· Web viewO365 (Word; OneNote klassiruum) kasutamine õppetöös. Kooli infosüsteemide kasutamine (kooli koduleht, siseveeb). Internetist info otsimine ja kasutamine õppeülesannete

KOOSKÕLASTATUDkooli nõukogu poolt 05.03.2018

protokoll nr 1-2/7, lisa 2

KINNITATUDdirektori 05.03.2018

käskkirjaga nr 1-9/15, lisa 2

KURESSAARE AMETIKOOLI KINNISVARAHOOLDAJA ÕPPEKAVAMOODULITE RAKENDUSKAVA

120 EKAP

1

SISUKORD1. Kinnisvarahooldaja alusteadmised................................................................................................................................................................................................................................................................................................. 2

2. Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused................................................................................................................................................................................................................................................................................ 7

3. Erialane võõrkeel (inglise keel)...................................................................................................................................................................................................................................................................................................... 11

4. Hoonete sisepuhastus- ja koristustööd....................................................................................................................................................................................................................................................................................... 13

5. Krundi heakord ja haljastus............................................................................................................................................................................................................................................................................................................. 17

6. Ehitiste ja krundi rajatiste konstruktsioonide hooldus ning remont............................................................................................................................................................................................................................. 21

7. Praktika hoonete ja krundi rajatiste konstruktsioonide hooldusel ning heakorratöödel.................................................................................................................................................................................... 25

Valikõpingud 18 EKAP.................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................. 27

8. Maalritööd................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................ 27

9. Betoonitööd............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................. 29

10. Haljasalade rajamine ja hooldamine....................................................................................................................................................................................................................................................................................... 33

11. Puitrajatiste ehitamine.................................................................................................................................................................................................................................................................................................................. 35

12. Kiviaiad ja –sillutised..................................................................................................................................................................................................................................................................................................................... 37

13. Puitkonstruktsioonide renoveerimine................................................................................................................................................................................................................................................................................... 39

14. Avatäidete ja voodrilaudiste paigaldamine.......................................................................................................................................................................................................................................................................... 42

15. Puude istutamine ja järelhooldus............................................................................................................................................................................................................................................................................................. 45

2

KURESSAARE AMETIKOOLI

KINNISVARAHOOLDAJA (120 EKAP) ÕPPEKAVA MOODULITE RAKENDUSKAVA

Sihtrühm Põhiharidusega õppija või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid

Õppevorm Statsionaarne koolipõhine õpe

1. Kinnisvarahooldaja alusteadmised

Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht (EKAP) Õpetajad

1 Kinnisvarahooldaja alusteadmised 8 Rühmajuhataja, Reena Smidt, Jüri Vaga, Eliis Vahter

Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet kinnisvara korrashoiu komplekstegevustest, mõistab kinnisvarahooldaja ülesandeid ja vastutust nende elluviimisel ja suhtlemisel klientidega.

Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli hinne kujuneb kõikide hindamisülesannete täitmisel (arvestatud) tasemel ja õpimapi alusel. Õpimapp sisaldab erinevate teemade/tööoperatsioonide töölehti, kirjeldusi, iseseisvaid töid, arvamust kogetu kohta ja eneseanalüüsi.Mooduli õpiväljundite saavutamise toetamiseks kasutatakse õppeprotsessi käigus kujundavat hindamist.

Mooduli tundide maht Kokku 208 tundi sh:Auditoorne töö 160 tundi (teoreetilised loengud + praktiline tegevus)Iseseisev töö 48 tundi

Võtmepädevuste/üldõpingute lõimingu maht moodulis

Nimetus Maht Teemad

Eesti keel 6t Tekstiõpetus, keel kui suhtlemisvahend, funktsionaalne lugemine, analüüsimine, ortograafia, tekstitöötlusprogrammi kasutamine

Loodusained 8t Füüsika: füüsikalised suurused, soojusjuhtivus, soojapidavus, jäätmekäitlus, tööohutus

Keemia: ehitusmaterjalide keemiline koostis, ohutegurid, keskkonnaohtlikkus

Infotehnoloogia 6t O365 (Word; OneNote klassiruum) kasutamine õppetöös. Kooli infosüsteemide kasutamine (kooli koduleht, siseveeb). Internetist info otsimine ja kasutamine õppeülesannete teostamisel.

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid

Õpilane:1. mõistab kinnisvara korrashoiu eesmärke ja

selgitab ehitise elukaare mõ istet ja kinnisvarahoolduse rolli selle tagamisel, kasutades infotehnoloogiapõhiseid teabematerjale;

3

komplekstegevuste olemust ning kinnisvarahooldaja rolli ja vastutust nende elluviimisel;

2. omab ülevaadet Eestis kehtivast ehituskorraldusest ja energiatõhusa ehitamise põhimõtetest;

3. omab ülevaadet ehitiste põhikonstruktsioonidest ja tehnosüsteemidest ning nende ehitamisel kasutatavatest materjalidest;

4. mõistab kutse-eetika ja kliendikeskse teeninduse põhimõtete järgimise vajadust kinnisvarahooldaja töös;

5. mõistab töötervishoiu, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid ehitiste hooldamisel ja remondil.

iseloomustab kinnisvara korrashoiu valdkonna teenuseid ja nendevahelisi seoseid, lähtudes valdkonda reguleerivatest standarditest (evs 807, evs 914 ja evs-en15331);

annab ü levaate kinnisvara korrashoiu valdkonnas tegutsevate isikute (kinnisvarahooldaja, kinnisvarahaldur, hooldusmeister) tööülesannetest ja vastutusalast, kasutades infotehnoloogiapõ hiseid teabematerjale;

iseloomustab kinnisvarahooldaja kutset, nõ utavaid kompetentse ja kutsetasemete erinevusi, kasutades kutsestandardite registrit ja kutse andja poolt antud juhendeid;

iseloomustab kinnisvarahoolduse komplekstegevusi, nende eesmärke ja kvaliteedinõudeid, kasutades infotehnoloogiapõhiseid teabematerjale;

defineerib kinnisvarahoolduses kasutavaid mõ isteid kutsestandardi lisas esitatud ulatuses; iseloomustab ennetava, avariilise tehnohoolduse ja remondi erinevusi ning kinnisvarahooldaja õigusi ja

vastutust nende elluviimisel; selgitab juhendi alusel kinnisvarahoolduses töö maksumuse kujunemise põhimõtteid, arvestades erinevaid

kuluartikleid (tööaja maksumus, töövahendite ja materjalide hind, transpordikulu); defineerib ja seostab ehitusseadustikuga antud ulatuses järgmisi mõisteid ja termineid: ehitis, rajatis, hoone,

projekteerimine, ehitusluba, ehitamine, kasutusluba, ehitiste korrashoid, hooldusjuhend; loetleb ehitamisele esitatud põhinõudeid ja seostab neid kinnisvarahooldaja tööga; selgitab omaniku ülesandeid ehitustegevuse ja kinnisvara korrahoiu korraldamisel, kasutades it-põhiseid

teabeallikaid; selgitab energiatõhususe alaste üldmõistete energiaklass, energiamärgis, passiivmaja, liginullenergia maja, jne

sisulist tähendust; toob näiteid töökultuuri mõjust ehituse ja hooldustööde kvaliteedile; analüüsib enda käitumisharjumuste mõju energia tarbimisele hoonete kasutamisel; nimetab etteantud näitematerjali (makett, foto, olemasolev hoone) põhjal hoone põhikonstruktsioone (sokkel,

välissein, sisesein, põrand, vahelagi, katuslagi, jms), kasutades korrektselt ehitusalaseid termineid; toob näiteid aluse ja vundamendi erinevustest ja vundamendi erinevatest ehitustehnilistest lahendustest,

kasutades infotehnoloogiapõhiseid teabematerjale; selgitab vundamendi ülesannet hoone konstruktsioonis, selle hooldamise eesmärki ja võimalusi; liigitab hoone kande- ja piirdetarindeid materjali järgi ja selgitab nende erinevusi ja ülesannet hoone

konstruktsioonis; toob näiteid erinevast materjalist kande- ja piirdetarindite ehitustehnilistest lahendustest; selgitab avatäidete

(aknad, uksed, trepid) ülesannet hoone konstruktsioonis, nende hooldamise eesmärki ja võimalusi; toob näiteid erinevast materjalist lagede ja vahelagede ehitustehnilistest lahendustest; selgitab lae ja vahelae ülesannet hoone konstruktsioonis, nende hooldamise eesmärke ja võimalusi; defineerib mõisteid katus ja katuslagi ning selgitab nimetatud konstruktsioonide ülesannet hoone

konstruktsioonis, nende hooldamise eesmärke ja võimalusi; iseloomustab erinevaid katusekonstruktsioone (kaldkatused, lamekatused) ning selgitab nimetatud

konstruktsioonide ülesandeid, nende hooldamise eesmärke ja võimalusi; kirjeldab kutse-eetikat ja valdkonna hea tava ja toob näiteid nende rakendamise võimalustest

kinnisvarahooldaja töös; iseloomustab kinnisvarahooldaja töökohustusi, vastutust ja konfidentsiaalsuse tagamise põhimõtteid

tööülesannete täitmisel; analüüsib ennast kui teenindajat, arvestades kinnisvarahooldaja tööks vajalikke isikuomadusi;

4

selgitab kinnisvarahooldaja kui ettevõtte esindaja rolli ja käitumisreegleid, väljendudes korrektses õppekeeles; selgitab välja kliendi vajadused, kasutades erinevaid suhtlemistehnikaid; lahendab kliendikeskselt erinevaid kinnisvarahooldaja töös esinevaid teenindussituatsioone, valides kliendiga

suhtlemiseks sobiliku suhtlusstiili ja sõnavara; analüüsib oma rolli ja ülesandeid töötamisel meeskonnas; iseloomustab kinnisvarahooldaja töös esinevaid võimalikke konfliktiallikaid ja käitumist veaolukordade

lahendamisel; kasutab suhtlemisel kommunikatsioonivahendeid, sh järgib telefonisuhtluse põhinõudeid, tuvastab juhtumianalüüsi põhjal tööohutusreeglite rikkumise hooldus- ja heakorratöödel ja teeb ettepanekud

nende ärahoidmiseks; selgitab oma väärtegevusest tulenevaid ohte ja nende mõju töökeskkonnale ning kaastöötajatele; toob näiteid kinnisvarahoolduses kasutatavate kemikaalide (korrosioonitõrjevahendid, puhastusvahendid

jms) ja teiste ainete tervistkahjustavast mõjust ning seostest võimaliku kutsehaigestumise või tööõnnetusega; sooritab oma erialase kutsetöö spetsiifikat arvestades sobilikke rühi-, koordinatsiooni- ja võimlemisharjutusi,

et vältida pingeolukorrast ja sundasenditest tulenevaid kutsehaigusi; demonstreerib esmaabivõtete valdamist.

Hindamismeetodid ja -ülesanded Teemad ja alateemad ning lõimumine moodulitega Õppemeetodid

Kirjalik töö 1: test etteantud näitematerjali (makett, foto, olemasole hoone) alusel hoone sise- ja väliskonstruktsioonide ehitamisel kasutatavate materjalide kohta.Kirjalik töö 2: (Delfi meetodil) Õppija leiab infotehnoloogiapõhiseid teabematerjale kasutades vastused küsimustele kinnisvarahooldaja töö komplekstegevuste kohta.

Probleemülesanne 1: Õppijad lahendavad ja analüüsivad rühmatööna suuliselt etteantud juhtumi põhjal kinnisvarahooldaja tööd kliendikeskse teeninduse põhimõttest ja kutseeetikast lähtuvalt. Probleemülesanne 2: Õppija analüüsib juhtumi põhjal töötervishoiu, tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõudeid ehitiste hooldamisel.

Õppekäik: Kahe – kolme valdkonna ettevõtte külastus

Meeskonnatööna esitlus: õppekäigu ja iseseisva töö põhjal ülevaade kahest kaasaegsest ehitus- ja kinnisvaraettevõttest

Astmeline arutlus: Meenuta, tee kokkuvõte, esita küsimus, seosta ja kommenteeri oma tegevust mooduli õppeprotsessis omandatu kohta.

Iseseisev töö:

Põhimõisted. Kinnisasi, kinnistu, ehitis/rajatis/hoone, kaasomand, korteriomand. Korrashoiu osapooled (omanik, kasutaja, korrashoidjad). Kinnisvara registrid (maakataster, hooneregister). Kinnisvaraturg (ost-müük, üürimine, kinnisvara hindamine, maakleri teenused).Kutsenõuded. Kutsenõuded Eestis ja Euroopa Liidus kehtivad kutsestandardid ja nendest tulenevad kutsenõuded (EVS 807, EVS 914 ja EVS-EN 15331). Erialaliidud. Kutsenõuded, kutseorientatsioon. Kutseala iseärasused, põhiväärtused, ohud ja puudused. Eriala arenguperspektiivid Eestis ja Euroopa Liidus. Tööjõuturg. Kvalifikatsiooni tõstmise võimalused. Nõuded füüsilisele ja vaimsele tervisele antud kutsealal.Ehitustööde korraldus. Ehitusseadustik (EhS). Mõisted: ehitis, rajatis, hoone, projekteerimine, ehitusluba, ehitamine, kasutusluba Põhimõtted: hea tava, ohutus, keskonnasäästlikkus, asjatundlikkus. Põhinõuded: ehitisele, ehitamisele, ehitusprojektile. Ehitamise dokumenteerimine. Ehitise kasutamisele ja korrashoiule esitatavad nõuded. Hooldusjuhend. Omaniku kohustused. Hoone energiatõhusus (energiatõhususarvu klass, energiamärgis, madalenergiahoone, liginullenergiahoone, netonullenergiahoone). Töökultuur: ettevõtja kohustused, ettevõtja pädevus, pädev isik, teatud tegevusala kvalifikatsiooninõuded EhS järgi. Energia säästmine hoones. Ehituskorrashoiualased mõisted. Ehitustööde korraldus. Ehitustööde organiseerimise põhimõtted. Ehitustöid reguleerivad õigusaktid ja normdokumendid. Ehitiste levinumad kahjustused ja nende tekkepõhjused. Ehitusvigade peamised ilmingud, nende soojusfüüsikaline mõju konstruktsioonidele ja hoonete energiakulule Konstruktsioonide (alused ja vundamendid, seinad, vahelaed, katused) seisukorra ja kandevõime hindamismeetodid. Lammutustööd. Lammutustöödega seonduvad probleemid ja ohud.Kinnisvara korrashoid. Hoone põhikonstruktsioonid: vundament, seinad ja

Aktiivne loeng, iseseisev töö, kirjalik töö, probleemülesanne, mappõpe/e-portfoolio, astmeline arutlus, õppekäik, esitlus.

5

Õpimapi täitmine läbiva tegevusena käesoleva mooduli õppeprotsessi jooksul.

karkassid, katused, vihmaveesüsteemid, fassaad, aknad, uksed, vahelaed – põrandad, trepikojad. Alused ja vundamendid. Looduslikud alused. Tehisalused. Vundamendid: monteeritavad ja monoliitsed. Vundamentide konstruktsioonid. Nõuded vundamentidele, sillutisriba ja hüdroisolatsioon. Vundamendi tehnohooldus. Hoone kandvad konstruktsioonid: vundamendid, seinad, postid, talad, laepaneelid, trepid, vahelaed, katused. Nende ehitustehnilised lahendused. Seinte liigitus ja ülesanne. Avatäidete (aknad, uksed ja väravad) ülesanne. Liigitus, paigaldamine ja tehnohooldus. Trepid: raudbetoontrepid, terastrepid, puittrepid, jalakäiate kaldtee (pandus), trepi-, mademe- ja kaldtee tarand, välistrepid, tuletõrjeredelid. Vahelaed ja põrandad. Nõuded ja liigitus materjalide järgi. Ehitustehnilised lahendused. Ripplaed. Põrandakattematerjalid. Vahelagede ja põrandate tehnohooldus. Katused: põhimõisted. Katuse ülesanne hoone konstruktsioonis. Katuslagi, kaldkatus ja lamekatus. Erinevad katusekonstruktsioonid. Katuste liigitus. Üldnõudeid katustele. Katusekattematerjalid. Katuste hooldus - ülevaatus. Normatiivaktidest tulenevad üldised nõuded ja vastutus. Kinnisvara hoolduse korralduse alused. Nõuded töö ohutuks korraldamiseks hooldustöödel. Keskkonnanõuded eluruumidele. Ehitiste põhikonstruktsioonid, tehnosüsteemid ja nende hooldamine. Heakorratööd krundil ja hoones. Ehitusmaterjalide korduvkasutamise võimalused. Ehitus-ja hooldustööde kvaliteeti mõjutavad tegurid. Kinnisvara korrashoiu tegevuste liigitamine. Töötervishoiule ja tööohutusele esitatavad nõuded ehitus- ja hooldustöödel. Tööülesannete täitmiseks vajalikud energiaallikad ( elekter, vesi, valgustus, soojapuhurid jne.) nende sihipärane kasutamine minimeerimaks hooldustegevuse energiakulukust.Hooldusettevõtted. Tutvumine kinnisvara korrashoiu ettevõtluskeskkonnaga. Suuremad/tuntumad alal ettevõtted. Töösuhted. Antud kutsealal tööleasumise võimalused ja iseärasused. Tööalased juriidilised suhted. Haldamine ja hooldamine kui korrashoiu osad.Õppekäigud ehitusobjektile ning kinnisvara halduse ja hooldusega tegelevatesse firmadesse.

Hindamine Õpiväljundite saavutamist hinnatakse kirjaliku töö 1 ja 2, probleemülesande 1 ja 2, iseseisva töö, õppekäigu ning astmelise aruteluga. Mitteeristav hindamine (A/MA). Õpiväljund loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele. Õpiväljundi saavutamise tagab lõimitud õppetegevus.

Õppematerjalid http://www.siseveeb.ee/ Kuressaare Ametikooli „Õppekorralduse eeskiri“ Kuressaare Ametikooli „Kinnisvarahooldaja, tase 4 õppekava ja moodulite rakenduskava Kuressaare Ametikooli „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ http://web.ametikool.ee/anne-li/juhend/ Õpetaja enda kogutud ja koostatud õppematerjalid Ehitus- ja kinnisvaraettevõtja seadus- ja lepinguraamat I ja II osa, Tallinn 2000 Kaining, M. Kinnisvara alused. Tartu: Kirjastus Atlex 2007 Kulbach, H. jt. Kinnisvaraõpik. Tln: Agitaator 2004 Liias, R. Kinnisvarakeskkonna kujundamise põhimõtted. Tallinn: TTÜ Kirjastus 2003 Koski, H., Mäkela, T. Ehitustööde ohutusjuhendid. Tln: ET-Infokeskus 2006

6

Kinnisvarahalduri käsiraamat. Tln: TTÜ Kirjastus 2007 Kinnisvarahooldaja käsiraamat. Tln: TTÜ Kirjastus 2008 Kinnisvara professionaalne korrashoid : kutsekvalifikatsiooni tõendamine ja omistamine. Tln: TTÜ Kirjastus

2003 Kinnisvarakorrashoid – käsiraamat omanikule. Tln: TTÜ Kirjastus 2001 Korteriühistu töö korraldus. Tln: Vastus 2003

7

2. Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused


2 Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 Rühmajuhataja, Evi Ustel-Hallimäe, Sille Lapp, Pilvi Pihlas


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest

Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli hinne kujuneb kõikide hindamisülesannete täitmisel (arvestatud) tasemel ja õpimapi alusel. Õpimapp sisaldab erinevate teemade/tööoperatsioonide töölehti, kirjeldusi, iseseisvaid töid ja arvamust kogetu kohta.Mooduli õpiväljundite saavutamise toetamiseks kasutatakse õppeprotsessi käigus kujundavat hindamist.



