil ka Punasesse raamatusse ja II kategooria riikliku kaitse alla (vt. seenekaitse). Teine liik, rihvelheinik on samuti kesmise suurusega, vga kva konsistentsiga, tse lhnata, kootav-mrkja maitsega ookerkollane kuiv seen; kbar (kuni 12 cm) on silmatorkavalt ribilise ning sgavalt ja psivalt sisserullunud servaga; kasvab lehtpuude, eriti tammede all sgisel; seda liiki on T. Leisner leidnud meilt ks kord 1945.a. Harjumaalt Srvest. Kige liigirikkam heinikute rhm Eestis on pruunide heinikute (Albobrunnea Khner) sektsioon (leitud 12 liiki). Need on suurte lihakate limaste viljakehadega seened, punakates ja pruunides toonides, tihti viha vi kibeda maitsega ja alati jahulhnaga; eoslehekesed on algul valged, hiljem tavaliselt roostetpilised. Enamik liike on mrgised vi mittesdavad. Levinumad liigid on mnnimetsades augustist novembrini kasvavad punakaspruunid, viha maitse ja jahulhnaga nsaline heinik (T. pessundatum (Fr.: Fr.) Qul.) (tahvel 90) ja pruunikas heinik (T. albobrunneum (Pers.) Fr.) (tahvel 90). Nsalise heiniku eritunnuseks teiste pruunide heinikutega vrreldes on kbara servaosas ridamisi paiknevad vikesed plaatjad nsad (alati ei ole vlja arenenud!), lisaks sellele on tema kbar alati vga paksult limane ning tielikult puudub kiulisus. Pruunika heiniku tunneb ra selgelt radiaal-reljeefkiulise nrgalt kleepiv-limase kbara poolest. Lehtmetsades kasvab meil harva eelmiste liikidega vga sarnane mustuv heinik (T. ustale (Fr.: Fr.) P. Kumm.), mille tumepruunid limased viljakehad mustuvad vanalt, on maitselt veidi vihakad, kuid alati lhnata (jahulhn puudub). Haabade ja paplite all kasvab meil leni pruuni vrvusega vga lihakas papliheinik (T. populinum Lange). Kigil 4 nimetatud liigil lheb jala tumedam, pruunikas alaosa sujuvalt, teravat piirjoont tekitamata le valkjaks tipuosaks. Kik nimetatud liigid peale papliheiniku on mrgised (vt. mao- ja soolenhtudega mrgitus); viimane on sdav kupatatult. Silmatorkavalt kollase jalaliha ja eoslehekestega, punakaspruuni rihveljaservalise limase kbaraga, jahulhna ja -maitsega kase-mkoriisaseen on kollakaspruun heinik (T. fulvum (DC.: Fr.) Sacc., sn. T. flavobrunneum (Fr.) P. Kumm.), mis on teistest pruunidest heinikutest nimetatud tunnuste abil kergesti eristatav; vrskelt mrgine; kupatatult sdav, kuid madalakvaliteediline seen (vt. mao- ja soolenhtudega mrgitus). Pruunide heinikute hulgas on grupp rngaga liike, millest levinuim on sallheinik (T. focale (Fr.) Ricken) (tahvel 91); see on liivaste mnnikute ja nmmede seen, sagedasem meil just luitemnnikutes; liik kuulub Euroopa Punasesse nimestikku. See on ere-kinaveroranika, tihti rohekalaigulise, vatjas-kiulis-ebemelise kbaraga, jahulhna ja maheda maitsega, jalal vatja rngaga ilus seen, kuid mrgine (vt. mao- ja soolenhtudega mrgitus). Vga harva Phja- ja Lne-Eestis kasvav mnniheinik (T. nauseosum (A. Blytt) Kytvuori) on hiiglaslik, silmatorkavalt lihakas, kuivade, pruunisoomuseliselt kirjude porfrpruunide, loorijnustest ohtralt ebemeliste viljakehadega (kbar kuni 35 cm) seen, mille jalg on psiva vatjas-nahkja rngaga; ilmneb omaprane, vrtsikas-magus puuviljalhn; kasvab mnnikutes; vga hea ja maitsev sgiseen kupatamata. Rngata ja rngaga pruunide heinikute vahele jb grupp liike, mille jalg on tipus teravalt piiritletud valge vndiga; vndi piiril (valge ja pruuni osa piiril) paikneb mnikord ebardlik rngasjas paksend. Siia kuuluvast kolmest liigist on eriti Phja- ja Lne-Eestis ja saartel sage kuusikutes kasvav lubjalembene, vihamaitseline, kuid vrvuselt erakordselt pilkupdev kuldheinik (T. aurantium (Schaeff.: Fr.) Ricken) (tahvel 91); see on keskmise suurusega lihakas, tugeva jahulhnaga, rohekaseguselt ereorani peenesoomuselise kbara (kuni 10 cm) ja jalaga seen; liik kuulub Euroopa Punasesse nimestikku. Seni samuti ainult Phja- ja Lne-Eesti okasmetsadest on harva leitud srheinikut (T. fracticum (Britzelm.) Kreisel, sn. T. batschii Gulden), mis on ka vga ilus seen suur, vga lihakas, tumekastanpruuni limase sileda kbaraga ning jala valget tipuosa pruunist alaosast eraldava jrsu rngasja paksendiga; nrga jahulhna ja tavaliselt maheda maitsega; mrgine (vt. mao- ja soolenhtudega mrgitus). Tellispunaste hiiglaslike viljakehadega (kbar kuni 20 cm), lhnata, vaevalt vihaka maitsega, hu kes aeglaselt roosakaks muutuva seenelihaga, vga kva konsistentsiga, okasmetsades kasvavat hiidheinikut (T. colossus (Fr.) Qul.) on Eestis seni leitud ainult kahest kohast Harjumaalt. Liik kuulub Eesti Punasesse raamatusse (vt. seenekaitse). Kik pruunid heinikud on laialt varieeruvad ning seetttu sstemaatiliselt raske ja kriitiline rhm, mis vajab Eestis tpsustavat uurimist. Ilmselt on liikide arv Eestis suurem ja nende hulgas vib veelgi olla mrgiseid liike. Pruunide heinikute rhma kuuluvate liikide sgiks korjamine pole soovitatav.204Perekond puiduheinik, Tricholomopsis Singer Viljakehad heinikjad, leni ja lbinisti kollase phivrvusega. Kbar noorelt tihedalt sametjas, purpurpunane, pruunikas, must vi roostepruun, vanemalt kollasel phjal samades vrvides soomuseline, vanalt tihti tiesti paljas ja kollane, kleepiv, keskmise suurusega vi suur. Eoslehekesed ngusalt jalale klge kasvanud. Jalg kollasel phjal kbara vrvi soomuseline vi paljas, tihti ekstsentriline. Mahedamaitseline, ebameeldiva hallituselhnaga. Eospulber valge. Eosed siledad, inamloidsed, atsanofiilsed. Heilotsstiidid suured, silmatorkavad, kvjad. Okaspuupuidu-saproobid, kasvavad juulist novembrini; sdavad, kuid madala kvaliteediga. Eestis 3 liiki. Vga sage seen on purpurpunaste soomustega punakas puiduheinik (T. rutilans (Schaeff.: Fr.) Singer), eriti mnnipuidul. Harva esinevad meil pruunikasmustade soomustega kuld-puiduheinik (T. decora (Fr.) Singer) ja roostepruunide vi -kollakate soomustega lg-puiduheinik (T. ornata (Fr.) Singer), mlemad eelistavad kuusepuitu.205Selts ampinjonilaadsed, AgaricalesViljakehad sirmikjad, napsikjad, tindikjad; enamasti suured ja lihakad, mnes perekonnas aga vikesed kuni keskmised ja hukeselihalised. Kbar tihti soomuseline vi teralis-ebemeline. Eoslavakandja vabade vi kitsalt kinnitunud eoslehekestena, mis osal esindajaist (tindikutel) autolseeruvad. Jalg kbaralihast kergesti eraldatav. ld- ja/vi rngasoor olemas, selle jnusena jb jalale enamasti rngas; tupp puudub. Eoslehekeste seeneliha paralleelne, subparalleelne vi korrapratu. Kbaranahk epiteeli, trihhodermi, hmenidermi vi kuutise tpi Seeneniitide ssteem monomiitne; pandlad seeneniitidel olemas vi puuduvad. Eoskannad 24-eoselised. Eospulber valge, kreemikas, rohekas, purpur- kuni tumepruun vi must. Eosed siledad vi nsalised; idupooriga vi ilma; tihti paksukestalised; mnel perekonnal metakromaatilised (sirmik, ebaampinjon); amloidsed, inamloidsed vi dekstrinoidsed; tsanofiilsed vi mitte. Tsstiidid eoslavas, kbaral ja jalal tihti olemas. Valdavalt kdu-, huumuse- ja snnikusaproobid, harvem kulu- ja puidusaproobid. Kasvavad metsades ja niitudel suvel ja sgisel, harva juba kevadel. Seltsis 2 sugukonda.Sugukond ampinjonilised, AgaricaceaeViljakehad sirmikjad vi napsikjad. Eoslehekesed ei autolseeru. Alati olemas rngasloor, mille jnusena jb jalale enamasti psiv rngas; ka ldloor vahel olemas. Eospulber valge, kreemikas, rohekas, tume- vi purpurpruun. Eosed enam vi vhem tsanofiilsed. Kdu- ja huumusesaproobid, tihti hstivetatud pinnasel. Eestis 7 perekonda 44 liigiga. Perekond ampinjon, Agaricus L.: Fr. Valdavalt lihakate napsikjate viljakehadega seened valgete, kollaste ja pruunide toonidega. Eoslehekesed noorelt valkjad, roosad, hallikasroosad vi hallid, vanalt okolaadpruunid, vabad. Jalg rngaga. Seeneliha muutub likepinnal punaseks vi kollaseks, harva jb muutumatuks. Tihti aniisilhnaga. Eospulber purpurpruun. Eoskannad 2- vi 4-eoselised. Eosed siledad, inamloidsed, atsanofiilsed, idupoor enamasti puudub. Kbaranahk kuutise tpi. Pandlad puuduvad. Heilotsstiidid enamasti olemas, hukesekestalised. Huumuse- ja kdusaproobid metsades ja niitudel, karjamaadel, enamasti augustist oktoobrini, mned juba alates juunist. Valdavalt tuntud ja krgelt hinnatud sgiseened, mned liigid leiavad kogu maailmas ohtrat viljelemist (vt. sgiseened); on mrgiseid liike. Eestis 19 liiki. Likepinnal punaseks muutuvate liikide seas on Eestis karjamaadel ja teiste kariloomade poolt vetatud rohtunud kohtadel vga sage aruampinjon (A. campestris L.: Fr.) (tahvel 92). Selle viljakehad on valged; kbar (kuni 20 cm) psivalt kumer, poolkerajas; jalg alati vga lhike (lhem kbara lbimdust), kitsa vhepsiva rngaga; eoslehekesed on noorelt silmatorkavalt ere-, hiljem hallikasroosad; seeneliha vrvub lbilikes nrgalt roosaks vi tihti peaaegu ei muuda vrvust, viljakehad vivad aga katsumisel vljast mnikord muutuda ka kergelt kollakaks. Aruampinjon on vga varieeruv liik ja tihti raskesti ratuntav; kasvab juunist oktoobrini; esmaklassiline sgiseen. Linnades haljasaladel, tnavatel (isegi lbi asfaldi) kasvab meil sageli linnaampinjon (A. bitorquis (Qul.) Sacc.) (tahvel 92). See on aruampinjoniga vga sarnane liik, ainult suurem ja lihakam (kbar kuni 15 cm), seeneliha vrvub alati roosaks ja on konsistentsilt vga kva ja tihe, jalg aga on kahe eraldi asuva rngaga. Linnaampinjon on esmaklassiline sgiseen, kuid kaasaegne saastatud linnamilj ei luba teda enam toiduks korjata (vt. ebatelised seenemrgitused). Metsades on vigastamisel intensiivselt punaseks muutuvate viljakehadega liikidest Eestis vga sage soomusampinjon (A. silvaticus Schaeff.) (tahvel 94) kuni 10 cm suuruse tumepruunisoomuselise kbaraga, roosade eoslehekeste ja mugulja jalaalusega seen, mis kasvab augustist novembrini kuusikutes, eriti sipelgapesades; inimesele kahjulike ainete sisalduse tttu soovitatav sgiks mitte kasutada (vt. inimorganismile kahjulikke hendeid sisaldavad liigid). Samuti kuusikutes kasvab tunduvalt suurem ja lihakam (kbar kuni 15 cm), aluseni silinderja jalaga veriampinjon (A. langei (F.H. Mller) F.H. Mller), mis samuti vrvub likekohtadel intensiivselt veripunaseks; Eestis vga harva; sdav. Hallikaspruuni kbaraga liikidest kasvab Eestis nrgalt likepinnal punakaks muutuva seenelihaga, paksu kahekordse rngaga, roosade eoslehekestega ja kaheeoseliste eoskandadega aedampinjon (A. bisporus (Lange) Imbach) (tahvel 94), mis on saanud ampinjonide viljelemisel paljude kultuursortide esiisaks. Aedampinjoni sorte on ka Eestis viljeldud juba pikka aega ja viljeldakse vikesemastaabiliselt mitmel pool hobusesnnikul vi lerikkal kompostil ka praegu (vt. sgiseened). Metsikult vib liiki meil leida harva aedadest kompostihunnikutest, hobusetallidest jm. vetatud ja kdunevate orgaaniliste jnuste poolest rikastest kasvukohtadest. Aedampinjon on delikatess-seen.206Vga haruldane, likepinnal muutumatu vrvusega hallikaspruuni kiulis-soomuselise kbaraga (kuni 15 cm), merersetel soolakulistel rannaniitudel kasvav liik Eestis on randampinjon (A. bernardiiformis Bohus) leitud ainult kord mais 1977 Papilaiult Matsalu looduskaitsealalt (Kalamees & Vaasma, 1984). Maailmas on see liik seni teada veel ainult Ungari soolakulistest pustadest, kust prineb algkirjeldus. Likepindadel ja katsumisel kollaseks muutuvate viljakehadega ampinjonidest mrkigem kigepealt ainukest mrgist Eesti liiki (Euroopas on ldse neli mrgist ampinjoni) mrkampinjoni (A. xanthoderma Genev.) (tahvel 93) (vt. mao- ja soolenhtudega mrgitus). See liik eristub jalaalusel likel (ja ka muudel viljakeha vigastuskohtadel) kohe ere-kroomkollaseks vrvuva seeneliha poolest (teistel liikidel vrvub jala alus vaid vliselt kollaseks, seeneliha mitte) ja erakordselt tugeva karboolilhna poolest (teistel liikidel, kui lhn ldse esineb, on see aniisi lhna meenutav). Mrkampinjoni kbar (kuni 15 cm) on valge vi hallikas, eoslehekesed noorelt ereroosad, jalg valge, alusel muguljas. Liiki on leitud seni ainult Tartust Thtvere pargist ja Toomemelt juunis. Kreemikasvalkja soomusteta kbaraga (kuni 15 cm) ampinjonidest on Eestis ksitletavas rhmas sagedased kaks aniisilhnalist liiki metsampinjon (A. sylvicola (Vittad.) Peck, sn. A. essetei Bon, sn. A. abruptibulbus ss. auct. europ.) ja aasampinjon (A. arvensis Schaeff.) (tahvel 93). Esimene on metsaseen, teine aga kasvab kesa- ja ristikupldudel, karjamaadel, vsades, rohtunud metsaservadel. Mlemad kasvavad juulist novembrini ja on head sgiseened. Teliselt kuninglik seen on paksude pruunide soomustega kaetud hiiglaslik (kbar kuni 25 cm) kuningampinjon (A. augustus Fr.), mis kasvab okasmetsades seltsivalt juulist septembrini, meil haruldane; esmaklassiline sgiseen. Eraldi rhma moodustavad nn. pisiampinjonid, mis on kergesti ratuntavad vikeste (kbar kuni 5 cm) hukeselihaliste viljakehade poolest; nad kuuluvad samuti vigastamisel kollaseks muutuvate liikide hulka ja on enamasti aniisilhnaga. Eestis kasvab okas- ja segametsades sgisel neli vhese levikuga sdavat liiki: kbusampinjon (A. rusiophyllus Lasch), pisiampinjon (A. semotus Fr.), khmampinjon (A. dulcidulus Schulzer) ja vtampinjon (A. porphyrhizon P.D. Orton). Kik need liigid on vga varieeruvad ja raskesti omavahel eristatavad. Pisiampinjonide rhmast on Matsalu looduskaitsealalt Papilaiult septembris 1980 kirjeldatud teadusele uus liik kollaseebemeline ampinjon (A. luteoflocculosus Kalamees), mille vikesed pruunikad viljakehad (kbar kuni 5 cm) paistavad silma rikkalike ere-kroomkollaste ebemete poolest kbara ja rnga servas ning jalal. Seen leiti mererselt adruvallilt (Fucus vesiculosus) (Kalamees, 1985b). Perekond jahusirmik, Cystolepiota Singer Viljakehad pisikesed, vhelihakad, sirmikjad. Loor olemas. Kbar ja jalg leni tihedalt kaetud pulberja, jahutaolise kirmega (loorist), mis koosneb ellipsoidsetest kuni kerajatest sfrotsstidest. Eoslehekesed valged. Eospulber valge kuni kreemikas. Eosed suhteliselt paksukestalised, idupoorita, dekstrinoidsed, tsanofiilsed. Kbaranahk epiteeli tpi. Pandlad olemas. Kdusaproobid leht- ja segametsades juulist oktoobrini. Mittesdavad. Eestis 3 liiki: valge, hiljem vaevalt liharoosaka varjundiga kbaraga (kuni 1.5 cm), purpurpruuni jalaga, leni vga peenelt jahukirmeline valge jahusirmik (C. seminuda (Lasch) Bon); algul valge kbara (kuni 3 cm) ja jalaga, hiljem tellispunaseks vrvuva kbaraga, ebameeldiva gaasilhnaga, punaseks muutuvate eoslehekestega puna-jahusirmik (C. hetieri (Boud.) Singer); algul valgete, katsumisel ja vananedes intensiivselt lillaks muutuvate viljakehadega (eriti jala alumises osas) (kbar kuni 4,5 cm), vga tugeva ebameeldiva gaasilhnaga lilla jahusirmik (C. bucknallii (Berk. & Broome) Singer & Clemenon). Esimene liik on Eestis sage, teised kaks haruldased. Lilla jahusirmik leiti 1998.a. septembris salu-lehtmetsast Nigula looduskaitsealalt. Perekond soomussirmik, Echinoderma (Locquin) Bon Viljakehad suured, lihakad, sirmikjad. Loor olemas. Kbar leni tihedalt kaetud paksude vatjate pramiidjate soomustega ning le serva rippuvate looriebemetega. Jalg nahkja rngaga. Eoslehekesed valged, vga tihedalt paiknevad. Kbaranahk ahelateks liigendunud rakkudest. Pandlad olemas. Eosed dekstrinoidsed. Huumusesaproobid metsades ja ruderaalaladel. Eestis 1 mrgine liik pramiid-soomussirmik (E. aspera (Pers.: Fr.) Bon, sn. Lepiota acutesquamosa (Weinm.) P. Kumm.) (tahvel 95), mille kbar on kuni 15 cm lbimdus ja leni kaetud valkjal phjal paksude tumepruunide pramiidjate soomustega, mille vahel on pulberjas kirme; lhn halb, gaasi meenutav; kasvab suvel ja sgisel inimtegevusega seotud paikades (aedades, parkides, metsaservadel), kaunis sageli; mrgine (vt. mao- ja soolenhtudega mrgitus).207Perekond harisirmik, Lepiota (Pers.: Fr.) Gray Viljakehad sirmikjad, vikesed kuni keskmised, hukeselihalised. Kbar sagedamini soomuseline, keskpaigas alati soomusteks jagunemata kbaranahaga, nn. harjaga. Kbaraserv alati sile, pole kunagi triibuline. Eoslehekesed valged. Loor olemas. Jalg rngaga, mis tihti kaduv. Eospulber valge, harva kreemikas. Eosed siledad, idupoorita, dekstrinoidsed, tsanofiilsed. Heilotsstiidid olemas. Pandlad seeneniitidel tihti olemas. Huumuse- ja kdusaproobid metsades, niitudel, aedades, parkides, juulist oktoobrini. Enamik mittesdavad vi teadmata vrtusega, on mrgiseid liike. Eestis 11 liiki. Kige sagedasem liik on vike vastiku gaasitaolise lhnaga haisev harisirmik (L. cristata (Bolt.: Fr.) P. Kumm.), mille kuni 6 cm suurune kbar on valkjal phjal kaetud punakaspruunide pisikeste soomustega; mrgine. Sage on ka leni kreemika vrvusega, kollakaspruuni-soomuselise kbaraga ja tihedalt vatjasebemelise jalaga, lhnata villjalg-harisirmik (L. clypeolaria (Bull.: Fr.) P. Kumm.) (tahvel 96) ja sellele lhedane, kuid kollase-vatjasebemelise jalaga kollajalg-harisirmik (L. ventriosospora D.A. Reid). Mlemad viimatimainitud liigid on okas- ja segametsade kdusaproobid; sdavad. Niitudel kasvab kaunis harva leni valge, keskmise suurusega (kbar kuni 6 cm) viljakehadega, vatjasebemelise jalaga valge harisirmik (L. alba (Bres.) Sacc.); sdav. Valge harisirmikuga on vga sarnane samuti niitudel kasvav, kuid Eestis harva esinev niit-harisirmik (L. subalba P.D. Orton), mis erineb eelmisest liigist vaid eoste kujult: valgel harisirmikul on eosed raketja kujuga, hest otsast nagu raligatud, niit-harisirmikul aga mlemast otsast teravduva tipuga, kvjad. Eestis esineb mitmeid vikesi pruunisoomuselisi harisirmikuid, mis suure omavahelise sarnasuse tttu on raskesti mratavad ja seni meil lbittamata grupp; vrib thelepanu ohtlikult mrgiste liikide olemasolu tttu, mis phjustavad amanitiinimrgitust. Hsti ratuntav liik on siin vaid jala alusel ilusate sinkjasroheliste soomustega vike (kbar kuni 3.5 cm) rohe-harisirmik (L. grangei (Eyre) Khner) (tahvel 95), mis on leitud salu-lehtmetsast Nigula looduskaitsealalt; Eesti Punase raamatu liik (vt. seenekaitse). Rohe-harisirmik ei ole mrgine. Eestis on sellest rhmast mratud veel kastan-harisirmik (L. castanea Qul.) (tahvel 96), mille kbar (kuni 3 cm) ja jalg (kuni 5 x 0,5 cm) on tihedalt leni punakaspruuni-soomuselised; eosed omaprase kujuga kiiljad; kasvab metsades, sgisel, harva. Viimast liiki peeti seni vga mrgiseks, uuematel andmetel ta amatoksiini rhma mrke ei sisalda; mittesdav. Amatoksiine on siiski leitud ligi 10 selle rhma liigis (Bresinsky & Besl, 1985). Need on Euroopas philiselt lunapoolse levikuga liigid, millest mned ulatuvad ksikleidudega Phjamaadesse. Pole vlistatud mne sellise liigi leid ka Eestist, niteks viks Saaremaalt leida surmavalt mrgist roosakat harisirmikut (L. brunneoincarnata Chod. & Martin), mida on leitud Taanis (Hansen & Knudsen, 1992). See on 24 cm suuruse kbaraga seeneke, mille kbar ja jalg on roosakal phjal tihedalt kaetud vikeste pruunide soomustega; kasvab parkides, psastikes, ruderaalaladel, tihti ngesepuhmikutes. Niisiis ettevaatust pisikeste pruunisoomuseliste harisirmikute korjamisel! Perekond ebaampinjon, Leucoagaricus (Locq.) Singer Viljakehad keskmise suurusega kuni suured, lihakad. Kbar enamasti peeneteralise kirmega. Eoslehekesed vabad. Rngasloor olemas. Jalg rngaga. Eospulber valge. Eosed siledad, idupooriga, metakromaatilised, dekstrinoidsed. Arvukad heilotsstiidid. Pandlad puuduvad. Huumuse- ja kdusaproobid. Teadmata vrtusega, mrgiseid liike pole. Eestis 2 liiki: roosalehine ebaampinjon (L. holosericeus (Planer) M.M. Moser, sn. L. carneifolius (Gillet) Wasser) ja samet-ebaampinjon (L. cretaceus (Bull.: Fr.) M.M. Moser, sn. L. naucinus (Fr.) Singer, sn. L. leucothites (Vittad.) Wasser). Need on omavahel vga sarnased liigid: mlemal on leni valged, hiljem kreemikad viljakehad (kbar kuni 12 cm); eoslehekesed on vanemalt roosad; jalg rngaga. Erinevused on mikroskoopilises ehituses. Mlemad liigid kasvavad Eestis harva aedades, niitudel, rohtunud paigus, septembris ja oktoobris. Perekond sirmik, Macrolepiota Singer Viljakehad sirmikjad, kaunis lihakad, keskmise suurusegavi suured. Kbar soomuseline. Rngasloor olemas. Jalg les-alla liikuva rngaga, soomuseliselt kirju vi paljas. Eospulber valge. Eosed suured, ellipsoidsed, silmatorkava idupooriga, dekstrinoidsed, metakromaatilised. Seeneniidid enamasti pannaldega. Huumuse- ja kdusaproobid, mned liigid fakultatiivsed mkoriisaseened. Kasvavad metsades, niitudel, vsastikes, rohtunud metsa- ja kraavikallastel, juulist oktoobrini. Hinnatud ja head sgiseened, kuid ks teisend mrgine. Eestis 7 liiki. Hstituntud ja laialt levinud liik Eestis on suur sirmik (M. procera (Scop.: Fr.) Singer) (tahvel 97), mille hiiglaslikud, vihmavarje meenutavad, jmeda-pruunisoomuselise kbara (kuni 30 cm) ja pika (kuni 35 cm) jalaga, muutumatu vrvusega viljakehad kasvavad tihti suurte kogumikena avatud rohtunud kasvukohtadel juulist alates; sirmikupraad snitslina on maitsvamaid seeneroogi. Suure sirmikuga on vga sarnane tohtvalge, nii jalal kui kbaral hredalt pruunikate soomustega kaetud tohtsirmik (M. permixta (Barla) M.M.208Moser & Pacioni), mille viljakehad muutuvad katsumisel nrgalt punakaks; kasvab samuti avatud rohtunud paigus, Eestis vga harva; maitsev sgiseen. Palja, mittesoomuselise jalaga liikidest on Eestis sage katsumisel intensiivselt safranpunaseks muutuv keskmise suurusega kuni suur pruunisoomuselise kbaraga (1015 cm) safransirmik (M. rhacodes (Vitt.) Singer) (tahvel 98); kasvab okasmetsades, eriti kuusikutes ja kuusehekkides. Eestis seni leitud ainult safransirmiku hallikaspruuni vrvusega tpteisendit (var. rhacodes), mis on vga hea sgiseen. Safransirmiku aedteisend (var. bohemica (Wich.) Bellu, sn. var. hortensis (Pilt) Wasser) kuulub aga mrkseente hulka; viimase erinevustunnusteks tpteisendist on tumepruunid soomused kbara valgel phjal, muguljas jalaalus; jalal lehterjas, tugevam rngas; eosed suuremad; kasvab aedades, vljaspool metsa; Eestis seni leidmata. leni valgete (ka kbarasoomused valged!), katsumisel kahvaturoosaks muutuvate rediselhnaliste viljakehadega okasmetsades kasvav valge sirmik (M. nympharum (Kalchbr.) Wasser, sn. M. puellaris (Fr.) M.M. Moser) on Euroopa Punase nimestiku ja Eesti Punase raamatu seeneliik; kuulub meil ka II kategooria riikliku kaitse alla (vt. seenekaitse); Eestis seni teada vaid kaks leiukohta. Rohtunud metsades, niitudel, eriti rannikul on kaunis sage keskmise suurusega, teralis-sametja kbara ja palja jalaga, leni valge, hiljem ainult roosakate eoslehekestega sametsirmik (M. excoriata (Schaeff.: Fr.) Wasser); hea sgiseen. Samuti teralis-jahuka-kirmelise kuni vga peenesoomuselise kbaraga ja ookerpruunidest soomustest kirju jalaga, muidu leni valge, silmatorkavalt keskpaigas khmja, serva poole aga thtjalt lheneva nahaga kbaraga liik on khmsirmik (M. mastoidea (Fr.: Fr.) Singer) (tahvel 98); kasvab avatud paigus ja on hea sgiseen; Eestis leidub harva. Perekond vrvlehik, Melanophyllum Velen. Viljakehad napsikjad, pisikesed, vhelihakad. Loor olemas. Kbar ja jalg loorist jahukas-teralise kirmega. Jalg rngata. Eoslehekesed tumedalt vrvunud. Eospulber vrskelt roekas, hiljem muutub dehdratsiooni tttu roosakaks kuni pruunikaks. Eosed siledad, tihti nrgalt nurgelised, idupoorita, pole dekstrinoidsed. Kbaranahk epiteeli tpi. Pandlad esinevad. Eestis 1 harva esinev liik: vga ilusate, karmiin-veinpunaste eoslehekestega, halli, kuni 2 cm kbaraga ja karmiinroosa jalaga, noorelt le kbaraserva ripnevate valgete looriebemetega puna-vrvlehik (M. haematospermum (Bull.: Fr.) Kreisel, sn. M. echinatum (Roth : Fr.) Singer). Seen kasvab leht- ja segametsades augustis ja septembris ja on kogu Euroopas vhese levikuga.Sugukond tindikulised, CoprinaceaeViljakehad enamasti vikesed kuni keskmised ja hukeselihalised, harva suured ja lihakad. Eoslavakandja koosneb paralleelsete klgedega vi lbilikes kiiljatest, tihti