TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE

SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond

Kristi Jurask

ARVUTI KASUTAMINE LASTEAIA ÕPPEPROTSESSIS VÕRUMAA

LASTEAEDADE NÄITEL Lõputöö

Juhendaja: MA, Kaire Kollom

Tallinn 2013

ANNOTATSIOON Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Osakond: Alushariduse ja täiendusõppe osakond

Töö pealkiri: Arvuti kasutamine lasteaia õppeprotsessis Võrumaa lasteaedade näitel Kuu ja aasta: juuni 2013 Lehekülgede arv: 54

Referaat

Arvuti on saanud laste igapäevaelu oluliseks osaks. Järjest vähem mängitakse mänguasjadega ja õues olemise aeg on lühenenud. Arvuti ja internet on saamas üheks abivahendiks lasteaedade õppeprotsessis. Laste arendamiseks on loodud spetsiaalseid arvutialaseid õppemänge, programme ja interneti keskkondi. Arvuti kasutamist on vaja suunata, sest arvuti mõju võib olla lapse arengule nii kasulik, kui ka kahjulik. Siin on täiskasvanutel, eelkõige lasteaiaõpetajatel, suunav ja õpetav roll.

Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada lasteaiaõpetajate arvamus arvuti kasutamise võimalustest lapse arengu ja lasteaia õppeprotsessi toetamisel.

Uurimusküsimused:

• Milline on lasteaiaõpetaja valmisolek arvuti kasutamiseks õppetöös?

• Millised on lasteaiaõpetajate võimalused kasutada tegevuste läbiviimisel arvutit?

• Milliseid arvutiprogramme, interneti lehekülgi, arvutimänge kasutavad lasteaiaõpetajad tegevuste läbiviimisel lapse arengu toetamiseks?

• Kuidas hindavad lasteaiaõpetajad arvuti mõju lapse arengule?

Uurimuse meetodiks oli lasteaiaõpetajate anketeerimine. Valimi moodustasid Võrumaa lasteaiaõpetajad. Töö autor tugineb oma töös K. Vinteri, K. Kollomi ja T. Kinki seisukohtadele. Kokku on töös kasutatud 31 kirjandusallikat, neist 5 on võõrkeelsed.

Uurimusest selgus, et lasteaiaõpetajatel on olemas võimalused ja teadmised arvuti kasutamiseks õppetöös, kuid huvi arvutialaste koolituste vastu on väike. Arvuti mõju õppetegevuses hindavad nad lapse arengut soodustavaks ja vajalikuks. Mõju lapse füüsilisele arengule hindasid lasteaiaõpetajad negatiivseks ning vaimsele arengule positiivseks. Mõju sotsiaalsele arengule hinnati nii negatiivseks kui ka positiivseks. Lasteaiaõpetajad lõimivad oma tegevustesse arvutit keskmiselt üks kord nädalas. Sagedamini külastatakse erinevaid internetilehekülgi õppetegevuse toetamiseks. Uurimusest selgus, et õppeprogrammidest teavad lasteaiaõpetajad vähe ja üksikud kasutavad neid õppetegevustes. Rohkem kasutavad arvutit ja internetti liitrühma ning sõimerühma õpetajad. Arvuti ja interneti kasutamise võimalus rühmaruumis on olema peaaegu kõigil uurimuses osalenud lasteaiaõpetajatel. Kuid selle õppetöösse rakendamisel võib saada takistuseks riistvara tehniline vanus ja seisukord.

Võtmesõnad: arvutiõpetus lasteaias, arvuti, õppeprotsess, infotehnoloogia. Keywords: computer teaching in kindergartens, teaching process, information technology Säilitamise koht: Tallinna Ülikooli Pedagoogilise Seminari raamatukogu Töö autor: Kristi Jurask allkiri Kaitsmisele lubatud: 22.05.2013 Juhendaja: Kaire Kollom allkiri:

ANNOTATION Tallinn University Pedagogical College Department of Pre-school Education and In-Service Pre-school Teacher Training Title The use of computers in the kindergarten learning process based on the example of Võru country kindergartens. Month and year June 2013 Number of pages 54

Summary Computers have become an important part of the children’s everyday life. Increasingly, less time is spent playing with toys and outside in the yard. Computers and the Internet have become one of the tools in the kindergarten learning process. Special computer-based teaching games, programmes and Internet environments have been created to help children development. The use of computers has to be directed, because the impact of computers on a child’s development can be both beneficial and damaging. Here, adults, especially kindergarten teachers, have a guiding and teaching role. The goal of the final paper is to ascertain the opinions of kindergarten teachers related to the opportunities for using computers for supporting children’s development and the kindergarten teaching process. Research questions: • How ready are kindergarten teachers to use computers in their teaching? • What opportunities do kindergarten teachers have to carry out activities on the computer? • Which computer programs, Internet websites, and computer games do kindergarten teachers use

when carrying out activities to support the children’s development? • How to assess the impact of computers on the development of the children?

The research method was to survey the kindergarten teachers. The sample was comprised of kindergarten teachers from Võru County. The author based her paper on the positions of K. Vinter, K. Kollom and T. Kink. In total 31 literary sources were used for the paper, of them five were in a foreign language. The research showed that kindergarten teachers have the opportunities and knowledge to use computers in the teaching, but there is little interest in computer-based schooling. They think that the impact of computers in the teaching process is beneficial and necessary. The teachers assess the impact of computers on the children’s physical development to be negative, but positive for their metal development. The impact on social development was assessed to be both negative and positive. The kindergarten teachers integrated computers into their activities once a week on average. The teachers visit various Internet websites more frequently for supporting their teaching activities. From the research, it turned out that kindergarten teachers know little about teaching programs and only a few of them use them in their teaching activities. The teachers of combined groups and nursery groups make greater use is made of computers and the Internet. All the kindergarten teachers that participated in the survey have the possibility to use computers and the Internet in the classrooms. However, the implementation of them in teaching may be hindered by the technical age and condition of the hardware. Keywords: computer teaching in kindergartens, teaching process, information technology Võtmesõnad: arvutiõpetus lasteaias, arvuti, õppeprotsess, infotehnoloogia. Deposited: Library of Tallinn University Pedagogical College Author: Kristi Jurask signature: Accepted:22.05.2013 Mentor: Kaire Kollom signature:

4

SISUKORD

SISSEJUHATUS ............................................................................................................. 5

1. ARVUTI LAPSE ARENGUT TOETAVA VAHENDINA EELKOOLIEAS . 8

1.1. Arvuti positiivsed mõjurid ja võimalused lapse arengule ................................. 9

1.2. Arvuti negatiivsed mõjurid ja ohud lapse arengule ......................................... 12

2. ARVUTI KASUTAMISE VÕIMALUSED LASTEAIA ÕPPEPROTSESSIS.. 15

2.1. Arvuti lasteaiaõpetaja töövahendina ............................................................... 16

2.2. Arvuti programmide ja interneti kasutamise võimalused õppetöös ................ 19

3. UURIMUSTÖÖ EESMÄRGID JA METOODIKA ........................................... 22

3.1. Uurimustöö eesmärk ja küsimused ................................................................. 22

3.2. Uurimistöö valim, meetod ............................................................................... 22

4. UURIMISTULEMUSTE ANALÜÜS ................................................................ 24

4.1. Arvuti kasutamine õppetöös ............................................................................ 24

4.2. Arvuti kasutamise võimalus lasteaia õppetöös ................................................ 28

4.3. Arvuti ja interneti kasutamine ......................................................................... 29

4.4. Arvuti mõju lapse arengule ............................................................................. 33

ARUTELU ................................................................................................................. 37

KOKKUVÕTE............................................................................................................... 40

KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................................................ 42

LISAD ............................................................................................................................ 45

5

SISSEJUHATUS

Arvuti on saanud laste üheks igapäevaelu osaks. Järjest vähem mängitakse

mänguasjadega ja õues olemise aeg on lühenenud. Arvuti ja internet on saamas üheks

abivahendiks lasteaedade õppetöös. Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia

mõju võib olla lapse arengule nii kasulik, kui kahjulik. Arvuti kasutamist on vaja

suunata ja siinkohal on täiskasvanutel, eelkõige lasteaia õpetajatel, suunav ja õpetav

roll.

Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on laste tulevik, millega nad

peavad edaspidi toime tulema. Küsimus on, kuidas nad seda kasutavad, sest tänaseks

päevaks on arvuti arenenud õpikeskkonna lahutamatuks osaks. (Kink, 2008.) Tänased

lapsed on esimene põlvkond, kes hakkavad arvutit kasutama väikesest peale.

Igapäevane on pilt, kus nelja-viieaastane laps toksib ühe sõrmega arvutiklahve või

vaatab pilte. (Vare, 2002.) Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia ei ole mitte

uus maailm, vaid see on laste tulevik (Kink, 2008). Seda kinnitavad ka uuringufirma

Emor andmed. 2002. aastal kasutas internetti iga teine 6-14 aastane laps. 15-74 aastasest

elanikkonnast kasutas 39% internetti (EMOR, 2002). 2009. aastal tehtud Emori

uuringus selgus, et 6-74 aastastest inimestest kasutab internetti 74% (EMOR, 2010).

2011. aastal läbiviidud uuringust selgus, et leibkondade hulk, kes omab arvutit on

tõusnud 69%-ni. 2009. aastaga võrreldes on kasv 4%. Internetiühendust omavaid

leibkondi oli 2011. aastal Eestis 67% ja 2009. aastaga võrreldes on kasv olnud 6%.

(EMOR, 2011.)

Lasteaialapsed peavad kogema uusi teadmisi mitu korda ning erinevate võimalustega, et

informatsioon meelde jääks. Infotehnoloogia kasutamine on üheks võimaluseks lastel

uute teadmiste kinnistamisel. Mõned õpetajad usuvad, et lasteaias on liiga vara

tutvustada lastele infotehnoloogiat. Näiteks J. Healy arvab, et liiga palju aega arvutis

võib kahjustada lapse loovust ja motivatsiooni ning usub, et ükski laps ei vaja

märkimisväärset aega arvutis olemiseks enne kümmet eluaastat. (Devenport, 2007.)

Lapsed kasvavad üles väga erinevas sotsiaalses keskkonnas, mille oluliseks osaks on

informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Uurijate sõnul tuleks hakata

lasteaedade tegevusi ja õppimisvõimalusi uue põlvkonna õppijate jaoks muutma, sest

lapsed tunnevad uusi tehnoloogilisi vahendeid paremini kui eelnevad põlvkonnad.

6

Lapse igakülgsele arengule aitab kaasa teadlikkus meedia, sealhulgas arvuti ja interneti,

võimalikest mõjudest ja toimetulekust nende võimalustega. (Vinter, 2011c.)

Arvuti kasutamine koolieelse lasteasutuse õppeprotsessis on järjest levinum. Algselt

kasutati lihtsalt õpetaja töö lihtsustamiseks. Nüüd räägitakse juba spetsiaalsetest lastele

suunatud õppeotstarbelistest arvutitest ja arvutiprogrammidest. Tuginedes

elementaarsetele informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise oskustele

suudavad pedagoogid kujundada laste arengukeskkonda mitmekesisemaks ja rohkem

individuaalseid lahendusi pakkuvaks. (Kink, 2008.)

Arvuti on muutunud lapse igapäevaelu osaks nii kodus, kui ka lasteaias. Sellest

lähtuvalt on oluline lahendada probleem, et välja selgitada, missugused on arvuti

kasutamise võimalused lapse arengu toetamisel ja leida arvuti kasutamise võimalused

õppeprotsessi toetamiseks lasteaias.

Eelnevast lähtuvalt püstituvad järgmised uurimusküsimused:

• Milline on lasteaiaõpetaja valmisolek õppetöös arvuti kasutamiseks?

• Millised on lasteaiaõpetajate võimalused kasutada tegevuste läbiviimisel

arvutit?

• Milliseid arvutiprogramme, interneti lehekülgi ja arvutimänge kasutavad

lasteaiaõpetajad tegevuste läbiviimisel lapse arengu toetamiseks?

• Kuidas hindavad lasteaiaõpetajad arvuti mõju lapse arengule?

