Click here to load reader

Acta Semiotica Estica XIII - · PDF fileActa Semiotica Estica XIII Eessõna Acta Semiotica Estica XIII number on avatud teemavalikule kohaselt limalt mitmekesine, liikudes vaevata

  • View
    270

  • Download
    2

Embed Size (px)

Text of Acta Semiotica Estica XIII - · PDF fileActa Semiotica Estica XIII Eessõna Acta...

Acta Semiotica Estica XIII

Acta Semiotica Estica XIII

Tartu 2016

Koostajad ja toimetajad: Ott Puumeister, Silvi Salupere

Raamatu vljaandmist toetas grant PHVFI 16939

Keeletoimetaja:

Eva Lepik

Kaanekujundus: Mehmet Emir Uslu

Kaanefoto: Timo Maran

Toimetuskolleegium:

Hasso Krull (Tartu, Eesti)

Peet Lepik (Tallinn, Eesti) Peeter Linnap (Tartu, Eesti)

Andres Luure (Tallinn, Eesti) Aare Pilv (Tartu, Eesti)

Marek Tamm (Tallinn, Eesti)

Aleksei Turovski (Tallinn, Eesti) Jaan Valsiner (Worcester, USA)

Vilmos Voigt (Budapest, Ungari)

ISSN 14069563

Autoriigus Eesti Semiootika Selts 2016

Tartu: Bookmill

Acta Semiotica Estica XIII

SISUKORD

EESSNA .................................................................................. 7

MARI-LIIS MADISSON

Snowdeni skandaali kujutamine eesti meedias: hirmu ja

ohtude konstrueerimine ......................................................... 10

JAANIKA ANDERSON, MARIA-KRISTIINA LOTMAN

Intrasemiootiline tlge antiikkunsti jljendustes (Tartu li-

kooli kunstimuuseumi kogude phjal) .................................. 36

TRIINU UPKIN

Rahvuste kujutamine klassikalises balletis ............................ 64

ANDRES LUURE

Idioodi armastus .................................................................... 104

KATRE PRN

Semiootika koht modelleerivate ssteemide reas: eelmrk-

meid loomingulisest ja mngulisest modelleerimisest huma-

nitaarteadustes ....................................................................... 119

MRKAMISI

Ott Puumeister

Mtisklusi tehnoloogilisest inimesest .......................................... 165

Madis Ligema Eesti Vabaerakond kui rahvusterviklik konservatiivsus libe-

raalses nahas ................................................................................ 174

Ekaterina Velmezova, Kalevi Kull

Juttu Tiit-Rein Viitsoga, semiootikast ......................................... 185

Sisukord

Tlkimine kui zoosemiootika phiksimus: Aleksei Turovski ja

TartuMoskva koolkond ............................................................. 197

Juri Lotman Tekst ja kultuuri mitmekeelsus .................................................... 211

Olga Freidenberg Sisenemine eesli seljas Jeruusalemma (evangeeliumimtoloo-

giast) ............................................................................................ 218

KROONIKA 2015 ..................................................................... 237

ABSTRACTS ............................................................................. 261

Acta Semiotica Estica XIII

Eessna

Acta Semiotica Estica XIII number on avatud teemavalikule

kohaselt limalt mitmekesine, liikudes vaevata objektianalsist

semiootika ldteoreetiliste probleemide lahkamiseni. Kesolev

number sisaldab viite originaalartiklit; lisaks on tavapraselt kohal

ka mrkamiste rubriik tlgete, intervjuude ja esseedega. Loomuli-

kult annab Acta ka levaate thtsamatest semiootikat puudutavatest

sndmustest, mille hulka kuuluvad nii X Tartu semiootika suvekool

kui ka Peeter Toropi juubelile phendatud konverents, ning

semiootika osakonnas kaitstud magistri- ja doktoritdest.

XIII numbri avab Mari-Liis Madissoni artikkel Snowdeni

skandaali kujutamine eesti meedias: hirmu ja ohtude konstruee-

rimine, mille eesmrgiks on selgitada USA salajase jlgimisprog-

rammiga PRISM seonduvate infolekituste vastuvttu eesti meedias.

Internetivabadust nhakse tnapeval he peamise identiteediloome

alustalana, mistttu puudutasid Snowdeni paljastused laiemat hulka

inimesi kui tavaprased poliitilised skandaalid. Uute tehnoloogiate

seostamine demokraatlike ja innovaatiliste hiskondlike arengutega

sattus Snowdeni lekituste valguses mrkimisvrse kahtluse alla.

Artiklis ksitletakse kolme philist tpi, kuidas erinevad artiklid ja

kommentaarid PRISMiga seonduvaid hirme vljendasid. Muuhulgas

selgub, et PRISMi retseptsioonis prdusid tehnoutopistikud kuju-

telmad suuresti mber ning asendusid dstoopiliste panoptikumi-

visioonidega ning et tnapevaste jlgimistehnoloogiate kaardis-

tamisel tmmati sageli paralleele totalitaarsete hiskondade

kirjeldustega.

