Bioloogia lol

Embed Size (px)

Citation preview

1.Bioloogia uurib elu1.Mida uurib bioloogia? Bioloogia on teadus, mis uurib elu ja tema kiki ilminguid 2.Millised elu omadused on rakul? Keerukama organiseeritusega kui eluta objektid, aine-ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, paljunemisvime, arenemisvimelisus, reageerimine rritusele 3.Tooge niteid hulkraksete ja ainuraksete organismide kohta. Ainuraksed kik bakterid ja protistid, neid leidub ka seene-ja taimeriigis. Nt prmseen, amb, koppvetikas, kingloom. Hulkraksed tekkisid umbes ~800 mln aastat tagasi. Nt loomad, taimed, seened. 4.Milles vljendub eluslooduse krge organiseerituse tase? Vljendub nii ehituslikul, talituslikul kui ka regulatoorsel tasandil, elusloodus mitmetasemelise organiseeritusega. 5.Milles seisneb organismi aine-ja energiavahetuse thtsus? Kik organismid vajavad eluks energiat ja toitaineid vliskeskkonnast, aine-ja energiavahetuse abil saadakse vajalik ktte. 6.Milles seisneb organismi individuaalne areng? Individuaalse arengu ehk ontogeneesi kigus omandavad isendid uusi sise-javlisehituslikke tunnuseid ning kohanevad mbritseva keskkonnaga. 7.Miks reageerivad organismid vlisrritusele? Et kohaneda uue olukorraga, see enda jaoks ttama panna, kasulikuks muuta.

1.2 Eluslooduse organiseerituse tasemed1.Miks eristatakse eluslooduse organiseerituse tasemeid? Tuleneb elu keerukusest ja mitmekesisusest, elu kiki ilminguid on vimatu samaaegselt ksitleda. 2.Nimetage eluslooduse organiseerituse tasemed. Molekul, organell, rakk, kude, organ, organssteem, organism, populatsioon, liik, kossteem, biosfr. 3.Millistel organismirhmadel ei saa elundkondi uurida? Miks? Taimed, seened, protistid, bakterid. Neil puuduvad elundkonnad, kurat! 4.Millised on loomorganismi elundkondade talitluse peamised regulatsioonitbid? Neuraalne ja humoraalne regulatsioon. 5.Milliseid eluslooduse omadusi saame uurida liigilisel tasemel? Sise-ja vlisehitus, talitluste eripra, kromosoomides paiknev spetsiifiline geenide kogum, kindlad nuded elukeskkonnale. 6.Tooge populatsioonide ja kossteemide niteid. kossteem oja, jgi, tiik, jrv, raba, mets, niit. Populatsioon hes tiigis ujuvad kalad, sinilillede kogum tammikus. 7.Milliste eluslooduse organiseerituse tasemetega tegeleb koloogia? kossteemidega 8.Miks loetakse biosfri kige krgemaks eluslooduse organiseerituse tasemeks? Sest see hlmab kogu maad mbritsevat elu sisaldavat kihti.

1.3 Teaduslik uurimismeetod1.Millised on bioloogiateaduste uurimisobjektid? Biomolekulid, rakud, organismid, liigid vi kossteemid. 2.Mis iseloomustab teaduslikku fakti? On leidnud teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust. 3.Kuidas jutakse teadusliku teooriani? Teaduslik teooria on he teadusharu raames tuvastatud faktide ja seaduste ldistus. 4.Nimetage teadusliku uurimismeetodi peamised etapid. Probleemi pstitamine, taustinformatsiooni kogumine, hpoteesi snastamine, hpoteesi kontrollimine, tulemuste anals ja jrelduste tegemine.

5.Milles poolest erineb teaduslik probleem hpoteesist? Hpotees on oletatav vastus pstitatud probleemile. 6.Milles seisneb kirjanduse thtsus teaduslikus uurimists? Kirjandusest saab hankida taustinformatsioooni. 7.Kuidas planeeritakse teaduslikku eksperimenti? Katsetingimused valitakse nii, et mlemad grupid oleksid vimalikult hesugustes tingimustes ning ainuke erinevus oleks uuritavas teguris ehk muutujas. Kindlaks tuleb mrata ka uurimise kestus ning vaatluste ja katsete arv. 8.Miks ei leia hpotees alati kinnitust? Vib olla vigu katse korralduses vi hpoteesi pstitamises. 9.Miks bioloogid uurivad elu selle erinevatel organiseerituse tasemetel? See tuleneb eluslooduse keerukusest ja mitmekesisusest elu kiki ilminguid on vimatu samaaegselt ksitleda. 10.Miks tegeleb bioloogia biomolekulide uurimisega, ehkki molekulid pole elusad? Sest uuritavaid biomolekule (lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped) vljaspool organismi ei teki ning molekulaarset taset loetakse eluslooduse organiseerituse esimeseks tasemeks 11.Kuidas on omavahel seotud organismide toitumine ja reageerimine rritusele? Kui organism ei ole saanud piisavalt toitaineid, on ta reageerimisvime viksem. 12.Leidke elu omaduste omavahelisi seoseid. Organism saab hingates vajalikku hapnikku ainete snteesimiseks, kui seda hapnikku ei tule siis ka kannatab snteesimisprotsess. 13.Millistel juhtudel on otstarbekas kasutada teaduslikku meetodit? Loodusseadustel on alati erandeid, kui neid erandeid koguneb kllaldaselt palju, siis pavad teadlased seaduse mber snastada nii, et see hlmaks vimalikult tpselt kiki teaduslikke fakte, kasutatakse teaduslikku meetodit ja avastatakse uusi loodusseadusi. 14.Mille poolest erineb teaduslik hpotees igapevaelus tehtavatest oletustest? Teaduslik hpotees phineb alati teaduslikel faktidel. 15.Tooge niteid bioloogiateadustest, mis uurivad samaaegselt kahte vi enamat elu organiseerituse taset? Evolutsioonipetus, fsioloogia, histoloogia, anatoomia. Misted: Bioloogia teadus, mis uurib elu kiki ilminguid Molekulaarbioloogia bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset Tstoloogia bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust Histoloogia uurib hulkraksete organismide kudede ehitust ja talitlust Organ kudede kogum, mis tidab kindlat funktsioon Homostaas sisekeskkonna stabiilsus Fsioloogia uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni Anatoomia uurib organismide ehitust Neuraalne regulatsioon nrvissteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon Humoraalne regulatsioon organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahendusel (peamiselt veres sisalduvate) Populatsioon samal ajal hisel territooriumil elavate hte liikide isendite kogum, kes vivad omavahel vabalt ristuda Etoloogia uurib loomade kitumist Biosfr maad mbritsev elu sisaldav kiht Loodusseadus teaduslike faktide ldistus, mis vimaldab selgitada mitmeid loodusnhtusi, loodusnhtuste psvikordus Teaduslik meetod teaduslike probleemide lahendamise tee Teaduslik fakt teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine

Teaduslik teooria teaduslike faktide ja seadusprasuste ldistus Teaduslik hpotees teadusliku probleemi eeldatav vastus

2. Organismide koostis 2.1 Organismide keemiline koostis, 2.2 Anorgaanilised ained organismides1.Millised on peamised keemilised elemendid organismide koostises? Hapnik, ssinik, lmmastik, vesinik. 2.Vrrelge organismisisest anorgaaniliste ja orgaaniliste hendite sisaldust. Anorgaanilised ained: vesi 80%, teised anorgaanilised hendid (soolad) 1,5%. Orgaanilised ained: valgud 14%, lipiidid 2%, sahhariidid 1%, nukleiinhapped: DNA 0,4% ja RNA 0,7%, madalmolekulaarsed orgaanilised ained 0,4%. 3.Miks vib DNA esinemist pidada elu tunnuseks? DNA on prilikkusekandja. 4.Milles seisneb vee thtsus organismides? Ta on heaks lahustiks, osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides, aitab silitada rakusisest psivat temperatuuri. 5.Kuidas muutub inimese elu jooksul tema luude keemiline koostis? Inimese vananedes kaltsiumi kontsentratsioon luudes tuseb, koos sellega muutuvad luud tugevamaks kui ka hapramaks. 6.Tooge niteid erinevate katioonide thtsusest organismis. Kaaliumi-ja naatriumi-ioonid osalevad nrviimpulsi tekkes, neid leidub ka veres. Suur osa magneesiumi aatomitest on rakus seotud nukleiinhapetega DNA ja RNA. 7.Miks peab inimese toit sisaldama fosforit? Sest fosfaatrhmad esinevad kigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostises. Fosfolipiidid kuuluvad rakumembraani ehitusse. 8.Kust saab inimene elutegevuseks vajalikud anorgaanilised hendid? Igapevase toiduga.

2.3 Orgaanilised ained organismides1.Milleks kasutavad organismid orgaanilisi aineid? Neid lheb vaja rakkude ehituses, osalevad rakkude koost regulatsioonis ning aine- ja informatsioonivahetuses mbritseva keskkonnaga. 2.Tooge niteid monosahhariidide thtsusest. Viiessinikulistest on riboos ja desoksriboos nukleotiidide koostises, millest koosnevad nukleiinhapped. Kuuessinikulistest on glkoos ja fruktoos, mis on philisteks energiaallikateks organismile. 3.Milleks kasutavad organismid polsahhariide? Energeetilisel ehituslikul eesmrgil. 4.Selgitage trklise ja tselluloosi funktsioonide erinevusi. Trklis on varuaine (kui fotosntees peaks peatuma siis kasutatakse energia saamiseks varutud trklist, mis lagundatakse uuesti glkoosiks), tselluloosil on ehituslik lesanne (seda on rohkesti taimede tugikoe rakkude kestades, mis muudab varred tugevaks) 5.Tooge niteid vedelatest ja tahketest lipiididest ning selgitage nende thtsust. Vedelad: nt lid. Tahked: nt rasvad, vahad ja steroidid. Lipiidid tidavad organismis peamiselt energiaallika osa ning rasv niteks ka soojuse isolaatori funksiooni ning kaitseb ka siseorganeid, mille mber on moodustunud rasvakiht. Rakumembraani koostises on ka fosfolipiidid. 6.Mis on hormoonide funktsioon? Mjutavad ainevahetust ning htlasi ka reguleerivad raku ja ka kogu organismi talitlust.