Õpilane:

1. Mõistab oma vastutust teadlike otsuste langetamisel elukestvas karjääriplaneerimise protsessis

2. Mõistab majanduse olemust ja majanduskeskkonna toimimist

3. Mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas4. Mõistab oma õigusi ja kohustusi töökeskkonnas

toimimisel5. Käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil

Õpilane:

kirjeldab juhendamisel enda isiksust, oma tugevusi ja nõrkusi seostab juhendamisel kutse, eriala ja ametialase ettevalmistuse nõudeid tööturul rakendamise võimalustega leiab juhendamisel informatsiooni, sh elektrooniliselt tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta leiab juhendamisel informatsiooni, sh elektrooniliselt praktika- ja töökohtade kohta koostab juhendamisel elektroonilisi kandideerimisdokumente: CV, motivatsioonikiri, sooviavaldus ja lähtub

dokumentide vormistamise heast tavast osaleb juhendamisel näidistööintervjuul seab juhendamisel endale karjäärieesmärke, koostab, sh elektrooniliselt lühi- ja pikaajalise karjääriplaani teeb juhendi alusel praktilisi valikuid lähtuvalt oma majanduslikest vajadustest ja ressursside piiratusest leiab meeskonnatööna juhendi alusel informatsiooni õpitava valdkonna ettevõtte toote või teenuse hinna kohta

turul, kasutades sama toodet või teenust pakkuvate ettevõtete kodulehti kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel õpitava valdkonna ühe ettevõtte konkurente nimetab iseseisvalt põhilisi endaga seotud Eestis kehtivaid makse täidab juhendamisel etteantud andmete alusel elektroonilise näidistuludeklaratsiooni leiab juhendi abil informatsiooni, sh elektrooniliselt finantsasutustes pakutavate põhiliste teenuste ja nendega

kaasnevate võimaluste ning kohustuste kohta kirjeldab meeskonnatööna juhendamisel ettevõtluskeskkonda Eestis, lähtudes õpitavast valdkonnast võrdleb juhendamisel oma võimalusi tööturule sisenemisel palgatöötajana ja ettevõtjana kirjeldab õppekäigu järel meeskonnatööna juhendi alusel õpitava valdkonna organisatsiooni kliendirühmi,

tooteid ja töökorraldust sõnastab meeskonnatööna juhendi alusel õpitava valdkonna ettevõtte äriidee

8

loetleb meeskonnatööna töötervishoiu ja tööohutuse põhilisi suundumisi loetleb juhendi alusel tööandja ja töötajate põhilised õigused ning kohustused ohutu töökeskkonna tagamisel ja

kirjeldab juhendi alusel riskianalüüsi olemust tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel töökeskkonna põhilised ohutegurid ja meetmed nende

vähendamiseks tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb meeskonnatööna seadustes sätestatud töötaja õigusi ja kohustusi seoses

tööõnnetusega kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel tulekahju ennetamise võimalusi ja kirjeldab iseseisvalt oma tegevust

tulekahju puhkemisel töökeskkonnas leiab meeskonnatööna juhendi alusel töötervishoiu- ja tööohutusealast informatsiooni juhtumi näitel leiab elektrooniliselt juhendamisel töölepinguseadusest informatsiooni töölepingu, tööajakorralduse ja puhkuse

kohta võrdleb juhendamisel töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu põhilisi erinevusi töötaja vaatest leiab juhendi alusel organisatsioonisisestest dokumentidest oma õigused, kohustused ja vastutuse arvestab juhendamisel bruto- ja netopalka ning ajutise töövõimetuse hüvitist koostab ja vormistab juhendi alusel elektroonilise seletuskirja ja e-kirja kirjeldab juhendi alusel isiklike dokumentide säilitamise olulisust


Kirjalik töö 1: Kiri sõbrale (enesetutvustus)

Kirjalik töö 2: Majanduse alused ja Eestis kehtivad maksud

Kirjalik töö 3: Erialane ettevõtlus Eestis, ettevõtluskeskkond. Vastutustundlik ettevõtlus ja kultuuridevahelised erinevused

Kirjalik töö 4: elektrooniline algatus- ja vastuskiri ning e-kiri digiallkirjaga, juhendi alusel

Praktiline harjutus 1: Juhendi järgi arvutist infootsingu teostamine, kandideerimisdokumentide (CV; motivatsioonikiri, sooviavaldus) koostamine ja vormistamine elektrooniliselt

Praktiline harjutus 2: Elektrooniline infootsing, info tööturu ja õppimisvõimaluste ning erinevate praktika- ja töökohtade kohta, kirjeldab leitud info põhjal kolme valdkonda, mis pakuvad tööd erialavaldkonnas

Praktiline harjutus 3: Näidistööintervjuu sooritamine

Praktiline harjutus 4: Elektrooniline tuludeklaratsioon etteantud andmete alusel

Rühmatöö 1: karjäärieesmärkide püstitamine ja nende

Teemad:

Karjääri planeerimine. Enesemääratlus: isikuomadused, väärtused ja hoiakud, vajadused, töömotivatsioon, võimed, huvid, oskused. Kutse, eriala ja ametialase ettevalmistuse nõuded, sh kutsestandardid; töömaailma ootused ning võimalused, sh praktika osas. Tööturu ja elukestva õppe võimaluste info. Kirjalike tekstide vormistamine: töö- ja praktikakohale kandideerimine, kandideerimisdokumendid (CV; motivatsioonikiri, sooviavaldus), tööintervjuu. Karjääriplaan

Mina ja majandus. Majanduslikud otsused. Turg. Raha, selle funktsioonid ja omadused. Piiratud ressursid ja piiramatud vajadused. Ressursid majanduses. Majanduse põhivalikud. Alternatiivkulu. Erinevad majandussüsteemid. Pakkumine ja nõudlus. Nõudlus. Pakkumine. Turu tasakaal. Turuhind. Maksud. Riigi roll majanduses. Otsesed ja kaudsed maksud. Riigieelarve tulud ja kulud. Finantsasutused Eestis. Eestis tegutsevad pangad. Pankade teenused. Kiirlaenud.

Eesti ja kodumaakonna ettevõtlus. Ettevõtluse olemus. Ettevõtluse areng ja olukord Eestis ning kodumaakonnas. Ettevõtja ja töövõtja. Ettevõtja omadused. Ettevõtlusega kaasnevad hüved ja väljakutsed. Ettevõtja ja palgatöötaja erinevused. Ettevõtluskeskkond. Poliitiline keskkond. Majanduslik keskkond. Sotsiaalne keskkond. Tehnoloogiline keskkond. Äriidee ja selle elluviimine. Äriideede leidmine ja hindamine. Äriplaani olemus ja näidisstruktuur. Äriplaani koostamine.

Sissejuhatus töökeskkonda. Töökeskkonna riiklik strateegia. Töökeskkonnaga tegelevad struktuurid. Töövõime säilitamise olulisus. Töökeskkonnaalase töö korraldus. Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused. Riskianalüüs. Töökeskkonna ohutegurid. Töökeskkonna füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja

Loeng – suunatud diskussioon

Videofilmi demonstratsioon tööintervjuudest

Rollimäng – tööintervjuu

Rühmatöö (arutelu, infootsing, kandideerimisdokumentide koostamine, kutse-, eriala ja ametialase ettevalmistuse nõuete kirjeldamine)

Iseseisev töö, kirjalik töö, praktiline harjutus, kompleksülesanne, esitlus, simulatsioon

9

põhjendamine

Rühmatöö 2: Ettekanne/esitlus „Meie ettevõtjana kolme aasta pärast“

Rühmatöö 3: Lihtsustatud äriplaani koostamine ja esitlus

Rühmatöö 4: juhtumi arutelu tisleri töö näitel, millised on selle tööga seotud terviseriskid ja tööohutusnõuded, sh meelespea koostamine „Tisleri võimalikud terviseriskid ja tööohutuse nõuded“

Rühmatöö 5: protsessiskeem tegevusest tuleõnnetuse korral kooli tuleohutuseeskirjade alusel.

Simulatsioon: käitumine tulekahjuhäire korral Kuressaare Ametikoolis

Esitlus: kirjeldab ja selgitab ühte tööõigusalast juhtumit

Kompleksülesanne 1: töötaja õigused ja kohustused, palga arvutamine (millal on töötajal õigus saada keskmist töötasu, koondamishüvitist, puhkusetasu, haigushüvitist, arvestab juhendi abil iseseisvalt aja töö, tükitöö ja majandustulemustelt makstava tasu bruto- ja netopalka ning ajutise töövõimetuse hüvitist)

Kompleksülesanne 2: töölepingu ja käsunduslepingu arutelu rühmatööna (nimetab töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu erinevusi, kirjeldab lühidalt töötaja õigusi, kohustusi ja vastutust)

Kompleksülesanne 3: Probleemsituatsioon meeskonnatööna ehitusvaldkonna töökeskkonnas. Õpilane selgitab meeskonnatöö tulemusena suuliselt kultuurilisi erinevusi suhtlemisel, probleemsituatsioonide lahendusi ja veaolukordade tekke põhjuseid. Õpilane loetleb ja kirjeldab kliendikeskse teeninduse põhimõtteid õpitavast erialast.

Rollimäng: käitumine ja suhtlemine kliendiga tellimuse vastuvõtmisel, täitmisel ja üleandmisel, eesti ja inglise keeles

Arutelu/ettekanne: „Hea tuju retsept“Iseseisev töö: Etteantud leibkonna ühe kuu eelarve koostamineÕpimapi täitmine läbiva tegevusena käesoleva mooduli õppeprotsessi jooksul.Essee: „Minu esmamulje Kuressaare Ametikoolist“

psühhosotsiaalseid ohutegurid. Meetmed ohutegurite mõju vähendamiseks. Töökeskkonnaalane teave. Erinevad töökeskkonnaalase teabe allikad. Tööõnnetused. Tööõnnetuse mõiste. Õigused ja kohustused seoses tööõnnetusega. Tuleohutus. Tulekahju ennetamine. Tegutsemine tulekahju puhkemisel. Tekstitöötlusprogrammi kasutamine dokumentide vormistamisel. E-kiri, selle elemendid, esitlusvorm. E-kirja koostamine, vormistamine ning saatmine. Dokumentide säilitamine. Dokumentide hoidmine. Dokumentide säilitamise vajalikkus. Dokumentide säilitamise tingimused, säilitustähtajad. Dokumentide hävitamine

Suhtlemine. Suhtlemisvajadus ja ülesanded. Positiivne enesehinnang. Isikutaju eripära ja seda mõjutavad tegurid. Esmamulje kujunemine. Aktiivne kuulamine. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Vahetu ja vahendatud suhtlemine. Virtuaalne suhtlemine. Suhtlemisbarjäär ja hirm. Suhtlemistehnikad töökeskkonnas, tööandja ootused. Käitumisviisid – agressiivne, alistuv ja kehtestav käitumine. Erinevad suhtlemissituatsioonid. Positiivse mulje loomine. Selge eneseväljendus. Suhtlustõkked. Veaolukorrad ja nende tekkepõhjused. Toimetulek veaolukordades. Stress ja seda põhjustavad tegurid. Tööstress. Läbipõlemine. Toimetulek pingete ja stressiga. Meeskonnatöö. Grupp ja meeskond. Konfliktidega toimetulek.

Lõiming: M1 Sissejuhatus õpingutesse ÕV1 ja ÕV2

10

Ette valmistada „Hea tuju retsept“

Hindamine Õpiväljundi saavutamist hinnatakse kirjaliku töö 1,2,3 ja 4; praktiliste harjutustega 1,2,3 ja 4; rühmatöödega 1,2,3,4 ja 5; simulatsiooniga, esitlusega; kompleksülesandega 1,2 ja 3; rollimänguga, aruteluga ning iseseisva töö sooritamisega.

Mitteeristav hindamine (A/MA). Õpiväljund loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele.

Õpiväljundi saavutamise tagab lõimitud õppetegevus.

Õppematerjalid Õpetaja enda kogutud ja koostatud õppematerjalid www.rajaleidja.ee www.tootukassa.ee www.cvkeskus.ee www.sekretar.ee www.ettevotlusportaal.ee Õpiobjekt „Kirjalik ametlik suhtlemine“ http://lvrkk.ee/kristiina/kirjalik_ametlik_suhtlus/index.html CV, motivatsioonikirja, kaaskirja vormistamine http://www.tootukassa.ee/content/otsin-tood/cv-ja-avaldus Raadik, Maire 2014. Väikesed tarbetekstid. Käsiraamat. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus Majandusõpik gümnaasiumidele 2005. Tallinn: Iloprint Ettevõtluse alused. Õppematerjal 2007. SA INNOVE Digitaalsed töölehed 2007. SA INNOVE Arrak, Andres; Eamets, Raul jt 2002. Majanduse ABC. Tallinn: Avatar OÜ http://www.minuraha.ee http://www.eriik.ee http://www.emta.ee Kuressaare Ametikooli tuleohutuse eeskiri Kuressaare Ametikooli sisekorra eeskiri Elektrooniline õppematerjal: Töökeskkonna käsiraamat kutseõppeasutustele http://www.tooelu.ee/et/teemad/tookeskkonnategevus/tookeskkonna-kasiraamat Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) ja selle all-aktid (www.ti.ee) www.tööelu.ee Esmaabi taskuteatmik 2010. Lege Artis Sipria, A jaotusmaterjal 2010. Traumade algoritm. Tartu Starkof, J 2006. Esmaabi alused. TÜ Kidron, A. 1986. Suhtlemispsühholoogia. Tallinn: Valgus. McKay, M., Campbell, R. 1999. Suhtlemisoskused. Unt, I. 2005. Tulemuslikud läbirääkimised. Äripäeva Kirjastus Goliszek, A. 1997. Kuidas juhtida stressi 60 sekundiga. Kirjastus Ilo. http://isiksus.planet.ee/ https://dreamfoundation.eu/ Õpiobjekt Mitteverbaalne suhtlemine http://issuu.com/janeilomets/docs/ opiobjekt‐ Õpiobjekt Suhtlustõkked http://eek suhtlemistoke.weebly.com/‐

11

http://www.emta.ee/

http://www.eriik.ee/

http://www.minuraha.ee/

http://www.tootukassa.ee/content/otsin-tood/cv-ja-avaldus

http://www.ettevotlusportaal.ee/

http://www.sekretar.ee/

http://www.cvkeskus.ee/

http://www.tootukassa.ee/

http://www.rajaleidja.ee/

Õpiobjekt Stress ja pinge http://www.hkhk.edu.ee/stress/ Õpiobjekt Meeskonnatöö http://www.lvrkk.ee/kristiina/airi/meeskonnatoo/MEESKONNAKURSUS_print.html

3. Erialane võõrkeel (inglise keel)


3 Erialane võõrkeel (inglise keel) 6 Tiia Jõgi

Nõuded mooduli alustamiseks puuduvad

Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õpilane omandab erialase võõrkeele oskuse, mis võimaldab toime tulla igapäevastes tööalastes suhtlussituatsioonides




Õpilane:

1. mõistab kinnisvarahooldaja töövaldkonnaga seotud termineid;

2. hindab adekvaatselt oma suutlikust suhelda kliendiga võõrkeeles;

3. tuleb toime kirjaliku infovahetusega klientide ja kaastöötajatega igapäevastes tööalastes situatsioonides kasutades lihtsaid fraase ja lihtlauseid;

4. tuleb toime igapäevastes tööalastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel kasutades erialast sõnavara;

5. oskab lihtsate fraaside ja lausete abil kirjeldada oma tööülesannet ning väljendada sellega seonduvaid vajadusi.

Õpilane:

koostab lühikese tööülesande kirjelduse, kasutades kinnisvarahoolduse alast terminoloogiat ja väljendeid grammatika reeglite kohaselt

loeb sõnaraamatu abil etteantud tööülesannet ja vastab teksti sisu kohta esitatud küsimustele leiab hooldusjuhendilt vajaliku info tööülesande täitmiseks täidab hooldusraamatut, kasutades kinnisvarahoolduse alast võõrkeelset terminoloogiat koostab juhendi alusel enda CV ja motivatsioonikirja väljendab tööülesandega seotud vajadusi, kasutades erialast terminoloogiat loeb sõnaraamatu abiga erialaseid võõrkeelseid tekste (seadmete ja materjalide kasutus- ja hooldusjuhendid)

ningsaab aru nende tähendusest

suhtleb klientide ja kaastöötajatega teenindusolukordades, suhtleb klientide ja kaastöötajatega suuliselt sh telefoni teel, arvestades head suhtlemistava

oskab kirjalikult ja suuliselt teavitada hooldus- ja remonttööde vajadusest, tehtud ja soovitatavatest töödest ning avariist, kasutades erialast võõrkeelset terminoloogiat

teavitab kirjalikult ja suuliselt töövahendite, kaitsevahendite, seadmete või materjalide vajadusest, kasutades erialast võõrkeelset terminoloogiat

nimetab võõrkeeles heakorratöid ja selgitab lühidalt oma põhilisi tööülesandeid loetleb võõrkeeles etteantud tööülesande täitmiseks vajalikke töövahendeid, isikukaitsevahendeid, ja

materjale lähtudes konkreetsest tööst tutvustab juhendi alusel lühidalt kinnisvarahooldusettevõtte teenuseid analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevates võõrkeelsetes suhtlussituatsioonides

12


Kompleksülesanne 1: Kirjeldab oma tööülesannet, kasutades võõrkeelseid väljendeid ja erialast terminoloogiat sh koostab kinnisvarahooldusettevõtte lühikese teenuste tutvustuse ning kinnisvarahooldaja tööülesande kirjelduse, kasutades erialast terminoloogiat ja grammatika reeglitekohaseid väljendeid. Loeb, kasutades sõnaraamatut, etteantud hooldusjuhendit, leiab info tööülesande täitmiseks ning vastab teksti sisu kohta esitatud küsimustele ning analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut.Kompleksülesanne 2: Väljendab ennast igapäevastes suhtlusolukordades kasutades võõrkeelset erialast sõnavara sh suhtleb juhendatud rollimängus teenindusolukorras (teavitab hooldus- ja remonditöö vajadusest, tehtud ja soovitatavatest töödest, kirjeldab avariiolukorda) arvestades head suhtlemistava. Nimetab vene keeles heakorratöid, nende teostamiseks vajaminevaid töö- ja kaitsevahendeid, seadmeid ning materjale, kasutades erialast terminoloogiat ning analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut.Kompleksülesanne 3: Fikseerib kirjalikult vajaliku igapäevase tööalase infovahetuse klientide ja kaastöötajatega kinnisvarahooldaja igapäevases tööalases situatsioonis sh täidab näidishooldusraamatut, kasutades venekeelset kinnisvarahoolduse alast terminoloogiat, analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevates võõrkeelsetes suhtlussituatsioonides, vormistab selle grammatiliselt korrektselt, kasutades infotehnoloogia vahendeid ja erialas terminoloogiat.Astmeline arutlus: Meenuta, tee kokkuvõte, esita küsimus, seosta ja kommenteeri oma tegevust praktikal omandatu kohta.Iseseisev töö:Õpimapi täitmine läbiva tegevusena käesoleva mooduli õppeprotsessi jooksul.