Uurimusküsimustest püstitub lõputöö eesmärk: selgitada välja lasteaiaõpetajate arvamus

arvuti kasutamise võimalustest lapse arengu ja lasteaia õppeprotsessi toetamisel.

Eesmärgist tulenevad järgmised ülesanded:

• Kirjandusele toetudes selgitada välja arvuti kasutamise võimalused lapse

arengu ja lasteaia õppeprotsessi toetamisel ning anda ülevaade õppetegevust

toetevate internetilehekülgede ja arvutimängude võrgukeskkondadest

• Selgitada välja lasteaiaõpetajate valmisolek ja võimalused arvuti

kasutamiseks õppetöös

• Anda ülevaade lasteaiaõpetajate arvamustest arvuti mõjust lapse arengule

Uurimismeetodiks valiti anketeerimine, mis viidi läbi Võrumaa lasteaedade õpetajate

seas.

7

Antud lõputöös on kasutatud erinevate autorite tervikteoseid ja artikleid ning interneti

materjale. Töö autor tugineb oma töös K. Vinteri, K. Kollomi ja T. Kinki

seisukohtadele. Kokku on töös kasutatud 31 kirjandusallikat, neist 5 on võõrkeelsed.

Töö võtmesõnad on: arvutiõpetus lasteaias, arvuti, õppeprotsess, infotehnoloogia.

Siinkohal tänab töö autor oma lõputöö juhendajat Kaire Kollomit, tänu kellele käesolev

lõputöö võimalikuks sai. Samuti kõiki Võrumaa lasteaiaõpetajaid, kes antud lõputööle

kaasa aitasid.

8

1. ARVUTI LAPSE ARENGUT TOETAVA VAHENDINA EELKOOLIEAS

Tänapäeva maailm on üha enam seotud info- ja kommunikatsioonivahendite

kasutamisega ning lapsed tutvuvad sellega üha nooremas eas. Elektroonilisest

mänguasjast on väike samm arvutini. Täiskasvanute roll on suunata lapsi

arvutimaailmas nii, et see tuleks arengule kasuks, mitte kahjuks.

Internetti sisenemine toimus veel hiljuti hilises teismeeas. Juba paar aastat on Eestis

tavaline, et laps alustab interneti kasutamist vanuses 7-11 aastat. Märgata on selget

suundumust, et internetti sisenemise vanus liigub hoopis lasteaeda. Interaktiivsed Skype

ja MSN võimaldavad hakkama saada ka lapsel, kes ei ole veel õppinud lugema ega

kirjutama. (Velde, 2010.)

Arvutiga tutvumine peaks algama sel hetkel, kui lapsel tekib huvi. Soome Joensuu

Ülikooli kasvatusteaduste doktor M. Siekkinen on arvamusel, et väikelast võib arvuti

taha lubada kolme-nelja-aastaselt. Siis kui ta hakkab piltlikult mõtlema ja end

väljendama. Arvuti ei ole tavaline mänguasi, see nõuab teatud eelteadmisi, kogemusi ja

harjumusi. Laps peab oskama langetada otsuseid. Samuti tema käed ja silmad peavad

tegutsema koordineeritult (viidanud Kink, 2008; Vare, 2002.)

K. Vinter (2012) leiab, et arvuti kasutamisega tuleks algust teha alles neljandast

eluaastast, sedagi piiratult ja läbimõeldult. Enne seda on arvuti lapse arenguks

ebaoluline, sest väiksest saadik kiirelt vahelduvate piltidega ekraaniga silmitsi olevad

lapsed on närvilisemad ja kannatavad tihti igavuse all. Teadlased viitavad „ekraanide”

levikuga kaasnevast hüperaktiivsete ning tähelepanuhäiretega lastele. Arvuti taga

toimetades ei saa tekkida õiget ettekujutust reaalsest ja füüsilisest maailmast. Kaalukaks

argumendiks on ka see, kui maast-madalast vaid arvutiga seotud harjumusi kujundada,

on neist tulevikus raske vabaneda. Siit kujunevad omakorda ohud tervisele.

Tallinna Lauluväljakul 12. juunil 2009. aastal toimunud ideelaadal „Elu koolis koos

tiigriga” viidi läbi alushariduse boksi külastajate seas küsitlus. Küsitletutest 27% leidis,

et sobiv iga arvutimaailmaga tutvumiseks on 3-4 aastaselt ning 33% leidis, et 4-5

aastaselt. Alla 3-aastase lapse arvutikasutust pooldas üksnes 6%, samapalju 7 ja

rohkem aastastelt. Küsitletutest 88% arvas, et arvuti kasutamine lasteaias on omal

kohal ja pidas seda pigem vajalikuks või väga vajalikuks. 15% vastanutest leidis, et

9

lasteaed võiks võimaldada arvutitegevust just koolieelikutele vanuses 6-7 aastat.

(Semidor, 2009.)

Erinevaid arvamusi on selles osas veelgi, kuid tegelikult on IKT kasutamine piisavalt

individuaalne ja seostub lapse individuaalse, füüsilise ja intellektuaalse arenguga. Lapse

seisukohalt on oluline juurdepääs eakohastele IKT vahenditele ja nende oskuslik

kasutamine, mis loob eeldused edukaks toimetulekuks järgmises haridusastmes. (Kink,

2008.)

Viimasel kümnendil on diskuteeritud selle üle, kas arvuteid kasutavad lapsed muutuvad

passiivseks õppijaks, kas arvutid pärsivad laste loovust ja fantaasiat, isoleerivad lapsi

kaaslastest, manipuleerivad nendega, jne. Tänu sellele on inimesed jagunenud kahte

selgelt polariseeritud leeri – skeptikud ja andunud pooldajad. Tõde on aga ilmselt

kusagil vahepeal. (ibid., 7.)

Arvutid ja internet on saamas lapse igapäevaelu osaks ja lapsed sisenevad

arvutimaailma üha nooremalt. Kasvatusteadlased ei soovita alla kolme-nelja aastasi

lapsi arvuti taha lubada, sest lapsel puudub veel õige ettekujutus reaalsest ja füüsilisest

maailmast.

1.1. Arvuti positiivsed mõjurid ja võimalused lapse arengule

Arvutimaailm ja sellega seonduv on kujunenud lapse üheks kasvukeskkonna

komponendiks ning laste suhted selle maailmaga liiguvad selges kasvutrendis.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat saab kasutada laste füüsiliste ja psüühiliste

protsesside arendamiseks:

• Laste sotsiaalse ja emotsionaalse arengu toetamisel on arvutid ja tarkvara

eelkõige suhte arendamise katalüsaator. Läbi omavaheliste vestluste areneb:

suuline kõne, mõtete sõnastamise oskus, sõnavara, lapse enesekontseptsioon.

Aitab kujundada meeskonnatööks vajalike oskusi läbi koostöös arendatud

ideedega, kus abistatakse üksteist tegevustes;

• Keeleline areng. Lapse suulist ja kirjalikku kõneoskust aitavad kujundada

kirjalikud ja helilised tekstid. Kuulamisoskuse arengule aitavad kaasa

10

audiokomponendid erinevates tarkvarades. Sõnavara arenguga saab seostada ka

mänguliste tekstide koostamist ja trükkimist;

• Füüsiline heaolu ja motoorne areng. Valmisolek õpiprotsessiks on otseselt

seotud lapse tervisega. Terviseprobleemidega lapsed ei ole fokuseeritud

õpitegevusele. Nad ei osale aktiivselt ettevõtmistes ja on kriitilise hoiakuga

õppeprotsessi suhtes. Tekstiprotsessorite kasutamise käigus areneb lapsel

motoorika ja koordinatsioon;

• Tunnetustegevused ja teadmiste omandamine. Tehnoloogia pakub lapse

arenguks ainulaadseid intellektuaalseid kogemusi ja tegevusi. Arvuti kaudu

muutub füüsiline mõttemaailm kujunditerikkaks tegelikkuseks. Arvutit

kasutanud lapsed suudavad klassifitseerida asju keerulisemalt ning mõelda

loogilisemalt. Selle käigus kujunevad lapses välja enesejuhtimisalased

kogemused;

• Õpioskused ja –harjumused. Arvuti abil saab rajada teed õppimise juurde,

lapsed õpivad mitmel erineval viisil. Eelsoodumustest ja õpistiilidest arusaamine

aitab mõjutada lapse vastutust õpivõimaluste kasutamise juures. Keskendumine

ja tähelepanu suunamine probleemile kitsendatud ekraaniaja piires õpetab lapsi

kontsentreeruma olulisele. Arvuti võimaldab lapsel valida ise endale sobiliku tee

õppimiseks. Tehnoloogia loob laiemad võimalused hariduslike erivajadustega

laste õpetamiseks. (Kink, 2008.)

T. Kink on välja toonud valdkonniti arvuti positiivsed mõjud laste vaimsele ja

füüsilisele arengule.

Üldised arvuti eelised:

• Tutvustab hariduslikke oskusi;

• Õpetab ruumilisi ja loogilisi oskusi;

• Valmistab lapsi ette arvutite kasutamiseks tulevikus;

• Suurendab eneseväärikust ja enesekindlust;

• Tõstab probleemi lahendamise oskusi;

• Stimuleerib keele mõistmist;

• Parandab perspektiivset mälu ja manuaalset käteosavust (Edwarts, 2009).

Mõlemad autorid on leidnud ühiseid positiivseid mõjutegureid lapse arengule. Näiteks:

mõju lapse keelelisele arengule, probleemi lahendamise oskusele, mõju motoorikale.

11

Head Start programmi uuringud kinnitasid, et arvuti kasutamine eelkooliealiste laste

seas täiustab nende valmisolekut kooli jaoks ja parandab akadeemilisi saavutusi. Head

Start programmi uurimusse värvati 122 eelkooliealist last. Esimese katsegrupi lastele

anti võimalus töötada arvutiga 15-20 minutit päevas. Nende enda valikul,

arengutasemele sobiva ja hariva tarkvaraga. Samal ajal said lapsed teises jälgitavas

grupis tavalise Head Start´i õppekava. Kõik lapsed tegid uuringu alguses neli

standardset testi. Kuus kuud hiljem hinnati nende kooliks valmisolekut, motoorikat,

kõiki motoorilisi oskusi ja kognitiivseid saavutusi. Uuringust selgus, et lapsed, kes

töötasid arvutiga, sooritasid paremini tegevusi kooliks valmisolekute ja kognitiivsete

saavutuste alal kui ilma arvutiteta töötanud lapsed. Lapsed, kes tegid arvutiga tööd nii

kodus kui lasteaias, esinesid paremini nendest lastest, kes töötasid arvutiga ainult

lasteaias. (Heiting, 2011; Thompson, 2010.)

Õpetajate lehe artiklis väidab lasteaiaõpetaja M. Liivas oma magistritööle toetudes, et

suurem osa lapsi ei taha hommikust õhtuni arvuti taga olla. Ta toetub Ameerikas

läbiviidud katsetele, mis on näidanud, et laste huvi on alguses küll suur, kuid peagi

kaob. Ta leiab, et arvuti on „probleem”, mis reguleerib ennast ise. (viidanud Helme,

2010.)

Lapse arengu ja infotehnoloogia vahel on kindlasti seos olemas ja selle mõju ei saa

kahtluse alla panna. Oluline on kujundada lapse arenguks keskkond, mis võimaldab

tehnoloogial kõige optimaalsemalt toimida. Kõike, mis puudutab infotehnoloogia ja

lapse arengu suhteid, veel ei teata. Selge on vaid see, et silma, kõrva ning käe koostööl

põhinev arvutikasutus annab reaalsusest kitsa aimduse. (Kink, 2008.)

Oskuslik arvuti kasutamine vähendab negatiivseid mõjusid lapsele ning aitab

valmistuda eelseisvaks kooliteeks. Oluline on meeles pidada, et alles areneva lapse

arvutikasutamist tuleb ajaliselt piirata. (Trei, 2011.)

Kasutades eakohaseid arvutitarkvarasid ja programme saab lasteaiaõpetaja luua lapsele

soodsa arengukeskkonna, mis soodustab keele arengut, tunnete ja teadmiste

omandamist, on abiks sotsiaalses ning emotsinaalses arengus eelkõige suhte arendamise

katalüsaatoriks.