7.Miks ei ole tervislik sa suhkru-ja rasvarikast toitu? Siis moodustub organismis palju kolesterooli, mis ladestub arterite seintele, phjustades veresoonte lupjumist ehk ateroskleroosi.

2.4 Valkude ehitus ja lesanded1.Kirjeldage aminohapete keemilisi omadusi. Aminohapped on amfoteersed hendid, mille koostisesse kuulub aluseliste omadustega aminorhm ja happeliste omadustega karbokslrhm. Aminohappejgid on valgu molekulis omavahel hendatud peptiidsidemetega. 2.Millised aminohapete funktsionaalsed rhmad osalevad peptiidsideme moodustumises? Peptiidside moodustub he aminohappe karbokslrhma ja teise aminohappe aminorhma vahel. 3.Milles seisneb valgu sekundaar- ja tertsiaarstruktuur? Sekundaarstruktuur moodustub polpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks alfa-heeliksiks vi krvuti asetsevate ahelate voltimumisel beeta-struktuuriks. Edasisel kokkukeerdumisel omandab valk kerasarnase ruumilise kuju, mida nimetatakse gloobuliks s.o. tertsiaarstruktuur. 4.Mida nimetatakse valgu denaturatsiooniks? Kui valgulahust kuumutada, siis soojusenergia toimel nrgad keemilised sidemed katkevad ning valk kaotab oma krgemat jrku struktuurid, sellist nhtust nimetatakse valgu denaturatsiooniks. 5.Kirjeldage ensmaatilist reaktsiooni. Ensmaatiline reaktsioon seisneb selles, et iga biokeemilise reaktsiooni kulgemist reguleerib kindel ensm, mis seostub ainult temale sobiva lhteainega. 6.Tooge niteid valkude ehituslikust funktsioonist. Loomorganismides on valgulise ehitusega paljud nahatekised: karvad, suled, knised, srad ja kabjad. 7.Selgitage valkude kaitsefunktsiooni. Kui inimorganismi on sattunud vrvalgud, nukleiinhapped vi teised orgaanilised hendid, siis nende vastu moodustuvad veres antikehad (valkudest). Viirushaigustest tervenemiseks on neid kindlasti vaja. 8.Miks ei lagundata organismis valke tavaliselt energeetilistel eesmrkidel? Kuna valkudel on vga palju erinevaid lesandeid, siis algab organismile vajalike valkude lagundamine alles prast pikemaajalist nlgimist kui sahhariidide ja lipiidide varud on peaaegu ammendunud.

2.5 Nukleiinhapete ehitus ja lesanded1.Kirjeldage DNA monomeeri ehitust. Desoksribonukleiinhape (DNA) on biopolmeer, mille monomeerideks on desoksribonukleotiidid. Iga desoksribonukleotiid on moodustunud kolme hendi lmmastikaluse, desoksriboosi ja fosfaatrhma liitumisel. DNA ehituses esineb neli erinevat lmmastikalust adeniin (A), guaniin (G), tmiin (T) ja tstosiin (C). DNA monomeerid erinevad ksteisest vaid lmmastikaluse poolest. 2.Milles seisneb komplementaarsusprintsiip DNA molekulis? Ahelate koospsimise aluseks on komplementaarsusprintsiip nukleotiidide ksteisele vastavus. A-T (2 sidet) G-C (3 sidet). 3.Kuidas toimub DNA replikatsioon? Enne raku jagunemist peab toimuma DNA kahekordistamine ehk DNA replikatsioon. Selle viib lbi vastav ensm (DNA-polmeraas), mis keerab DNA biheeliksi jrk-jrgult lahti ning vastavalt komplementaarsusprintsiibile snteesib tstoplasmas leiduvatest nukleotiididest kummalegi esialgsele ahelale krvale uue ahela. 4.Mis on DNA philine funktsioon rakus? DNA thtsus seisneb priliku informatsiooni silitamises ning selle tpses lekandmises raku jagunemisel.

5.Kirjeldage RNA monomeeri ehitust. RNA on moodustunud kolmeosalistest ribonukleotiididest (moodustunud lmmastikaluse, riboosi ja fosfaatrhmast). Adeniin (A), guaniin (G), tstosiin (C) ja uratsiil (U). Nukleotiidide omavahelisel hinemisel tekib RNA molekul. (A-U ja G-C) 6.Mille poolest erinevad RNA monomeerid DNA monomeeridest? T asemel U ja DNAl on kaheahelaline biheeliks ja RNAl osaline biheeliks. 8. Mis funktsioone tidavad rakus erinevad RNA molekulid? RNA vtab osa geneetilise info realiseerimisest. Informatsiooni-RNA (mRNA) toob geneetilise info valgu snteesiks rakutuumast vastavasse rakuorganelli. Transport-RNA (tRNA) lesandeks on aminohapete transportimine tstoplasmast ribosoomidesse ning geneetilise info deifreerimine. Ribosoomi-RNA (rRNA) kuulub ribosoomide ehitusse ning osaleb valgusnteesis. Misted: Biomolekul orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid) Bioaktiivne aine orgaaniline hend (ensm, vitamiin, hormoon), mis juba vikestes konsentratsioonides mjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi Sahhariid ssivesikud, C-O-H koosnevate orgaaniliste hendite rhm, jaotatakse mono-, oligo- ja polsahhariidideks Monosahhariid sahhariid, mille ssinikuaatomite arv on enamasti kolmest kuueni Riboos peamiselt RNA koostises esinev 5-ssinikuline monosahhariid Desoksriboos peamiselt DNA koostises esinev 5-ssinikuline monosahhariid Oligosahhariid sahhariid, mis on enamasti moodustunud kahe-kolme monosahhariidi seostumisel Polsahhariid polmeerid, mille ehituslikeks elementideks ehk monomeerideks on monosahhariidide jgid Biopolmeer organismides moodustuv polmeer (polsahhariid, valgud, nukleiinhapped) Lipiid orgaaniliste hendite rhm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, lid, vahad, steroidid) Hormoon loomorganismide sisesekretsiooninrmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine, eristatakse valgulisi ja steroidhormoone Fosfolipiid rakumembraanis esinev fosfaatrhma sisaldav lipiid. Lipiidi(rasva)molekul, milles ks rasvhappejk on asendunud fosfaatrhmaga Steroid madalmolekulaarsete tskliliste lipiidide rhm, millest enamikul on regulatoorne lesanne (kolesterool, vitamiin D, steroidhormoonid) Kolesterool lipiidide hulka kuuluv steroid, mis esineb ka loomaraku membraani koostises Aminohape amfoteersed hendid Peptiidside kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejkide vahel Polpeptiid aminohappejkidest koosnev biopolmeer Globulaarne valk keraja kujuga valk Fibrillaarne valk niitja kujuga teist jrku struktuuriga valk Denaturatsioon valgu krgemat jrku ruumiliste struktuuride hvimine, seejuures silib valgu esimest jrku struktuur Renaturatsioon denaturatsiooni prdprotsess Ensm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Vitamiin bioaktiivse toimega madalmolekulaarne orgaaniline aine, vitamiinid on vajalikud ensmide aktiveerimiseks

Transportvalk valgumolekul, mis viib aineid raku vi organismi hest osast teise (rakumembraani koostises) Retseptorvalk rakumembraani koostises esinev valgumolekul, mis edastab vliskeskkonna infot raku sisemusse Kontraktsioonivalk liikumisfunktsiooni titev valk, mis on vimeline muutma oma mtmeid (esineb skeletilihaste rakkudes) Antikeha kaitsevalk, neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud vrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemiseks AIDS omandatud immuunpuudulikkuse sndroom, viirushaigus, mis kujuneb HIVga nakatumise tagajrjel, immuunrakud hvivad ja antikehade moodustumine vheneb oluliselt HIV selle viiruse toimel lakkab inimese lmfotstides antikehade teke Nukleiinhape organismides esinev biopolmeer, mille monomeerideks on nukleotiidid (RNA, DNA) Nukleotiid nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lmmastikaluse, 5-ssilikuse suhkru (riboos/desoksriboos) ja fosfaatrhma liitumisel Lmmastikalus nukleiinhapete monomeeride koostisse kuuluvad tsklilised orgaanilised hendid (A,G,T,C,U) Komplementaarsusprintsiip kindlate lmmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis phineb vesiniksidemete moodustumisel Biheeliks nukleiinhapete sekundaarstruktuur Replikatsioon matriitssntees, mille tulemusena saadakse hest DNA molekulist kaks hesuguse nukleotiidse jrjestusega DNA molekuli, pristuumsetel rakkudel enne mitoosi ja meioosi

3. Raku ehitus ja talitlus 3.1 Rakuteooria kujunemine, 3.2 Rakkude mitmekesisus1.Kirjeldage esimeste valgusmikroskoopide ehitust? Ltsed. 2.Nimetage rakuteooria phiseisukohad? Kik organismid on rakulise ehitusega, iga rakk saab alguse ksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel, rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses koosklas. 3.Milles seisneb elektronmikroskoobi leiutamise thtsus? Avas uue etapi tstoloogia arengus. Elektronmikroskoopiliste uuringute tulemusena on viimase neljakmne aasta jooksul avastatud uusi rakuosiseid ja pidevalt tpsustatud nende siseehitust. 4.Tooge niteid kige viksemate ja kige suuremate rakkude kohta. Vikseimad: mkoplasma. Suurimad: jaanalinnu muna. 5.Milles seisneb K. E. von Baeri tstoloogiaalaste tde thtsus? Embroloogia rajamine ja embro avastamine. 6.Miks kik ainuraksed organismid on vikesemtmelised? Vlismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala suhe on selline, et mida suurem on rakk seda viksemaks jb suhe. Kui raku sisekeskkonna ruumala kasvab liialt, siis rakumembraani suhteline pindala lheb liiga vikseks ning seetttu rakk hviks. 7.Millest sltub hulkrakse organismi rakkude vliskuju? Sltub sellest, millisest koest nad prinevad.