Haldusjuhi sõnavara. Võõrkeelne terminoloogia. Nimisõna. Nimisõna grammatiline sugu. Tõlkimine, Rühmitamine nimisõnad soo jargi.Hoone kosntruktsioon ja selle osad. Nimi ja omadussõna ühendid ja nende ühildumine põhi ja järgarvsõnadega.Seadamed.Materjalid.Kemikaalid.Töövahendid. Sõnavara tõlkimine Interneti abil. Omadussõna. Nimi – ja omadussõna ühendite ühildumine põhiarvsõnadega. Tööülesanded. Kohustused. Tegusõna. Tegusõna rektisoon.CV koostamine.Töökorraldus. Tööülesannete koostamine ja määramine. Käskiv ja tingiv kõneviis.Laua ja mobiiltelefoni kõne. Remonditööd. Tellimine. Telefonikõne etikett.Tellimuse koostamine ja väljenadmine.Infovahetus klientide ja kaastöötajatega igapäevastes tööalastes situatsioonides. Teadanne ja kuulutuste struktuur, nende koostamine.Tehtud töö analüüs. tänuavaldus. kiitus. kaebused.Etikett, fraasid.Tööotsimine. tööpakkumine. töövestlus. Kuulutuste lugemine, koostamine rubriigis. Otsin tööd ja pakume tööd. CV keskuse portaaliga tutvumine.

Lõiming:

Aktiivne loeng, iseseisev töö, kompleksülesanne, mappõpe/e-portfoolio, astmeline arutlus.

Hindamine Õpiväljundite saavutamist hinnatakse kompleksülesannete 1, 2 ja 3, iseseisva töö ning astmelise aruteluga.



13

Õppematerjalid Raymond Murphy "English Grammar in Use" Anne Pikver "Increase Your Vocabulary" Stuart Redman "English Vocabulary in Use" Glennis Pye " Vocabulary in Practice" Liz and John Soars "New Headway" (Unit12) Val Lambert ja Elaine Murray "Everyday Technical English" (Units 2,8) Liz Driscoll "Reading Extra" Miles Caravan "Listening Extra" Mick Gammidge "Speaking Extra" Colm Downes (Series Editor: Jeremy Day) "Cambridge English for Job- hunting" Leo Jones "New Progress to First Certificate", Student’s Book Leo Jones "New Progress to First Certificate", Teacher’s Book Erinevad sõnaraamatud, sealhulgas interneti keskkonnas olevad sõnaraamatud (Oxford Learner’s Dictionaries) Õpetaja koostatud töölehed.

4. Hoonete sisepuhastus- ja koristustööd


4Hoonete sisepuhastus- ja koristustööd

15 Rühmajuhataja; Reena Smidt, Sille Lapp


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane koristab ja puhastab etteantud kvaliteedinõuete kohaselt hoones asuvate ruumide seina-, lae- ja põrandapindu, järgides koristamise põhireegleid, töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid.




Nimetus Maht (t) Teemad

Eesti keel 6 Tekstiõpetus, keel kui suhtlemisvahend, funktsionaalne lugemine, analüüsimine, ortograafia, tekstitöötlusprogrammi kasutamine

Matemaatika 8 Mõõtühikud; Teisendamine; Pindalade/mahtude arvutamine; materjali kulu arvutamine; Kalded, Promill ja Protsent; Tabelarvutusprogrammi kasutamine; Trigonomeetria

Loodusained 10 Füüsika: puhastusvahendite füüsikalised omadused, nende rakendamine

Keemia: puhastusvahendite keemilised omadused ja nende

14

toime/reaktsioonid, nende rakendamine.

Sotsiaalained 6 Kehaline kasvatus: Ergonoomilised töövõtted, soojendus- ja venitusharjutused. Jõutreening.

Infotehnoloogia 6 O365 (Word; OneNote klassiruum) kasutamine õppetöös. Kooli infosüsteemide kasutamine (kooli koduleht, siseveeb). Internetist info otsimine ja kasutamine õppeülesannete teostamisel.


Õpilane:

1. määratleb objekti koristusvajaduse, lähtudes mustuse liigist ja astmest ning koostab eri otstarbega ruumide koristusplaani;

2. valib ja kasutab nõuetekohaselt koristustarvikuid ja -masinaid, arvestades puhastatava pinna eripära ja koristusplaani;

3. valib, doseerib ja kasutab koristusaineid sihipäraselt ning analüüsib kulusid;

4. teeb hoolduskoristust ja suurpuhastust vastavalt etteantud tööülesandele (hooldusjuhend, koristusplaan), tagades objekti kasutajate ohutuse, mugavuse ja objekti esteetilisuse;

5. järgib hoones asuvate ruumide koristamisel ja puhastamisel jäätmekäitluse eeskirju, töötervishoiu, tööohutuse- ja keskkonnaohutusnõudeid;

6. analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate ruumide lae-, seina- ja põrandapindade puhastamisel ja koristamisel.

Õpilane:

iseloomustab hoones teostatavaid hooldus- ja eripuhastustöid, nende erinevusi ja kvaliteedinõudeid lähtudes standardist EVS 914 ja infotehnoloogiapõhistest teabematerjalidest;

tuvastab ja liigitab mustust vastavalt selle eripärale ja määrab mustuse eemaldamiseks puhastusmeetodid, koristusained ja –tarvikud;

eristab pinnakattematerjale vastavalt nende puhastamise eripärale;

koostab eri otstarbega ruumide koristusplaani, arvestades otstarbekat puhtusastet, koristussagedust ja ruumi eripära ning määratledes plaanis hoolduskoristuse või eripuhastustööde vajaduse;

vormistab arvutil etteantud juhise järgi koristusplaani õppekeeles ja kasutab selles korrektseid erialaseid termineid;

valib ergonoomilised koristustarvikud ja/või -masinad, arvestades mustust, pinnakattematerjali, olemasolevaid võimalusi, saavutatavat eesmärki ning töö- ja keskkonnaohutuse põhimõtteid;

koostab analüüsi koristustarvikute ja/või -masinate valiku otstarbekuse kohta, tuues välja masina või tarviku elukaare analüüsi ja kasutades korrektseid erialaseid termineid;

valmistab tööks ette, kasutab, korrastab ja puhastab pärast kasutamist koristustarvikud ja/või –masinad; koostab kirjaliku hoolduskulude analüüsi, kasutades pindala arvutamise valemeid, selgitab analüüsi põhjal välja

kulude vajaduse ja soodsama ostukoha; valib koristusaine vastavalt mustusele ja pinnakattematerjalile; arvutab erinevalt esitatud doseeringute puhul kasutuslahuse valmistamiseks vajamineva koristusaine hulga; koostab analüüsi koristusainete valiku otstarbekuse kohta, arvestades aine tõhusust, hinda ja keskkonnamõjusid ning

kasutades korrektseid erialaseid termineid; doseerib ja kasutab koristusainet vastavalt kasutusjuhendile; puhastab eri otstarbega ruumide põranda, seinad, lae, mööbli ja esemed, kasutades mustusele ja pinnakattele sobivaid

koristusmeetodeid, koristustarvikuid ja -aineid ning vajaduse korral kaitse- ja abivahendeid; töötab puhastustöödel tervist, keskkonda ja vahendeid säästvalt; rakendab ergonoomilisi töövõtteid ning sooritab kutsetöö spetsiifikaga sobivaid rühi-, koordinatsiooni- ja

võimlemisharjutusi; analüüsib igapäevaselt oma töö tulemusi ja teeninduskäitumist; hangib ja edastab tagasisidet nii ema- kui võõrkeeles, kasutades eri kommunikatsioonivahendeid; selgitab välja klientide ootused ja vajadused ning koostab teeninduskava; järgib oma töös konfidentsiaalsuse põhimõtteid ja ettevõttes kehtivaid eeskirju; koostab meeskonnatööna objekti koristusvajadusest lähtuvalt koristusplaani (märkides mida, millal ja millises mahus

tuleb teha), kasutades erialaseid termineid;

15

puhastab põhjalikult eri materjalidest põrandaid, seinu, lagesid, mööblit ja esemeid, kasutades mustusele ja pinnakattele sobivaid koristusmeetodeid, -masinaid, -tarvikuid ja -aineid ning vajadusel kaitse- ja abivahendeid;

töötab meeskonnas, täites talle koristuskavaga antud ülesandeid; sorteerib jäätmeid liigiti (olme-, biolagunevad, ohtlikud ja paberjäätmed) ning ladustab need vastavatesse

konteineritesse, kasutades vajadusel sobivaid isikukaitse- ja abivahendeid; kasutab sobivaid isikukaitse- ja abivahendeid hoone sisepindade puhastamisel ja koristamisel; järgib töö planeerimisel, töö ajal ja töötamise lõpetamisel töötervishoiu-, tööohutuse ja keskkonnaohutusnõudeid; analüüsib koos juhendajaga oma toimetulekut erinevate tööülesannetega puhastus ja koristustöödel; koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses õppekeeles, kasutades

infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat.


Kirjalik töö: test materjalide ja töövahendite valikukriteeriumite kohta

Stendiettekanne: puhastus- ja koristustöödel tekkinud probleemide tekkepõhjuste selgitamine, võimalikud lahendused.

Kompleksülesanne 1: Õpilane teostab hoodluspuhastustöid erineva otstarbega ruumides (põhi-, üldkasutatavate- ja tehniliste ruumides) koristusplaani alusel.

Kompleksülesanne 2: Õpilane valib, doseerib ja kasutab koristusaineid sihipäraselt vastavalt mustusele ja pinnakattematerjalile etteantud ruumides.Õpilane teostab hoone juurde kuuluva territooriumi heakorratöid, arvestades hoolduskava ja –juhendit.

Kompleksülesanne 3: Õpilane teostab eripuhastustöid erineva otstarbega ruumides, sh a) poonib või vahatab pinnakattematerjali, b) katab kaitseainega või õliga põranda, c) teostab kuiv- ja märgpuhastust vaipadel ja tekstiilidel; d) peseb ja kuivatab akna klaasipesutarvikutega.

Kompleksülesanne 4: Õpilane planeerib meeskonnatööna suurpuhastuse sh koostab tööde järjekorra, planeerib aja, jälgib ülesande täitmisel teeninduskäitumist ja klientidega suhtlemise head tava.

Vaatlus: Õpilase töö jälgimine õppeprotsessis.

Astmeline arutlus: Meenuta, tee kokkuvõte, esita küsimus, seosta ja kommenteeri oma

Mustus. Mustuse omadused ja liigid. Erinevate pindade määrdumise ja saastumise põjused. Puhtus. Puhtuse kvaliteedi tase. Ruumi kasutusotstarbest lähtuv puhtus. Puhastamise mõju töö-, eluja looduskeskkonnale ning puhastatavate pindade eluelale. Koristustööde meetodite liigitus ja valiku põhimõtted. Hoolduspuhastus. Kuivpuhastus. Väheniiske puhastus. Niiske puhastus. Märg puhastus. Tööde järjekord. Desinfitseerimine. Pindade kaitsmine määrdumise eest. Hooldustehnoloogiad (koristus, hooldus- ja kaitsemeetodid). Pinnakattematerjalid. Erinevate pinnakattematerjalide hooldamine, puhastamine ja kaitsetöötlus. Pinnakattematerjalide valiku põhimõtted. Veekindlad põrandakattematerjalid. Looduslikud- ja tehiskivist põrandad. Keraamilised põrandad. Plastikpõrandad. Kummkatted. Veekindlate põrandate hooldus- ja põhipuhastus. Veetundlikud põrandakatted. Puitpõrandad. Laminaatpõrandad. Linoleumpõrandad. Korkpõrandad. Veetundlike põrandate hooldus- ja põhipuhastus. Mööbli- ja seinakatted. Tekstiilkatted. Tööpinnad. Metall-, portselan-, fajanss- ja klaaspinnad.Koristusplaan. Hooldus- ja eripuhastustööd erinevates töö- ja olmeruumides, sh keerukate määrdumiste eemaldamine.Koristamise eesmärk, aseptiline tööviis, koristustööde järjekord, puhastusmeetodid, koristusained ja –tarvikud.Koristustarvikud- ja masinad. Erinevad koristustarvikud ja –masinad, nende kasutamine ja hooldamine ning hoiunõuded. Töövahendite valimine erineva otstarbega ruumide koristamiseks. Hoidikud ja hügieenitarvikud.Ergonoomika. Ohud koristustöödel. Ohumärgised. Ergonoomilised töövõtted ja taastusharjutused.Isikukaitsevahendid. Kaitse- ja abivahendid. Tööriietus. Töötervishoiu ja tööohutusnõuded. Esmaabi puhastustkeemia valel kasutamisel, tööõnnetuse korral.Puhastusained. Puhastusainete üldiseloomustus, nõuded nende hoidmisele ja keskkonnasõbralikule kasutamisele. Koristusainete jaotus. Pakendid ja pakendi märgistus. Puhastusainete valikud. Puhastusainete hoidmine. Puhastusainete koostis. Neutraalsete puhastusainete kasutamine. Happeliste puhastusainete kasutamine. Leeliseliste puhastusainete kasutamine. Puhastusainete kontsentratsioonid. Puhastusainete doseerimine. Kaitseained. Hooldusained. Spetsiaalained. Vee ja

Aktiivne loeng, iseseisev töö, kirjalik töö, kompleksülesanne, mappõpe/e-portfoolio, astmeline arutlus, vaatlus.

16

tegevust praktikal omandatu kohta.

Iseseisev töö:


koristusainete säästlik kasutamine. Kulud koristustöödel. Tööks vajaliku materjalikulu arvestamise alusedHoolduskoristus-, suurpuhastustöö. Planeerimine. Meeskonnatöö, ülesannete jagamine, töötamise järjekord. Töö analüüs. Teeninduskäitumine, suhtlemine klientidega, konfidentsiaalsusnõue, etikett. Koristusplaan. Tööde ohutus nii tegijale kui kolmandatele isikutele. Töö eesmärkide ja aja planeerimine. Plaani järgi töötamine. Otstarbekas puhtuseaste. Suurpuhastus. Suurpuhastuse planeerimine. Tähelepanu nõudvad asjaolud. Kliendi informeerimine. Pindasid kahjustavad tegurid.Pindade kahjustuste ennetamine. Etteantud tööülesandest lähtudes, optimaalseid puhastus- ja koristusmeetodid ning sobivad vahendite valimine. Põhi-, üldkasutatavate- ja tehniliste ruumide põranda, lae, seinte, akende, uste ja mööbli puhastamine ja koristamine. Eripuhastustööd (pinnakattematerjalide vahatamine ja poonimine, kaitseainega katmine ja õlitamine, aknapesu, vaipade ja tekstiilide kuiv- ja märgpuhastus jne).Jäätmekäitlus. Jäätmed, jäätmete sorteerimine liigiti (olme-, biolagunevad, ohtlikud ja paberjäätmed), hoiustamine, esmakäitlus. Sobivad isikukaitse- ja abivahendeid. Töötervishoid , -ohutus. Tervisekaitse, töö- ja kasutajaohutus.Keskkonnahoid. Määrdumise vähendamine. Porikaitse süsteemid koristuses. Keskkonnasõbralik koristamine. Reostus: vältimine ja likvideerimine.Puhastus- ja koristustööde analüüs. Õpioskused, eneseanalüüsioskused. Töö planeerimine, optimaalne aja ja energia ning töövahenite kasutamine. Õpitud teadmiste rakendamine praktilises töös. Puhastamise ja koristamise etapid ning neis kasutatavad tarvikud, vahendid, masinad, ained, isikukaitsevahendid, abivahendid, ergonoomilised ja ohutud töövõtted. Erinevate ruumide koristamise planeerimine. Tööjuhend. Koristustööde kvaliteet. Põhi-, üldkasutatavate ja tehniliste ruumide pindadehooldamine lähtudes pinna eripärast ja hooldusjuhendist (nt vahatamine, poonimine, õlitamine, kaitseainega katmine jne). Eripuhastustööde teostamine vastavalt etteantud töökavale ja - plaanile. Sobivate isikukaitse- ja abivahendite kasutamine vastavalt tööle. Ühekordsed eriotstarbelised puhastustööd (taimede kastmine, akvaariumite, kunstiteoste ja tehnoloogiliste seadmete puhastamine jne).

Hindamine Õpiväljundite saavutamist hinnatakse kirjaliku töö, stendiettekande, kompleksülesande, vaatluse, iseseisva töö ning astmelise aruteluga.



Õpiväljundi 5 ja 6 saavutamist hinnatakse arutluse ja iseseisva töö esitamisega ning vaatlusega käesoleva mooduli ÕV1…4 tööprotsesside jooksul.

Õppematerjalid Õpetaja enda kogutud ja koostatud õppematerjalid Kuressaare Ametikooli „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ http://web.ametikool.ee/anne-li/juhend/ Scumann, S. jt. Koristamise ABC. Tln: Ehitame Kirjastus 2000 Kinnisvarahooldaja käsiraamat. Tln: TTÜ Kirjastus 2008 Villo, A. Puhastustööde juhi käsiraamat. Tln: Ilo 2007

17

Puhas trepikoda. Tallinn: Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit 2001 https://www.napofilm.net/et http://www.ti.ee/est/avaleht/ http://www.tooelu.ee/et/avaleht http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Kutsehariduse%20programm/HEV/Koristamine%20viimane.pdf Hakkame elama! Eesti esimene kaasaegne kodumajapidamise ökonoomika õpik-käsiraamat. MTÜ Eduka

Elukorralduse Edendajate ühendus, 2008ͺ Koristuse kvaliteedi kokku leppimine ja hindamine EVS 914:2012, Eesti Standardikeskus Koristusvaldkonna sõ navara EVS 900:2009, Eesti Standardikeskus Kuura, E. E-kursus. „Puhastus- ja korrastustööd“ Vuks, T. Õpiobjekt. „Numbritubade korrastamine“ Kuura, E. Õ piobjekt. „Puhastusvahendid“ Kuura, E. Õ piobjekt. „Puhastusmasina kasutamine“ Kuura, E. „Puhastus ja korrastustööd“

5. Krundi heakord ja haljastus


5 Krundi heakord ja haljastus 10 Rühmajuhataja, Reena Smidt

Nõuded mooduli alustamiseks puuduvad

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane hooldab puhtuse ja korrashoiu tagamise eesmärgil hoone juurde kuuluvat territooriumi ja sellel asuvaid väikevorme ning hoone välispiirdeid (välisseinad, katus, rõdud, välisaknad), järgides kutse-eetikat, töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid.







Loodusained 10 Loodusgeograafia: Topograafia; Kartograafia, Geograafiline asukoht, Kliima, Maapind.

18

Bioloogia: Taimede bioloogilised omadused.




