Click here to load reader

Acta Semiotica Estica XI - · PDF fileActa Semiotica Estica XI Saateks Käesolev Acta Semiotica Estica erinumber on koostatud teadusprojekti „Nimetamise võim ühiskonnas ja

  • View
    239

  • Download
    0

Embed Size (px)

Text of Acta Semiotica Estica XI - · PDF fileActa Semiotica Estica XI Saateks Käesolev Acta...

  • Acta Semiotica Estica XI

    Acta Semiotica Estica XI

  • Sisukord

  • Acta Semiotica Estica XI

    Acta Semiotica Estica XI

    Erinumber Uurimusi nominatsiooni semiootikast

    Tartu 2014

  • Sisukord

    Koostajad ja toimetajad: lle Prli, Tanel Pern

    Kogumiku vljaandmist toetas ETF grant 7988

    Keeletoimetaja:

    Eva Lepik

    Kaanekujundus: Rauno Thomas Moss

    Kaanefoto:

    Timo Maran

    Toimetuskolleegium: Henri Broms (Helsinki, Soome)

    Hasso Krull (Tallinn, Eesti) Peet Lepik (Tallinn, Eesti)

    Peeter Linnap (Tartu, Eesti) Andres Luure (Tallinn, Eesti)

    Aare Pilv (Tartu, Eesti) Marek Tamm (Tallinn, Eesti)

    Aleksei Turovski (Tallinn, Eesti) Jaan Valsiner (Worcester, USA) Vilmos Voigt (Budapest, Ungari)

    ISSN 14069563

    Autoriigus Eesti Semiootika Selts 2014

    Tartu likooli Kirjastus

    www.tyk.ee

  • Acta Semiotica Estica XI

    Sisukord SAATEKS ........................................................................................ 7 TIIT REMM

    htsest nimetamisest tegevuseni: integratsiooni mistest ja objektist sotsiokultuurilise maailma uurimisel ................. 11

    ANTI RANDVIIR

    Suhtlusolukordade korraldamine: nide Eestist ................... 31 ANDREAS VENTSEL

    Metonmia ja metafoor II maailmasja-aegses Eesti poliitilises retoorikas ................................................................. 68

    ANU SARV

    ppeju professionaalne identiteet likooli institutsio-naalse ideoloogia mjuvljas ................................................... 102

    TANEL PERN

    Vabadus ja ideaalid: kirjanduse sotsiaalne modelleeriv funktsioon Johannes Semperi romaanis Kivi kivi peale ... 127

    KRISTIN VAIK

    ldistavaid thelepanekuid paguluses ilmunud eesti kirjanduslugude pinnalt ........................................................... 145

  • Sisukord

    LLE PRLI Luule maailma nimetamas ....................................................... 178

    EVA LEPIK

    Jutustajakujudest Karl Ristikivi Plevas lipus .................... 208 MRKAMISI BORISS GASPAROV

    Thelepanekuid Bulgakovi romaani Meister ja Margarita motiivistruktuuri kohta ............................................................ 233

    ANDREAS VENTSEL

    Knede kujundav jud: luues rahvust .................................... 299 KROONIKA 2013 .......................................................................... 307 ABSTRACTS ................................................................................... 321