autolseeruvatest (Coprinus) eoslehekestest. ld- ja rngaslooriga vi loorita. Eoslehekeste seeneliha paralleelne. Kbaranahk valdavalt epiteeli vi hmenidermi tpi, koosneb enam vi vhem pisjatest rakkudest. Seeneniidid pannaldega. Eospulber tumepruun, tume-purpurpruun vi must. Eosed siledad, punkteeritud vi nsalised, enamasti idupooriga. Valdavalt kosmopoliidid. Kdu-, huumuse-, snniku-, puidu-, kulusaproobid. Eestis 2 perekonda. Seni leitud kokku 90 liiki, oletatavasti aga leidub meil le 150 liigi. Perekond tindik, Coprinus Pers. Vhelihakad, haprad, valge kuni halli vi pruuni kbaraga viljakehad, valdavalt vikesed (24 cm) vi vga vikesed (15 mm). Korraprane, enamasti rihveljas kbar noorelt poolkerajas kuni ruljas, hiljem kellukjas kuni lame. Tavaliselt paralleelsete klgedega eoslehekesed enamasti vabad, harva kitsalt jalale kinnitunud. Eoste valmimine, millega kaasneb algul heledate eoslehekeste muutumine roosaks vi pruunikaks, seejrel purpurseks kuni mustaks, algab eoslehekeste vabast servast kbaraliha poole. Enamikul liikidel toimub eoste valmimisel eoslehekeste autolseerumine (tindistumine), mis vib haarata ka kbara kuni selle keskosani. See aitab kaasa eoste levimisele tindina, niteks loomade klge kleepunult. Mnel liigil lhestuvad eoslehekesed kbara sirgudes altpoolt kaheks, silitades henduse ainult servaosas, kusjuures tindistumist ei toimugi. Sobivates tingimustes (soodsa niiskuse, soojuse ja sobiva substraadi puhul) kasvavad tindikud kogu vegetatsiooniperioodi vltel, mned liigid aga esinevad siiski vaid kindlal aastaajal. ksikud sdavad liigid, valdavalt thtsusetud. Tindikuliigid on tavaliselt mratavad ainult mikroskoopiliste tunnuste loori ja kbaranaha ehituse, eoste mtmete ja vrvuse, tsstiidide olemasolu ja kuju jrgi. Tindikuid on nii meil kui ka kogu maailmas veel vhe uuritud. Seni maailmas kirjeldatud enam kui 200 liiki jaotatakse rhmadesse kbaranaha ehituse ja kbarat katva loori olemasolu ning selle elementide kuju jrgi, millele baseeruvat Ortoni ja Watlingi (1979)209ssteemi kasutatakse phijoontes ka allpool. Eestist on seni leitud 65 kindlat liiki, veel kmmekond ootab identifitseerimist vi koguni teadusele uutena kirjeldamist. Rngaslooriga tindikute (stirp Coprinus) kbaranahk ja loorijnused koosnevad radiaalselt paigutunud silinderjatest seeneniitidest, jalal selge rngas; alati tindistuvad viljakehad on keskmised vi suured. Perekonna suurima liigi soomustindiku (C. comatus (Mueller : Fr.) Gray) valge soomuseline kbar on ruljas, 515 cm krge, 36 cm lai; jalg kuni 20, mnikord isegi 40 cm krge. Soomustindik kasvab juunist hilissgiseni aedades, haljasaladel, karjamaadel, prahipaikades, metsasihtidel ja -teeservades jm. inimtegevusega seotud paikades, kohati massiliselt. Noored viljakehad (kuni eoslehekesed pole veel tumenenud) on vrskelt vi marineeritult sdavad. Keskkonna suure saastatuse tttu ei tule kaasajal aga soomustindik linnades ja tstuspiirkondades sgiseenena enam arvesse, tervise huvides ei tohi teda sealt korjata (vt. ebatelised seenemrgitused). See liik ja kik lejnud sdavad tindikuliigid oleksid kergesti viljeldavad, kuid kiire tindistumise tttu ei kannata nad mgile transportimist. Vill-looriga tindikute (stirp Lagopus) kiirjalt orienteeritud seeneniitidest vi pikenenud rakkudest koosnev kbaranahk on kaetud ldloori valkjate ebemetega, mis koosnevad peamiselt paralleelsetest harunemata seeneniitidest; sirgumata kbar 13 cm krge. Metsades ja aedades on snnikuga vetatud vi puidujtmetest rikkal mullal tavaline vga habras, mittetindistuvate eoslehekestega pikkjalg-tindik (C. lagopus (Fr.) Fr.). Temaga sarnane harvaesinev, kuid tindistuvate eoslehekestega villjalg-tindik (C. macrocephalus (Berk.) Berk.) kasvab kdunevatel taimejnustel. Kahe eelmisega sarnane, kuid enamasti knnasjalt juurduv juurtindik (C. cinereus (Schaeff.: Fr.) Gray) kasvab orgaanilise vetise krge sisaldusega substraadil snnikul, lavamullal, sigalate lgahoidlates ujuval pinnakihil, kuumaks linud viljatuulamisjtmetel (isegi veebruarikuus miinuskraadide juures katvast lumekihist lbi sirgudes!), snnikuga mrdunud kitel; esineb meil vga sageli ja massiliselt; kirjanduse andmeil on seda liiki isoleeritud isegi inimese kehalt; mnel maal peetakse juurtindikut esmaklassiliseks sgiseeneks (Singer, 1975). Hobusepabulatel ja lehmakookidel kasvava kahe liigi pabulatindiku (C. radiatus (Bolton : Fr.) Gray) ning ebapabula-tindiku (C. pseudoradiatus Watling) purpurpruunid kbarad on noorelt ainult 26 mm krged, sirgunud niitjas jalg seevastu kuni 5 cm pikkune; selliste viljakehade eluiga on umbes ks pev. Lkketindik (C. lagopides P. Karst.) kasvab plenud pinnasel ja sestunud puidul; Ltis E. Vimba kogutuna leitud ka paneelmaja kgist krohvilt. Napi looriga tindikutel (stirp Atramentarius) koosneb kbaranahk orienteeritud peentest seeneniitidest. Jala alaosas esineb rngast meenutav vagu vi volt, millest allpool silivad ldloori jnused jalale liibuvad ebemed. Kbaral esineb selliseid ebemeid samuti, kuid seal kasvavad nad tihedalt kokku kbara pinnaga, mis nib seetttu ebemeteta, siledana. Meil kasvavad vga sageli voldiline tindik (C. atramentarius (Bull.: Fr.) Fr.), pruun tindik (C. fuscescens (Schaeff.) Fr.) ja nsatindik (C. acuminatus (Romagn. P.D. Orton), haruldane on soomusjalg-tindik (C. romagnesianus Singer); kik nad kasvavad niliselt maapinnal, tegelikult aga on seotud seeneniidistiku kaudu puujuurtega vi pinnasesse mattunud kduneva puiduga, isegi mitukmmend aastat tagasi raadatud maadel ja kunagistel ehitusplatsidel. Kik need hallide viljakehadega suhteliselt lihakad ja suured (kbar 37 cm krge), psjate kogumikena kasvavad tindikud on maitsvad sgiseened, kuid nende smisel ei tohi tarvitada alkoholi, vastasel korral ilmneb seenemrgitus (vt. kopriini-alkoholimrgitus). Voldilise ja soomustindiku tindistunud viljakehadest saab konserveerivate ja sideainete lisamisel valmistada tinti, mille "vrvaineks" on tegelikult valminud eosed. Sellist tinti kasutati vanasti dokumenditindina, kaasajal saab selle abil retueerida fotosid. Segalooriga tindikutel on kbaranahk sama ehitusega kui vill-looriga tindikutel, kuid kbarat kattev loor koosneb harunemata vi harunenud seeneniitidest vi sfrotsstidest vi mlema kombinatsioonist, kattes noori viljakehi kiulise, vatja vi jahuja kirmena. ksikutel liikidel esineb ka rngasloor, mis hiljem laguneb ebemeteks. Kbar on selle rhma liikidel algul valge, seejrel hall, keskpaigas bee, kreem kuni helepruunikas. Harva vib tuleasemetel leida karedaeoselist tindikut (C. echinosporus Buller), mille vikesi viljakehi (krgusega kuni 2 cm) kattev loor koosneb vheste tkaliste harudega seeneniitidest. Krreliste, tarnade (Carex spp.), hundinuiade (Typha spp.) jt. rohttaimede vartel, lehetuppedel ja kdunevatel lehtedel kasvavad noorelt 110 mm krguste, peaaegu kerajate viljakehadega kulutindik (C. friesii Qul.), ngesetindik (C. urticicola (Berk. & Broome) Buller), kuuskjas tindik (C. phaeosporus P. Karst.) ning tarnatindik (C. tigrinellus Boud.), tuleasemetel aga veidi suurem ltseoseline tindik (C. gonophyllus Qul.). Nende liikide vatjas loor koosneb samuti harunenud tkalistest ja mgaratega seeneniitidest, mis210meenutavad hirvesarvi vi korallide harusid. Mnel liigil on loorirakud pigmenteeritud (kollased vi kuldpruunid) ja inkrusteeritud. Loetletud liikidel vib jalg sirguda kuni 6 cm krguseks; viljakehad tindistuvad 12 pevaga. Karjamaadel vib lehmasnnikult leida kogumikena pisikest (kbar algul 27 mm krge ja 14 mm lai, peale sirgumist 28 mm laiune; jalg 24 cm krge) suvist tindikut (C. xenobius P.D. Orton); kuival ajal jb ta kll mrkamatuks, kuna viljakehad arenevad lehmakoogi serva all, sirguvad sel kastega lbi snniku ja on keskhommikuks juba vaevumrgatavaks kuivanud; selle liigi loor koosneb harunenud seeneniitidest, need omakorda silinderjatest vi kvjatest rakkudest. Samades tingimustes vib leida suvise tindikuga sarnast koidutindikut (C. poliomallus Romagn.), mis kasvab snnikuhunniku pinnal ja binokulaari all vaadelduna meenutab nutthallitust. Koidutindiku looris leidub peale kvjatest vi silinderjatest rakkudest koosnevate seeneniitide veel inkrusteeritud sfrotsste suurusega 2040 m. Koidutindiku kbaranaha ehitus on erandlik pealmine kiht ei koosne siin mitte seeneniitidest, vaid kiirjalt orienteeritud ebakorraprastest rakkudest. Siia rhma on paigutatud samuti snnikul kasvav kreemika looriga pisike (kbar enne sirgumist kuni 10 mm krge ja 38 mm lai) vahelmine tindik (C. utrifer (Joss. ex) Watling), mille loor koosneb nii sfrotsstidest kui ka piklikest ja kvjatest elementidest; meil on seda liiki leitud ainult ks kord Valgamaalt Lllemelt, hobusepabulatelt. Peamiselt ainult sfrotsstidest koosnevat loori omavad segalooriga tindikute gruppi kuuluvad liigid moodustavad kaks alarhma: 1) inkrusteerumata vi soolhappes lahustva inkrustatsiooniga sfrotsstidega liigid, mille eosed on tavaliselt nhtava mbriseta ja seeneliha valdavalt erilise lhnata; 2) ogaliste sfrotsstidega liigid, mille eostel vib mikroskoobi all nha eosembrist, hele- kuni tumehallidel viljakehadel on seeneliha aga tihti haisev vi lhnav. Esimeses alarhmas tuleb kigepealt mrkida lumitindikut (C. niveus (Pers.: Fr.) Fr.) ja valget tindikut (C. pachyspermus P.D. Orton); mlemad on lumivalged vikese kbaraga (enne sirgumist 1530x1015 mm) seened, mis kasvavad karjamaal ja metsas lehma- ja hobusesnnikul; esimese liigi eoskannad on 4-, teise liigi omad 2-eoselised. Eelmistega sarnane vrvuv tindik (C. cothurnatus Godey) on tihti juurduv ja jalg valge jahuja looriga, mis peale puudutamist varsti roosaks vrvub; kasvab snnikuhunnikutel ja -patareidel, ks kord leitud tilkuva radiaatori alla jetud niiskelt puuvillaselt prandalapilt. Samuti eelmistega vga sarnane, kuid sellele rhmale erandliku, meeldiva, kookose vi pirniessentsi lhnaga lhnav tindik (C. pseudoniveus Bender & Ulj) kasvab lehmasnnikul ja on seni leitud vaid Hollandist, Austriast ning Eestist; algul lumivalge kbar muutub veidi aja prast beebiroosaks, seejrel tinahalliks. Hobusesnnikul kasvab pisike (enne sirgumist 112 mm krge) sdaeoseline tindik (C. cordisporus Gibbs). Kdunevatel kartulitel (ka kartulivagudel lagunevate emakartulite kohal pinnasel) on leitud pisut suuremat, munaja beei kbaraga kartulitindikut (C. patouillardii Qul.). Snnikul kasvab veel niisama miniatuurne valkjas rngastindik (C. ephemeroides (Bull.: Fr.) Fr.), mille jala laosal on rngas. Teises alarhmas esinevad liigid kasvavad kik valdavalt snnikul vi vetatud pinnasel. Vga halva lhnaga on vike (sirgumata 13 cm) kolmeeoseline tindik (C. trisporus Kemp & Watling, incl. C. triplex P.D. Orton), vga vike (13 mm) haisev tindik (C. narcoticus (Batsch : Fr.) Fr.), miniatuurne (12 mm) lehkav tindik (C. stercoreus (Bull.) Fr.) ning kuni 25 cm pikkuse pseudoriisaga ja kuni 6 cm krguse kbaraga raipelhnaline tindik (cf. C. radicans Romagn.); viimane liik kasvas silosegusel alusturbal ja ta asukoht avastati vga vastiku raipe+pudretilhna jrgi paarikmne meetri tagant. Vetatud pinnasel kasvav peaaegu lhnata mugultindik (C. tuberosus Qul.) juurdub, kusjuures pseudoriisa lhtub 510 (15) mm lbimduga musta kestaga kerajast vi piklikust seenemgarast. Kaldatindik (C. martinii Favre ex P.D. Orton) kasvab kdunevate veetaimede jnustel, meil leitud hundinuia (Typha sp.) lehelt. Rennitindikut (C. laanii van Waveren) on meil seni leitud kalakasvatuse mrgadelt puurennidelt ja isegi mustast kummist puuvillaste tekstuuriniitidega veetorult. Kikidel lejnud tindikuliikidel koosneb kbaranahk sfrotsstidest, meenutades lbi mikroskoobi vaadates munakivisillutist. Stendava looriga tindikutel koosneb loor sfrotsstidest vi ellipsoidsete rakkudega seeneniitidest, lisaks vib esineda silinderjatest vi ebakorraprastest rakkudest koosnevaid seeneniite. Viljakehade kasvades selline loor kaob vi laguneb ebemeteks. Karjamaade vetatud pinnasel, tuulamisjtmetel, snnikul ja plenud pinnasel kasvab kevadel varieeruv tindik (C. flocculosus (DC.) Fr.), mille valge vi porivrvi, mnikord ka erepruuni tipuosaga kellukjas kbar lplikult ei avanegi; looriebemete seeneniidid koosnevad vga erineva kujuga (silinderjad, kvjad, ellipsoidsed, kerajad) lbipaistvatest kuni kollakatest inkrusteeritud rakkudest; sellele paljude tunnuste poolest nii muutlikule tindikuliigile on iseloomulikuks, jvaks tunnuseks ekstsentriliselt paigutatud idupooriga suured ellipsoidsed eosed. Massiliselt ja sageli211esinev stendav tindik (C. micaceus (Bull.: Fr.) Fr.) kasvab metsades ja parkides puude ja pinnasesse mattunud puidu lheduses (kord leitud pimedas kanalisatsioonikaevus betoonile kinnitunud rohujuurtelt); sdav samadel tingimustel kui voldiline tindik (alkoholi tarbimata) (vt. kopriini-alkoholimrgitus). Erandlikel aastatel vib tavaliselt vheldane stendav tindik (kellukjas sirgumata kbar 13,5 cm krge ja peaaegu sama lai, jalg alusel 5 mm paksune) palju suuremaks kasvada (sirgumata kbar kuni 8 cm krge, jalg alusel 1,5 cm paks); selliseid suuri stendavaid tindikuid on leitud vana unapuu (Malus domestica Borkh.) korbalt 2 m krguselt Muhumaalt Koguvalt. Eelmise liigiga vga sarnasel silejalg-tindikul (C. truncorum (Schaeff.) Fr.) koosneb kiiresti kaduv stendavatest ebemetest loor samuti peamiselt ainult sfrotsstidest. Ka rajatindiku (C. rufopruinatus Romagn.) loor koosneb ainult sfrotsstidest, kuid looriebemed on punakaspruunid ja kbarale tugevasti klge kasvanud; viljakehad on pisikesed (515 mm krged); see kogu maailmas vga haruldane liik kasvab teede huumuspinnasel rpajlgedes siiani oli teda leitud vaid ks kord Prantsusmaalt esmakirjelduse paigast, nd on teda siis teist korda leitud Eestist Valgamaalt, Llleme surnuaia lhedalt porise rattarpa kljelt. Metsas ja vsas, laguneval puidul vi selle lheduses kasvav vsatindik (C. xanthothrix Romagn.), plenud puidul vi pinnasesse mattunud puidu mbruses kasvav puidutindik (C. radians (Desm.) Fr.) ja lehekdul kasvav kitsaeoseline tindik (C. domesticus (Bolton : Fr.) Gray) moodustavad kasvukohas tihti roostepruuni kva seeneniidistiku, nn. osooniumi. Need liigid erinevad ksteisest eoste laiuse ja loori ketjate seeneniitide rakukestade paksuse ja ornamentatsiooni poolest; seeneniitidest ja sfrotsstidest loor moodustab viljakehadel psivaid vrvunud tipuga ebemeid. Meil on plenud pinnase ja puiduga maaparandushunnikutelt leitud veel vga ilusat aletindikut (C. bipellis Romagn.), mille algul viljakehi kattev paks loor koosneb kahest kihist valgest alumisest ja roostepruunist pealmisest kihist; viljakehade kasvades jagunevad loorikihid otsekui kahevrviliseks pitsiks, mille aukudest omakorda paistab mesipruun kbarapind; mnel viljakehal laguneb loor kontsentriliselt paigutatud ebemeteringiks ja seen meenutab krbseseent. Udemeliste tindikute kbar on pstiste herakuliste udemetega, mis kujutavad endast kbaratsstiide, nn. seetulaid; lisaks neile vib kbaral esineda sfrotsstidest koosnev loor. Vga levinud ja massiline, kndudel ja laguneval puidul ning selle mbruses kasvav pisike (kbar 0,61,5 cm) seltsiv tindik (C. disseminatus (Pers.: Fr.) Gray) klbab sa ega tindistu; tal esineb paksukestalistest sfrotsstidest napp loor; liigile on omane seltsiv kasvuviis hes suures kogumikus vib koos kasvada sadu viljakehasid; koos alkoholiga mrgine. Veidi suurem (kbar 14 cm krge) metstindik (C. sylvaticus Peck) on samuti seotud puiduga, kasvab maapinnal puujuurte kohal, saepurusegusel mullal ning puuriidaalustel; tema eosed on punkteeritud kestaga. Pisike (kbar 615 mm krge) 2-eoseliste eoskandadega nsaeoseline tindik (C. verrucispermus Joss.) kasvab ruderaalaladel (vanad liivaaugud, uudismaa jmt.). Vga vike (sirgumata kbar lbimdus 5 8 mm) telliskivipunase kuni roostepruuni kbaraga ere tindik (C. pyrrhantes Romagn.) kasvab vetatud pinnasel; selle liigi loor sisaldab roostepruune, osaliselt inkrusteeritud, pirnjaid kuni marellipsoidseid elemente. Snnikuhunnikutel kasvab noorelt purpurse rulja kbaraga (sirgudes kellukjas, 520 mm krge) kandiliseeoseline tindik (C. marculentus Britzelm., sn. C. hexagonosporus Joss.), millel esineb sfrotsste vaid vga noortel viljakehadel. lejnud udemelistel tindikutel sfrotsstidest loori ei ole. Siin on palju omavahel lhedasi, kiiresti tindistuvaid lhiealisi (efemeerseid) snnikuliike. Meil vga levinud knnasjalt juurduvad liigid on lavatindik (C. congregatus (Bull.) Fr.) ja kaheeoseline tindik (C. bisporus Lange); mlemad kasvavad snnikuhunnikutel ja -patareidel, samuti vetatud pinnasel; esimesel liigil on eoskannad nelja-, teisel kaheeoselised. Harvem esinev hommikutindik (C. ephemerus (Bull.: Fr.) Fr.) kasvab ksikute viljakehadena vanemal snnikul. Karjamaadel vib lehma- ja hobusesnnikul harva leida eelmistest veel viksemaid liike (kbara krgus tavaliselt alla 1 cm): lhiudemelist tindikut (C. brevisetulosus Arnolds), purpurtindikut (C. heterosetulosus Locq. ex Watling) ja pikaeoselist tindikut (C. sassii M. Lange & A. H. Sm.); viimane on kaheeoseliste eoskandadega. Maapinnal kasvavad udemelised tindikud ei tindistu nii kiiresti kui snnikuliigid vi ei tindistu ldse. Kultuuheinamaadel, maaparanduse lbi teinud aladel ja paljastatud turbamullal kasvab tihedate tuttidena vga vahelduvalt vrvunud tutt-tindik (C. hiascens (Bull.: Fr.) Fr.); hallide ja pruunide toonide esinemine kbara erinevates osades ja vrvide vaheldumine on tingitud selle liigi kbara hgrofaansusest. ks kord on meil Valgamaalt Lllemelt saepururikkalt hredalt murupinnaselt leitud kaheeoseliste eoskandadega rna tindikut (C. amphithallus M. Lange & A.H. Sm.), samuti hel korral on Llleme surnuaialt leitud tumedat tindikut (C. subimpatiens M. Lange & A.H. Sm.). Tuleasemetelt ja plenud pinnaselt vib sageli leida trapetsjate (mitralaadsete) eostega trapetseoselist tindikut (C. angulatus Peck). Ebemelise tindiku212(C. heterothrix Khner) kbaratsstiidid on enamasti tlvjad; avanemata kbara tipul paiknevad valged ebemed koosnevad harunevatest silinderjatest seeneniitidest. Paljakbaralistel tindikutel loor ja udemed puuduvad, ainult hel liigil karvasel tindikul esinevad pikad herakulised harjased. Osa liike meenutab peale kbara avanemist vihmavarju. Mned liigid ei tindistu. Karvane tindik (C. auricomus Pat.) kasvab kduneval puidul ja kndude lheduses; tema kbaral vib noorelt leida vga peeni herakulisi seetasid (100300x36 m). Kraetindiku (C. plicatilis (Sowerby : Fr.) Fr.) kbar avaneb vananedes tielikult, muutudes lamedaks; see liik kasvab heina- ja karjamaadel, teede res ja metsaservades, talle on eriti iseloomulik eoslehekeste kinnitumine jala tippu mbritseva rngasja paksendi krae klge. Ka varjutindiku (C. galericuliformis Losa ex Watling) ja psastindiku (C. leiocephalus P.D. Orton) kbar muutub avanedes lamedaks; need kaks liiki kasvavad kraetindikust varjulisemates kohtades ja erinevad teineteisest eoste laiuse poolest. Aastindik (C. hercules Ulj & Bas) kasvab heina- ja karjamaadel kogumikena, tema eosed on ekstsentriliselt paigutunud idupooriga. Karjamaadel snnikul kasvavad pisitindik (C. miser P. Karst.) ja paljas tindik (C. schroeteri P. Karst., sn. C. nudiceps P.D. Orton). Pisitindiku kbar on enne avanemist 15 mm, paljal tindikul 515 mm krgune; ka eoste suuruses on neil liikidel oluline vahe pisitindikul on eosed 79 m, paljal tindikul aga 1215 m pikad. Perekond psatrell, Psathyrella (Fr.) Qul. Vhelihakad, haprad, kreemid kuni tumepruunid vi kollastes toonides viljakehad tavaliselt vikesed (2-6 cm). Korraprane, enamasti hgrofaanne kbar koonusjas-kellukjas kuni poolkerajas (harva kumer) ja pole mitte kunagi rihveljas, niiskena vib kll olla rnalt triibuline. Kbaranahk epiteeli vi hmenidermi tpi. Paljudel liikidel esineb loor; kbara servale vivad sellest hiljem jda kiulised vi ebemelised loorijnused. Enamasti jalale kinnitunud vi ahenduvalt klge kasvanud eoslehekesed kiilja ristlikega. Eoste valmimisel muutuvad algselt heledad eoslehekesed htlaselt tumedaks. Eospulber mustjas- vi lihapruun kuni must. Perekonna iseloomulikuks tunnuseks on eoste pleekumine kontsentreeritud vvelhappes. Psatrelle on nii meil kui ka kogu maailmas vhe uuritud. Nad on tpselt mratavad ainult mikroskoopiliste tunnuste, kbara pinna ehituse, eoste ja tsstiidide jrgi. Eestis on seni leitud vaid 32 liiki, kuid lhem uurimine vib nende arvu vhemalt kolmekordistada. Mittesdavad, 1 liik mrgine. Eraldi rhma moodustavad psatrellid, mille kbar on vhemalt noorelt leni vatjaskiuline vi -soomuseline. Punakas- kuni ookerpruuni kbaraga (4-10 cm) pisarpsatrell (P. velutina (Pers.: Fr.) Singer) (tahvel 99) kasvab meil vga sageli teeservadel, metsasihtidel ja plluservadel kogu suve ja sgise lbi, olles neis kasvupaigus ks Eesti tavalisemaid ja tihti massilisemaid seeneliike; eosed on sellel liigil nsalised ja eoslehekesed servas tihti pisaratega; mrgine (vt. mao- ja soolenhtudega mrgitus). Sgisel okasmetsades kndudel psjalt kasvav meduuspsatrell (P. caputmedusae (Fr.) Konrad & Maubl.) on teiste psatrelliliikide seas vga silmatorkav liik. Kbar (4-6 cm) on noorelt valkjas, pruunika keskkohaga, lpuks okolaadpruun; algul katavad kbarat tihedalt valkjad vi mustad soomused; jalg on rihveldatud kahekordsest rngasloorist allpool mustjate turris soomustega; ka selle liigi eoslehekesed on pisaratega. Hallide kuni mustjate kiuliste soomustega on veel haruldase pikkjalg-psatrelli (P. cotonea (Qul.) Konrad & Maubl.) viljakehad, mis kasvavad samuti psjalt lehtpuukndudel. lejnud psatrelliliikidel on kbar paljas (soomusteta), kuid vib tihti olla loorijnustega. Kevadpsatrell (P. vernalis (Lange) M.M. Moser) kasvab aprillis ja mais metsades vi psastikes. Maikuust hilissgiseni vib samades paikades vga sageli leida ka valkjate, hukeste ja habraste viljakehadega valget psatrelli (P. candolleana (Fr.: Fr.) Maire) (tahvel 99), mida niteks Phja-Ameerikas peetakse vga heaks sgiseeneks. Valge psatrell on eriti levinud lodustuvates ja soostuvates metsades; kige puasemal ja seenevaesemal sdasuvisel ajal, juunis ja juulis, on see liik taolistele kasvukohtadele vga iseloomulik ja esineb tihti massiliselt. Sgisel kasvab lehtmetsades maapinnal haruldane knnaspsatrell (P. multipedata (Peck) A.H. Sm.), mille viljakehad vivad kasvada mitmekmne kaupa koos knnasjate kogumikena. Hilissgisel kasvab metsapinnasel harva juurpsatrell (P. microrrhiza (Lasch : Fr.) Konrad & Maubl.), mille jalg juurdub pika kvja pseudoriisa abil. Mitu psatrelliliiki on seotud puiduga. Nii kasvab sgisel lehtpuukndudel ja -tvedel ning isegi elusate lehtpuude jalamil psaspsatrell (P. cernua (Vahl: Fr.) G. Hirsch); see liik on hilissgisel ja eriti isegi varatalvel sage parkides ja puiestikes. Mahalangenud raagudel ja okstel vi maapinnal oksakeste seas on meil sage sale psatrell (P. gracilis (Fr.) Qul.). Parkides ja lehtmetsades kasvab hilissgisel213lehtpuukndudel ja -tvedel suhteliselt suur ja lihakas (kbar 4-8 cm) okolaadpruun psatrell (P. sarcocephala (Fr.) Singer), mis on meil niisama sage nagu psaspsatrell. Pajude ja paplite mahalangenud tvedel ja nende mbruses, samuti mulda mattunud puiduga paigus kasvab seltsivalt kbuspsatrell (P. pygmaea (Bull.: Fr.) Singer), mida lhema uurimiseta kergesti seltsivaks tindikuks (Coprinus disseminatus) vib pidada, kuigi viimasel on kbar rihveljas, udemeline ja napi sfrotsstidest looriga. Liivikutel ja luidetel kasvab meil vga sageli luitepsatrell (P. ammophila (Durieu & Lv.) P.D. Orton), metsades tuleasemetel sepsatrell (P. pennata (Fr.) Konrad & Maubl.), snnikul snnikupsatrell (P. fimetaria Watling). Hundinuia-psatrell (P. typhae (Kalchbr.) A. Pearson & Dennis) kasvab koguni elusate