3.3 Eukarootne rakk1.Mille alusel jaotatakse rakud prokarootseteks ja eukarootseteks? Prokaroodid on bakterid, neil puudub piiritletud tuum, tunduvalt vhem organelle ning membraanseid struktuure. Eukaroodid on protistid, taimed, seened ja loomad neil on piiritletud tuum. 2.Nimetage tstoplasma peamised koostisained. Vesi, lahustunud orgaanilised (aminohapped, nukleotiidid, sahhariidid) ja anorgaanilised ained. 3.Mis thtsus on rakutuumal? Reguleerib kiki rakus toimuvaid protsesse. 4.Kirjeldage rakutuuma ehitust. Rakutuum on mbritsetud kahe membraaniga. Tuuma titvas karoplasmas vib mikroskoobis nha tuumakesi. Nendes toimub ribosoomide sntees. 5.Mis thtsus on tuumakestel? Nendes toimub ribosoomide sntees. 6.Milliseid kromosoome nim. homoloogilisteks? Sisaldavad samu prilikke tunnuseid mravaid geene (XX,XY). 7.Kirjeldage kromosoomi ehitust. Eukarootne kromosoom koosneb nukleosoomsest fibrillist. Selle moodustab DNA kompleksis histoonidega (kromosoomi valgud) ja ta on kromosoomis mitmeastmeliselt kokku keerdunud.

3.4 Rakumembraan1.Miks me valgusmikroskoobis rakumembraani ei ne? Rakumembraani paksus on 0,01 mikromeetrit seda lihtsalt ei ne. 2.Kirjeldage rakumembraani ehitust. Koostisse kuuluvad philiselt fosfolipiidid , valgud, oligosahhariidid, kolesterool. Fosfolipiidide ja valkude massi suhe on membraanide koostises enamasti sama. Tstoplasmat lbivad membraanidest kujunenud kanalikeste ssteemid. Mda kanaleid liiguvad ained. Membraaniga mbritsetud ka organellid ja rakutuum. Sise ja vlismembraanid sarnased les ehitatud fosfolipiidsest kaksikkihist. 3.Milliseid funktsioone tidab rakumembraan? Eraldab rakusisemuse vliskeskkonnast, kaitseb rakusisemust kahjulike mjude eest, hendab rakke omavahele (membraanliidused), kindlustab aine-, energia-ja infovahetuse raku ja vliskeskkonna vahel. 4.Mis thtsus on rakumembraanis olevatel valkudel? Valgud moodustavad ainete transpordikanalid. 5.Kirjeldage ainete passiivset transporti lbi rakumembraani? Viksed molekulid liiguvad osmoosi (vedeliku liikumine madalama kontsentratsiooniga keskkonnast krgema kontsentratsiooniga lahuse suunas) vi difusiooni (osmoosi vastand) teel lbi membraani. Ei kasutata lisaenergiat, ei ole vaja spetsiaalseid transportvalke. 6.Mille poolest erineb ainete passiivne transport aktiivsest? Aktiivsel on vaja lisaenergiat ja spets. trans. valke. Energiat saadakse ATP molekulidest. 7.Millist thtsust omab fagotstoos? Fagotstoosi teel viiakse rakku suuremad aineosakesed ja makromolekulid. 8.Kirjeldage fagotstoosi. Kui fagotsteeritav aine juab rakumembraanile, sopistub vee sisse ning aine satub membraaniga mbritsetud piekeses tstoplasmasse. Hiljem lisandub moodustunud piekesse veel ensme, mis lagundavad fagotsteeritud aineid.

3.5 Rakuorganellid1.Kirjeldage tstoplasmavrgustiku ehitust. Kare: kanalikeste, tsisternide ssteem, mis koosneb membraanidest, millele kinnituvad ribosoomid (teeb karedaks). Kindlustab rakusisese ainete liikumise ja ribosoomid snteesivad valke. Sile: kanalikeste, tsisternide ssteem, mis

koosneb membraanidest, millele kinnituvad ensme sisaldavad pikesed. Kindlustab ainete liikumise rakus, vimaldab snteesida lipiide ja sahhariide. 2.Kuidas moodustuvad uued ribosoomid? Tuumas olevates tuumakestes snteesitakse neid. 3.Mille poolest erinevad ribosoomid teistest rakuorganellidest? Neil puuduvad membraanid. 4.Milles seisneb lsosoomide funktsioon? Primaarsed: hekordse membraaniga pikesed, mis sisaldavad ensme, eraldab ensmid sisekeskkonnast. Sekundaarsed: sisaldavad lagundatavaid aineid ja neid lhustavaid ensmi. Mittevajalike ainete rakustruktuuride lhustamine. Rakusisene seedimine (fago-ja pinotstoos) toimub lsosoomides. Moondega arengu korral aitavad kudesid mber kujundada. 5.Kirjeldage mitokondrite ehitust. 2 membraani, vlismembraan on sile, sisemembraan moodustab kurde, mis moodustavad harjakesi, harjakeste vahel maatriks. DNA ja ribosoomid. 6.Miks on erinevates rakkudes erinev arv mitokondreid? Sltub energiavajadusest ehk raku fsioloogilisest aktiivsusest. 7.Mis thtsus on mitokondritel? ATP sntees (energia), kindlustavad hingamise rakutasandil. Mitokonder suudab ise snteesida valke, sest seal on DNA, RNA ja ribosoomid.

3.6 Tstoskelett1.Kirjeldage tstoskeleti ehitust. Koosneb valgulistest fibrillidest, mis hendavad omavahel rakumembraani, tuumamembraane, tstoplasmavrgustikku ja enamikku rakuorganelle. 2.Milliseid lesandeid tidab tstoskelett? Osaleb raku kuju muutumises ja psimises. Raku tugi-ja liikumisssteem. Osaleb rakuorganellide mberpaiknemises. Annab mnedele rakkudele fagotstoosi vime. 3.Kuidas muudab vtlihasrakk oma mtmeid? Vtlihasrakkude valgulised kiud lhenevad nrviimpulsside teel e lihaskontraktsioon. 4.Milliste organellide ehituses osalevad mikrotuubulid? Tsentrosoomides. 5.Millistes liikumisnhtustes osaleb tstoskelett? Lhenemises ja pikenemises. 6.Kirjeldage tsentrosoomi ehitust. Koosneb kahest tsentrioolist, mis koosnevad heksast kolmekaupa hinenud mikrotuubulist. 7.Kuidas on raku kuju muutus seotud tstoskeleti talitlusega? Et rakk muudaks oma kuju peavad tstoskeleti valgulised fibrillid kas lhenema vi pikenema. Misted: Tstoloogia rakkude ehitust ja talitlust uuriv bio haru Rakuteooria Schleiden ja Schwann Mkoplasma vikesemtmeline (0,1..0,3mikrom) bakter, mis vib phjustada inimeste hingamisteede haiguseid Tstoplasma - poolvedel sisus, mis liidab organellid htseks tervikuks Rakutuum membraanidega piiritletud pristuumse raku osa, milles asuvad kromosoomid Karoplasma rakutuuma poolvedel sisus Histoon struktuursed valgud, mis esinevad kigil eukarootsetel rakkudel Homoloogilised kromosoomid - kromosoomid, mis sisaldavad samu prilikke tunnuseid mravaid geene. Nukleosoomne fibrill lahtikeerdunud kromosoom, mis koosneb DNA ja valgu (histooni) molekulidest (nukleoproteiin). Esineb pristuumse raku interfaasis. Rakumembraan kigil rakkudel esinev rakumbris. Pristuumsetel rakkudel koosneb peamiselt fosfolipiididest ja valkudest.

Fagotstoos mbritsevast keskkonnast tahkete ainete aktiivne omastamine teatud tpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. Pinotstoos mbritsevast keskkonnast vedelike aktiivne omastamine teatud tpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel Tstoplasmavrgustik pristuumse raku tstoplasmat lbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste ssteem. Eristatakse sileda-ja karedapinnalist tstoplasmavrgustikku. Ribosoom rakuorganell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest. Ribosoomides toimub valgusntees. Lsosoom hekordse membraaniga mbritsetud pieke, milles lagundatakse mitmesuguseid makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure vi fagotsteeritud aineosakesi. Golgi kompleks membraanidest koosnev pristuumse raku organell. Selles juab lpule valkude ttlemine ning nende pakkimine sekreedi piekestesse ja lsosoomidesse. Mitokonder membraanidest koosnev pristuumse raku organell, milles viiakse lpule glkoosi lagundamine. Varustab rakku ATP molekulidega. Tstoskelett pristuumse raku tstoplasmat lbiv niitjate valkude vrgustik, mis on raku tugija liikumisssteem. Mofibrill peenikeste niidikeste kimp Tsentrosoom loomaraku tuuma lheduses paiknev ksik organell, mis koosneb kahest risti paiknevast tsentrioolist Tsentriool loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valguliselt mikrotuubulist Mikrotuubul pristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub tsentriooli, kviniitide ja viburi koostisse Kviniidid rakujagunemise ajal moodustuvad niitjad valgud (mikrotuubulid), mis osalevad kromosomide vi kromatiide jaotamises ttarrakude vahel

3.7 Aine- ja energiavahetuse phijooni1. Kes on autotroofid? Organismid, kes snteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised hendid vliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, kasutadeks selleks valgusenergiat vi redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. 2. Kuidas erinevad heterotroofid autotroofidest? Heterotroofid kasutavad energiaallikana vaid orgaanilisi aineid. 3. Mis on organismi assimilatsioon? Assimilatsioon on kigi organismis toimuvate biosnteesiprotsesside kogum. 4. Mis protsessid moodustavad dissimilatsiooni? Lagundamisprotsessid. 5. Milles seisneb assimilatsiooni ja dissimilatsiooni seos organismides? Moodustavad metabolismi. 6. Millised orgaanilised hendid on makroergilised? U 40% kasuteguriga energiarikkad hendid (ATP). Madalmolekulaarsed orgaanilised ained, millesse salvestatud keemilist energiat saab kasutada biokeemilistes reaktsioonides, eriti biosnteesireaktsioonides. 7. Kuidas on seotud organismi aine- ja energiavahetus? Organismid omastavad orgaanilisi ja orgaanilisi aineid, mille tulemusel leiavad aset snteesi- ja lagundamisprotsessid, mis kindlustavad organismi aine- ja energiavahetuse (e metabolismi) vliskeskkonnaga.