Jrgnevalt prdume Jaanika Andersoni ja Maria-Kristiina

Lotmani artikli Intrasemiootiline tlge antiikkunsti jljendustes

(Tartu likooli Kunstimuuseumi kogude nitel) juurde ning

vaatame, kuidas autorid ritavad lahendada keerukaid jljenduse ja

originaali vaheliste piiridega seonduvaid probleeme. Tekst analsib

T kunstimuuseumi kogudes olevaid valandeid intrasemiootiliste

tlketeostena, lhtudes eelkige Umberto Eco teoreetilisest

raamistikust. Vttes eristuse aluseks viisi, kuidas koopia prototpi

Eessna

muudab vi edasi arendab, tuuakse vlja intrasemiootilise

tlkevormi alatbid. Vaadeldakse kopeerimise kigus toimunud

muutusi materjalis, tehnikas, mtmetes, terviklikkuses, stiilis ja

anris.

Triinu Upkin jtkab kunstianalsiga artiklis Rahvuste kujuta-

misest klassikalises balletis. Phihpoteesiks on, et kultuuriimpe-

rialistlikud ja orientalistlikud vaated, mis on tnapevani

balletiklassikas silinud, ei tulene mitte niivrd 19. sajandil loodud

narratiividest kui balletianri enda vormidest. Artiklis antakse

phjalik levaade klassikalise balleti anri kujunemisloost ja

spetsiifilistest vljendusvahenditest (vaadeldakse liikumiskeelt,

keha, muusikat ja koreograafiat). Seejrel analsitakse tnapeval

kige aktiivsemalt tismahus etendatavaid klassikalisi ballette, kus

tegelaste rahvused on olulised ja rhutatud. Need balletid on

grupeeritud rahvuste kujutamise viisi jrgi: 1) he vrrahvuse

balletid, mille tegevus toimub hest rahvusest tegelastega, aga see

rahvus on vaataja jaoks vras, eksootiline teine; vastandatud

rahvuste balletid ja rahvuste divertismendiga balletid, milles

rahvused on olulised vaid divertismendi tantsudes ja neil on

meelelahutusliku vahelduse pakkumise funktsioon. Anals testab

veenvalt, et orientalistlikud ja imperialistlikud vaated on

klassikalises balletis silinud ja svenenud mral, mis tnapeva

diskrimineerimist ja represseerimist pelgavas multikultuurses

maailmas on lausa naeruvrne, aga keegi ei pane seda thele.

Andres Luure esitab artiklis Idioodi armastus he versiooni

armastusest ning selle thtsusest semiootikale ning seob mningad

mtted armastuse kohta vrst Mkini armastusega Fjodor

Dostojevski Idioodis. Luure eristab kahte armastuse ilmingut:

armunud armastust ning armulist armastust; et armastus oleks

terviklik, peavad mlemad ilmingud kohal olema. Mrgi ja

thenduse vahelise suhte kaks klge vastavad Luure tlgenduses

armulisele armastusele ja armunud armastusele.

Originaalartiklite rubriigi lpetab Katre Prna Semiootika koht

modelleerivate ssteemide reas: eelmrkmeid loomingulisest ja

mngulisest modelleerimisest humanitaarteadustes. Artikli kirjuta-

mise ajendiks oli Prna jaoks tik, et Juri Lotmani artiklis Kunst

modelleerivate ssteemide reas esitatud kunstilise modelleerimise

ksitlusel on mitmeid sarnasusi tnase humanitaarteadusliku

Eessna

mtlemise ja praktikaga. Autor uurib, mille alusel Lotman

teaduslikku, mngulist ja kunstilist modelleerimist eritleb. Selleks

antakse esmalt levaade Lotmani (ja TartuMoskva koolkonna)

modelleerivate ssteemide ksitlusest, toomaks vlja olulisimad

tahud: modelleerivate ssteemide ksitluse mtestamine tunnetus- ja

tegevusteooriana, modelleeriva ssteemi agentsus, modelleeriva

tegevuse pragmaatilisus, modelleerimine kui tlkimine, suhtumine

mudeli tinglikkusse ja modelleerimise mitmetasandilisus.

Mrkamiste rubriiki alustab Ott Puumeister Mtisklustega

tehnoloogilisest inimesest, vites, et inimese ja tehnoloogia suhet

ennast tuleks vaadelda tehnikana, milles suhte kaks nivalt

eraldiseisvat osapoolt alles tekitatakse. Madis Ligema kirjutab

Eesti Vabaerakonnast kui rahvusterviklikust konservatiivsusest

liberaalses nahas, analsides Vabaerakonna keelekasutust ja

imagoloogiat. Edasi rgivad Ekaterina Velmezova ja Kalevi Kull

juttu semiootikast Tiit-Rein Viitsoga, tuntud soome-ugri keeletead-

lase, Tartu likooli lnemeresoome keelte emeriitprofessoriga.

Samade autorite sulest on kogumikus ka vestlus karismaatilise

zoosemiootiku Aleksei Turovskiga. Jrgnevalt on meil vimalus

Silvi Salupere tlkes lugeda Juri Lotmani loomingu hilisesse

perioodi kuuluvat artiklit Tekst ja kultuuri mitmekeelsus, mis

ilmus esmakordselt alles 1992. aastal. Tanel Perni tlkes on

kogumikus esindatud nukogude filoloogi ja kultuuriuurija Olga

Freidenbergi evangeeliumimtoloogia ksitlus Sisenemine eesli

seljas Jeruusalemma. Teksti autori eluajal ei avaldatud,

Freidenbergi taasavastasid TartuMoskva koolkonna semiootikud

ja esimesed tema td ilmusid veerandsajandi pikkuse vaheaja jrel

1973. aastal ajakirja Tid mrgissteemide alalt kuuendas

numbris.

Kroonika osa on tavapraselt sisutihe, kajas

Search related