taimede - hundinuiade (Typha spp.), kalmuse (Acorus calamus L.) ja tarnade (Carex spp.) lehetuppedel veekogude res lausa veepiiril.214Selts Krbseseenelaadsed, AmanitalesViljakehad krbseseenjad, tupplehikjad vi klmaseenjad, lihakad, vikesed kuni suured. Eoslavakandja vabade valgete eoslehekestena. Esineb ld- ja/vi rngasloor; jnusena jb jala alusele tupp ja/vi jalale rngas. Eoslehekeste seeneliha lahknev. Seeneniitide ssteem monomiitne; seeneniidid pannaldega vi ilma. Eoskannad 2-4-eoselised. Eospulber valge. Eosed siledad, harva peenensalised, vrvusetud, kerajad kuni silinderjad, idupoorita, amloidsed vi inamloidsed, atsanofiilsed. Eoslavatsstiidid puuduvad. Mkoriisaseened vi kdusaproobid. Metsades ja puisniitudel suvel ja sgisel. Seltsis 1 sugukond.Sugukond krbseseenelised, AmanitaceaeTunnused nagu seltsil. Eestis 2 perekonda 21 liigiga. Perekond krbseseen, Amanita Pers. Viljakehad krbseseenjad vi tupplehikjad. Kbar keskmine kuni suur, lihakas, tihti ldloori jnustest ebemeline. ld- ja rngasloor nahkjas vi vatjasebemeline; jalg alati tupega ja enamasti ka rngaga. Eosed siledad, amloidsed vi inamloidsed. Mkoriisaseened metsades ja puisniitudel suvel ja sgisel. Eestis 17 liiki. Perekond jaguneb kolmeks alamperekonnaks - tupploorik, krbseseen ja lepidell. Alamperekond tupploorik, Amanitopsis (Roze) Konrad & Maubl. Rngas jalal puudub. Viljakehad vhelihakad, haprad. Kbara serv alati silmatorkavalt rihveljas. Eosed inamloidsed. Eestis 6 liiki. Juulist novembrini kasvab mitmesugustes metsades kige sagedamini tugevalt rihvelja kbaraservaga, keskmise suurusega (kbar kuni 12 cm), suhteliselt hukese seenelihaga rngata krbseseent (A. vaginata (Bull.: Fr.) Vittad.), millel on vhemalt kolm vrvusteisendit: valge teisend (var. alba Gillet) (tahvel 103), hall tpteisend (var. vaginata) ja kollakaspruun teisend (var. badia Gillet). Rngata krbseseene valge teisend on vlimuselt sarnane surmavalt mrgise valge krbseseenega (A. virosa); viimase rngas vib ebemeteks lagunemise tttu vanematel viljakehadel tihti puududa ja siis on eraldustunnuseks vaid kbaraserva iseloom - rngata krbseseene valgel teisendil on see tugevalt rihveljas, valgel krbseseenel aga absoluutselt sile. Teine laialt levinud rngata liik on kahevrviline krbseseen (A. battarrae Boud.), mille oliivpruuni kbara (kuni 12 cm) heledam rihveljas servaosa on keskosast eraldatud silmatorkava tumepruuni kontsentrilise vdiga; muudelt tunnustelt ja samuti levikult rngata krbseseenega sarnane. Ilus rngata liik on oran krbseseen (A. crocea (Qul.) Singer), millel on ere, oran kbar (kuni 12 cm) ja jalal oranid soomused, kasvab meil harva, okasmetsades. Kik kolm nimetatud krbseseene liiki on vrskelt mrgised, kuid kupatatult sdavad (vt. mao- ja soolenhtudega mrgitus). Rngata krbseseene valget teisendit ei soovita siiski rasegamisohu tttu valge krbseseenega kellelgi sgiks korjata - viljakehade vanusest olenevalt vivad tunnused alt vedada ja see vib osutuda saatuslikuks. Lepikutes kasvab meil sgisel vikeste, haprate viljakehadega ja halli kbaraga (kuni 6 cm) lepa-krbseseen (A. friabilis (P. Karst.) Bas) (tahvel 100); tiskasvanult lagunevad rngas ja tupp ebemeteks ja kaovad jalalt; seda liiki ei esine meil sageli, ta kuulub Eesti Punasesse raamatusse (vt. seenekaitse). Nigula looduskaitsealalt on selles rhmas kirjeldatud teadusele uus krbseseeneliik - oliivhall krbseseen (A. olivaceogrisea Kalamees), tal on oliivjas vi ookerhall kbar (kuni 6 cm), vikesed rnad, hukese seenelihaga viljakehad (Urbonas jt., 1986); liiki on sna harva leitud nd ka mujalt Eestist, samuti Ltist ning Soomest; mrgisus vi sdavus teadmata. Viimasele liigile sarnane on A. lividopallescens Gillet, mille kbar on hallikasbee, tupp on valge, kasvab lubjarikastes metsades, meil leitud Kagu-Eestist.215Alamperekond krbseseen, Amanita. Jalg nahkja rngaga. Viljakehad lihakad. Kbara serv rihveljas. Eosed inamloidsed. Eestis 5 liiki, neist 3 mrgist ja 2 mrgisuse kahtlusega. Vga sageli esineb meil mrgine punane krbseseen (A. muscaria (L.: Fr.) Hook.) (tahvel 101), mida kll iga inimene tunneb. Tunduvalt harvem kohtab meil varem punase krbseseene teisendina kirjeldatud kuning-krbseseent (A. regalis (Fr.) Michael) (tahvel 101); see meenutab vliselt igati punast krbseseent, ainult viljakehad on suuremad ja lihakamad; kbar (kuni 25 cm) on ookerpruun ja loorijnused kollakad; kasvab suvel ja sgisel okasmetsades; mrgine. Hoopis haruldane on ainult ks kord 1998.a. augustis Viljandimaalt Voorult salu-kuusesegametsast Milvi Kalamehe leitud nartsiss-krbseseen (A. gemmata (Fr.) Bertilloni), mille kuni 10 cm suurune kbar on nartsisskollane, kogu viljakeha rmiselt habras, rngas jalal juba vga noores eas kaduv; mrgisuse kahtlusega. Leht- ja okasmetsades, eriti nmmemnnikutes kasvab juulist oktoobrini hallikaspruuni kbaraga panter-krbseseen (A. pantherina (DC.: Fr.) Krombh.) (tahvel 104), tema kbar (kuni 12 cm) on alati valgeebemeline ja rihvelja servaga, rngas on lai, tupp he vi mitme kontsentrilise voldina; seent vib Eestis leida sna harva ja tema viljakehad kasvavad alati ksikult. Panter-krbseseen on vga mrgine. Panter-krbseseenele lhedane liik on mrgisuse kahtlusega bee krbseseen (A. eliae Qul.), mida on Eestist leitud vaid ks kord (Kuthan, 1989; Kotlaba, 1990). Selle seene kbar on valkjas kuni hallikaskollane, bee, nahavrvi (kuni 9 cm), rihvelja servaga; jalg valge kuni pruunikas, valge rngaga; tupp ebemeliste vtidena; jalg tihti pikalt pinnasesse ulatuv; kasvab sgisel lehtmetsades. Alamperekond lepidell, Lepidella (Gilbert) Vesely. Jalg nahkja rngaga. Viljakehad lihakad. Kbara serv sile (vib olla vanalt kergelt rihveljas). Eosed amloidsed. Eestis 7 liiki. Surmavalt mrgised liigid on roheline krbseseen (A. phalloides (Vaill.: Fr.) Link) (tahvel 102) ja valge krbseseen (A. virosa (Lam.) Bertilloni) (tahvel 103), mis kasvavad meil augustist oktoobrini. Rohelise krbseseene kbar (kuni 15 cm) on hallikas- vi pruunikasroheline, keskel oliivpruun, mnikord kollaka tooniga, radiaalkiuline, tavaliselt ebemeteta; jalg valkjas, oliivkollastest soomustest kirju, rippuva rngaga, alt muguljas, avara kotja tupega, ebameeldiva lhnaga; kasvab lehtmetsades, eriti laialehiste puude all, tammikutes ja prnikutes paiguti tavaline; sage eriti Lne-Eestis ja saartel. Valge krbseseen on leni puhasvalge, kbar (kuni 12 cm) noorelt silmapaistvalt koonusjas, hiljem kellukjalt kumer; jalg tihedalt vatjasebemeline, kiirelt kaduva vatjasebemelise rngaga, alusel avara kotja tupega; kasvab okasmetsades, kaunis sageli, kuid ilmub hulganisti vaid paljude aastate tagant. Rohelise krbseseenega on sarnane kollane krbseseen (A. citrina (Schaeff.) Pers.) (tahvel 102), mille kbar (kuni 10 cm) on heledam, enamasti valkjaskollane, kuid mnikord nrga roheka varjundiga, tavaliselt ebemetest tpiline; jalg rippuva nahkja rngaga, tupp jala alusel paksu vatja voldina; viljakehad viksemad; kasvab okas- ja segametsades augustist novembrini, vga sage, kohati massiliselt. Vga sage okasmetsades augustist oktoobrini on ka pruun krbseseen (A. porphyria (Alb. & Schwein.: Fr.) Mlad) (tahvel 104); see on hallikaspruuni, tavaliselt palja, servas sileda kbaraga, millel on tihti kergelt violetjas toon; rngas kitsas ja jalale liibunud, mnikord halvasti mrgatav; tupp jala alusel kitsa vatja voldina; viljakehad suhteliselt vikesed (kbar kuni 7 cm). Kollast ja pruuni krbseseent ei peeta otseselt mrgiseks, kll aga inimesele kahjulikke aineid (bufoteniini) sisaldavateks (vt. inimorganismile kahjulikke hendeid sisaldavad liigid). Sageli esineb meil veel okas- ja segametsades juulist alates roosat krbseseent (A. rubescens (Pers.: Fr.) Gray) (tahvel 105); kbar on tal punakas-, kollakas- kuni hallikaspruun, alati roosaka vi lihapunaka varjundiga, enamasti ebahtlaselt vrvunud, alati kbaraga sama vrvi nsajate ebemetega; jalal iseloomulik valge lai rihveljas rngas, jala alus roosakas, tupp kontsentriliste ebemeliste vtidena; seeneliha heleroosakas, eriti kbaranaha all; vrskelt mrgine, kuid kupatatult sdav (vt. mao- ja soolenhtudega mrgitus). Vlimuselt on roosa krbseseenega sarnane hall krbseseen (A. spissa (Fr.) P. Kumm.) (tahvel 105), mille kbar aga on pruunikashall, sileda (mitte rihvelja) servaga, ebemed valged vi hallikad, seeneliha ja jala alus valged (pole roosad), pealt rihvelja rnga alaklg hallikas; kasvab liivastes okas-, leht- ja segametsades, sgisel sage Kagu-Eesti moreenkngastel; vrskelt mrgine, kupatatult sdav. Hall krbseseen on sarnane veel vga mrgise panter-krbseseenega, kuid viimase kbaraserv on selgelt rihveljas, rngas aga lakljel sile (mitte rihveljas); erinevus nende kahe liigi vahel on ka eoste amloidsuses - halli krbseseene eosed on amloidsed, panter-krbseseenel mitte; halli krbseseene suure sarnasuse tttu ohtliku panter-krbseseenega tuleks hoiduda halli krbseseene korjamisest. Harva esineb meil veel loor-krbseseent (A. strobiliformis (Paulet) Bertilloni) (tahvel 100), see on suurte lihakate viljakehadega liik, millel hallikas, kollaka varjundiga kleepiv kbar (kuni 18 (-26) cm), kogu viljakeha paksult ja tihedalt kaetud suurte hallikate vi kollakate kleepivate jahukas-vatjate ebemetega; tupp ja rngas kergesti lagunevad. Liik on lubjalembene ja kasvab juulist septembrini lehtmetsades ja puisniitudel,216eriti laialehiste puude all; vrskelt mrgine. Viimased kaks liiki kuuluvad Euroopa punasesse nimestikku ja ka Eesti Punasesse raamatusse (vt. seenekaitse). Enamik krbseseeni on mrgised. Sellesse perekonda kuuluvad Eesti mrgisemad seened: roheline ja valge krbseseen (vt. amanitiinimrgitus). Sdavad on roosa, hall, loor-, oran, kahevrviline ja rngata krbseseen, kuid ka nendega tuleb olla ettevaatlik, sest vrsketel seentel avalduva hemoltilise toime tttu on nad sdavad ainult kupatatult (vt. mao- ja soolenhtudega mrgitus). Loor-krbseseene korjamine on punasesse raamatusse kuulumise prast keelatud. Sgiks vib krbseseeni korjata ainult siis, kui ollakse absoluutselt veendunud, et liik on igesti mratud ja sdav. Krbseseened varieeruvad sageli pris palju ja vhimagi kahtluse tekkides on targem seen korjamata jtta. Perekond limaloorik, Limacella Earle Viljakehad klmaseenjad. Kbar limane, lihakas, jalg nahkja vi limarngaga, vga noorelt limatupega, hiljem tupeta. ldloor limane, rngasloor limane vi nahkjas. Eosed siledad vi vga peenelt nsalised, inamloidsed. Seeneniidid pannaldega. Kdusaproobid metsades sgisel. Eestis 4 liiki. Sagedamini esineb meil jahu-limaloorik (L. glioderma (Fr.) Maire) (tahvel 106), millel on ilus, erksalt punakaspruun, kbar (kuni 5 cm), nahkja rngaga jalg ja tugev jahulhn, kasvab kuusikutes septembris ja oktoobris. Samuti kuuskedega koos kasvab meil kaunis harva pisar-limaloorik (L. lenticularis (Lasch) Maire, sn. L. guttata (Pers.: Fr.) Konrad & Maubl.) (tahvel 106), kahvatukollaka kbaraga (kuni 12 cm) seen, mille laial nahkjal rngal ning jala tipus on kuivanud veetilgakestest tekkinud vikesed hallid laigud, niiske ilmaga ka pisarad; seenel on jahulhn. Vga harva on meil leitud laus-limaloorikut (L. illinita (Fr.: Fr.) Murrill) ja pruuni limaloorikut (L. delicata (Fr.) Earle ex H.V. Sm.). Esimesel neist on viljakehad leni valged ning nii kbar (kuni 8 cm) kui jalg limane, jalale jb limarngas; kasvab septembris okas- ja segametsades. Teise liigi kbar (kuni 5 cm) on kollakaspruun; jalg valkjas, tusva vatjas-nahkja rngaga, millest allpool vatjasebemeline. Pruuni limaloorikut on leitud Eestist vaid ks kord - Matsalu looduskaitsealalt Neidsaare melt lodustuvast valgelepikust septembris 1977 (Kalamees & Vaasma, 1984). Limaloorikud on sdavad, korjamisel ei tohi neid ra segada krbseseentega.217Selts Napsikulaadsed, PlutealesViljakehad napsikjad vi tupplehikjad, vikesed vi suured. Eoslavakandja vabade eoslehekestena, need on noorelt valkjad, hiljem alati roosad kuni roosakasookerjad. Kbar ja jalg teineteisest kergesti eraldatavad. Rngasloor puudub; tupplehikutel esineb ldloor. Eoslehekeste seeneliha htiv. Seeneniitide ssteem monomiitne; seeneniidid enamasti pannaldeta. Eoskannad enamasti 4-eoselised. Eospulber roosa. Eosed siledad, vrvusetud, ellipsoidsed vi munajad, idupoorita, inamloidsed, tsanofiilsed, kergelt paksenenud kestaga. Eoslavatsstiidid olemas. Valdavalt puidu-, kdu- vi huumusesaproobid, vga harva seeneparasiidid vi -saproobid (parasiittupplehik). Metsades ja puisniitudel suvel ja sgisel, tihti inimtegevusega seotud paikades. 1 sugukond.Sugukond napsikulised, PluteaceaeTunnused nagu seltsil. Eestis 2 perekonda 28 liigiga. Perekond napsik, Pluteus Fr. Viljakehad napsikjad. Kbar kiuline vi sametjas. Eoslehekesed noorelt valkjad, hiljem roosad vi roosakasookerjad. Jalg tihti jahuja kirmega, mnikord alaosas jmenev vi sibuljas. Loor puudub. Saproobid metsakdul vi surnud puidul. Metsades ja puisniitudel suvel ja sgisel. Eestis 20 liiki. Kige levinum liik on pdranapsik (P. cervinus (Schaeff.) P. Kumm., sn. P. atricapillus (Batsch) Fayod); kbar (kuni 15 cm) helehallikas- kuni tumepruun, kiuline, keskel soomuseline; eelistab kasvada kduneval lehtpuu-, harvem okaspuupuidul; juunist oktoobrini. Pdranapsikuga on vlimuselt vga sarnane mustservnapsik (P. atromarginatus (Singer) Khner), millel on tume eoslehekeste serv ja mis kasvab enamasti okaspuupuidul. Hallide, roheka vi sinaka tooniga viljakehadega (kbar kuni 6 cm) hall napsik (P. salicinus (Pers.: Fr.) P. Kumm.) kasvab pajude, leppade jt. lehtpuude puidul augustis ja septembris; mrgine (vt. psilotsbiinimrgitus). Valget napsikut (P. pellitus (Pers.: Fr.) P. Kumm.) esineb meil harvem; ta kasvab augustis ja septembris surnud lehtpuudel vi nende mbruses ja torkab oma ilusate valkjate viljakehadega (kbar kuni 6 cm) juba kaugelt silma. Valge napsikuga sarnaneb segametsades harva esinev soomusnapsik (P. petasatus (Fr.) Gillet, sn. P. patricius (Schulzer) Boud.), kuid tema valkjas kbar on keskkohal tumepruunide kuni mustjate soomustega ja palju suurem (kuni 15 cm), kasvab augustist oktoobri alguseni. Heledate, kuid vikeste ja rnade viljakehadega napsikutest esineb meil veel P. boudieri P.D. Orton, kbar (kuni 6 cm) on hele- kuni oliivhall. Sagedamini vib suvel ja sgisel nii okas- kui lehtpuupuidul kohata ilusa kuldkollase sametja kbaraga (kuni 6 cm) lvinapsikut (P. leoninus (Schaeff.: Fr.) P. Kumm.). Viimasest harvem, kuid vlimuselt temaga sarnane on kollakaspruun napsik (P. sororiatus Singer), mille kollase phitooniga kbar on tumepruunilt sametjas, eoslehekeste serv ja jala alus kollakad, kasvab augustis kuusikutes. Kollaste eoslehekestega ja kollaka jalaga on veel romelli napsik (P. romellii (Britzelm.) Sacc.), selle liigi kbar (kuni 5 cm) on aga tume-hallikaspruun ja sooneline, kasvab surnud lehtpuupuidul. Tumepruuni sametja kbaraga (kuni 6 cm) on tume napsik (P. umbrosus (Pers.: Fr.) P. Kumm.), tema eoslehekeste serv on tume ja jalg on kaetud tumedate ebemetega (vhemalt jala alus), kasvab kduneval lehtpuupuidul. Vliselt eelmisega sarnased, tpilise jalaga on veel tppjalg-napsik (P. punctipes P.D. Orton) ja P. podospileus Sacc. & Cub., kuid neil pole eoslehekeste serv tume ja teisel neist on kbar vike (kuni 3 cm) ja habras. lejnud Eestis esinevad napsikuliigid on pisikesed, esinevad harva ja on mikroskoobita raskesti mratavad. Suurte ja lihakate viljakehadega napsikud on pehme maitsega ja sdavad, kuid oma vesisevitu kbaraliha ja sitke jala tttu mitte just eriti hinnatud sgiseened; mrgine on ainult ks liik - hall napsik. Perekond tupplehik, Volvariella Speg. Viljakehad tupplehikjad, valkja vi halli, mnikord limase kbaraga. Esineb ldloor, mille jnusena jala alusel alati tupp. Saproobid pinnasel, kduneval puidul, taime- vi lehikseente jnustel, inimtegevusega seotud paikades suvel ja sgisel. Eestis 8 liiki, htegi neist liikidest ei esine vga sageli. Aedades, parkides, uedel vime sagedamini kohata suurt tupplehikut (V. gloiocephala (DC.: Fr.) Boekhout & Enderle, sn. V. speciosa (Fr.: Fr.) Singer), tema tunneme ra suure (kuni 12 cm) valkja vi halli, pisut limase kbara jrgi. Teine suurte viljakehadega liik on meil puidu-tupplehik (V. bombycina (Schaeff.: Fr.) Singer), kbar (kuni 20 cm) on tal samuti valkjas, kuid mitte limane, vaid vatjas-kiuline kuni soomuseline; kasvab lehtpuupuidul parkides, harva. Viksemate viljakehadega liikidest (kbar kuni 6 cm) on meil enam kohatud helehalli kbara ja tupega rusu-tupplehikut (V. taylori (Berk.) Singer), mis kasvab looaladel, rusukalletel, teeservades, uedel. Harva esineb meil vikese valkja kbaraga (kuni 5 cm)218vike tupplehik (V. media (Schumach.) Singer). Huvitavad on oma substraatide poolest parasiit-tupplehik (V. surrecta (Knapp) Singer) ja tume tupplehik (V. volvacea (Bull.: Fr.) Singer), esimene neist kasvab heinikulaadsete (udulehtrik, nuijalg-lehtrik, heinikuliigid) viljakehadel, teine turbal vi kompostihunnikutel, mlemat liiki esineb meil harva. ks kord on leitud Tallinnast pargist rohu sees kasvamas hallika soomuselise kbaraga (kuni 4 cm) halli tupplehikut (V. murinella (Qul.) M.M. Moser) (tukin, 1985a) ja Prnumaalt Surju mnnikust valget tupplehikut (V. hypopithys (Fr.) Shaffer), kbar (kuni 5 cm) valge, kuiv, siidkiuline, tupp samuti valge. Suurte lihakate viljakehadega liigid on sdavad, mrgiseid pole.Selts Punalehikulaadsed, EntolomatalesViljakehad lehikjad (krgesjad, slikjad, mtsikjad, heinikjad, harvem servikjad); vikesed kuni suured, lihakad vi vhelihakad. Eoslavakandja eoslehekestena, mis kinnitusviisilt varieeruvad peaaegu vabadest kuni jalale laskuvateni. Jalg ei eraldu kergesti kbarast. Loor puudub. Seeneliha homogeenne; struktuur eoslehekestes paralleelne. Seeneniitide ssteem monomiitne; seeneniidid pannaldega vi ilma. Kbaranahk kuutise, trihhodermi vi hmenidermi tpi. Eoskannad tavaliselt 4-eoselised. Eospulber roosa, roosakasookerjas kuni punakaspruun. Eosed vrvusetud, kergelt ookerjad kuni roosakad; inamloidsed, tsanofiilsed; ellipsoidsed vi selgelt nurgelised; siledad, nsalised vi ribilised. Eoslavatsstiidid enamasti puuduvad, harvem olemas. Valdavalt kdu- ja huumusesaproobid, vhem mkoriisaseeni. Peamiselt niitudel ja puisniitudel, harvem metsades; kevadest hilissgiseni. Enamik liike mrgised vi mittesdavad; ks surmavalt mrgine (hiidpunalehik); mned sdavad. Seltsis 2 sugukonda. Kurgiseenelisi (Macrocystidiaceae) on erinevate uurijate poolt ksitletud ka heinikulaadsete (Tricholomatales) vi napsikulaadsete (Pluteales) seltsis.Sugukond punalehikulised, EntolomataceaeKirjeldus vastab seltsi omale. Sugukonnas 3 perekonda, mis Eestis esindatud 121 liigiga. Perekond harmik, Clitopilus (Fr.: Fr.) P. Kumm. Viljakehad vikestest keskmisteni, valged, kreemid vi hallikad. Jalg keskne, ekstsentriline vi puudub. Eoslehekesed laialt jalale klge kasvanud vi laskuvad, mnikord omavahel anastomoseerunud. Eospulber roosa; eosed pikiribilised, otsvaates nivad seetttu vahel nurgelised. Eestis 2 liiki. Snnikuharmik (C. passeckerianus (Pilt) S. Lundell) on vike (kbar kuni 2 cm) valge lhijalgne seen, mis kasvab tavaliselt komposti ja snnikuga seotud paigus, kuid vahel ka metsas augustis ja septembris; leitud ka ampinjonikasvandustest; meil harva. Tavaharmik (C. prunulus (Scop.: Fr.) P. Kumm.) on Eestis vga sage liik. Lumivalge kuni valkjashallika kbara (kuni 6 cm), liharoosade, pikalt jalale laskuvate eoslehekeste ja eriti tugeva jahulhna tttu ei valmista tema ratundmine suuri raskusi. Liik on levinud mitmesugustes metsades, vsastikes, niitudel ja puisniitudel, eriti rohkesti Lne-Eestis ja saartel kadakakarjamaadel augustist novembrini; sdav. Sgiseenena tuleb siiski silmas pidada tavaharmiku suurt sarnasust lehtriku (Clitocybe) perekonda kuuluvate valgete mrgiste liikidega. Perekond punalehik, Entoloma (Fr.) P. Kumm. (sn. Rhodophyllus Qul.) Viljakehad kujult, suuruselt, lihakuselt rmiselt varieeruvad. Kbar kumer, kellukjas, khmjas vi nabajas. Jalg tavaliselt keskne, kuid vahel ka ekstsentriline. Eoslehekesed peaaegu vabadest kuni pikalt jalale laskuvateni. Viljakehade vrvus sltub tihti hgrofaansusest, varieerudes philiselt pruunide ja hallide toonide piires; mitmed liigid on valged, harvem esineb sravate (punaste, roheliste, lillade) toonidega liike, on olemas ka musti liike. Eospulber varieerub roosast punakaspruunini, enamasti on aga kakaovrvi roosakas. Eosed smmeetriliselt vi ebasmmeetriliselt nurgelised. Punalehikuid vib leida paljudest kasvukohatpidest varakevadest hilissgiseni, kige rohkem augustis ja septembris. Meeliskasvukohad on neile niidud ja puisniidud, eriti Lne-Eesti ja saarte kadakaniidud. Suurem osa liike on huumuse- ja kdusaproobid, kuid esineb ka mkoriisaseeni. Palju on lubjalembeseid liike. Enamik punalehikuid on mrgised vi mittesdavad. Punalehiku perekond on Eesti ks mrgisemaid seeneperekondi. On ka mitmeid sdavaid liike, kuid riskimoment nende korjamisel on suur, sest punalehikuliigid on omavahel vga raskesti eristatavad; seeprast on punalehikud igem jtta metsa.219Punalehik on vga suur seeneperekond - Euroopas teada umbes 300, kogu maailmas le 1500 liigi. Eestis 115 liiki; paremini uuritud piirkonnaks on Eesti lnesaared, eriti Saaremaa, kust on kirjeldatud 8 teadusele uut liiki; praktiliselt uurimata on Kesk- ja Ida-Eesti. Nii vormi- ja liigirikka perekonna klassifitseerimisel on loodud hulk alamperekondi ja sektsioone, mille arv erinevatel uurijatel on vgagi erinev. Tuntuim kaasaegne punalehikute uurija, Hollandi mkoloog M.E. Noordeloos eristab oma monograafias (1992) 12 alamperekonda. Eestis on leitud esindajaid kigist neist alamperekondadest, lekaalukalt liigirikkamad on kolm: prispunalehik (Entoloma), nabapunalehik (Leptonia) ja khmpunalehik (Nolanea). Alamperekond prispunalehik, Entoloma. Viljakehad suuremal vi vhemal mral lihakad, enamasti keskmised kuni suured. Kbar kumer, koonusjas vi khmjas, pole kunagi nabajas. Eoslehekesed ngusalt jalale klge kasvanud. Valdavalt hallides, kollakates, pruunides toonides, tihti peaaegu valged vi oliivivrvi toonidega. Erksalt on vrvunud 2 liiki: sinine punalehik (E. nitidum Qul.), mis kasvab okas- ja segametsades harva ning mille kbar (kuni 4 cm) ja jalg on tume-hallikassinised; Lne-Eesti kadastikes kasvab E. bloxamii (Berk. & Broome) Sacc. (sn. E. madidum (Fr.) Gillet), mille viljakehad on noorelt tume-sinivioletsed, hiljem violetjashallid, kbar lihakas (kuni 8 cm); kohati sage, augustis ja septembris. Tavalisemad prispunalehikud Eestis on: kilp-punalehik (E. clypeatum (L.) P. Kumm.) (tahvel 107) - kbar kuni 10 cm, hallikaspruun, tihti oliivivrvi lisandiga; metsades, vsastikes ja aedades luuviljaliste viljapuude all mais ja juunis; vrskelt mrgine, sdav kupatatult (vt. mao- ja soolenhtudega mrgitus); kobarpunalehik (E. lividoalbum (Khner & Romagn.) Kubika) - huumusrikkal pinnasel leht- ja segametsades enamasti tammede ja sarapuude all; sgisel, augustist oktoobrini kasvav sage sdav liik; eelmise liigiga vliselt vga sarnane, kuid erineb kindlalt kasvuaja ja ka mikroskoopiliste tunnuste poolest; leelis-punalehik (E. nidorosum (Fr.) Qul.) - tugeva leeliselhnaga, helepruuni vrvusega; niisketes leht- ja segametsades sgisel, septembrist alates kasvav tavaline liik, mis sagedamini esineb just lodustuvates metsades; mrgine; lik-punalehik (E. rhodopolium (Fr.: Fr.) P. Kumm.) - eelmise liigiga vliselt vga sarnane, kuid lhnata seen, kasvab sgisel samasugustes paikades; samuti mrgine; mrdunud punalehik (E. turbidum (Fr.: Fr.) Qul.) - niisketes okasmetsades sage sgisene liik oliivhallikaspruuni kbaraga (kuni 6 cm). Eraldi tuleb mrkida meil kll harvaesinevat, kuid surmavalt mrgist (vt. mao- ja soolenhtudega