8. Millal snteesitakse ATP-d? Aktiivsel transpordil, dissimilatsioonil, assimilatsioonil, glkoosi lhustumine, fotosntees, ...

3.8 Organismi varustamine energiaga1. Milleks vajab organism makroergiliste hendite energiat? Metabolismil ATP, valkude snteesil GTP, RNA snteesiks A-, G, C- ja UTP, DNA replikatsioonil UTP asemel TTP. 2. Milliste orgaaniliste hendite dissimilatsioonil vabaneb enim energiat? 1 g lipiidide tielikul lhustumisel vabaneb 38,9 kJ energiat. 3. ATP molekuli ehitus. Koosneb lmmastikalusest (adeniinist), riboosijgist ja kolmest fosfaatrhmast. Koos fosfaatrhma lekandega kandub 30 kJ/mol energiat ATP-st valgu molekulile. 4. Mille poolest erineb ADP ATP-st? ADP-l on ks fosfaatrhm vhem. 5. Kuidas salvestatakse energiat ATP-sse? ADP-ga liitub fosfaatrhm ning moodustub ATP molekul ja salvestatakse 30 kJ/mol energiat. ATP moodustub philiselt glkolsi, krimise, hingamise ja fotosnteesi kigus. 6. Kuidas saab ATP-s talletatud energiat kasutada snteesireaktsioonides? Vaata punkti 1. 7. Makroergilised hendid: ATP, GTP, CTP, TTP, UTP, NADP, NAD

3.9 Glkoos organismide esmane energiaallikas1. Millistesse orgaanilistesse henditesse talletuvad glkoosivarud? Polsahhariididena trklis (taimedel) ja glkogeen (loomadel). 2. Glkoosi lagundamise etapid. Glkols toimub pristuumsete rakkude ER-s, tekib proviinamarihape, mis omakorda siseneb mitokondrisse. Snteesitakse 2 ATP molekuli ja vesinikud seotakse vesinukandjaga NAD -> NADH2. Tsitraaditskkel toimub mitokondri maatriksis kui hapnikku on piisavalt. Toimuva tsklilise reaktsiooni kigus eralduvad CO2 molekulid ja H-aatomid, mis seotakse NADH2 molekulidesse. CO2 on lppsaadus, mida ei kasutada ja mis eraldub organismist vlja hingatava huga. Tekkinud 10 NADH2 molekuli suunduvad hingamisahelasse. Hingamisahel toimub mitokondri sisemembraanide koostises. Moodustub 36 ATP molekuli ja tekib vesi. NADH2 -> NAD + H. Phiosa energiat eraldub glkolsil mitokondris 38 ATP molekuli. 3. Aeroobse ja anaeroobse glkolsi erinevused. Aeroobne (e tielik) lagundamine toimub, kui keskkonnas on piisavalt hapnikku. C6H12O6 + 6O2 -> 6CO2 + 6H2O (+ 38 ATP). Anaeroobne (e mittetielik) lagundamine toimub hapnikuvaeses keskkonnas. Piimhappekrimine toimub O2 puudujgil lihaskoe rakkudes ja piimhappebakterite elutegevuse kigus. C6H12O6 -> 2C3H6O3 (piimhape) (+ 2 ATP). 4. Etanoolkrimise tingimused. Anaeroobses keskkonnas teostavad etanoolkrimist prmseened ja mned bakterid. C6H12O6 -> 2C2H5OH (etanool) + 2CO2 (+ 2 ATP) 5. Tsitraaditskli thtsus. Seal moodustub inimeste poolt vljahingatav CO2. 6. Tsitraaditskli lhteained ja lpp-produktid. Provaat -> 5CO2 + 10 NADH2 7. Glkolsil, tsitraaditsklis ja hingamisahelas moodustavad ATP kogused. Vastavalt 2, 0 ja 36 molekuli.

8. Hingamisahela lhteained ja lpp-produktid. 12NADH2 + 6O2 -> 12NAD + 12H2O (+ 36 ATP). Misted: Autotroof organism, kes snteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised hendid vliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest Heterotroof organism, kes saab oma elutegvuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksdatsioonil Metabolism aine-ja energiavahetus Assimilatsioon organismis toimuvate snyteesiprotsesside kogum Dissimilatsioon organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum Ainevahetus ja energiavahetus snteesi ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud mbritseva keskkonnaga Biosntees protsess, mille kigus snteesitakse organismile vajalikke hendeid (sahhariidid, lipiidid, nukleiinhapped, valgud) Makroergiline hend madalmolekulaarne orgaaniline hend, kes osaleb keemilise energia salvestajana ja lekandjana biokeemilistes reaktsioonides ATP adenosiintrifosfaat, kigis rakkudes esinev makroergiline hend, mis osaleb raku aine-ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja lekandjana Glkols kigis rakkudes toimuv glkoosi esmane lagundamine Tsitraaditskkel mitokondri sisemuses toimuv tskliline reaktsiooniahel, mille kigus viiakse lpule glkoosi lagundamine Hingamisahel mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP sntees Aeroobne glkols glkoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas, protsessi tulemusena saadakse hest glkoosimolekulist 2 proviinamarihappe molekuli Anaeroobne glkols (krimine) glkoosi esmane lagundamine hapnikuvaeses keskkonnas, mille heks lpp-produktiks on kas piimhape vi etanool Piimhape krimise ks lpp-produktidest Proviinamarihape glkolsi tulemusel moodustuv kolmessinikuline hape NAD makroergiline hend, mis osaleb glkoosi lagundamisel vesiniku aatomite sidujana Etanoolkrimine prmseentes ja mnedes bakterites toimuv glkoosi lagundamine, mille heks lpp-produktiks on etanool

4. Organismide paljunemine ja areng 4.1 Organismide paljunemine1.Kuidas organismid paljunevad? Kigi liikide esindajad paljunevad kas sugulisel vi mittesugulisel teel. 2.Vrrelge sugulist ja mtitesugulist paljunemist? Suguline: uus organism saab alguse viljastunud munarakust ning viljastumisel hinevad sugurakud vivad prineda kas helt vi kahelt vanemalt. Mittesuguline: uus organism prineb alati hest vanemast ning see vib toimuda kas eoseliselt vi vegetatiivselt. 3.Millised organismid paljunevad eostega? Seened, snajalg-taimed ja samblad

4.Tooge niteid taimede vegetatiivsest paljunemisest. Nt kalanhoe paljuneb vegetatiivselt lehtedega. 5.Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi ksnes vegetatiivselt? Sest vegetatiivselt paljunemine aitab silitada sordi tunnuseid ning saadakse palju jrglasi, kes hakkavad kiiremini itsema ja viljuma. 6.Miks regeneratsioon ei ole organismi paljunemine? Sest looduses organism regeneratsiooni teel iseseisvalt ei paljune 7.Milliste loomarhmade esindajad vivad paljuneda vegetatiivselt? Ksnad, ainussed, lame-ja marussid ja okasnahksed. 8.Miks on jrglased vegetatiivsel paljunemisel geenetilise info poolest sarnased oma vanemaga? Sest vegetatiivsel paljunemisel prineb uus organism alati hest vanemast.

4.2 Rakkude jagunemine mitoosi teel1.Mida nimetatakse rakutskliks? Raku eluringi he mitoosi lpust lbi interfaasi jrgmise mitoosi lpuni. 2.Millest sltub rakutskli kestus? Rakutbist ning vastava koe fsioloogilisest aktiivsusest. 3.Mille poolest erineb karokinees tstokineesist? Karokineesiks nimetatakse rakutuuma jagunemist ning tstokineesiks nimetatakse tstoplasma jagunemist. 4.Mis on mitoosi phieesmrk? Kromosoomide arvu psivus raku ttarrakkudes. 5.Kirjeldage raku interfaasis toimuvaid protsesse. Raku ainevahetus intensiivistub, organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste hendite sntees ning loomarakkudes algab interfaasis tsentrioolide kahestumine. 6.Kirjeldage mitoosi faase. Profaasis keerduvad kromosoomid kokku, tuum suureneb ning tuumakesed kaovad, tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunadesse ning tuumamembraanid lagunevad. Metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad hele tasapinnale. Anafaasis lhenevad tsentrioolidelt lhtuvad kviniidid ning kikide kromosoomide kromatiinid eralduvad teineteisest, tsentromeerid kahestuvad, algab kromatiinide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lppeb nende judmisega rakupoolustele. Telofaasis kviniidid kaovad ja snteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti ja tekivad tuumakesed, moodustub kaks ttarrakku. 7.Selgitage mitoosi tulemust. Pristuumne raku jagunemise viis, mille kigus tagakse kromosoomide arvu psivus ttarrakkudes. 8.Miks eelneb igale mitoosile replikatsioon? Sest mitoosi toimumiseks on DNA replikatsioon vajalik.

4.3 Rakkude jagunemine meioosi teel1.Mis on meioosi peamine eesmrk? Raku jagunemine kaheks, mille kigus kromosoomide arv vheneb 2x. 2.Selgitage haploidse ja diploidse kromosoomistiku mistet? Haploidne: meioosi tulemusena 2x vhenenud kromosoomistik, kus on 23 kromosoomi. Diploidne: liikidele omane kahekordne kromosoomistik. 3.Milliste protsessidega kaasenb meioos? Kaasneb sugurakkude kpsemisega ja eoste moodustumisega. 4.Milline on esimese meiootilise jagunemise tulemus? Tekib 2 ttarrakku. 5.Kirjeldage kromosoomide ristsiiret. Mis on selle tulemus? Homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ning vahetavad omavahel vrdse pikkusega osi. Tekivad kromosoomide struktuurimuutused.

6.Mille poolest esineb meioosi esimene jagunemine teisest? Esimese jagunemise tulemusena tekib 2 haploidset rakku ja teise jagunemise tulemusena tekib 4 diploidset ttarrakku. 7.Mille poolest on erandlik meioosi esimesele jagunemisele jrgnev interfaas? Kahe meiootilise jagunemise vahel on mitoosiga vrreldes tunduvalt lhiajalisem ja liitub teise jagunemise profaasiga. 8.Miks on meioosi tulemusena jagunenud ttarrakud geneetiliselt erinevad? Homoloogiliste kromosoomide sltumatu lahknemise ja nendevahelise ristsiirde tttu.