Õpilane:

1. omab ülevaadet heakorratöödest hoone välispiiretel (välisseinad, katus, rõdud, välisaknad) ja hoone juurde kuuluval territooriumil;

2. hooldab etteantud hoolduskava ja -juhendi kohaselt hoone välispiirdeid ja hoone juurde kuuluvaid väikevorme;

3. teeb hoolduskava ja –juhendi alusel hoone juurde kuuluva territooriumi heakorratöid;

4. töötab eetiliselt ja vastutustundlikult, järgides erinevate tööülesannete täitmisel töötervishoiu, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid;

5. analüüsib juhendamisel oma tegevust hoone välispiirete ja hoone juurde kuuluva territooriumi heakorratöödel.

loetleb hoolduskava alusel etteantud hoone välispiirete (välisseinad, katus, rõdud, välisaknad) ja hoone juurde kuuluval territooriumi hooldus- ning heakorratöid;

kirjeldab kõnniteede, radade, sõiduteede, veekogude, parklate, väljakute hooldusele kehtestatud kvaliteedinõudeid;

iseloomustab hoone välispiirete (välisseinad, katus, rõdud, avatäited) hooldusele kehtestatud kvaliteedinõudeid; leiab hoolduskavast ja/või lähtudes tegelikust olukorrast objektil krundi- ja hoone välispiirete hoolduseks

vajaliku info (objekti mõõtmed, asukoht, vajalikud töövahendid, materjalid, tööde tegemise vajadus ja järjekord);

kavandab etteantud tööülesandest lähtuvalt oma tegevuse ja planeerib tööaja heakorratööde tegemiseks hoonete välispiiretel, hoone juurde kuuluval territooriumil ja väikevormidel;

valib tööülesande täitmiseks sobivad töövahendid, seadmed ja materjalid, arvestades nende omadusi, kasutusotstarvet ja tootjapoolseid kasutusjuhiseid, enne töö alustamist veendub töövahendite korrasolekus ja ohutuses;

puhastab ja hooldab hoolduskava ja -juhendi alusel hoonet ümbritsevat kõnniteed, sõiduteed ja parklat, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja järgides tööohutusnõudeid;

puhastab ja hooldab etteantud hoolduskava alusel parkmetsa, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja järgides tööohutusnõudeid;

niidab muru ja lõikab hekki, kasutades asjakohaseid masinaid ja seadmeid, järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid;

eemaldab teelt lahtise prügi ja langenud lehed, utiliseerides need ettenähtud korras arvestades äätmekäitluseeskirjas olevaid nõudeid ning järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid;

talveperioodil eemaldab lume hoolduskavas toodud kohalt ja märgitud sagedusega, ladustades selle ettenähtud korras ja teeb libedustõrjet, järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid;

hooldab hoonet ümbritseval krundil asuva veekogu, puhastades regulaarselt selle kaldariba; puhastab ja hooldab hoonet ümbritsevat haljasala vastavalt hoolduskavale ja –juhendile; koristab tööohutusnõudeid järgides spordiväljakult lahtise prahi ja niidab muru, kasutades asjakohaseid

töövahendeid; koristab tööohutusnõudeid järgides mänguväljakult lahtise prahi ja puhastab atraktsioonid, kasutades

asjakohaseid töövahendeid; hindab visuaalse vaatluse teel hoone välispiirete seisukorda ja hooldustööde vajadust; puhastab hoolduskavast ja -juhendist lähtudes hoone välispiirded, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja

järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid; teeb nõuetekohaselt muid heakorratöid (lippude heiskamine, prügikastide korrastamine, purunenud

klaaselementide eemaldamine, okste koristamine), järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid;

19

selgitab kinnisvarahooldaja vastutust materiaalsete väärtuste säilimise eest; hindab objektil eritööde tegemise vajadust ja teavitab sellest otsest juhti etteantud nõuete kohaselt, kasutades

erinevaid kommunikatsioonivahendeid; kasutab ergonoomilisi töövõtteid ja asjakohaseid isikukaitsevahendeid; vastutab tööülesannete õigeaegse ja kvaliteedinõuetekohase täitmise eest; analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega krundi ja hoone välispiirete hooldus

ja heakorratöödel; koostab analüüsi tulemustest kokkuvõtte ja vormistab selle korrektses õppekeeles, kasutades

infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat;



Stendiettekanne: Krundi heakorra ja haljastustöödel tekkinud probleemide tekkepõhjuste selgitamine, võimalikud lahendused.

Kompleksülesanne 1: Õpilane hooldab etteantud hoolduskava ja - juhendi kohaselt hoone välispiirdeid ja hoone juurde kuuluvaid väikevorme.

Kompleksülesanne 2: Õpilane teostab hoone juurde kuuluva territooriumi heakorratöid, arvestades hoolduskava ja –juhendit.


Astmeline arutlus: Meenuta, tee kokkuvõte, esita küsimus, seosta ja kommenteeri oma tegevust praktikal omandatu kohta.

Iseseisev töö:


Hoone välispiirded ja tarad. Tugimüürid ja pandused. Hoone piirete ja tarade ehitus- ja hooldusnõuded. Tugimüürid, pandused ja rajatised. Kuiv- ja mördiga müürid. Taratüübid. Hoolduskava. Kinnisvara hooldusjuhisest lähtuvad heakorra- ja hooldustööd. Ehitusseadus. Teed, platsid ja katendid. Kinnisvara arhitektuuri väikevormid ja nende heakorratööd. Teede ja arhitektuuri väikevormid ehitamise põhimõtted. Teede ja katendite ehitamine, rajamine ja hooldusnõuded. Kvaliteedinõuded ja hooldustööd. Hoolduskavast lähtudes teede, platide ja väikevormide heakorratööd. Teede rekonstrueerimine.Hoolduskava. Hoolduskava koostamine. Hooldus- ja heakorratöödeks vajaminevate materjalide- ja vahendite valik ning mahtude arvestamine ja arvutamine. Kasutusjuhendid ja -juhised. Tegevuskava ja - plaan. Info hankimine kinnisvara hooldusülesannetest lähtuvalt. Hoolduskava lugemine.Kinnistu plaanimaterjal. Plaanimaterjali lugemine, mõõtkava arvestamine, plaanilt asukoha reljeefi, eripära ning seisukorra hindamine. Kalkulatsioon.Maastikuhooldus. Park, parkmets, metsapark – olemus ja iseärasused. Maastikuhoolduse põhialused ja -mõisted. Terminoloogia. Pargihoolduse põhimõtted. Töövahendid- ja materjalid. Tööohutus pargitöödel.Muru rekonstrueerimine, rajamine ja hooldamine. Murude liigid, tüübid ja kasutusotstarve. Muru kasvupinnas. Muru seemnesegud. Muru hoolduskava. Muru rajamise põhialused (maapinna ettevalmistamine ja pinnase parandamine, külvamine, rullimine jm). Muru hooldusülesanded: aereerimine, väetamine, niisutamine, umbrohu- ja samblatõrje jm. Siirdmuru, paigaldamine ja hooldamine.Tööriistad ja - materjalid murude rajamisel ja hooldamisel. Käsitsi- ja mehaanilised tööriistad. Tööohutus ja ergonoomika murude rajamisel ja hooldustöödel.Jäätmekäitlus. Jäätmeseadus. Jäätmed ja jäätmekäitlus (sh haljastusjäätmed). Õigusaktid.Talvised heakorratööd. Jää- ja libedustõrje lähtudes hoolduskavast. Lumekoristustööd ja äravedu, ladustamine. Masinad ja mehanismid.Veekogude hooldustööd. Veekogude rajamise põhimõtted (materjalid ja -geomembraanid). Veekogude kallasribad ning nende kindlustamine ja hooldamine. Materjalid ja vahendid. Mehanismid. Veekogude süvistamine ja puhastamine. Veeseadus. Enamlevinud vee- ja kaldataimed ning nende hooldamine.Haljasalade hooldamine. Puittaimede hooldamine (sh põlispuude hooldamise


20

põhimõtted). Ilupõõsaste lõikamine, hekkide pügamine. Enamlevinud rohttaimed ja nende hooldamine (väetamine, niisutamine). Istutusalade hooldustööd: pinnaste parandamine ja multškatted, taimede toestamine ja väetamine, talvekatete paigaldamine. Lehtede ja okste koristamine ning äravedu ja utiliseerimine.Spordi- ja mänguväljakud. Eriotstarbelised haljasalad. Spordi- ja mänguväljakute liigid. Mänguvahedid ja atraktsioonid. Hooldusdirektiivid. Turvanõuded. Ehitusseadus. Eriotstarbelised multškatted (multikumm, puit jm).Muud heakorratööd. Lippude heiskamine. Eesti lipu seadus. Prügikastid ja -konteinerid. Jäätmeseadus.Õigusaktid. Lepingud ja aktid. Töötervishoid ja -ohutus heakorratöödel ja krundi hooldustöödel. Materiaalne vastutus.

Hindamine Õpiväljundite saavutamist hinnatakse kirjaliku töö, stendiettekande, kompleksülesande, vaatluse, iseseisva töö ning astmelise aruteluga.



Õpiväljundi 4 ja 5 saavutamist hinnatakse arutluse ja iseseisva töö esitamisega ning vaatlusega käesoleva mooduli ÕV1–3 tööprotsesside jooksul.

Õppematerjalid Õpetaja enda kogutud ja koostatud õppematerjalid Riigi Teataja: ehitusseadus, ja a tmeseadus, to o tervishoiu ja to o ohutuse no uded ehituses, veeseadus,

tee ehitamise kvaliteedino uded Astover, A. Mullateadus. 2013 Mo lder, A. Haljasalade kasvupinnased ja mults id. SA Innove, 2010 Nurme, S. Haljasalade kujundamine. 2003 Nurme, S. Haljasalad ja va ljakud Nurme, S. Muinsuskaitsealuste parkide projekteerimisno uded. Eesti Parkide Almanahh, 2007 Nutt, N., Sinija rv, U., Maiste, J., Nurme, S. Parkide restaureerimine, 2008ͺ Nurme, S., Paju, K.-M. Pargitaimestiku hooldus. Toimetajad Kais Matteus, Riina Pau. Muinsuskaitseamet 2009 Nurme, S., Nutt, N. Pargiterminite seletusso naraamat. Keskkonnaamet. 2012 Roht, U. Lehtpuud. 2011 Tuul, K. Linnahaljastus. 2009 Saar, M. Kauni muru saladus 2009 Saar, M. Looduslikud murud ML 1996

o Mölder. Vanade pargipuude hooldamine. Luua, 2010 N. Nutt. Pargi hoolduskava koostamise juhend. Keskkonnaamet 2011

6. Ehitiste ja krundi rajatiste konstruktsioonide hooldus ning remont


6 Ehitiste ja krundi rajatiste konstruktsioonide hooldus ning remont

25 Rühmajuhataja; Jüri Vaga; Eliis Vahter; Mariann Tuisk

21

Nõuded mooduli alustamiseks

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane hooldab ja remondib ehitiste konstruktsioone lähtudes hoolduskavast ning järgides töötervishoiu-, tööohutuse ja keskkonnaohutusnõudeid







Loodusained 10 Füüsika: Mahu kahanemine ja paisumine, survetugevus, koormusklassid. Staatika. Niiskus ja selle mõju, soojajuhtivus. Seosed energiatõhusa ehitamisega.




Õpilane:

mõistab ehituskonstruktsioonide levinumate kahjustuste tekkepõhjuseid ning tunneb nende ennetamise võimalusi ja kõrvaldamise viise;

kontrollib visuaalselt ehitiste konstruktsioonide ja nende osade korrasolekut, vigade ilmnemisel teavitab hooldusmeistrit või oma vahetut juhti;

hooldab ja remondib oma pädevuse piires hoone põhikonstruktsioone (vundament, katus, välispiirded, uksed, aknad, korstnad);

selgitab inimtegevuse, ümbritseva keskkonna ja ilmastikutingimuste mõju ehitise konstruktsioonidele ja nendeosadele, sh avatäidetele, kasutades keemia- ja füüsikaalaseid teadmisi

toob näiteid töö ohutuks korraldamiseks ehitiste konstruktsioonide hooldamisel ja remondil, arvestades töö- jatuleohutusnõudeid

iseloomustab ehitise konstruktsioonide enamlevinud kahjustuste tekkepõhjusi (niiskuskahjustused, materjalide defekt, amortisatsioon) seostades neid füüsikalis-keemiliste protsessidega ja toob näiteid kahjustuste ennetamise ja kõrvaldamise viisidest

selgitab kinnisvarahooldaja pädevust ehitise konstruktsioonidel ilmnevate kahjustuste kõrvaldamisel leiab hoolduskavast ja hooldusjuhendist vajaliku info (aeg, kvaliteedinõuded, objekti asukoht, mõõtmed,

kasutatavad materjalid) ehitise konstruktsioonide korraliseks hooldamiseks kavandab tööprotsessi ja planeerib tööaja ehitiste põhikonstruktsioonide hooldamiseks ja remondiks, lähtudes

etteantud hoolduskavast hindab juhendamisel visuaalse vaatluse teel ehitise konstruktsioonide seisukorda ja hooldamise vajalikkust,

22

töötab eetiliselt ja vastutustundlikult, järgides erinevate tööülesannete täitmisel töötervishoiu, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid;

analüüsib juhendamisel oma tegevust erinevate ehituskonstruktsioonide hooldustööde teostamisel

lähtudes olukorrast objektil valib tööülesandest lähtuvalt hoolduseks vajalikud materjalid, arvestades nende kasutusotstarvet ja

tootjapoolseid kasutusjuhiseid rakendades koolimatemaatikast tuntud eeskirju tööks vajaliku materjalikoguse ja maksumuse arvutamisel ja

võrdleb saadud tulemust etteantud eelarve võimalustega valib sobivad töövahendid, arvestades nende kasutusotstarvet ja tootjapoolseid kasutusjuhiseid, enne töö

alustamist veendub nende korrasolekus ja ohutuses hindab vundamentide seisundit ja hooldab neid hooldusraamatus fikseeritud protseduure järgides kontrollib visuaalsel vaatlusel hoone sise- ja välisseinte, põrandate, lagede, fassaadi pinnakatte, vuukide, rõdude,

sokli ja karniisi seisukorda, tuvastab kahjustused ning teavitab nõuetekohaselt oma vahetut juhti, kasutades info- ja kommunikatsioonivahendeid

kõrvaldab töörühma liikmena ohutult, oma pädevuse piires kergemad karkassielementide vajumisest või niiskusest tingitud kahjustused, kasutades asjakohasid töövahendeid ja –võtteid

taastab töörühma liikmena oma pädevuse piires fassaadi kahjustatud pinnakatte, vuugid, rõdude, soklite ja karniiside elemendid vastavalt tööülesandele, kasutades asjakohasid töövahendeid ja -võtteid

kinnitab tööülesandest lähtuvalt lahtised põrandaliistud, põrandakattematerjalide üleminekud ja kokkupuutevuugid, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid

hooldab laekonstruktsioone ja kõrvaldab töörühma liikmena oma pädevuse piires laekonstruktsioonidel ilmnevad kahjustused, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid

hindab visuaalsel vaatlusel aknaraamide ning -klaaside, -suluste ja -tihendite seisundit, tuvastab kahjustused ning teavitab nõuetekohaselt oma vahetut juhti, kasutades info- ja kommunikatsioonivahendeid hooldab töörühma liikmena etteantud sagedusega avatäiteid, lähtudes hooldusjuhendist ja tööülesandest hindab visuaalsel vaatlusel ukselehtede, -manuste, -suluste, -klaaside ja -tihendite seisukorda ning ohutust, puuduste ilmnemisel korrastab neid oma pädevuse piires vahetab ja remondib ukselukke ning kõrvaldab vandalismi tagajärjel tekkinud kahjustusi, kasutades asjakohaseid

töövahendeid ja -võtteid hindab visuaalselt katuse kandekonstruktsioonide seisundit ja katusekatete veepidavust, veeäravoolude puhtust

ja katusel paiknevate elementide seisukorda, vigade ilmnemisel teavitab nõuetekohasel oma vahetut juhti, kasutades info- ja kommunikatsioonivahendeid

puhastab ja remondib töörühma liikmena vastavalt etteantud tööülesandele sadevee äravoolusüsteeme, eemaldab katuselt prahi, liigse lume ja jääpurikad, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid

kõrvaldab töörühma liikmena tööülesandest lähtuvalt hoone sisetarindite (põrandad, siseseinad, laed, siseuksed) kahjustused, tagades materiaalsete väärtuste säilimise, järgides tööohutusnõudeid fikseerib hooldusraamatus etteantud nõuete kohaselt ehitiste konstruktsioonide tehnohooldusel tehtud tööd, kasutades infotehnoloogiavahendeid kasutab nõuetekohaselt töö- ja isikukaitsevahendeid ja rakendab ergonoomilisi töövõtteid järgib töötamisel töötervishoiu-, tööohutuse- ja keskkonnaohutusnõudeid vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja kvaliteedinõuetekohase täitmise eest analüüsib koos juhendajaga oma toimetulekut erinevate tööülesannetega ehituskonstruktsioonide hooldustöödel koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses õppekeeles, kasutades

infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat


23


Stendiettekanne: konstruktsioonide hooldusel ja remondil tekkinud probleemide tekkepõhjuste selgitamine, võimalikud lahendused.

Kompleksülesanne 1: Õpilane kontrollib ja hindab visuaalsel vaatlusel ehitise avatäidete seisukorda ning ohutust nende hooldamiseks ja remondiks, tuvastab kahjustused, teostab vajalikud hooldus- ja remonditöid.

Kompleksülesanne 2: Õpilane kontrollib ja hindab visuaalsel vaatlusel hoone siseseinte, põrandate ja lagede seisukorda, tuvastab kahjustused, teostab vajalikud hooldus- ja remonditöid.

Kompleksülesanne 3: Õpilane kontrollib ja hindab visuaalsel vaatlusel katuse kandekonstruktsioonide, hoone välisseinte, fassaadi pinnakatte, vuukide, rõdude, sokli ja karniisi seisukorda, tuvastab kahjustused teostab vajalikud hooldus- ja remonditöid.