mrgitus) hiid-punalehikut (E. sinuatum (Bull.: Fr.) P. Kumm., sn. E. lividum ss. Qul.) (tahvel 108). Selle viljakehad on vga lihakad ja suured (kbar kuni 20 cm, jalg kuni 10x2,5 cm), kbar kumer-khmjas, helehallikaspruun kuni heleookerjas; eoslehekesed noorelt kollased, hiljem punakaspruunid, kollane serv silib kauem; jalg valge, nuijas; esineb tugev jahulhn. Hiid-punalehik kasvab lehtmetsades juulist alates ja on mkoriisaseen. Lne-Euroopa maades on hiid-punalehik sagedasem seen ja teda leitakse juba maist alates, mis ka meil vimalik; reaalne rasegamise oht on olemas kevad-vluheinikuga (Calocybe gambosa), mis kasvab juunikuus niitudel, on jvalt valgete eoslehekestega hea sgiseen. Erandliku, varakevadise kasvuaja poolest paistab veel selles alamperekonnas silma aprilli punalehik (E. aprile (Britzelm.) Sacc.), mille koonusjad tumepruunid viljakehad (kbar kuni 6 cm) kasvavad aprillis ja mais leht- ja segametsades ning vsaservadel. Selles alamperekonnas on Saaremaalt kirjeldatud 1 teadusele uus liik - E. conocybecystis Noordel. & Liiv (Noordeloos & Liiv, 1992; Noordeloos, 1992). Alamperekond nabapunalehik, Leptonia (Fr.: Fr.) Noordel. Valdavalt vikeste vhelihakate viljakehadega seened. Kbar on tavaliselt kll kumer, kuid keskpaigas alati, vhemalt vanemalt svendunud-ngus, sagedamini isegi nabajas. Jalg sale, peenike. Tihti erksate toonidega - viljakehad sinised, violetsed, rohelised. Eestis on sagedased liigid jrgmised (kik kasvavad rohtunud aladel, eriti lnesaartel kadakaniitudel juulist hilissgiseni): vares-punalehik (E. corvinum (Khner) Noordel.) - musta kbaraga (kuni 5,5 cm), millel avaldub sinkjaspruun alatoon; lamellid erakordselt heledad, valged; jalg noorelt sinkjas, hiljem hall; kohati sage; hallikassinine punalehik (E. griseocyaneum (Fr.: Fr.) P. Kumm.) - kbar violetse varjundiga ookerhall, kellukjas, peenesoomuseline, alati matt (kuni 4 cm); jalg helehall, sinkjas vi violetne; kohati sage; roheline punalehik (E. incanum (Fr.: Fr.) Hesler) (tahvel 109) - kbar intensiivselt sinkjaskollakasroheline (kuni 3,5 cm), jalg sidrunkollane ja muutub puute- ja vigastuskohtades sinkjasroheliseks; kohati sage; violett-punalehik (E. mougeotii (Fr.) Hesler) (tahvel 109) - kbar (5 cm) ja jalg hallikasvioletsed; kohati sage; mustserv-punalehik (E. serrulatum (Fr.: Fr.) Hesler) (tahvel 109) - kbar ja jalg mustjassinised, eoslehekesed hallikassinakad, hiljem lihapruunid, tumeda servaga; suhteliselt sage kadakaniitudel.220Erandliku kasvukoha poolest puidul paistab silma puidu-punalehik (E. euchroum (Pers.: Fr.) Donk). See on sgisel metsades nii surnud kui elusal puidul harva esinev ilusate, leni intensiivselt sinkjasvioletsete viljakehadega (kbar kuni 4 cm) seen. Selles alamperekonnas on Saaremaalt ja Vormsilt kirjeldatud 7 teadusele uut liiki (vt. Noordeloos & Liiv, 1992; Noordeloos, 1992): E. leochromus Noordel. & Liiv, E. mutabilipes Noordel. & Liiv, E. ochromicaceum Noordel. & Liiv, E. politoflavipes Noordel. & Liiv, E. rhynchocystidiatum Noordel. & Liiv, E. roseotinctum Noordel. & Liiv, viidu punalehik (E. viiduense Noordel. & Liiv). Neist liikidest on silmatorkavaim viidu punalehik, milline on robustsete viljakehadega (kbar kuni 7 cm, jalg kuni 13x1,2 cm), noorelt sinine, vanemalt muutub violetjaspruuniks; liik on nime saanud esmase leiukoha - Viidu kla jrgi Saaremaal. Ka kik lejnud esmakirjelduste leiud (peale he) prinevad Viidult juulist septembrini 19851990; E. rhynchocystidiatum on kirjeldatud ainukesena Vormsilt Svybist sept. 1986. Enamik nimetatud liike on seni teada vaid esmaleiukohast, ainult kahte liiki on hiljem leitud ka mujalt: E. politoflavipes (veitsist ja Norrast), E. viiduense (Soomest Ahvenamaalt). Alamperekonna khm-punalehik, Nolanea (Fr.: Fr.) Noordel. esindajad on tpiliselt samuti vikeste vhelihakate viljakehadega, kuid kujult kumera, kellukja vi koonusja kbaraga, mille keskpaigas on tihti vike khm vi nsa; kunagi ei ole kbar keskpaigas nabajas-svendunud, kuigi vib vanemalt olla lamendunud. Viljakehad on valdavalt hallide, kollakate, pruunide vi ookerjate toonidega, vahel ka mustjad vi oliivivrvi lisandiga. Eoslehekesed jalale kinnitunud vi mardunult klge kasvanud, mitte kunagi pole laskuvad. Erksate toonidega liike ei esine peaaegu ldse, ainuke selline Eestist leitud liik on rohekaskollase kbara ja jalaga, huumusrikastes kohtades, aedades ja prahipaikades sgisel harva kasvav kollane punalehik (E. pleopodium (Bull. ex DC.: Fr.) Noordel., sn. E. icterinum (Fr.: Fr.) M.M. Moser). Khm-punalehiku alamperekonna levinumad liigid Eestis on: stendav punalehik (E. cetratum (Fr.: Fr.) M.M. Moser) teraliselt stendava pruunikasookerja kbaraga (kuni 4,5 cm), okasmetsades samblas sgisel sageli kasvav liik; nsa-punalehik (E. papillatum (Bres.) Dennis mustjaspruuni kbara ja jalaga, silmapaistva nsaga kbaral (kuni 3 cm), kasvab rohtunud aladel, sageli; siid-punalehik (E. sericeum (Bull.) Qul.) vrvuselt ja vormilt vga varieeruv liik kbar (kuni 7 cm) hallikaspruunist mustjaspruunini, kumer, lame, svendunud vi nsaga, iseloomulik on omaprane siidjas lige kbaral; kasvab igasugustel rohtunud aladel suvest sgiseni, vga sage; mrgine (vt. mao- ja soolenhtudega mrgitus); siid-punalehikuga sarnane, kuid ainult kevadel kasvav liik on kevad-punalehik (E. vernum S. Lundell) (tahvel 110) aprillis ja mais okasmetsades, mustjaspruunide viljakehadega, kohati sage; mrgine. lejnud alamperekondades esinevatest liikidest on Eestis veel sage alamperekonda Allocybe Noordel. kuuluv ekstsentriline punalehik (E. excentricum Bres.), mis kasvab eriti kadakaniitudel ja on ka vrvuselt punalehikute seas ebaharilik mrdunudvalgete kuni beeide, vikeste kuni keskmiste viljakehadega (kbar kuni 6 cm); eoslehekeste serv on sageli tumepruun; esinevad teravatipulised eoslavatsstiidid. Mrkida tuleb veel pruuni punalehikut (E. porphyrophaeum (Fr.) P. Karst.) (tahvel 107) alamperekonnast Trichopilus (Romagn.) Noordel., mille viljakehad on kaunis suured ja lihakad, hallikas-pruunikasvioletsed; kbar (kuni 8 cm) koonusjas kuni lamekhmjas; esinevad samuti eoslavatsstiidid; kasvab rohtunud aladel, harva; senised leiud Luna-Eestist Koiva-rsetelt puisniitudelt. Omaprane alamperekond on Claudopus (Gillet) Noordel., mille viljakehadel on jalg ekstsentriline, klgmine vi peaaegu puudub vi on eoslehekesed pikalt jalale laskuvad. Eestis esineb 3 liiki, kik hallides toonides vikesed (kbar kuni 4 cm) sgisesed seened. Klg-punalehik (E. byssisedum (Pers.: Fr.) Donk) on vga lhikese klgmise jalaga ja tema kasvupaik on punalehikute kohta ebaharilik leht- ja okaspuupuit, kasvab sgisel, harva. Kaks teist liiki sellest alamperekonnast on keskse jalaga, kuid jalale laskuvate eoslehekestega: rohtunud aladel on sage tugeva jahulhnaga ebakorrapraselt lainjashlmise kbaraga hlmine punalehik (E. undatum (Fr. ex Gillet) M.M. Moser); aedades, hekkides ja metsateedel kasvab nabaja kbaraga naba-punalehik (E. lanicum (Romagn.) Noordel.); esineb meil harva. Perekond punaheinik, Rhodocybe Maire Vikeste kuni keskmiste (kbar 210 cm) lihapruunide vi hallide viljakehadega seened, mille eospulber on roosa ja eosed nsalised; iseloomulik on tugev jahulhn. Eoslehekesed jalale otse klge kasvanud vi laskuvad. Eestist leitud 4 liiki: hall punaheinik (R. popinalis (Fr.) Singer), vike punaheinik (R. nitellina (Fr.) Singer), jahu-punaheinik (R. gemina (Fr.) Kuyper & Noordel., sn. R. truncata ss. Singer) (tahvel 110) ja221mustuv punaheinik R. mundula (Lasch) Singer; viljakeha muutub katsumisel mustaks. Esimene liik on hall, teised lihapruunika vrvusega; suurim ja lihakaim on jahu-punaheinik (kbar kuni 10 cm). Vike punaheinik on Eestis kaunis sage liik segametsades augustist oktoobrini. Kaks jrgmist liiki esinevad harva, kasvavad samuti metsades sgiseti. Kik punaheinikud on kdusaproobid, jahu- ja vike punaheinik on sdavad; mrgiseid liike ei ole.Sugukond kurgiseenelised, MacrocystidiaceaeViljakehad mtsikjad kuni krgesjad, vhelihakad. Eoslehekesed peaaegu vabad. Seeneniidid pannaldega. Kbaranahk kuutise tpi. Eospulber roosakasookerjas. Eosed ellipsoidsed, punkteeritud (nhtav ainult skaneerivas elektronmikroskoobis); kesta ehitus rmiselt lihtsustunud. Eoslava-, jala- ja kbaratsstiidid (glotsstiidid) suured (kuni 80 m), vga iseloomulikud ja silmatorkavad lantsetjad, pikalt teritunud tipuga, paksukestalised. Muus osas seltsi tunnustega. Sugukonnas 1 perekond 1 liigiga. Perekond kurgiseen, Macrocystidia Joss. Kurgiseene (M. cucumis (Pers.: Fr.) Joss.) tunneb kergesti ra iseloomuliku tugeva vrske kurgi vi kalatraani lhna poolest. Viljakehad on vikesed kuni keskmised; kbar kellukjas-lamenduv, kuni 6 cm lai, punakas- kuni mustjaspruun, kitsalt heleda kreemika servaga; jalg samuti tume, mustjaspruun. Kasvab vikeste gruppidena metsades sgisel, kaunis harva. Iseloomulikud on hiiglaslikud (kuni 100 m pikkused) kvjad eoslava-, kbara- ja jalatsstiidid.222Selts Vdikulaadsed, CortinarialesViljakehad pisikesed kuni vga suured, vhelihakad kuni lihakad, kbara ja keskse jalaga vi klgmised, jalata; tavaliselt kollastes, ookrivrvi, pruunides vi lillakates toonides, harva intensiivsemalt vrvunud. Eoslavakandja eoslehekestena, mis jalale mitmesuguselt klge kasvanud vi laskuvad. Jalg ei ole kbaralihast kergesti eraldatav. Loor enamasti olemas. Eoslehekeste seeneliha enamasti paralleelne vi subparalleelne. Seeneniitide ssteem monomiitne, seeneniidid tihti pannaldega. Eospulber mitmesugustes toonides pruun kuni mustjas, tihti violetse varjundiga. Eosed kollakaspruunid, harvem peaaegu vrvusetud; mandeljad, ellipsoidsed vi sidrunjad; siledad, nsalised vi thtjas-nurgelised; idupooriga vi ilma; inamloidsed, tihti dekstrinoidsed. Kbaranahk vga erinevat tpi kuutisest kuni epiteelini.Tsstiidid eoslavas olemas vi puuduvad, tihti esinevad krsotsstiidid. Tavaliselt kdu- ja huumusesaproobid vi mkoriisaseened, harvem puidu- vi varisesaproobid. Metsades, puisniitudel suvel ja sgisel, harva kevadel. Seltsis 4 sugukonda.Sugukond torujalalised, BolbitiaceaeViljakehad mtsikjad, krgesjad, sirmikjad, enamasti vikesed, hukeselihalised, kbara ja keskse jalaga. Jalg torujas. Loor olemas vi puudub. Eoslehekeste seeneliha paralleelne. Seeneniidid tihti pannaldega. Eospulber roostepruun, roosteookerjas, tubak- kuni tumepruun. Eosed kollakad vi pruunikad, siledad, enamasti suure selge idupooriga. Kbaranahk hmenidermi kuni epiteeli tpi. Tsstiidid eoslavas alati olemas, tihti esinevad kaulotsstiidid. Huumuse-, kdu-, kulu-, snnikusaproobid, harvem puidusaproobid. Mned lihakamad liigid sdavad, mrgiseid ei ole. Eestis 3 perekonda 16 liigiga. Perekond pldseen, Agrocybe Fayod Viljakehad sirmikjad, klmaseenjad, keskmise suurusega, lihakad. Kbar kuiv, sile, paljas, vahel loorijnustega. Eoslehekesed kahvatu- kuni oliivpruunid, ngusalt vi mardunult jalale klge kasvanud kuni kinnitunud, tihti soontena pikalt jalale laskuvad. Looriga vi ilma. Jalg tihti rngaga. Eospulber tubakpruun. Eosed pruunid, paksukestalised, enamasti selge idupooriga. Valdavalt huumusesaproobid, harva puidul, maist oktoobrini, enamasti kevadel, varasuvel ja suvel. Mitmed vrskelt sdavad liigid, mrgiseid ei teata. Eestis 6 liiki, kuid ilmselt on neid rohkem, sest perekond on meil nrgalt lbi ttatud. Sage seen on maikuust alates aedades, parkides, pldudel, niitudel, psastikes, kuid ka metsades suurte kogumikena kasvav kevad-pldseen (A. praecox (Pers.: Fr.) Fayod) (tahvel 111). See on tugeva jahulhnaga valkjaspruunikas seen, kuni 9 cm laiuse kbaraga; eoslehekesed kahvatu- kuni oliivpruunid; jalal nahkjas tusev kiulis-ebemeline rngas; sdav. Selle liigiga on vga sarnane samuti avatud kasvukohtades, kuid augustist alates kasvav mrand-pldseen (A. molesta (Lasch) Singer, sn. A. dura (Bolton) Singer) (tahvel 111), mis erineb eelmisest vga heledate, hallide kuni beeikate eoslehekeste, pinnal kuupjalt mranenud kbara, vastiku lhna ja kibeka maitse poolest; kasvab Eestis eelmisest liigist harvem; mittesdav. Tume-makspruun kbar (kuni 6 cm) ja rngaga jalg on parkides vga harva kasvaval maksa-pldseenel (A. brunneola (Fr.) Bon). Pinnasesse svendunud sklerootsiumidest kasvab vlja ookerpruunika vikese kbaraga (kuni 2,5 cm) mgar-pldseen (A. arvalis (Fr.) Singer), seda esineb meil vga harva. Pldudel ja niitudel levib harva poolkerajas pldseen (A. semiorbicularis (Bull.) Fayod) pisike (kbar kuni 3 cm) ookerkollane, kleepiv-limane, jahulhnaga, rngata, ebaselgete loorijnustega, juulist alates kasvav seen. Jrvede kaldamudalt on S. Veldre leidnud Valgamaalt Lllemelt korduvalt soo-pldseent (A. paludosa (Lange) Bon & Courtecuisse) pisikest, 12 cm suuruse kollakaspruuni kbaraga pikajalalist (kuni 10 x 0,4 cm) rngaga seent, mis kasvab mais ja juunis.223Perekond sitaseen, Anellaria P. Karst. Hallikas- kuni punakaspruun vi ookerjas kellukjas kbar (26 cm krge) on vrskelt paksult limane, jalg kuni 15 cm krge. Perekonnas on kaks liiki, mis mlemad esinevad ka Eestis: harilikul sitaseenel (A. fimiputris (With.: Fr.) A. Pearson & Dennis, sn. Panaeolus semiovatus (With.: Fr.) S. Lundell & Nannf.) on jalal rngas, liik on mrgisuse kahtlusega (vt. psilotsbiinimrgitus); rngata sitaseenel (A. phalaenarum (Bull.: Fr.) Qul) see puudub. Mlemad liigid kasvavad lehma- ja hobusesnnikul, meil paiguti massiliselt. Perekond torujalg, Bolbitius Fr. Viljakehad mtsikjad,krgesjad. Kbar noorelt munajas, hiljem kellukjas, poolkerajas kuni lame-khmjas, limane, valge vi kollane, radiaalsoonelis-kurruline, hgrofaanne, triibuline. Eoslehekesed vabad, ookerpruunikad. Jalg torujas, rn ja habras, jahukas-ebemeline. Eospulber roostepruun. Eosed pruunid, selge idupooriga. Heilotsstiidid olemas, kuid need ei ole kunagi peajad. Huumuse-, kulu- vi snnikusaproobid, harva puidusaproobid. Kasvavad maist novembrini niitudel, karjamaadel, teeservadel, uedes, heinamaadel, vsastikes. Eestis 4 liiki. Vga sage on munakollase kbara (kuni 5 cm) ja jalaga, tihti sidrunkollaste kuni peaaegu valgeks pleekivate, vga hukeste, paberjate, haprate viljakehadega kollane torujalg (B. titubans (Bull.: Fr.) Fr., sn. B. vitellinus (Pers.: Fr.) Fr.); liik on vga varieeruv ja eristatakse hulga teisendeid vrvuse, kbara triibulisuse, eoste suuruse jm. tunnuste jrgi; kasvab snnikul ja eriti meelsasti vanal lekulul (eelmise aasta kuhjaasemetel), kuid ka hstivetatud pinnasel, harva ka vga kdunenud puidul. Sagedasemad huumusesaproobid Eestis on veel piimvalge vrvusega valge torujalg (B. lacteus Lange) ja pruuni vrvusega ning sibuljalt paksenenud jalaalusega ovaal-torujalg (B. subovalis (Khner)ex Khner & Watling). Harva kasvavad meil vga kaunis, kollakasrohelise kbara ja kollase jalaga oliiv-torujalg (B. variicolor Atkinson) ja snnikul roosa vrvusega snniku-torujalg (B. coprophilus (Peck) Hongo). Perekond sametkbarik, Conocybe Fayod Viljakehad mtsikjad, krgesjad, vikesed, rnad ja haprad, vga hukese seenelihaga. Valdavalt kollakaspruunide toonidega. Kbar kellukjas vi koonusjas, sametjas-teralise kirmega. Eoslehekesed kaneelkuni roostepruunid, peaaegu vabad kuni jalale klge kasvanud; seeneliha paralleelse struktuuriga. Eospulber roostepruun. Eosed pruunid, suure ja selge idupooriga. Tsstiidid eoslavas, samuti kaulotsstiidid enamasti vga iseloomuliku kujuga jssakad, khtjas-pudeljad, peene kaelaosaga, tipus keraja peaga . Huumuse- ja snnikusaproobid, aprillist novembrini, sagedased varasuvel ja suvel. Kasvavad enamasti niitudel, karjamaadel, vetatud paigus, harvem metsades. Eestis nrgalt uuritud perekond, praegu teada 8 liiki. Suurimate viljakehadega liikidest (kbar kuni 5 cm) on Eestis sagedased valge vi kreemikas valge sametkbarik (C. lactea (Lange) Mtrod); ooker- kuni roostepruun, alusel sibulja vi teravalt servatud mugulja jalaga, koonusjas-keegelja kbaraga ovaal-sametkbarik (C. subovalis (Khner) ex Khner & Watling); ookerja kuni pruuni kellukja kbara ja silinderja jalaga pruun sametkbarik (C. tenera (Schaeff.: Fr.) Fayod); ning eelmisega sarnane, kuid poolkeraja kbaraga poolkerajas sametkbarik (C. semiglobata (Khner) ex Khner & Watling). Kaks viimast liiki kasvavad rohkem metsades, eriti kuusikutes, eelmised seevastu on tuntud niiduliigid. lejnud sametkbarikuliigid on pisikese vi vikese kbaraga (kuni 4 cm) ookerjad kuni pruunid seened, mille sstemaatikas on oluline tsstiidide kuju. Neid on Eestis vhe uuritud ja seeprast on sstemaatika ja levik meil ebaselge. Perekond koppelseen, Panaeolina Maire Erineb sugukonnas teistest perekondadest nsaliste eoste ja punakaspruuni eospulbri poolest. Ainsa liigi koppelseene (P. foenisecii (Pers.: Fr.) Maire) kbar on kellukjas ja vike (13 cm krge); kasvab hobusekoplites, karjamaadel, kultuurniitudel, teeservadel ja muruplatsidel maikuust kuni oktoobrini; Eestis vga tavaline liik; mrgine (vt. psilotsbiinimrgitus). Perekond snnikuseen, Panaeolus (Fr.) Qul. Srmkbarataoliselt kellukjas, poolkerajas vi kumer hgrofaanne kbar (15 cm) paikneb suhteliselt pikal (618 cm) jalal. Viljakehad hallikaspruunid vi mustad, jalg tihti jahuja kirmega. Kuuel liigil on leitud mrgiseid pshhotroopseid aineid (vt. psilotsbiinimrgitus). Kasvavad karjamaadel jm. vetatud paikades, mnikord otse snnikul. See on vike perekond: seni maailmas kirjeldatud 15 liiki, millest on Eestis leitud 9. Liigid on ksteisest vga raskesti eristatavad ja keerulised mrata. Vga heleda, kahvatuhallika vrvuse poolest paistab silma224kahkjas snnikuseen (P. papilionaceus (Bull.: Fr.) Qul.); mrgine. Soonelise snnikuseene (P. retirugis (Fr.) Gillet) kellukjas kbar on tihedalt rihveljas, nagu ribidega vrkjalt kaunistatud, kbara servas ripuvad loorijnused; mrgine. Ka kelluk-snnikuseene (P. sphinctrinus (Fr.) Qul., sn. P. campanulatus ss. auct.) kbara serval on loorijnused, kbar ise aga on sile; seda liiki vib peale vetatud pinnase leida ka otse snnikult; mrgine. Pdrasnnikul kasvab meil sageli suhteliselt pisikese kbaraga (kuni 1 cm) pdra-snnikuseen (P. alcidis M.M. Moser). Otse snnikul kasvab ka krge snnikuseen (P. speciosus P.D. Orton), mille kbar on kumer ja jalg kuni 18 cm pikk. Kahe viimase liigi eosed on suuremad kui teistel snnikuseente liikidel (vastavalt 1619x79 m ja 1420x1012 m, lejnud liikidel harva le 15 m pikad). Koonus-snnikuseene (P. rickenii Hora) kellukjas kbar on punakas- kuni okolaadpruun. Ka punakaspruunil snnikuseenel (P. subbalteatus (Berk. & Broome) Sacc.) on kumer hgrofaanne kbar algul punakaspruun, kuid see vrvus silib hiljem kbara vananemisel punaka ringina ainult kbara servas; mrgine. Musta snnikuseene (P. ater (Lange) Khner & Romagn. ex M. Lange) kumer kbar on seepiavrvi kuni ngipruunikasmust; mrgine. Hallikal snnikuseenel (P. fimicola (Fr.) Qul.) on aga vikese nsaga kumer kbar; mrgine.Sugukond vdikulised, CortinariaceaeViljakehad vikesed kuni vga suured, vhelihakad vi lihakad, kbara ja keskse jalaga. Eoslehekesed kollastes, pruunides, oliivivrvi toonides, ahenduvalt vi ngusalt jalale klge kasvanud. Kiudlooriga, harvem loorita. Seeneniidid enamasti pannaldega. Eospulber hele-, tubak- vi roostepruun. Eosed tavaliselt pruunikad, siledad vi nsalised. Kbaranahk vga erinevat tpi, kuid pole kunagi hmeniderm. Valdavalt mkoriisaseened, kuid esineb huumuse-, kdu- ja puidusaproobe. Enamasti mittesdavad, on palju mrgiseid liike. Eestis 7 perekonda 184 liigiga. Perekond vdik, Cortinarius Fr. Viljakehad kujult, vormilt ja suuruselt vga varieeruvad, pisikestest hiiglaslikeni, vrvuselt valdavalt kollastes, ookerjates ja pruunides, harvem lillades, punastes ja rohelistes toonides. Eoslehekesed enamasti ngusalt jalale klge kasvanud. Alati olemas kiudloor, mille jnusena jalal tihti mitu kiudrngast. Eospulber roostepruun. Eosed nsalised, idupoorita. Tsstiidid eoslavas enamasti puuduvad. Kbaranahk kuutise tpi. Mkoriisaseened metsades, maist novembrini, valdavalt sgisel. Enamasti mittesdavad, on mitmeid mrgiseid ja vheseid sdavaid liike. Vdik on liigirohkemaid lehikseente perekondi ldse: maailmas 2000 liiki, Euroopas 800, Eestis seni teada 80 liiki. Perekonna uurituse tase meil on aga veel sna tagasihoidlik ja seotud suurte raskustega, kuna liigid on vga varieeruvad, tunnused muutlikud, olenevalt viljakehade vanuseastmest, ilmastikust jm. Arvatav liikide arv Eestis on kindlasti 34 korda suurem praegusest. Seda lisuurt perekonda on erinevad uurijad vga erinevalt jaotanud alamperekondadesse, sektsioonidesse jne. Osa alamperekondi on ksitletud isegi eri perekondadena. Kuid nagu nitavad selle perekonna spetsialisti, Austria professori M. Moseri aastakmneid kestnud uurimised, on igem silitada ks suur perekond rea alamperekondadega, viimaseid on M. Moser eristanud 6. Alamperekondade eristamise aluseks on pigmentide biokeemiline olemus, kuid vhemalt Euroopa ja samuti Eesti liikide puhul on alamperekondade eristamisel oluline koht ka viljakehade morfoloogial ning makrokeemilistel reaktsioonidel. Alamperekond viltvdik, Dermocybe (Fr.) Sacc. Viljakehad vikesed kuni keskmise suurusega, kuivad. Kbar viltjas, sametjas kuni viltjassoomuseline, inhgrofaanne, noorelt poolkerajas vi kellukjas, kuni 6 cm laiune. Vrvuselt philiselt antrakinoonpigmentidest erksates kollastes, oranides, punastes, rohelistes, pruunides toonides. Enamik liike mrgised (Bon, 1988). Erksate pigmentide sisalduse tttu leiavad viltvdikute liigid kasutamist lnga ja tekstiilesemete vrvimisel (vt. seentega vrvimine). Eestis seni mratud 6 liiki, kuid nende arv on vhemalt poole suurem. Viltvdikute hulka kuuluvad mitmed Eesti tavalisemad lehikseened: helkivalt veripunaste eoslehekestega verev vdik (C. sanguineus (Wulfen : Fr.) Fr.) (tahvel 112) ja verkjas vdik (C. semisanguineus (Fr.) Gillet) (tahvel 112) ning oranikaskollaste eoslehekestega kaneelvdik (C. cinnamomeus (L.: Fr.) Fr.). Kik kolm liiki on mrgised (vt. orellaniinimrgitus, mao- ja soolenhtudega mrgitus). Verev vdik on ka viljakeha muudes osades veripunane, kahe teise liigi kbar ja jalg on kollakaspruunid. Kaneelvdikule on Eestis veel rida lhedasi ja vga sarnaseid, harvem esinevaid liike. Ki lalnimetatud liigid kasvavad meil mineraalpinnasel ja samuti rabastuvates metsades augustist oktoobrini. Ainult rabades ja rabamnnikutes turbasammaldes (Sphagnum spp.) kasvab meil leni ere-oranikaskollane rabavdik (C. uliginosus Berk.), harva. Kuusikutes kasvavad harva leni srav-tulioran, jodoformi lhnaga tulivdik (C. croceifolius225Peck); pruuni phivrvuse krval silmatorkavalt ere-vvelkollaste eoslehekestega kollaselehine vdik (C. cinnamomeoluteus P.D. Orton) (tahvel 112), mrgisuse kahtlusega (vt. orellaniinimrgitus). Alamperekond limapea, Phlegmacium (Fr.) Fr. Viljakehad heinikjad, suured ja vga lihakad. Tavaliselt kbar limane ja jalg kuiv; juhul kui kbar kuiv, siis muutub seeneliha KOH mjul kollaseks. Vga ilusate, erksate kollaste, roheliste, oranide, oliivjate, punaste, violetjate jm. toonidega. Jalg tavaliselt jme-muguljas. Valdavalt mittesdavad, vga mrgised vi teadmata vrtusega liigid, kuid siia kuuluvad ka vdiku perekonna vhesed parimad sgiseened. Vga suur ja liigirikas alamperekond, Eestis on seda uurinud Leisner (1963). Alamperekond jaguneb kahte gruppi rismugula olemasolu vi puudumise jrgi jala alusel. rismugulaga liikide seas eristub kigepealt grupp, mille viljakehadel ilmnevad sinkjad vi violetsed toonid. Sage seen Eesti okasmetsades sgisel on tihti ridade ja ringidena kasvav, vanemana savikollane, ainult jala tipus siliva sinkja tooniga ridavdik (C. glaucopus (Schaeff.: Fr.) Fr.); tema eoslehekesed, jalg ja seeneliha on noorelt sinised, kbara (kuni 10 cm) serv oliivrohekas; hea sgiseen. Harva kasvavad Eestis sidrunkollase kbara (kuni 7 cm), valkja