4.4 Sugurakkude areng1.Millist paljunemist nimetatakse suguliseks? Sel puhul vtavad paljunemisest osa 2 organismi, isas-ja emasorganism. 2.Kirjeldage mehe sugurakkude arengut. Spermide esmasteks eellasteks on spermatogoonid, spermide arengut spermatogoonist kpseks sugurakuks nimetatakse spermatogeneesiks. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles sugukpsuse saabudes. Nad kasvavad ja lbivad meioosi ja igast spermatogoonist saab 4 viburitega varustatud spermi, mis talletatakse munandimanustes. 3.Millal algab spermatogenees ja millal see lppeb? Algab sugukpsuse saabudes, kestab enamasti meestel kogu elu. 4.Mida nimetatakse ovogeneesiks? Munaraku arengut. 5.Millised on inimese ovogeneesi ja spermatogeneesi peamised erinevused? Kui mehel paljunevad spermatogoonid kogu sugukpsuse perioodi, siis naisel lppeb ovogoonide paljunemine juba loote-eas. Meestel saab hest spermatogoonist 4 spermi, naistel saab hest ovogoonist 3 polotsti ja 1 munarakk. 6.Millal algab ovogenees? Sugukpsuse saabudes. 7.Mida nimetatakse ovulatsiooniks? Kpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Misted: Eoseline paljunemine mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja osal taimedel. Vegetatiivne paljunemine mittesuguline paljunemine, mille korral uus organism prineb he vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel, seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Karokinees rakutuuma jagunemine Tstokinees tstoplasma jagunemine Mitoos pristuumse raku jagunemisviis, millega tagatakse kromosoomide arvu psivus ttarrakkudes Interfaas pristuumse raku kahe jagunemise vahele jv eluperiood Rakutskkel pristuumse raku eluring he mitoosi lpust lbi interfaasi jrgmise mitoosi lpuni hekromatiidiline kromosoom nad on ttarrakkudes, tekkinud prast rakujagunemist Kahekromatiidiline kromosoom rakujagunemisele eelnevas rakus Tsentromeer pristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi hendav koht Meioos pristuumse raku jagunemise viis, mille kigus kromosoomide arv ttarrakkudes vheneb 2x Somaatiline rakk organismi ehitusse kuuluv keharakk Gameet organismi sugurakk Sgoot viljastunud munarakk

Sperm seemnerakk Spermatogoon isasorganismis esinev seemneraku eellane Spermatogenees seemneraku areng spermatogoonist kpse spermini Ovogoon naise suguraku eellane Ovogenees munaraku areng ovogoonist kpse munarakuni Ovulatsioon kpse munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse

4.5 Viljastumine1.Mida nimetatakse ontogeneesiks? he isendi areng viljastumisest surmani. 2.Millal algab ja lppeb ontogenees mittesuguliselt paljunevatel organismidel? Algab vanemorganismist eraldumisel, lppeb organismi hvimisega. 3.Milles seisneb partenogenees? Kellel see esineb? Uue organismi areng viljastumata munarakust. See esineb mnedel alamatel loomadel ja osadel taimedel. 4.Tooge niteid kehavlisest viljastumisest. Nt kaladel ja kahepaiksete liikidel, kelle munarakud viljastuvad vees. 5.Millistel organismidel esineb kehasisene viljastumine? Enamikul llijalgsetel, roomajatel, lindudel ja imetajatel. 6.Mida nimetatakse menstruaaltskliks? Ajavahemikku hest menstrutsiooni algusest teise menstruatsiooni alguseni. 7.Millisel perioodil on inimese munarakk viljastumisvimeline? Ovulatsiooni jrgselt, ligikaudu 36 tundi e prast kpsenud munaraku vallandumist ja liikumist munajuhasse ~36 tundi. 8.Millised nhtused kaasnevad menstruaaltskliga naise organismis? Naissuguhormoonide tasemed veres, emaka limaskesta paksenemine, emakasisese temperatuuri kikumine.

4.6 Organismide looteline areng1.Mida nimetatakse embrogeneesiks? Organismi lootelist arengut. 2.Kuidas kulgeb taimede embrogenees? Kujunevad vlja vegetatiivsete organite alged: idupung, idujuur, iduvars, iduleht. 3.Millega lppeb erinevate loomorganismide embrogenees? Snnimomendiga. 4.Millises naise suguelundkonna osas moodustub kobarloode? Emakas 5.Kirjeldage blastotssti ja gastrula moodustumist inimese embrogeneesis? Blastotsst moodustub, kui moorula rakud paigutuvad mber. Blastotssti staadiumile jrgneb gastrula moodustumine. Algselt koosneb gastrula kahest rakukihist. 6.Millised elundkonnad moodustuvad erinevatest lootelehtedest? Ektoderm paneb aluse nrvissteemile ja meeleelunditele ning naha ja suu epiteelkoele. Mesoderm moodustab tugi-ja liikumiselundkonna, vereringe,- ehitus-ja sigimiselundkonna. Entoderm moodustab seede-ja hingamiselundkonna. 7.Milles seisneb biogeneetiline reegel? Ontogeneesi alguses - embrogeneesis - lbitakse liigi ajaloolise arengu e flogeneesi etapid. 8.Kirjeldage inimese lootelist arengut.

4.7 Organismide lootejrgne areng1.Mille poolest erineb moondeline areng otsesest? Otsese arengu korral sarnaneb vastsndinu ldplaanilt oma vanematega. Moondelise arengu korral ei sarnane, muutub selliseks alles lbi vahestaadiumite.

2.Nimetage lootejrgse arengu peamised etapid. Juveniilne staadium, sigimisvimeline elujrk, vananemisperiood. 3.Millised muutused toimuvad loomorganismis juveniilses staadiumis? Organism kasvab, tema reflektoorne tegevus ja elundkondade talitlus tiustuvad ning kujunevad vlja sekundaarsed sugutunnused ja algab ovogenees vi spermatogenees. 4.Miks enamiku loomade ontogenees lppeb sigimisvimelises elujrgus? Sest enne raukumist nad hukkuvad. 5.Millised muutused inimorganismis kaasnevad raukumisega? Erinevate elundkondade talitlused hiruvad, elutegevusprotsessid aeglustuvad ning muutub ka looma vlisilme. 6.Miks on erinevad liigid erineva elueaga? Sest erinev keskmine eluiga on mratud mitmesuguse geneetiliste ja keskkonna teguritega. 7.Millised tegurid tingivad organismi surma? Loomadel eelneb sellele agoonia, mille vltel enamiku elundkondade talitlus kll jtkub, kuid teadvus hakkab kaduma, pulss peaaegu lakkab, hingamine aeglustub ning refleksid pidurduvad. 8.Selgitage kliinilise ja bioloogilise surma erinevusi. Kliinilise surma saabudes, lakkavad sdame t, hingamistegevus ja kesknrvissteemi talitlused. Kliiniline surm vib kesta kuni viis minutit, enne kui saabub bioloogiline surm, mis on lplik. Misted: Ontogenees organismi areng viljastumisest surmani Partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakust Kehavline viljastumine viljastumise viis, mille kigus munarakud viljastuvad vanemorganismist vljas Kehasisene viljastumine viljastumise viis, mille kigus munarakud viljastuvad emasorganismi sees Menopaus ovulatsiooni lakkamine Menstruatsioon tskliliselt korduv vere-eritus sugukpse naise emakast, mille kigus vljutatakse viljustumata munarakk ja osa emaka limaskestast Menstruaaltskkel ajavahemik he menstruatsiooni algusest teise alguseni Embro organismi lootelise arengu staadium Embrogenees organismi looteline areng Lootejrgne areng organismi areng snnist surmani Moorula sgoodi jagunemisel tekkiv rakukobar Blastula enamiku loomade lootelise arengu varane staadium, mis areneb moorulast Blastotsst imetajate lootelise arengu varane staadium, mis vastab alamate selgroogsete pislootele Gastrula enamiku loomade lootelise arengu varane staadium, mis areneb blastulast Platsenta imetaja loodet mbritseva kldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund Lootekestad lootembris Lootelehed selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht Flogenees organismirhma evolutsioonilise arengu tee Tismoondeline areng areng, kus munadest areneb vastne, vastsest nukk, nukust valmik Vaegmoondeline areng areng, kus munadest areneb vastne, kellest valmib valmik Vegetatiivne areng selle esimeseks perioodiks on idand, selles kigus kujunevad taime vegetatiivsed organid (juur, vars, lehed) Generatiivne areng taim on suguvimeline

5.Prilikkus 5.1 Organismi tunnuste kujunemine1.Miks on mittesuguliselt paljunenud organism oma vanema sarnane? Mittesuguliselt paljunevad organismid saavad alguse hest vanemast ja vivad seetttu olla priliku materjali poolest vanemaga identsed. 2.Miks ei ole sugulisel paljunemisel tekkinud organism oma vanematega tiesti sarnane? Sest ristviljastumisega sugulisel paljunemisel saab uus organism pooled kromosoomid isasorganismilt ja pooled emasorganismilt. 3.Selgitage prilikkuse mistet. Looduse ldist seadusprasust, mille kohaselt jrglased sarnanevad oma vanematega, nimetatakse prilikkuseks. 4.Mida uurib geneetika? Geneetika on teadus, mis uurib organismide prilikkuse ja muutlikkuse seadusprasusi. 5.Kuidas genotp mjutab fenotbi kujunemist? ks geen vib osaleda mitme tunnuse mramisel ning he tunnuse mramisel vib osaleda mitu geeni. 6.Milline osa on keskkonnateguritel organismi fenotbi kujunemisel? Keskkond kas soodustab vi pidurdab geenide poolt mratud tunnuste vljakujunemist vi muudab nende avaldumislaadi. 7.Kuidas saab uurida genotbi ja keskkonnategurite osa inimese fenotbi kujunemisel? hemunakaksikute jlgimisel saab seda uurida. 8.Tooge niteid inimese tunnuste kohta, mille avaldumisel on oluline osa keskkonnatingimustel. Niteks inimese kasv, veel saab ka toitumist jlgides inimene ise reguleerida oma kehakaalu.