12

1.2. Arvuti negatiivsed mõjurid ja ohud lapse arengule

Rohkem tähelepanu on pööratud arvuti negatiivsetele mõjudele, nii vaimsele kui ka

füüsilisele. Arvuti negatiivseid mõjutusi aitab vähendada teadmine võimalikest ohtudest

lapsele, siinkohal on suur roll täiskasvanul.

Arvuti võimalikud ohud:

• Luu- ja lihaskonna kahjustused. Pikad tunnid klaviatuuriga ja samade

käeliigutuste kordamine võib koormata laste käsi, randmeid, käsivarsi ja kaela.

See omakorda võib kahjustada nende lihaste, luude, kõõluste ja närvide

arenemist;

• Nägemisprobleemid. Sagedane arvuti kasutamine võib silmi väsitada ja

ärritada, pannes lisapingeid laste silmadele ja visuaalsele nägemisele;

• Vähene füüsiline tegevus;

• Sotsiaalne isoleeritus. Arvutid võivad häirida laste ja täiskasvanute ühist

ajakasutust;

• Muud pikaajalised ohud. Arvutite ülekasutamine lapseeas võib põhjustada ka

vähest loovust, kärpida kujutlusvõimet, enesedistsipliini ja motivatsiooni,

emotsionaalset eraldumist ühiskonnast, vaesunud keele ja kirjaoskust, vähest

kontsentreerumist, tähelepanu puudust ja kokkupuudet online-vägivallaga,

pornograafia ning teiste sobimatute materjalidega (Zamani, 2009.)

Zamani arvuti võimalike ohtude loetelus on välja toodud negatiivse mõjuna ka eelmises

punktis nimetatud positiivsed mõjud.

Samasuguseid ohte on oma artiklis välja toonud K. Vinter (2010a). Arvuti kaudu

avanevad lastel kergemalt ebasündsad või soovimatud kokkupuuted võõrastega. Edasi

võib tekkida küberkiusamine ning suhtluse vähenemine pereliikmete ja eakaaslastega.

Pikemalt selgitab K. Vinter (2011a) oma doktoritöö osauurimuse põhjal artiklis: Meedia

ohud, hirmud ja teisi negatiivseid mõjusid. 2010. aasta sügisel läbi viidud kvalitatiivses

uurimuses 5-7 aastaste lasteaialastega, keskenduti sellele, mida lapsed meedias vaatavad

ja millised on nende meedialemmikud. Uuringust selgus, et lapsel on üsna keeruline

teha vahet tõelisel ning fantaasiamaailmal – tal puudub võrdlusmoment isikliku eluga.

Just see teebki lapsed meedia sisu suhtes vastuvõtlikuks ning siin ongi vaja täiskasvanu

tuge ja juhendamist. Laste meedialemmikud vajavad täiskasvanute tähelepanu ja

13

selgitusi. Tuleb aidata mõtestada lemmiktegelaste käitumist, siduda seda reaalse

maailmaga ning sotsiaalselt sobiva käitumisega. (Vinter, 2011a.)

Üha rohkem kasutatakse internetis lastele suunatud reklaame, mille hulgas on ka

toidureklaamid. Tegevusele keskendunud lapsele mõjub reklaam kergemini. Seepärast

nähakse osalist süüd ülekaaluliste laste arvu kasvutendentsil internetis üleval olevatel

toidureklaamidel. Internetireklaamide positiivse ja negatiivse mõju hindamisel lastele

teeb keeruliseks interneti kiire areng, vähene kontroll, informatsiooni küllus, uued ideed

ja reklaamid. (Trei, 2011.)

H. Aaremäe (2009) kirjutab oma artiklis reklaamist küllastunud lapsepõlvest, arvutis

leiduva reklaami mõjust ja internetis peituvatest ohtudest. Ta toob välja laste

ärakasutamise turule toojate poolt, kes uurivad laste huve, õhutades neid osalema

online-võistlustes, jututubades – pressides neist välja isiklikku informatsiooni ning

eelistusi, et töötada välja paremini kohandatud ja personaalsemaid turundusstrateegiaid.

Samuti märgib autor arvutimängude mõju eelkooliealisele lapsele, tuues näiteid oma

kogemustest lasteaiaõpetajana. Ta on märganud arvutiga agressiivseid mänge mängivate

laste igapäevastes mängudes kaaslaste suhtes agressiivsust. H. Aaremäe toob näiteid

Soomes toimunud koolitulistamistest, kus tulistamised läbiviinud noored olevat

uudistesaate andmel armastanud mängida veriseid arvutimänge. Autor leiab, et

arvutimänge pikemat aega mängiv neljaaastane laps ei ole kontaktne – on kuri ja lööb,

kui paluda tal mäng lõpetada. Seda isegi ohutute mängude puhul nagu Jänku-Jussi

omad. Põhjenduseks toob autor, et lapse närvisüsteemile on kurnav pikaajaline

arvutimängude mängimine. Kinnituseks toob H. Aaremäe Oxfordi ülikooli teadlaste

uuringu, kus uuriti 430 - kolmanda, neljanda ja viienda klassi õpilase käitumist.

Uuringust selgus, et need lapsed, kes mängisid aktiivselt arvutimänge, sattusid

tõenäolisemalt tülidesse ja kaklustesse kaasõpilaste ning pedagoogidega. Samuti näitas

uuring, et need lapsed olid oma kõnes argessiivsemad ning vähem abivalmid oma

kaaslaste suhtes.

Tallinna Pedagoogilise Seminari alushariduse ja täiendusõppe osakonna algatusel

ellukutsutud uurimusprojektis „Meediakasvatus Eesti alushariduse institutsioonides”

(MEVA) vaadeldi võimalikke meediakasvatuse ja meedia mõjusid lastele. Uurimus

viidi läbi Eesti lasteaiaõpetajate ja lastevanemate hulgas. MEVA uurimusest selgus

lasteaiaõpetajate arvamus ja soovitused arvuti mõjust. Näiteks: negatiivne mõju laste

füüsisele, vähesed sotsiaalsed oskused, eakohase teema kättesaadavuse raskused ja

14

ebasoovitud sõnavara õppimine. Õpetajad leiavad, et meedia mõju konkreetsele lapsele

sõltub keskkonnast. Laste arvutikasutust kodus mõjutab teiste pereliikmete eeskuju.

Uuringus eristus lapsevanemate puhul viis alakategooriat: isiklik eeskuju, suhtumine

lapse arvutikasutusoskusesse, lapsega mittearvestamine ning arendustegevuse

pakkumine arvutikasutusena, abitus reeglite kehtestamisel ning teadlikul suunamisel ja

juhendamisel. Uurimusest selgus, et laste arvutikasutamise harjumusi ja huvi arvuti

vastu mõjutavad eakaaslaste kogemused arvutiga. Näiteks liidrirollis oleva

rühmakaaslase eeskuju. Õpetajad leiavad veel, et kodu ja lapsevanemad on

meediakasvatajatena autoriteetsemad ning õpetajad tunnevad vanemate

nõustamisvajadust, milleks on aga ebapiisavad teadmised selles valdkonnas. Veel leiti,

et arvuti roll kodus on olla lapsehoidja ja arvuti kasutamise võimalus kui tasu ning

tunnustus lapsele. (Vinter, 2011c.)

Arvutil on nii positiivsed, kui ka negatiivsed mõjud. Üks on kindel, et neutraalseks ei

jäta arvutimaailm kedagi. Mõju lapsele sõltub täiskasvanutest, nende teadmistest,

oskustest ning tahtest. Teades arvutiga seotud mõjusid lapsele oskab õpetaja suunata ja

juhendada last ning vähendada negatiivseid mõjusid.

15

2. ARVUTI KASUTAMISE VÕIMALUSED LASTEAIA ÕPPEPROTSESSIS

Arvuti lõimimisel õppetööga on erinevad võimalused. Lasteaiaõpetaja saab ise

kujundada arvutist virtuaalse õpikeskkonna toetudes enda teadmistele ja oskustele.

Õpetaja tegevust toetavad erinevad arvutikeskkonnad.

Arvutikasutamise harjumused kujunevad lapsel välja juba varases kasvueas. Suurt rolli

omab selle kujundamisel täiskasvanute, nii lapsevanemate kui ka lasteaiaõpetajate

tegevus. Arvuti kasutamisel õppetöös on pedagoogide seas tõsiseid kahtlejaid, kuid ka

tulihingelisi pooldajaid. (Kink, 2008.)

Euroopa üheksa riigi partnerlusprojekti Day Care Training (DCT) raames Eestis

läbiviidud uuringust selgusid meie lasteaiaõpetajate hinnangud täienduskoolituse

kvaliteedile. Uuuringu põhjal võib väita, et kõige vähem huvi pakkuvate koolituste seas

olid ka koolitused laste meediateadlikkuse tõstmiseks. (Kollom, 2010.)

Teades, et lapsed alustavad meedia kasutamist väga varakult ja kodune suunamine on

tavaliselt tagasihoidlik, ei tohiks lasteaiast kujuneda nn meediavaba oaas. Tihti

välistatakse lasteaiaõpetajate poolt arvutid ja televisioon, tuues põhjenduseks laste

liigset arvutikasutamist kodus. (Vinter, 2010a.)

Õpikeskkonna roll mängib olulist osa õppimisel ja õpetamisel. See peab looma

võimalused õppimiseks, eneseväljendamiseks ning toetama õppija arengut. Varem

väideti, et õpikeskkonna peamiseks kujundajaks ja vastutajaks on õpetaja. Nüüd on

õpikeskkonna loomisesse kaasatud ka õppijaid – lapsi. Nii saab luua õppijakeskset ning

õppija huve arvestavat keskkonda, et viia läbi huvipakkuvaid tegevusi käepäraste

vahenditega. Õpilaste kaasamine õpikeskkonna kujundamisse ei vähenda pedagoogi

panust õpikeskkonna loomisel, vaid pigem võib lapse õpikeskkond siduda õpetaja

keskkonna elementidega. (Väljataga jt, 2009.)

Seoses infotehnoloogia arenguga saame rääkida mitmest erinevast õpikeskkonnast:

füüsilisest - reaalses elus funktsioneerivast õpikeskkonnast (nt rühmaruum, saal),

virtuaalsest õpikeskkonnast (nt arvutiprogrammid) ja hübriidsest ehk laiendatud

õpikeskkonnast, kus põimitakse tegelikku ja virtuaalset reaalsust. Olenemata keskkonna

omapärast on õpikeskkonna peamine ülesanne motiveerida õppijat, luua õpitegevuseks

ning loovaks eneseväljenduseks vajalikke võimalusi, toetada seatud eesmärkide

16

realiseerimist. Edukaks õppimiseks on oluline õppijate ja õpikeskkonna tajumise

võimalikult suur ühtivus. E-õppe ja –õpetamise teostamiseks on loodud spetsiaalsed

veebirakendused, mis võimaldavad läbi viia erinevaid õppetegevusi. Eesti ülikoolides

ning koolides hakati õpiharidussüsteeme kasutama e-õppes kümmekond aastat tagasi.

(Väljataga jt, 2009.)

Infotehnoloogia roll koolieelses lasteasutuses pidevalt kasvab. Algselt oligi arvuti

ülesandeks õpetaja töö kergendamine (teksti- ja andmetöötlus, mõned

graafikaprogrammid, infootsingumootorid), tänaseks on olemas spetsiaalselt lastele

suunatud õppeotstarbelised arvutid ja programmid. Nende kasutamist pärsib vähene ja

vananenud riistvara lasteaedades. (Kink, 2008.)

Arvuti ja internet on toeks lasteaiaõpetajale õpikeskkonna laiendamisel. Tihti osutuvad

komistuskiviks õpetajate kogemused ja ebapiisavad teadmised arvutist kui virtuaalsest

õpikeskkonnast.

2.1. Arvuti lasteaiaõpetaja töövahendina

Üha kiiremini arenev arvutimaailm on saanud lasteaia igapäevatöö osaks. Arvutil on

erinevaid võimalusi õppetöö rikastamiseks ja täiendamiseks, alates andmete töötlusest

ja lõpetades erinevate mängudega, mis toetavad näiteks lugema-kirjutama õpetamist.