seeneliha, valge jala, noorelt violetsete eoslehekestega, sidrunkollase kiudlooriga sidrunkollane vdik (C. calochrous (Pers.: Fr.) Fr.); veinpunase, servaosas psivalt sinivioletse kbara (kuni 10 cm), ilusalt sinivioletse, mugulja osa serval veripunase jala, noorelt sinkjasvioletse seeneliha ja juba noorest peale erekollaste eoslehekestega veinpunane vdik (C. rufoolivaceus (Pers.:Fr.)Fr.) kasvab hilissgisel lehtmetsades; kastanpruuni-sinkjasvioletse kbara (kuni 15 cm), noorena alati violetsete eoslehekeste, jala ja seenelihaga, hilissgisene okasmetsaliik purpurvdik (C. purpurascens Fr.); noorelt leni siniste viljakehadega sdav lehtmetsaliik sinivdik (C. caerulescens (Schaeff.) Fr.) (tahvel 114); ning savikollase, servaosas roheka kbara (kuni 10 cm), noorena sinkjasvioletsete eoslehekeste, jala ja seenelihaga, jmedalt saagjasservaliste eoslehekestega, lehtmetsades kasvav saaglehine vdik (C. cyanopus Fr.). rismugulaga, kuid violetsete vi siniste toonideta limapeadest on Phja- ja Lne-Eesti lubjarikastes okasmetsades sage tugeva selge aniisilhnaga, vaskpunakasroheka kbaraga (kuni 10 cm), roheka jala ja looriga, ere-vvelkollase seenelihaga aniisvdik (C. odorifer Britzelm.) (tahvel 113). Samasuguse vljangemisega sage lubjalembene sgisene okasmetsaliik on meil vaskvdik (C. orichalceus (Batsch) Fr.), kuid tal puudub aniisilhn. Ilus seen on leni roheline, vaid kbara (kuni 10 cm) servast punakaspruun lehtmetsaliik rohevdik (C. prasinus (Schaeff.) Fr.), mis kasvab Eestis harva, septembris. Vvelkollase seeneniidistikuga (pinnases) ning kollakasrohelise vrvuse ja ebameeldiva lhnaga on vvelvdik (C. citrinus P.D. Orton, sn. C. pseudosulphureus Rob. Henry ex P.D. Orton); kasvab okasmetsades, harva. Eredate vrvide poolest ei paista selles rhmas ainukesena silma sage okas- ja lehtmetsaliik muutlik vdik (C. multiformis (Fr.) Fr.) tema kbar on ookerkollane, eoslehekesed valkjad, tkilise servaga; jalg siidvalge kuni ookerkollane, loor ja seeneliha valged, meelhnaga; hea sgiseen. rismugulaga kollased limapead (sektsioon Xanthophylli) on ks mrgisemaid rhmi vdikute perekonnas; selle rhma kik liigid (Euroopas umbes 10) on mrgised vi mrgisuse kahtlusega; nad paistavada silma suurte vga lihakate erekollaste viljakehade poolest; kbar (kuni 15 cm) vib mnel liigil olla pealt pruunikas, oliivivrvi vi lillakate toonidega, kuid eoslehekesed on kigil vhemalt noorelt alati erksalt sidrun-, kuld- vi kroomkollased. Eestis on selles rhmas seni mratud 3 liiki. leni lgkollane mrgisuse kahtlusega elegantvdik (C. elegantior (Fr.) Fr.) (tahvel 114) kasvab meil okasmetsades augustis ja septembris, kaunis sageli; kirjanduses on seda liiki vahel peetud sdavaks. Viimasega on sarnane lhnavdik (C. fulmineus Fr., sn. C. subfulgens P.D. Orton), kuid ta on aromaatne, kbara keskpaik rebasepunane; eoslehekesed algul kollased, vanemalt roostepunased; kasvab okasmetsades, harva; samuti mrgisuse kahtlusega. Nende liikidega on lhedalt seotud lehtmetsades kasvav surmavalt mrgine erekollane vdik (C. splendens R. Henry) ja tema okasmetsateisik - kroomvdik (C. vitellinus M.M. Moser), millel lasub samuti ohtliku mrgisuse kahtlus. Erekollast vdikut on Eestist ks kord Harjumaalt leitud (vt. tukin, 1992a). Ilmselt on selle vdikurhma liigid enamuses ohtlikult mrgised, mrgitus kutsub esile raskeid neerukahjustusi (vt. orellaniinimrgitus). hest selle rhma liigist phjustatud mrgitus oli 1998.a. sgisel Tallinnas; kahjuks ei nnestunud juba kupatatud seente materjali mrata liigini, kuid kahtlus langeb just viimatimainitud kahele liigile. Selle konkreetse juhtumi puhul olid seened korjatud segamini hobuheinikuga, mis on samuti leni erekollane. rismugulaga kollaste vdikute kindlateks eristustunnusteks hobuheinikust on: 1) kiudloori olemasolu, mis hendab amblikuvrkjate kiududena kbarat jalaga; noorematel viljakehadel jb loorist jalale kiudrngas; 2) silmatorkava rismugula olemasolu jala alusel (mitte ligata jala alust ra!); 3) suurte (kuni 14 x 7 m) pruunide tugevalt nsaliste mandeljate eoste olemasolu (vaadata mikroskoobis); hobuheiniku eosed on vrvusetud, laiellipsoidsed (kuni 8 x 5,5 m).226Raskete mrgituste vltimiseks peab ppima eristama hobuheinikut erekollase vrvusega vdikutest! rismugulata, kuid sibulja vi nuija jalaalusega limapeadest on Eestis sagedased kollane vdik (C. triumphans Fr., sn. C. crocolitus Qul.) (tahvel 113) Luna- ja Ida-Eesti kasemetsades sgisel leni kollaste viljakehadega seen (kbar kuni 12 cm), ainult eoslehekesed noorelt hallikasvioletsed, nritud-saagja servaga, jalg rngasjate loorivtidega, sdav; tellispruun vdik (C. varius (Schaeff.: Fr.) Fr.) sgisel kuusemetsades kbar (kuni 8 cm) tellispruun, servas sidrunkollane, eoslehekesed psivalt violetsed, jalg valge kuni pruunikas, pehknud lhnaga; tuhmuv vdik (C. xanthocephalus P.D. Orton) mnnikutes sgisel kbar (kuni 7 cm) sidrunkollane, eoslehekesed violetsed, jalg valkjas kuni kollakas; ning hiidvdik (C. praestans (Cordier) Gillet) (tahvel 115) Phja- ja Lne-Eesti lubjarikastes leht- ja segametsades, puisniitudel sgisel viljakehad hiiglaslikud, kbar (kuni 25 cm) punakaspruunil phjal suurte valgete ebemetega, radiaalkurruline, eoslehekesed noorelt kahvatusinkjad, jalg valkjal phjal valgete vi sinkjate loorivtidega, hinnatav sgiseen. Ilus seen selles rhmas on okasmetsades sgisel harva kasvav varieeruv vdik (C. variecolor (Pers.: Fr.) Fr.) kbar (kuni 15 cm) roostepunakas- kuni sinkjasvioletne; eoslehekesed, jalg ja seeneliha algul lillakad, hiljem valkjad, lilla vrvus silib kauem vaid jala tipus; tugeva pehkinud lhnaga. rismugulata, aluseni htlaselt silinderja jalaga liikidest on meil okas- ja lehtmetsades sgisel sage mru vdik (C. infractus (Pers.: Fr.) Fr.) (tahvel 116) kbar kuni 8 cm lai, viljakehad varieeruvalt oliivjate, kollaste, rohekate, hallide ja pruunide toonidega, maitselt vga mru; mrgine (vt. mao- ja soolenhtudega mrgitus). Harva kasvab lehtmetsades septembris porfrvdik (C. porphyropus (Alb. & Schwein.) Fr.) viljakehad noorena leni violetsed, vanemalt purpurvioletsed, kbar (kuni 8 cm) vanalt isegi kastanpruun. Alamperekond limajalg, Myxacium (Fr.) Loudon. Viljakehad keskmise suuruse ja lihakusega, kollastes, pruunides, violetsetes toonides. Alati vhemalt jalg, enamasti aga ka kbar limane. Jalg silinderjas vi alusel ahenev, pole tavaliselt muguljas ega nuijas. Tihti viha maitsega. Sdavad ja mittesdavad seened, mrgiseid ei tunta. Eelmisega vrreldes vhem liigirohke alamperekond. Viha maitsega liikidest on Eestis kaunis sage mnnimetsades septembris ja oktoobris kasvav oranikaskollase kbara (kuni 5 cm), saagjaservaliste ookerjate eoslehekeste ja puhasvalge, pikalt samblas aheneva siidkiulise jalaga viha vdik (C. vibratilis (Fr.: Fr.) Fr.). Pehmemaitselistest liikidest tuleb eelkige nimetada meie mnnimetsade tavalisemaid sgisesi vdikuid, htlasi maitsvaid sgiseeni limavdikut (C. mucosus (Bull.: Fr.) Kickx) (tahvel 117) ja sinijalg-vdikut (C. muscigenus Peck, sn. C. collinitus ss. Lange) (tahvel 117). Mlemad liigid on leni paksult limased, ilusa mesipruuni erksavrvilise kbaraga (kuni 12 cm), noorena valgete eoslehekestega; sinijalg-vdiku jalg, tihti ka seeneliha on alati kas htlaselt vi kirjult violetne, limavdikul seevastu valge; mlemad liigid kasvavad peamiselt liivastes okas- ja segametsades, kuid ka rabastuval pinnasel, peamiselt mnnikutes, juulist alates. Vliselt ja suuruselt on nende liikidega vga sarnane harvem, lehtmetsades kasvav mittesdav rngasjalg-vdik (C. trivialis Lange), mis paistab silma jalal tihedalt paiknevate, reljeefselt jala pinnast krgemale ulatuvate limajas-ebemeliste rngasjate vtide olemasolu poolest; jalg on seejuures tihti violetja varjundiga, eoslehekesed aga noorena alati violetjad. Sage on meil mitmesugustes metsades, eriti kaasikutes kasvav ilus lihakas seen sinilamell-vdik (C. delibutus Fr.) ere-kuldkollase kbara, loorijnustest ilusalt kollasevdilise, tipus kahvatuvioletse jala ja noorena violetsete eoslehekestega; kahjuks ei klba sa ebameeldiva maitse ja lhna tttu. Loometsades on Phja- ja Lne-Eestis kaunis sage noorena leni erevioletne, hiljem kollakaks vi pruunikaks muutuv loovdik (C. salor Fr.), mille kbar vib saada kuni 8 cm suuruseks. Vdikute lejnud alamperekondadesse kuuluvad liigid on alati kuivade viljakehadega, nende kbarad ei ole sametjad ega viltjad, viljakehad ei vrvu vlispinnal KOH vi NH3 toimel kollaseks ega pruuniks. Alamperekond prisvdik, Cortinarius. Viljakehad lbinisti tumevioletsed, kbar viltjas-soomuseline. Eoslavas esinevad silmatorkavad tsstiidid. Euroopas on selles alamperekonnas ainult 1 liik, mis kasvab ka Eestis okas- ja lehtmetsades sgisel, kaunis harva lilla vdik (C. violaceus (L.: Fr.) Fr.) (tahvel 116). See on vlimuselt erakordselt elegantne leni ja lbinisti tumelilla, suur ja lihakas seen, meeldiva puuviljalhnaga; kbar tihedalt vatjas-soomuseline, kuni 15 cm laiune; mittesdav. lejnud kolme alamperekonna omavaheline eristamine on sna raske isegi spetsialistile. Alamperekond Leprocybe eristub kindlalt ainult mikroskoopiliselt kbaranaha seeneniidid on jmedad (le 6 m) ja227ohtralt inkrusteerunud pigmentatsiooniga. Alamperekondade Telamonia ja Sericeocybe esindajail on seeneniidid kbaranahas peenemad (alla 6 m); alamperekonna Telamonia liikidel on viljakehad enamasti hgrofaansed. Viimatinimetatud kolm alamperekonda on Euroopas rmiselt liigirohked ja ka Eesti metsades on nende esindajaid rohkesti. Paraku on nende liikide uurituse tase Eestis vga nrk ning enamik meil kasvavaid liike on veel tpsemalt identifitseerimata. Seeprast nimetagem siinkohal vaid vheseid levinumaid ja hsti ratuntavaid liike. Alamperekonnas Leprocybe M.M. Moser paistab silma augustist alates okasmetsades vga sageli kasvav ilus vike vhelihakas seen punasoomus-vdik (C. bolaris (Pers.: Fr.) Fr.), mille kbar (kuni 6 cm) ja jalg on valkjaskollakal phjal tihedalt kaetud safranpunaste kiudjate soomustega; seeneliha kollane, viljakehad muutuvad katsumisel ja likekohtadel punakaks; mrgisuse kahtlusega. Veidi lihakam (kbar kuni 7 cm) ja vlimuselt veelgi ilusam seen on lehtmetsades harva kasvav tellispunane vdik (C. rubicundulus (Rea) A. Person), mille erksalt kroomkollased viljakehad on kbaral kaetud tellispunaste kiududega, jalg muutub alusel vanemalt roostepunaseks, seeneliha vrvub murdekohtadel intensiivselt vvelkollaseks, maitse kibekas; viljakehad muutuvad vananedes punaselaiguliseks; vrvuse muutused on nii tugevad, et roostepruuniks vrvub isegi paber, kui seened on niteks korjamisel paberisse mhitud. Ilus seen on ka ere-oliivkollane viltjas-sametja kuni peenesoomuselise kbaraga (kuni 6 cm) ning rohekaskollase kiudlooriga rikalhnaline oliivvdik (C. venetus (Fr.: Fr.) Fr.), mis kasvab augustist oktoobrini okasmetsades, harva; mittesdav. Nimetatud alamperekonda kuulub mitmeid vga ohtlikult mrgiseid seeni. Eestis on seni teada kaks surmavalt mrgist liiki tore vdik (C. rubellus Cooke; sn. C. orellanoides R. Henry, C. speciosissimus Khner & Romagn.) (tahvel 118) ja kastanvdik (C. orellanus Fr.) (vt. orellaniinimrgitus). Tore vdik on inhgrofaansete, kaunis lihakate ja suurte viljakehadega seen, kbar (kuni 8 cm) ilusalt ja erksalt punakaspruunikasoran; eoslehekesed oranikaspunaka helgiga, paksud, hredalt asetunud ja laiad; jalg sidrunkollaste loorivtidega; kasvab harva niisketes ja soostunud kusikutes, eriti turbamullal augustist alates. Teist le kogu Euroopa sagedast mrgist liiki, kastanvdikut on Eestis leitud vaid hest kohast Harjumaalt Soodlast. See on leni punakaspruunikasoran, loorivtideta jalaga, rikalhnaga seen. Tore ja kastanvdik on vga ohtlikud mrkseened ja on Lne-Euroopas phjustanud hulga surmaga lppenud mrgitusi. Selles alamperekonnas on Eesti okasmetsades augustist alates vga sage seen veel vliselt kaunis kuldvdik (C. gentilis (Fr.: Fr.) Fr.) (tahvel 118). Tema viljakehad on tugevalt hgrofaansed, safrankollased kuni roostepunakaspruunid, mtmetelt vikesed ja vhelihakad (kbar kuni 4 cm), jalg vvelkollaste loorivtidega. Seda liiki on mni uurija pidanud samuti ohtlikult mrgiseks (vt. Bon, 1988) vi kaheldavalt mrgiseks (Moser, 1983), viimastel andmetel ta vhemalt orellaniini ei sisalda (Holmberg & Marklund, 1998), kuid mrgisuse kahtlus jb. rmiselt liigirohkes alamperekonnas Telamonia (Fr.) Loudon on hsti ratuntav Eesti ks tavalisemaid lehikseeni, kase-mkoriisaseen rngasvdik (C. armillatus (Fr.: Fr.) Fr.), mis on tihti lausa massiline meie leht- ja segametsades, eriti kdusoometsades septembris ja oktoobris; sobib hsti kasutamiseks vrviseenena (vt. seentega vrvimine). Sellele punakaspruunide suurte lihakate viljakehadega (kbar kuni 15 cm) seenele on iseloomulik erksate lihapunakate rngasjate loorivtide olemasolu jalal. Rngasvdikuga vga sarnane, niisketes kuusikutes kasvav liik on punavdik (C. paragaudis Fr.). mis peale kasvukoha erineb eelmisest liigist tuhmimate ja ebapsivamate loorivtide olemasolult jalal. Punavdiku senised leiuandmed Eestist on vga kasinad. Varem sdavaks peetud rngasvdikut viimastel andmetel enam siiski sgiseeneks ei peeta (Bon, 1988; Courtecuisse & Duhem, 1994), vimalik, et tegemist on mrgise liigiga. Mlemad viimati nimetatud liigid kuuluvad ksiteldavas alamperekonnas vrvilise (punase) looriga liikide rhma. Kik lejnud Eestis levinud liigid selles alamperekonnas on valge looriga. Silmapaistvate psivate valgete loorijnuste olemasolu poolest kogu viljakehal (kbar on eriti servas valgekiulis-ebemeline, jalg valgekirjukiuline) paistab silma hallikaspruuni phivrvusega vike vhelihakas (kbar kuni 3 cm), septembris ja oktoobris peamiselt kuusikutes vga sageli kasvav valgeebemeline vdik (C. hemitrichus (Pers.: Fr.) Fr.). Tavaline okasmetsade seen Eestis on leni tumepruun, suur ja lihakas (kbar kuni 10 cm) tumepruun vdik (C. brunneus (Pers.: Fr.) Fr.) seen on vga laiade, hredalt paiknevate paksude eoslehekestega; inhgrofaansena pleegib vga heledaks, peaaegu nahkkollakaks; jalg on jmenuijas, loorijnustest valgekirju; kasvab juba juulist alates; mittesdav. Kasvuaja poolest on eriline liik selles alamperekonnas mais ja juunis kasvav kevadvdik (C. erythrinus (Fr.) Fr.) seni meil vga harva leht- ja228segametsades leitud liik, mustjaspruuni vrvusega, vhelihakas ja vike (kbar kuni 4 cm). Tugeva pelargooni- vi puuviljalhna poolest on hsti ratuntav vhemalt noorena leni violetja tooniga, hiljem aga pruun ja valgevdilise jalaga, niisketes ja soostuvates okas- ja segametsades sageli septembris ja oktoobris kasvav vike (kbar 23 cm) pelargoonivdik (C. paleaceus (Weinm.) Fr.). Phja-Eesti mnnikutes on kaunis sage seen silmapaistvalt ere-roostepunase kbara ja eoslehekestega ning hbedaselt peenviltja, valge-siidkiulise kbara (kuni 10 cm) ja valge-rngasvdilise jalaga roostevdik (C. laniger Fr.); sdav. Tugeva vastiku lhna poolest on tuntav parkides ja lehtmetsades, peamiselt tammede all septebris harva kasvav, vrdlemisi vike ja vhelihakas (kbar kuni 6 cm), leni kollakaspruun, valge-rngasvdiliselt kirju jalaga vastik vdik (C. hinnuleus Fr.). Alamperekonnas Sericeocybe P.D. Orton on meil laialt levinud ja hsti ratuntav liik haisev vdik (C. traganus (Fr.: Fr.) Fr.) tugeva, vga vastiku karbiidilhnaga; noorena leni erevioletne, hiljem hallikasvi kollakasvioletne lihakas ja suur seen (kbar kuni 12 cm); kasvab juulist alates okasmetsades; mrgine. Vliselt haisva vdikuga vga sarnane, kuid leni kahvatu- vi valkjasvioletne ja lhnata seen on meil mitmesugustes metsades augustist alates sage valkjas vdik (C. alboviolaceus (Pers.: Fr.) Fr.). Kigi vdikute hulgas on kergesti ratuntav ainuke leni soomuseline vdikuliik soomusvdik (C. pholideus (Fr.: Fr.) Fr.), mille kbar ja jalg on helepruunikal phjal tihedalt kaetud tume- kuni mustjaspruunide vatjaskiuliste turris soomustega; jalal paiknevad soomused tihti mitme rngasja vdina; eoslehekesed noorena violetjad; kasvab okas- ja segametsades juulist alates; sdav. Eesti tavalisemaid seeni on punakaspruuni, kuni 10 cm laiuse kbaraga, noorena violetsete eoslehekestega, lhnata koervdik (C. caninus (Fr.: Fr.) Fr.); selle liigi jalg on tipus violetne, rna pruunika kiudrngaga, allpool nuijas, pruunikas. Lhedane liik koervdikule on asuurvdik (C. azureus Fr.), mis erineb sellest noorena tumevioletse kbara ning rngata jala poolest; kasvab harva leht- ja segametsades; sdav. Perekond tanuk, Galerina Earle Viljakehad vhelihakad, rnad, pisikesed vi vikesed, ooker- vi roostepruunid, hgrofaansed, kellukja vi koonusja kbaraga. Eoslehekesed kollased vi pruunid, jalale kinnitunud kuni laialt klge kasvanud. Loor olemas vi puudub. Eospulber roostepruun. Eosed pruunid, siledad vi nsalised, dekstrinoidsed, tsanofiilsed, valdavalt idupoorita. Heilotsstiididega, vahel ka pleurotsstiididega; tsstiidid vga varieeruva kujuga. Mnel liigil esineb ka eoslavatsstiidide taolisi dermatotsstiide. Enamasti samblasaproobid, kuid on ka palju puidusaproobe. Kasvavad suvel ja sgisel, juunist alates, metsades, soodes, puisniitudel. Kik liigid sdavuse seisukohalt thtsusetud, vhemalt ks liik mrgine. Eestis 10 liiki, kuid perekond on meil ebapiisavalt uuritud. Perekonda kuulub kigepealt iseloomulik liikide rhm, mis on seotud turbasammaldega (Sphagnum spp.) ja kasvukohaga rabades. Eestis on siin vga laialt levinud sootanuk (G. paludosa (Fr.) Khner) (tahvel 119), mis paistab silma selge loori olemasolu poolest loori jnusena jb jalale nahkjas rngas; kbar kuni 2.5 cm lai. Selle rhma arvukatest liikidest Euroopas pole Eestis seni teisi liike teada, kuid kindlasti tuleb siin rabade tpsemal uurimisel lisa. Metsasammaldega seotud liikidest on Eestis laialt levinud loortanuk (G. mycenopsis (Fr.) Khner), mis torkab silma selge kiudloori olemasolu poolest loori jnusena jvad kbara (kuni 2 cm) serv ja jalg valgesiidiseks. Loorita liikidest on metsasammaldega seotud pisikeste viljakehadega (kbar kuni 1.5 cm laiune) sgistanuk (G. mniophila (Lasch) Khner) ja samblatanuk (G. hypnorum (Schrank : Fr.) Khner). Loortanuka eosed on absoluutselt siledad, sgistanukal vaevalt nsalised (vaadelda immersiooniga), samblatanukal aga juba immersioonita uurimisel selgelt nsalised. Sgistanuk paistab silma hilissgisese esinemisaja poolest novembris. Omaprane liik eoste ehituselt on meil vga harva esinev piseoseline tanuk (G. calyptrata P.D. Orton), mille eosed on kalptraatsed; kbar kuni 1.5 cm. Puidusaproobidest on meil sagedased 3 mrgist liiki jahutanuk (G. marginata (Batsch) Khner) (tahvel 119), sellele vga lhedane, tihti eelmise snonmiks peetud keegeltanuk (G. unicolor (Vahl : Fr.) Singer) ja kastantanuk (G. badipes (Fr.) Khner) (vt. amanitiinimrgitus). Kik need liigid meenutavad vlimuselt harilikku knnumamplit (Kuehneromyces mutabilis) ja on teiste tanukatega vrreldes suuremad ja veidi lihakamad (kbar kuni 3 cm). Kahel esimesel on jalal psiv nahkjas rngas, kbar on hgrofaanne ja enamasti kahevrvuseline (nagu knnumamplil), jalg ei ole aga allpool rngast soomuseline, vaid sile, valge-siidkiuline; ilmneb tugev jahulhn ja -maitse; jahutanuka kbar on kujult kumer kuni lame, keegeltanukal keegeljas-kellukjas, hiljem kumer, nsaga; mlemad liigid kasvavad augustist alates okaspuukndudel; keegeltanuk vib kasvada ka samblas. Kastantanuk on kiulise ebapsiva rngaga jalal, jahulhn tavaliselt puudub. Jahu- ja keegeltanuk on meil tavalised seened, kastantanuk esineb harva. Kdunenud okaspuupuidul kasvab sgisel meil veel sageli vtjalg-tanuk (G. sideroides (Bull.) Khner). See on kahe eelmise liigiga sarnane, samuti jahulhnaga seen, mis erineb jahu- ja keegeltanukast rngata,229valgekirjult siidkiulise jala poolest. Sammaldunud kuusekndudel on meil metsades tavaline liik pisikeste (kbar kuni 1 cm) rnade viljakehadega, lhnata, rngata jalaga pisitanuk (G. triscopa (Fr.) Khner). Perekond tulinutt, Gymnopilus P. Karst. Viljakehad vikesed kuni keskmised, lihakad; kollaste, oranide, pruunide toonidega; KOH reaktsiooni tagajrjel mustuvad. Kbar limane vi hgrofaanne. Eoslehekesed otse vi laialt jalale klge kasvanud, kollased kuni roostepruunid. Maitse enamasti viha. Loor enamasti olemas. Eospulber roostepruun. Eosed pruunid, nsalised, idupoorita. Tsstiidid eoslavas alati olemas. Puidusaproobid valdavalt okaspuupuidul, tihti nivalt maapinnal juunist novembrini. Kik mittesdavad, mrgiseid liike ei tunta. Tulinutid on tuntud heade vrviseentena (vt. seentega vrvimine). Eestis 5 liiki. Meie tavalisemaid lehikseeni on oranikas-punakaspruun, helekollaste eoslehekestega, vihamaitseline, rngata jalaga, kuni 8 cm laiuse kbaraga okaspuupuiduliik viha tulinutt (G. penetrans (Fr.: Fr.) Murrill). Samasuguse vlimusega, kuid psiva kiudlooriga jalal on harvaesinev hbriid-tulinutt (G. hybridus (Fr.: Fr.) Maire). Nimetatud liigid erinevad teineteisest veel tsstiidide kujult vihal tulinutil on need peajad, hbriid-tulinutil silinderjas-tlvjad. Samet-tulinutt (G. sapineus (Fr.: Fr.) Maire) on kuldkollasel phjal paksult pruuni-viltjas-soomuselise kbaraga (kuni 10 cm); kuldkollaste, roostetpiliste eoslehekestega ning tumekollase seenelihaga (kigil lejnud tulinuttidel on seeneliha valkjas vi kahvatukollane!), vihamaitseline liik; kasvab kuusekndudel, harva. Tume tulinutt (G. picreus (Pers.: Fr.) P. Karst.) on tumepruuni kbara (kuni 4 cm) ja ere-kuldkollaste eoslehekestega ning mustjaspruuni jalaga seen; kasvab kuusekndudel, harva. Vliselt elegantne seen on psjalt lehtpuupuidul kasvav, Eestis haruldane rngas-tulinutt (G. spectabilis (Fr.) A.H. Sm., sn. G. junonius (Fr.: Fr.) P.D. Orton); viljakehad suured ja lihakad, erakordselt viha maitsega, kbar noorena srav-oranikaskollane, peenviltjas (kuni 12 cm), jalg nahkja rngaga; mrgine. Perekond hebel, Hebeloma P. Kumm. Viljakehad lihakad; heinikjad, nigerikjad vi klmaseenjad; vikesed vi suured; valkjad vi kahkjas- kuni kakaopruunid. Kbar enamasti limane. Eoslehekesed beeid, hele- kuni kakaopruunid, mardunult jalale klge kasvanud. Loor esineb vi puudub. Lhn vga iseloomulik ja hesugune peaaegu kigil perekonna liikidel: martsipani ja kdunenud heina lhna segu; harva lhnata. Seeneniidid pannaldega. Eospulber kakaopruun. Eosed ellipsoidsed kuni mandeljad, enamasti nrgalt punkteeritud-nsalised, idupoorita, inamloidsed, atsanofiilsed, harva dekstrinoidsed. Heilotsstiidid olemas, pleurotsstiidid puuduvad. Mkoriisaseened okas-, leht- ja segametsades juulist novembrini, ks liik (juurhebel) puidusaproob. Valdavalt mittesdavad, mned mrgised, mned sdavad liigid. Eestis 11 liiki. Eestis rahuldavalt lbittamata perekond: liike on meil kindlasti rohkem, kui senini eristatud. Eristatakse kaks alamperekonda: rngas- ja prishebel. Alamperekond rngashebel, Myxocybe (Fayod) Konrad & Maubl. sisaldab ainult he liigi juurhebel (H. radicosum (Bull.: Fr.) Ricken), millele on iseloomulik pikalt juurduv vatjas-nahkja rngaga jalg, suured ja lihakad viljakehad (kbar kuni 15 cm) ja mrumandli lhn; kasvab kdunenud puujuurtel, millele kinnitub kuni 10 cm pikkuse pseudoriisaga; Eestis kaunis harva, septembris ja oktoobris. Alamperekond prishebel, Hebeloma hendab kik lejnud liigid, millel kas esineb psiv kiudloor jnusena kbaral ja jalal (ebemed, kiud, kiudrngas) vi loor puudub ldse. Psivate loorijnustega liike on Eestis kaks. Paksude lihakate viljakehadega, vga limase kbaraga (kuni 10 cm) limahebeli (H. fastibile (Pers.: Fr.) P. Kumm.) jalal ja kbaraserval silivad kaua siidjad loorikiud, jalal enamasti ka kiudrngas; kasvab okasmetsades psjalt, tihti ridade ja poolringidena, augustis ja septembris. Eestis harva. Vikeste vhelihakate viljakehadega, kleepiva kbaraga (kuni 3 cm) kiudhebeli (H. mesophaeum (Pers.) Qul.) jalg