5.2 Prilikkuse molekulaargeneetilised alused1.Mida uurib molekulaargeneetika? Prilikkuse seadusprasusi molekulaarsel tasemel. 2.Selgitage geeni mistet. Geeniks nimetatakse DNA liku, mis mrab ra he RNA molekuli snteesi. 3.Kus toimub RNA sntees? RNA molekuli sntees e transkriptsioon toimub rakutuumas interfaasi ajal. 4.Kuidas mratakse transkriptsiooni algus ja lpp DNA molekulis? Transkriptsioon algab RNAd snteesiva ensmi kinnitudes promootorile ning lppeb terminaatorpiirkonnas. 5.Milles vljendub transkriptsiooni universaalsus? Sest transkriptsioon toimub nii pro- kui ka eukarootides. 6.Mida nimetatakse geeni avaldumiseks? Kui mingilt geenilt toimub transkriptsioon, siis eldakse, et see geen avaldub. 7.Miks rakus hed geenid avalduvad, teised aga mitte? Sest samaaegselt avalduvad rakus vaid 10% geenidest, teised on aga igal ajahetkel mitteaktiivsed konkreetsel arenguetapil nendelt transkriptsiooni ei toimu. 8.Millised muutused organismis tulenevad geenide avaldumise hiretest? Niteks ilmuvad raku tstoplasmasse valgud, mis seal ei tohiks esineda, ning phjustavad raku muutumise hirega (niteks vhkkasvaja) rakuks.

5.3 Geneetiline kood ja valgu sntees1.Miks nimetatakse geneetilist koodi universaalseks? Selleprast, et hesugune koodonite ja aminohapete vastavus eksisteerib peaaegu kigis organismides nii pro- kui ka eukarootides. 2.Milles seisneb geneetilise koodi snonmsus? Neljast erinevast nukleotiidist saab moodustada kolmekaupa 64 kombinatsiooni, erinevaid aminohappeid on aga 20, seetttu vastab hele aminohappele mitu koodonit. 3.Milles vljendub geneetilise koodi hethenduslikkus? Kunagi ei vasta hele koodonile mitu aminohapet, seega mrab ks koodon alati ra he kindla aminohappe, sellises ksheses vastavuses seisneb geneetilise koodi hethenduslikkus. 4.Kuidas mratakse translatsiooni algus ja lpp? mRNA molekulis mrab initsiaatorkoodon geneetilise info deifreerimise alguse ja lpu. 5.Kuidas toimub koodon-antikoodon paardumine? tRNA toob ribosoomi aminohappe ning deifreerib geneetilist koodi. Antikoodon on tRNA molekuli kolm nukleotiidi, mis paarduvad mRNA koodoni nukleotiididega. 6.Mis lesanne on tRNAl? Aminohapete transportimine tstoplasmast ribosoomidesse ning geneetilise info deifreerimine. 7.Kust saadakse valgu snteesiks vajalik energia? Vajalik energia saadakse makroergilistest henditest GTP, ATP. 8.Milles seisneb translatsiooni thtsus? mRNA transleeritav osa mrab snteesitava valgu aminohappelise jrjestuse. Misted: Prilikkus eluslooduse ldine seadusprasus, mille kohaselt jrglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt oma vanematega Genotp isendile omane geenide ja selle erivormide (alleelide) kogum Fenotp isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotbi ja keskkonnategurite koostoimest Geneetika uurib organismide prilikkuse ja muutlikkuse seadusprasusi Molekulaargeneetika uurib organismide prilikkuse ja muutlikkuse seadusprasusi molekulaarsel tasemel Transkriptsioon matriitssntees, mille kigus saadakse DNA molekuli he ahela nukleotiidse jrjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriptsioonil saadakse mRNA, tRNA ja rRNA molekulid Translatsioon protsess, mille tulemusel saadakse snteesitava valgu aminohappeline jrjestus Geen DNA lik, mis mrab ra he RNA molekuli snteesi Promootor DNA nukleotiidne jrjestus, millega transkriptsiooni lbi viiv ensm (RNA polmeraas) peab snteesi alustamiseks hinema Terminaator DNA nukleotiidne jrjestus, mis lpetab transkriptsiooni Repressor regulaatorvalk, mis takistab transkriptsiooni lbi viiva ensmi seostumist promootorpiirkonnaga Aktivaator regulaatorvalk, mis on vajalik transkriptsiooni lbi viiva ensmi seostumiseks geeni promootorpiirkonnaga Geneetiline kood mRNA molekuli kolme jrjestikuse nukleotiidi vastavus hele aminohappe jgile valgumolekulis Koodon mRNA molekuli kolm jrjestikust nukleotiidi, mis vastavad hele aminohappele valgumolekulis Initsiaatorkoodon mRNA nukleotiidne jrjestus AUG, millest algab translatsioon Stoppkoodon mRNA nukleotiidne jrjestus (UGA, UAA vi UAG), mis lpetab translatsiooni

Initsiaator-tRNA tRNA molekul, mis seostub initsiaatorkoodoniga ja alustab valgu snteesi Antikoodon tRNA molekuli kolmenukleotiidnejrjestus, mis seostub valgu snteesi kigus mRNA koodoniga Polsoom he mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis snteesivad sama aminohappelise jrjestusega valke

5.4 Mendeli hetaolisuse seadus ja lahknemisseadus1.Miks tegi Mendel katseid just hernetaimedega? Hernes on peaaegu isetolmleja, siis vltis see erinevate omadustega taimede omavahelist juhuslikku tolmlemist. 2.Millist ristamist nimetatakse monohbriidseks? Sellist ristamist, kus vaadeldavad vormid erinevad ainult he tunnuse poolest, nimetatakse monohbriidseks. 3.Millistele probleemidele pdis Mendel oma katsetega vastust leida? Mendel tundis huvi, milliste fenotpidega jrglased tulevad, kui ristata oma vahel erinevate genotpidega isendeid. 4.Selgitage Mendeli monohbriidse ristamise tulemusi. Esimese plvkonna taimed olid kik hevrvilised (dominantne alleel) ning alles teise plvkonna taimed olid suhtega 3:1 erivrvusega (kollaseid 3, rohelisi 1). 5.Mida nimetatakse homosgootsuseks ning mida heterosgootsuseks? Geenipaari seisundit, mille puhul mlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel, nimetatakse homosgootsuseks. Geenipaari seisundit, mille puhul homoloogilistest kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid, nimetatakse heterosgootsuseks. 6.Alleeli miste. he geeni erivorme nimetatakse alleelideks. 7.Millist alleeli nimetatakse dominantseks, millist retsessiivseks? Alleeli, mille poolt mratud tunnus heterosgootses olekus avaldub, nimetatakse dominantseks ning alleli, mis heterosgootses olekus ei avaldu, nimetatakse retsessiivseks. Mendeli I seadus (hetaolisus): homosgootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses plvkonnas genotbilt identsed ja fenotbilt sarnased jrglased. Mendeli II seadus (lahknemisseadus): homosgootsete vanemate ristamisel toimub teises hbriidplvkonnas genotpide ja fenotpide lahknemine seadusprastes suhetes (1:2:1).

5.5 Lahknemisseaduse rakendusvimalused1.Millistel juhtudel saadakse Mendeli II seadusele vastavad fenotpide arvulised lahknemissuhted? Juhul, kui ks vanematest on heterosgoot ja teine vanematest on homosgoot. 2.Tooge niteid inimesel esinevatest dominantsetest ja retsessiivsetest tunnustest. Pruunid sinised/hallid silmad, tmp normaalne pial, pruunid juuksed blondid juuksed 3.Milleks kasutatakse analsivat ristamist? Et kindlaks mrata katseloomade ja taimede homo- vi heterosgootsust. 4.Selgitage genealoogilise meetodi olemust. Indiviidi genotbi vljaselgitamine tema sugupuu abil. 5.Millist nhtust nimetatakse intermediaarsuseks? Intermediaarsuseks nimetatakse lahknemist vahepealsete tunnustega. 6.Millistest genotpidest tulenevad AB0-ssteemi vererhmad? 0 (ii) A (Ia+Ia ja Ia+i) B (Ib+Ib ja Ib+i)

AB (Ia+Ib) 7.Mida nimetatakse polalleelsuseks? Kui populatsioonis esineb he fenotbilise tunnuse mramisel rohkem kui kaks alleeli. 8.Miks AB-rhma verd ei tohi le kanda teiste vererhmadega inimestele? Sest tema genotp ei sobi teiste vererhmadega inimestele. See vib phjustada aglutinatsiooni ertrotstide kokkukleepumist, mille tagajrjel vivad tekkida trombid, mis ummistavad veresooni ja inimene sureb.

5.6 Sltumatu lahknemise seadus1.Mille poolest erineb dihbriidne ristamine monohbriidsest? Monohbriidse ristamise puhul ristatakse vaadeldavad vormid, mis erinevad ainult he tunnuse poolest, dihbriidse puhul aga kahe tunnuse poolest. 2.Snastage Mendeli III seadus. Homosgootsete vanemate dihbriidsel ristamisel lahknevad mlemad tunnusepaarid teises hbriidplvkonnas teineteisest sltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. 3.Mendeli III seaduse tingimus. Tunnused lahknevad ksteisest sltumatult vaid juhul, kui neid mravad geenid paiknevad erinevates kromosoomides. 4.Snastage Morgani seadus. Milliseid geene nimetatakse aheldunuteks? hes kromosoomis paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning pranduvad jrglastele enamasti heskoos. (aheldunud geenid paiknevad hes kromosoomis) 5.Milles seisneb Mendeli seaduste thtsus? Need nitavad tunnuste prandumise tenosust.