Õpetamistraditsioonid on head ning vajalikud, kuid ei saa olla universaalsed ega ajas

muutumatud. Riiklikud õppekavad ja strateegiad nõuavad IKT osatähtsuse

suurendamist. See tähendab, et raamatute kõrval tuleb õpetamismeediumis ja

õpikeskkonnas senisest enam näha ka tehnoloogilisi vahendeid. Eestis on mitmeid

õpetajate IKT kasutamist toetavaid programme: Tiigrihüppe sihtasutus, e-õppe

arenduskeskus jt. Tiigrihüppe sihtasutuse 2010. aasta kokkuvõttest selgub, et

lasteaiaõpetajad on tiigrihüppe koolitustel osalenud ligemale kuus korda vähem, kui

teised õpetajad. E-õppe arenduskeskuse andmetel paikneb suurem osa lasteaiaõpetajaid

IT valdamise madalamatel astmetel. Eestis ja ka mujal maailmas on märgatud, et IKT-

vahendid on eelkooliasutustes täiendus olemasolevatele õppevahenditele, kuid kahjuks

sageli ei jõua kasutusse õppetegevuses. Põhjuseks on tehnilise varustuse vähesus ja

õpetajate IKT vähene kasutamisoskus. (Vinter, 2011b.)

17

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamisel on oluline õpetajate teadmised ja

oskused. Selleks peavad alushariduse pedagoogi ettevalmistusega kõrgkoolis olema

lõimitud elementaarsed info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise oskused.

(Kink, 2008.) Lasteaiaõpetajate eriala õppekavad on põhiainetega ülekoormatud ja ei

võimalda põhjalikke IKT-teadmisi omandada. Ei ole mõistlik püüda kõikidest

lasteaiaõpetajatest koolitada IKT-spetsialisti, kuid võimaliku lahendusena pakub K.

Vinter (2011b) välja lasteaeda haridustehnoloogi. Haridustehnoloogi pädevusse kuuluks

lasteaiatöö spetsiifika tundmine, samuti tagaks lasteaiaõpetajatele kiire ja adekvaatse

teabe arvuti ning interneti kasutamise ja rakendamise kohta õppetöös. Lisaks aitaks

vajadusel temaatilisi projekte koordineerida ja läbi viia. Konkreetsed ülesanded

sõltuksid lasteaia soovidest ja võimalustest ning tema tööaeg ei peaks olema viis päeva

nädalas ja kaheksa tundi päevas.

IKT rakendamisel on olulised õpetajate teadmised ja oskused:

• Tekstitöötlustarkvara ja tabelarvutus;

• Interaktiivsete esitlusprogrammide koostamine;

• Interneti ja elektronposti kasutamine;

• Pildi- ja kujundusprogrammide kasutamine;

• Arvutiga seotud tehniliste lahenduste (multimeediaprojektor, skänner,

veebikaamera, puutetundlik tahvel, printer jt) kasutamise oskused;

• Audio-visuaalsete materjalide esitlustehnika kasutamine. (Kink, 2008.)

Toetudes nimetatud oskustele, kujundavad õpetajad lapse arengukeskkonna

mitmekesisemaks, mis võimaldab pedagoogidel rohkem individuaalseid lahendusi leida.

Arvestada tuleb ITK valdkonna kiire arenguga. Õpetaja peab ise olema õppija rollis ja

oma oskusi edasi arendama.

Tehnoloogia on vahend, mis aitab kaasa õppe- ja kasvatustegevuste eesmärkide

saavutamisele läbi erinevate arvutiprogrammide. Mitmetes erinevates riikides läbiviidud

uuringud kinnitavad, et IKT valdkonna sidumisel õppetegevusega on eesmärk reaalne ja

tulemuslik. IKT vahendite kasutamine nõuab pedagoogilt teiselaadsete õppemeetodite

kasutamist, sest õppeprotsessis osaleb kolm osapoolt: õpetaja, laps ja arvuti või muu

IKT valdkonna vahend. Näiteks konstruktivistlikud õpimudelid, mis loovad uudseid

lahendusi töömeetoditesse ja võimaldavad pedagoogil läheneda loomingulisemalt õppe-

ja kasvatustegevuse ülesannete saavutamisel. (ibid.,17.)

18

Arvuti aitab õpetajal riiklikus õppekavas väljatoodud enesekohaste oskustega seotud

eesmärke saavutada. Peamised eesmärgid on:

• Laps õpib tundma meedia mõju oma emotsioonidele ja elule;

• Laps õpib tundma oma meediakasvatuse vajadusi;

• Laps õpib austama teiste inimeste arvamust ja tõlgendusi;

• Laps õpib väljendama oma arvamust ja mõtteid;

• Laps õpib teistega koos töötama ja tegutsema. (Vinter,2010a.)

Meediakasvatuse, mille üks osa on arvuti ja internet, eesmärk ja siht pikas perspektiivis

on meediapädevus. Lasteaed saab meediakasvatuse kaudu suunata last eesmärgile

lähemale. Lasteaia ülesandeks on arendada lapse ea- ja võimetekohaseid

meediakasutamise oskusi, et meediat ohutult nautida ja ka ise luua. Soome kogemusele

toetudes on soovitav meediakasvatust läbi viia eelkoolieelses lasteasutuses valdkonnas

mina ja keskkond. (Vinter, 2010b.)

Meedia, sealhulgas arvuti, pakub häid võimalusi valdkondade lõimimiseks. Keel ja kõne

annab arvutis hea võimaluse tähtede õppimiseks ja kirjutamise harjutamiseks. K. Vinter

(2010b) pakub välja mõned võimalused tegevuste lõimimiseks: arvutis sõnade ja lausete

kirjutamine; trükitud sõna abil otsingumootorist pildi leidmine; tekstide võrdlemine ja

sõnade otsimine. Matemaatika tegevuse sidumisel arvutiga saab erinevates

arvutimängudes rühmitada, loendada, järjestada pilte ja võrrelda esemeid. Tegevusse

saab siduda ka aja mõiste. Mina ja keskkonda saab samuti väga edukalt lõimida arvuti ja

internetiga. Vaadeldes pilte, kuulates hääli, kinnistades õppekäiku tegevuses tehtud

piltidega.

Õpetaja peab teadma, kuidas infotehnoloogiaseade või -programm kõiki õppe- ja

kasvatustegevuse eesmärke aitab saavutada. Neis peituvad rikkalikud võimalused

aktiivseks kaasamiseks õppeprotsessi (Vinter & Kollom, 2012). Traditsiooniline

õpetamine ei kao eelkooliasutusest, sest laps peab lisaks nägemisele ka kompima,

haistma ja maitsma. (Vinter, 2011b.) Arvuti on abivahend lasteaias õppetöö

täiendamiseks ja kinnistamiseks, kuid ka vahend erinevate valdkondade lõimimiseks ja

tegevuse vastu huvi äratamiseks.

19

2.2. Arvuti programmide ja interneti kasutamise võimalused õppetöös

Arvuti on mitmekülgne abivahend lasteaia õppetöös: aitab ilmestada tegevusi

pildimaterjaliga ja helide kuulamisega; omandatud teadmiste kinnistamiset; lihtsustab

tegevusteks infot ning ideede otsimist. Arvuti on õpetajale abiks lastevanematega,

lasteaia meeskonnaga ja teiste kolleegidega suhtlemisel.

Õpitarkvara peaks eristama kahte oma olemuselt erinevate võimaluste pakette: tarkvara

ning valmispakette ja -programme. Tarkvara võimaldab õpetajal loominguliselt luua

lastele uusi õppevahendeid ja kasutada teiste poolt tehtut.

Siia kuuluvad näiteks:

• Tekstitöötluse ja tabelarvutuse programmid (MSWord, MSExel);

• Vahendid õppematerjalide valmistamiseks (Hot Potatoes, Kidspiration,

Inspiration);

• Presentatsioonide tegemise võimalused (MS PowerPoint);

• Joonistus-, graafika- ja pilditöötlusprogrammid (PaintBrush, Paintnet, kid Pix

Studio Deluxe, SmartDraw);

• Interneti erinevad otsingumootorid (Google, Neti, Yahoo, IE);

• Audio-visuaalsete toodete esitamise programmid (erinevad mahamängijad, nt

BS Player, Windows Media Player);

• Mitmesugused simulatsiooni- ja seiklusmängud (võimaldavad lastel rolliliste

tegevuste ja kujundatud situatsioonide põhjal vastu võtta otsuseid, lahendada

probleeme). (Kink, 2008.)

Tarkvarapakett eeldab olulisemalt paremat programmide ning nende võimaluste

valdamisoskust, kui teine valmistoodete kasutamise pakett.

Lihtne viis infotehnoloogia kasutamiseks lasteaia õppeprotsessis on PowerPoint, kuhu

on võimalik lisada pilte, sõnu, helisid ja liikumist. Jutustamist- ja eneseväljendusoskust

saab arendada PowerPointis loodud pildiseeriaga. Arvutiprogrammid võimaldavad koos

lastega luua pildiseeriaid, lisada sõnu ja lauseid. (Nugin, 2013.)

Valmispaketid ja -programmid võimaldavad täielikult või osaliselt, väheste muutustega,

õpetajal toetada laste õppe- ja kasvatuseesmärkide saavutamist eelkoolieas. Selles vallas

20

on loodud maailma erinevates piirkondades palju võrgukeskkondi ja katalooge, millest

võib leida erinevaid valmiskujul töömaterjale. (Kink, 2008.)

T. Kink (2008) toob välja interneti aadressi www.curriculumonline.gov.uk, kus on

loetletud eraldi alushariduse õppekavaga seonduvad vahendid. Näiteks: www.lego.com.

Õhtulehes ilmunud artiklis tutvustab Henrik lastele leheküljel olevaid mänge. Ta

rõhutab mängude süstematiseeritust ja selgitab, et igal sarjal on oma mängude ja toodete

keskkond. Arvutihuviline soovitab kolmeaastastele sõpradele Duplo kataloogis olevaid

vahvaid mänge (Henrik...2008).

Eestikeelsed võrgukeskkonnad on oma mahult väiksemad ja vähem võimalusi

pakkuvad. Siiski on võimalik leida erinevaid arendavaid mänge ja õppe- ning

kasvatustegevuse materjale erinevas vanuses eelkooliealistele lastele. (ibid., 20.)

Lastele mõeldud interneti lehekülgi on palju. Neid uurides ja katsetades on võimalik

leida lisa igapäevategevustele lasteaias. Peaaegu igal televisioonis jooksval animafilmil

on oma kodulehekülg koos mängude ja värvimisvõimalusega. Alates Eesti oma Lottest

ning lõpetades pritsimees Samueli, Tweeni põngerjate ja Teletubbie´sidega.

Erinevate loodushelidega saab õpetaja rikastada mina ja keskkonna tegevust, laadides

alla helifaile leheküljelt http://www.loodusheli.ee/. Veebikaamera abil on võimalik

jälgida erievate lindude ja loomade tegevust. YouTube´ist leiab erinevaid videosid ja

uusi teadusinfo filmiklippe. Näiteks on võimalik lastele tutvustada sügavas

ookeanimaailmas olevat elu (Nugin, 2013).

Lapsed saavad koos õpetajaga teha lihtsamaid filme ja animatsioone. Nende tegemiseks

saab programmi alla laadida. Animatsioonide tegemine on hea võimalus arendada

rühmatööks vajalikku koostööoskust. Lisaks on see pedagoogilises töös efektiivne

õpetamisviis, mille kaudu saab kujundada meediateadlikkust ja arendada teiste

õppekava valdkondade teadmisi ja oskusi. (Vinter & Kollom, 2012.)

Internetist on võimalik õpetajal alla laadida erinevaid töölehti, pilte värvimiseks ja

vahvaid ülesandeid tegevuste rikastamiseks http://www.edupics.com/.

Abiks internetis ohutuks toimetamiseks on lehekülg:

http://www.microsoft.com/eesti/haridus/veebivend/koomiksid/est/html/oppilaille.htm.

Sellel leheküljel leiduv tugimaterjal on mõeldud eelkõige noortele, nende õpetajatele,

vanematele ja hooldajatele.