Kompleksülesanne 4: Õpilane kontrollib ja hindab visuaalsel vaatlusel, katuse ja katuseräästaste korrasolekut, teostab vajalikud hooldus- ja remonditööd



Iseseisev töö:


Hoonete seisukorra hindamine. Niiskuse mõju konstruktsioonidele; ehituskonstruktsioonide levinumad kahjustused ja nende tekkepõhjused; hoone põhikonstruktsioonide seisukorra hindamismeetodid.Hooldustööde korraldus. Puidukaitsevahendid, hooldus- ja renoveerimistööde järjekord; probleemid ja ohuallikad ehituskonstruktsioonide avamisel; küttekollete korrasoleku kontrollimise põhimõtted; kandekonstruktsioonide, põrandate ja vahelagede kahjustuste põhjused, nende ennetamise võimalused ja kõrvaldamise viisid; avatäidete kahjustused ja nende kõrvaldamise meetodid; elektri- ja tuleohutusnõudeid hooldustöödel.Alused ja vundamendid. Vundamentide ja aluste seisundi hindamine ja tehnohoolduse teostamine hooldusraamatus fikseeritud protseduure järgides, tööks vajalikku materjalikulu arvestamine.Põrandad ja vahelaed. Lagede ja laeelementide (ripplaed) seisundi kontrollimine, elementide korrastamine ja kinnitamine. Seinte ja fassaadide tehnohooldus. Kandvate konstruktsioonide korrasoleku kontroll ja kergemate karkassielementide kahjustuste kõrvaldamine; fassaadide pinnakatete, vuukide, rõdude, soklite ja karniiside seisukorda kontrollimine ning karkassielementide kaitstuse tagamine, kahjustatud elementide taastamine; vaheseinte ning pinnakatete seisukorra ja ohutuse kontrollimine; korrastamine, kinnitamine ja viimistlemine; põrandakatete seisukord ja ohutus; lahtised liistud, üleminekud, kokkupuutevuugid.Akende ja uste tehnohooldus. Aknaraamide ning -klaaside, -suluste ja -tihendite seisundid, korrastamine ja õlitamine; ukselehtede, -manuste, -suluste, -klaaside ja -tihendite seisukord ning ohutus; akende klaasimine, aknaplekid ja aknalauad ning aknaraamide tihendamine, vahetamine ja ukselukkude remontimine.Katuste tehnohooldus. katuse kandekonstruktsioonide seisundi hindamine ja katusekatete veepidavuse hindamine, veeäravoolude puhtus ja katusel paiknevate elementide olukorra hindamine.Korstnapühkimistööd. Korstnajala seisund ja tuleohutusnõuete järgimine, korstnate tõmme ja lõõride puhtus ning korstnate ja küttekollete tehnohooldus; hooldus- ja remonditöid.

Aktiivne loeng, iseseisev töö, kompleksülesanne, kirjalik töö, mappõpe/e-portfoolio, vaatlus, astmeline arutlus, stendiettekanne

Hindamine Õpiväljundite saavutamist hinnatakse kirjaliku töö, stendiettekande, kompleksülesande1…4, vaatluse, iseseisva töö ning astmelise aruteluga.



Õpiväljundi 5 ja 6 saavutamist hinnatakse arutluse ja iseseisva töö esitamisega ning vaatlusega käesoleva mooduli ÕV1…4 tööprotsesside jooksul.

Õppematerjalid Õpetaja enda kogutud ja koostatud õppematerjalid Õpetaja koostatud juhendmaterjal õpimapi koostamiseks Kuressaare Ametikooli „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ http://web.ametikool.ee/anne-li/juhend/

24

Tamm, J. Hooned. I osa. Tln: TTÜ Kirjastus 2008ͺ Kinnisvarahooldaja käsiraamat. Tln: TTU Kirjastus 2008ͺ Ka siraamatud (ko ik konstruktsioonid) Korruselamu hooldamise ka siraamat. Tln: Ehitame Kirjastus 1999 Masso, T. Paneelelamu konstruktsioonide hooldus ja remont. Tln: ET-Infokeskus 2001 Ehitusmaterjalide ka siraamat. Tln: OÜ Presshouse 2005 Tuul, K. jt. Õuealade korrashoid. Kinnistu prügi. Tallinn: ET-Infokeskus, 2001 Kriipsalu, M. Ja a tmeraamat. Tallinn: Ehitame Kirjastus 2001 Andersson, I. Koduõuede aiad ja väravad. Tallinn: Sinisukk 2001 Eriksen, L. jt. Va liko o gid ja –kaminad. Tallinn: Varrak 2007 Juhendkaardid (ET-Infokeskuse AS KH-

kartoteek) KH90-00114 Korruselamute seisukorrahinnangud; meetodid (1992); KH-E X7-012 Kinnistu pass (2001); KH-E X7-013 Hoone pass (2001); KH-E X7-012 Kinnistu ja hoone passide ta itmise ja kasutamise juhend 2001; KH90-00156 Elamu puitakende sisukorra hindamine; KH90-00226 Ülevaatus, hooldus ja teenindusjuhendid; KH92-00220 Fassaadi remondivajaduse hindamine; KH94-00133Rõdude remondivajaduse selgitamine ja remont. Õigusaktid (mõisted ja nõuded) Tuleohutuse üldnõuded (EV siseministri määrus) Nõuded eluruumidele (EV valitsuse määrus)

7. Praktika hoonete ja krundi rajatiste konstruktsioonide hooldusel ning heakorratöödel


7 Praktika hoonete ja krundi rajatiste konstruktsioonide hooldusel ning heakorratöödel

30 Rühmajuhataja; Andres Meisterson; Pilvi Pihlas; Reena Smidt

Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on põhiõpingute moodulid

Mooduli eesmärk Praktikal kinnisvara korrashoiu ettevõttes taotletakse, et õpilane kinnistab õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid, töötades kogenud töötaja juhendamisel hoonete ja krundi rajatiste konstruktsioonide hooldusel ja heakorratöödel.

Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli hinne kujuneb kõikide hindamisülesannete täitmisel (arvestatud) tasemel ja digitaalse õpimapi alusel. Õpimapp sisaldab nõutud praktikadokumente (praktikaleping, praktikapäevik, praktikaruanne, ettevõtte poolne hinnang praktikandile) ja praktikaseminari kokkuvõtet.Õpiväljundite saavutamist hinnatakse kompleksülesande 1, 2, 3 ja 4, astmelise arutelu/praktika seminari ja iseseisva töö sooritamisega.Mitteeristav hindamine (A/MA). Õpiväljundid loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele.

Mooduli tundide maht Kokku 780 tundi sh:Praktiline töö ettevõttes 680 tundiAuditoorne töö 40 tundi (teoreetilised loengud + praktiline tegevus)Iseseisev töö 60 tundi

25

1. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid

Õpilane:1. planeerib töörühma liikmena oma tegevust, järgib

töötamisel ettevõttes väljakujunenud töörütmi; 2. hooldab ja puhastab hoolduskava alusel hoone ja

krundi rajatiste kande- ja piirdetarindeid ja avatäiteid, tagades nende vastavuse kavandatud otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele;

3. koristab hoone siseruume, järgides koristamise põhireegleid ja hooldab hoone juurde kuuluvat territooriumi vastavalt etteantud tööülesandele;

4. järgib töötamisel kutse-eetika-, töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid;

5. analüüsib oma toimetulekut erinevate tööülesannetega.

järgib praktikaettevõtte töökorraldust, arvestades töökorraldus- ja sisekorraeeskirjades sätestatut osaleb töökohal esmasel tööohutusalasel juhendamisel ja kinnitab seda ettevõttes sätestatud korra kohaselt valib ja valmistab ette vajalikud materjalid ja töövahendid enne töö alustamist hooldab kogenud töötaja juhendamisel etteantud hoolduskava ja –juhendite alusel hoone ja krundi rajatiste

kandetarindeid, järgides tööohutusnõudeid hooldab kogenud töötaja juhendamisel etteantud hoolduskava ja -juhendite alusel hoone ja krundi rajatiste

piirdetarindeid, sh välisseinu ja katust tööohutusnõudeid järgides kõrvaldab kogenud töötaja juhendamisel hoone ja krundi rajatiste kande- ja piirdetarindite puudused ja rikked

etteantud nõuete kohaselt, järgides tööohutusnõudeid koristab ja puhastab etteantud kvaliteedinõuete kohaselt hoones asuvate ruumide seina-, lae- ja põrandapindu,

järgides koristamise põhireegleid ja kutse-eetikat hooldab ja puhastab hoolduskavas esitatud nõuete kohaselt hoone juurde kuuluvat territooriumi, kasutades

asjakohasid töövahendeid ja järgides tööohutusnõudeid hooldab ja puhastab hoonet ümbritseval territooriumil ja haljasaladel asuvaid väikevorme, kasutades

asjakohasid töövahendeid ja järgides tööohutusnõudeid käitleb jäätmeid vastavalt praktikaettevõttes kehtestatud korrale järgib hoonete ja krundi rajatiste konstruktsioonide tehnohoolduse ja heakorratööde teostamisel töökeskkonna-

ja tööohutusnõudeid ning kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid on tööülesannete täitmisel hoolikas ja püsiv, rakendab ratsionaalsed ja ergonoomilisi töövõtted vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja kvaliteedinõuetekohase täitmise eest suhtleb kaastöötajatega vastastikust lugupidamist ülesnäitaval viisil analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega, enda tugevusi ja nõrkusi ning hindab juhendaja abiga

arendamist vajavaid aspekte koostab iga tööpäeva lõpus kirjaliku aruande, kus fikseerib lühidalt, mida tegi (tööülesanded) ja mida tehtust

õppis vormistab aruande etteantud vormis korrektses õppekeeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast

terminoloogiat


Kompleksülesanne 1: Tutvub praktikakorraldust reguleerivate dokumentidega, püstitab endale koos juhendajaga isikliku praktikaülesande, osaleb aktiivselt praktikakoha leidmises

Kompleksülesanne 2: Praktikapäeviku igapäevane pidamine elektrooniliselt Kuressaare ametikooli siseveebi keskkonnas

Kompleksülesanne 3: õppija kinnistab ja arendab järjekindlalt kogenud töötaja juhendamisel õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid ehituse, remondi või kinnisvara

Teemad:1. Praktikale minek- Praktika dokumentatsioon- Praktikaülesanded- Praktikakoha leidmine- Praktikajuhendaja roll2. Praktika kaitsmine- Praktikadokumentatsiooni täitmine- Praktikaülesannete täitmine- Praktikaaruande koostamine- Praktikaseminar

Loeng, juhendaja hinnang, aruanne, iseseisev töö, seminar, esitlus, kompleksülesanne, praktiline töö ettevõttes, praktikapäevik

26

korrashoiu valdkonna ettevõtetes. Esitab ettevõttepoolse praktikajuhendaja hinnangu enda tegevusele

Kompleksülesanne 4: Iseseisva tööna koostab ja vormistab praktikaaruande siseveebi keskkonnas, esitab nõutud praktikadokumendid digitaalse praktikamapina

Astmeline arutlus/praktika seminar: Meenuta, tee kokkuvõte, esita küsimus, seosta ja kommenteeri oma tegevust praktikal omandatu kohta

LõimingM1: Kinnisvarahooldaja alusteadmisedM2: Karjääri planeerimine ja ettevõtlus ÕV1, ÕV3, ÕV4 ja ÕV5

Õppematerjalid Kuressaare Ametikooli eeskiri „Kirjalike tööde vormistamine“ Kuressaare Ametikooli „Õppekorralduse eeskiri“ Kuressaare Ametikooli „Praktikakorralduse eeskiri“ Praktikajuhendaja poolt koostatud abimaterjalid Praktikaettevõtete veebilehed

Valikõpingud 18 EKAP

8. Maalritööd


8 Maalritööd 5 Rühmajuhataja; Eliis Vahter; Mariann Tuisk.


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab ehitiste sise- ja välispindade viimistlemise tehnoloogiad, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid.




Õpilane:

1. Tunneb maalritöödel kasutatavaid materjale, töövahendeid ja aluspinnale esitatavaid kvaliteedinõudeid

2. kavandab tööprotsessi, valib materjalid ja töövahendid vastavalt etteantud tööülesandele;

3. viimistleb ehitiste sise- ja välispinnad värvi, laki või õliga järgides tööde tehnoloogiat ja etteantud

Õpilane: võrdleb värvitüüpe ja nende kasutusala, lähtudes värvides kasutatavatest sideainest ja pigmendist; selgitab teabeallikate põhjal immutuskrundi ja kruntvärvi erinevust ning põhjendab kruntimise ja immutamise

vajadust viimistlustöödel; eristab maalritöödel kasutatavaid töövahendeid (pintslid, tapeedi- ja värvirullid), seadmeid ja masinaid ning

iseloomustab nende kasutusvõimalusi; iseloomustab maalritöödel kasutatavate materjalide (värvid, õlid, lakid, lahustid) omadustest tulenevaid nõudeid

viimistlustöödele erinevas keskkonna- ja ilmastikutingimustes;

27

kvaliteedinõudeid; 4. järgib maalritööde teostamisel energiatõhusa

ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid;

5. analüüsib juhendamisel oma tegevust ehitise sise- ja välispindade värvimisel, lakkimisel ja õlitamisel.

lähtudes etteantud tööülesandest planeerib tööaja, mõõdab viimistletava objekti vajalikud parameetrid (mõõtmed ja aluspinna tasasus), arvutab juhendamisel vajaliku materjalide koguse ning koostab ja vormistab infotehnoloogia vahendite abil tööde tehnoloogilist järjekorda arvestades maalritööde tegemise kava;

korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja paigaldab töölava järgides tööohutusnõudeid; katab kinni mitteviimistletavad pinnad, kasutades sobilikke materjale, töövahendeid ja –võtteid; valib ja kasutab sobivaid töövahendeid (pintsel, hari, rull, pihusti) lähtuvalt etteantud tööülesandest ja

kasutatavast viimistlustehnoloogiast; eemaldab viimistletavalt pinnalt eelnevad viimistluskihid, kasutades nii termilise, keemilise kui mehhaanilise

eemaldamise võimalusi; peseb aluspinna sobiva vahendiga ja töötleb antiseptikuga; krundib värvitava aluspinna, kasutades selleks sobivaid töövõtteid; tasandab ja/või pahteldab ning järeltöötleb värvitava aluspinna järgides materjalide tootjapoolseid

kasutusjuhendeid; hermetiseerib sisetöödel iseseisvalt ja välitöödel juhendamisel vuugid ja ühenduskohad, lähtudes materjali tootja

kasutusjuhendist ning tööle esitatud nõuetest; krundib, teostab vajaduse korral vahevärvimise ja värvib pinna kvaliteedinõuetele vastavalt; lakib või õlitab viimistletava pinna kvaliteedinõuetele vastavalt, järgides materjalide tootjapoolseid

kasutusjuhendeid ja etteantud tööülesannet parandab töö käigus tekkinud vead kasutades selleks sobivaid meetodeid;

korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid ning juhindudes üldtunnustatud heast tavast;

kasutab töö- ja isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ja rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid; järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid

ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber; analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega ehitise sise- ja välispindade värvimisel,

lakkimisel ja õlitamisel; koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades

infotehnoloogiavahendeid.



Stendiettekanne: pindade viimistlemisel tekkinud probleemide tekkepõhjuste selgitamine, võimalikud lahendused.

Probleemülesanne: Koostab juhendmaterjali põhjal õppeotstarbelise tehnoloogiakaardi praktikumis planeeritavate/tehtavate tööprotsesside kohta.

Kompleksülesanne 1: Kipsplaat, krohv-, puit- ja metallpindade ettevalmistamine värvkatte alla lähtudes etteantud juhendmaterjalist. Sise- ja välispindade värvimine lähtudes etteantud juhendmaterjalist.

1. Viimistlustööde materjalid Krunt ja kruntimise ülesanne. Värvide liigid ja omadused. Värv: sideaine, täiteaine, lahusti ja vedeldi, pigment, lisaaine. Värvide füüsikalised omadused. Värvide keemilised omadused. Värvi- värvimise ülesanne. Õlid – õlitamise ülesanne. Lakid – pindade lakkimise ülesanne. Ilmastiku ja keskkonna nõuded viimistlustöödel. Viimistlusalase teabe otsimise võimalusi.

2. Materjalide ja tööaja kulu arvutamine. Tööaja arvestamine, aja planeerimine. Tootjatepoolne tehnilise informatsiooni hankimine. Materjalide kulu arvutamine.

3. Viimistlevatele pindadele ja materjalidele esitatavad kvaliteedinõuded. Nõuded töökoha ettevalmistamiseks . Viimistletud pindadele esitatavad kvaliteedinõuded (DIN ja RYL põhjal) Mitteviimistletavate pindade kaitsmine. Pindade kaitsmiseks kasutatavad materjalid.

4. Aluspinde ettevalmistamine Pindade puhastamine ja töötlemine. Vana pinnakatte eemaldamise võimalusi (keemiline, termiline, mehhaaniline) Pindade immutamine ja

Aktiivne loeng, iseseisev töö, kirjalik töö, kompleksülesanne, probleemülesanne; mappõpe/e-portfoolio, astmeline arutlus, vaatlus

28

Kompleksülesanne 2: pindade õlitamine, lakkimine ja katmine poolläbipaistvate pinnakattematerjalidega lähtudes etteantud juhendmaterjalist.


Astmeline arutlus: Meenuta, tee kokkuvõte, esita küsimus, seosta ja kommenteeri oma tegevust õppeprotsessisl omandatu kohta.

Iseseisev töö:


kruntimine (töövahendite valik ja kruntimise meetodid). Tasandussegud ja pahtlid (pinna seisukorrast lähtuvalt sobiva materjali valik).

5. Pindade värvimise sh lakkimine, õlitamine tehnoloogia Värvimistöödel kasutatavad tööriistad ja vahendid (töövahendi valimine, - ettevalmistamine, - hooldamine). Hermeetikud- kasutuskohad, omadused, töö teostamise tehnoloogia. Mineraalpindade ettevalmistamine värvimiseks, värvimine. Metallpindade ettevalmistamine värvimiseks ja värvimine. Puitpindade ettevalmistamine värvimiseks ja värvimine sh lakkimine ja õlitamine. Mineraalpindade ettevalmistamine värvimiseks, värvimine. Viimistlustöödel tekkida võivad defektid nende kõrvaldamise võimalusi Viimistlusmaterjalide ladustamine, säilitamine.

6. Töö- ja keskkonnaohutus viimistlustöödel Energiatõhusa ehitamise põhimõtteid. Keskkonnaohutusnõudeid viimistlustöödel. Tööohutus. Tööohutusealane instrueerimine. Ohud- füüsikalised, keemilised, bioloogilised ja füsioloogilised ohutegurid ja meetmeid nende vähendamiseks. Ohud viimistleja tervisele. Isikukaitsevahendid.

Lõiming:

ÕV4 ja 6 Lävendi saavutamist jälgitakse jooksvalt kogu mooduli õppeprotsessis

Hindamine Õpiväljundite saavutamist hinnatakse kirjaliku töö, probleemülesande, kompleksülesannete 1 ja 2, vaatluse, iseseisva töö ning astmelise arutelu sooritamisega.Mitteeristav hindamine (A/MA). Õpiväljundid loetakse saavutatuks, kui õpilane on saavutanud tulemuse vähemalt lävendi hindamiskriteeriumitele.Õpiväljundi saavutamise tagab lõimitud õppetegevusÕpiväljundi 4 ja 5 saavutamist hinnatakse arutluse ja iseseisva töö esitamisega ning vaatlusega käesoleva mooduli ÕV1–4 tööprotsesside jooksul.Energiatõhusa ehitamise kompetentsi rakendamist hinnatakse arutluse ning vaatlusega käesoleva mooduli tööprotsesside jooksul.