5.7 Sugukromosoomid ja suguliitelised puuded1.Milliseid kromosoome nimetatakse sugukromosoomideks ja millistes rakkudes need paiknevad? Selle kromosoompaari kromosoome, mis on naisel ja mehel erinevad, nimetatakse sugukromosoomideks (X ja Y), need paiknevad sugurakkudes. 2.Kuidas mratakse munaraku viljastumisel inimese sugu? Kui munarakku viljastab X kromosoomi sisaldav sperm, siis snnib tdruk, kui aga Y kromosoomi sisaldav sperm, siis snnib poiss. 3.Miks on suguliselt paljunevatel liikidel isas- ja emasorganisme ligikaudu hepalju? Selleprast, et sperm vib sisaldada kas X vi Y kromosoomi ja tenosus, et emb kumb munarakku viljastab on 50%. 4.Miks ei saa pidada inimese X ja Y kromosoomi homoloogilisteks? Sest et ainult vhesed geenid on X ja Y kromosoomis hised. 5.Milliseid geene nimetatakse suguliitelisteks? X-kromosoomi geene nimetatakse suguliitelisteks. 6.Millest tulenevad suguliitelised puuded? Suguliitelistel geenidel esineb alleele, mis phjustavad mitmesuguseid prilikke haigusi ja defekte (daltonism, hemofiilia). 7.Miks on hemofiilia ja daltonism sagedasemad meeste hulgas? Inimeste suguliitelised puuded tulenevad enamasti retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis. Selleprast, et meestel on ainult ks X-kromosoom, siis avalduvad hemofiilia ja daltonism neil juba siis, kui nende ainuke X-kromosoom sisaldab vastavat alleeli. Misted: Hbriid ristand (genotbilt erinevate vanemate jrglane) Alleel he geeni erivorm Homosgootne organism organism, mille genotbis on sarnased alleelid Heterosgootne organism organism, mille genotbis on erinevad alleelid

Suguliiteline puue suguliiteliste geenide poolt phjustatud prilik puue Hemofiilia vere hbimatus Daltonism punarohepimedus

5.8 Prilik muutlikkus1.Mida nimetatakse geneetiliseks muutlikkuseks ja millest see tuleneb? Geneetiliseks muutlikkuseks nimetatakse prilikku muutlikkust, mis tuleneb vanemate erinevate geenialleelide mberkombineerumisest jrglaste genotpideks (kombinatiivne muutlikkus) vi muutustest raku geneetilises materjalis (mutatsiooniline muutlikkus). 2.Tooge fenotbilise muutlikkuse niteid. Isenditel on vaid neile omased tunnusemuutused (vrvus, kasv, vrarengud). 3.Milliseid organisme nimetatakse mutantideks? Isend, kellel esineb mutatsioon. 4.Mille poolest erinevad geenmutatsioonid kromosoommutatsioonidest? Geenmutatsioonid on vikesed muutused DNA primaarstruktuuris, kromosoommutatsioonid seisnevad aga kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutustes. 5.Kirjeldage genoommutatsioonide tekkephjusi. Seisnevad homoloogiliste kromosoomide arvu kordsuse muutustes. Tekkephjusteks vivad olla hired meioosis (kromosoomide mittelahknemine nt). 6.Mille poolest erinevad indutseeritud mutatsioonid spontaansetest? Organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkinud mutatsioone nimetatakse spontaanseteks, mis tekivad suhteliselt harva. Indutseeritud mutatsioonid on aga eksperimendi kigus esile kutsutud ning nende tekkesagedus on suurem. 7.Kuidas on vimalik eristada generatiivseid mutatsioone somaatilistest? Generatiivsed mutatsioonid tekivad kui mutatsioonid tekivad organismi sugurakkudes ja kanduvad edasi jrgmistele plvkondadele. Somaatilised mutatsioonid tekivad aga keharakkudes ning ei prandu jrglastele. Generatiivsed mutatsioonid pranduvad sugulisel paljunemisel jrglastele, somaatilised aga mitte. Somaatilised mutatsioonid kanduvad edasi jrglastele vegetatiivse paljundamise kigus.

5.9 Mitteprilik muutlikkus1.Selgitage geenifondi mistet. Geenifondiks nimetatakse liigi vi populatsiooni kigi geenide ja nende alleelide kogumit. 2.Millest tuleneb modifikatsiooniline muutlikkus? Modifikatsiooniline muutlikkus tuleneb keskkonnatingimustest (fenotbilised tunnused varieeruvad keskkonnatingimuste tttu). 3.Millised erinevused on modifikatsioonilisel ja geneetilisel muutlikkusel? Modifikatsiooniline on mitteprilik, geneetiline on prilik. Modifikatsiooniline muutlikkus tuleneb keskkonnast, geneetiline aga organismis toimuvate muteerumiste tagajrjel. 4.Mida nimetatakse reaktsiooninormiks? Reaktsiooninormiks nimetatakse fenotbilise tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piire. 5.Tooge niteid inimesel esinevate tunnuste kitsast ja laiast reaktsiooninormist. Kitsas reaktsiooninorm on niteks inimese juuksevrvuse ja karvade lbimdu varieerumine. Lai reaktsiooninorm on niteks inimese kehakaal, kanade munatoodang ja veiste piimaand. 6.Mida iseloomustavad variatsioonirida ja kver? Variatsioonirida ja kver iseloomustavad nii modifikatsioonilist kui ka geneetilist muutlikkust (variatsioonikver on variatsioonirea graafiline kujutis).

7. Vrrelge hemunakaksikute ja erimunakaksikute genotpe. hemunakaksikud on hesuguse genotbiga, erimunakaksikud aga erinevad genotbiga. Erimunakaksikute fenotbilised erinevused vivad olla tingitud nii prilikest erinevustest kui ka modifikatsioonidest, aga hemunakaksikute omavahelised erinevused on ksnes mitteprilikud, st. Modifikatsioonilised. 8.Kuidas rakendatakse kaksikute meetodit inimesegeneetikas? Erinevate kaksikutpide tunnuste erinevuse ja sarnasuse omavaheline vrdlemine vimaldab eristada prilikku ja mitteprilikku muutlikkust.

5.10 Bioloogia ja meditsiin1.Milliseid haigusi nimetatakse prilikeks? Haigused, mis mratakse sgoodi genotbi poolt on prilikud haigused. 2.Kuidas mjutab kombinatiivne muutlikkus prilike haiguste teket? Prilikke haigusi phjustav genotp vib moodustuda kas kombinatiivse vi mutatsioonilise muutlikkuse tagajrjel. 3.Milline on keskkonnategurite osa inimeste haigestumisel? Keskkonnategurid kas kiirendavad vi pidurdavad priliku eelsoodumusega haiguste teket. 4.Nimetage priliku eelsoodumusega haigusi. Krgvererhutbi, suhkruhaigus, rasvtbi, lhingelikkus, alkoholism, kopsuvhk. 5.Miks ei haigestu kik suitsetajad kopsuvhki? Sest on testatud, et kopsuvhi teke on eelsoodumusega ja otseses sltuvuses he ensmi aktiivsusest ning kigil inimestel ei ole see ensm aktiivne ning neil on viksem tenosus haigestuda kopsuvhki. 6.Kuidas ennetada priliku eelsoodumusega haigusi? Saab vlja selgitada vastava haiguse esinemise suguvsa teistel liikmetel ja kui inimesel on tenosus haigestuda nendesse haigustesse, on vimalik teha tiendavaid biokeemilisi ja molekulaargeneetilisi uuringuid ennetust. Iga inimese eluviiside ja harjumuste muutmine tervislikumaks oleks vajalik. 7.Nimetage phjusi, mis viivad vastsndinu vrarenguteni. Vastsndinute arenguhired vivad olla tingitud last ootava naise haigustest vi muudest kahjustavatest keskkonnateguritest. 8.Millised tegurid phjustavad vhkkasvajate teket? Inimese geeniregulatsiooni (geenide avaldumise) hired. Misted: Geneetiline muutlikkus e prilik muutlikkus, erinevuste teke vi esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis (jaguneb kombinatiivseks, mutatsiooniliseks) Modifikatsiooniline muutlikkus e mitteprilik muutlikkus, keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine Mutatsiooniline muutlikkus geneetilise muutlikkuse vorm, mis tuleneb muutustest kromosoomide vi geenide struktuuris Kombinatiivne muutlikkus geneetilise muutlikkuse vorm, mis tuleneb vanemate erinevate geenialleelide mberkombineerumises jrglaste genotpideks Mutatsioon muutus raku kromosoomide vi geenide struktuuris/arvus Geenmutatsioon mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb vikestes muutustes mingi geeni DNA nukleotiidses jrjestuses, phjustab uute alleelide teket Kromosoommutatsioon mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb muutustes kromosoomide pikkuses ja struktuuris Genoommutatsioon mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb kromosoomide arvu muutuses (Downi, Klinefelteri, Turneri sndroom)

Downi sndroom ks kige sagedasemaid genoommutatsioone, mis seisneb 21. Kromosoompaari kolmekordsuses (46 kromosoomi asemel 47 kromosoomi) Poldiploidsus organismi kogu kromosoomistiku mitmekordistumine Spontaanne mutatsioon iseeneslik mutatsioon normaalses elukeskkonnas Indutseeritud mutatsioon eksperimendi kigus kunstlikult esile kutsutud mutatsioon Mutageen mutatsioone tekitav keskkonnategur Kantserogeen mutageen, mille poolt tekitatud mutatsioon phjustab vhkkasvaja teket Generatiivne mutatsioon sugurakkudes tekkiv mutatsioon, mis kandub edasi jrglasele Somaatiline mutatsioon keharakkudes tekkiv mutatsioon, mis ei kandu edasi jrglastele Geenifond liigi vi populatsiooni kigi geenide ja alleelide kogum Reaktsiooninorm fenotbilise tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piir Kaksikute meetod priliku vi mittepriliku muutlikkuse uurimine hemunakaksikute abil vi he- ja erimunakaksikute vrdluse teel Prilik haigus isendi genotbi iserasustest tulenev haigus Priliku eelsoodumusega haigus prilikkuse ja keskkonnategurite koostoimest phjustatud haigus

6. Organismide kooseksisteerimine 6.1 koloogilised tegurid1. koloogiline tegur. Organismidele mju avaldav keskkonnategur. 2. Abiootilised koloogilised tegurid. Eluta looduse tegurid: kliima (valguskiirgus, sademed, to), elukeskkond (hk, vesi, muld). 3. Biootiliste tegurite toime. Organismile kasulik, neutraalne vi kahjulik toime. Biootilised tegurid on eluslooduse tegurid: sama ja teise liigi isendid. 4. Nited koloogiliste tegurite toimest. UV-kiirgus on lemra suurtes kogustes kahjulik kikidele organismidele; aktiivset elutegevust vimaldab temperatuur -2 ... +50o C; sltuvalt abiootilistest ja biootilistest teguritest on mitmed organismid arendanud vlja kohastumused (nt talveuni, taliuinak ja rnded). 5. Valguskiirguse mju organismidele. Organismidele on enam thtsad UV-kiirgus, nhtav valgus ja infravalgus. Liigne ultravalgus on kahjulik kigile. Nhtav valgus on vajalik nii taimedele kui loomadele (taimede fotosntees toimub ainult nhtava valguse olemasolekul). Infravalgus kujutab ennast soojuskiirgust. 6. Temperatuuri thtsus organismide elus. Vaata pt 4. Kigusoojastele loomadele on kehatemperatuuri silitamiseks oluline soojuskiirgus. 7. koloogiline amplituud. koloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jb alumise ja lemise taluvuslve vahele. Sisuliselt mingi teguri mju intensiivsus, mille korral organism ei hukku. 8. Nited koloogiliste tegurite optimumidest. Teguri optimum on intentsiisvus, mille puhul selle toime organisimi arengule on kige soodsam. N: ekvatoriaaltaimed kasvavad kiireimini 37o C puhul.