  • Acta Semiotica Estica XI

    Saateks

    Kesolev Acta Semiotica Estica erinumber on koostatud teadusprojekti Nimetamise vim hiskonnas ja kultuuris phititjate artiklitest, mida hendab omavahel mitte niivrd temaatika, kuivrd ldine lhenemine uurimisobjektidele. Nimetatud projekt on olnud jtkuks eelnevatele nimesemiootikaga seotud teadusgrantidele (vt ka varasem artiklite kogumik Nimetamise strateegiatest eesti kultuuris Trt, 2008), mistttu annab kesolev ajakirjanumber tunnistust teatud jrje-pidevusest vaadeldava probleemistiku ksitlemisel. Kui varasemalt oli peathelepanu koondatud nimetamise praktikate kirjeldamisele, siis ndseks on aktsendid mneti muutunud. Kige ldisemad lhe-nemisviisid koonduvad nimetamises avalduva vastuolulise integree-riva desintegreeriva mehhanismi mber. Teisisnu kui reeglina on nimetamine seotud individualiseerimisega, objekti foonist eristami-sega, ksiku eristamisega ldisest, siis selle protsessi teiseks tahuks on objekte ja nhtusi ldnimede alla koondavate tervikute loomine. Seega on nimetamine ks semiootilise modelleerimise viise, mis omakorda on kahetine tegevus: tegelikkuse, objektide modelleeriv kirjeldamine ja mudelite loomine reaalsuse korrastamiseks. Nimetamise kui mudeliloome mistmine eeldab keskendumist mitte resultaadile ja selle kirjeldamisele, vaid funktsioonidele, thendusloome protsessile, mida kesoleva kogumiku artiklid on ka pdnud silmas pidada. Nimetamises ja nime ratundmises, selle omaksvtmises ilmnevad nii mtoloogilised kui ratsionaalsed maailma mtestamise viisid, mis omakorda annavad vimaluse sgavamalt mista sotsiokultuurilises keskkonnas toimuvat semiootilise reaalsuse konstrueerimist mis omakorda viib ksimuse juurde nime andjast, nimetamise igusest (selle usurpeerimisest totalitaarses ssteemis vi maailma loova nime-tamise igusest kunstiloomingus), nime kasutajast.

    Tiit Remmi artikkel htsest nimetamisest tegevuseni: integrat-siooni mistest ja objektist sotsiokultuurilise maailma uurimisel keskendub sotsiokultuurilise korrastatuse kirjeldamise viisidele, lh-tudes integratsiooni mistest, nagu seda interpreteeritakse sotsio-

  • Saateks 8

    loogilistes ja semiootilistes ksitlustes (Parsons, Sorokin, Bourdieu, Geertz, Lotman). Artikkel esitab erinevaid arusaamu integratsiooni tpidest ja mehhanismidest. Hinnates osa terviku (indiviidi his-konna) seoseid eelkige funktsionaalsest aspektist, tstab autor esile vajadust keskenduda tervikut kujundavate seostamisprintsiipide vljatoomisele. Metatasandiliste terviklikkuste loomine ja nende m-ratlemine on ulatuslikum semiootiline protsess, kus nimetamise prob-lemaatika on otseselt kaasatud, kuna see toimub keelelises kesk-konnas.

    Anti Randviir ksitlebki oma artiklis Suhtlusolukordade korral-damine: nide Eestist juba otsesemalt, konkreetsele nitematerjalile tuginedes nimetamise seost sotsiokultuurilise kategoriseerimisega. Autor osutab infoklluse ajastu paradoksile: globaliseerumine ja kultuurihikute htlustumine toob enesega kaasa isoleeritud info-alade tekke, thenduslike paradigmade suvalisuse. Vabalt liikuvad semantilised ksused vimaldavad luua integreerunud tervikuid, ku-jundada identiteeti vabalt valitud alustelt. Niisiis kaasneb integrat-siooniga infossteemi saarestumine, mikrosootsiumite teke. Mis on kergelt manipuleeritavad (toimuvad vrtuste ja objektide vastastiku-sed lekanded). Artikkel lisab vaadeldavatele ksimustele kognitiivse aspekti.

    Andreas Ventsel jtkab artiklis Metonmia ja metafoor II maailmasja aegses Eesti poliitilises retoorikas oma varasemate uurimuste temaatika ksitlemist, tites ajalise lnga Eesti riigijuhtide knedes konstrueeritud subjekti (eesti rahvus, rahvas, meie) ana-lsis. Materjal on interpreteeritud retooriliste vtete metonmia ja metafoori kaudu, nagu seda on teinud nt vene kultuuri kirjel-damisel B. Uspenski. Selline lhenemine eeldab vaatepunkti arves-tamist, mis antud nimetamisviiside puhul on sna selgelt fikseeritud, kuna tegemist on poliitikute knedega, kes esitavad valitseva reiimi seisukohti. Artikkel demonstreerib poliitilise retoorika vttestikku, mis loob illusoorset subjekti adressaati objektistava strateegiaga.