ja kbaraserv on loorist paksult ja psivalt vatjas-viltjas-kiulised, jalg kiudrngaga, kbar keskelt punakaspruun; kasvab suurte kogumikena (kuid mitte psjalt) rohtunud okaspuunoorendikes, tee- ja kraaviservadel, parkides; Eestis tavaline. Loorita hebeliliikidest on Eestis laialt levinud keskmise suurusega (kbar kuni 8 cm) valge, eoslehekeste servas pisaratega pisarhebel (H. crustuliniforme (Bull.) Qul.); mrgine. Samuti sage ja ka mrgine (vt. mao- ja soolenhtudega mrgitus) on suurte lihakate ookerpruunide viljakehadega (kbar kuni 12 cm), leni tugevalt ebemelis-soomuselise jalaga hiidhebel (H. sinapizans (Paulet) Gillet) (tahvel 120). Sage liik on meil niisketes ja soostuvates metsades, eriti rabastunud ja siirdesoometsades kasvav vga pika jalaga (kuni 12 cm, 23 korda kbara lbimdust pikem), keskmise vi vikese kbaraga (36 cm), nahkkollakas pikkjalg-hebel (H. longicaudum (Pers.: Fr.) P. Kumm.). Loometsades ja lookadastikes on vga sage lubjalembene, paks ja lihakas, kreemika vrvusega, lhnata loohebel (H. edurum Mtrod ex Bon) (tahvel 120), mis kasvab ridade ja poolringidena; sdav. lejnud hebeleid esineb Eestis harva.230Kasvukoha jrgi on hlpsasti ratuntavad rannikuluidetel vi luitemnnikutes kasvav luitehebel (H. dunense L. Corb. & R. Heim) ja sgisel tuleasemetel samblas, hariliku helliku (Funaria hygrometrica Hedw.) seas kasvav hellikuhebel (H. funariophilum M.M. Moser). Erakordselt meeldiva, karamelli meenutava lhna jrgi on ratuntav karamellhebel (H. sacchariolens Qul.), mille keskmise suurusega (kbar kuni 5 cm), paksult limased, kreemikad viljakehad kasvavad septembris leht- ja segametsades ja pajustikes; Eestis harva. Perekond narmasnutt, Inocybe (Fr.: Fr.) Fr. Viljakehad heinikjad, nigerikjad, lehtrikjad; pisikesed kuni keskmised, harva suured ja lihakad. Kbar koonusjas vi kellukjas, hiljem kumer-lame, tavaliselt nsaga, radiaalkiuline; tihti soomuseline, vahel radiaalselt lhestunud; ookerjates, kollakates ja pruunides toonides. Eoslehekesed noorelt valkjad, hallikad, kreemikad, vanalt oliivpruunid, jalale kinnitunud kuni klge kasvanud, vahel peaaegu vabad, tihti valgeebemelise servaga. Tpiliselt sperma- vi lppunud mullalhnaga, harvem puuviljalhnaga vi lhnata. Kiudloor enamasti olemas, kuid jalale tavaliselt rngast ei j. Eospulber tubakpruun. Eosed siledad, nurgelis-kbrulised, mgaralised vi thtjad. Tsstiidid eoslavas olemas, valdavalt vga iseloomulikud perekonnale: paksuseinalised, kvjad, nuijad vi pudeljad inkrusteerunud metuloidid; harvem hukeseseinalised nuijad servarakud. Tenoselt valdavalt mkoriisaseened. Peaaegu kik mittesdavad ja/vi mrgised liigid, sdavaid liike ldse kolm. Narmasnutid on ks Eesti suuremaid ja ohtlikumaid mrkseente perekondi (vt. muskariinimrgitus). Kasvavad maist oktoobrini, eriti sda- ja hilissuvel ning varasgisel augustis ja septembris; metsades, parkides, vsastikes, puisniitudel, luidetel. Eestis 73 liiki, enamikku on detailselt ksitletud Leisneri ja Kalamehe (1987) raamatus. Moser (1983) eristab eoste alusel kaks alamperekonda: pris- ja thteoseline narmasnutt. Pris-narmasnuti, Inocibium (Earle) Singer alamperekonda kuulub valdav enamik liike, nad on siledate eostega. Alamperekonna sstemaatika aluseks on tsstiidide ehitus. hukeseseinaliste tsstiididega servarakkudega liike on Eestis 15. Vga laia levikuga, kohati massiline mitmesugustes metsades on kuhik-narmasnutt (I. rimosa (Bull.: Fr.) P. Kumm., sn. I. fastigiata (Schaeff.) Qul., I. perlata (Cooke) Sacc.) (tahvel 121) Eesti tavalisemaid lehikseeni. See on ooker-, kollakas- vi lgpruun, silmapaistvalt teravkoonusja radiaalkiulise kbaraga (kuni 8 cm) vga mrgine seen (vt. muskariinimrgitus). Suure varieeruvuse tttu on sellel liigil eristatud rida teisendeid ja vorme, mida osa uurijaid on ksitlenud ka eri liikidena. Siia rhma kuulub ka Eesti mrgisemaid seeni punakas narmasnutt (I. erubescens A. Blytt, sn. I. patouillardii Bres.) (tahvel 122). See liik on varasuvine pargiseen, kasvab paljudes Eestimaa parkides juunis ja juulis, paiguti massiliselt; viljakehad on lihakad, suured, radiaalkiulise kbaraga (kuni 10 cm); algul valged viljakehad muutuvad katsumisel ja vananedes laiguti punakaks, lpuks leni pruunikaspunaseks. Noores staadiumis, veel valge seenena on punakas narmasnutt ohtlikult sarnane hea sgiseene kevad-vluheinikuga (Calocybe gambosa (Fr.) Singer ex Donk)ja isegi noorte pilvikutega (Russula spp.). Punakas narmasnutt on surmavalt mrgine seen (vt. muskariinimrgitus). Vliselt on punaka narmasnutiga sna sarnane veinpunane narmasnutt (I. adaequata (Britzelm.) Sacc., sn. I. jurana (Pat.) Sacc.) (tahvel 122), mis on samuti pargiseen, kasvab aga meil harvem ja teisel ajal augustist oktoobrini. Selle liigi kbar (kuni 10 cm) on juba algusest peale ilusalt violetjaspunane. Veinpunane narmasnutt on ks kolmest sdavast narmasnutiliigist Eestis, kuid suure sarnasuse tttu vga ohtliku punaka narmasnutiga ei soovitata teda sgiks korjata. lalnimetatud kolm pris-narmasnutti kuuluvad radiaalkiulise kbaraga liikide rhma. lejnud selle alamperekonna servarakkudega liikidest on kik vatjas-viltjas-takerkarvase, tihti turrissoomuselise kbaraga (kuni 8 cm). Kigepealt eristuvad siin hsti jala alusel sinkjasrohelise vrvusega liigid: turrissoomuselise jalaga sinijalg-narmasnutt (I. calamistrata (Fr.: Fr.) Gillet) (tahvel 123); kiulise jalaga hirv-narmasnutt (I. cervicolor (Pers.) Qul.); ning tugeva meeldiva puuviljalhnaga lhnav narmasnutt (I. bongardii (Weinm.) Qul.) (tahvel 123); kik 3 liiki mrgised. Esimene nimetatud liikidest on meil haruldane, leitud ainult Hiiumaalt ja Lahemaa Rahvuspargist, kasvab okas-, leht- ja segametsades. Teine liik on kaunis sage Phja-Eesti kuusikutes, kuid ka lehtmetsades. Kolmas liik lhnav narmasnutt on sage laialehistes metsades, lubjalembene. Lppunud mullalhnaga ja alati ilma sinkjasroheliste toonideta sage liik selles rhmas on okasmetsades, vsastikes ja nmmedel kasvav mrkjas narmasnutt (I. dulcamara (Alb. & Schwein.) P. Kumm.), nrgalt mrgine. Siia rhma kuulub ka ainuke psiva kiudrngaga liik rngas-narmasnutt (I. terrigena (Fr.) Kuyper), mida on Eestis seni leitud ainult kahest kohast Phja-Eestist; kasvab leht- ja okasmetsades; samuti mrgine. Enamik pris-narmasnutte on paksuseinaliste inkrusteerunud tsstiididega metuloididega. Vga sage mitmesugustes metsades on leni valge vrvusega, siidkiulise vikese kbaraga (kuni 3 cm) siid-narmasnuti231tpteisend (I. geophylla (Fr.: Fr.) P. Kumm. var. geophylla). Siid-narmasnutil eristatakse veel lilla vrvusega teisendit (I. geophylla var. lilacina (Peck) Gillet) (tahvel 121), mis on lubjalembene ja sage eriti Phja-Eesti kuusikutes. Siid-narmasnutt on vga mrgine seen. Siid-narmasnutile on lhedane tellispunane narmasnutt (I. whitei (Berk. & Broome) Sacc., sn. I. geophylla var. lateritia (Weinm.) Lange) (tahvel 121), mis kasvab lehtmetsades, harva; ilmselt sama mrgine. Suur, lihakas, hallikasvalkjas, keskpaigas roheka kbaraga ja likepinnal roosatava seenelihaga, tugevalt aromaatne (lokannuste (Corydalis spp.) lhnaga) seen on Phja- ja Lne-Eestis tamme-segametsades harva kasvav lokannus-narmasnutt (I. corydalina Qul.), mrgine. Tugevalt aromaatne, jasmiinilhnaga, ookerpruunikas, samuti likepinnal roosatav seen on okas- ja lehtmetsades ning parkides, peamiselt Phja- ja Lne-Eestis sageli kasvav mrgine jasmiin-narmasnutt (I. fraudans (Britzelm.) Sacc., sn. I. pyriodora (Pers.: Fr.) P. Kumm.). Metuloididega pris-narmasnuttidest, mille jalg on leni jahukirmeline, on Eestis sagedased vike vhelihakas, ookerkollakas, kiulis-soomuselise kbaraga (kuni 3 cm), suurte eoste (kuni 12 x 5m) ja tugeva mrumandlilhnaga lehtpuu-mkoriisaseen mandel-narmasnutt (I. hirtella Bres.) (tahvel 124); vike sale, valkjasookerjas, siidjaskiulise kuni mrandsoomuselise kbaraga (kuni 5,5 cm), likepinnal roosatav, mitmesugustes metsades vga sage valkjas narmasnutt (I. sindonia (Fr.) P. Karst., sn. I. kuehneri Stangl & J. Veselsk); ning vike tumepruun, mrandkiulise kbaraga (kuni 4 cm), jala tipus sinkjaks vrvuva seenelihaga, mitmesugustes metsades kasvav pruun narmasnutt (I. brunnea Qul.). Kik 3 liiki on mrgised, eriti tugevalt viimane. Metuloididega pris-narmasnuttidest, millel ainult jala tipp jahukirmeline, on Eestis tavalised vike punakaspruun, noorelt ebemeliste loorijnustega, kiulise kbaraga (kuni 5 cm), roosaka jalatipuga, juba kevadest (maist alates) leht- ja okasmetsades kasvav friesi narmasnutt (I. friesii R. Heim) (tahvel 124), mrgine; vike ookerpruun, kiulis-soomuselise kbaraga (kuni 4 cm) ja hambuliselt le kbara serva rippuvate valgete loorijnustega, okasmetsades lubjapinnasel kasvav loor-narmasnutt (I. appendiculata Khner); ning vike oliivpruunika, psivalt kuhikjas-kellukja kiulis-soomuselise kbara (kuni 3 cm) ning valkja, tihti roosaka varjundiga jala ja seenelihaga rediselhnaline redis-narmasnutt (I. lucifuga (Fr.: Fr.) P. Kumm.), kasvab okasmetsades, mrgine. Jala tipus lilla, mnikord aga ka leni lilla jalaga metuloididega liike on Eestis 5. Sagedased on pisike halli viltjas-kiulise kbaraga (kuni 4 cm), lehtmetsades kasvav lillakas narmasnutt (I. griseolilacina Lange), mrgine; pisike (kbar kuni 2.5 cm) tumepruun turrissoomuseline lillatipp-narmasnutt (I. cincinnata (Fr.) Qul.), kasvab niisketes leht- ja okasmetsades, vga mrgine; ning vike pruun turrissoomuselise kbara (kuni 4 cm) ja kiulise jalaga, leni sinkjasvioletne tume narmasnutt (I. obscuroides P.D. Orton), kasvab okas- ja lehtmetsades, samuti mrgine. Palja, kirmeta, tielikult violetsete toonideta jalaga on Eestis metuloididega pris-narmasnuttidest 7 liiki. Sagedaseim liik on vike hallikaspruun, sasikiulise kbaraga (kuni 4 cm), liivastes okasmetsades kasvav mrgine liiv-narmasnutt (I. lacera (Fr.: Fr.) P. Kumm.). Huvipakkuvateks on siin rhmas veel neli rannikuluidetel kasvavat liiki, millest 2 esinevad meil kaunis sageli, paiguti massiliselt tse narmasnutt (I. serotina Peck) ja luite-narmasnutt (I. impexa (Lasch) Kuyper, sn. I. maritima (Fr.) P. Karst.), 2 liiki aga on haruldased kiuslik narmasnutt (I. devoniensis P.D. Orton) ja liivaranna-narmasnutt (I. dunensis P.D. Orton) (Jrgens, 1998). Tse narmsanutt on vga lihakas, keskmise suurusega, kahvatu-oliivookerjas, peenesiidkiulise kbaraga (kuni 6 cm), tugeva ebameeldiva lhnaga ning kbara khmul, jala tipus ja jala alusel kontrastselt valge. Luite-narmasnutt on vhelihakas, vike (kbar kuni 4 cm), hallikaspruun, leni paksult vatjas-takerkiuline, silmatorkavalt kitsaste, silinderjas-ellipsoidsete eostega. Nii tsedat kui luite-narmasnutti kasvas erakordselt massiliselt Narva-Jesuu rannikuluidetel 10 km ulatuses 1996. a. juulist septembrini; see on massilisemaid teadaolevaid luiteseente esinemisi Eesti rannikuluidetel. Kaks viimast liiki kiuslik ja liivaranna-narmasnutt on meie rannikuluidetel haruldased esimest on leitud Narva-Jesuust ja Valgerannast, teist Kablist ja Narva-Jesuust. Thteoselise narmasnuti, Inocybe alamperekonnas on Eestis vhe liike, nende eosed on nurgelised, kbrulised vi thtjad. Selge kiudlooriga liikidest on meil selles alamperekonnas sage ainult punapruun narmasnutt (I. assimilata (Britzelm.) Sacc., sn. I. umbrina Bres.) vike (kbar kuni 3,5 cm), vga tumeda, punakaspruuni vrvusega, mugulja jalaalusega okas- ja lehtmetsade liik; mrgine. Kiudloorita ja mugulata jalaga liikidest on okasmetsades, eriti kuusikutes sage pisike valge teravatipulise kbaraga (kuni 3 cm) siidkiuline varju-narmasnutt (I. umbratica Qul.), mis on siid-narmasnutiga vga sarnane. Kiudloorita, aga jala alusel mugulaga liikidest on meil sagedased vike ookerkollase siidkiulise kbaraga (kuni 4 cm), psivalt valge, leni jahukirmelise jalaga, kerajate mgarlike eostega sega-narmasnutt (I. mixtilis (Britzelm.) Sacc.)232(tahvel 123); keskmise suurusega, ookerja koonusja siidkiulise kbaraga (kuni 6 cm), valkja, ainult laosas jahukirmelise jalaga ja ebakorrapraselt mgarlike eostega ooker-narmasnutt (I. praetervisa Qul.) (tahvel 124); mlemad viimati nimetatud liigid on mrgised ja levivad Phja-Eestis okas- ja segametsades. Thelepanu vrib siit rhmast veel silmapaistvalt thtjate eostega thteoseline narmasnutt (I. asterospora Qul.). See on keskmise suurusega punakaspruun, mrandkiulise, khmul hbekirmelise kbaraga (kuni 7 cm) ja leni jahukirmelise, rismugulaga jalaga seen, leitud meil harva; vga mrgine. Eelksitletud narmasnuttide seas ei ole detailselt iseloomustatud 13 jrgmist mrgist liiki, mille kohta vib leida tpseid andmeid Leisneri & Kalamehe (1987) raamatus: boltoni narmasnutt (I. subcarpta Khner & Boursier, sn. I. boltoni R. Heim); kuupeoseline narmasnutt (I. soluta Velen., sn. I. brevispora Huijsman); vilt-narmasnutt (I. flocculosa (Berk.) Sacc., sn. I. gausapata Khner); godei narmasnutt (I. godey Gillet); lange narmasnutt (I. langei R. Heim); vill-narmasnutt (I. lanuginosa (Bull.: Fr.) P. Kumm.); kastan-narmasnutt (I. maculata Boud.); mgar-narmasnutt (I. napipes Lange); pirntsstiidiline narmasnutt (I. ovatocystis Khner & Boursier); kahkjas narmasnutt (I. posterula (Britzelm.) Sacc.); vike narmasnutt (I. pusio P. Karst.); kevad-narmasnutt (I. queletii Maire & Konrad); leeder-narmasnutt (I. sambucina (Fr.: Fr.) Qul.). Perekond lepanigerik, Naucoria Fayod (sn. Alnicola Khner) Viljakehad nigerikjad, mtsikjad, krgesjad; vikesed (kbar kuni 3 cm), vhelihakad; vrvuselt kollakas-, punakas- kuni tumepruunid. Kbar kuiv. Eoslehekesed ookerjad kuni roostepruunid, jalale ngusalt kuni laialt klge kasvanud. Loor olemas ja silib enamasti kiudude ja ebemetena jalal ja kbaral. Seeneniidid pannaldega vi ilma. Eospulber pruun. Eosed suured (kuni 14 x 6.5 m), mandeljad vi sidrunjad, nsalised; eoste nsalisuse poolest erineb ksitletav perekond vliselt vga sarnasest nigeriku (Tubaria (W.G. Sm.) Gillet) perekonnast pisiservikuliste (Crepidotaceae) sugukonnast . Heilotsstiidid olemas, iseloomuliku kujuga nokjad. Huumuse- ja kdusaproobid, sageli ka puidusaproobid oksakestel, eriti leppadel. Vsastikes, valdavalt lepikutes juulist novembrini. Kik mittesdavad, mrgiseid liike ei ole. Eestis 4 liiki, neist 3 vga sagedased: leni psivalt vatjas-kiuline, kollakaspruun tava-lepanigerik (N. escharoides (Fr.: Fr.) P. Kumm., sn. Alnicola melinoides (Bull.: Fr.) Khner), Eesti tavalisemaid lehikseeni; paljas tume-punakaspruun paljas lepanigerik (N. scolecina (Fr.) Qul.); ning tume-punakaspruun, peenelt kirmelis-soomuseline tume lepanigerik (N. subconspersa Khner ex P.D. Orton). Harva kasvab Eestis kollase looriga kuld-lepanigerik (N. luteolofibrillosa (Khner) Khner & Romagn.). Perekond kitsemampel, Rozites P. Karst. Ainuke liik kitsemampel (R. caperatus (Pers.: Fr.) P. Karst.) (tahvel 125) on laialt levinud kogu Euroopas ja ka Eestis augustist novembrini okas- ja segametsades, eriti liivastes mnnikutes; hea sgiseen. Kitsemampel on hsti ratuntav seen leni ookerkollakate, suurte lihakate viljakehade poolest, mille iseloomulik mar-mtsjas kbar (kuni 12 cm) on noorelt leni, vanemalt ainult keskosas kaetud iseloomuliku valkja vi lillaka hrmakirmega, jalg aga on kitsa nahkja, enamasti liibuva rngaga.Sugukond pisiservikulised, CrepidotaceaeViljakehad philiselt servikjad, harva slikjad, pisikesed vi vikesed, hukeselihalised. Eoslehekesed kreemid kuni pruunid. Jalg enamasti puudub vi on klgmine kuni ekstsentriline, harvem keskne. Loor puudub vi esineb. Eospulber kreem kuni pruun. Eosed kollakad vi pruunikad, siledad vi punkteeritud, valdavalt idupoorita. Heilotsstiidid sagedased, pleurotsstiidid puuduvad alati. Peamiselt puidu- vi kulusaproobid, harvem huumuse- ja kdusaproobid. Mittesdavad, mrgiseid liike ei ole. Kasvavad suvel ja sgisel metsades, vsastikes, juulist alates. Eestis 4 perekonda 11 liigiga. Perekond pisiservik, Crepidotus (Fr.) P. Kumm. Viljakehad servikjad, jalata, pisikesed vi vikesed, valged, kollakad vi pruunikad. Eoslehekesed pruunid. Eospulber roosakas- kuni puhaspruun. Eosed siledad vi punkteeritud kuni nsalised, kerajad, ellipsoidsed vi mandeljad. Valdavalt puidu-, harvem huumuse-, kdu-, kulusaproobid, juunist novembrini, sagedamini sgisel. Eestis seni teada 6 liiki, kuid perekond meil nrgalt uuritud. Lehtpuupuidul, eriti haaval on meie metsades vga sagedased pihkane pisiservik (C. mollis (Schaeff.: Fr.) Staude) ja soomus-pisiservik (C. calolepis (Fr.) P. Karst.). Mlemad on kumjalt veniva limase kbaranahaga (kbar kuni 8 cm), mis esimesel liigil on paljas, teisel pruunisoomuseline. Kuiva, pealt lumivalge kbaraga sagedasi pisiservikuid on Eestis teada 4 liiki: lehtpuupuidul palja kbaraga haava-pisiservik (C. applanatus (Pers.) P. Kumm.) ja karvase kbaraga valge pisiservik (C. variabilis (Pers.: Fr.) P. Kumm.); kuuse puidul kuuse-pisiservik233(C. subsphaerosporus (Lange) Khner & Romagn.); mullal ja taimejnustel vi oksakestel peenviltja kbaraga karvane pisiservik (C. versutus (Peck) Sacc., sn. C. pubescens Bres.). Pisiserviku liigid on ksteisest enamasti kindlalt eristatavad ainult mikroskoopiliselt. Perekond pleurotell, Pleurotellus Fayod Viljakehad pisikesed, servikjad. Kbar kiulise seenelihaga, pole sltjas. Igasugused tsstiidid puuduvad. Eospulber valkjaskreem. Eosed siledad. Sambla- ja kulusaproobid. Mittesdavad. Eestis 1 harva esinev liik: pleurotell (P. patelloides P.D. Orton) kbar kuni 1 cm, valge, peenviltjas; eoslehekesed valged kuni ookerjad; mnikord esineb rudimentaarne jalg; puidul ja taimekulul augustist oktoobrini. Perekond nikerseen, Ramicola Velen. (sn. Simocybe P. Karst.) Viljakehad pisikesed, ekstsentrilise vi keskse jalaga. Eoslehekesed pruunid. Loor vga nrk, kiiresti kaduv. Eospulber pruun. Eosed siledad, poorita vi nrga idupooriga. Heilo- ja dermatotsstiidid olemas. Kbaranahk trihhodermi tpi. Kulu- ja puidusaproobid. Eestis 1 liik: vaarika-nikerseen (R. haustellaris (Fr.: Fr.) Watling, sn. Simocybe rubi (Berk.) Singer), mis kasvab septembrist novembrini lehtpuuoksakestel, eriti vaarika kdunenud vartel; kbar (kuni 1.5 cm) on hallikasoliivivrvi, jahukirmeline; jalg ekstsentriline, vga lhike; eosed nrga idupooriga; kasvab Eestis vga harva. Perekond nigerik, Tubaria (W.G. Sm.) Gillet Viljakehad vikesed, vhelihakad, slikjad, ookerjates ja pruunides toonides, kbara ja keskse jalaga. Kbar kumer kuni kellukjas, tihti leni loorijnustega kaetud, kuni 3 cm laiune. Eoslehekesed kollakad vi pruunid, laialt jalale klge kasvanud. Loor olemas vi puudub. Eospulber ookerpruun. Eosed siledad, idupoorita. Heilotsstiidid olemas, arvukad. Kbaranahk kuutise tpi. Kdu- ja puidusaproobid metsades, vsastikes, aastaringselt. Kik mittesdavad, mrgiseid liike ei ole. Eestis 3 liiki, kuid perekond meil vhe uuritud. Tavalised liigid on meil maist oktoobrini eriti lepikutes kasvav, hallikaspruunikate, viltjaskirmeliste, loorist leni psivalt valgeebemeliste viljakehadega loornigerik (T. conspersa (Pers.: Fr.) Fayod) ning palja kbara ja jalaga, lihapruunikas, samuti eelistatult lepikutes, kuid hilissgisel, talvel ja kevadel, oktoobrist juunini kasvav talinigerik (T. furfuracea (Pers.: Fr.) Gillet, sn. T. hiemalis Bon). Vga heledate, valkjas-nahkkollakate viljakehadega kahkjas nigerik (T. pallidospora Lange) kasvab meil harva rohtunud leht- ja segametsades kdul, septembris. Loor- ja talinigerik on Eesti tavalisemaid lehikseeni.Sugukond vrvikulised, StrophariaceaeViljakehad lihakad, vikesed kuni suured, kbara ja keskse jalaga. Kbaranahk valdavalt kuutise, harva epiteeli vi hmenidermi tpi. Looriga vi ilma. Seeneniidid alati pannaldega. Eospulber lilla, lillakaspruun, purpurpruun, hallikas-, ooker- kuni kaneelpruun. Eosed kollakad kuni pruunikad, siledad, enamasti selge, laia idupooriga. Tsstiidid eoslavas enamasti olemas, tihti esinevad krsotsstiidid. Saproobid mitmesugusel substraadil metsades ja niitudel; harva parasiidid. Eestis 9 perekonda 51 liigiga. Perekond Flammulaster Earle Viljakehad nbikjad, vikesed, vhelihakad, pruunide toonidega, ei elustu peale lbikuivamist nagu nbikud (Marasmius) ja soomusnbikud (Phaeomarasmius). Kbar siidjas kuni peene-ebemeline. Kbaranahk koosneb pirnjatest vi piklikest elementidest vi sfrotsstidest. Eospulber roostepruun vi heleookerjas. Eosed siledad. Puidu- ja kulusaproobid. Euroopas liigirikas perekond, kuid Eestis uurimata, seni meil teada 1 liik: lehtpuude mitmesugustel kdunevatel jnustel (puit, lehed jm.), samuti rohttaimede jnustel septembris ja oktoobris harva kasvav F. subincarnatus (Joss. & Khner) Watling; kbar pisike (kuni 1.5 cm), roostepruunikas; eospulber heleookerjas; eoslehekesed silmatorkavate pudeljate heilotsstiididega. Perekond ebamampel, Hemipholiota (Singer) Romagn. ex Bon Massiliselt esinevad ainult heilotsstiidid; pleurotsstiidid ja krsotsstiidid puuduvad. Eospulber mrdunud- kuni tubakpruun, pole kunagi roostepruun. Muud tunnused nagu mampli (Pholiota) perekonnal. Puidu- vi kdusaproobid. Kasvavad metsades, parkides aprillist novembrini. Enamasti mittesdavad, mrgiseid liike ei ole. Eestis 5 liiki. Tugevalt aromaatne, vga omaprase lhnaga lhna-ebamampel (H. heteroclita (Fr.: Fr.) Bon) on ookerkollakal phjal peenelt pruunikas-kiulis-soomuselise kbara (kuni 7 cm) ja jalaga, ubajate eostega,234kasvab harva augustist detsembrini lehtpuupuidul, eriti kaskedel ja leppadel; sdav. Vga suurte ja lihakate viljakehadega seen on augustist oktoobrini harva haavapuidul kasvav haava-ebamampel (H. populnea (Pers.: Fr.) Bon, sn. Pholiota destruens (Brond.) Gillet), mille kbar vib saada kuni 20 cm laiuseks, jalg kuni 3 cm paksuseks, viljakehad on kaneelpruunikad ja kbar kaetud suurte valkjate kiulis-vatjate soomustega, kibe. Suur ja lihakas on ka tkiline ebamampel (H. albocrenulata (Peck) Romagn. ex Bon). See on viha maitsega seen; kbar (kuni 10 cm) tume-punakaspruun, suurte liibuvate soomustega, limane; eoslehekesed silmapaistvalt valge-tkilis-ebemelise servaga, jalg nrga rngaga, vatjas-ebemeline; kasvab vga harva leht- ja segametsades haavapuidul septembris; kuulub Euroopa Punasesse nimestikku ja Eesti Punasesse raamatusse (vt. seenekaitse). Vga sage seen varakevadel, aprillist maini, leht- ja segametsades haavalehekdul ja -varisel mrgades kohtades on lume-ebamampel (H. oedipus (Cooke) Bon) (tahvel 119). Selle viljakehad on hgrofaansed, mesikollakaspruuni palja kbaraga (kuni 6 cm), valkjaspruuni, tipus psivalt valgeebemelise jalaga, millel noorelt esineb kiudrngas. Iseloomulik on varakevadine kasvuaeg, juba aprilli algul, tihti kasvab lbi lume ning keltsa. Rabades turbasamblas kasvab meil augustist oktoobrini vga sageli, kohati massiliselt, tumeda, oliivpruuni, paksult limase kbaraga (kuni 3 cm), pika saleda jalaga (kuni 11 cm) raba-ebamampel (H. myosotis (Fr.: Fr.) Bon, sn. Hypholoma myosotis (Fr.: Fr.) A.H. Sm.). Perekond kollanutt, Hypholoma (Fr.) P. Kumm. (sn. Naematoloma (Fr.) P. Karst.) Viljakehad heinikjad vi krgesjad, vikesed vi keskmised, vhelihakad kuni kaunis lihakad. Kbar kollastes vi pruunides, harva oliivivrvi toonides; kuiv vi limane. Loor puudub. Eoslehekesed violetjashallid kuni -pruunid. Eospulber violetjaspruun. Eosed idupooriga. Esinevad krsotsstiidid. Kdu-, huumuse- ja puidusaproobid metsades, soodes, rabades, nmmedel, augustist novembrini, tihti hilissgisel. Enamik liike mittesdavad, 2 mrgist. Eestis 10 liiki. Laialt levinud ja tuntud vrskelt sdav maitsev knnuseen on metsades, eriti mnnikutes okaspuukndudel tihti suurte psjate kogumikena kasvav suits-kollanutt (H. capnoides (Fr.: Fr.) P. Kumm.) (tahvel 126), mille pruunikaskollased, suitshallide eoslehekestega, kuni 7 cm laiuse kbaraga viljakehad on hilissgisel, enne lume tulekut, tihti ainukesed sgiseened