6.2 Organismidevahelised suhted1. Biootilised keskkonnategurid. Biootilised tegurid on eluslooduse tegurid: sama ja teise liigi isendid.

2. Smbioos ja nited. Smbioos on eri liikide organismide vastastikku kasulik kooselu. Eristatakse ekso- ja endosmbioosi. Eksosmbioos on vaba kooselu (N: sipelgad ja lehetid), endosmbioosi korral elab ks organism teise sees (N: veise maos tselluloosi lagundavad bakterid). 3. Kommensalismi erinevus smbioosist. Kommensalism on kasulik hele osapoolele, teisele kahjutu. N: putukate talvitumine sipelgapesas, inimsoolestiku mikrofloora. 4. Kes on kommensaalid? Liigid, kellele kommensalism on kasulik. 5. Parasiitide kahjulikkus. Parasitismi korral on kooselu hele osapoolele kasulik, teisele kahjulik. Eristatakse ekso- ja endoparatismi. Eksoparatismi puhul elavad parasiidid peremehe keha pinnal (N: puugid, ssed, lutikad, kirbud, tid), endoparatismi puhul elab parasiit peremehe organismis (paelussid, solkmed jt ussnugilised). 6. Kiskluse nited. Kiskjad on loomad, kes toitumiseks tapavad teisi loomi. 7. Mis on populatsioon. he liigi isendid, kes elavad samaaegselt hel territooriumil. 8. Populatsioonitiheduse leidmine. Populatsioonitihedus on populatsiooni isendite arv he pinnahiku kohta. Pinnahikule mahtumist mjutavad organismide mtmed, nende nuded kekskonnale ja teised populatsioonid.

6.3 kossteem1. kossteemide nited. Raba, jrv, mets, je osa, ... 2. kossteemi struktuur. kossteemi elusosa nimetatakse elukoosluseks (e biotsnoosiks), eluta osa kotoobiks. Biotsnoosi alla kuuluvad taime-, looma-, ja seenkooslused ning mikroorganismid. kotoobi alla hk-, vesi-, muldkeskkond. 3. kotoopi seotus elukooslusega. Tiigi nide: veekeskkonna fsikalised ja keemilised omadused, temperatuur ning mbritseva hu ja pinnase omadused mjutavad kigi mbruskonna organismide elutegevust. 4. Organismirhmad toiduahelas. Produtsendid -> konsumendid -> destruendid -> produtsendid -> ... 5. Toiduahela erinevus toiduvrgustikust. Toiduvrk on omavahel pimunud toiduahelate kogum. 6. kossteemis toimuv iseregulatsioon. Toiduahela llid jaotatakse troofilisteks tasemeteks. Iga jrgnev troofiline tase reguleerib eelneva arvukust. 7. koloogiline tasakaal. Iseregulatsioon toimub kigi jrjestikuste troofiliste tasemete vahel ja selle tulemusena psib populatsioonide arvukus kindlates piirides ja kujuneb vlja koloogiline tasakaal. 8. Populatsioonilainete teke. Troofilised tasemed reguleerivad ksteise arvukust. Kui ilves sb liiga palju jneseid, siis jb ilvestele vhem toitu ning nende hulk vheneb see vimaldab jnestearvul tusta ja selle najalt suureneb ka taaskord ilveste hulk.

6.4 kossteemides toimuvad muutused1. Stabiilne populatsioon. Populatsiooni isendite sndimus ja suremus on ajalises tasakaalus. 2. Kasvava ja kahaneva populatsiooni erinevus. Kasvav: positiivne iive, isendite arvukus ajas suureneb, parasiidid paljunevad. Kahanev: negatiivne iive, isendite arvukus ajas kahaneb, epideemiast phjustatud haigestumised. 3. Tegurid, mis vivad phjustada koloogilise tasakaalu hirumist. Biootilised: parasiidid ja kiskjad. Abiootilised: pud, maavrin, vulkaanipurse, paduvihm to.

4. Millistel juhtudel vib ks kossteem asenduda teisega? Juhul, kui lakkab kossteemi iseregulatsiooni toimimine kossteemi populatsioonide arv ja arvukus muutuvad. N: laiud -> saared (poolsaared) -> rannaniidud -> mets 5. Miks ei suuda organismid kike toidus olevast energiast tielikult ra kasutada? Palju tarbitust hajub soojuskiirgusena kosmoseruumi (orgaaniliste ainete lagundamisel). Organismides talletub u 10% toidus sisalduvast energiast. Biomass ja energia vhenevad koloogilises pramiidis krgemate troofiliste tasemete suunas. 6. koloogilise pramiidi reegel. Iga jrgneva troofilise taseme biomass on u 10% eelneva taseme biomassist. (N: 5 000 kg nisu -> 500 kg rohutirtse -> 50 kg pldhiiri -> 5 kg rstikuid). 7. koloogilise pramiidi saamine. Kui kirjutada he toiduahela kik troofilised astmed ristklikutesse ja asetada need ksteise peale nii, et esmased troofilised astmed on allpool, saab pramiidi. Tootjad e produtsendid -> primaarsed (I astme) konsumendid (herbivoorid) -> sekundaarsed konsumendid (karnivoorid) -> tertsiaarsed konsumendid (tipptarbijad). 8. koloogilise pramiidi reegli rakenduslik thtsus. Organismide hulga leidmine.

6.5 koloogilised globaalprobleemid1. koloogilised probleemid, mis on ka globaalprobleemid. Toidupuudus, hu, vee ja mullastiku saastumine. Kasvuhooneefekt. Prgi. Energia. Osoonikiht. ... 2. Rahvastiku suurenemisest tingitud globaalprobleemid. Toidupuuduse suurenemine, prgi hulga suurenemine. 3. Arengumaade toidupuuduse leevendamine. Suured maa-alad on muutunud pllumajanduslikult klbmatuks valeharimise tttu. Lahendused: maaharimisviiside tiustamine, monokultuuride kasvatamise vltimine, harimine, elanikkonna piiramine. 4. Miks ei jtku kigile joogivett? Mageveevarud on jaotunud ebahtlaselt, paljudel puudub ligips. Lisaks kasutatakse hulganisti vett pllumajanduses, tstuses ja olmes. Kaevandused vivad rikkuda phjavee puhtust. 5. Taastuvad ja mittetaastuvad loodusvarad. Taastuvad: tuul, pikesevalgus, hdroenergia, ... Mittetaastuvad: fossiilsed ktused, tuumaenergia, metallimaagid, mineraalsed maavarad (fosforiit). 6. Happevihmade teke. Ktuste pletamisel satuvad atmosfri happelised oksiidid, mis hinevad veeauruga ja sajavad siis alla. Nendeks henditeks on peamiselt vvli- ja lmmastikoksiidid. 7. Kasvuhooneefekt. Maa atmosfr laseb lbi lhilainelise valguskiirguse, kuid tagasipeegeldunud pikalaineline valguskiirgus neeldub kasvuhoonegaaside abil atmosfris ning muutub soojuskiirguseks. 8. Kliima soojenemine. CO2 ja CH4 hulgad atmosfris suurenevad jtkuvalt, soodustades kasvuhooneefekti svenemist.

6.6 Rakendusbioloogia1. Millised teadused on fundamentaalteadused? Fundamentaalteadused on suunatud loodusseaduste vljaselgitamisele. 2. Rakendusteaduse poolt ksitletavad probleemid. Meetmete leidmine, kuidas loodusseaduseid enda huvides ra kasutada. 3. Biotehnoloogiliste protsesside nited. Toiduainete ttlemine (kurkide, kapsa jm hapendamine), alkohoolsete jookide valmistamine (krimine).

4. Biotehnoloogiliste protsesside puudujgid. Toota saab vaid aineid, mis moodustuvad organismide elutegevuse tagajrjel. Tootmine on aeglane ja sltub keskkonnast. Toodetakse vhe. 5. Biotehnoloogiliselt toodetud ensmide kasutusvaldkonnad. Ensme kasutatakse taimekaitsevahendite ja pesuvahendite tootmisel ning toiduainetstuses (juustu tootmine, suhkru tootmine trklisest). Tekstiilitstus kasutab ketraja kudumisomaduste parandamiseks ensme. 6. Biotehnoloogias kasutatavate bakterite ja seente tvede saamine. Baktereid suudetakse konstrueerida molekulaargeneetiliselt, neid vib ka eraldada loodusest. 7. Biotehnoloogia rakendamine toiduainetstuses. Vaata pt 5. 8. Biotehnoloogia rakendamisvimalused biotrjes. Taimede seenhaiguste trjeks kasutatakse baktereid (pannakse bakterid snteesima parasiitidele toksilisi hendeid).

7.Inimene 7.1 Inimese ldiseloomustus1.