21

Targalt internetis käitumist õpetavad lastele netilambad aadressil www.sheeplive.eu.

Euroopas mitmeid auhindu võitnud animasarjas käsitletakse tõsiseid teemasid (nt

küberkiusamine, seksuaalne ahistamine, rassism, diskrimineerimine) lastele

arusaadavalt ja humoorikalt. Lambad ja teised tegelased annavad nõu, mida internetis

avaldada ja mida enda teada jätta. (Netilambad, 2012.)

Palju on arvutimänge, mis soodustavad lugema ja kirjutama õppimist. Leidub ka mänge,

mis on abiks matemaatika tegevustes. Näiteks Sebran, mis on internetist täiesti tasuta

allalaetav.

Lugema ja kirjutama õpetamisel on lasteaiaõpetajatele ning lastevanematele abiks ka

Virbits (Vahenurm, 2011). See programm sobib eelkooliealistele lastele, rikastades

aabitsat mänguliste harjutuste ja interaktiivsete ülesannetega. Virbitsa abil saab tutvuda

kujundi-, värvi-, loendamis- ja rühmitamisharjutustega, hääliku- ja täheharjutustega.

Lisaks saab arendada tähelepanu, kuulamis- ja keskendumisoskust, õiget hääldust,

sõnavara ja loogikat.

Raamatusarjal Minu esimesed avastused looduses on kaasas interaktiivne arvutimäng.

Selle õppeprogrammiga on lasteaiaõpetajal võimalus ilmestada mina ja keskkonna

tegevusi. Õpetajad võivad CD-ROMi kasutada töös ühe või mitme rühmaga, sõltumata

sellest kas rühmad on ühel tasemel. Nimetatud töövahend sobib suurepäraselt

kasutamiseks täiendava õppematerjalina ja/või üleminekul lasteaiast kooli. Kui õpilane

on hiire kasutamise selgeks saanud, võib ta CDROMiga iseseisvalt töötada, korraldades

oma õpet ise. Ta võib edasi liikuda endale sobivas rütmis, kuulata mitu korda sõnumit,

millest ta päris hästi aru ei saanud, jne. (Minu esimesed avastused looduses, 2006.)

Ilmunud on 4-8 aastastele lastele uus töövihik: Mängi ja õpi internetis. Autorid

soovitavad vanematel ja pedagoogidel kasutada töölehti arutelu algatamiseks

infotehnoloogia kasutamise teemadel. (Pere, 2012.)

Arvuti ja internet pakuvad palju võimalusi õpetajatele laste igapäevategevuste

ilmestamiseks ja kinnistamiseks – lisa 1 on välja toodud eestikeelsed veebileheküljed.

Ainult oskuslik suunamine ja juhendamine toetab lapse arengut ja aitab kooliks

ettevalmistuda.

22

3. UURIMUSTÖÖ EESMÄRGID JA METOODIKA

Töös püüti välja selgitada lasteaiaõpetajate valmisolek ja võimalused arvuti

kasutamiseks lasteaia õppeprotsessis. Samuti soovis autor välja selgitada, milliseid

arvutiprogramme ja -mänge, interneti keskkondi kasutavad lasteaiaõpetajad lasteaias

õppetegevuste läbiviimisel ning kuidas nad hindavad arvuti mõju lapse vaimsele,

füüsilisele ning sotsiaalsele arengule.

3.1. Uurimustöö eesmärk ja küsimused

Käesoleva uurimustöö eesmärgiks oli välja selgitada lasteaiaõpetajate arvamused arvuti

kasutamise võimalustest lapse arengu ja lasteaia õppeprotsessi toetamisel.

Lõputöö eesmärgi saavutamiseks püsitatud uurimisküsimused:

• Milline on lasteaiaõpetaja valmisolek arvuti kasutamiseks õppetöös?

• Millised on lasteaiaõpetajate võimalused arvuti kasutamiseks tegevuste

läbiviimisel?

• Milliseid arvutiprogramme, interneti lehekülgi ja arvutimänge kasutavad

lasteaiaõpetajad tegevuste läbiviimisel lapse arengu toetamiseks?

• Kuidas hindavad lasteaiaõpetajad arvuti mõju lapse arengule?

3.2. Uurimistöö valim, meetod

Uurimistöös kasutati sihipärast valimit, mille moodustasid Võrumaa lasteaedade

õpetajad, olenemata rühmas olevate laste vanusest.

Uurimisandmete saamiseks koostati ankeetküsitlus, mis võimaldas kaasata uuringusse

suurema hulga vastajaid, võrreldes kvalitatiivse uuringuga. Uurimuseandmete kogumise

meetod lihtsustas üldistuste tegemist, lisaks saadud andmete seostamist haridustaseme,

vanuse ja oskustega arvuti ning interneti valdkonnas. Ankeedi empaatiline piiratus

vastaja suhtes vähendas võimalust põhjendada oma valikuid ning kirjutada vabale reale

23

respondendile sobivaid vastuseid. Ankeedi koostamisel toetus autor eelnevale

teoreetilisele osale ja töö uurimisküsimustele (lisa 2).

Anketeerimine toimus ajavahemikus veebruar-märts 2013. Uuring viidi läbi internetis,

ankeete laekus 78. Ankeet koosnes 24 küsimusest, mis olid esitatud nii

poolstruktueeritud kui ka vabade vastuste kujul. Ankeedi töökindluse väljaselgitamiseks

viidi läbi pilootuuring, et kontrollida küsimustikku uuringu eel ja vähendada probleeme

ning vigu reaalsel andmekogumisel. Uurimiseandmete analüüsimiseks kasutati

kvantitatiivset andmeanalüüsi, kus selgitati välja lasteaia õpetajate arvamus ja

võimalused arvuti kasutamise kohta õppeprotsessis.

24

4. UURIMISTULEMUSTE ANALÜÜS

Koolieelsetes lasteasutustes on lasteaiaõpetajatel järjest rohkem võimalusi oma

igapäevatöös kasutada arvutit ja internetti. Infotehnoloogia on muutunud üheks

lasteaiaõpetaja töö osaks, mis aitab õppetegevusi rikastada.

Uuringus osales 78 Võrumaa lasteaiaõpetajat. Ühe kolmandiku moodustasid 31-40

aastased lasteaiaõpetajad, teine kolmandik olid keskmise vanusega (41-50) küsitletud

(joonis 1).

Joonis 1. Valimi ealine jagunemine

Uuringus osalenud lasteaiaõpetajatest ligi kolmandik olid lasteaias töötanud kuni 5

aastat. 35% respondentidest olid töötanud 5-15 aastat ja ülejäänud üle 16 aasta. Erialast

kõrgharidust omasid üle poolte küsitletutest ja pedagoogiline kesk-eri haridust oli 23%

uuritavatest lasteaiaõpetajatest.

4.1. Arvuti kasutamine õppetöös

Õpetamismeetodid ei saa olla universaalsed ja ajas muutumatud. Sellepärast nõuavad

riiklikud arengukavad ja strateegiad IKT osatähtsuse suurendamist õppeprotsessis

(Vinter, 2011b). Autor huvitus oma töös lasteaiaõpetajate valmisolekust arvuti

kasutamiseks õppetöös.

15%

31%

36%

15%

3%

kuni 30 a

31-40 a

41-50

51-60

üle 61 a

25

Uurimusest selgus, et tegevuste läbiviimisel kasutavad lasteaiaõpetajad üha rohkem

arvutit ja internetti (joonis 2). Arvuti ja interneti kasutamist tegevustes peab oluliseks

veerand lasteaiaõpetajatest. Viiendik valimist ei pea oluliseks ja üle poolte küsitletutest

pidasid arvuti ja interneti kasutamist tähtsaks mõnikord. 3% vastanutest leidis, et arvuti

ja interneti kasutamise vajalikkus oleneb eesmärkidest.

Joonis 2. Arvuti ja interneti olulisus tegevuste läbiviimisel

Arvutil abil on võimalik õppetööd rikastada ja täiendada ning arvuti ja interneti

kasutamist tegevustes peavad oluliseks enamus uuringus osalenud lasteaiaõpetajatest.

Uurimusest selgus, et enim peavad arvuti kasutamist õppetöös oluliseks nooremad, kuni

40 aastased lasteaiaõpetajad ja erialast kõrgharidust omavad respondendid.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamisel on olulised arvutialased teadmised

ja oskused. Kõigil uurimuses osalenud lasteaiaõpetajatel olid olemas esmased teadmised

ja kogemused arvuti ning interneti kasutamisest (joonis 3).

Joonis 3. Teadmiste ja ettevalmistuse hinnang

25%

19%

53%

3%

jah

ei

mõnikord

muu

10%

37%41%

12% 5 - väga hea

4 - hea

3 - keskmine

2 - nõrk

26

Oma teadmisi ja ettevalmistust hindas 2/5 küsitletutest keskmiseks, üle kolmandiku

vastanutest pidasid oma teadmisi heaks. Väga headeks hindas oma ettevalmistust

kümnendik valimist, kuid 12% uurimuses osalenutest hindasid oma teadmisi nõrgaks.

Oma teadmisi keskmisest kõrgemaks (4-5) olid hinnanutest 61% erialase

kõrgharidusega lasteaiaõpetajad ja viiendik pedagoogilise kesk-eri haridusega

küsitletutest.

Saadud tulemuste põhjal võib järeldada, et lasteaiaõpetajate ettevalmistus arvuti

kasutamiseks oma töös on olemas 4/5 ja paremini on ettevalmistatud kõrgharidusega

küsitletud.

Riiklikud õppekavad ja strateegiad pööravad suuremat tähelepanu info- ja

kommunikatsioonitehnoloogiale, seetõttu tuleks traditsiooniliste õpetamismeetodite

kõrval rõhku panna ka tehnoloogilistele vahenditele. Eestis on loodud mitmeid

õpetajatele suunatud IKT alaseid koolitusi (Vinter, 2011b). Sellest lähtuvalt huvitus

autor, kas ja milliseid koolitusi on lasteiaõpetajad läbinud. Arvutialastel koolitustel ei

ole osalenud 44% uuritavatest. Arvutialased teadmised on nad omandanud iseõppimise

teel. Kuuendik valimist sai ettevalmistuse arvuti ja interneti kasutamiseks ülikoolist

kohustusliku õppeainena.

Viimastel aastatel on erinevaid koolitusi läbinud ligi 2/5 uurimuses osalenud

lasteaiaõpetajatest. Loetelus toodi välja enim Tiigrihüpe Sihtasutuse läbiviidavad

koolitused. Näiteks: Infotehnoloogia ja loovus lasteaias, Arvuti kasutamine algajale.

Veel nimetati koolitusi: Aken maailma – algõpetus, Algteadmised arvutist,

Arvutikasutaja osaoskused (Eesti Infotehnoloogia Selts). 2/5 erialast kõrgharidust

omavatest küsitletutest ei ole osalenud eraldi arvutialastel koolitustel, pedagoogilise

kesk-eri haridusega 23% küsitletutest. Koolitustel ei ole osalenud 43% 31-40 aastastest

lasteaiaõpetajatest ja 26% 41-50 aastastest küsitletutest. Võib väita, et üle poolte

küsitletud lasteaiaõpetajatest on osalenud arvutialasetel koolitusel ja omavad

ettevalmistust arvuti lõimimiseks õppeprotsessi.

Uurimuses püüti väljaselgitada takistused, mis mõjutavad lasteaiaõpetaja valmisolekut

arvuti kasutamiseks õppeprotsessis (tabel 1). Arvuti ja interneti kasutamise takistusena

toovad lasteaiaõpetajad enim välja: vähest arvutikasutamise oskust; arvutite vähesust

rühmas; internetiühenduse puudumist rühmaruumis; lastele mõelud õppeprogrammide

27

vähesust ja lapsevanemate vastuseisu. Lisaks eelnevale viiele põhjusele on lisa 3 välja

toodud takistused arvuti ja interneti kasutamise kohta.