Õppematerjalid Õpetaja enda kogutud ja koostatud õppematerjalid Praktilised õppevahendid ja materjalid kooli õppelaborites Materjalide tootjate ja seadmete tootjate/tarnijate veebilehed Elvisto, T., Pere, R. Looduslikud värvid ehituses. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus 2006 Tammert, M. Värviõpetus. Tallinn: Aimwell 2006 Ahonen Alen, H. Värvid ja nende kasutamine. Tallinn: Ehitame, 2004 Ehitusmaterjalide käsiraamat. Tallinn: Ehitaja Raamatukogu 2005 Pärnamägi, H. Ehitusmaterjelid. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool 2002 T., Allikas, H., Sarapuu, A. Maalritööd .Tallinn: REKK 2001 // Leonardo da Vinci projekt Maalritööde RYL 2012. Tallinn Veebikeskkondades õppevideod Õpetaja koostatud juhendmaterjal õpimapi koostamiseks Kuressaare Ametikooli „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ http://web.ametikool.ee/anne-li/juhend/

29

9. Betoonitööd


9 Betoonitööd 5 Rühmajuhataja; Jüri vaga; Heiko Kull.


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab vajaliku kompetentsuse meeskonnatööna raudbetoonkonstruktsioonide ehitamiseks, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, etteantud kvaliteedi-, töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid.


Mooduli tundide maht Kokku 130 tundi sh:Auditoorne töö 100 tundi (teoreetilised loengud + praktiline tegevus)

Iseseisev töö 30 tundi


Õpilane:

1. tunneb betoonitöödel kasutatavaid materjale, vahendeid ja tööriistu;

2. kavandab meeskonna liikmena tööülesandest lähtuvalt tööprotsessi, valib materjalid ja töövahendid;

3. valmistab või paigaldab raketise ja sarrustuse vastavalt tööjoonisele;

4. betoneerib juhendamisel ja meeskonnatööna ehitise erinevaid konstruktsioone;

5. järgib töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, ennetab võimalikke vigu betoonitööde teostamisel;

6. analüüsib koos juhendajaga enda tegevust betoonitööde erinevatel etappidel.

Õpilane: selgitab mõistete raketis, armatuur ehk sarrus, jätkuraud, betoon ja raudbetoon sisu; iseloomustab teabeallikate põhjal erinevaid betoonisegusid, nende omadusi ja kasutusvõimalusi lähtudes

valmistatavast konstruktsioonist, metallmaterjalide kasutamise põhimõtteid betoonkonstruktsioonide armeerimisel ja erinevate korrosioonikaitsevahendite kasutamise nõudeid;

selgitab meeskonnatööna välja etteantud tööjoonistelt betoneeritava konstruktsiooni mõõtmed ja muu vajaliku informatsiooni;

arvutab vajaliku materjali koguse; korraldab enne töö alustamist töölõigu piires oma töökoha lähtuvalt kavandatud tehnoloogiast, tagades töökoha

korrashoiu ja puhtuse; kontrollib visuaalse vaatluse teel ja vastavaid mõõtevahendeid kasutades aluspinna vastavust tööjoonisele ja

sobivust järgnevate tööde tegemiseks; valmistab ette ja tihendab aluspinnad vastavalt projektis etteantud kõrgusmärkidele; rajab juhendamisel ja meeskonnatööna vundamendi tasanduskihi ning tihendab selle, paigaldab aluskihid (nt

geotekstiil); paigaldab juhendamisel ja meeskonnatööna betoonpõranda ehitamisel hüdroisolatsiooni- ja soojustusmaterjali

vastavalt etteantud tööjoonistele; märgib juhendamisel maha raketiste asukohad, komplekteerib ja/või valmistab juhendamisel raketised,

paigaldab, rihib, kinnitab ja toestab puhastatud raketised; märgib ja paigaldab juhendamisel raketistele avamoodustajad, paigaldab töölavad ja käiguteed ning töötleb

raketiste pinnad (raketis- või vormiõli jne), lähtudes projektist valmistab sarrused (lõikab, painutab, komplekteerib) vastavalt etteantud joonistele ja paigaldab sarrustamiseks

vajalikud fiksaatorid, tagades sarruste projektijärgse asukoha betoonkonstruktsioonis;

30

lähtuvalt konstruktsiooni tüübist paigaldab, fikseerib ja kinnitab sarrused või valmis sarruskarkassid, töötleb rauddetaile korrosioonitõrjevahendiga;

kontrollib betoneerimistöödeks vajalike tehniliste seadmete olemasolu ja töökorras olekut, vajalike kõrgusmärkide olemasolu;

valab betoonisegu raketisse ja tihendab selle, veendudes, et raketises ei oleks kõrvalisi esemeid (praht, vesi, lumi, jää jne) ja järgib konstruktsioonipõhist tehnoloogiat;

kontrollib töö käigus betoonivalu vastavust kõrgusmärkidele ja viib läbi raketiste järelkontrolli (loodsus, gabariidid, läbivaje jne) visuaalse vaatluse teel;

eemaldab betoonijäägid ja betoonivalu ajal kasutusel olnud ajutised abivahendid ning toed, sidemed ja kilbid, lähtudes etteantud tööülesandest, raketise eripärast ja betooni kivistumisastmest/lahtirakestamise tugevusest;

puhastab raketised ja nende kinnitusdetailid vastavalt etteantud nõuetele; lihvib, katab või võõpab betooni pinnad, lähtudes etteantud tööülesandest; selgitab betoonitööde eripära talvetingimustel, kasutades erialast terminoloogiat ja erinevaid teabeallikaid; järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid; kasutab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid, vajalikke abi- ja isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt; järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja ka töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja

tööohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi ehitusobjektil, arvestades teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber; analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut meeskonnaliikmena erinevate tööülesannete täitmisel ning

hindab arendamist vajavaid aspekte, koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest. Hindamismeetodid ja -ülesanded Teemad ja alateemad ning lõimumine moodulitega Õppemeetodid


Stendiettekanne: betoonitöödel tekkinud probleemide/vigade tekkepõhjuste selgitamine, võimalikud lahendused.

Praktilised harjutused: erinevatele konstruktsioonidele/sõlmedele raketiste ehitamine, armeerimine, konstruktsioonide betoneerimine.

Demonstratsioon: õppija kavandab ja teostab iseseisvalt etteantud jooniste järgi ja piiritletud aja jooksul rakise, valmistab, paigaldab ja fikseerib sarruse, valab meeskonnatööna betoonisegu raketisse, iseseisvalt hooldanud betoneeritud pindu, demonteerinud raketise ja teostanud betoonipindade järelhooldust.

Vaatlus: Õpilase töö jälgimine õppeprotsessis

Astmeline arutlus: Meenuta, tee kokkuvõte, esita küsimus, seosta ja kommenteeri läbivalt mooduli hindamisülesannete kohta

Iseseisev töö: Õpimapi täitmine läbiva tegevusena käesoleva mooduli õppeprotsessi jooksul

BETOONITÖÖDE TEHNOLOOGIA ALUSED Betoonitöödel kasutatavad materjalid ning nende omadused. Betoonitööde tehnoloogiad. Betoonitööde tehnoloogia talvistes tingimustes. Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele.

RAKETISTE VALMISTAMINE Raketiste liigitus ja kasutusalad. Üldnõuded ja tööde tehnoloogiline järjekord raketiste ehitamisel. Seinataldmiku ja postitaldmiku raketise ehitamine ja paigaldamine. Kandepostidega laeraketis. Talaraketise ehitamise ja paigaldamise nõuded. Betoonvõlvi raketise ehitamise nõuded. Betoonist välistrepi raketise ja sisemise betoontrepi raketise ehitamisviisid ja paigaldamise nõuded. Seina ja postiraketise sidumine. Akna ja uksesilluste raketise ehitamine ja paigaldamise nõuded.

ARMEERIMINE Armatuuri otstarve ja tähtsus betoonkonstruktsioonis. Armatuurid ja nende liigid. Ehitiste armatuurjoonised. Armatuuride transport ja ladustamine ehitusobjektil. Armatuuri teisaldamine paigaldusplatsile. Armatuuri nõuetekohane lõikamine, painutamine, sidumine ja raketise külge kinnitamine. Töökoha nõuetekohane korraldamine. Ohutusnõuded armeerimisel.

BETONEERIMINE Ergonoomilised töövõtted. Betoonisegu transport ja pumpamine. Konstruktsioonielementide betoneerimine (juhtmajakate tegemine, betoonisegu vastuvõtmine, paigaldamine, tasandamine). Töö- ja deformatsioonivuukide jätmine.

BETOONPINDADE JÄRELHOOLDUS Nõuded betoonpindade kvaliteedile. Betooni järelhooldus. Betooni katmine. Betooni soojendamine. Betooni kastmine. Betooni lihvimine. Betoonivigade parandamine. Betoonpindade kaitsmine.

Aktiivne loeng, iseseisev töö, praktilised harjutused, kirjalik töö, astmeline arutlus/seminar, stendiettekanne, mappõpe/e-portfoolio, vaatlus, demonstratsioon

31

Hindamine Õpiväljundite saavutamist hinnatakse kirjaliku töö, probleemülesande, kompleksülesannete 1 ja 2, vaatluse, iseseisva töö ning astmelise arutelu sooritamisega. Mitteeristav hindamine (A/MA). Õpiväljundid loetakse saavutatuks, kui õpilane on saavutanud tulemuse vähemalt lävendi hindamiskriteeriumitele. Õpiväljundi saavutamise tagab lõimitud õppetegevus. Õpiväljundi 5 ja 6 saavutamist hinnatakse arutluse ja iseseisva töö esitamisega ning vaatlusega käesoleva mooduli ÕV1–4 tööprotsesside jooksul. Energiatõhusa ehitamise kompetentsi rakendamist hinnatakse arutluse ning vaatlusega käesoleva mooduli tööprotsesside jooksul.

Õppematerjalid Õpetaja enda kogutud ja koostatud õppematerjalid Praktilised õppevahendid ja materjalid kooli õppelaborites Materjalide ja seadmete tootjate/tarnijate veebilehed Perema, A. Puit ja selle kasutamine. Tallinn: Ehitame 2006 Puitkarkassitööd. Tallinn: Ehitame 2014 Siikanen, U. Puidust ehitamine. Tallinn: Ehitame 2012 Ehitaja raamatukogu 2004. Väikeelamu vundamenditööd. Tallinn: Ehitame kirjastus Ehituskäsiraamat http://kasiraamat.ee/et/ehitus Ruohomäki, J., Jormalainen, P. jt 2008. Sarrusetööd. Tallinn: Ehitame kirjastus Uusitalo, J., Ihanamäki, J. jt 2008. Betoonitööd. Tallinn: Ehitame kirjastus Veebikeskkondades õppevideod Õpetaja koostatud juhendmaterjal õpimapi koostamiseks Kuressaare Ametikooli „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ http://web.ametikool.ee/anne-li/juhend/

32

10. Haljasalade rajamine ja hooldamine


10 Haljasalade rajamine ja hooldamine 6 Rühmajuhataja; Reena Smidt.


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija hooldab haljastust oskuslikult ja oskab projekti (tööjoonise) alusel rajada, taimestada ja hooldada erinevaid istutusalasid, kasutades selleks vajalikke materjale ja tööriistu.


Mooduli tundide maht Kokku 156 tundi sh:Auditoorne töö 120 tundi (teoreetilised loengud + praktiline tegevus)



Õpilane:

1. tunneb haljastuses kasutatavaid taimi ja teab nende omadusi ning kasvunõudeid;

2. valmistab ette istutusalad;3. rajab ja viimistleb istutusalad;4. hooldab istutusalasid ja hekke käsitsi nig

ettenähtud tööriistu kasutades;5. avaldab arvamust kogetu kohta, kirjeldab ja

hindab enda tegevust haljasalade rajamisel ning hooldamisel.

Õpilane: valib mahamärkimise meetodi, märgib istutusalad ja nende kõrgused ning taimede asukohad, lähtudes projektist

(töökirjeldusest) ja kasutades mõõteriistu (mõõdulint, nivelliir); valib umbrohutõrje viisi, põhjendab valikut ja tõrjub umbrohtu, järgides keskkonnaohutuse nõudeid; kirjeldab kasvupinnaste omadusi, määrab mulla lõimise ja happesuse käepäraste vahenditega valmistab ette käsitsi ja masinatega (mullafrees) kasvupinna, arvestades projekti, olemasolevat pinnast,

istutatavaid taimi; kirjeldab geosünteetide, multšide, ja erinevate servamaterjalide liigitust ja omadusi, arvutab materjali mahud,

paigaldab istutusala servad, geosünteedid, projektist (tööde kirjeldustest) lähtudes; tunneb ära nimetab peamisi aias ja haljasalal kasvavaid taimi, vastavalt nimekirjale eesti ja ladina keeles; iseloomustab taime kasvukohanõudeid (kasvukoha-, ilmastiku- ja mullastikutingimusi ja kasvupindasid); külvab seemned vastavalt juhendile; istutab, kastab ja toestab vastavalt projektile (töökirjeldusele) taimed, arvestades istiku tüüpi, suurust, taime

liiki, teeb vajadusel istutusjärgse tagasilõikuse (nt hekid), kasutades ergonoomilisi töövõtteid; multšib, lähtudes projektist (töökirjeldusest), arvestades aastaaega, mullapinna seisundit, taimede kasvunõudeid

ja kasutades ergonoomilisi töövõtteid; istutab ja toestab suured puud, arvestades istutusnõudeid, haljastusprojekti (töökirjeldust) ning järgides

tööohutusnõudeid ja ergonoomilisi töövõtteid; liigitab ja kirjeldab enamlevinud ilutaimede (vt nimekiri) kahjustajaid, selgitab taimekaitsetööde põhimõtted,

teeb taimekaitsetöid, kasutades taimekaitsevahendeid vastavalt nõuetele eristab ja kirjeldab umbrohtusid vastavalt nimekirjale, tõrjub umbrohtu, kasutades erinevaid tõrjevõtteid; kirjeldab hekkide lõikamise põhimõtteid, pügab ja/või noorendab hekke, kasutades selleks ettenähtud masinaid

ja hekikääre; kirjeldab puude hooldamise aluseid, teeb ilupuude ja -põõsaste, viljapuude ja marjapõõsaste hooldus-, kujundus-

33

ja noorenduslõikust, kasutades selleks ettenähtud tööriistu; hooldab (lõikab, kastab, multšib, kobestab, rohib, toestab, valmistab talveks ette jm) taimi, kasutades selleks

ettenähtud tööriistu ja masinaid; selgitab väetamise põhimõtteid, mõju taimedele ja keskkonnale, väetab taimi vastavalt väetusskeemile ja

külvinormile; komposteerib taimejäätmed, orgaanilise aineringe tagamiseks ning taimetervise ökoloogiliseks tugevdamiseks; loeb ja mõistab juhendite sisu, annab selgitusi asjakohases eesti keeles; täidab võetud kohustusi ja saavutab tööeesmärgid määratud aja jooksul, hindab oma töö tulemusi, osaleb

meeskonnatöös, jagab teistega vajalikku informatsiooni.



Stendiettekanne haljastustöödel tekkinud probleemide/vigade tekkepõhjuste selgitamine, võimalikud lahendused.

Demonstratsioon: õppija kavandab ja teostab iseseisvalt etteantud juhendmaterjalist lähtudes istutusala valides kasvuperioodist, ilmastikust ja taimmaterjalist lähtuvalt töövõtted ning tööriistad.


Astmeline arutlus: Meenuta, tee kokkuvõte, esita küsimus, seosta ja kommenteeri läbivalt mooduli hindamisülesannete kohta.

Iseseisev töö: Õpimapi täitmine läbiva tegevusena käesoleva mooduli õppeprotsessi jooksul.

Haljastusprojekti lugemine: Formaadid, mõõtkavad; Jooniste vormistamise nõuded; Leppe- ja tingmärgid ning eksplikatsioon; Vaated, lõiked, ristlõiked ja kohtlõiked; Eskiis ja tööjoonised; Reljeefi ja situatsiooni lugemine. Materjalide omadused ja mahud.Haljasalade rajamine: Tööde järjekord tööprojekti tasandi. Olemasoleva taimestiku säilitamine; Kuivendamine; Käsitsitööriistad, tehnoloogilised seadmed ja masinad; Mõõdistamise aparatuur ja selle käsitsemine; Mahamärkimine, graafilise materjali lugemine, mahamärkimise meetodid (hulknurkade meetod, kolmnurkade meetod, koordinaatide meetod, sirge joone meetod). Maa-ala planeerimine; istutusala ettevalmistamine (sh mullaharimise tähtsamad tehnoloogilised võtted); Istutusmaterjali liigid ja kvaliteet, transport, säilitamine. Istutamine, külvamine, peenraservade paigaldamine, multšimine, toestamine.Haljasalade hooldamine: Istutusalade, sh hekkide hooldamine; kahjustajad ja nende tõrje, umbrohud ja nende tõrje, väetised, väetamise põhimõtted, väetamine, puittaimede lõikamine, külmaõrnade taimede katmine talveks, varjutamine. Taimejäätmete komposteerimine.

Aktiivne loeng, iseseisev töö, praktilised harjutused, kirjalik töö, astmeline arutlus/seminar, stendiettekanne, mappõpe/e-portfoolio, vaatlus, demonstratsioon

Hindamine Õpiväljundite saavutamist hinnatakse kirjaliku töö, stendiettekande, demonstratsiooni, vaatluse, iseseisva töö ning astmelise arutelu sooritamisega.

Mitteeristav hindamine (A/MA). Õpiväljundid loetakse saavutatuks, kui õpilane on saavutanud tulemuse vähemalt lävendi hindamiskriteeriumitele.

Õpiväljundi saavutamise tagab lõimitud õppetegevus

Õpiväljundi 5 saavutamist hinnatakse arutluse ja iseseisva töö esitamisega ning vaatlusega käesoleva mooduli ÕV1–4 tööprotsesside jooksul.

Õppematerjalid Õpetaja enda kogutud ja koostatud õppematerjalid Õpetaja koostatud juhendmaterjal õpimapi koostamiseks Kuressaare Ametikooli „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ http://web.ametikool.ee/anne-li/juhend/ Niine, A. 1976. Haljastaja käsiraamat. Tallinn. Valgus. Nurme, S. Haljasalade kujundamine. Tartu

34

Randoja-Muts, R. 2009. Peenar sinu aias. Mahamärkimine, rajamine, hooldamine. Menu kirjastus. Järve, S. 2009. Puude ja põõsaste lõikamine. Varrak Kukk, E. 1982. Viljapuude lõikamine koduaias. Valgus Kask, R., Tõnisson, H. 1987. Mullateadus. Valgus Kuusk, V. 1984. Umbrohud ja prahitaimed. Valgus Pallum, V. 2007. Suur taimekaitseraamat. Maalehe raamat Eestikeelsete taimenimede andmebaas: http://www.ut.ee/taimenimed/ Eesti taimed: http://bio.edu.ee/taimed/

11. Puitrajatiste ehitamine


11 Puitrajatiste ehitamine 4 Jüri Vaga: rühmajuhataja,


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane ehitab nõuetekohaselt puitrajatisi, järgides ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid.

Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli hinne kujuneb kõikide hindamisülesannete täitmisel (arvestatud) tasemel ja õpimapi alusel. Õpimapp sisaldab erinevate teemade/tööoperatsioonide töölehti, kirjeldusi, iseseisvaid töid ja arvamust kogetu kohta.

Mooduli õpiväljundite saavutamise toetamiseks kasutatakse õppeprotsessi käigus kujundavat hindamist.