metsas. Selle liigiga on sarnane samades kohtades eriti hilissgisel sageli kasvav tellispunane kollanutt (H. lateritium (Schaeff.: Fr.) J. Schrt., sn. H. sublateritium (Fr.) Qul.), mis eristub telliskivipunase kbara, kollakate eoslehekeste ja enamasti veidi vihaka maitse poolest; esineb mrgisuse kahtlus (vt. mao- ja soolenhtudega mrgitus). Suits- ja tellispunane kollanutt leiavad kasutamist lngade vrvimisel (vt. seentega vrvimine). Slk-kollanutt (H. fasciculare (Huds.: Fr.) P. Kumm.) (tahvel 126) on eelmisest kahest liigist vhemalt noorena eristatav leni vvelkollaste, hemate viljakehade (kbar kuni 6 cm), eriti aga roheliste eoslehekeste poolest; maitselt vga viha; mrgine (vt. mao- ja soolenhtudega mrgitus). Viha maitse poolest on tuntav veel mru kollanutt (H. epixanthum (Fr.) Qul.), mis on vliselt sarnane suits-kollanutiga, kbar (kuni 7 cm) on vaid oranikas-punakaspruun ja serval loorijnustest siidine, ebameeldiva lhnaga, kasvab okaspuupuidul, harva. Pikalt juurduva jalaga liik on juur-kollanutt (H. radicosum Lange) leni kollakaspruun seen (kbar kuni 4 cm) oliivhallikas-pruunide eoslehekestega, vga viha maitsega, terav-mrkja lhnaga; kasvab nivalt maapinnal kuusikutes, kuid tegelikult kinnitub pika pseudoriisa abil kuusejuurtele; Eestis harva. Metsades ja soodes samblas kasvab rida vikesi (kbar kuni 4 cm lai) vhelihakaid, krgesja haabitusega liike. Eesti rabades kasvab eriti hilissgisel massiliselt tumepruun kuiva kbaraga turba-kollanutt (H. udum (Pers.: Fr.) Khner), mida vib kuivade ilmadega kergesti segi ajada raba-ebamampliga (Hemipholiota myosotis). Nmmedel niisketes kohtades samblas kasvab kaunis sageli kollakasooker nmm-kollanutt (H. ericaeoides P.D. Orton). Metsades karusammaldes (Polytrichum Hedw.) on sage valkjaskollane sambla-kollanutt (H. polytrichi (Fr.: Fr.) Ricken). Eestist on Nigula looduskaitseala rabast kirjeldatud teadusele uus liik risoid-kollanutt (H. flavorhiza Kalamees & Shtshukin), mille seeneniidistik jala alusel ja samuti risoidid on silmatorkavalt ere-sidrunkollased; seent kasvab Nigula rabas igal aastal paljudes kohtades. Perekond knnumampel, Kuehneromyces Singer & A.H.Sm. Viljakehad keskmised, vhelihakad. Kbar hgrofaanne, tavaliselt kahevrvuseline, servas tumeda pruuni hgrofaanse vndiga, keskpaigas inhgrofaanne ja heledam, kollakas. Eoslehekesed pruunid, jalale hambaga klge kasvanud. Jalg vhemalt noorelt nahkja rngaga. Eospulber pruun. Eosed pruunikad, siledad, selge idupooriga. Heilotsstiidid olemas. Lehtpuupuidusaproobid, maist novembrini metsades, parkides. Head sgiseened. Eestis 2 liiki. Harilik knnumampel (K. mutabilis (Schaeff.: Fr.) Khner & A.H. Sm.) on vga sage seen lehtpuukndudel, kasvab psjalt; tema jalg on psiva nahkja rngaga ja sellest allpool mustjaspruun, harjas-soomuseline, kbar (kuni 10 cm) servast kaneelpruun, keskpaigast mesikollane. Kevad-knnumampel (K. lignicola (Peck) Redhead, sn. K. myriadophylla (Orton) Pegler & Young) on235meil leitud harva maikuus okaspuukndudel, ta on jalal ebapsiva nahkja rngaga, allpool rngast ei ole jalg soomuseline; kbar kuni 6 cm. Perekond melanootus, Melanotus Pat. Euroopas ja Eestis ks liik: melanootus (M. phillipsii (Berk. & Broome) Singer). Viljakehad servikjad, vga lhikese klgmise jalaga, pruunikad vi kollakad. Kbar pisike (kuni 1 cm). Eospulber helepruun. Eosed siledad, piklik-ellipsoidsed. Kulusaproob heiduleheliste taimede jnustel augustis ja septembris, esineb vga harva. Perekond soomusnbik, Phaeomarasmius Scherff. Viljakehad nbikjad vi krgesjad, pisikesed, vhelihakad, prast lbikuivamist taaselustuvad nagu nbikutelgi (Marasmius spp.). Kbar roostepruun, kumer, soomuseline, kuni 2 cm. Jalg rngata. Kbaranahk koosneb tugevalt inkrusteerunud paksuseinalistest seeneniitidest, sfrotsstideta. Eospulber pruun. Eosed siledad, poorita vi see ebaselge. Eestis 1 lehtpuusaproob, roosteookerjas turrissoomuseline soomusnbik (Ph. erinaceus (Fr.) Khner); kasvab augustis ja septembris metsades, harva. Perekond mampel, Pholiota (Fr.: Fr.) P. Kumm. Viljakehad heinikjad, nigerikjad, lehtrikjad, klmaseenjad, keskmised kuni suured, lihakad, kollastes, pruunides vi ookerjates toonides. Loor olemas, mille jnusena jalg tihti rngaga ja kbar limas ujuvate valgete ebemetega. Kbar ja ka jalg tihti limased vi kui kuivad, siis soomuselised. Eoslehekesed kollased vi pruunid, jalale klge kasvanud. Eospulber roostepruun. Eosed pruunid, siledad, ebaselge idupooriga. Heilo- ja pleurotsstiidid olemas massiliselt, tihti esinevad ka krsotsstiidid. Valdavalt puidusaproobid, vhesel mral ka fakultatiivsed puiduparasiidid, osa liike kdusaproobid, kasvavad metsades, parkides juunist novembrini. Enamik mittesdavad, kuid on ka sdavaid liike, mrgiseid liike 1 (koos alkoholiga tarvitatult) (vt. kopriini-alkoholimrgitus). Eestis 20 liiki. Pooled Eesti liikidest on soomuselise kbaraga, millel tavaliselt peale soomuste veel loorijnustena le serva rippuvad kiulised ebemed; jalg on neil enamasti selge psiva nahkja rngaga. Vga sage seen selles rhmas on kuiva tumepruuni turrissoomuselise kbara ja jalaga lihakas ja suur (kbar kuni 15 cm) soomusmampel (Ph. squarrosa (Weigel: Fr.) P. Kumm.) (tahvel 127), mis kasvab psjate kogumikena septembrist novembrini elavate puude jalamil, kndudel, tvedel, olles nii leht- kui okaspuusaproob ja -parasiit; mittesdav; koos alkoholiga mrgine; kasutatakse vrviseenena (vt. seentega vrvimine). Kuiva kbaraga soomuselistest liikidest on Eestis veel sage ere-vvelkollaste viljakehadega turris- kuni liibuvsoomuseline leekmampel (Ph. flammans (Batsch: Fr.) P. Kumm., sn. Ph. flammuloides M.M. Moser), mis kasvab juulist oktoobrini okaspuupuidul. Limase kbaraga soomuselised liigid Eestis on limamampel (Ph. jahnii Tjall. & Bas, sn. Ph. adiposa ss. Lange) kuldkollane, limase kbara ja jalaga lehtpuupuidusaproob ja -parasiit juunist alates, sdav, Eestis harva; kahkjas mampel (Ph. squarrosoides (Peck) Sacc., sn. Ph. ochropallida (Romagn.) M.M. Moser) kuiva jalaga, meeldiva puuviljalhnaga ning nii jalal kui kbaral pruuni-turrissoomuseline, lehtpuupuidusaproob, augustis ja septembris, kasvab Eestis harva; ning lhnata ja kuiva jala, kuid limase kbaraga, peamiselt elavatel lehtpuudel juulist oktoobrini sage roostekollane mampel (Ph. aurivellus (Batsch: Fr.) P. Kumm.) (tahvel 127), mille kbar on roostekollasel phjal tumepruuni-soomuseline; sdav. Psjalt, nivalt maapinnal, kuid tegelikult pinnasesse mattunud puidujnustel harva, septembris ja oktoobris, kasvab vikeste vhelihakate ere-mesikollaste viljakehadega mesimampel (Ph. lucifera (Lasch) Qul.), mille kbar on kuni 5 cm lbimdus, punakaspruunide liibuvate soomustega, jalg aga nahkja rngaga ja allpool pruuni-turrissoomuseline. Soomusteta, kuid enamasti loorijnustest ebemelise kbara ja jalaga liikidest on kigepealt sagedased neli nivalt maapinnal kasvavat, kuid tegelikult okste ja puidujnustega seotud, keskmise suurusega (kbar kuni 10 cm), augustist oktoobrini esinevat liiki: vga hele, leni htlaselt valkjashall kuni -pruunikas valkjas mampel (Ph. lenta (Pers.: Fr.) Singer) (tahvel 128); keskpaigas tumedama, kahvatu-punakaspruuni, servas hallikasvalge kbaraga punapruun mampel (Ph. lubrica (Pers.: Fr.) Singer) (tahvel 128); lg- kuni vvelkollase, servas peaaegu valge kbaraga kahvatukollane mampel (Ph. gummosa (Lasch) Singer); keskpaigas tume-punakaspruuni, servaosas ere-sidrunkollase kbaraga mnnimampel (Ph. spumosa (Fr.) Singer). Nimetatutest esimese kolme liigi kbaral ujuvad vhemalt noorena limakihis ilusad valged looriebemed, viimasel liigil need puuduvad. Tuleasemetel, vahel ka plenud kndudel kasvab Eestis vga sageli punakaspruun paksult limase palja kbaraga (kuni 4 cm) ning kuiva ebemelise rngaga jalaga semampel (Ph. highlandensis Peck, sn. Ph. carbonaria (Fr.: Fr.) Singer).236Kuiva, vahel mrja ilmaga vaid vaevalt kleepiva soomusteta kbaraga (kuni 6 cm) ja kuiva jalaga liikidest on Eestis sage peamiselt lepapuidul augustist oktoobrini kasvav lepamampel (Ph. alnicola (Fr.) Singer leni sidrunkollane, mnikord viha maitsega aromaatne seen. Kuusekndudel kasvab harva vliselt peaaegu samasugune vvelmampel (Ph. flavida (Schaeff.: Fr.) Singer), samuti viha maitsega. Ilusa safran-veripunase kbara ja kollase jala, kuid kibeda maitsega seen on tihti psjalt leht- ja okaspuukndudel juulist oktoobrini sageli kasvav punamampel (Ph. astragalina (Fr.: Fr.) Singer). Perekond paljak, Psilocybe (Fr.) P. Kumm. Viljakehad mtsikjad, krgesjad, slikjad, pisikesed kuni vikesed, hukeselihalised. Kbar poolkerajas kuni kellukjas-keegeljas, limane, kollakate ja pruunikate toonidega. Eoslehekesed hallid, violetjaspruunid kuni mustjad, jalale kinnitunud vi laialt klge kasvanud. Loor esineb vi puudub. Eospulber tume-violetjaspruun. Eosed tumepruunid, siledad, selge idupooriga. Tsstiidid eoslavas enamasti olemas, krsotsstiidid puuduvad. Huumuse-, kdu- ja snnikusaproobid, harvem puidu- ja kulusaproobid. Metsades, karjamaadel, vsastikes, niitudel, aedades, rohtunud paigus. Kik mittesdavad. Eestis 4 liiki, kuid meil nrgalt lbiuuritud perekond. Okas- ja segametsades ja rohtunud paigus on vga sage kdul, oksakestel ja kulul kasvav ilus pisike seeneke ebapaljak (P. inquilina (Fr.: Fr.) Bres.), mille hallikas- kuni punakaspruun limane kbar (kuni 1.5 cm) ning kuiv sama vrvi jalg on valge-ebemeliselt kirju; eoslehekesed pruunid, laiad, kolmnurksed; kasvab augustist oktoobrini. Karjamaadel kasvab meil vga harva terav paljak (P. semilanceata (Fr.) P. Kumm.), millel on silmatorkavalt terav-keegeljas, pruunikaskollane limane kbar (kuni 1.5 cm), viljakehad on jahulhnaga; see sgisene ja hilissgisene seeneke on mrgine (vt. psilotsbiinimrgitus). Eelmistest liikidest veidi lihakam ja suurem seen on juurpaljak (P. merdaria (Fr.) Ricken), mis on kleepiva, lame-kumera oliivpruuni kbaraga (kuni 4 cm) ja pikalt juurduva valkja, ebemelise, lhikese jalaga; kasvab snnikul juunis, karjamaadel, harva. Rabades kasvab harva augustis ja septembris vga tumedate, mustjaspruunide viljakehadega, limase, keskpaigas nsaja kbaraga jahulhnaline mustjas paljak (P. atrobrunnea (Lasch) Gillet). Perekond vrvik, Stropharia (Fr.) Qul. Viljakehad klmaseenjad, vikesed kuni keskmised, harva suured ja lihakad. Kbar enamasti limane. Jalg rngaga, samuti tihti limane. Loor olemas. Eospulber purpurpruun. Eosed idupooriga. Heilotsstiidid hsti arenenud. Huumuse-, snniku- vi puidusaproobid augustist oktoobrini, vahel juba maist alates. Mittesdavad ja mrgised seened. Eestis 9 liiki. Tavaline okas- ja segametsades Eestis on noorena rmiselt kaunis sinivrvik (S. aeruginosa (Curt.: Fr.) Qul.). Seen on algul puhtalt tume-rohekassinine, hiljem keskpaigast alates kollakaks pleekiv; kbar (kuni 8 cm) ja jalg on paksult limased, limakihis ujuvad valged ebemed; jalal on rngas. Lhedane sellele liigile on kuiva jalaga, kahvatu-rohekassinine, viksem (kbar kuni 4 cm) ja rnem pleekvrvik (S. pseudocyanea (Desm.) Morgan, sn. S. albocyanea (Fr.) Qul.), mida kasvab Eestis eelmisest harvem. Suurte ja lihakate viljakehade poolest (kbar kuni 12 cm) paistab silma tpiline vrvik (S. hornemannii (Fr.: Fr.) S. Lundell & Nannf.) (tahvel 129) kollakaspruuni, tihti tumedalaigulise, paksult limase kbara ja kuiva jalaga; le kbaraserva ripnevate valgete ebemetega; hallikasvioletsete roostetpiliste eoslehekestega; jalg rngaga; ebameeldiva lhna ja maitsega; kasvab sageli okas- ja segametsades, eriti mnnikutes; mrgisuse kahtlusega (vt. mao- ja soolenhtudega mrgitus). Vljaspool metsa, niitudel, vsastikes, rohtunud paigus, karjamaadel, heinamaadel, kesapldudel jm. kasvavad mitmed viksemate viljakehadega (kbar kuni 5 cm) ja vhem lihakad liigid, millel kusagil ei ole mrgata lillakat tooni. Ookerkollase limase kbara, purpurhallide eoslehekestega, kuiva valge jalaga, triibulise rngaga kroonvrvik (S. coronilla (Bull.: Fr.) Qul.) (tahvel 129) on Eestis sage; mrgine (vt. psilotsbiinimrgitus). Tugeva vastiku, vvelheinikut (Tricholoma sulphureum ) meenutava lhnaga, kollakaspruun, limase jalaga haisev vrvik (S. umbonatescens (Peck) Sacc., sn. S. luteonitens (Fr.) Qul.) kasvab Eestis harva. Lhnata, ookerkollane, poolkeraja limase kbaraga, hallide eoslehekestega, kleepiva jalaga (millel rngas), snnikul kasvav poolkerajas vrvik (S. semiglobata (Batsch : Fr.) Qul.) on Eestis vga sage seen; mrgine. Haliinvalge, vga paksult limase kbaraga, kuiva kollaselaigulise, algul nahkja rngaga, peagi rngata jalaga, helehallide eoslehekestega valge vrvik (S. albonitens (Fr.) P. Karst.) esineb Eestis harva. Purpurhalli limase kbara ja algul lillade eoslehekeste poolest paistab silma ruderaalpaikades harva kasvav purpurvrvik (S. inuncta (Fr.) Qul.); mrgine. Ilus seeneke on kollakaspruunil limasel kbaral tihedalt paiknevate vikeste valgete soomustega soomusvrvik (S. squamosa (Pers.: Fr.) Qul.); kasvab meil harva aedades ja parkides puidujnustel; mrgine. Poolkerajas, purpurja soomusvrvik on kaheldavalt pshrotroopse toimega seened (vt. psilotsbiinimrgitus).237Selts Pilvikulaadsed, RussulalesViljakehad lihakad, kbara ja keskse jalaga, keskmised kuni suured, tihti erksalt vrvunud. Eoslavakandja eoslehekestena. Loor puudub. Seeneliha heterogeenne, vga rabe, smeraline, sisaldab lisaks tavalistele seeneniitidele ja sfrotsstidele piimmahla-, li- vi glohfe; eoslehekestes korrapratu kuni peaaegu korraprase struktuuriga. Seeneniitide ssteem monomiitne; seeneniidid pannaldeta, inamloidsed. Eoskannad tavaliselt 4-eoselised. Eospulber valge, kreem, kollane, ooker kuni rebuoran. Eosed vrvusetud vi kollakad, enamasti kerajad vi lhiellipsoidsed, alati nsalise, ogalise vi ribilis-soonelise ornamentatsiooniga, tugevalt amloidsed, tsanofiilsed. Tsstiidid eoslavas enamasti arvukalt olemas, vrvuvad enamikul pilvikuliikidel sulfovanilliiniga hallikassiniseks ja sulfobensaldehdiga mustaks. Kbaranahas esineb diferentseerumata seeneniitide krval tihti dermatotsstiide ning haliinseid ja pruune seetataolisi karvu. Eranditult mkoriisaseened, tihti vga kitsalt spetsialiseerunud, moodustavad ektotroofseid mkoriisasid kigi okas- ja lehtpuudega. Kasvavad metsades nii mineraal- kui soostuval pinnasel, soodes, puisniitudel, suvel ja sgisel, alates juunist. Enamasti head sgiseened, paljud vrskelt mrgised, ks jvalt mrgine liik (sooriisikas). Eestis ks sugukond kahe perekonnaga.Sugukond pilvikulised, RussulaceaeTunnused samad, mis seltsil. Kogu maailmas teada 10 perekonda, neist 2 on Eestis levinumaid ja tuntumaid seeni pilvikud ja riisikad. Mlemad perekonnad on meil lbi uuritud, vt. Leisner (1973) ja Kalamees (1979a). Pilvikute uurimisel on ilmunud t esialgne, tegelik liikide arv on meil ilmselt mitmeid kordi suurem. Perekond riisikas, Lactarius Pers. Viljakehad piimmahlasoontega, mis sisaldavad valget, harvem orani vi vrvusetut piimmahla; viimane on valdavalt muutumatu vrvusega, kuid mnel juhul vrvub huga kokkupuutes punaseks, kollaseks vi lillaks. Eoslehekesed vga erineva pikkusega, jalale klge kasvanud kuni laskuvad, harvem kinnitunud. Eoslehekeste seeneliha enamasti sfrotsstideta, tihti peaaegu korraprase struktuuriga. Pigment enamasti membraanne vi intertsellulaarne. Heilotsstiidid enamasti olemas. Maitse valdavalt kibe, vhestel liikidel mahe, kuid ka siis tavaliselt mrkja, kootava jrelmaitsega. Tpilised sgisesed metsaseened, ksikud liigid ilmuvad juba juunis. Kik head ja tuntud sgiseened; kibedate liikide seas on vrskelt mrgiseid (vt. mao ja soolenhtudega mrgitus); kik kibedad liigid vajavad enne tarvitamist kupatamist. Jvalt mrgiseid liike on ks sooriisikas. Riisikas on juba iidsetest aegadest tuntumaid ja hinnatumaid seeneperekondi Eestis, liike meil seni teada 57. Hsti eristub kikide riisikate seas valgete riisikate (Albati (Bat.) Singer) sektsioon 5 liigiga. Siin on kergesti ratuntavad kaks hredalt paiknevate eoslehekestega ning viltja kbara ja jalaga suurt ja lihakat (kbar kuni 20 cm) liiki: rdiriisikas (L. vellereus (Fr.: Fr.) Fr.) ja bertilloni riisikas (L. bertillonii (Neuhoff ex Z. Schaef.) Bon), mis kasvavad meil augustist alates sageli okas-, leht- ja segametsades; kupatatult sdavad. Omavahel on need kaks liiki eristatavad peamiselt mikroskoopiliselt ja makrokeemiliste reaktsioonide abiga. lejnud kolm liiki selles rhmas (pipar-, rohepiimane ja pikajalgne riisikas) eristuvad eelnevast kahest liigist vga tihedalt paiknevate kitsaste eoslehekeste ja palja, ainult noorelt servas viltja kbara poolest; omavahel on need 3 liiki kindlalt eristatavad peamiselt makrokeemiliste reaktsioonide jrgi, kuid ka piimmahla vrvuse muutuste ja eoslehekeste kinnitusviisi jrgi. Piparriisikas (L. piperatus (L.: Fr.) Gray) (tahvel 130) on KOH toimel ja ka hu kes seistes muutumatu piimmahlaga, formooli toimel aga vaid nrgalt sinkjasvioletseks muutuva seenelihaga (vaadelda tundide jrel!); kasvab sageli leht- ja segametsades. Rohepiimane riisikas (L. glaucescens Crossl.) on KOH toimel koltuva, hu kes seistes aga hallikasroheliseks vrvuva piimmahlaga, formooli toimel (paljude tundide jrel) intensiivselt violetjassiniseks muutuva seenelihaga, jalale laskuvate eoslehekestega; kasvab harva septembris lehtmetsades. Pikajalgsel riisikal (L. pargamenus (Sw.: Fr.) Fr.) avalduvad eelmise liigiga samasugused keemilised reaktsioonid, kuid eoslehekesed on jalale klge kasvanud (mitte laskuvad); kasvab harva lehtmetsades augustist alates. Viimane liik on oma nime saanud kbaraga vrreldes vga pika ja suhteliselt saleda jala jrgi (le poole kbara lbimdust). Mitmed uurijad peavad kolme viimati ksitletud liiki he ja sama liigi teisenditeks. Need liigid on kik pletavalt kibeda maitsega ning vajavad enne smist paaripevast leotamist, kuid ka sel juhul mru maitse silib. Pletava maitse tttu loetakse neid liike kirjanduses tihti mittesdavaks, kuid samal ajal peab osa inimesi (nit. sakslased) neid eriliseks238delikatessiks (isegi ilma leotamata); liigid ei ole vrskelt mrgised. Diureetilise toime tttu kasutatakse neid liike rahvameditsiinis piehaiguste ravimiseks. Hsti on ratuntavad kolm juba algselt orani vi punase piimmahlaga riisikaliiki: kuuseriisikas (L. deterrimus Grger) (tahvel 131), porgandriisikas (L. deliciosus (L.: Fr.) Gray) (tahvel 132) ja veririisikas (L. sanguifluus (Paulet) Fr.) (tahvel 132). Need vliselt ksteisega sna sarnased liigid on eristatavad eesktt piimmahla vrvuse ja selle muutuste jrgi ning ka kasvukohtadelt. Kuusega mkoriisasid moodustaval kuuseriisikal on piimmahl algul oran, kuid vrvub veerandi kuni poole tunni jooksul veinpunaseks, viljakehad on suhteliselt vhelihakad ja vrvuvad laiguti tugevasti roheliseks, vanalt muutuvad tihti leni hallikasroheliseks. Veririisikas erineb juba algselt veinpunase piimmahla poolest, kasvab kaunis harva ainult lubjapinnasel Phja- ja Lne-Eesti okasmetsades, eelistatult lookuusikutes. Porgandriisika viljakehad on paksud ja lihakad, muutuvad vigastuskohtades vaid pris vanalt vheselt roheliseks; kasvavad liivastes, eriti luitemnnikutes. Eestis on sage porgandriisika punetav teisend (L. deliciosus var. rubescens Schmitt), mille algselt oran piimmahl muutub veerandi kuni poole tunni jooksul veinpunaseks. Kige levinumad on Eestis kuuseriisikas kuuskede all ning porgandriisika punetav teisend mndide all. Kik kolm liiki on maheda maitse tttu sdavad ilma kupatamata, parimad on porgand- ja veririisikas. lejnud riisikate hulgas on rohkesti mitmesuguselt vrvuva piimmahlaga liike. Kollaseks muutuva piimmahlaga liike on Eestis 8. Vvelriisikal (L. thejogalus (Bull.: Fr.) Fr.) (tahvel 133) vrvub piimmahl vga aeglaselt (1530 min.) murdekohtadel hele-vvelkollaseks. Vvelriisikas on Eesti ks tavalisemaid lehikseeni okas-, leht- ja segametsades, tihti juba juunikuust alates; see on vike vhelihakas kahvatu-kollakaspruun, hgrofaanne, mahedamaitseline riisikas, sdav kupatatult. Vvelriisikat ksitleti kaua aega nii meil kui kogu Phja-Euroopas ekslikult maheda riisika (L. subdulcis (Bull.: Fr.) Gray) nimetuse all; viimast liiki Eestis tegelikult seni avastatud ei ole. Teine, aeglaselt ja vga nrgalt kollaseks muutuva piimmahlaga liik on meil lodustuvates lehtmetsades (eriti mrgades loduaukudes) kaunis harva kasvav soovikuriisikas (L. lacunarum Romagn. ex Hora) (tahvel 133). See on vvelriisikaga sna sarnane seen, samuti mahedamaitseline; erineb omaprase, oranikas-kollakaspruuni vrvuse poolest ning on veidi suurem (kbar kuni 10 cm) ja lihakam; samuti sdav kupatatult. Kiiresti, kohe viljakehade vigastamise jrel koltub piimmahl palja limase oranikaskollase, enamasti katkendlikult vdilise kbaraga (512 cm) kollasepiimasel riisikal (L. chrysorrheus (Fr.) Fr.); see on Eesti Punase raamatu liik ning II kategooria riikliku kaitse all olev seen (vt. seenekaitse), mida vib leida harva tammede alt augustist alates. lejnud, kiiresti kollaseks muutuva piimmahlaga liigid on kas leni vi vhemalt kbara servas viltjas-karvased, lihakad ja suured (kbar kuni 20 cm): leni piimvalge, ainult servaosas viltja kbaraga valge riisikas (L. resimus (Fr.: Fr.) Fr.) (tahvel 130), mida kasvab Eestis vga harva, leht- ja segametsades, augustist alates; valkja kuni kahvatu-ookerkollase, eriti servas roostepruunika-takerkarvase kbaraga takerriisikas (L. citriolens Pouzar), mis on lubjalembene leht- ja segametsade liik, kasvab meil kaunis sageli alates augustist; tume-ookerkollase, leni htvrvi takerkarvase kbaraga, kuusikutes vga sageli kasvav kollariisikas e. viseen (L. scrobiculatus (Scop.: Fr.) Fr.); valkjaskollase, kontsentriliselt vdilise, servas viltjaskarvase kbaraga vdiline riisikas (L. aquizonatus Kytv.), mida kasvab meil harva, kuid valgest riisikast tunduvalt sagedamini leht- ja okasmetsades augustist alates; oliivkollase takerkarvase, vatjassoomuselise kbaraga, jala tipus teravalt piiritletud valge vndiga, jala alusel koobasjatest svenditest laiguline oliivriisikas (L. olivinus Kytv.) (tahvel 134), mis kasvab sageli augustist alates lubjarikastes kuusikutes ja kuuse-segametsades; oliivkollase takerkarvase, kuid eelmisest liigist hema, servas soomusteta kbaraga, terves ulatuses koopalaigulise jalaga (tipus pole selgesti eristatavat valget vndit), vrvuselt, eriti vanemas eas rohkem ruskekollakas lviriisikas (L. leonis Kytv.), millel samad kasvukohad nagu oliivriisikal, kuid Eestis harv. Kik koltuva piimmahlaga liigid on hinnatavad sgiseened, kuid ainult kupatatult. Vhemalt kollariisikas on vrskelt mrgine. Violetseks muutuva piimmahlaga liike on meil neli, vrvuse muutused ilmnevad tavaliselt mne minuti jooksul prast viljakehade vigastamist. Ookerkollane, leni takerkarvase kbaraga (kuni 12 cm) tore riisikas (L. repraesentaneus Britzelm.) (tahvel 135) kasvab harva kuusikutes septembrist alates; maitselt on ta mahe, kuid tugeva omaprase lhnaga; sdavusomadused ebaselged, loetakse mittesdavaks vi isegi vrskelt mrgiseks, teised aga peavad kupatatult sdavaks. Kui eelnev liik on vga lihakas ja suur, siis teine lillaks vrvuv liik pajuriisikas (L. aspideus (Fr.: Fr.) Fr.) on vhelihakas keskmise suurusega (kbar enamasti kuni 5 cm), valge kuni sidrunkollane, leni limane, vaid viltja kbaraservaga kibedamaitseline seen, mis kasvab lehtmetsades ja vsastikes soisel pinnasel eriti pajude all; mittesdav. Veel kaks lillaks vrvuvat239liiki on hallide vi pruunide toonidega, paksult limase kbara ja jalaga, mahedamaitselised, kupatatult sdavad; harva kasvab peamiselt Phja- ja Lne-Eestis leht- ja segametsades, eriti laialehiste puude all septembris lillakas riisikas (L. violascens (J. Otto : Fr.) Fr.), mis on ratuntav kuni 15 cm suuruse violetjaspruuni vdilise kbara jrgi; ning kogu Eestis augustist alates