Tabel 1. Viis olulisemat arvuti ja interneti kasutamise takistust õppetöös

Arvuti ja interneti kasutamise takistused õppetöös Vastanud

Vähene arvutikasutamise oskus 28

Lastele mõeldud õppeprogrammide vähesus 23

Lapsevanemate vastuseis 22

Arvuti puudumine rühmas 21

Internetiühenduse puudumine rühmas 19

Uurimusest selgus, et enim takistavad valmisolekut arvuti lõimimisel õppetöösse

tehnilised põhjused: arvuti puudumine rühmatoas, arvutite vähesus lasteaias,

internetiühenduse puudumine rühmatoas. Sellest võib järeldada, et arvuti kasutamise

valmisolekut mõjutab arvuti ja interneti puudumine rühmatoas.

Peaaegu pooled respondentidest leidsid, et arvuti ja interneti kasutamine lasteaias on

vajalik (joonis 4).

Joonis 4. Arvuti kasutamise vajalikkus.

46% uuringus osalenutest arvasid, et pigem vajalik ja 5% pigem ei pea arvuti kasutamist

lasteaias oluliseks. Uurimuses osalenud lasteaiaõpetajatest keegi ei arvanud, et arvuti ja

interneti kasutamine lasteaias ei ole üldse vajalik.

49%

46%

5%

vajalik

pigem vajalik

pigem ei ole

vajalik

28

Valmisolekut arvuti lõimimiseks õppetöös kinnitab responentide arvamus arvuti

kasutamise vajalikkusest, mis on vajalik ja pigem vajalik 95% uurimuses osalenud

lasteaiaõpetajate hinnangul.

Uuringus osalenud lasteaiaõpetajad peavad oluliseks arvuti kasutamist lasteaias ja alla

poolte on läbinud arvuti ja lasteaiaalased koolitused. Arvuti kasutamise vajalikkuses on

veendunud peaaegu kõik küsitletud. Saadud andmete põhjal võib järeldada, et

lasteaiaõpetajad peavad oluliseks arvuti kasutamist õppetöös.

4.2. Arvuti kasutamise võimalus lasteaia õppetöös

Toetudes väitele, et lasteaedades on vähene ja vananenud IKT riistvara (Kink, 2008;

Vinter, 2011b), huvitus autor oma töös lasteaiaõpetajate arvutikasutamise võimalustest

õppetöös.

Arvutit kasutamise kogemused ja võimalused õppeprotsessis on respondentidel

erinevad. Uurimuses osalenud lasteaiaõpetajatest 23 on kasutanud arvutit õppetöös kuni

kaks aastat, neist 15 olid töötanud lasteaias alla ühe aasta või 1-5 aastat (joonis 5).

Respondentidest 32 on õppetöös kasutanud arvutit 2-4 aastat. 5-10 aastat ja rohkem, kui

kümme aastat on oma töös arvuti abi rakendanud 14 lasteaiaõpetajat. 9 küsitletutest

vastasid, et ei ole üldse või on väga vähe arvutit kasutanud.

Joonis 5. Arvuti kasutamine töös lastega

Lasteaias on võimalus kasutada arvutit õppeprotsessis 4/5 vastanutel, kuuendikul on

mõnikord ja 5% vastanutel ei ole võimalust arvutit kasutada. Arvuti kasutamise

võimalus oma rühmas on olemas 9/10 valimist, ei ole ja mõnikord on alla kümnendikul

(joonis 6). 2% vastasid, et arvuti on, aga internetiühendus puudub ning vajadusel on

võimalik arvutit laenata.

9

14 1517

13

1

9

0

5

10

15

20

alla 1

aasta

1-2

aastat

2-3

aastat

3-4

aastat

5-10

aastat

rohkem

kui 10

aastat

muu

29

Joonis 6. Arvuti kasutamise võimalus rühmas

Uurimuses kogutud andmete põhjal selgus, et arvuti olemasolu rühmas on oluline 2/5

küsitletutest, ei ole oluline kolmandikule vastanutest ja ei oska öelda kümnendik. 18%

leidis, et arvuti kasutamine rühmas oleneb teemadest ja eesmärkidest ning leiti, et

aegajalt on oluline vahelduseks teistele tegevustele.

Uurimuse tulemuste põhjal võib väita, et 9/10 on rühmas olemas võimalused kasutada

arvutit õppetöös ja respondendid on kasutanud arvutit tegevustes keskmiselt 2-4 aastat.

Kogutud andmetest selgus veel, et reaalselt kasutavad arvutit õppetöös iga nädal 33%

uurimuses osalenud lasteaiaõpetajatest.

4.3. Arvuti ja interneti kasutamine

Arvutialased valmispaketid ja -programmid võimaldavad täielikult, osaliselt või väheste

muutustega kasutada õpetajal laste õppe- ja kasvatuseesmärkide saavutamiseks

erinevaid võrgukeskkondi (Kink, 2008). Sellest tulenevalt huvitus töö autor, milliseid

võrgukeskkondi, programme ning kui sageli lasteaiaõpetajad lapse arendamisel ja

õppetegevuse läbiviimisel kasutavad.

Uurimuses osalenutest 4 kasutavad igapäevaselt õppetöös arvutit (joonis 7). Igakuiselt

kasutavad arvutit 48% respondentidest. Kümnendik valimist kasutavad arvutit

tegevustes paar korda aastas. Paar lasteaiaõpetajat märkis vastuses ära, et arvutit

kasutavad nad vastavalt vajadusele.

90%

4%

4%

2%

jah

ei

mõnikord

muu

30

Joonis 7. Arvuti kasutamise sagedus õppetöös

Iga nädal kasutab arvutit õppetöös 33% uurimuses osalenud lasteaiaõpetajat. Neist enim

on 2-3 aastaste laste ja liitrühmadega tegelevad õpetajad. Ühes kuus kasutatakse arvutit

õppeprotsessis keskmiselt 4,9 korda. Sellest lähtuvalt võib järeldada, et Võrumaa

lasteaiaõpetajad kasutavad õppetöös arvutit ja internetti keskmiselt 1 kord nädalas.

Arvuti pakub erinevaid võimalusi valdkondade lõimimiseks. Enamik küsitletutest

kasutavad arvuti ja interneti võimalusi mina ja keskkonna tegevuse toetamiseks (joonis

8). Mõnevõrra vähem kasutatakse keele ja kõne ning matemaatika tegevuste

läbiviimisel. Respondentidest kuus ei kasuta tegevuste juures arvutit või otsivad mõtteid

tegevuste läbiviimiseks.

Joonis 8. Tegevustes arvuti ja interneti kasutamine

Uurimuses püüti välja selgitada, milliseid eelkooliealistele lastele mõeldud

õppeprogramme uurimuses osalenud lasteaiaõpetajad kasutavad.

Lapse arengu toetamisel on kuuendik valimist kasutanud eelkooliealistele lastele

mõeldud õppeprogramme: Sebran, Alguse asi, Virbits. Küsitletutest 81% ei kasuta

eelkooliealistele lastele mõeldud õppeprogramme. Respondentidest 4% ei osanud

nimetada eelkooliealistele lastele mõeldud õppeprogramme. Sellest võib järeldada, et

4

18

4

21

16

7 62

0

5

10

15

20

25

Iga päev 1-2

korda

nädalas

3-4

korda

nädalas

2-3

korda

kuus

1 kord

kuus

Paar

korda

aastas

Ei

kasuta

üldse

Muu

70

46

3423 22

7 6

01020304050607080

31

lastele mõeldud õppeprogramme kasutatakse vähe. Põhjuseks võib olla lastele mõeldud

arvutiprogrammide vähesus, mida kinnitab eelolev tabel 1. Saadud andmete põhjal võib

oletada, et nende programmide kohta on infot vähe.

Lastele mõeldud internetilehekülgi on palju. Neid katsetades ning uurides on võimalus

igapäevategevustele õppetöös huvitavat lisa leida. Uurimusest selgus, et kodulehekülgi

kasutavad valimis osalenud lasteaiaõpetajad rohkem, kui koolieelsetele lastele mõeldud

õppeprogramme (tabel 2).

Tabel 2. Veebimaterjalide kasutamine.

Erinevate veebimaterjalide kasutamine Vastanud

www.lastekas.ee 39

www.youtube.com 15

www.miksike.ee 10

www.looduskalender.ee 8

www.mudila.lastekas.ee 6

www.google.ee 5

www.loodusheli.ee 4

www.koolielu.ee 4

www.frepy.eu 3

www.lasteaed.net 3

www. takeke.delfi.ee 2

Ei kasuta 13

Enim kasutatakse www.lastekas.ee kodulehekülge. Õppetöös kinnistatakse mõisteid ja

uusi teemasid Jänku-Jussi multikatega tähtede ja numbrite õppimisel.

Www.youtube.com leheküljelt otsivad õpetajad erinevaid videosid loomadest ja

kodulindudest ning kasutavad seda internetilehekülge erineva muusika otsimiseks.

Uurimuses osalenud Võrumaa lasteaiaõpetajad loetlesid looduse ja keskkonnaga seotud

interneti lehekülgi, mille abil vaadeldi linde ja loomi läbi veebikaamerate ning kuulati

hääli.

Uurimusest selgus, et lasteaia õppetöös kasutab lapse arengu toetamiseks arvutimänge

27% uuritavatest. Küsitletud kasutavad erinevaid häälikumänge, lugema ja kirjutama

32

õpetavaid mänge, puzlesid, memoriine, ristsõnu ning tähelepanuga seotud arvutimänge.

Mängud on seotud erinevate teemadega ja tegevustega. Näiteks: liiklus, loodus ja

matemaatika. Välja oli toodud veemäng Rändur Tilk; Pipi mäng. Internetilehekülgedelt

www.muki.loremipsum.ee: www.lastekas.ee; www.frepy.eu arvutimängud.

Valimisse kuulunud küsitletud olid kõige rohkem kasutanud õppeprotsessis pilte, filme

ja multifilme (tabel 3). Ligi viiendik uuritavatest kuulasid helisid ja ligi kuuendik

jälgisid veebikaamera abil linde või loomi. 41 küsitletutest olid allalaadinud erinevaid

töölehti ja 38 vastanutest olid ise koostanud töölehti.

Tabel 3. Tegevused arvutis ja internetis

Tegevused arvutis ja internetis Vastanud

Vaadanud pilte/filme/multifilme 66

Kuulanud erinevaid helisid 58

Jälginud veebikaamera abil linde või loomi 44

Laadinud alla erinevaid töölehti 41

Koostanud töölehti 38

Kasutanud lugemist, kirjutamist või matemaatika õppimist soodustavaid

mänge

28

Kasutanud lastele mõeldud õppeprogramme 23

Õpetanud lastele ohutut käitumist internetis 17

Muu 5

Vähem kasutati uurimuse andmetel arvuti ja internetipõhiseid lugemist, kirjutamist või

matemaatika õppimist soodustavaid arvutimänge. 23 uuritavat olid kasutanud

õppetegevuses lastele mõeldud õppeprogramme ja 17 küsitletut lasteaiaõpetajat oli

lastele õpetanud ohutut käitumist internetis. Üks uurimuses osalenud lasteiaõpetaja oli

teinud koos lastega lihtsamaid filme. Muu vastusena märgiti, et ei ole kasutanud arvutit

õppetegevustes.

Võib väita, et uurimuses osalenud lasteaiaõpetajad pigem kasutavad lapse arengu

toetamiseks erinevaid internetilehekülgi, kui arvutimänge ja õppeprogramme. Enamus

respondentidest on lastega vaadanud pilte/filme/multifilme. Enim kasutatakse arvutit

33

mina ja keskkonna ning keel ja kõne tegevuste läbiviimisel. Keskmiselt 4,9 korda ühes

kuus lõimivad respondendid õppetegevusse arvutit ja interneti.

4.4. Arvuti mõju lapse arengule

Viimasel kümnel aastal on diskuteeritud selle üle, kas arvuteid kasutavad lapsed

muutuvad passiivseks õppijaks, kas arvutid pärsivad laste loovust ja fantaasiat,

isoleerivad lapsi kaaslastest, manipuleerivad nendega, jne. Tänu sellele on inimesed

jagunenud kahte leeri – skeptikud ja pooldajad (Kink, 2008). Sellest lähtuvalt tekkis

autoril huvi välja selgitada lasteaiaõpetajate arvamus arvuti mõjust õppeprotsessis lapse

arengule – nii vaimsele, füüsilisele, kui ka sotsiaalsele.