Mooduli tundide maht Kokku 104 tundi sh:

Auditoorne töö 80 tundi (teoreetilised loengud + praktiline tegevus)



Õpilane:

1. kavandab tööprotsessi puitrajatiste ehitamiseks, valib materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud ehitusprojektist

2. ehitab puit-terrassi, järgides etteantud ehitusprojekti

3. ehitab puitaia, lähtudes tööülesandest

4. järgib puitrajatiste ehitamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid

5. avaldab arvamust kogetu kohta, kirjeldab ja hindab enda tegevust puitrajatiste ehitamisel.

Õpilane:

selgitab etteantud ehitusprojekti põhjal välja puitrajatise ehitamiseks vajalikud lähteandmed (mõõtmed, asukoht, kasutatavad materjalid)

korraldab nõuetekohaselt oma töökoha, valib töö- ja abivahendid ning veendub enne töö alustamist nende korrasolekus ja ohutuses

teeb juhendamisel vastavalt etteantud tööjoonistele tööks vajalikud mõõdistused ja märketööd, kasutades asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ja tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse

valib puitrajatise ehitamiseks sobilikud materjalid, arvestades materjali kvaliteeti ja etteantud juhiseid

arvutab juhendamisel mõõtmistulemuste ja tööjoonise põhjal tööks vajaliku materjali koguse, rakendades pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju, hindab tulemuste tõesust

töötleb mõõtu, loodib ja fikseerib alusele terrassi kandesõrestiku vastavalt etteantud juhistele ja tööjoonistele

töötleb mõõtu ja kinnitab kandesõrestikule terrassi kattelaudise või - plaadistuse vastavalt etteantud juhistele ja tööjoonistele

35

töötleb mõõtu ja paigaldab terrassi piirdekonstruktsiooni vastavalt etteantud juhistele ja tööjoonistele

töötleb mõõtu, viimistleb, loodib ja fikseerib aia vertikaalsed postid ning horisontaalsed kandelatid vastavalt etteantud juhistele ja tööjoonistele

töötleb mõõtu, viimistleb ja paigaldab puitaia kandelattidele lipid vastavalt etteantud juhistele ja tööjoonistele

rakendab puidust välisrajatiste ehitamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid

järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber

kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid

analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut puitaia ja -terrassi ehitamisel ning hindab arendamist vajavaid aspekte

koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid



Probleemülesanne: Koostab juhendmaterjali põhjal õppeotstarbelise tehnoloogiakaardi praktikumis planeeritavate/tehtavate tööprotsesside kohta

Kompleksülesanne 1: Õpilane ehitab grupitööna (2-3 liiget) puitterrassi, järgides juhiseid ja tööohutusnõudeid.

Kompleksülesanne 2: Õpilane ehitab grupitööna (2-3 liiget) juhendmaterjalist lähtuvalt puitaia.


Astmeline arutlus/seminar: Meenuta, tee kokkuvõte, esita küsimus, seosta ja kommenteeri oma tegevust praktikal omandatu kohta

Iseseisev töö:


Lähteandmed puitrajatiste ehitamiseks. Ehitusprojekti lugemine. Ehitamiseks vajalikud lähteandmed (mõõtmed, asukoht, kasutatavad materjalid).

Töövahendite valik ja töökoha korraldamine. Nõuetekohaselt oma töökoha korraldamine. Töö- ja abivahendite valik, nende korrasolek ja ohutus. Tööks vajalike mõõdistuste ja märketööde tegemine. Asjakohaste mõõteriistade ja mõõtmismeetodite kasutamine. Nõuetekohane mõõtmistäpsus. Puitrajatise ehitamiseks sobiliku materjalid valik (kvaliteet). Tööks vajaliku materjali koguse arvutamine. Tulemuse tõesuse hindamine.

Puitrajatiste valmistamine. Töötleb mõõtu, loodib ja fikseerib alusele terrassi kandesõrestiku. Töötleb mõõtu ja kinnitab kandesõrestikule terrassi kattelaudise või –plaadistuse. töötleb mõõtu ja paigaldab terrassi piirdekonstruktsiooni töötleb mõõtu, viimistleb, loodib ja fikseerib aia vertikaalsed postid ning horisontaalsed kandelatid töötleb mõõtu, viimistleb ja paigaldab puitaia kandelattidele lipid

Töötervishoid puitrajatiste valmistamisel. Puidust välisrajatiste ehitamisel ergonoomiliste ja ohutute töövõtete kasutamine. Nõuetekohaste isikukaitsevahendite kasutamine. Töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõuete järgmine. Inimeste ja keskkonnaga arvestamine. Töötsooni eesmärgipärane kasutamine, töötsooni korrashoid. Töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendite, sh ohutusjuhendite järgimine.


Hindamine Õpiväljundite saavutamist hinnatakse kirjaliku töö, probleemülesande, kompleksülesannete 1, ja 2, vaatluse, iseseisva töö ning astmelise aruteluga.

36




Õppematerjalid Õpetaja enda kogutud ja koostatud õppematerjalid Õpetaja koostatud juhendmaterjal õpimapi koostamiseks Kuressaare Ametikooli „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ http://web.ametikool.ee/anne-li/juhend/ Ergonoomilised soovitused : praktilised ja lihtsad lahendused ohutuse, tervise, töötingimuste

parandamiseks. Tallinn: TTÜ Kirjastus 2002. Kõrbe, A. Puidulõikeriistade teritamine. Maakodu 5/2000, lk 9-10. (T2) Perema, A. Puit ja selle kasutamine. Tallinn: Ehitame 2006; Day, D. Jacson, A. Puutöömeistri käsiraamat. Tallinn: TEA Kirjastus 2006; Rukki, H. Puidutöötlemise lõikeinstrumentide hooldamine ja teritamine. Tallinn: Eesti Metsatööstus 1991; Kuusik, U. Elektrilised käsitööriistad. Põltsamaa: Vali Press 2005; Noll, T. Puitühenduste piibel täielik seotiste ja tappide käsiraamat. Tallinn: Sinisukk 2007;

12.Kiviaiad ja –sillutised


12 Kiviaiad ja –sillutised 4 Jüri Vaga; rühmajuhataja


Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õpilane ehitab kiviaedu ning paigaldab ääre- ja sillutuskive vastavalt etteantud kvaliteedinõuetele, järgides töötervishoiu ja -ohutusnõudeid.

Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine Moodul hinnatakse eristavalt. Mooduli hinne kujuneb kõikide hindamisülesannete täitmisel hindekriteeriumite tasemel ja õpimapi alusel. Õpimapp sisaldab erinevate teemade/tööoperatsioonide töölehti, kirjeldusi, iseseisvaid töid ja arvamust kogetu kohta. Mooduli õpiväljundite saavutamise toetamiseks kasutatakse õppeprotsessi käigus kujundavat hindamist.

Mooduli tundide maht Kokku 104tundi sh:Auditoorne töö 80 tundi (teoreetilised loengud + praktiline tegevus)Iseseisev töö 24 tundi


Õpilane:

1. omab ülevaadet kiviaedade ja –sillutiste rajamisel kasutatavatest materjalidest ja töövahenditest

2. kavandab lähtuvalt tööjoonisest tööprotsessi, valib materjalid ja töövahendid

Õpilane:

selgitab mõisteid äärekivi, sillutiskivi, rentsel, drenaaž, hüdroisolatsioon ja tunneb nende nimetusi ühes võõrkeeles

nimetab kiviaedade ja –sillutiste rajamisel kasutatavaid betoon- ja looduslikke kive ja iseloomustab neid lähtuvalt omadustest ja kasutusalast, kasutades erinevaid teabematerjale

nimetab ja võrdleb kiviaedade ja –sillutiste rajamisel kasutatavaid ehitussegusid lähtuvalt kasutusalast,

37

http://web.ametikool.ee/anne-li/juhend/

3. laob eelsorteeritud kividest aia, arvestades materjalide eripära

4. paigaldab betoonist ääre- ja sillutiskivid, järgides projekti ja tootjapoolset paigaldusjuhendit

5. töötab ohutult ja keskkonda säästvalt, ennetab võimalikke vigu kiviaia ja erinevate sillutiskivide paigaldamisel

6. avaldab arvamust kogetu kohta, kirjeldab ja hindab enda tegevust kiviaedade ja –sillutiste rajamisel

kasutades erinevaid teabeallikaid nimetab kiviaedade ja kivisillutiste rajamisel kasutatavaid käsitööriistu, elektrilisi ja pneumaatilisi tööriistu ja

tarvikuid ning selgitab teabematerjalide põhjal nende ohutu kasutamise tingimusi kavandab tööoperatsioonide järjestuse ja planeerib tööaja vastavalt tööülesandele valib vastavalt ülesandele sobivad materjalid, arvestades nende kasutuskohta ja tootja juhiseid arvutab vajaliku materjali koguse, rakendades pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju, hindab tulemuste

tõesust korraldab enne töö alustamist töölõigu piires oma töökoha lähtuvalt kavandatud tehnoloogiast, tagades töökoha

korrashoiu ja puhtuse, tööks vajaliku elektri ja vee, materjalide ladustuspindade ning käiguteede olemasolu ja arvestab ohutusnõudeid

valib asjakohased töövahendid lähtuvalt etteantud tööülesandest märgib maha rajatava aia asukoha vastavalt tööülesandele ja valmistab ette aluspinna kiviaia rajamiseks sorteerib kivid aia ladumiseks, arvestades kivi suurust, kuju, kõvadust ning laob lähtuvalt antud ülesandest

eelsorteeritud kividest aia, paigaldab katteplaadid ja lisatarvikud mõõdab ja märgib maha sillutatava ala vastavalt projektile ning valmistab ette aluspinna, eemaldades

kasvupinnase ja märgib kõrgused ja rajades kalded paigaldab vajalikud alus-, täite- ja tasanduskihid (tugevduskangas, killustik, liiv) ja tihendab need, kasutades

asjakohaseid töövahendeid paigaldab betoonist äärekivid, järgides kvaliteedinõudeid ja etteantud tööjoonist paigaldab, lähtudes etteantud tööjoonisest ja kvaliteedinõuetest, nelinurksele ühekaldelisele tasapinnale

betoonist sillutiskivid, täidab vuugid ja tihendab sillutise, kasutades asjakohaseid töövahendeid kasutab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning nõuetekohaselt vajalikke abi- ja isikukaitsevahendeid (kindad,

põlvekaitsed, kaitseprillid jms) järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja ka töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja

tööohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi ehitusobjektil, arvestades teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber sorteerib jäätmed, juhindudes taaskasutusest ning järgib jäätmekäitluseeskirjade nõudeid analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut kiviaia ladumisel ja sillutiskivide

paigaldamisel ning hindab arendamist vajavaid aspekte koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades

infotehnoloogiavahendeid



Kompleksülesanne1: Koostab juhendmaterjali põhjal õppeotstarbelise tehnoloogiakaardi praktikumis planeeritavate/tehtavate tööprotsesside kohta. Teostab grupitööna (3 liiget) betoonist äärekivide paigalduse, paigaldab ja tihendab aluspinnase ning paigaldab sillutiskivid.

Kompleksülesanne2: Koostab juhendmaterjali põhjal õppeotstarbelise tehnoloogiakaardi praktikumis planeeritavate/tehtavate tööprotsesside kohta.

Teemad:

MATERJALID JA TÖÖVAHENDID. Teedel ja platsidel kasutatavate materjalide iseärasused. Kivimaterjalid, betoonmaterjalid. Sillutuskivid, rennid, äärekivid, katendid ja nende materjalid, omadused ja kasutusalad. Tööriistad ja -vahendid teesillutiste paigaldamiseks. Tööriistade kasutamine ja hooldus.

MULLATÖÖD JA PINDADE ETTEVALMISTAMINE. Pinnase teisaldamine. Mulla säilitamine ja otstarbekas kasutamine. Mullatööde mahu ja maksumuse arvutamine. Maa-ala horisontaalne ja vertikaalne mõõdistamine ja projekti mahamärkimine. Aluskonstruktsioonide ehitamine. Töötervishoiu ja tööohutusnõuded pindade ettevalmistamisel.

Aktiivne loeng, iseseisev töö, kirjalik töö, kompleksülesanne, mappõpe/e-portfoolio, astmeline arutlus

38

Kavandab ja teostab grupitööna (3 liiget) kuivmeetodil eelsorteeritud kividest aiafragmendi

Astmeline arutlus: Meenuta, tee kokkuvõte, esita küsimus, seosta ja kommenteeri oma tegevust õppeprotsessis omandatu kohta.


TÖÖDE TEHNOLOOGIA. Oma töökoha korraldamine. Tööde tehnoloogiline järjekord. Töövahendite ja materjalide valik ja ettevalmistamine. Tasandiline ja ruumiline märkimine. Teede ja platside kujundamine ja rajamine. Nõuded teede ja väljakute katenditele. Sillutiskivide paigaldamine. Teede ja platside ääristamine. Töötervishoiu ja tööohutusnõuded. Kvaliteedinõuded ja kontrolltoimingud.

Hindamine Õpiväljundite saavutamist hinnatakse kirjaliku töö, kompleksülesande 1 ja 2, iseseisva töö ning astmelise arutelu sooritamisega. Mitteeristav hindamine (A/MA). Õpiväljundid loetakse saavutatuks, kui õpilane on saavutanud tulemuse vähemalt lävendi hindamiskriteeriumitele. Õpiväljundi saavutamise tagab lõimitud õppetegevus. Õpiväljundi 5 ja 6 saavutamist hinnatakse arutluse ja iseseisva töö esitamisega ning vaatlusega käesoleva mooduli ÕV1–4 tööprotsesside jooksul.

Õppematerjalid Õpetaja enda kogutud ja koostatud õppematerjalid Praktilised õppevahendid ja materjalid kooli õppelaborites Materjalide tootjate ja seadmete tootjate/tarnijate veebilehed Ehitusmaterjalid. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool 2002 Urpo Nurminen 2005. Maakelder. Tallinn: Ehitame kirjastus Ehitaja raamatukogu 1999. Põrandad ja nende viimistlus. Tallinn: Ehitame kirjastus Veebikeskkondades õppevideod Õpetaja koostatud juhendmaterjal õpimapi koostamiseks Kuressaare Ametikooli „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ http://web.ametikool.ee/anne-li/juhend/

13.Puitkonstruktsioonide renoveerimine

Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht (EKAP) Õpetajad

13 Puitkonstruktsioonide renoveerimine 3 Rühmajuhataja, Jüri Vaga; Urve Pulk

Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on põhiõpingute moodulid

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised keskkonnasäästliku renoveerimise põhimõtetest, hoonete ja ehitiste sagedamini esinevatest kahjustustest, nende kõrvaldamise võimalustest; omandab ettekujutuse ehitusstiilide ja –mälestiste olulisematest tunnusjoontest ja saab ülevaate muinsuskaitsealast tegevust reguleerivast seadusandlusest Eesti Vabariigis ning hoone tehnilise seisundi hindamise meetoditest; saab ülevaate probleemidest ja ohtudest ning nende elimineerimise võimalustest lammutustöödel.



39


Õpilane:

1. omab ülevaadet renoveerimise alustest, puidu kahjustustest ja nende kõrvaldamise meetoditest

2. korraldab nõuetekohaselt oma töökoha, hindab kahjustuste ulatuse, valib materjalid ja t öövahendid

3. kõrvaldab juhendamisel etteantud puitkonstruktsioonide kahjustused

4. järgib puitkonstruktsioonide renoveerimisel tööohutusnõudeid ja tunneb tervisekaitsevahendeid

5. analüüsib koos juhendajaga oma tegevust puitkonstruktsioonide renoveerimise õppimisel

Õpilane:

tunneb seadusandlusest tulenevaid nõuded puithoone säilitamisel tunneb ehituslikke piiranguid hoonestuse alal tunneb puidu kahjureid ja nende looduslikke – ja keemilist tõrjet, majavammi ja selle keemilist tõrjet, sinetust

ja hallitusseeni puidus ja nende tõrjevahendeid selgitab niiskusest tulenevaid kahjustusi puitkonstruktsioonides ja võimalusi nendest hoidumiseks annab hinnangu ja kaardistab hoone tehnilise seisukorra omab ülevaadet puidu kahjustuste kohta vastavalt kahjustuste liigile ja ulatusele, valib vastavad kaitse- või tõrjevahendid, materjalid ja töövahendid korrastab oma töökoha vastavalt kahjustusele selgitab etteantud põranda- ja vahelae kahjustuse põhjuse ja kõrvaldab selle. Teeb paremaks tuulutuse,

vahetab või lisab soojustuse. Tugevdab nõtkuvad puitvahelaed hindab ja remondib juhendamisel vahelaetalastiku (talade proteesimine, talaotste asendamine), jätkab ja

vekseldab vahelaetalad renoveerib ja remondib juhendamisel põranda laudise (laudpõranda ümberlaudistamine, üksikute laudade

vahetus, kriuksuvate põrandate remont) tasandab juhendamisel vana põranda (ülehööveldamine ja lihvimine) parkettpõranda renoveerimine (üksikute parketilippide vahetus, vana parketi puhastamine, lihvimine ja

viimistlus) viimistleb juhendamisel puitpõranda (lakib, värvib, õlitab, peitsib, vahatab) hindab juhendamisel etteantud kandekonstruktsiooni kahjustuse ja kõrvaldab selle (puitsõrestiku alusvöö

vahetus, postiotste vahetus, kahjustatud nurgaseotiste remont tunneb puitseintesse uute avade tegemise tehnoloogiat ja ehitab olemasolevad avad kinni tunneb puitseinatüüpide (puitkilp- ja püstpalkseinad) kahjustusi ja remondib need juhendamisel hindab avatäidete seisukorra ja taastab need hindab juhendamisel etteantud kaldkatuse kattematerjali kahjustused ja kõrvaldab need renoveerib juhendamisel etteantud katuse kandekonstruktsioonid (katuste õgvendamine, sarikate kahjustatud

osade väljavahetamine, proteesimine, väljavajunud müürlattide tagasitõmbamine metalltõmmitsate abil tunneb nõudeid keemilistele puidukaitse- ja immutusvahenditele rakendab vooderdise ja avatäidete paigaldamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning kasutab

nõuetekohaselt asjakohaseid isikukaitsevahendeid kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel

etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu-

ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut pitkonstruktsioonide renoveerimise

õppimisel ning hindab arendamist vajavaid aspekte koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades

infotehnoloogiavahendeid


40


Stendiettekanne: puitkonstruktsioonidel tekkinud probleemide tekkepõhjuste selgitamine, võimalikud lahendused.

Kompleksülesanne: Õpilane hindab etteantud puitkonstruktsiooni ja avatäite seisukorra, kaardistab kahjustused ning renoveerib need.



Iseseisev töö:


Seadusandlus. Seadusandlusest tulenevad nõuded puithoone säilitamisel. Ehituslikud piirangud hoonestusalal. Ohutusnõuded ja tervisekaitsevahendid puitkonstruktsioonide renoveerimisel. Töö- ja tuleohutusnõuded.Hoone tehnilise seisukorra hindamine. Hoone kahjustuste ulatuse selgitamine ja kaardistamine.Puitkonstruktsioonide kahjustuste erinevad põhjused. Liigne niiskus ja selle tekkimise põhjused. Puidukahjurid. Looduslik ja keemiline tõrje. Majavamm ja selle keemiline tõrje. Sinetus- ja hallitusseened ja vahendid nendest hoidumiseks ja tõrjeks.