    Anu Sarve artikkel ppeju professionaalne identiteet likooli institutsionaalse ideoloogia mjuvljas on konkreetsel materjalil (ksitlustel, vestlustel) tuginev uurimus ppeju vrtushoiakute ja enesehinnangute kohta. Autor toob vlja ppeju identiteeti kujun-davad faktorid ning vrdleb enesekirjelduse kaudu saadud andmeid

  • Saateks 9

    likooli kui institutsiooni poolt ppejule esitatud nuete ja ootus-tega. Uurimus vimaldab vita, et formaalsed (kvantitatiivsed) li-kooli-poolsed nuded lahknevad olulisel mral ppejudude eneste poolt vrtustatust. See sisemine konflikt kujundab olulisel mral ppeju identiteeti tnases likoolis.

    Sillaks sotsio- ja kirjandussemiootiliste uurimuste vahel on Tanel Perni uurimus Vabadus ja ideaalid: kirjanduse sotsiaalne model-leeriv funktsioon Johannes Semperi romaanis Kivi kivi peale. Kunstitekstile olemuslik kordumatu reaalsuse loomine, ideaalse ktkemine konkreetsesse vormi on vaadeldavas teoses saanud ideo-loogilise mudeli estetiseeritud esituseks.

    Kristin Vaik on seadnud suurema uurimuse eesmrgiks vaadel-da erinevatel aegadel kirjutatud eesti kirjanduse ajaloolisi levaateid kui tekstikorpust, mis metatasandil moodustavad teatud moel struk-tureeritud kultuuriteksti. Artikkel ldistavaid thelepanekuid pa-guluses ilmunud eesti kirjanduslugude pinnalt on phendatud 20. sajandil paguluses ilmunud kirjanduslugudele. Autor sstemati-seerib materjali, vaatleb lugude asetumist traditsiooni, nende oma-vahelisi seoseid, sltuvust adressaadist. Ptakse vlja selgitada in-variantset eesti kirjanduse mistemahtu ja thendust. Sellisena omab uurimus iseseisvat vrtust ja on samas heks osaks suurema pildi loomisel ja mtestamisel.

    lle Prli artikkel Luule maailma nimetamas on phendatud prisnimede ja lingvistiliste terminite kasutusele J. Brodski luules ja pab nidata, kuidas nimed saavad luuletekstis poeetika osaks, retooriliseks vtteks. G. Freget parafraseerides vib elda, et pris-nime thenduse ehk osutuse antuse viisi dikteerib siin poeetiline kontekst, mis aga samas ise jtab lugejale ruumi oma kogemust ra-kendada ja thendusi nihutada. Troobiks muutudes kaotavad nii prisnimed kui terminid midagi oma loomusest ja lhenevad teine-teisele. Nime- ja terminikasutuse iseloom kujuneb ja muutub koos ldise poeetika teisenemisega.

    Eva Lepik on Ristikivi jutustamisviisidele keskenduvas artiklis Jutustajakujudest Karl Ristikivi Plevas lipus vaadelnud nn to-peldust, kus erinevalt markeeritud jutustaja-positsioonid thistavad romaani reaalsuse erinevaid mtkavu ja selle kaudu kujundavad oma adressaate ning nende osalusmra jutustamissituatsioonis.

  • Saateks 10

    Mrkamiste rubriigis sisaldub tlge Boriss Gasparovi uurimusest Thelepanekuid M. A. Bulgakovi romaani Meister ja Margarita motiivistruktuuri kohta, mis on kahtlemata autori ks tuntumaid tekste ja ksiti nimetatud romaani huvitavamaid ksitlusi. Teose (romaani-mdi) poeetika kirjeldus haakub kesoleva Acta numbri ldtemaatikaga juba ainuksi teemapstituse poolest (ro-maani poeetikas vljendunud mtoloogiline maailmangemine)