Kasutades eakohaseid arvutitarkvarasid ja programme, loob täiskasvanu lapsele soodsa

arengukeskkonna (ibid., 33). Küsitlusest selgus, et üle poolte vastanutest peab arvuti

mõju lapse arengule positiivseks (joonis 10).

Joonis 10. Arvuti mõju lapse arengule.

Pigem negatiivseks peab arvuti ja interneti mõju 4%. 2/5 uuritavatest leidis, et arvuti

mõju lapse arengule on nii positiivne kui ka negatiivne. See sõltub arvutis veedetud

ajast, mängitud arvutimängudest, kasutatud arvutiprogrammidest, lapse vanusest ja

lapsevanematest.

56%

4%

40%

positiivne

negatiivne

nii ja naa

34

Võib järeldada, et uurimuses osalenud lasteaiaõpetajad hindavad arvuti mõju lapse

arengule pigem positiivseks ja rõhutavad arvuti kasutamisega seotud ohtudega

arvestamist.

Uurimuses osalenud lasteaiaõpetajatest 57% on arvamusel, et arvuti ja interneti

kasutamine mõjutab lapse vaimset arengut positiivselt. Soodustab uute teadmiste

omandamist ja taju, tähelepanu ning mõtlemise arengut (tabel 4). Respondendid leiavad,

et arvuti muudab õppimise huvitavamaks, motiveerib last õppima ja laiendab lapse

silmaringi. Lisas 4 on välja toodud respondentide arvamused arvuti kasutamise

positiivsetest mõjudest lapse vaimsele arengule.

Tabel 4. Positiived mõjud lapse vaimsele arengule

Positiivsed mõjud lapse vaimsele arengule Vastajate arv

Soodustab taju, tähelepanu ja mõtlemise arengut 13

Omandab uusi teadmisi 10

Muudab õppimise huvitavaks ja motiveerib last õppima 8

Laiendab silmaringi 7

Valimist 37% arvasid, et mõju lapse vaimsele arengule on positiivne ja ka negatiivne –

sõltub arvuti kasutamise ajast, lapse arengust ja vanusest, täiskasvanute suunamisest,

tegevustest mida arvutis tehakse. Näiteks: arvuti kasutamise ja muude tegevuste vahel

peab valitsema tasakaal; laps peab saama suhelda teiste lastega piisavalt; kui last

suunata, mida vaadata ja kui palju vaadata, siis mõjub vaimset arengut soodustavalt;

oleneb vaadatavast materjalist. Negatiivseks hindasid arvuti mõju lapse vaimsele

arengule 6% uuritavatest.

Enim tähelepanu kirjanduses on pööratud arvuti negatiivsele mõjule. See on pigem

seotud arvuti kasutaja füüsilise arenguga. Arvuti võimalikest ohtudest füüsilisele

arengule on kõige rohkem nimetatud: luu- ja lihaskonna kahjustusi ning

nägemisprobleeme (tabel 5). Uurimusest selgus, et ligi 2/3 valimist hindab arvuti

kasutamisel tekkivat mõju lapse füüsilisele arengule negatiivseks ja suuremat ohtu

nähakse mõju liikumisharjumustele ja lapse rühile.

35

Tabel 5. Negatiivsed mõjud lapse füüsilisele arengule

Mõjud lapse füüsilisele arengule Vastajate arv

Negatiivne mõju liikumisharjumustele 16

Negatiivne mõju rühile 10

Mõju nägemisele 7

Luu- ja lihaskonna kahjustused 6

Ei soodusta sportimisharjumuste kujundamist 2

Arvuti kasutamist hindavad positiivseks 8% uuritavatest: arendab peenmotoorikat (hiire

liigutamine), silma ja käe koostööd. 28% pidas arvuti mõju positiivseks ja negatiivseks

põhjendades oma vastust arvutis veedetud aja ja liikumisaktiivsusega: kui arvuti taga

istumine on tasakaalus muude mängude ja tegevustega (näiteks sport) ei avalda arvuti

kasutamine lapsele füülsiliselt negatiivset mõju; ei mõjuta halvasti, kui teeb ka trenni ja

liigub värskes õhus.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (sh arvuti) mõjutavad lisaks vaimsele ja

füüsilisele arengule ka lapse sotsiaalset arengut. Arvuti mõju sotsiaalsele arengule

pidasid respondendid positiivseks 37% vastanutest ja negatiivseks 38%. Positiivseks

ning ka negatiivseks hindas arvuti mõju lapse arengule 25% uurimuses osalenud

Võrumaa lasteaiaõpetajat.

Positiivsetest mõjudest toodi välja: lapsel laieneb silmaring; areneb iseseisvus,

enesehinnang kasvab, ta saab demonstreerida oma oskusi, eduelamusi. Negatiivse

mõjuna tõid respondendid esile: pärsib sotsiaalse suhtlemise algatust; ei arenda

empaatiavõimet; vahetu suhtlemise kogemus jääb väheseks. Arvuti mõju lapse

sotsiaalsele arengule on respondentide hinnangul seoses arvutis veedetud aja,

täiskasvanute suunamise ja järelevalvega ning arvuti kasutamise eesmärgiga. Näiteks:

kui arvuti kasutamine on seotud kindla eesmärgiga omandada teatud oskusi ja seda

tehakse mõistlikult, aitab see lapse sotsiaalsele arengule kaasa, kuid klammerdumine

arvutisse aja täitmise nimel viib enamasti selleni, et lapsel ei kujune välja oskust

päriselus suhelda, nad on sageli eraklikud, endast paremal arvamusel, hoolimatud,

ükskõiksed ja agressiivsed teiste suhtes.

Erinevates riikides läbiviidud uuringud on kinnitanud, et IKT valdkonna sidumisel

õppetegevusega on reaalne ja tulemuslik eesmärk (Kink, 2008). Arvuti kasutamist

36

õppeprotsessis soodustab 50 respondendi arvates õpihuvi. 15 leidis, et muudab laste

õppimise kergemaks ning 14 ei näe erinevusi traditsioonilise õppimise vahel (joonis

11). 15 vastanut nimetasid erinevaid mõjusid arvuti kasutamise kohta õppeprotsessis.

Näiteks: mitmekesistab igapäevast õppeprotsessi, annab õpetajale võimaluse erinevate

materjalide kasutamiseks, muudab õppeprotsessi huvitavamaks, täiendab, ilmestab, toob

vaheldust. Üks vastanutest leidis, et suhtlemine ja vahetu kontakt õpetajaga peaks

olema see, mis tekitab lapses huvi õppetegevuse vastu.

Joonis 11. Arvuti kasutamise mõju õppeprotsessis.

Uurimuse käigus kogutud andmete põhjal võib väita, et enamus küsitletud

lasteaiaõpetajatest hindab arvuti kasutamist õppetöös õpihuvi soodustavaks ja muudab

õppimise lapsele kergemaks. Võib järeldada, et respondentid peavad mõju

õppeprotsessile positiivseks.

Uurimusest selgus, et lasteaiaõpetajad peavad arvuti mõju lapse vaimsele ning

sotsiaalsele arengule pigem positiivseks ja füüsilist arengut pärssivaks. Respondendid

rõhutavad arvuti kasutamisega seotud ohte, mis võivad positiivsele arengule hoopis

negatiivselt mõjuda. Sellest võib järeldada, et lasteaiaõpetajad on teadlikud arvutiga

seotud ohtudest lapse arengule. Arvuti kasutamise mõju õppeprotsessis hindavad

respondendid positiivseks ning uurimuse andmete põhjal võib väita, et õpetajad, kes

kasutavad arvutit iga nädal, hindavad arvuti mõju lapse arengut soodustavaks ja peavad

arvuti mõju õppeprotsessile positiivseks.

15

50

14 15

0

20

40

60

Muudab lastele

õppimise kergemaks

Soodustab õpihuvi Ei erine

traditsioonilisest

õppimisest

Muu

37

ARUTELU

Käesoleva uurimusega soovis töö autor välja selgitada, milline on lasteaiaõpetajate

arvamus ja võimalused arvuti kasutamisest õppeprotsessis lapse arengu toetamisel.

Ankeetide laekumise põhjal võib oletada, et lasteaiaõpetajate seas ei ole arvuti

kasutamine õppetegevuses oluline.

T. Kink (2008) peab oluliseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (sh arvuti)

rakendamisel õpetajate teadmisi ja oskusi. Uurimuses kogutud andmete põhjal võib

väita, et Võrumaa lasteaiaõpetajatel on olemas valmisolek arvuti kasutamiseks

õppetöös. Respondendid hindasid oma arvutialaseid teadmisi keskmiseks. Kogutud

andmetest selgus, et üle poolte Võrumaa lasteaiaõpetajate omavad ettevalmistust arvuti

kasutamiseks. Nad on teadmised omandanud, kas ülikoolist või iseõppimise teel ja alla

poolte respondentide on läbinud viimastel aastatel arvutialased koolitused. Samuti võib

uurimustulemustest järeldada, et huvi arvutialaste koolituste vastu on väike. Järeldust

kinnitab Euroopa üheksa riigi partnerlusprojekti Day Care Training (DCT) raames

Eestis läbiviidud uuring, millest selgus, et kõige vähem huvi pakkusid laste meedia

teadlikkuse tõstmise koolitused (Kollom, 2010). Lasteaiaõpetajate vähest huvi

arvutialaste koolituste vastu kinnitab ka Tiigrihüppe sihtasutuse 2010. aasta kokkuvõte,

millele on viidanud K. Vinter (2011b).

Õppeprotsessis tuleks traditsiooniliste õpetamismeetotite kõrval näha senisest enam ka

tehnoloogiliste vahendite kasutamist. Käesolevast uurimusest selgub, et Võrumaa

lasteaedade õpetajatel on olemas 90% esmased võimalused (arvuti ja internet

rühmaruumis) arvuti kasutamiseks õppetöös. Arvuti ja interneti kasutamine on aga

vähene, sest vahendid on puudulikud: nt vananenud, puuduvad kõlarid ja ekraan on

väike. K. Vinter ja T. Kink on samuti välja toonud lasteaias arvutite kasutamise

vähesuse põhjuseks vananenud riistvara ja tehniliste vahendite vähesust.

Arvutikasutamise võimalus rühmas on oluline alla poolte Võrumaa lasteaedade

õpetajale. Keskmiselt on õppetegevuses respondendid arvutit kasutanud 2-4 aastat.

Uurimusest selgub, et lasteaiaõpetajad hindavad samuti arvuti ja interneti mõju õpihuvi

soodustavaks ja õppimist kergendavaks. T. Kink (2008) rõhutab erinevates riikides

läbiviidud uuringuid, mis kinnitavad, et IKT valdkonna sidumisel õppetegevusega on

eesmärk reaalne ja tulemuslik. Õppetöös kasutavad arvutit ja interneti Võrumaa

lasteaiaõpetajad keskmiselt üks kord nädalas ja enim viiakse läbi arvutiga mina ja

38

keskkonna tegevusi. Sagedamini kasutavad arvutit ja internetti õppetöös liitrühmade ja

2-3 aastaste laste rühmade õpetajad.

Eelkooliealistele lastele mõeldud eesti keelsed võrgukeskkonnad on oma mahult küll

väiksemad, aga võimaldavad õpetajal kasutada õppetöös erinevaid õppemänge ja

kasvatustegevuse materjale (Kink, 2008). Uurimusest selgub, et lasteaiaõpetajad teavad

eestikeelsetest õppeprogrammidest vähe ja üksikud kasutavad neid õppetöös, näiteks:

Sebran, Alguse asi, Virbits. Tihedamalt külastatakse erinevaid veebimaterjale, näiteks:

www.lastekas.ee. Uuringust selgus, et enim vaadati arvutis pilte, filme või multifilme;

kuulati erinevaid helisid ja jälgiti veebikaamera abil linde ning loomi.