Põrandate ja vahelagede remont. Tuulutus. Vahelae soojustuse vahetus või lisamine. Nõtkuvate puitvahelagede tugevdamine. Vahelae talastiku ülevaatus ja remont (talade proteesimine, talaotste asendamine, jätkamine ja vekseldus.), soojustust kandva laudise olukorra hindamine ja laudise vahetus. Laudpõranda ümberlaudistamine, üksikute laudade vahetus, kriuksuvate põrandate remont. Vana põranda tasandamine, ülehööveldamine ja lihvimine. Üksikute parketilippide vahetus. Vana parketi puhastamine, lihvimine ja viimistlus. Puitpõrandate viimistlemine: Lakkimine, värvimine, õlitamine, peitsimine, vahatamine.Tarindite kandekonstruktsioonide kahjustused ja nende kõrvaldamine. Puitsõrestiku alusvöö vahetus, postiotste vahetus. Kahjustatud nurgaseotiste remont. Puitseintesse uute avade tegemise tehnoloogia ja olemasolevate avade kinni ehitamine. Puitseinatüüpide (puitkilp- ja püstpalkseinad) kahjustused ja nende remont. Fassaadikatete vahetamine. Puithoonete konstruktsioonide soojustamine.Avatäidete renoveerimine. Akende ja uste seisukorra hindamine. Puitakende tüüpilised kahjustused ja nende kõrvaldamise viisid ja vahendid. Akende lõppviimistlus. Välisukse remont: värvitud uksed, puiduimmutiga töödeldud uksed, siseruumide uksed.Katusekonstruktsioonide renoveerimine. Katuse kandekonstruktsioonide renoveerimine. Katuste õgvendamine. Sarikate kahjustatud osade väljavahetamine, proteesimine. Väljavajunud müürlattide tagasitõmbamine metalltõmmitsate abil.


Hindamine Õpiväljundite saavutamist hinnatakse kirjaliku töö, stendiettekande, kompleksülesande, vaatluse, iseseisva töö ning astmelise aruteluga. Mitteeristav hindamine (A/MA). Õpiväljund loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele.



Õppematerjalid Õpetaja enda kogutud ja koostatud õppematerjalid Masso, T. Ehituskonstruktori käsiraamat III .Tallinn: Ehitame, 2002 (materjalid) Pärnamägi, H. Ehitusmaterjalid. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2002 Käärid, S. Hoonete remont ja rekonstrueerimine. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2002(ladumise tehnoloogia) Ehitusmaterjalid. H. Pärnamägi (2005); Hooned I, II osa. H. Tamme (2004); Hoonete remont ja rekonstrueerimine. I, II osa. S. Käärid (2005);

41

14. Avatäidete ja voodrilaudiste paigaldamine


14 Avatäidete ja voodrilaudiste paigadlamine 6 Jüri Vaga; Heiko Kull; Andres Meisterson; rühmajuhataja

Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on moodul “Sissejuhatus ehituspuusepa eriala õpingutesse“

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab erinevatest materjalidest konstruktsioonidele avatäited (uksed, aknad, katuse- ja laeluugid, trepid) ja voodrilaudise, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid

Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli hinne kujuneb kõikide hindamisülesannete täitmisel (arvestatud) tasemel ja õpimapi alusel. Õpimapp sisaldab erinevate teemade/tööoperatsioonide töölehti, kirjeldusi, iseseisvaid töid ja arvamust kogetu kohta.

Mooduli õpiväljundite saavutamise toetamiseks kasutatakse õppeprotsessi käigus kujundavat hindamist.



Õpilane:

1. kavandab meeskonnaliikmena tööprotsessi sise- ja välisvooderdise ning avatäidete paigaldamiseks, valib materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud ehitusprojektist

2. paigaldab puitkonstruktsioonile roovitise ning sise- ja välisvoodrilauad, järgides tööülesandes etteantud kvaliteedinõudeid

3. valmistab ja paigaldab vastavalt tööjoonistele ajutised avatäited, aknad ja uksed, arvestades erinevast materjalist avatäidete paigaldusnõudeid

4. järgib vooderdise ja avatäidete paigaldamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid

5. avaldab arvamust kogetu kohta, kirjeldab ja hindab enda tegevust vooderdise ja avatäidete paigaldamisel

Õpilane:

selgitab välja etteantud ehitusprojekti põhjal voodrilaudise ja avatäidete paigaldamiseks vajalikud lähteandmed (konstruktsiooni mõõtmed, asukoht, kasutatavad materjalid)

korraldab nõuetekohaselt oma töökoha, valib töö- ja abivahendid ning veendub enne töö alustamist nende korrasolekus ja ohutuses

teeb juhendamisel vastavalt etteantud tööjoonistele tööks vajalikud mõõdistused ja märketööd, kasutades asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ning tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse

arvutab juhendamisel mõõtmistulemuste ja tööjoonise põhjal roovitise ja voodrilaudise paigaldamiseks vajaliku materjali koguse, rakendades pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju, hindab tulemuste tõesust

paigaldab tuuletõkkeplaadile sobiva roovitise, arvestades projektis kavandatud voodrilaudade suunda (vertikaal- või horisontaallaudis)

paigaldab tööjoonise järgi meeskonnatööna ettevalmistatud seinakarkassile sisemise voodrilaudise, kasutades selleks ettenähtud kinnitusvahendeid ja töövahendeid

paigaldab meeskonnatööna välised voodrilauad ja teeb vajalikud voodriliited, kasutades selleks ettenähtud kinnitusvahendeid ja töövahendeid

teeb juhendamisel sauna sisevooderduse fragmendi koos nõuetekohase roovitise, soojustusmaterjali, hüdroisolatsiooni ja sisevoodri paigaldamisega

valmistab ja paigaldab ajutised avatäited vastavalt etteantud vastavalt kontrollib paigaldatavate avatäidete ja konstruktsiooni avade mõõtmete vastavust

kinnitab lengi avasse kiiludega, rihib selle ja paigaldab avatäidete kinnitusklambrid, arvestades erinevatest 42

materjalidest avatäidete paigaldamise nõudeid

paigaldab nõuetekohaselt piirdeliistud ja sisemised aknalauad

rakendab vooderdise ja avatäidete paigaldamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt asjakohaseid isikukaitsevahendeid

kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid

järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber

analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut vooderdise ja avatäidete paigaldamisel ning hindab arendamist vajavaid aspekte

koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid


Kirjalik töö: nimetab ja iseloomustab avatäidete ja vooderdise tüüpe, loeb etteantud projektilt ja jooniselt lähteandmed ja mõõdud ning teeb vastavad arvutused

roovituse ja laudise materjali koguse kohta. Kirjeldab

vajaminevaid märketöid ja mõõdistusi ning nimetab

töövahendid avatäidete ja laudise

Kompleksülesanne 1: paigaldab vastavalt etteantud joonisele ja laudisetüübile tuuletõkkeplaadile roovituse ning paigaldab meeskonnatööna välisvoodri laudise, valmistades ette töökoha ja valides vajaminevad materjalid ning tööriistad. Järgib tööohutusnõudeid.

Kompleksülesanne 2: paigaldab tööjoonise järgi ettevalmistatud seinakarkassile sisemise voodrilaudise, kasutades selleks ettenähtud kinnitusvahendeid ja töövahendeid ning järgides tööohutusnõudeid.

Kompleksülesanne 3: Paigaldab vastavalt etteantud joonisele ajutised avatäidised. Paigaldab avasse lengi, kasutades nõuetekohaseid kiile ja kinnitusklambreid ja arvestades erinevast materjalist avatäidete paigaldamise nõudeid. Paigaldab nõuetekohaselt akna piirdeliistud ja sisemised aknalauad.Valib õiged tööriistad ja järgib tööohutusnõudeid.


Astmeline arutlus/praktika seminar: Meenuta, tee kokkuvõte, esita küsimus, seosta ja kommenteeri oma

Sissejuhatus avatäidete ja voodrilaudise paigaldamise moodulisse.

Avatäidete tüübid. Uste tüübid (sileservaga, mantelservaga, sileuks, profiiluks ,täispuidust uks akende tüübid (saksa, soome, taani tüüp)Vooderduse tüübid. Horisontaallaudis (ülekattelaudis, sulundlaudis, punnlaudis-, täispunnlaudis, sindellaudis). Vertikaallaudis (külg- küljekõrval laudis, katteliistuga laudis, Poola laudis, sulundlaudis)Lähteandmed. Konstruktsiooni mõõtmed, konstruktsiooni asukoht, kasutatavad materjalidTööks ettevalmistamine. Nõuetekohaselt töökoha korraldamine, töö- ja abivahendite valik, nende korrasolek ja ohutus, vastavalt tööjoonistele tööks vajalike mõõdistuste ja märketööde tegemine. Asjakohaste mõõteriistade valik, kasutatavad mõõtmismeetodeid, tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse, mõõtmistulemuste ja tööjoonise põhjal roovitise ja voodrilaudise paigaldamiseks vajaliku, materjali koguse arvutamine, pindala, ruumala ja protsentarvutuse teostamine, tulemuste tõesuse hindamine.

Vooderduse paigaldamine. Tuuletõkkeplaadile sobiva roovitise valmistamine (vertikaal- või horisontaallaudis). Tööjoonise järgi seinakarkassile sisemise voodrilaudise paigaldamine ettenähtud kinnitusvahendid ja töövahendeid välisvooderdise paigaldamine voodriliited, kasutades selleks ettenähtud kinnitusvahendeid ja töövahendeid sauna sisevooderduse valmistamine koos nõuetekohase roovitise, soojustusmaterjali, hüdroisolatsiooni ja sisevoodri paigaldamisega.

Avatäidete paigaldamine. Ajutised avatäited, paigaldatavate avatäidete ja konstruktsiooni avade mõõtmete vastavus lengi avasse rihtimine ja kiiludega kinnitamine, erinevatest materjalidest avatäidete paigaldamise nõudeid, piirdeliistude ja sisemiste aknalaudade paigaldamine.

Praktiline töö, rühmatöö, loeng, seminar, arutelu, õppekäik.

43

tegevust praktikal omandatu kohta

Iseseisev töö:


Töötervishoid vooderdise valmistamisel. Ergonoomilised ja ohutud töövõtteid, nõuetekohased ja asjakohased isikukaitsevahendeid. Töötsooni eesmärgipärane kasutamine, töötsooni korrashoid, töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendite, sh ohutusjuhendite järgimine, töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõuete järgimine, inimeste ja keskkonnaga enda ümber arvestamine.

Energiatõhusa ehitamise tegevusnäitajad avatäidete ja voodrilaudise paigaldamisel. Töökoha ettevalmistamine energiasäästu põhimõtteid silmas pidades. Energiatõhususe alaste baasteadmiste rakendamine töös. Ehitustegevuse energiakulukusega arvestamine ja energiaallikate sihipärane ning säästlik kasutamine. Materjalide valik energiatõhususe nõuetest ja eriala spetsiifikast ning talle antud volitustest lähtuvalt. Tehnoloogia ja töövõtete valik energiatõhususe nõuetest ja eriala spetsiifikast lähtuvalt. Moodulmõõtude süsteemide rakendamine. Energiatõhususe parandamiseks vajalikud tööd avatäidete- ja voodrilaudise paigaldustööde piires.

Lõiming:

M1: Sissejuhatus ehituspuusepa eriala õpingutesse ÕV2

M4: Puitkarkass-seinte ehitamine

ÕV4 ja 5 lävendi saavutamist jälgitakse kogu mooduli õppeprotsessi kestel

Hindamine Õpiväljundite saavutamist hinnatakse kirjaliku töö, kompleksülesannete 1, 2 ja 3, vaatluse, iseseisva töö ning astmelise aruteluga.




Õppematerjalid Õpetaja enda kogutud ja koostatud õppematerjalid Praktilised õppevahendid ja materjalid kooli õppelaborites Materjalide tootjate ja seadmete tootjate/tarnijate veebilehed Perema, A. Puit ja selle kasutamine. Tallinn: Ehitame 2006 Day, D. Jacson, A. Puutöömeistri käsiraamat. Tallinn: TEA Kirjastus 2006 Tering, T. Puittoodete tehnoloogia, loengukonspekt. Väimela: Võrumaa Kutsehariduskeskus 2002 Siikanen, U. Puidust ehitamine. Tallinn: Ehitame 2012 Veebikeskkondades õppevideod Õpetaja koostatud juhendmaterjal õpimapi koostamiseks Kuressaare Ametikooli „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ http://web.ametikool.ee/anne-li/juhend/

15. Puude istutamine ja järelhooldus


44

15 Puude istutamine ja järelhooldus 6 Reena Smidt, Jüri Vaga; rühmajuhataja


Mooduli eesmärk Õpetusega valmistatakse õpilane ette õigesti istutama puid linnakeskkonda ja parkidesse ning tagama puude kasvamamineku, tehes õigesti istutusjärgseid hooldustöid (järelhooldust).

Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine Moodul hinnatakse eristavalt. Mooduli hinne kujuneb kõikide hindamisülesannete täitmisel hindekriteeriumite tasemel ja õpimapi alusel. Õpimapp sisaldab erinevate teemade/tööoperatsioonide töölehti, kirjeldusi, iseseisvaid töid ja arvamust kogetu kohta. Mooduli õpiväljundite saavutamise toetamiseks kasutatakse õppeprotsessi käigus kujundavat hindamist.

Mooduli tundide maht Kokku 156 tundi sh:

Auditoorne töö 120 tundi (teoreetilised loengud + praktiline tegevus)



Õpilane:

1. annab selgitusi puittaimede kasvatamiseks sobivate kasvupinnaste ja multšide parameetrite kohta;

2. võtab vastu istutamiseks ette nähtud istikud ning tagab nende säilimise transpordil ja istutamise eel;

3. valmistab ette istutuskoha, arvestades istiku ja selle juurestiku suurust ning kasvupinnase iseloomu;

4. istutab puittaimi, mõistes istutamise olemust tervikliku kompleksülesandena

5. teeb istutatud puude järelhooldustöid.

Õpilane:

kirjeldab kasvumuldade füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi omadusi; selgitab kasvupinnase valiku kriteeriume lähtuvalt puuliigist ja asukohast (park, tänav vm); loetleb ja iseloomustab kasvupinnaste valmistamiseks vajalikke komponente ja materjale; kirjeldab kasvupinnaste sh tugipinnas) tootmise tehnoloogiat; iseloomustab erinevaid multše ja selgitab nende efekti, kasutamist ja mõju puittaimedele; vaatab taimed üle ning annab hinnangu nende kvaliteedile, vajaduse korral fikseerides puudused; valmistab taimed ette transpordiks, sh vajadusel sidudes kokku võra ning kattes juured kuivamise vältimiseks; ladustab taimed pärast mahalaadimist, kaevates need mulda või kattes juurepallid niiskust hoidva materjaliga,

vajadusel pealt kastes; selgitab puude head kasvu tagavate muldade ja kasvupinnaste omadusi, lähtuvalt puuliigist ning kasvukohast

(tänav, park jm); kaevab istutusaugu või istutussängi, juhindudes istutusmaterjali karakteristikutest, kasvukohast ning etteantud

normidest; määrab käepäraste meetoditega mulla pH ning lõimise ja annab hinnangu nende sobivusele, vajadusel tehes ettepanekuid mullaparanduseks;

tagab vajalike lisamaterjalide olemasolu (kastmisvesi, toestusmaterjalid, multš jm); veendub veevaru olemasolus juurepallis, vajadusel seda niisutades; paigaldab lokaalse niisutussüsteemi juhtudel, kui see on nõutav; paigutab puu istutusauku õigele sügavusele, käsitledes õigesti juurepalli pakkematerjali ning eemaldades

nähtavate vigastustega juured; täidab istutusaugu sobiva kasvumullaga ning paigaldab täitmise ajal toestusvaiad; vormib kas kastmisvalli või kastmisrenni; multšib istutuskoha sobiva/nõutava materjaliga ning nõutavas läbimõõdus; paigaldab õigele kõrgusele ja õige meetodiga toestussidemed ning tasandab vaiade pikkuse; kastab puittaimi sobiva veekogusega nii istutamise ajal kui järgselt; paigaldab tüvekaitsed;

45

teeb istutuslõikuse, juhindudes puu bioloogiast ning istiku seisundist (nt kahjustatud okste olemasolu); kastab puittaimi regulaarselt sobiva veekogusega; jälgib toestuse seisukorda, seda vajadusel korrigeerides; jälgib istutusringi seisundit (multši olemasolu, umbrohtumine), rakendades vajadusel meetmeid; jälgib tüvekaitsete seisundit, neid vajadusel õgvendades ja puhastades.



Stendiettekanne: puude istutamisel ja hooldusel tekkinud probleemide tekkepõhjuste selgitamine, võimalikud lahendused.

Praktilised harjutused.

Vaatlus: Õpilase töö jälgimine õppeprotsessis

Astmeline arutlus: Meenuta, tee kokkuvõte, esita küsimus, seosta ja kommenteeri oma tegevust mooduli õppeprotsessis omandatu kohta.


Mullad ja kasvusubstraadid. Kasvumuldade omadused (füüsikalised, keemilised, bioloogilised); mulla sobivuse hindamine. Kasvupinnaste liigid lähtuvalt puuliigist ning istutuskoha asukohast. Kasvupinnaste valmistamine (komponendid, tehnoloogia). Multšid ja nende kasutamine.

Istutamine ja järelhooldus. Istutusmaterjali tüübid ja kvaliteet. Istutusmaterjali transport ja säilitamine. Tänava- ja pargipuu Istutamine. Puude ümberistutamine. Järelhooldustööde liigid ja selle tähtsus. Istutaja vastutus puu käekäigu eest järelhooldusperioodil.

Aktiivne loeng, iseseisev töö, kirjalik töö, stendiettekanne, mappõpe/e-portfoolio, astmeline arutlus, praktiline töö, vaatlus.

Hindamine Õpiväljundite saavutamist hinnatakse kirjaliku töö, stendiettekande, praktiliste harjutuste, iseseisva töö ning astmelise arutelu sooritamisega. Mitteeristav hindamine (A/MA). Õpiväljundid loetakse saavutatuks, kui õpilane on saavutanud tulemuse vähemalt lävendi hindamiskriteeriumitele. Õpiväljundi saavutamise tagab lõimitud õppetegevus.

Õppematerjalid Õpetaja enda kogutud ja koostatud õppematerjalid Praktilised õppevahendid ja materjalid kooli õppelaborites Materjalide tootjate ja seadmete tootjate/tarnijate veebilehed Veebikeskkondades õppevideod Õpetaja koostatud juhendmaterjal õpimapi koostamiseks Kuressaare Ametikooli „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ http://web.ametikool.ee/anne-li/juhend/ Mölder, A. Haljasalade kasvupinnased ja multšid. Luua, 2012 Avalikule alale puude istutamise kord. Tallinna LV määrus 112, 28.09.2011

46

http://web.ametikool.ee/anne-li/juhend/

Documents

· Web viewO365 (Word; OneNote klassiruum) kasutamine õppetöös. Kooli infosüsteemide kasutamine (kooli koduleht, siseveeb). Internetist info otsimine ja kasutamine õppeülesannete