soostuvates okas- ja segametsades vga sage, eelmisest liigist heledama vtideta kbaraga (kuni 10 cm) kahkjas riisikas (L. uvidus (Fr.: Fr.) Fr.). Viljakehade likepinnal aeglaselt (vhemalt 5 min.) lheroosaks muutuvaid liike on Eestis kolm: suitshalli kuiva kbara (kuni 10 cm) ja valge jalaga, maheda vi kibeka maitsega hall riisikas (L. azonites (Bull.) Fr.), mis kasvab juulist alates kaunis sageli Phja- ja Lne-Eestis puisniitudel, leht- ja segametsades laialehiste puude lheduses, vrskelt mrgine; hallikaspruuni peenviltja kbara (kuni 10 cm) ning jalaga, peaaegu mahedamaitseline pruun riisikas (L. fuliginosus (Fr.: Fr.) Fr.) kaunis sage seen juulist alates leht- ja segametsades, sdav kupatatult; ning peaaegu musta sametja radiaalkurrulise kuiva kbaraga, psivalt puhasvalgete eoslehekestega ja mustjaspruuni, tipus soonelis-rihvelja jalaga mahedamaitseline must riisikas (L. lignyotus Fr.) kasvab harva augustist alates kuusemetsades, vrskelt sdav. hel liigil hallipiimasel riisikal (L. vietus (Fr.: Fr.) Fr.) muutuvad piimmahla tilgakesed tahkestumisel 12 tunni vltel halliks, ka viljakehad ise on leni hallikad, vhelihakad, keskmise suurusega (kbar kuni 6 cm), kibedad; kasvab kaskede all juulist alates ja on Eesti tavalisemaid lehikseeni; sdav kupatatult. lejnud riisikaliikidel silmatorkavaid vrvuse muutusi piimmahlas vi seenelihas like- ja murdekohtadel ei ilmne. leni takerkarvase kbaraga liikidest on kigile hsti tuntud lihapunaka vrvusega, vdilise kbaraga (kuni 12 cm), pletavalt kibe kasemkoriisaseen kaseriisikas (L. torminosus (Schaeff.: Fr.) Gray), mis on juulist alates ks Eesti tavalisemaid kasemetsade kbarseeni; vrskelt mrgine, kupatatult sdav. Talle on mnevrra sarnane samuti sageli kaskede all mineraalpinnasel kasvav kreem riisikas (L. pubescens (Schrad.) Fr.) (tahvel 136), kuid see on leni kreem, liharoosakate toonideta, kbar vtideta (kuni 12 cm); samuti kupatatult sdav. Kolmas siia rhma kuuluv liik karvane riisikas (L. scoticus Berk. & Broome) (tahvel 136) on leni valge vi tihti kahvaturoosaka tooniga, vanemalt keskpaigast kreemikaks muutuva vtideta kbaraga, vike ja vhelihakas (kbar kuni 6 cm), pletavalt kibe, kasvab soostuvates kaasikutes, puisniitudel, soodes koos sookasega, Eestis vga sage seen; kupatatult sdav. Kahte viimast liiki ksitleti varem koos he liigina L. pubescens (karvane riisikas)(vrdl. Kalamees, 1966a, 1979a). Siia rhma kuulub ka haruldane ripsriisikas (L. mairei Malenon), mis on arvatud nii Euroopa Punasesse nimestikku kui ka Eesti Punasesse raamatusse ja pandud II kategooria riikliku kaitse alla Eestis (vt. seenekaitse). See on keskmise suurusega ookerpruunikas, kbara (kuni 10 cm) servas silmapaistvalt ripskarvane, pletavalt kibeda maitsega seen, mis kasvab sgisel tammede all, eelistatavalt lubjapinnasel; Eestis on teda leitud Abruka saarelt, Matsalu looduskaitsealalt ja Alam-Pedja looduskaitsealalt. Oliivrohelise limase kbaraga (kuni 12 cm) liikidest on kigile hsti tuntud tmmu riisikas (L. necator (J.F. Gmel.: Fr.) P. Karst), mis on meil mitmesugustes metsades augustist alates sage seen; vrskelt mrgine, kupatatult sdav; sdavus on tekitanud probleeme - liiki on peetud kantserogeenseks ja sgiseenena kasutamist isegi keelustatud, kuid praegu tunnistatakse taas sdavaks (vt. Kalamees, 1991) (vt. mao- ja soolenhtudega mrgitus). Lodulepikutes on sage seen rnade hukeste viljakehadega (kbar kuni 2.5 cm), vhemalt kbara keskpaigas alati oliivroheline, mahedamaitseline, augustist alates esinev loduriisikas (L. obscuratus (Lasch) Fr.). Oliivivrvuseta kleepiv-limase kbaraga riisikatest on laialt levinud pruunikasvioletse vrvusega tavariisikas (L. trivialis (Fr.: Fr.) Fr.) ja nahkkollase kuni kollakaspruuni vrvusega nahkkollane riisikas (L. utilis (Weinm.) Fr.); mlemal liigil on ka jalg limane. Need on meil mitmesugustes metsades vga sagedased seened juba juulist alates; kupatatult vi leotatult sdavad. Ainult tammede all kasvab sageli lihapunakaspruuni, vdilise kleepiva kbaraga tammeriisikas (L. quietus (Fr.) Fr.) maheda maitsega, kupatatult sdav. Ookerkollase palja limase kbaraga on meil kaks tavalist, kupatatult sdavat liiki, mlemal kbar vdiline, mlemad pletavalt kibeda maitsega: kigi riisikate seas suurimate eostega (1015 x 810 m) hiideoseline riisikas (L. acerrimus Britzelm.), mis on vliselt hsti ratuntav omavahel ristliistakutega hendatud kurruliste klgedega eoslehekeste poolest; ning viksemate eostega (810 x 58 m), harunemata ja ristliistakuteta eoslehekestega vtriisikas (L. zonarius (Bull.) Fr.) (tahvel 134).240Esimene liik on sage Lne-Eesti puisniitudel laialehiste puude lheduses juulist alates. Teine liik on levinud le kogu Eesti leht- ja segametsades, eriti haabade all. Vga ilus suur lihakas seen on leni valge, roosalaigulise ja vesivdilise kbaraga (kuni 25 cm), lheroosade, tihedalt paiknevate kitsaste eoslehekestega, lhikese ja jmeda jalaga (kuni 3 x 2 cm) kibedamaitseline roosa riisikas (L. controversus Pers.: Fr.) Fr.) (tahvel 135) , mis kasvab sgisel haabade all puisniitudel, metsades; vga harva. Eestis on teda seni leitud Lnemaalt Puhtust ning kahest kohast Prnumaalt, eriti rohkesti Kalli puisniidult. Roosa riisikas on Euroopa Punase nimestiku ja Eesti Punase raamatu liik ning kuulub lisaks veel II kategooria riikliku kaitse alla Eestis (vt. seenekaitse). Kik lejnud Eesti riisikad on oliivivrvuseta kuiva kbaraga. Siin eristub magus-aromaatse lhnaga liikide grupp, mille kaks Eestis sageli esinevat liiki levivad juba juulist alates okas-, leht- ja segametsades, mlemad on kupatatult sdavad: helekollakashalli peenviltja kbaraga (kuni 6 cm) mahedamaitseline vi nrgalt kibekas lhnav riisikas (L. glyciosus (Fr.: Fr.) Fr.) ja tumepruuni viltjas-soomuselise, veidi suuremate ja lihakamate viljakehadega (kbar kuni 10 cm) pletavalt kibe nsariisikas (L. mammosus (Fr. ex Weinm.) Fr., sn. L. hibbardiae (Burl.) Sacc.); viimane liik kasvab eriti liivastes mnnikutes. Teistsuguse, tugeva terava vrtsilhnaga (eriti kuivanud viljakehadel) on kaks liiki: nahkkollane, paksult viltja kbaraga (kuni 16 cm) suur ja lihakas mahedamaitseline rabamnnikute tavaline seen sooriisikas (L. helvus (Fr.) Fr.) (tahvel 137) ainuke jvalt mrgine riisikaliik Eestis (vt. mao- ja soolenhtudega mrgitus); ja mustjaspruunide paljaste viljakehadega vhelihakas (35 cm kbaraga), mahedamaitseline, kuusikutes sage kamperriisikas (L. camphoratus (Bull.) Fr.), sdav kupatatult, kuivatatult kasutatav vrtsiseenena. Kuiva, leni paksult viltja vi liibuvalt viltjas-soomuselise lillakasroosa kuni lihapunakasvioletse kbaraga, ainult leppade all kasvav lepariisikas (L. lilacinus (Lasch) Fr.) ja valdavalt kuuskede vi kaskede lheduses kasvav turrissoomuseline lillakas harjasriisikas (L. spinosulus Qul.) on vikesed kuni keskmised vhelihakad seened, vga kibedad, kupatatult sdavad. Kuiva palja kbaraga ja pletavalt kibeda maitsega liikidest on Eestis laialt levinud kolm liiki: kigile tuntud punakaspruun mnniriisikas (L. rufus (Scop.: Fr.) Fr.) kohati massiline mnnimkoriisaseen mitmesugustes metsades juulist alates; ookerhall vtideta kbaraga, septembris ainult sarapuude all kasvav tuliriisikas (L. hortensis Velen.); ja roosakashall, septembris ainult haabade all kasvav haavariisikas (L. roseozonatus (H. Post) J.E. Lange); kik kolm liiki on kupatatult sdavad, kuid kibe maitse ei kao tielikult ka pikema keetmise jrel. Tuliriisikat peetakse seetttu tihti ka mittesdavaks. Harva okasmetsades juulist alates kasvav suur ja lihakas (kbar kuni 15 cm) violetjaspruuni vdilise kbaraga, kreemikate paksude hredalt paiknevate eoslehekestega, alusel kollase jalaga ja pletavalt kibeda maitsega liik on peitriisikas (L. flexuosus (Pers.: Fr.) Gray) (tahvel 137). Vga harva esineb meil selgelt vesivdilise (ahhaadi mustriga) oliivrohelise kuni -halli kbaraga (kuni 11 cm), tihedalt paiknevate oranikas-ookerkollaste eoslehekestega, algul mahedamaitseline, hiljem kibekas ahhaatriisikas (L. circellatus Fr.), mis kasvab sgisel tammede all; leitud seni vaid ks kord T. Leisneri poolt 1964.a. Tallinnast Veskimelt. Ahhatriisikas on Euroopa Punase nimestiku ja Eesti Punase raamatu seeneliik (vt. seenekaitse). Mahedamaitselise piimmahlaga, vaid tki aja prast kurgus viha jrelmaitsega, kuivade viljakehadega riisikatest on hsti ratuntav punakas-pruunikasoran, heeringasoolvee lhnaga suur ja lihakas (kbar kuni 18 cm), laialehiste puude all kasvav ja Eestis harva esinev kuldriisikas (L. volemus (Fr.: Fr.) Fr.); sdav kupatamata. Samuti orani vrvusega, kuid vhelihakas vike (kbar kuni 6 cm), kuusikutes sna sageli kasvav seen on oran riisikas (L. mitissimus (Fr.) Fr.), sdav kupatatult. Vrdlemisi lihakas, keskmise suurusega (kbar kuni 8 cm), vlimuselt mnniriisikaga vga sarnane, kuid selge ja puhta tume-punakaspruuni, makspruuni vrvusega, silmatorkavalt rasvalikelise, inhgrofaanse kbaraga ja oranikas-punakaspruunide eoslehekestega mahedamaitseline seen on ruuge riisikas (L. badiosanguineus Khner & Romagn.) kasvab niisketes ja lodustuvates kuusemetsades septembis, harva, kupatatult sdav. Perekond pilvik, Russula Pers. Viljakehad piimmahlata (piimmahlahfid puuduvad); enamasti vga vrvikllased, haprad, rabedad, valdavalt hukeselihalised. Eoslehekesed enamikul liikidel kik hepikkused, enamasti jalale kinnitunud vi klge kasvanud, harvem laskuvad. Eoslehekeste seeneliha alati arvukalt sfrotsstide pesadega, enamasti korrapratu struktuuriga. Pigment enamasti intratsellulaarne. Maitse kibe vi mahe.241Tpilised, Eesti metsades laialt levinud suvised seened, ilmuvad juba juunist alates. Kik head ja tuntud sgiseened, mitmed kibedamaitselised liigid vrskelt mrgised (vt. mao- ja soolenhtudega mrgitus), kuid kupatatult sdavad; jvalt mrgiseid liike ei ole. Mahedamaitselisi liike vib sa kupatamata, kiki kibedaid tuleb eelnevalt kupatada. Pilvik on juba iidsetest aegadest tuntumaid ja hinnatumaid sgiseente perekondi Eestis. Taksonoomiliselt on tegemist kriitilise seeneperekonnaga, mille liigid on suure varieeruvuse ja vlise sarnasuse tttu isegi spetsialistidele raskesti mratavad. Seeprast on perekond Eestis veel nrgalt lbi uuritud. T. Leisneri 1973. a. ilmunud raamat Eesti pilvikud on tegelikult vaid eeluurimus, kuna seal arvatavasti sisaldub Eesti pilvikutest vaid veerand. Pilvikud kasvavad kikjal metsades ja puisniitudel, nii mineraal- kui soostuval pinnasel. Seni Eestis mratud 45 liiki, tegelik arv ilmselt umbes 200. Valgete vi pruunide kompaktsete viljakehadega pilvikute rhmas on Eestis seni teada 7 liiki. Nende kbar vib saavutada lbimdu kuni 20 cm, tihti nad muutuvad katsumisel ja vananemisel mustaks vi punaseks. Enamik liike on kibedamaitselised ja vajavad enne smist kupatamist. Vga sage seen Eestis on leni valkjate viljakehadega, hredalt paiknevate valgete eoslehekestega okas-, leht- ja segametsades juulist peale kasvav kuiv pilvik (R. delica Fr.), mis vlimuselt on vga sarnane valgete riisikatega. Nimetatud liigile on vga lhedane rohekate eoslehekestega rohelehine pilvik (R. chloroides (Krombh.) Bres.) (tahvel 138), mis kasvab Eestis samades kasvukohtades, kus kuiv pilvik, kaunis sage. Noorelt samuti leni valge, kuid vananemisel (samuti katsumisel) pruuniks vi mustaks muutuvate viljakehadega ja erakordselt hredalt paiknevate laiade eoslehekestega liik on meil harva okasmetsades augustist alates kasvav mahedamaitseline must pilvik (R. nigricans Fr.). Samuti mustuvate viljakehadega, kuid vga tihedalt asetunud kitsamate eoslehekestega kibe tihedalehine pilvik (R. densifolia Gillet) kasvab meil harva, okas- ja segametsades. Mlemal viimati nimetatud liigil tmbub seeneliha mustumise eel likepinnal ja vigastuskohtadel porgandpunaseks, lpuks muutuvad viljakehad leni mustaks. Mustumisele eelnevat punetamist ei ole mitte kunagi mrgata mustvalgel pilvikul (R. albonigra (Krombh.) Fr.) selle liigi algselt valged viljakehad vrvuvad vigastamisel kohe halliks ja seejrel mustaks; kibeka maitsega segametsade liik, kasvab Eestis harva. Noorena leni valge, hiljem phkelpruuni kbaraga, algul vaevalt punetavate, hiljem hallikasmustaks vrvuvate viljakehadega mahedamaitseline (ka eoslehekesed maheda maitsega!) okasmetsade seen on mustjas pilvik (R. adusta (Pers.: Fr.) Fr.); Eestis vga sage. Temaga vga sarnane on kibedate eoslehekestega kibedalehine pilvik (R. acrifolia Romagn.) (tahvel 138), mis on Eestis okasmetsades samuti sage liik. Pilvikute hulgas on hsti eristatav halli, pruuni vi ookerja vrvusega ning enamasti ebameeldiva lhna ja tugevalt rihvelja kbaraservaga haisvate pilvikute grupp (Ingratae), milles on seni Eestis mratud 5 liiki. Vga sage, tihti massiliselt esinev liik okas-, leht- ja segametsades juulist alates on ookerkollase, kuni 20 cm suuruse mtsjalt kumera kbaraga, kambriliselt nsa jalaga, erakordselt vastiku imalavitu lhna ning kibeka maitsega haisev pilvik (R. foetens (Pers.: Fr.) Fr.); mittesdav. Samuti ookerkollane, kuid viksemate, hemate viljakehadega (kbar kuni 8 cm) ning meeldiva mrumandlilhnaga, peaaegu mahedamaitseline on lehtmetsades, eriti laialehiste puude all harva kasvav lhnav pilvik (R. laurocerasi Melzer); sdav kupatatult. Hallikaspruuni, kuni 12 cm suuruse, servani sileda kbaraga, kartulilhna ja kibeda maitsega on kuusikutes juulist alates tihti suurte kogumikena kasvav ja Eestis vga sage himpilvik (R. consobrina (Fr.: Fr.) Fr.); sdav kupatatult. Viimasega sarnane on pikalt rihvelja servaga, kalatraani lhnaga, mahedamaitseline, Eestis harva kasvav lehtmetsaseen rihvelpilvik (R. pectinata (Bull.) Fr.); sdav kupatatult. Kui seni nimetatud halvalhnalistel pilvikutel on kbaraserv terav, eoslehekesed kinnituvad kbaraservale otseselt, siis paatjal pilvikul (R. ochroleuca (Pers.) Fr.) (tahvel 140) on ere-ookerkollane, eoslehekeste poolt vaadatuna tmbi, sileda (mitte rihvelja!) servaga kbar; eoslehekesed kinnituvad kbara servale mardunult; seeneliha ja esialgselt valge jalg muutuvad vananemisel halliks; esineb nrk puuviljalhn, maitse kibe; sdav kupatatult; kasvab kuusikutes septembrist alates, Eestis harva. Kiki lejnud pilvikuid vib maitse jrgi jaotada maheda- ja kibedamaitselisteks. Edasi nende rhmade sees jaotatakse pilvikuid juba eospulbri vrvuse jrgi kas see on valge, kreemkollane vi rebuoran (esinevad muidugi kik leminekutoonid). Pehmemaitselistest lumivalge vi valkja eospulbriga liikidest on Eestis leht- ja okasmetsades juulist alates vga sage seen mage pilvik (R. vesca Fr.) (tahvel 139); see on lihapunaka, kuni 10 cm laia kbaraga, psivalt valgete eoslehekeste, seeneliha ja jalaga, kbaraservast mitte ratmmatava nahaga; sdav242kupatamata. Kaunis sage on veel siniviolettrohelise, pooleni rarebitava kbaranahaga, lehtmetsades juunist alates kasvav siniroheline pilvik (R. cyanoxantha (Schaeff.) Fr.); sdav kupatamata. Pehmemaitseliste kreemikaskollase kuni heleookerja eospulbriga liikide seas on kergesti ratuntav liikide rhm, millel jalg ja seeneliha, samuti eoslehekesed muutuvad vananedes suitshalliks, vahakollaseks vi okolaadpruuniks. Kahel liigil muutuvad viljakehad pruuniks purpurpunase kbara ja jalaga okasmetsaliigil eredal pilvikul (R. xerampelina (Schaeff.) Fr., sn. R. erythropus Pelt.) ning oliivivrvi kbaraga lehtmetsaliigil rohepilvikul (R. elaeodes (Bres.) Bon); mlemale liigile on peale pruunistumise iseloomulik veel heeringasoolvee lhn, eriti jala alumises otsas. Mlemad liigid on Eestis sagedased juulist alates, sdavad kupatamata. Vahakollaseks tmbuvad viljakehad vananemisel vahapilvikul (R. puellaris Fr.), mis on violetjas-purpurpunase kbara (kuni 6 cm) ja puuviljalhnaga, eoslehekesed ja jalg psivalt kaua valged; vga sage seen kuusikutes juunist alates, sdav vrskelt. Halliks muutuvate viljakehadega tavalisi liike on meil kolm: tuhmuv pilvik (R. decolorans (Fr. Fr.) Fr.) (tahvel 140), kollane pilvik (R. claroflava Grove, sn. R. flava (Romell) Romell) ja veinpunane pilvik (R. vinosa Lindblad). Need kolm seent on Eestis suvise pilvikuaspekti levinumad liigid, esimene ja kolmas liik kasvavad okas- ja segametsades, teine kasemetsades juulist alates. Tuhmuv pilvik on kollakas-punakasorani, kollane pilvik kroomkollase, veinpunane pilvik tumepurpurpunase vi veinpunase kbaraga; kik nad on kupatamata sdavad. Pehmemaitseliste, kreemika kuni heleookerja eospulbriga pilvikute gruppi kuulub ka liike, mille viljakehade vrvus vananemisel ei muutu: purpurpunase kbaraga ja valge vi roosaka jalaga suur (kbar kuni 15 cm), soostuvates ja rabamnnikutes juulist alates vga sageli kasvav soopilvik (R. paludosa Britzelm.); tellispunase kbaraga, hiljem keskpaigas kollaseks muutuv piimvalge jalaga, kasemetsades harvaesinev tellispunane pilvik (R. velenovskyi Melzer & Zvra) ja rohelise kbaraga, psivalt valge jala ja valgete eoslehekestega kasemkoriisaseen kasepilvik (R. aeruginea Lindblad); viimane on meie kasemetsades tavalisemaid seeneliike. Soo- ja tellispunane pilvik on kupatamata sdavad; kasepilvik on vrskelt mrgine ja mnikord ka veidi kibekas vajab kupatamist. Pehmemaitseliste tumeookerja vi rebuorani eospulbriga liikide seas on meil eriti kuusikutes juulist alates sage pruuni kbaraga, tumeookerkollaste eoslehekeste, puhasvalge jala ja psivalt valge seenelihaga puuviljalhnaline pruun pilvik (R. integra (L.) Fr.); vrskelt mrgine, vajab kupatamist. Juunist alates on kuusikutes veel sage hele-purpurpunase, keskpaigas oliivivrvi kbaraga, rebuoranide eoslehekeste, psivalt valge jala ja seenelihaga, nrga puuviljalhnaga pehme pilvik (R. nauseosa (Pers.) Fr.). Lubjarikastes Phja- ja Lne-Eesti okasmetsades on vga ilus ja sage seen punakas-oranikas-kuldkollase kbaraga, heleookerjate kroomkollaseservaliste eoslehekestega, valge kuni sidrunkollase jalaga kuldpilvik (R. aurea Pers., sn. R. aurata (With.) Fr.) (tahvel 141). Leht-, harvem okasmetsades, eriti sarapuude all on samuti lubjapinnasel sage ere-sidrunkollase kbaraga, leni rebuoranide eoslehekestega ja valge jalaga rebupilvik (R. risigallina (Batsch) Sacc., sn. R. lutea (Huds.: Fr.) Gray) (tahvel 141). Kuldpilviku kbar on suur, kuni 12 cm lai, rebupilvikul seevastu vike, kuni 5 cm. Ilus seen ksiteldavas grupis on sinipilvik (R. amara Kuera, sn. R. coerulea Fr.) tema tumevioletne kbar on keskpaigas silmapaistva tumedama khmuga, eoslehekesed ja jalg psivalt valged, eoslehekesed muutuvad lpuks ookerkollaseks; kasvab augustist alates soostunud mnnikutes. Kik nimetatud liigid on sdavad kupatamata. Kibedate valge eospulbriga liikide seas on Eestis kaks vga tavalist liiki, mis kasvavad mitmesugustes metsades augustist alates: erepunase kbara ning lumivalgete eoslehekeste, jala ja seenelihaga kirbe pilvik (R. emetica (Schaeff. : Fr.) Pers.) ning servaosas punase, keskpaigas alati roheka vi violetse vrvusega kbaraga, muus osas samuti valge habras pilvik (R. fragilis (Pers.: Fr.) Fr.); mlemad liigid on sdavad kupatatult. Kibedate kreemkollase kuni heleookerja eospulbriga liikide seas on soostunud kasemetsades augustist alates sage seen rn pilvik (R. gracillima Schaeff., sn. R. gracilis Burl.) kbar keskpaigast alates serva poole kontsentriliselt must, roheline ja punane, jalg purpurpunane, puuviljalhnaga; kupatatult sdav. Samuti kaasikutes kasvab valge, mitte kunagi punase, kuid vananedes kollaseks muutuva jalaga, punase-violetse-oliivja kbaraga kollajalg-pilvik (R. blackfordiae Peck, sn. R. versicolor Schaeff.); esineb rnast pilvikust harvem; sdav kupatatult. Mlema viimati nimetatud liigi viljakehad on vikesed vi keskmised, kbar alla 6 cm lai. Neist lihakam ja suuremate viljakehadega (kbar kuni 10 cm) on vga sage mnnikute liik htlaselt veripunase kbara ja jalaga, mitte rarebitava kbaranahaga, hallikaskollaste eoslehekestega, puuviljalhnaga verev pilvik (R. sanguinaria (Schum.) S. Rauschert, sn. R. sanguinea243(Bull.) Fr.). Samuti vga sage mnnikute seen on veri- kuni purpurpunase, keskpaigas musta kbaraga, vaevalt rarebitava kbaranahaga ja valge vi vaid alusel punaka jalaga, vaigulhnaga ruske pilvik (R. badia Qul.). Kuusikutes kasvavad augustist alates vga sageli kaks liiki: srav-veripunase lakklikiva kbara ja jalaga, puuviljalhnaline punajalg-pilvik (R. rhodopoda Zvra) ning veinpurpurpunase kbara ja jalaga ning kigis osades vananedes vesihalliks muutuvate viljakehadega kuusepilvik (R. queletii Fr.). Kasemetsades kasvab purpurpunase, keskpaigas varakult valkjaskollaseks pleekiva kbaraga, valge vi punaka jalaga, puuviljalhnaline kahkjas pilvik (R. pulchella I.G. Borshch.). Lehtmetsades vib sgisel samuti harva kohata srav-karmiinpunase kuni tumeroosa mati, vanalt laiguti kollakaks pleekiva kbaraga (kuni 12 cm) tsedat puuviljalhnalist karmiinpilvikut (R. persicina Krombh.) (tahvel 139); eoslehekesed kreemid kuni ookrivrvi; jalg valge, paiguti rnroosa varjundiga. Kibedaid tumeookerja kuni rebuorani eospulbriga pilvikuid on Eestis seni mratud kaks liiki: tpiline pilvik (R. maculata (Qul. & Roze) palumnnikutes, harva augustist alates, algul erepunase, hiljem ookerkollaka valkja-laigulise kbaraga, valge vi punaka jalaga, seistes pruunithniliseks muutuvate viljakehadega; ning lundelli pilvik (R. lundellii Singer) sravalt unpunase, keskpaigas pleekiva kbara ja valge jalaga kaasikutes kasvav liik. Viimane on vga sarnane kahkja pilvikuga, erineb sellest rebuorani eospulbri poolest.Selts Tanuseenelaadsed, PhallalesNoored viljakehad kerajad, munajad, pirnjad; kaetud periidiga, mille all asub sltjas kiht. Valminud viljakehad koosnevad retseptaakulist ja sellel asuvast gleebast. Saproobid pinnasel vi kdunenud puidul. Seltsis 6 sugukonda, Eestis neist esindatud 1.Sugukond tanuseenelised, PhallaceaeViljakehade valmides tungib retseptaakul lbi periidi. Retseptaakli tipuosas asub limane ja haisev gleeba, allotsas aga kotjas tupp. Saproobid metsades ja liivaaladel. Eestis 2 perekonda 4 liigiga. Perekond peniseen, Mutinus Fr. Iseloomulik on silinderjas, ksnjas, kbarata retseptaakel, gleeba asub otse retseptaaklil. Noored viljakehad on umbes kreeka phkli suurused. Eestis 2 liiki. Harilikku peniseent (M. caninus (Huds.: Pers.) Fr.) (tahvel 142) on seni leitud ainult Saaremaalt ja Abrukalt. Ta kasvab leht- ja segametsades, psastikes huumuserikkal pinnasel, ka lehtpuude kdunenud kndudel ja tvedel juulist oktoobrini. Hariliku peniseene retseptaakel on oranikaskollane, oran, vahel ka valge, 5,510x0,41 cm. Retseptaakli tipp aheneb, on oran vi peaaegu punane, kaetud oliivrohelise limase, nrga ebameeldiva lhnaga gleebaga. Mittesdav. Kuulub Eesti Punasesse raamatusse (vt. seenekaitse). Raveneli peniseene (M. ravenelii (Berk. & M.A. Curtis) E. Fisch.) retseptaakel on vaarikpunane, alumises osas roosakas, 68.5 x 11.5 cm, gleeba tugeva, ebameeldiva lhnaga, kasvab ainult antropogeensetes biotoopides (aiad, pargid, murud, prahipaigad), I. Lumiste on leidnud Prnust septembris 1990 olmeprahihunnikust. Perekond tanuseen, Phallus Hadr. Jun.: Pers. Iseloomulikuks tunnuseks on nes silinderjas retseptaakel ja selle tipuosas asuv krgja pinnaga kellukjas kbar, mille pinnal asub limane gleeba. Noored viljakehad on umbes kanamuna suurused. Tuntuim liik on harilik tanuseen (Ph. impudicus L.: Pers.) (tahvel 143), Eestis on ta sna tavaline, mnel aastal (kuum suvi) esineb massiliselt; kasvab tavaliselt leht- ja okasmetsades, psastikes huumusrikkal pinnasel juunist oktoobrini; hariliku tanuseene noored suletud viljakehad on valged vi kollakad, kerajad (Lippmaa, 1933ab). Luite-tanuseen (Ph. hadriani Vent.: Pers.) (tahvel 143) kasvab liival, enamasti rannikuluidetel koos luitekrrelistega; Eestis leitud seni Prnu lhitelt, Saaremaalt ja Hiiumaalt. Luite-tanuseene noored viljak