Balti riikide annekteerimise tunnustamineAustraalia poolt

Tõnis Märtson

Materjalid

Austraalia Riikliku Arhiivi materjalid

Paul Öpiku ajaleheväljalõigete kogu esimene album

Edgars Dunsdorfs The Baltic Dillemma I-II

Intervjuud välis-baltlastega

Rahvusvahelise õiguse teatmikud

Edgars Dunsdorfs

Õigusvastane anneksioon Stimsoni doktriin (ex iniuria

ius non oritur – õiguserikkumisega ei looda õigust)

Briandi-Kellogi pakt (27. augustil 1928 allkirjastatud rahvusvaheline leping)

Litvinovi pakt (1929 veebruar) – Nõukogude Liit, Poola, Rumeenia, Eesti ja Läti

De facto, kui voli pole saavutatud seadusega ette nähtud moel

Henry Lewis Stimson

Õigusvastane anneksioon Poola (Leedu?) – 1795-1918 (taastati 123 aasta

järel) Austria (Poola, Tšehhoslovakkia, Etioopia) –

loodi uuesti 1945 Ida-Timor – 7.12.1975-30.08.1999 Kuveit (1990. august) Küpros – (15.11.1983) Taiwan ja Tiibet Goa Tšiili (1973. september)

Balti kogukonna kujunemine Austraalias

1884 2 eestlast 1947 rahvaloenduse andmeil ole Austraalias 1102

Eestis sündinud inimest (4/5 Sydneys või selle ümber

21.07.1947 Arthur A. Calwell lubas põgenikelaagritest vastu võtta ida-eurooplasi (nende hulgas ka eestlasi, lätlasi ja leedulasi)

Balti kogukonna kujunemine Austraalias

28.11.1947 – 843 baltlast Austraaliasse pannes aluse sõjajärgsele Balti kogukonnale

1971. rahvaloendus – 26 842 Balti riikides sündinud inimest (5 313 eestlast, 14 478 lätlast ja 7 075 leedukat)

1974. ~60 800-69 500 baltlast (11 400-13 200 eestlast, 31 000-36 000 lätlast, 18 400-20 300 leedukat)

~128 271 teistest Idabloki riikidest

Balti riikide anneksiooni tunnustamine James Plimsoll külastas

Tallinna 28-30.07.1974 Reutersile leke (Melbourne

„Heraldi“ artikkel 3.08.1974) Sama stsenaarium, mis 10

aastat varem Goas (see oli NSVLle arvatavasti teada)

22.08.1974 tunnustas Uus-Meremaa Balti riikide inkorporeerimist Nõukogude Liitu de jure

James Plimsoll

Lubaduse murdmine Kuni 1974 kõik

peaministrid kinnitasid de jure tagasihoidmist k.a. Whitlam, kes kinnitab seda korduvalt

Arhiiviandmetel vastavasisuline diskussioon juba 1974. kevadel

Ainuisikuline otsus?

Edward Gough Whitlam

Balti kogukonna tegevus Miitingud Rahumeelsed protestiaktsioonid Demonstratsioonid kõikides Austraalia

osariikide pealinnades (Melbourne, Sydney, Adelaide, Perth ja Brisbane)

Ajaloo suurim demonstratsioon Canberras Lobby opositsiooni ja lihtinimeste seas Kasutati ära ajakirjanduse sensatsioonijanu Protestiaktsioonide laine oli läbinisti

rahumeelne ja mõned teised sündmused võisid demonstratsioone varjutada

Austraalia valitsuse selgitused Tunnustati 34. aastat kehtinud reaalsust Polnud reaalne, et olukord võiks muutuda Goa ja Tšiili juhtumid Baltikum olnud kogu aeg Venemaa osa välja arvatud

maailmasõdade vahel

1100

1500

19001700

Opositsiooni tegevus B.M.Snedden ja hiljem Malcolm

Fraser opositsiooniliidritena asusid toetama pagulaste nõudmisi

1975. konstitutsiooniline kriis 11.11.1975 Whitlami

eemaldamine 13.12.1975 valimised 17.12.1975 de jure

tagasivõtmine Kas pretsedent? Malcolm Fraser

Otsuse tagamaad Väidetavalt spontaanne otsus Lääneriikide NSVLi saadikute ja valitsuste jutu

erinevus Whitlam, Willesee, Plimsoll, Renouf Lootus erikohtlemisele Personaalne kasu?

CSCE konverents Euroopas

1. 08. 1975 Austria, Belgia, Bulgaaria,

Kanada, Küpros, Tšehhoslovakkia, Taani, Soome, Saksa Demokraatlik Vabariik, Saksa Liitvabariik, Kreeka, Vatikan, Ungari, Island, Iirimaa, Itaalia, Liechtenstein, Luksemburg, Malta, Monako, Madalmaad, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, San Marino, Hispaania, Rootsi, Šveits, Türgi, Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Nõukogude Liit, Jugoslaavia

V.a. Andorra ja Albaania

CSCE konverents Euroopas Austraalia seotus NSVL-i oodatav lõpptulemus Brežnev soovis saavutada, millega

Hruštšov oli hätta jäänud

Tagajärjed Balti pagulaste taaskinnitatud ühtsus Ühelgi Lääneriigil ei tulnud mõttessegi enam

sarnast avantüüri ette võtta Austraalia tunnustas de jure taasiseseisvunud

Balti riike 27.08.1991

Tänan tähelepanu eest!Tänan tähelepanu eest!