Laste positiivse arengu tagamisel rõhutasid lasteaiaõpetajad, et oluline on

individuaalsus ning arvuti mõju lapse aregule oleneb kasutamisajast, tegevusest,

saadavast infost, suunamisest ja järelevalvest. Lasteaiaõpetajad pidasid mõju vaimsele

arengule pigem positiivseks: aitab kujundada suulist ja kirjalikku kõnet; arendab

sõnavara; loogilist mõtlemist. Füüsilisele arengule aga negatiivseks:

nägemisprobleemid; mõju luu- ja lihaskonnale; vähene füüsiline tegevus. Sotsiaalse

mõju hindamisel jäid lasteaiaõpetajad eriarvamusele, pidades seda nii negatiivseks, kui

ka positiivseks. T. Kink (2008) leiab, et info- ja kommunikatsioonide kasutamine on

individuaalne ja seostub lapse vaimse, füüsilise ja sotsiaalse arenguga.

Tänapäeva tehnika võimaldab lasteaiaõpetajal kasutada tegevuste rikastamiseks ja

vaheldusrikkamaks muutmiseks arvutis ja internetis pakutavaid võimalusi alates

erinevatest veebilehekülgedest ja lõpetades eelkooliealistele lastele väljatöötatud

õppeprogrammidega. Uurimusest selgus, et neid võimalusi rakendavad vähesed

lasteaiaõpetajad. Olgu siis põhjuseks riistvara, teadmised või isiklik suhtumine. IKT on

laste tulevikuga tihedalt seotud ja lasteaiaõpetaja ei tohiks jätta kasutamata võimalust

lõimida arvutit ning internetti teiste tegevustega.

Käesoleva uurimuse piiratud raamid võimaldasid käsitleda vaid väikest gruppi

lasteaiaõpetajaid. Teemat oleks vaja rohkem uurida, et väljaselgitada üldisem

lasteaiaõpetajate arvamus arvuti kasutamisest lasteaia õppeprotsessis.

Vaadates käesolevale uurimusele tuleb arvestada sellega, et mitte kõik joonistel ja

tabelites kajastuvad andmed ei pruugi olla kogu tõde. Üldistused lasteaiaõpetajate

arvamusest arvuti kasutamise võimalustest lapse arengu ja lasteaia õppeprotsessi

39

toetamise kohta võivad olla mõjutatud otseselt või kaudselt teiste lasteaiaõpetajate

arvamustest.

40

KOKKUVÕTE

Käesolev lõputöö on koostatud teemal: arvuti kasutamine lasteaia õppeprotsessis

Võrumaa lasteaedade näitel. Töö eesmärk oli välja selgitada lasteaiaõpetajate arvamus

arvuti kasutamise võimalustest lapse arengu ja lasteaia õppeprotsessi toetamisel.

Kiire info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng on esitanud uued väljakutsed

haridussüsteemile, sealhulgas lasteaedadele. Tehnoloogia rakendamisel ei piisa ainult

materiaalsete vahendite olemasolust, vaid vajalikud on ka lasteaiaõpetajate valmisolek,

oskused ja soov uusi tehnoloogiaid kasutusele võtta ning neid otstarbekalt rakendada.

Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (sh arvuti) on laste tulevik ja nad

peavad õppima seal toime tulema.

Lasteaias ja teistes hariduse valdkonnas töötavate inimeste jaoks peaks olema eesmärk

lapsi selleks võimalikult hästi ette valmistada. Käesolevast uurimusest selgus, et

enamus lasteaiaõpetajaid hindab lapse arengu ja õppeprotsessi toetamisel arvuti ja

interneti mõju õpihuvi soodustavaks ja õppimist kergendavaks.

Lähtuvalt lõputöö eesmärgist selgitada välja Võrumaa lasteaedade õpetajate arvamus

arvuti kasutamise võimalustest lapse arengu ja lasteaia õppeprotsessi toetamisel, sai

eesmärk täidetud. Seda kinnitavad uurimistulemused:

• lasteaiaõpetajatel on olemas esmased teadmised arvutist, et lõimida

õppetegevusse arvutit ja internetti;

• lasteaiaõpetajatel on olemas esmased tehnilised võimalused arvuti kasutamiseks

õppetöös;

• keskmiselt lõimivad lasteaiaõpetajad tegevustesse arvutit ja internetti üks kord

nädalas ja enim kasutatakse erinevaid võrgukeskkondi;

• arvuti mõju lapse arengule õppeprotsessis hindavad õpetajad positiivseks ja

õpihuvi soodustavaks.

Uurimusest järeldub, et lasteaiaõpetajatel on olemas valmisolek arvuti kasutamiseks

õppetöös ja nad hindavad arvuti mõju õppetegevuses lapse arengule soodustavaks.

Lasteaiaõpetajad pidasid vajalikuks arvuti kasutamist õppeprotsessis. Arvuti ja interneti

kasutamise võimalus rühma iruumis on olemas peaaegu kõigil uurimuses osalenud

lasteaiaõpetajatel. Kuid selle õppetöösse rakendamisel võib saada takistuseks riistvara

tehniline vanus ja seisukord. Lasteaiaõpetajad lõimivad tegevustesse arvutit keskmiselt

41

üks kord nädalas ja sagedamini külastatakse erinevaid internetilehekülgi õppetegevuse

toetamiseks.

Autorile teadaolevate andmete põhjal ei ole otseselt antud teemal Tallinna Ülikooli

Pedagoogilises Seminaris uurimust läbi viidud. Käesoleva lõputöö tulemusi ei saa

üldistada ja nende põhjal laiemaid järeldusi teha, sest valim antud uurimuses oli väike.

Täpsemate andmete saamiseks on vajalik läbiviia põhjalikum uurimus laiema

kontingendiga, mida käesolev uurimus ei võimaldanud. Töö autori arvates vajaks sama

teema edaspidi laiemat uurimist.

Antud uurimuse põhjali võib siiski järeldada, et probleem millele tuleb rohkem

tähelepanu pöörata, on arvuti ja interneti lõimimine erinevates tegevustes. Oluline on, et

lasteaiaõpetaja kasutaks arvuti ja interneti võimalusi erinevate õppetegevuste

lõimimisel.

Arvuti ja internet on üheks õpikeskkonnaks, mis avaldab mõju lapse arengule. Arvuti

ning teiste info- ja kommunikatsioonivahentite kasutamine on saanud üha suurema

tähtsuse igapäevaelus, andes lasteaiaõpetajale veel ühe võimaluse, lisaks

traditsioonilistele õpetamismeetoditele, õppeprotsessi eesmärkide saavutamiseks.

42

KASUTATUD KIRJANDUS

Aaremäe, H. (2009). Reklaamist küllastunud lapsepõlv. Rmt. Kivi, L. & Sarapuu, H.

(Koost). Lasteaialaps peres. Tartu: AS Atlex, 58-71.

Davenport, A., M. (2007). Technology in Kindergarten. [2012, aprill

22]http://schoolcomputing.wikia.com/wiki/Technology_in_Kindergarten

Edwards, L. (2009). Computers in Preschool: Hurting or Helping? [2012, märts 31]

http://www.education.com/magazine/article/preschoolers-computers-bottom-

line/

Eurobaromeeter. (2011). Eesti kodanikel on võrrelduna Euroopa keskmisega mõnevõrra

suurem ligipääs internetile nii arvutis kui ka telefonis. [2012, aprill 15]

http://www.emor.ee/eurobaromeeter-eesti-kodanikel-on-vorrelduna-euroopa-

keskmisega-monevorra-suurem-ligipaas-internetile-nii-arvutis-kui-ka-telefonis/

Heiting, G ( 2011 ). Kids, Computers and Computer Vision. [2012, aprill 15]

http://www.allaboutvision.com/parents/children-computer-vision-syndrome.htm

Helme, K. (2010). Maiki Liivas: ka arvuti aitab lastel suhtlema õppida. [2011, oktoober

4] http://www.opleht.ee/?archive_mode=heading&headingid=947&print=1

Henrik soovitab: www.lego.com. (2008). [2012, mai 1] http://www.ohtuleht.ee/268070

Kink, T. (2008). Infotehnoloogia. Rmt. Kikas, E. (Toim.). Õppimine ja õpetamine

koolieelses eas. Tartu Ülikooli Kirjastus, 334-351.

Kollom, K. (2010). Lasteaiaõpetajate täienduskoolituse seis ja vajadused. [2012,

oktoober 4] http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/1_2010/lugu8.pdf

Lapsed ja noored liiguvad internetikasutuse esireas. (2002). [2012, aprill 15]

http://www.emor.ee/lapsed-ja-noored-liiguvad-internetikasutuse-esireas/

Minu esimesed avastused looduses. (2006). Tallinn: TEA kirjastus.

Netilambad. (2011). [2012, mai 1]

http://www.targaltinternetis.ee/opetajatele/multifilmid/

Nugin, K. (2013). Keskkonna loomine. Rmt. Nugin, K. (Koost.). Üldõpetuse

rakendamine lasteaias. Tartu: AS Atlex, 84-87.

43

Pere, I. (2012) Töövihik „Mängi ja õpi internetis”. [2012, mai 1]

http://www.targaltinternetis.ee/2012/02/mangi-ja-opi-toovihik/

Randver, K. (2010). 2009. aastal oli Eesti 6-74 aastaseid internetikasutajaid 861 000.

[2012, aprill 15] http://www.emor.ee/2009-aastal-oli-eestis-6-74-aastaseid-

internetikasutajaid-861-000/

Semidor, K. (2009). PROBLEEM: Arvuti lasteaialastele? [2012, aprill 15]

http://www.arvutikaitse.ee/lapsed-ja-internet-kas-ohutu-kooslus/

Zamani, R. ( 2009). Computers and Young Chilren. [2012, aprill 21]

http://www.education.com/reference/article/Ref_Computers_Children_3/

Thompson, S. (2010).Pros & Cons of Kids & Computers. [2012, aprill 21]

www.livestrong.com/article/194924-pros-cons-of-kids-computers/

Trei, K (2011). Laps ja internetireklaamid. [2012, aprill 15]

http://www.teatoimeta.ee/Laps_ja_internetireklaamid_369.htm

Vahenurm, K. (2011). Virtuaalne aabits Virbits. [2012, mai 12]

http://koolielu.ee/waramu/view/178546b2c1a185167944730d0f7bbbef2ca5e525

e

Vare, T. (2002) Arvuti ei ole mänguasi. [2012, aprill 15] http://www.ria.ee/lib/am-2001-

2005/4416_11D.HTM

Velde, A. (2010). Internet muudab seksuaalkasvatust. [2012, aprill 15]

www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=3935

Vilen, K. (2007). Onlein-lapsed. [2011, detsember 26]

http://naistemaailm.ee/artiklid/8955/online_lapsed.html?art_magaz=9&magaz_g

roup=1706 (26.12.2011).

Vinter, K. (2010a). Meedia väärtuste kujundajana. Rmt. Jung, N. & Lilles, L. (Toim.).

Väärtused koolieelses eas Väärtusekasvatus lasteaias. Tartu: AS Pakett, 145-

162.

Vinter, K. (2010b). Meediamängud lasteaias. Tallinn: ILO.

Vinter, K. (2011a). Meedia ohud. [2012, oktoober 4]

http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=5878

44

Vinter, K. (2011b). Infotehnoloogia ja lasteaiaõpetaja toimetulek. [2012, aprill 15]

www.opleht.ee/?archive_mode=articleid=6362

Vinter, K. (2011c). Esimesed sammud väikelaste meediakasvatuses Eestis. Tartu:

ASAtlex.

Vinter, K. (2012). Kristi Vinter: kaasaegne tehnoloogia – kui vanalt alustada. [2012,

aprill 15] http://arvamus.postimees.ee/790778/kristi-vinter-kaasaegne-

tehnoloogia-kui-vanalt-alustada/

Vinter, K., Kollom, K. (2012). Lasteaia õpetaja koolitus olgu tänapäevane. [2013, aprill

11]

http://www.opleht.ee/admin/pages/preview/?archive_mode=article&articleid=75

48&print=1

Väljataga, T. , Pata, K. , Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine

haridustehnoloogiliste vahenditega. Rmt. Pata, K. , Laanpere, M. (Koost.).

Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: Ilo Print, 11-30.

45

LISAD

46

LISA 1

Võrgukeskkonnad ja kodul